1. STRESS......................................................................................................... 4 1.1. Stressi tekkepõhjused....................................................................................................... 4 1.2. Stressi kujunemise faasid................................................................................................. 4 1.3. Stressiga toimetulek......................................................................................................... 5 1.4. Stressi tagajærjed.............................................................................................................. 6 2. ISIKSUS JA STRESS..................................................................................... 7 2.1. A-tüüpi isiksus................................................................................................................. 7 2.2. B-tüüpi isiksus..................................
suhetes teiste inimestega jne. Need stressi liigi on näiteks tööstress, perestress ja koolistress. Kui stress koormab, võivad järgneda mitmed haigused või vaevused nagu rahutus/ärevus, depressioon, kõrge vererõhk, südametegevuse häired, seedehäired, psühholoogilised haigused. Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut. Kuidas stressist jagu saada? Toimetulek stressiga hõlmab endas nii tegevusele suunatud kui ka psüühilist pingutust, et saada kontrolli alla, taluda, vähendada keskkondlikke ja sisemisi vajadusi ja neis peituvaid konflikte. (Lazarus & Launier, 1978). Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda
· Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa muuta. · Sea endale reaalseid eesmärke. · Püüa mõista sind ümbritsevaid inimesi, ole salliv. · Oska puhata ja puhkusest rõõmu tunda. · Muuda oma elustiil sinule sobivaks: Planeeri tegevusi, enda ajale vastavalt. · Oska oma aega jagada. · Maga piisavalt. · Leia aega sõprade või hobide jaoks. · Leia endale mõnusat kehalist tegevust. Kui sa ise ei oska leida lahendust stressist vabanemiseks, leia võimalus küsida abi psühholoogilt või perearstilt. 4 Kasutatud kirjandus · http://www.hrm.ee/?p=1076 · http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache%3AFgSKufZpSrsJ %3Awww.parkinson.ee%2Fartiklid%2Fej_2004sept_stress.pdf+stress&hl=et&gl=ee · http://osha.europa.eu/et/topics/stress · http://www.slideshare
Stress People experience various forms of stress that is a natural part of people’s lives and it can motivate people to work harder. But if it becomes negative stress, it can affect people’s ability to be positive. To begin with, the main source of stress for young people is school and family. Daily homework takes a large part of our free time. Getting a bad grade causes a disappointment. Especially if the day before there was a lot of learning for the examination. Family may have a greater effect on young people. The death of a loved one, sick family member and relationship problems can lead to being under negative pressure. What is more, stressed youth are pessimistic and in a long period of time it becomes unhealthy. One of the ways to handle stress is doing what I love, such as taking pictures of nature. Doing activity like this includes walking and being in healthy enviroment. This is a good ...
Rakvere ametikool Stressi tunnused ja põhjused Referaat Juhendaja Rakvere 2011 Stress: Stress on elu lahutamatu koostisosa, millega toimetulek määrab suures ulatuses inimese füüsilise ja psüühilise tervise kvaliteedi. Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib selleks ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. Stress on vältimatu osa meie elust. Isegi täieliku lõõgastuse seisundis kogeb inimene mingil määral stressi. Stressil on üle 120 erineva sümptomi, kuid see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab. Hea stress ja...
Kooli stress Kool tekitab ühele koolieas olevale lapsele loomulikult kõige rohkem stressi, nii nagu töötavale inimesele tekitab seda töö. See kõik on seotud ühiskonna mõju ja inimese enda mõttemaailmaga ja sellega, kas inimene laseb sellel stressil tekkida. Raske on mitte alla anda, kui kõik läheb halvasti ja kui koolis on suur koormus. Tekib tunne, et keegi ei mõista sind ja õpetajad peavad ju läbima ainekava sellisena nagu see on ette nähtud ning tundub nagu ka neid ei huvitaks kas laps saab oma hinded korda või ei. Samas peab nooruk mõistma, et õpib enda ja mitte kellegi teise jaoks. Sest kogu maailmas on konkurents ja selleks, et seal osaleda peab õppima ja ennast arendama. Üheks stressi põhjuseks on eesmärkide puudumine, noored ei tea täpselt mille poole püüdlevad ja mida elult ootavad ja siis tuubivadki lihtsalt pähe materjali mida õpetajad ette annavad. See on minu jaoks õpetajatest vale, õ...
