sajandil kasutati neid nii veo-kui ka lihaloomadena. Limusiin on valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid tõuge, loomad on värvuselt kuld- või helepruunid. Tõu üheks tunnuseks on väga lihaseline keha, rasva rümpades vähe. Loomad ei kaldu rasvumisele ja on tapaküpsed igas vanuses. Hereford Pärineb Lõuna-Inglismaalt Hetefordi krahvkonnast. Tõug on levinud kogu maailmas. Keskmise suurusega tõug, lehmad 550-700 kg, pullid 800- 1000 kg, kuid on suuremaid. Leidub nii sarvedega kuid ka nudisid. Herefordid on head karjamaa- ja söödakasutajad, lehmadel head emaomadused, kohanevad erinevates kliimatingimustes, pikaealised, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga. Sarolee Pärineb Prantsusmaalt Charolle ja Nievere maakondadest. Tõugu on levinud peaaegu kogu maailmas ja kuulub maailma parimate lihatõugude hulka. Saroleed on kiirekasvulised, peetakse suurekasvulisteks- lehmad 700-950 kg, pullid 1200-1400kg
tegutseda metsavööndi ülaosas. Toituvad rohttaimedest ja puude ning põõsaste koorest, lehtedest ja võrsetest. Talvel antakse pürgadele peaaegu kõikjal lisatoiduks heina ja nad külastavad meeleldi soolakuid. Vaatamata võimsale kogule on pürja liigutused kerged ja kiired, ta kahlab raskusteta soodes, liigub osavalt järskudel nõlvadel ja ujub hästi. Neile meeldib püherdada kuival pinnasel, kuid mudavanne nad ei võta. Suvel elavad väikeste gruppidena, vanad pullid tegutsevad enamasti üksikult. Talveks ühinevad grupid 3050-pealisteks karjadeks, kevadel lähevad laiali. Jooksuajaks ühinevad vanad pullid emaste gruppidega ja ajavad sealt minema üle 2 aasta vanused mullikad. Iga pulli haaremis on harilikult 26 emast. Juhtpositsiooni selgitavad pullid enamasti ähvarduspooside demonstreerimisega. Siiski on teada võitlusi, mis on lõppenud raskete vigastustega või koguni ühe vastase surmaga.
keerulise, isegi mitmekorruselise uru, mida kasutab palju põlvkondi. Mägra karvastik on kohev ja kare, üle lauba läheb kolm valget vööti. Käppadel on pikad küünised, mis hõlbustavad käikude kraapimist. Ta tegutseb pimedas ja sööb segatoitu, mida otsib mööda kindlaid radu liikudes. Mäger magab talveund. PÕDER: Eesti suurim sõraline; võib kaaluda üle viiesaja kg. Põder elutseb Euraasia ja PõhjaAmeerika okasmetsades. Tal on tihe karvastu ja lõua all habe. Isasloomad pullid kannavad suure osa aastast pulga või kühvlikujulisi sarvi. Sarved hakkavad kasvama aprillis, hilissügisel või talvel heidavad pullid need ära. Põdra jooksuaeg algab augustis ja lõpeb oktoobris, sel ajal peavad pullid ägedaid taplusi. Põdralehm sünnitab 12 vasikat. Suvel söövad põdrad rohttaimi ja oksi, talvel peamiselt männi ja haava koort ning oksi, tekitades niiviisi eriti noorendikele suurt kahju.
Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5–10 aasta vanusena, seejärel muutuvad need taas väiksemaks. Kuju järgi eristatakse pulksarvi ja kühvelsarvi. Nende esinemine põdrapullidel sõltub peamiselt isendite elukohast. Levila lõunapoolsetel aladel esineb rohkem pulksarvedega loomi ning mida enam põhja poole liikuda, seda rohkem kühvelsarvedega isendid domineerima hakkavad. Reeglina ei kanna põdrad sarvi aastaringselt. Vanemad pullid heidavad sarved maha tavaliselt novembris. Noored pullid võivad sarvedega olla veel jaanuaris. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis. Algul on nad pehmed, luustumata ja kaetud nahaga. Maksimaalse suuruse saavutavad augustis või septembris. Selleks ajaks on sarved luustunud ning nahk hakkab maha pudenema. Põdrapullid kasutavad oma sarvi eelkõige selleks, et põdralehmadele ja rivaalidele muljet avaldada. Pilt 2. Põdrapullid võitluses Elupaik ja eluviis
Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Põdra üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Jooksuaeg on põtradel sügisel, augusti lõpust oktoobri alguseni. Kui pulmaaeg käes, meelitavad põdralehmad oigeid meenutavate hõigetega kohale pullid, kes hakkavad meelitajaid taga ajama ning võistlejaid eemale peletama. Hämarikus toovad pullid kuuldavale mörisevaid hüüdeid, mida jahimehed kutsuvad soigumiseks. Soiguja on teinekord üsna erutatud: trambib närviliselt maad kraapides ringi, puseb noori puid ja põõsaid ning lubab inimesegi üsna lähedale. Teist pulli kohates muutub soiguja olek väljakutsuvaks. Kui see konkurenti ei kohuta, klaaritakse arveid jõuga. Sellised duellipaigad on hiljem üsna laastatud: rohi maha
Noored emased punahirved on oma kodupaigale väga truud, nende kodupiirkonnad kattuvad tihti ema omaga. Enamik noori pulle lahkub pesapaigast 1 2-aastaselt, vastavalt kodupiirkonnast. 1-aastaselt lahkuvad pesapaigast, mis asuvad metsas, ning lagendikel läheb pullide lahkumisega 2 aastat aega. Sotsiaalne käitumine Metsades: emahirved on enamasti sotsiaalse käitumise keskmes, pullid aga alamal sotsiaalsel tasemel. Mägistel maadel elutsevad sigimises osalevad emahirved madalamatel nõlvadel, nooremad emased asuvad kõrgemal. Pullid suvel kõigekõrgemal, talvel aga laskuvad kõige madalamale. Innaajal võitlevad pullid domineerimise pärast isased kaitsevad vasikatega emaste haarmeid või neid ümbritsevat ala, seda nimetatakse liikuvaks territooriumiks. Ülejäänud ajal on emased ja isased hirved eraldi, emased
Taimtoiduline: Jahiuluk Teda on viidud ka Punahirv 230 cm valge laik okt. Pojad sünnivad Videvikus rohttaimed, Austraaliasse, Cervus elaphus Mass 100-150 mais või juuni algul. aktiivne. puude oksad ja Argentiinasse jne (200) kg. Pullid koor, veetaimed on raskemad. Sõralised Õlakõrgus kuni Laiad sõrad, pikk Polügaamne. Suure Taimtoiduline: ligi Intensiivne Pullid on Põder 216 cm, ülamokk ning Jooksuaeg liikuvusega loom, 60 rohttaime- ja küttimine lehmadest
Härjajooks „Encierro“ Hans Kasepõld 10.A San Fermin • 6.-14. juuli • Jooksmine 7.-14. juuli • Pühak Fermini jaoks Jooksu esimene päev - 7. juuli • Varahommikul kogunetakse Calle Santo Domingo tänavale • Pullid on eelmine õhtu kohale toodud • Pamplona jooksja ostab kohaliku ajalehe • Palved • 5min, 3min ja 1min enne jooksu lauldakse San Ferminile • 2 pauku Rada • 850 meetrit pikk • Jaguneb 4ks osaks • Santo Domingo • Avanemine Raekoja platsile ja Mercanderese tänavale millele järgneb järsk kurv. • Kõige mõnusam osa – Estafeta tänav (gruppideks jagunemine) • Viimane lõik laieneb ja suundub otse härjaringi Härjad • 500-600 kilosed • Härjavõitluse isendid
Uuring sööda tarbimisest, toitainete seedimine ja lämmatiku efektiivne kasutamisest. Piia Ruus Eesmärk • Hinnata täieliku või osalise seedimist toitaineid, pH, mao ammoniaaklämmastiku ja lämmastiku efektiivsust kasutamine. Ekperimentaal • lihaveiste söödeti erinevaid sojajahusid • Asendati mitteaktiivsete kuivpärmiga • Pärmi kogused 0, 250, 500, 750 ja 1000 g / kg Uuring I • 35 Nelore pullid- lihaveised • Esialgne kesmine kaal oli 370 ± 42 kg • Viis ravi, seitsmel kordusel • Kestvus oli 98 päeva – 14 päeva oli kohanemseg – 3x 28 eksperimentaal päeva Uuring II • Kastreeritud Nelore härjad • Esialgne kaal 320 ± 39 kg • Kestvus oli 90 päeva • Viis eksperimenttalset korda – Ühe eksperimentaali ketvus oli 18 päeva – 10 päeva kohanemiseks – 8 päeval koguti proove Tulemus • Kuivaine ta...
