hääletoonile ning mõnikord vastab ta kõnetusele naeratusega. Areneb ka lapse häälitsemine. Laps hakkab koogama ja see annab tavaliselt tunnistust rahulolust. Koogamine on vaiksem ja meloodilisem kui kisa ning koosneb kaashäälikule järgnevast täishäälikust, kusjuures mõnda sellist silpi vahel korratakse . Beebidele meeldib imeda. Imemine on beebi eneserahustuse puhul oluline oskus. Tujutsemine on normaalne ning aitab beebil päeva õhtusse saada.Teise elukuu lõpus meeldib beebidele, kui neid hoitakse püsti ja näoga endast eemal. Beebi imetleb vaadet. Lamamistoolist on lapsel turvaline põnevat ümbrust uurida. Kuus seisundit: 1. Vaikne uni – beebi silmad on kindlalt kinni ning liiguvad vähe või üldse mitte. Nüüd saad ka ise puhata. 2. Aktiivne uni – beebi silmad on kinni, kuid võivad liikuda. Beebi võib magades naeratada, tõmmelda, kulmu kortsutada ja sirutada. 3
tegusõnafraasist(läks üle tee) · Leksikaalse sisu analüüs- huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse, samuti sõnade suhtelisest sagedusest · Keele süntaktilise sisu analüüs- pööratakse tähelepanu sellele, kuidas sõnadest moodustuvad fraasid ja lausungid, keele-elementide kombineerimise reeglitele- grammatikale. · Tähenduse ehk semantilise sisu analüüs- tahetakse teada, mis on lausungi sisu · LASTE KEELE ARENG o Koogamine- kolmanda elukuu alguses; suurte inimeste jutule vastu häälitsemine või ise nendega häälitsedes kontakti võtmine; koogamisega annab laps märku, et tahab suhelda; koogamise algusaeg ei näita tunnetusliku arengu taset, vaid sõltub tema füüsilisest küpsemisest; kurtide laste koogamine ei erine 'tavalaste' omast; esimesteks häälikuteks tavaliselt täishäälikud, ka H on sage
Huvitub oma kätest mida liigutab näo ees. 4.-6. elukuuni Kõndimistugi, pehme mängumatt, pehme pildiraamat, pehmed ehitusklotsid, vanni lelud, padjad, puust kujundid, jonnipunn. Peab meeles, kuidas tuttava mänguasjaga mängida saab. Silmitseb peeglist oma kujutust, vaatab esemeid uudishimulikult. Kuuendal elukuul hoiab mänguasja kindlalt mõlemas käes maha pillamata. Küünitab aktiivselt uudishimu äratanud mänguasjade poole. 7.-9. elukuu Kergesti peoshoitavad kõristid, põrandal paiknevad imiku tegevuskeskused, pehmed pallid, väike ratastega mänguasi, tugev seljas istumise mänguasi. Mängi vastamisi istumise mänge. Teab, kuidas mänguasja liigutada nii, et see häält teeb. Laps mõistab, et ta võib esemeid liikuma panna. Otsib ülesse peidetud esemeid. Tunneb ära mänguasja mida pole paar nädalat näinud. Mängib üheaegselt kahe või enama leluga. Avastab tuttavatel mänguasjadel uusi omadusi
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2. elukuu tekstuuriga esemed,
armastust ja turvalisust, on alus loodud selleks, et nad ka tulevikus teistest inimestest hooliksid ning see omakorda on tervete seksuaalsuhete loomise eelduseks täiskasvanueas. Imikud õpivad, kasutades selliseid meeli nagu kompimine, haistmine jne. Ühe esimese asjana õpivad nad tundma oma keha. Vanemad ja hooldajad hakkavad lastele kehaosade nimetusi tihti õpetama just vanniskäikude ja mähkmete vahetamise ajal. 710 elukuu Kehaosade nimetamine nende õigete nimedega juba varasest lapseeast peale aitab lapsel end oma kehas hästi tunda, see omakorda aga etendab olulist rolli seksuaalses arengus. Lapsed uurivad oma suguelundeid mähkmete vahetamise ajal (7. kuni 10. elukuu). See ei ole eneserahuldamine täiskasvanute mõistes. Pigem õpivad lapsed niimoodi, et teatud kehaosade puudutamine pakub naudingut. Lapse seksuaalsus Esimese 18 elukuu jooksul hakkavad lapsed õppima meeste ja naiste vahel vahet tegema
Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni. Neljanädalaselt vaktsineeritakse last perearstikeskuses teist korda B-hepatiidi vastu. Füüsiline ja vaimne areng on imikueas kiire, aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja kehapikkusele lisandunud pool sünnipikkusest. Imikuea esimestel kuudel toimub intensiivne nägemise, kuulmise ja maitsmise areng, samas kujunevad ka lapse peamised emotsioonid laps hakkab teadlikult naeratama ja alustab koogamist (ehk oma keeles rääkimist)
Sel ajal õpivad lapsed mõistma enimkuuldud sõnade tähendusi. Lapsega pidevalt vesteldes areneb tema aju kõnekeskus. Kui teie laps häälitseb, tuleb talle vastata ning andke märku, et on meeldiv teda ,,rääkimas" kuulda. Hääletoon vastaku sõna tähendusele. ,,Ei" öeldes peab kasutama kindlat ja rahulikku hääletooni ning selgitada lapsele, miks tema tegevus ei meeldi. Ehkki laps ei saa veel seletusest aru, reageerib laps hääletoonile (Lapse areng 7.-9. elukuu. 22.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG KAHEKSANDAL ELUKUUL Üldliigutuslik areng: laps saavutab istumistasakaalu ja kehatüve kontrolli; kõhuli olles läheb neljakäpukile ja tagasi lükates end kätega; istub kindlamalt keskasendis, kuid seljaosa on veel veidi kumer (tasakaalustamiseks toetub aeg- ajalt kätele); laps läheb istumisasendist ise küljele ja tuleb tagasi istuma; seisab toetatud püsiasendis, võib rullida varbaid; toe najal üritab
Aju välimine kiht on paks ning puuduvad normaalsed ajukäärud. Muutused on toimunud 17. kromosoomis Millised need inimesed välja näevad? iseloomulik nägu esiletungiv ülahuul lühike nina väike alalõug kõrge laup lõdvad lihased viltuse kujuga silmad Riskid ja ravi Oht kopsupõletikuks. Esinevad toitmisprobleemid. - toidetakse imikut läbi vooliku. Krambid(tihti ei allu ravimitele). MDS'ile ravi ei ole. Eluiga Tihti MDS'iga imikuid sureb esimese kolme elukuu jooksul. Enamus MDS'iga imikuid sureb enne kahte eluaastat. Mõnel juhul võib eluiga olla pikem kui kaks aastat.