Kui üritada kõikidest stressipõhjustajatest kohe lahti saada, võib see põhjustada hoopis suuremat stressi. Võitluses stressi vastu on väga suur tähtsus perekonnal ning sõpradel. Kui pere- ning sõprusringist abi ei saa, tuleks pöörduda professionaalse nõustaja poole. Üheskoos saab läbi analüüsida stressi põhjused ning püüda edaspidist stressi vältida. Mõnikord piisab vaid vestlusest hea sõbraga, et saada suurele allikale lahendus. Et vabaneda stressist, tuleb kindlasti ka korralikult puhata. Napp ööuni muudab meid päeval väsinuks. See on aga halb, sest kui kohustusi on palju ning väsimus suur, siis pingutatakse sageli üle ning stress süveneb. Oluline on ka õige toitumine ning piisav füüsiline aktiivsus. Need komponendid pole head mitte ainult stressi maandamiseks, vaid ka meie tervisele. Stress võib põhjustada mitmeid südamehaiguseid, mida saab aga korraliku treeninguga vältida. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine
Siis hakkavad hinded langema ja kõik on sinus pettunud. Vanemad, õpetajad. Tihtipeale nad ei tunne huvi selle vastu, kuidas sul läheb ja kas sa saad oma asjadega korralikult tehtud. Peale välise surve on ka veel isiklikud püüdlused, soovid ja eesmärgid. Kui neid ei suuda saavutada on peale selle, et teised on sinus suuremal või vähemal määral pettunud, ka pettumus iseenda peale. Kui kõik see kuhjub, siis tekibki suur stress. Kuidas stressist üle saada? Esimene asi, mida tegema peaks, on iseendaga aru pidama. Mis stressi tekitab? Kas ikka on stress, või on see miski muu? Kui on selgeks saanud, et on stress, tuleks kellegagi rääkida. Kasvõi hea sõbraga. Oma murega ei tohi üksi jääda, sest ise murede lahendamine võib tekitada veel suurema stressi. Väga hästi aitab stressi vastu aja maha võtmine kasvõi paariks päevaks. Paar päeva ainult endale, et oma mõtted sirgeks mõelda ja lahtised otsad kokku sõlmida. Siis
Kristin Lichtfeldt Rakvere Reaalgümnaasium 10. T Ärritav närvipinge Emotsionaalne seisund Termin "stress" võeti kasutusele aastal 1926 Mõjub muserdavalt Koolistress hirm kooli, õpetaja või kaasõpilaste ees. Tööstress inimestega seotud stress; töö keskkonnast tingitud; füüsilised stressorid Pea meeles, stress on ennetatav! Stressi põhjustavad peamiselt mitmesugused katastroofid, nagu näiteks: Autoõnnetused Looduskatastroofid Kriminaaltegevuse ohvriks langemine Abieluprobleemid Surm Unehäired Tuimus ümbritseva maailma suhtes Trauma taaselustamine mälestustes Keskendumisraskus Ülitundlikus Lähedaste abil Aja planeerimine Enesepingestamisest jagusaamise teel Oma õiguste tundmine Õpi ütlema "EI" Ära võta liigseid kohustusi Keskendu olulisemale Õpi tundma oma ajatsoone Puhka terviseks Õigus tunda kõiki tun...
STRESS Tavaelus mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Selline stressi tõlgendusviis pole vale, ehkki see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul välja kujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti kokku võt...
Nii on igati loomulik, et pingelises töösituatsioonis kogetakse stressi ning seeläbi suudetakse enda psüühilisi ja füüsilisi ressursse mobiliseerida ning töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks. Kui stressi tekitav situatsioon kestab kaua ning ei võeta endale aega puhkuseks, siis võib tööstress muutuda krooniliseks ning hakata töötajat kurnama. Stressist saab distress. Mis stressi tekitab? 4 Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine
STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Mis on stress? · Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. · Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. · Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus,millega kaasnevad biokeemilised,füsioloogilised,kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne e mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm,viha,ärevus,erutus,häbi,masendus. · Füsioloogiline osa on seotud organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidegahigistamine,vererõhu tõus,hingamissageduse suurenemine,punastamine. · Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles stressiolukorrasvältimine,endassetõmbumine,agressii...
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Toimetulek stressiga Lühidalt siis stressist ja mida see endast kujutab: Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused. Stressi põhjuseks on ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organism peab kohanema. Stressiga kaasnevad mõtlemise muutused, tugevad emotsioonid nagu hirm, viha, ärevus, masendus jne, veel kaasnevad füsioloogilised reaktsioonid, näiteks higistamine, südametegevuse kiirenemine ning muutused käitumises nagu endassetõmbumine või agressiivsus
Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika) Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika, õmberõppepoliitika) 2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest. Toetused liiga madalad, hinnad madalad 3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida?) Tuleb puhata, tervist parandada, väljamagada, tuleb teha elus mõningaid muudatusi, arutada perega, kaastöötajatega. Ettevõtmist võib planeerida mitut moodi (paar lehma oma tarbeks, paarikümne lehmaga osaaja talu, väiketalust konkurentsivõimelise talu väljaehitamine, suurfarmist konkurentsivõimelise firma väljaehitamine 4. Eesmärkide seadmisel kahesugused eesmärgid ja soovid. Planeerimisel
rääkida kuigi ta seda välja ei näita. Mõnikord saab depressioonist välja ainult arsti abiga. Inimene vajab koguaeg tuge... koguaeg, et keegi oleks kõrval ja kuulaks, ning keda saaks usaldada, ning et see isik usaldaks ka teda ja räägiks ka talle oma rõõmudest ja muredest. See tõstab sõpruse ja usaldavuse palju kõrgemaks kui selline usaldus on saadaval. Stressiga tuleb toime igaüks kui ta seda tahab. Ta peab püüdma ja üritama kõike, et stressist vabaneda, kuid siin peab ka inimese enda organism tugev olema, et aitada inimesel stressiga toime tulla. Depressiooni ja kriisiga peaks pöörduma profesionaalide poole ehk psühholoogi poole. Kuid ikkagi peaks olema kõrval inimene kes aitab tal sellest välja tulla. Inimesel on eelkõige vaja tahtejõudu ja teist inimest, kes aitaks tal välja tulla kas siis stressist, kriisist või depressioonist. Kuid alati võib ka pöörduda psühholoogi poole kes aitab ka kaasa.
Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Stress on pingelise elu poolt tekitatud organismi üldine pingeseisund. Stress võib-olla nii kasulik kui kahjulik. Stress on kasulik siis, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust, stimuleerib tema tugevust. Niisugust ´´head´´ stressi nimetatakse eustressiks ehk funktsionaalseks stressiks, mis sunnib inimest end vastutusrikka tegevuse eel kokku võtma
Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis seda põhjustab. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Kuidas vabaneda stressist? Enamus inimesi arvab, et stressist on võimalik vabaneda vaid siis, kui tarbida alkoholi. Kuid kas nende arvamused peavad paika või leidub stressi leevendamiseks ka teisi võimalusi? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega jook. See võib küll hetkeks kaotada stressi, panna inimest unustama tema probleemid, kuid selle mõju ei kesta igavesti ja toibudes leiab inimene end taas murede ahelikust, kuna ta pole mitte midagi ette võtnud. Et stressist vabaneda, tuleb probleeme hakata lahendama
STRESS Loe läbi õpikust leheküljed 153 – 155 ja 163. Iseseisva töö tegemiseks otsi lisamaterjali ka Internetist. Ülesanne 1 Too ära 10 lahendust, mis sobivad sulle, et end stressist säästa (kirjuta ka põhjendus, et miks antud lähenemine aitab stressist jagu saada): 1. Positiivne mõtlemine – kui ma olen negatiivne, siis ma üldiselt olen ka kohe stressis, aga positiivne mõtlemine annab mulle hea mõtlemise ning ei mõtle halbadele asjadele ning annab ka hea enesetunde 2. Piisav magamine- Kui olen vähe maganud, siis tekib tavaliselt unepuudus ning pahur tuju, kuid kui olen piisavalt maganud, siis on terve päev hea olla ning ei nähva kellelegi 3
................................................................................................. 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi järgnevalt: igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis üldised ehk mittespetsiifilised muutused, mis on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad ,,lihtsalt haiguse". Eriomased ehk spetsiifilised muutused on need reaktsioonid, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja
hulka; õpeta enesehooldust; õpeta kuidas pideva eritisega toime tulla. 3. Söömishäired mis on tingitud Patsient toitub regulaarselt Selgita maitse muutuste ja iivelduse haigusele iseloomulikust maitsemeele ja mitmekülgselt. põhjuseid; selgita välja pt.-i muutustest ja iiveldusest ning toitumisharjumused (Haagedoorn jt haigusega kaasnevast stressist 1996:337). Selgita tervisliku (Haagedoorn jt 1996:61); mitmekülgse ja regulaarse toitumise (Haagedoorn jt 1996:335). vajalikkust (Haagedoorn jt 1996:337). 4. Hirm ja ärevus mis on tingitud Hirm on vähenenud Lase pt.-l rääkida oma hirmudest; puudulikest teadmistest eesootavast selgita välja mida pt. ei tea oma
Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on stress? 3. Millest koosneb stressikogemus? 4. Stressiga toimetulek 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles uurimistöös püüan välja selgitada mis on stress, millest koosneb stressikogemus ning kuidas sellega toime tulla. Stressi on kogenud peaaegu iga täiskasvanud inimene. Stressiliike on väga erinevaid ja need väljenduvad inimestel erinevalt. Selles uurimistöös räägingi stressist lähemalt. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kuidas on võimalik, et kaks inimest võivad kogeda sama sündmust, aga reageerida sellele väga erinevalt? Iga inimene tajub enda ümber
Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Stress tekitab ka impotentsust. Kui mees erutub, laienevad närvisüsteemi toimel peenise veresooned ja veri voolab käsnjasse koesse ning sulgurlihase kokkutõmbe tulemusel ei voola veri välja. Ükskõik millist liiki stressi tõttu sulgurlihas kokku ei tõmbu ning peenis kaotab erektsiooniks vajaliku vere.
,,kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema. Väga hea oleks teada, kuidas sellest vabaneda, kuidas leida lahendus, aidata ennast ja sõpru.
Patsiendi probleem Eesmärk Tegevus Hinnang Kõrgest RR-st tingitud Langetada RR 135/95 1.Mõõdan RR ja pulsi. RR 135/85 vererõhu 2.Selgitan pt-le RR häire,väljendub kuklas tõstvaid faktoreid. pessivas ebameeldivas 3.Soovitan pöörduda tundes. ravi muutmiseks perearsti vv-le. 4.Annan koheselt RR langetavat nifedipini tilku. Stressist tingitud Tagada patsiendi parem Soovitatud lisada Uinub paremini,on uinumishäire mis uinumine. regulaarne kehaline suurendanud kehalist väljendub aktiivsus. aktiivs...
solvangud. Stress iseenesest ei ole negatiivne. Näiteks kontsentreerud mõnele projektile ja paned selle lõpuleviimiseks kõik oma jõuvarud mängu. Niisugune stress lõpeb omal ajal ja tavaliselt järgneb puhkeaeg. Pidev stress on väsitav ja kurnav. Näiteks oodatakse sinult või vähemalt arvad, et oodatakse maksimaalset pingutust ja tasemel olemist kogu aeg, päevast päeva ja aastast aastasse. Kuidas mina vabanen stressist? Kui tunnen, et olen väga väsinud ja mitte midagi enam ei jõua, varun endale paar tundi aega ja veedan need mööda magades. Kogu keha ja vaim puhkavad, minu puhul aitab see alati. Ärgates tunnen end alati paremini. Ka füüsiline tegevus aitab mõnikord ära hoida stressi, nimelt kevadeti lehtede riisumine, kaevamine, muru niitmine, talvel lume lükkamine jne. Kevadeti ja suvel mõnikord sooviksin, et päevas oleks rohkem kui 24 tundi, siis saaksin ehk oma toimetusega valmis. Ka
Et keha heas vormis hoida tuleb end liikutada. Nii hoiad saad ära näiteks tervise probleemid mis tekivad interaktiivsetel inimestel kes ei liiguta ennast. Kõige peamised tervise probleemid mis interaktiivsetel inimestel tekivad on järgmised:ülekaalulisus,südamehaigused,kõrge vererõhk, valud liigestes jne. Inimesed kes on kehaliselt aktiivsed ei esine selliseid tervise hädasid. Inimesed kes tegelevad spordiga on rohkem lõõgastunud ja vabamad igapäevastest pingetest. Nad vabanevad stressist ja pingetest tehes sporti mis aitab neil olla õnnelik ja lõõgastunud. Tervise kõige tähtsamad komponendid on näiteks aeroobne võimekus,tugi-ja liikumissüsteemi võimekus ja motoorne võimekus. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavaid tegevusi. Parimad harjutused oleks näiteks kõndimine,jalgratasõit,ujumine ja sörkimine.
Miks nähakse Kasutatud allikad õudusunenägusid? Oma kujutlused Psüühilised protsessid Emotsioonide kuningriik Unenäod on individuaalsed Kehalised häired Hingelised läbielamised Hirmud Meeltele mõjuv ärritus Kukkumine Lendamine Eksam Jälitamine Alastiolek Lahendamata jäänud probleemid Pingeline elurütm Alateadlik viis väljendada oma hirmu Liigne alkoholitarbimine Tervisehädad ja ravimitesöömine Vabane stressist Keskendu Lõpeta mõtete kerimine Kontrolli ravimeid Tarbi vähem alkoholi Püüda halvad unenäod kinni CAPTCA nimeline asi, mille peaks voodi kõrvale riputama ja see pidavat halvad unenäod kinni püüdma. Uljas, J.,Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri. http://www.ateena.ee/artikkel.php?id=10022&k=1 http://www.elu.ee/?id=32732 http://www.hot.ee/allen/dreams.html http://naistekas.delfi.ee/horoskoop/salateadus/kui
●Võid süüa kõike mis maitseb aga mõõdukalt. ●Söö mitmekesiselt Toidupüramiid Kehalise aktiivsuse põhimõtted ja nende kasutamine igapäevaelus ● Iga päev peab kõndima värske õhu käes või jalgrattaga sõitma ● Liikumisega kaasneb ka energiakulu ● Kehaline aktiivsus nõuab ka erinevaid füüsilist liikumist nõudvaid tegevusi ● Kehaline aktiivsus on on tervisliku eluviisi tähtsamaid koostisosi ● Aktiivne liikumine aitab hoida haigusi eemale ● Et vabaneda stressist ja pingetest on kasulik minna õue jalutama Tagajärjed halbade toitumisega ja vähese liikumisega ●Väsimus ● halb enesetunne ●näljatunne ja magusaisu ●Rahutus ●Unetus ●Ülekaal ●Vererõhu tõus ●haigestumised Kokkuvõte ●Ma sain selle esitluse tegemisel kinnitust, et tuleb käia vähemalt iga päev värske õhu käes ja teha aktiivset liikumist ning tuleb süüa tervislikult ja mitmekesiselt Tänan kuulamast! :)