Lapse anatoomia-füsioloogia Intrauteriinne e. prenataalne periood: Embrüonaalse arengu faas (2kuud) Platsentaarse arengu faas ( 2 kuu- sünnituseni) Ekstrauteriinne periood: Vastsündinu( 1 elukuu) Imikuiga (2kuud-1 aasta) Väikelapseiga (1-3 eluaastat) Eelkooliiga(4-6) Kooliiga (noorem 7-10, keskmine 11-15, vanem 16-18) Südame-veresoonkonna süsteem: Süda ümara kujuga Südame löögisagedus lastel kõrgem, vererõhk madalam kui täiskasvanul Tsirkuleeriva vere maht võrreldes täiskasvanutega lastel suurem Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed
Suurema osa kehast võtab enda alla südamealge. Idulane asub vedelikuga täidetud põies. Vedelik kaitseb idulast löökide, kuivamise ja temperatuurimuutuste eest. Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Samuti moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas ka silmad, kuid need on veel laugudeta. Idulane hakkab vähehaaval sarnanema inimesega. Kere, näo, käte ja jalgade algmed on selgesti eristatavad ja need arenevad ning kasvavad kiiresti. Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas ja need ka talitlevad. Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. Kasvab areneva lapse aktiivsus. Suguelundid on arenenud niikaugele, et nende järgi saab eristada poissi ja tüdrukut. Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. Kasvamine aeglustub. Sel ajal on loote südamelöögid juba kuuldavad. Loode kuuleb ja tajub ka ema häält.
seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Laps annab koogamisega märku oma tahtmisest suhelda. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilisest küpsemisest (Tulviste, Tulviste 2002:151). Kuskil kuuekuuselt hakkab laps lalisema, tema kõnesse ilmuvad silbitaolised moodustised. Oma esimesed sõnad ütleb laps kuskil 12- kuuselt. 18- 24 kuu vahel ilmub lapse kõnesse kahesõnalause
Inimese arengu algetapp Idulane esimesel elukuul Esimesel nädalal areneb väga kiiresti. Moodustuvad rakkude kogumikud, organite algmed. Kujuneb esmane närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge. Sellel ajal areneb keha ülaosa alaosast kiiremini Idulane teisel elukuul Silmad on veel laugudeta. Selgesti on eristatavad kere, pea, nägu, käed ja jalad. Teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade algmed Kolmas arengukuu loode Kõige suurem on loote pea (1/3 keha pikkusest). Väga õhuke nahk, millel on väikesed karvakesed ja millest veresooned läbi paistavad. Loode hakkab ennast liigutama (lutsib pöialt, liigutab varbaid, kortsutab otsaesist). Neljas arengukuu loode Algab luude kujunemine. Loode muutub aktiivsemaks. Suguelundid on arenenud piisavalt, et eristada sugu. Viies arengukuu loode
äkksurma sündroom on varasemalt terve imiku äkiline ja ootamatu surm. Ootamatule imiku surmale ei eelne mingeid haigussümtomeid ning selle põhjus ei selgu ka lahangu käigus. Hällisurm ei ole pärilik. Hällisurma esinemissagedus Imikute äkksurma sagedus Põhjamaades on 0,6 juhtu 1000 imiku kohta, lääneriikides on äkksurma sagedus suurem, kus 1000 imiku kohta sureb 24 väikelast hällisurma. Hällisurm esineb tavaliselt vanuses üks kuu kuni üks aasta. Sagedamini esineb see 3.- 4. elukuu vanuses ja tavaliselt juhtub see öösel. Hällisurma tekkepõhjused Tekkepõhjused ei ole kindlalt teada. Arvatakse, et see on seotud madal sotsiaalse klassiga, imikute magamisega vanemate voodis, ema suitsetamise, madal sünnikaalu ning lapse magamisega kõhuliasendis. Ühelegi sellele pole aga tõestust leitud. Avaldumine: Hällisurma tunnuseks on lapse leidmine voodist, puudub hingamine, surm saabub valutult ning elustamine ei anna mingeid tulemusi. Äkksurma väljaselgitamine:
teadmisteks." (Jim ja Charles Fay) 12. ,,80 protsenti edust seisneb kohaleilmumises." (Woody Allen) 13. ,,Ära näe vaeva, et oma kaasaegsetest või eelkäijatest parem olla. Püüa olla parem kui sina ise." (William Faulkner) 14. ,,Ründa elu, see tapab su nagunii." (Steven Coallier) 15. ,,Elatakse ainult üks kord aga kui teed seda õigesti, siis pole rohkem vajagi." (Joe E. Lewis) 16. ,,Ole sina ise. Kes muu oskaks seda paremini?" (Frank J. Giblin) 17. ,,Lapse 12 esimese elukuu jooksul õpetame ta kõndima ja rääkima ning järgmised 12 aastat kulutame sellele, et panna ta istuma ja vaikima." (Phyllis Diller) 18. ,,Vali töö, mida armastad, ja sa ei pea elu lõpuni ühtki päeva töötama." (Konfutsius) 19. ,,Eksimine on inimlik, andestamine jumalik." (Alexander Pope) 20. ,,Halvad inimesed elavad selleks, et süüa ja juua, kuid head inimesed söövad ja joovad selleks, et elada." (Sokrates)
Kõigi nende muutuste tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud, mis ongi tulevaste organite algmed. Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. Ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge. Keha ülaosa areneb alaosast kiiremini. Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas ka silmad, kuid need on veel laugudeta. Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas ja need talitlevad. Ühtlasest rakkude kogumist on kujunenud ära tuntav inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega ehk loode. Neljandal kuul algab luude kujunemine. Suguelundid on arenenud nii kaugele, et nende järgi saab eristada poissi ja tüdrukut. Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. Sel ajal on loote südamelöögid juba kuuldavad. Loode kuuleb ja tajub ka ema häält.