1.4. Stressi tagajärjed Stress võib kaasa tuua pinge, võimetustunde või depressiooni. Üks märk sellest, et stress hakkab võimust võtma on see, kui tekib selline tunne, et enam ei suudeta tegeleda tavaliste igapäevaste kohustustega. Algstaadiumis võib stress väljenduda käitumise muutumises küünilisus, alkoholi, tubaka ja ravimite suurenenud tarbimises. Stress ja haigused on omavahelises sõltuvuses. Pea- ja seljavalud, unetus ja kergesti ärrituvus võivad olla põhjustatud stressist. Vaimne stress, eriti kui see kestab pikka aega, võib juba põhjustada ajus neurokeemilisi muutusi. Iseäranis tõenäoline on see 1) tõsise kaotuse puhul; ja 2) raskete ülesannete puhul, mis tunduvad käivat üle jõu, nii et inimest valdab abitus. Olukorrad, mis põhjustavad abitustunnet, kutsuvad esile bioloogilisi reaktsioone nii inimestes kui ka loomades. 1.5. Stressi märgid: Füsioloogilised Käitumuslikud
elektronmõjud. Geeli lõikeleht ja aminohape koosseis, erineb rakul ja membraanil oluliselt. Thermoplasma acidophilal on puhtuse omadus, mis võib saavutada kõrget edu raku leelilises pH's. See membraan võib anda väärtusliku süsteemi, tulevikus uuritavale membraanile, mis omakorda võimaldab parandada karmi keskkonna pinget.See bakter on inimesele kasulik kuna tulevikus võib just see bakter päästa sadu inimesti stressist ja üleüldisest keskkonna pingest. Thermoplasma acidophila on väga hea bakter stabiilsuse uurimiseks tugevalt happelises keskkonnas.Kuna membraan asub otse kontaktis happelise ja kuuma keskkonnaga. Membaari uuringuks külmutatakse rakk, ja peale seda lüüakse tükkideks, ning uuritakse neid osi pikupidi Membraan on kahekihiline ning tänu tugevatele iooni sidemetel on väga vastupidav. On vastupidav kuni 100 kraadisele kuumenemiseni
Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Kuidas stressist üle saada? · viibi rohkem värskes õhus · leia igas päevas midagi head · räägi kellelegi oma muredest · tuleta meelde midahi head ja ilusat · joonista seda, mida sa kardad ja lsa naljakaid detaile · korista oma tuba
tea ja jätavad ta lihtsalt sinnapaika, kus ta on, siis oleks kõige targem pöörduda algul politseisse, sest politseis hakatakse su vanemaid otsima ja sellise käitumise eest võib trahvi saada või isegi vangi minna. Sõbral laseksin minna kuskile lähedase sugulase nagu tädi või vanaema juurde ja seal elama hakata. Peale seda laseks tal otsida tööd, aga selle juures olla väga ettevaatlik, et sisse ei tuleks inimkaubandus, sest peale seda on lihtsalt nii suur jama, et stressist pole väga võimalik lahti saada, selline asi jääb hinge tugevalt kinni. Kõige suuremaks nõuks annaks ma talle selle, et kui ta käib koolis, siis mitte lasta ennast sellest häirida ja koolis ilusti edasi õppida, sest tänu koolile saad sa palju parema ameti kui ilma. Rasmus Roos 8.a klass
kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Millised stressi tagajärjed? · masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine · nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus · mäluhäired ja keskendumisprobleemid · tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha · madal enesehinnang · väsimus · peavalu · lihaspinged · seedimisprobleemid · unehäired · dipressioon Kuidas vabaneda stressist? Säilita positiivne hoiak: · Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa muuta · Sea endale reaalseid eesmärke · Püüa mõista sind ümbritsevaid inimesi, ole salliv · Oska puhata ja puhkusest rõõmu tunda Muuda oma elustiil sinule sobivaks: · Planeeri tegevusi nii, et sul on nende tegemiseks aega · Oska oma aega jagada · Maga piisavalt · Leia aega sõprade või hobide jaoks · Leia endale mõnusat kehalist tegevust
Hariliku tuunikala kasvatamine Maailma Looduse Fondi andmetel ilmus 1996.a. Vahemere vetesse Hispaanias esimene tuunikala sump. Aastaks 2001 oli neid 12 Hispaanias, Itaalias, Maltal ja Horvaatias. Aastaks 2005 oli nende arv juba üle 40 levides Türki, Küprosele, Tuneesiasse ja Liibüasse. Kalu kasvatatakse 3 kuni 4 aastat ujuvates sumpades, eesmärgiga kasvatata tuunikalu 30-70 kilogrammini. Tuunikalade suremus on jätkuvalt kõrge tingituna stressist ja naha kahjustustest. Samuti saavad tuunikalad haavu kiirest ujumisest vastu võrku. Pildil on väga suur tuunikala,oli müdunud Tokias Lõhekasvatus Lõhede paljundamine kuntslikes tingimustes sai alguse juba 18.sajandi kasvatati lõhesid kultuuris Euroopas ja Põhja-Ameerikas. 20.sajandi teisest poolest kasvatatakse lõhesid massiliselt USA-s, Kanadas, Jaapanis, Norras ja Tsiilis. 2007.a. toodeti lõhet ja meriforelli 10,7 miljardi USD eest.
vältel ei suuda oma toitumist kontrollida. Põhitunnused · Õgimishood süüakse ka siis, kui ei olda näljane. Neil on kinnisideed: sage rohkest söögist fantaseerimine, isuäratavate toitude visualiseerimine, söömise salajane planeerimine jne. · Erinevalt buliimikutest ei püüa ülesööjad esile kutsuda tahtlikku oksendamist. · Toitu kasutatakse vahendina, et varjata oma emotsioone, täita hingelist tühjust või saada lihtsalt jagu päevasest stressist ning probleemidest elus. Sümptomid · Kontrollimatu söömine olemata füüsiliselt näljane. · Süües suuremad portsonid, kui tavaliselt. · Häbist ja piinlikustundest tingitult üksi ja teistest eemal söömine, ka salaja söömine. · Ülesöömise järgselt süümepiinade ja kahetsuse tundmine. · Kiire kaalutõus või järsk rasvumine. · Väga madal enesehinnang. · Toidust fantaseerimine. Tagajärjed · Ülesöömisega kaasneb üldiselt süümetunne või hiljem
Pärineb kolmandast aastatuhandest Euroopasse jõudmine Kreeklastest meresõitjad Suhtlemise koht Terviseprobleemid Stressiteraapiavahend SAUNAKOMBED JA -TAVAD Sauna ehitamine Puhas pesu Saunalise õnn Soola viskamine Kuni esimese lumeni Hingedepäev SAUNA KASULIKKUS Põletab kaloreid Mõjutab südant Toob sügavama ja rahuliku une Puhkus ja suhtlus Lõdvestab lihaseid Puhastab mürkainetest Puhastab nahka Vabastab stressist Aitab migreeni puhul SAUNALISE TÄHTSAM TÖÖVAHEND. Kuuma niiske õhk Vihalöögid eemaldavad Masseeriv toime Kaseviht (arukask) Lõhnataimed (meliss, piparmünt jt) Kuumas vees leotamine Viha külmutamine SAUNA LIIGID Maailma eri paigad Õhutemperatuur ja õhuniiskus Erinevad toimed Veedetud aeg Erinev mõju Riigiti Toime järgi Uue ajastu saunad SAUNADE JAOTUMINE RIIGITI Türgi saun ehk Araabia saun 40 - 50°C
• Kaasneb närvirakkude järkjärguline hävimine kindlas ajupiirkonnas • Progresseeruv haigus • Ei ole surmav (15-25 aastat peale diagnoosi) • Tekkepõhjused pole teada Põhjused • Ajus asuv musttuuma kahjustus- dopamiini taseme langus • Haigus ilmneb kui üle poole musttuumast on kahjustunud • Tavaliselt algab 50. eluaastast • Parkinsoni tõbi ei ole põhjustatud eluviisidest, teistest haigustest, nakkusest, halvast toitumisest, stressist ega meeleoluhäirest Diagnoosimine • Määratakse kliiniliselt- haiguse sümptomite alusel • Pole olemas spetsiifilist uuringumeetodit • Positronemissioontomograafia (PET) võimaldab näidata musttuuma kahjustust Motoorsed sümptomid • Treemor ehk värin- nähtavaim sümptom • Hüpo- ja bradükineesia- liigutuste aeglus ja kohmakus • Rigiidsus- lihasjäikus • Posturaalne ebastabiilsus- tasakaaluhäire • Kõnnak muutub- sammud tippivad,
olukorraga kõige paremini toimida. Kõiki intervjuusid transkribeeriti ja peamised teemad võeti kokku kasutades põhjendatud teooria analüüsi. Transkriptsioone analüüsiti kvalitatiivselt, koostades ülevaate peamistest teemadest ja probleemidest, mis intervjuude käigus esile kerkisid. Uurimusel osales kokku 27 patsienti üldkogust, kellel leiti ärevus ja depressioon, küsitluse abil. Pärast intervjuusid selgus, et põhiline probleem algab väljaspoolt tekitatud stressist ning stressi põhjuseks polnud selle probleemi esile toomine või sellega tegelemine, vaid nende emotsioonide ja mõtetega toimetulek. Tulemuse kokkuvõttena selgus, et patsiendid otsivad erinevaid viise oma ärevuse ja depressiooni lahendamiseks, kuid peavad oma hetkest olukorda abi kontaktpunktiks. Nende mõtted tihtipeale segavad igapäeva toimetusi ja halvad kavatsused ning mõtted võtavad terve mõtlemise üle. Ravimite võtmise suhtes on siiani suur skeptisism.