täiskasvanu abistamisel. Koostööoskused Tegevus on suunatud lapsele endale, huvi teiste tegevuse vastu pole püsiv. Mängitakse kõrvumänge, asju ei osata kaaslastega jagada. Laps on väga uudishimulik, jäljendab täiskasvanute ja kaaslaste toimetusi. Sellises vanuses last tuleb õpetada potil käima. Hügieeniharjumused Esimesel eluaastal tuleks last ergutada aktiivsusele, lapse hügieeniharjumuste kujunemisele pannakse alus esimese eluaasta jooksul. Teise eluaasta (24.elukuu) lõpuks peaks olema laps omandanud järgmised sots.ja enesekohased oskused: · Väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti · Teadvustab ennast, proovib end kehtestada, oskab keelduda/ei öelda · Üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed · Hindab oskusi ja võimeid üle · Teab oma ees-ja perekonnanime, elementaarseid viisakusreegleid, kui talle on neid õpetatud
5. Mis on oluline binokulaarese nägemise normaalseks väljaarenemiseks? - et mõlemad silmad näeksid. Fooveatega fikseerimine (terav kujutis fooveal). 6. Mis vanuseks areneb fusioon ja stereopsis? - Fusioon u 4. elukuuks, 7. Millal ei teki fusiooni? kui silmad ei fikseeri fooveatega. 8. Kas värvusnägemise on olemas sündides? Vastsündinu näeb esialgu ainult valget ja halli tooni. 2.-6. elunädalal suudab eristada kontrastseid toone (must ja valge). 2.-4. elukuu jooksul värvide eristatavus selgineb. 9. Mis vanuseks areneb visus 1.0? 5+ 10. Mis vanuseks areneb kontrastitundlikus täiskasvanu tasemeni? - 5a. 11. Mis vanuseks peaks olema silmalihaste koostöö korras? - Silma liigutajalihaste koostöö stabiliseerub u 6. kuuks 12. Mida nimetatakase nägemise kriitiliseks perioodiks? Aeg, mil nägemise kogemus omab suurt efekti nägemissüsteemi struktuuride ja funktsiooni arengus.
4.Idulasel areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge. 6.Emaka lihaseliste kokkutõmmetega algab sünnitus. 3.Rakukobarast areneb emakas idulane. 4. vali õige lauselõpp 1)Idulane on kõigi mõjutuste suhtes tundlik sest, a)Ta on liiga väike b)ta organid ja kehaosad alles kujunevad c)ta ei liiguta 2)Naise munarakkude valmimine lõpeb umbes a)40aastaselt b)50aastaselt c) 60 aastaselt 3)Idulasest kujuneb loode a)6 elukuu alguseks b)5elukuu alguseks c)3elukuu alguseks 5. a)Kirjuta mida saab loode emalt platseta kaudu -ema verest hapnikku, toiteaineid ja antikehi b)Kirjuta 1 ülesanne, mida täidab loodet ümbritsev lootevedelik -kaitseb loodet põrutuste eest. c)Kirjuta 3 põhjust miks loode võib kahjustuda.-ema tarvitab narkootikume, joob alkoholi ja suitsetab, võib olla sünnitamiseks liiga vana. 6.Miks peavad just tütarlapsed ja naised oma tervist hoidma ja jälgima hoolega tervislikke eluviise?
kehaga ja heleda pugualaga, nokk on hambuline ja otsas konksuga, kalatoiduline. Saabuvad märtsis, pesitseb puuõõnes, järvede jõgede ääres, suured pesakonnad -10 poega. Pojad seljas. 60-70 päevaselt pojad lendavad, lasteaiad, mitme pesa pojad. Siseveekogudelt lahkuvad isased suvel, emased lahkuvad novembris, jääga, talvituvad merel. Väiksearvuline eestis. Jahiliikide nimistus. Lauk 700-900g Siru 70-80cm. Nõgimust, nokk ja laup on valge. Punane silm, kolmas neljas elukuu saavad mustaks. Segamini ajada Taidaga. Saabuvad märtsilõpul, pesas on 5-12 muna, haudumine 22 päeva, lahkuvad kohe pesast, lennuvõimestuvad juuli teisel poolel. Selgrootud ja veetaimed, sukeldub kuni 7M sügavusele. Jahiliik. Sinikaelpart 900-1,3 kg Tiibade siru 90cm. Isane rohekas sinakas , pugu pähkel, nokk kollane. Emased pruunitähnilised. Talvituvad Eestis. Pesitsevad mageveekogude ääres. Vähem saartel, sagedased inimasulates, poegi alla 10, loomne kui taimne toit
· Idulane on arengujärg, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub 8. Inimese arenguetapid · Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, hakkab tuksuma südame algne · Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Moodustuvad rindkere ja kõht, silmad, hakkab idulane vaikselt sarnanema inimesega, on võimalik eristada keha osi · Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas. Sarnaneb väliselt inimesega, nüüd nim teda looteks · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. Kasvab lapse aktiivsus. On võimalik eristada sugu. · Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. Kasvamine aeglustub. Loode kuuleb ja tajub ema häält · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline. Hästi on eristatavad
Sündides näib laps olevat täiesti terve. Ravi kohesel alustamisel ja pideval järgimisel mingeid sümptomeid ei tekigi. Ravita tekib vaimne alaareng. Fenüülketonuuriaga täiskasvanud väidavad, et fenüülalaniini normaalse taseme juures tunnevad nad end hästi, fenüülalaniini tõustes aga võivad esineda käte värisemine, koordinatsiooni ehk tasakaalu häired, mõtlemis ja keskendumishäired. Haigus diagnoositakse esimese elukuu jooksul vastavate vereanalüüside ehk skriiningtestide alusel. Sriiningtestid võetakse kõigilt vastsündinutelt 3. elupäeval sünnitusmajas. Kui test on negatiivne, ei teatata sellest vanematele, kui aga positiivne, on kahtlus fenüülketonuuriale ja lapse vanematega võetakse ühendust ning tehakse kordustestid. Positiivse kordustesti korral on haigus tõenäoline. Positiivne veretesti vastus näitab, et lapse veres on liiga palju fenüülalaniini.
5. pupillirefleks eluaegne · Esimene eluaasta toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. · Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. Esimeste elukuude jooksul on lapse motoorne käitumine üsna piiratud. 4. elukuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. 6.ndast elukuust areneb silma ja käe koostöö. 8.nda elukuu lõpuks suudab laps juba haarata esemeid. Osad lapsed oskavad juba siis roomata ja ilma toeta istuda, mõni tõmbab toe abil isegi end püsti. Aastaselt osatakse juba kõndida. Poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jälendavad täiskasvanute tegevusi. Kaheaastased jooksevad, käivad trepist üles-alla ja
vajalikud toitained. *Rakkude liikumise, paigutumise ja jagunemise tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud, mis ongi tulevaste organite algmed. *Esimese kuu lõpuks areneb idulasel närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. *Idulane asub vedelikuga täidetud põies, mis kaitseb teda löökide, kuivamise ja temperatuurimuutuste eest. *Teise kuu alguses hakkab eriti kiiresti arenema aju, samuti tekib rindkere ja kõht. *Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik vajalikud organid olemas ning need ka talitlevad. *Nüüd nimetatakse seda arenevat organismi looteks. *Neljandal arengukuul algab luude arenemine; saab eristada poissi ja tüdrukut. *Viiendal arengukuul on tunda loote liigutusi; loode kuuleb ja tajub ka ema häält. *Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab kiiresti. Võimalik eristada silmi ja kulme. *Seitsmendal kuul hakkab moodustuma rasvkude. Laps võib juba sündida, kuid ta pole iseseisev.
2) Valmivad sugurakud 3. Seemnesarjade ehk munandite ülesanded 1) Toodab suguhormoone (testosteroon) 2) Toodab sperme 4. Idulase ja loote võrdlus Idulane Loode Idulane on inimese algne arengu etapp, kus Loode on inimese arengu etapp, kus on sisemisest rakukogumist areneb inimalge. sarnasus inimesega olemas (alates 3. kuu). Esimese elukuu lõpuks kujuneb esmane Kolmanda kuu lõpuks on loorel kõige suurem närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge. pea. Loode suudab ennast juba liigutada. Idulane on siis 5-10mm ja kaalub 0,1-0,2g 5. Mõisted Menstruatsioon – limaskestaga eralduv veri eemaldatakse tupe kaudu Platsenta – organ, mille vahendusel toimub pidev ainete vahetus ema ja loote vahel, selle kaudu loode toitub, hingab ja eritab jääkaineid
Perioon kestab u kaks kuud. Kõik vajalikud ained saadakse emaka limaskesta kaudu. 1)rakkude jagunemine, liikumine ja ümberpaiknemine. 2)rakkude kogumikud, mis on tulevaste organite algmed. 3)1. kuu lõpuks areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. 4)u samal ajal hakkab tuksuma südamealge.5)veresoonte, luude, lihaste ja jäseme algmed. 6)2. kuu alguses areneb eriti kiirelt aju. 7)moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas silmad, kuid ilma laugudeta. 3. elukuu alguseks idulane hakkab sarnanema inimesega, on olemas kõik kehaosad ning need talitlevad. Loode: areneb lootekestade sees, emakas. Areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. 1)3. arengukuu alguseks kõige suurem pea. 2)loote keha kaetud karvakestega ning nahk on väga õhuke, veresooned kumavad sellest läbi. Loode hakkab liigutama. 3)4. kuul hakkab luude arenemine. Laps on aktiivsem. Suguelundid arenenud(saab eristada poissi ja tüdrukut). 4)5. kuul tunneb ema loote liigutusi
· Aktiivsustase energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse; · Sotsiaalsus beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Keele arengu perioodid: Eellingvistiline: lõppeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega. · 8-10 nädalat pärast sündi hakkavad lapsed moodustama esimesi häälikuid (koogamine); · 3-4 elukuu tekib lalin (arvatakse et see saab kõne alguse, sest see ei ole enam juhuslik). Lapsele hakkab meeldima kõneleja suu jälgimine; · 8 elukuu oskab lisada lalinale keele liikumist, et muuta heli. Lisandub intonatsioon ja miimika; · Esimene arusaadava sõna ütleb laps tavaliselt 2. eluaasta alguses. Fraasiperiood. Laps kasutab üksikuid sõnu. 18kuune laps ~50 sõna, 2. aasta ~ 200 sõna, 3. Aasta ~ 2000 sõna. Lastekasvatus stiilid Autoriteetne kasvatusstiil:
hõõru haiget viinaga. Viinaga tuleb hõõruda kuni palavik hakkab langema. NB! Viin alati lahjendada veega · Aseta otsmikule külm mähis. Ära pane haiget ülearu soojalt riidesse, nii ei saa keha liigset sooja ära anda: Palavik lastel: Palaviku põhjuseks on enamasti viirus või bakteriaalne nakkus. Temperatuuri tõusul üle 38,5on aga alandamine vajalik, Krambid tekivad kõige sagedamini 6.elukuu ja 4.eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Samas on lastel rohkem kõrgemat palavikku, sest termoregulatsioonikeskused on veel välja arenemata! Esmaabi: 1 Säilita rahu, lapselt võtta ülearused riided ja katta teki asemel linaga., et ta saaks soojust ära anda. 2 Alanda tuulutamisega toa temperatuuri 3 Anna lapsele rohkelt toasooja jooki 4 Aseta lapse otsmikule jahe mähis 5 Hõõru keha toasooja veega