seisundis, väheneb töövõime. Kroonilise haigusega kaasnevad lisaprobleemid, tavaliselt on vaja teha ravirežiimist lähtuvalt ümberkorraldusi oma elus. Haige ja tema lähedaste ellu võib tulla palju ebakindlust ja kohanemisraskusi (Elenurm jt 1997: 62). 17 7. Analüüs 2012. aasta septembris viisin läbi küsitluse (LISA), millega uuriti, mida teavad Parksepa Keskkooli õpilased stressist. Uurimuses osales kokku 71 õpilast 5, 8 ja 10. klassidest. 29 õpilast vastanutest olid poisid ja 42 vastanutest tüdrukud. Eraldi ei ole ma põhikooli ja gümnaasiumi välja toonud. 7.1. Mis on stress? Inimesed mõistavad stressi erinevalt. Selle küsimuse abil saab võrrelda, mida peavad inimesed stressiks. Kas stress on ainult halb, või võime rääkida ka heast stressist? Joonis 1. Mida tähendab sinu jaoks stressi mõiste?
haiguse äratundmise küllalt raskeks. Enamik inimesi eeldavad, et söömishäiretega isikutel on probleemid ainult söögiga. Söömishäired ei ole paraku ainult söögi probleemid, pigem on need isiku sügavuses peituvate eluprobleemide sümptomid. Söömishäired on kõige enam levinud vanusegrupis 12-15 aastat, sest see on tundlik iga, mis on kergesti mõjutatav sotsiaalsetest teguritest, stressist ja kasvuprobleemidest. ,,Pealtnägija" vahendas, et uuringute kohaselt peab Eestis veerand esimese-teise klassi lastest dieeti, rohkem kui pool 15-18aastastest on end näljutanud või teinud ekstreemset trenni ning need numbrid kasvavad. Probleem on väga aktuaalne nagu seda võib uuringudest järeldades tuleks sellega kindlasti palju rohkem tegeleda. Söömishäired on haigused, mida tuleb võtta äärmiselt tõsiselt. Nad ei puuduta ainult patsienti,
üle 2 tunni päevas; · seoseid kooli nautimise ja väsimusega ei olnud. KUIDAS TÕLGENDAT PROBLEEMI · Ülekaalisust mõjutab arvuti taga istumine ja televisiooni liigne vaatamine; · juba väga varases eas rasvumist, mis on ohtlik; · mõjutab füüsilist ja vaimset tervist. ARVAMUS PROBLEEMIST · Olulisel kohal pere, koolitervisehoid; · toitumine ja liikumine; · televisioon ja arvuti osaliselt asendada mängude ja spordiga; · stressist ülekaaluliseks, sest stressi korral suureneb stressihormooni tootmine, mistõttu rasv ladestub just vöökohal. KOKKUVÕTE · Passiivne eluviis aktiivseks; · eluviiside muutmine; · ülekaalulisusest stress kiusamine, erinevuse tunne suurem stress, psühholoogiline trauma rasvumine haigused; · Oluline on arendada koolitervishoiuteenuse kvaliteeti, tervist edendavat ja haiguste ennetamise tegevussuunda, et seeläbi toetada laste ja noorte
mõjutada arvamustel, mis on teie omadega vastuolus. Uskuge endasse! · VIHA. Võtke aeg maha järelemõtlemiseks ning harjutage end loendama arve kuni 20ni. Hingake sügavalt ja mõelge armastatud inimesele, meenutage mõnda head anekdooti või mälestust, et aeg rahustaks tormi, mis kohiseb teie sees. Pöörake viivitamatult tähelepanu oma viha objektilt kõrvale. Teadmiseks · Välised vahendid. vahendid Nt: Dussi all või vannis käimine aitab vabaneda stressist · Väline käitumine. käitumine Nt: selg-sirgelt seismine tekitab enesekindlust · Sisemine käitumine. käitumine Nt: sügavalt sisse hingamine ja aeglane välja hingamine aitab jääda rahulikuks · Mõtted. Mõtted Nt: soojusest, päikesest mõtlemine käivitab armastuse seisundit Lõpetuseks OLGE ise enda terapeut! Pidage meeles aktiivset osalemist, postiivset hoiakut, usaldust, regulaarsust ning sihikindlust.