keskendatakse pilk kohe sellele. Siinjuures osutub köitvamaks mitte päris uus vaid muutunud stiimul. Kõne areng Juba esimestel elukuudel keskendub laps inimkõne kuulamisele. 3-kuune laps häälitseb palju, 4-kuune võib jäljendada kõne rütmi Esimese eluaasta teisel poolel laliseb terve laps kestvalt ja mõnuga Esimesed mõtestatud sõnad ütleb laps reeglina esimese eluaasta lõpul. Füüsiline areng Esimese kuue elukuu vältel on kasvutempo suurem kui iial hiljem Esimese eluaasta vältel õpib hoidma pead, istuma, roomama, toe najal seisma, iseseisvalt seisma, tegema esimesi samme, algul toega ja seejärel iseseisvalt; kätt eseme poole küünitama, eset haarama ja hoidma, manipuleerima Roomamine Enamusel lastest õnnestub see I elupoolaasta lõpul, teise algul, kui laps püüab kätte saada huvipakkuvat eset. Esmalt tekib madal liikumine kõhuli, seejärel kõrge - neljakäpakil.
individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3-4ndal elukuul. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teise inimese poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua. Sellel kõneperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h kasutamine võib olla sage (Kikas 2008:40). Kusagil viienda ja kaheksanda elukuu vahel hakkab laps avastama neid helisid, mida ta suudab tekitada. Ta hakkab avastama erinevaid konsonante ja vokaale, näiteks nasaale (n) ja hõõrdhäälikuid (h, f) ning hakkab nendest moodustama silpe (Veisson&Veispak 2008:42). Umbes kaheksandast elukuust teiseneb koogamine lalinaks kaas ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähendusteta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu
fovea piirkonnas. Alates 4. elunädalast kuni 6. elunädalani tekib tsentraalne foveaalne fiksatsioon koos fiksatsiooniobjekti sujuva jälgimise võimega. Esimeste nädalate jooksul on refiksatsiooniks olemas ainult sakaadilised (kiired või tõmblevad) silmaliigutused. 6. elunädalaks tekivad sujuva jälgimise liigutused ja reageering optokineetilistele stiimulitele. Imikutel areneb nägemine väga kiiresti esimese 2 kuni 3 elukuu jooksul ja seda perioodi nimetatakse nägemise arengu kriitiliseks perioodiks. Kõrge resolutsiooniga foveaalse nägemise areng sõltub selgelt fokuseeritud reetina kujutisest varase arengu jooksul. Puudulik võrkkesta stimulatsioon selle perioodi jooksul võib põhjustada pöördumatu nägemiskeskuse kahjustuse. Nägemisteravus paraneb aeglaselt pärast kriitilist perioodi ja on 0,6 umbes 3. eluaastaks. Tsentraalne fiksatsioon ja fiksatsiooniobjekti sujuv jälgimine
·Esimene tagapurihammas tuleb 6-7 a. ·Teine tagapurihammas tuleb 11-13 a. ·Kolmas tagapurihammas tuleb tavaliselt 17-18 a, kuid võib ka tulemata jääda, seda nimetatakse tarkusehambaks. 3. HAMMASTE SUHULÕIKUMINE 3.1 Piimahammaste lõikumine Sünnihetkel on valmis kaks kolmandikku piimahammastest. Alus nende moodustumisele pannakse juba 6.-8. rasedusnädalal. Esimene hammas lõikub tavaliselt 4. ja 7. elukuu vahel. Kiire arenguga lapse esimene hammas võib juba kolmekuuselt välja ilmuda. Aeglasema arenguga lapsel võib see alles esimese eluaasta lõpul tulla. Hammaste suhulõikumine peaks lõppema 2-2,5 aasta vanuses. Esimestena lõikuvad suhu alumised lõikehambad, seejärel ülemised lõikehambad (8.-12. kuul). Esimesed purihambad ilmuvad suhu varem kui silmahambad (12.-16. elukuul). Silmahambad lõikuvad suhu 16.-18. elukuul ja teised purihambad 20.-30. elukuul. Hammaste tuleku sümptomid:
Sotsiaalne keel on suhtlemisvahend, kus on kõik mõisted ja reeglid eelnevalt kokku lepitud. Sõnad, mida kasutame on seotud ajastu ja kultuuriga. Muutuvad inimkonna arengu läbi. Samuti muudab keeleareng maailma meie ümber. Keelearengu faasid Algab juba emaüsas. Kuuldes ema häält tunneb ta selle ära peale sündi. Keeleareng saab alguse kui laps sünnib: On leitud, et imikul on rahulolematuse intonatsioon sünnimomendist alates Kahe esimese elukuu jooksul võib eristada nutmise viise, kuigi nutmise erifunktsioonid on tahtest sõltumatud. Väljendab see siiski hooldajale midagi lapse olukorrast. Lisandub rahulolu häälitsus. Tasapisi muutub lapse häälitsemine taotlikuks ja sotsiaalseks käitumiseks. Üritades mõjutada. Kõne eelne periood on kaks kuud. Teise elukuu lõpuks tekkib koogamine heolu väljendusviis,lapse heaolu iseendaga. Viiendal elukuul tekkivad rõõmuilmed.
Selles vanuses laste sõna hääldus on muutlik: silbid lihtsustuvad, hääliku-ühendis säilib 1 häälik, eelistatakse lahtiseid silpe, nt lipa-pa´a lepatriinu; Tista Kristjan. Keelemotoorika on nõrk (palatisatsioon) ja uute sõnade omandamine aeglane. Eesti laps omandab sel perioodil kõnetaktid mängib häälikupikkusega lala-lalla-lalla. Aastase lapse sõnavara on kuni 58 sõna. Smith ja Cowie (2008: 345) sõnul suureneb lapse sõnavara 18nda ja 21. elukuu vahel 20 sõnast 200 sõnani. Uued sõnad esindavad peamiselt objekte (issi, auto, kass), tegevuste nimetusi (vaatama, kadunud), seisundite nimetusi (punane, armas) ja mõningaid funktsionaalseid sõnu, mis viitavad sündmuste tüübile (seal, rohkem, head aega). Suurem osa nimetustest tähendavad objekte, mida laps suudab kompida (nt mänguasjad, kingad jms) või mis on ise liikuvad (nt inimesed, loomad, autod). Umbes 18ndal elukuul hakkab laps
arengu häireni. Hilisel avastamisel või ravita jäämisel tekib aga vaimne alaareng sellisel määral, et inimene ei saa oma eluga iseseisvalt hakkama. Fenüülketonuuriaga täiskasvanud väidavad, et fenüülalaniini normaalse taseme juures tunnevad nad end hästi, fenüülalaniini tõustes aga võivad esineda käte värisemine, koordinatsiooni ehk tasakaalu häired, mõtlemis- ja keskendumishäired. Diagnoos ja ravi Haigus diagnoositakse esimese elukuu jooksul vastavate vereanalüüside ehk skriiningtestide alusel. Haiguse raviks on spetsiaalne dieet, mille abil peatatakse fenüülalaniini kuhjumine organismis. Oluline on vähendada fenüülalaniini hulka toidus nii, et seda oleks just parajalt ei liiga palju ega ka liiga vähe, sest teda on tarvis organismi kasvamiseks ja kudede parandamiseks. Kõik valku sisaldavad toiduained sisaldavad ka fenüülalaniini ning peavad seega olema rangelt piiratud.
Beebi vajab palju rasva. Kogu saadud energiast peab rasv andma 50% (hiljem ainult 30%). Samuti vajab beebi kiireks kasvuks palju valku (7% koguenergiast). Süsivesikud peavad andma 40% energiast. Rinnapiimas on küllaldaselt sooli, et kindlustada organismile piisav veevaru ning samuti on piimas ka luude kasvu jaoks piisavalt kaltsiumi. Kuuendast elukuust alates vajab imik tahket toitu. Siis on tal vaja rohkem rauda ning uusi valke, samuti kiudaineid, et sool hästi töötaks. 6. 8. elukuu vahel asendab igal kuul üks uus lusikatoit ühte piimakorda. 10. elukuust tekib lapsel huvi selle toidu vastu, mida vanemad söövad. Esimese eluaasta lõpuks sööb laps laua taga peretoitu. 1.2. Lisatoit Enamikel poodides saadaolevatel imiku lisatoitudel on kiri, et sobib alates kolmandast elukuust, kuid uuemate seisukohtade järgi ei soovitata lisatoitu enne 4-5 kuuseks saamist. Laps peab hoidma
Vaenulik ja väljakutseid mitte pakkuv keskkond arengut pärssida. Stimuleerivas keskkonnas kasvanud beebi vaimne võimekus võib kujuneda märksa suuremaks kui karmis ja igavas keskkonnas ilmavalgust näinud lapsel. 3. IMIKUIGA Imikueaks peetakse tavaliselt elu esimest 18 kuud. Toimuvad mitmeid erinevaid olulisi muutusi. Seda alates väga lihtsa emapiima lõhna äratundmisega ja lõpetades keerulise kõndimisvõimega. Esimese 18 elukuu jooksul on väga oluline, et lapse keskkond, kaasa arvatud sotsiaalne keskkond oleks võimalikult stimuleeriv. Vastsündinud on sünnist vähem traumeeritud vaikuses ja rahus ning pehmelt valgustatud ruumis. Laps ilmutab soovi õppida kohe sünnist alates. 4. KIINDUMUS Füüsilise küpsemisega paralleelselt toimub esimestel eluaastatel isiksuse põhiareng. Lapsed on emotsionaalselt ja sotsiaalselt temperamendi tõttu väga erinevad, seda kohe algusest peale.