1. Sisestage endale positiivsust. 2. Manage silme ette pilt positiivsest tulemusest. 3. Olge muutumiseks piisavalt paindlik. 4. Võtke aeg maha. 5. Tehke kindlaks oma viljakaim tööaeg ja parim keskkond. 6. Liikuge. 7. Ärge heietage minevikumälestusi. 8. Muutke või tühistage olukord Click Click icon icon to to add add picture picture Muuda negatiivne positiivseks! Lihaste lõdvestamine Et stressist vabaneda, tuleb lõdvestuda, teha harjutusi kehale ja ajule Meil on hea olla...ma olen lõdvestunud. Ma hingan sügavalt, aeglaselt ja rahulikult...sügavalt, aeglaselt, rahulikult. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega. Aga on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Pinge lõdvestamise eesmärk Teha vahet pingesoleku ja lõdvestumise vahel.
Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Tavakeeles mõistetakse stressi närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ning võib tekitada ka kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks.
Uurimistöö eesmärgiks on saada teadmisi gümnaasiumiõpilaste koolistressi põhjuste, toimetuleku ning koolistressi avaldumise valdkonnas. Samuti on eesmärk välja selgitada, kui sageli kogevad gümnaasiumiõpilased koolistressi ning kui palju teavad nad stressi olemusest ja sellega toimetuleku viisidest. Käesoleva uurimistöö hüpoteesiks on see, et koolistressi küüsis vaevlevleb vähemalt 50% gümnaasiumiõpilastest. Uurimistöö teoreetiline osa annab ülevaate stressist üldiselt koolistressist sealhulgas selle avaldumisest, põhjustest ning sellega toimetulekust. Teoreetilise materjali põhjal on koostatud küsimustik, millele vastasid Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilased. Uurimistöö valmimisel on autoril soov jõuda tööga kaasõpilaste ette, et rääkida nende teadlikusest koolistressi põhjuste, avaldumise ning toimetuleku vallas. Uurimistöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis räägitakse stressist üldiselt meie elus
...................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 Stress mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et ,,ma olen närviline, mul on stress"? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas stressist vabaneda.................................3 1. STRESS..............................................................................................................................4 1.1 Mis on stress?............................................................................................................... 4 1.2 Millest tuleneb stress?..................................................................................................4 2. STRESSIST HOIDUMINE.................................
Muusikat on igale maitsele ja meeleolule. See saadab meid igal pool. Kodus, koolis, kaubanduskeskustes, trennides. Meie muusika valik aitab teistel meie emotsioone ja mõtteid aimata. Samas võib muusika panna unustama, heidad kõik mõtted peast ja keskendud laulule. Ei ole enam minged muresid. On ainult inimene ja muusika. Muusika laseb valla meie tunded ja elamused. See väljendub tantsides. Tantsides tunned kuidas keha vabaneb liigsest koormast, ollakse jälle vabad argipäeva stressist ning tuntakse ennast suurepäraselt. See on kui joovastus, mis kehasse valgub. Kogu keha on energiat täis ning tahtejõud midagi teha on üllatavalt suur. On olemas mitmesuguseid laule ja tantse. Klassikalistest lauludest "hard rock"ini välja . Sama on ka tantsudega. Noored peavad tantsuks diskomuusika saatel kargamist ja poseerimist. Jah, tõesti ka see on tants, kuid hoopis teisest klassist on võistlustantsud. Nende hulka võib lugeda valssi, rumbat, sambat, salsat, mambot jpt.
Stress võib seostuda inimese töö või töövälise eluga, seega tuleks stressi hoida sellisel tasemel, mida suudetakse taluda tervisehäireid tekitamata. Stressi tunnused on eelkõige närvilisus, pingestatus, kärsitus, unehäired, söögiisu kadumine, agressiivsus jms. Stress võib olla kas ajutine või pikaajaline, nõrk või tugev. Selle tugevus oleneb sellest, kui tugevad ja kauakestvad on olnud stressi põhjused ning kui suur on inimese paranemise võime. Kuidas stressist jagu saada? Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Samuti võiks rääkida oma murest mõnele lähedasele. Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või lähedasega, võiks otsida abi
Toimetulek stressiolukordadega Tänapäeval on arvatavasti kõik kogenud stressi oma elu osana. Inimesed võivad stressile reageerida täiesti eerinevalt. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, füüsilisest ja vaimsest tervisest ning pere ja sõprade toetusest. Enamasti on stress negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ja tujud. Kuid mitte kõik stressi vormid ei pruugi olla negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset või isegi jõuduandvat rolli. Positiivne stress aitab vahest tõsta loovust ning motivatsiooni. Inimesed, kes kogevad negatiivset stressi on närvilised, pinges ja seltsimatud. Stressi võivad põhjustada eesmärkide puudumine, lõpetamata tegevused ning hirm ebaõnnestumise või hüljatuse ees. Stressist vabanemine on minu arvates väga tähtis, kuna nii saame parandada oma elu kvaliteeti. Kõige tähtsam on enda ning olukorra üle kontrolli saavutamine, sest nii tunne...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