temale suunatud kõnest. Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Kõne areng · Kõne areng teisel eluaastal- Kahe aastased lapsed hoiavad suheldes täiskasvanuga silmsidet. Kasutavad lühikesi lauseid/ütlusi. Oskavad kasutada mõningaid viisakussõnu. Teiste inimeste ütlusi mõistavad vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. · Lapse sõnavara suureneb 18nda ja 21. elukuu vahel 20st sõnast 200 sõnani. Umbes 18-kuuselt hakkavad lapsed nägema iseennast kui indiviidi, see tekitab vajaduse kasutada erinevaid nimetusi enda ja teiste kohta. Eeldatavad oskused 2-aastasel lapsel Laps oskab: · ...matkida nähtud liigutusi, tegevusi ja ka hääletooni, sõnu ning miimikat. · ...kasutada oleviku vormi (nt. kutsa sööb) · ...täita lihtsamaid korraldusi (nt. tule emme juurde) · ...vastata küsimustele, mis algavad sõnadega kes, mis,
Hiinas. Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu. Isane metssiga on kult, emane siga on emis ja noori järeltulijaid kutsutakse põrsasteks. 2.Välimus Metssea keha katab kare harjaseline karvkate, mille värvus varieerub tumehallist pruunini. Metssea kere on jässakas ning jalad on suhteliselt pikad, eriti põhjapoolsete alaliikide puhul. Põrsad on sündides heledate triipudega, mis tuhmuvad teise ja kuuenda elukuu vahel. Karv saavutab täiskasvanud isendi värvuse esimeseks eluaastaks. Täiskasvanud metssea keha pikkus jääb umbes 90–200 cm vahele ning turja kõrgus jääb 55–110 cm vahele. Saba on 15–40 cm pikk ning metssea kehakaal jääb 44–320 kg vahele. Isased on tavaliselt suuremad kui emased isendid ning isastel on ka 4 kihva, mis kasvavad terve eluea jooksul. Emastel on 6 paari nisasid. 3.Eluiga Metssea eluiga on tavaliselt 9–10 eluaastat, kuid ta
Ütleb nii, et laps on sündides psüühiliselt mittekeegi. Tal on suur hulk valmidusi, suur hulk ajusse kodeeritud teadmisi, aga tal pole sündides valmis "mina". Ei ole seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. Lapse psühholoogilist "mina" kujundavad lapse ja hoidja vahelised vastastikuse mõjutamise suhted. See kestab kolm kuni kuus esimest eluaastat. Arengu etapid: *) normaalne autism - sünd kuni teine elukuu. Ehk siis enesessesulguvus. Ütleb, et laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. See ei tähenda, et ta elaks omaenda suletud maailmas. Vastupidi, ta jälgib, saab meelelisi aistinguid, näiteks kuuleb, näeb tunneb, ja on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid. Kuid ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. *) normaalne sümbioos - teine kuni viies elukuu. Siin ilmutab imik kiindumust hoidjasse. Kuid
Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma)
Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. Piaget jagas lähte eeldust,et varases arengus ,,õpetab käsi silma"Ta arvas ,et vastsündinu nägemismaailm kahemõõtmeline,ilma süavuseta.Piaget väitis,et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi. Ja laste tajulised võimed esimese kuue elukuu jooksul on väga piiratud. Kriitika Piaget´ teooriale-sensomotoorne arengustaadium. Piaget´ vaatlusi imikute kohta on kinnitanud ka teised uurijad ,kuid tõenäoliselt alahindas ta imiku tajumise võimet.Mitu uurijat on näidanud,et imikud tajuvad objekte püsivast eksisteerimisest varem. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). See võimaldab lapsel mõelda asjadest, mis
kaasa minna. Kasutab oma uusi oskusi kordamööda (seisab, vaatab lampi, astub, ütleb lamp). Aastane laps saab üldiselt aru käskudest ja keeludest. 1 kuu · reageerib vanemate häälele; jalad on painutatud puusa- ja põlveliigestest, käed küünarliigestest; võib esineda ajutine treemor (värin) jäsemetes ja alalõuas · kõhuli olles tõstab lühiajaliselt pead; reageerib tugevale helile, valgusele · 1.elukuu lõpul fikseerib pilgu esemele ning jälgib seda; nutab ilma pisarateta 2 kuu · kuulab heli, koogab; jälgib liikuvat eset · tõstab kõhuliasendis pead ja nutab pisaratega 3 kuu · tõstab kindlalt pead ja rindkeret, toetudes küünarvartele ja jälgib liikuvaid esemeid · reageerib emotsionaalselt häälekalt kõnetamisele; koogab 4,5 kuu · pöörab seljalt küljele japöörab pead heli suunas ning haarab mänguasju · laliseb; rohke sülje teke 6 kuu
" (Ralph Waldo Emerson) 56. ,,Noormees tunneb reegleid, kuid vanamees tunneb erandeid." (Oliver Wendell) 57. ,,Jumal ei otsi sinu küljest medaleid, auastmeid ega diplomeid, vaid arme." (Elbert Hubbard) 58. ,,Kunst on katse luua tõelise maailma kõrvale inimlikum maailm." (André Maurois) 59. ,,Viisakus on üks osa heast iseloomust, teise osa moodustab hea valetamisoskus." (Mary Wilson Little) 60. ,,Ma pole küllalt noor, et kõike teada." (Oscar Wilde) 61. ,,Lapse 12 esimese elukuu jooksul õpetame ta kõndima ja rääkima ning järgmised 12 aastat kulutame sellele, et panna ta istuma ja vaikima." (Phyllis Diller) 62. ,,Ainuke püsiv asi on muutumine." (Herakleitos) 63. ,,Inimene pole vaene, kui ta suudab veel naerda." (Raymond Hitchcock) 64. ,,Lendle nagu liblikas, kuid nõela nagu mesilane." (Muhammad Ali) 65. ,,Elu suurim rõõm on teha asju, mida teised ütlevad, et sa ei saa teha." (Walter Bagehot) 66
IMIKUTE ÄKKSURM Imikute äkksurma sündroom on beebi ootamatu ja seletamatu surm, millele ei eelne mingeid haigussümptomeid ja mille põhjus ei selgu ka lahangu käigus. Imikute äkksurm on tavalisim surmapõhjus vanuses üks kuu kuni üks aasta. Imikute äkksurma sündroom, mida tuntakse ka hällisurma nime all, ähvardab beebisid enamasti uinaku või ööune ajal, enamasti nädalavahetustel. Tavaliselt tuleb seda ette esimese nelja elukuu ajal, enamasti sügisel, talvel ja varakevadel. Laps leitakse tavaliselt voodist nii, et ta ei hinga, lapse elustamine jääb tulutuks. Surm saabub valutult. Imikute äkksurma sündroom ei ole pärilik ja see ei ohusta pere teisi lapsi. Hällisurma diagnoosimine ei käi lihtsalt, diagnostika eesmärk on välja lülitada teised surma põhjused. Olulised on andmed eelnevast tervislikust seisundist, põletikusümptomitest,
5) reeglid (piirangud) - Foneem - väiksem häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda (nt veri ja vari). - Morfeemid - keele väiksemad tähenduslikkud ühikud (nt eba-sõbra-lik). - Süntaks - reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid. - Diskursus - ühe või mitme inimese järjestikulisi suulisi või kirjalikke lausungeid. Keele arenguetapid: 3. elukuu - koogamine (крик, издавать звуки). 4. elukuu - lalisemine (болтовня). 6.-7. elukuu - häälemäng. 9. elukuu - kajakõne- ehk ehholaaliaperiood (imiteerib täiskasvanu kõnet). 10. elukuu - esimene sõna (ühesõnalise lausungite periood). 1,5 aastat - kahesõnalise lausungite periood. 2-2,5 aastat - keerulisemad lausungid (oskab vastata küsimustele). 3-4 aastat - üleleguleerimine (teeb vigu).
maha. Käte peal püsti olles (nii et selg on nõgus), keerab ennast veidi küljelt küljele ja vaatab ringi. Vaatluse algsest on möödunud 16 minutit. Taaskord viskab Madis mänguasja käest ära ning hakkab jälle ringi vaatama ning ennast keerama. Natukese aja pärast keerab Madis ennast ise ka selili ning siis tagasi jälle kõhuli (vaatluse käigus mainis ema, et esimest korda keeras Madis ennast kõhu pealt selili 6. elukuu sünnipäeval). Kõhuli olles üritab veidi mänguasjade poole liikuda, suudab isegi veidi maad edasi minna (tõmbab käte abil ennast veidi edasi, jalad kõhu alla ning siis kukub pikali, kordab seda protsessi paar korda). Kõhuli olles tõuseb käte ja põlvede peale ning kõigutab ennast edasi tagasi – nii paar sekundit kuni kukub jälle maha. Ema asetab lapse luti temast veidi ette poole ning Madis suudab sellele vaikselt järgi roomata (tõmbab käte abil ennast edasi). Haarab
alus loodud selleks, et nad ka tulevikus teistest inimestest hooliksid ning see omakorda on tervete seksuaalsuhete loomise eelduseks täiskasvanueas. Imikud õpivad, kasutades selliseid meeli nagu kompimine, haistmine jne. Ühe esimese asjana õpivad nad tundma oma keha. Lapsevanemad ja hooldajad peaksid imikuid aitama end oma kehas hästi tunda. Poisid avastavad oma peenise tavaliselt umbes 7. või 8. elukuul (samal ajal kui oma käed ja jalad), tüdrukud häbeme aga 9. või 10. elukuu paiku. Väikestel poistel tekivad erektsioonid nii ärkvel olles kui magades, tüdrukute puhul on erutumine sama tavaline. Need ei teki erootiliste puudutuste tagajärjel, vaid on pigem loomulikud reaktsioonid puudutustele, hõõrdumisele või vajadusele urineerida. Teisisõnu on need taandatavad füüsilistele refleksidele. Vanemad ja hooldajad hakkavad lastele kehaosade nimetusi tihti õpetama just vanniskäikude ja mähkmete vahetamise ajal. Lapsele tuleks õpetada ka suguelundite nimetusi
fokusseerunud (Einon 2000:7). Kui meeled (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine ja maitsmine) võtavad vastu väliseid signaale, siis stimuleerivad meeleelundite retseptorid (silmad, kõrvad, nina, nahk ja maitsmiselundid) närve, mis omakorda kannavad impulsid ajju (Adams 2007:10). Vastsündinu luud on pehmed ja paindlikud, tema lihased on nõrgad ja närvisüsteem ei ole veel täielikult välja arenenud. Kõik see toimub esimese 18 elukuu jooksul. Selline arengurütm on lapsele kaasa sündinud (Einon 2000:11). Vastsündinul on arenenud: · aistingud; · värviline nägemine; 7 · kuulmine on eelkõige tundlik inimhääle eri varjundite osas; · helikujundid; · arenenud haistmis-, maitsmis ja kompimismeel (Adams 2007:22-23). Vastsündinu perioodil toimub üleminek lootest imikuikka. Vastsündinu on emast eraldunud vaid füüsiliselt
ja kirju segadus. Arengupsühholoogiale avaldasid need elldused mõju sellega, et tekitasid vajaduse seletada, kuidas imik sellest kaootilisest algusest visuaalse maailma mõistmisel oma kogemusi organiseerides üle saab. 2 2. PIAGET'I TAJUTEOORIA Piaget jagas lähte-eeldust, et varases arengus "õpetab käsi silma". Ta arvas, et vastsündinu nägemismaailm on kahemõõtmeline, ilma sügavuseta. Esimese kuue elukuu jooksul areneb vormi ja suuruse tajumine aeglaselt. Piaget (1954) väitis, et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi. Tema teooria väga oluline aspekt käsitlebki "objekti mõiste" omandamist. Objekti mõiste on Piaget defineerinud kui usu sellese, et füüsilised objektid on: "Püsivad, ainelised, minast väljaspool asuvad ja eksisteerivad edasi ka siis, kui neid ei tajuta [--] ning säilitavad oma samasuse kõikvõimalike ruumiliste asendi muutuste korral
See kestab 3-6 esimest eluaastat. Arengu etapid: (1968, täiendamine 1975) · normaalne autism (sünd-2elukuu)- enesesulgus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endasse tõmbunud. See ei tähenda, et ta elaks omaenda suletud maailmas. Vastupidi- ta jälgib, saab meelelisi aistinguid (nt kuuleb, näeb, tunneb) ja on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid. Ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. · Normaalne sümbioos (2-5 elukuu)- sümbiooliline järk. Kiindumust ilmutab kuid samal tundub talle, et ta on hoidjaga üks. See on seotud lapse minatunde puudumisega. Kujuneb lapse esmane kiindumus teisesse inimesesse ja see on ühiskonna liikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Ta ütleb, et lapsele jääb meelde sellest ajast tema ise, hoidja kui hooldaja ja ka hooldus. Ta räägib ka, et hooldamist tuleb ajastada õieti. Lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajadusest
annaabi.ee 