3. Õnn on looja rahuldus oma loomingust. 4. Õnnelik inimene on alati looja ega väsi iial loomisest. 5. Kui tahad oma õnne loojaks saada, siis avastad peagi, et vahest suurim osa taotlevast õnnest sõltub tugevasti sinu mina suhtest kõigi sinadega. 6. Sa ei saa tõeliselt õnnelikuks, kui sa oma suutlikkuse piirides ei loo teistele õnnevõimalusi ja sa hävitad teiste õnne, kui su mõtted murravad nagu metsikud pullid teiste inimeste hingelistesse lilleaedadesse. 7. Sa oled ise oma heaolu ja häda magnet. 8. Armastusõnn luuakse ainult siis, kui tõelise jonnakusega tahetakse saada armastatud inimesega kestvalt õnnelikuks. 9. Kelles on jõudu teha teist inimest õnnelikuks, sellel on ka jõudu teha ta väga õnnetuks. 10. Kes on otsustanud luua oma õnne, sellel ei ole enam ,,halli argipäeva", ühtki kartust ega muret! 11
Söötmiskäik asub enamasti kaldpõranda ülemises servas. Kahealaline kaldpõrandaga laut: söötmiskäigu ja lamamisala vahel on horisontaalne söömis ja jalutuskäik. 31. Hereford, aberdiinangus, limusiin, simmental, soti mägiveis, belgia sinine, gallovei Aberdiinangus Pärineb Sotimaalt Peab vastu kehvades tingimustes Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu Keskmise suurusega tõug lehmad 600700 kg, pullid 1000 kg Värvilt mustad või punakaspruunid Nudid tunnus pärandatakse järglastele Küllaldase piimakusega; head emaomadused Hea karjamaa ja koresöödakasutaja Pikaealine, talub hästi madalaid temperatuure Tema liha maitseomadusi peetakse parimaks Limusiin Pärit Prantsusmaalt Suuruselt keskmine tõug lehmad 650850 kg, pullid 10001200 kg Värvuselt kuld või helepruunid Valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid Väga lihaselised, rümbasaagis suur, rasva rümpades vähe
libauudiseid täis. Lisaks selle on nendele on neil põnevad jõulud. Jõulude ajal toimub neil loto, mille üks pilet võib maksta rohkem, kui 200 eurot. Uuel aastal ei tule nemad, mitte pudeli šampusega välja, vaid hoopis klaasi 12 viinamarjaga. Kui kell hakkab lööma vanal aastalt uuele proovivad nad iga löögi ajal ühe viinamarja alla neelata. Kui see õnnestub, tuleb terve aasta head õnne. Neil toimub ka pulli võistlus, kus lastakse pullid mööda tänavaid jooksma ja inimesed peavad nende eest põgenema. Hispaanias on sündinud, ka maailma kuulus kunstnik ja leiutaja Leonardo Da Vinci. http://goadventure.ee/media/catalog/product/cache/3/thumbnail/9df78eab33525d08d6e5fb8d27136e95/i/b/ibiza-mare.jpg http://g4.nh.ee/images/pix/file1953289_SPAIN_TOMATO_BATTLE_38.JPG
Vabas looduses on neid rohkem Aafrikas ja Ida- Aasias. Euroopa piison on Ameerika sugulasest väiksem. Piisonid toituvad rohust ja elavad seega rohtla aladel Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid hakkavad juba esimese lume saabudes oma maid lumest koristama. Muidu ei saaks nad liikuda ja toitu otsida. Toitu otsides lükkavad piisonid sahana lume kõrvale või tungivad, rindkere ees, läbi paksu hange. Pullid tavatsevad lumest puhtaks rookida suuri alasid, et kari toitva rohuni pääseks. Janu kustutamiseks sõtkuvad nad järve või tiigi jääd, ja kui seda purustada ei õnnestu, siis söövad lund. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Kui midagi ei tehtaks, kasvaks preeria täiesti umbe. Piisonid hoiavad oma keskkonda, langetades aeg-ajalt väikesi puid. Maas puud kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad tulel ka edasi levida
loomaga ajada saab. Kuna tähnikhirvi on Eestis äärmiselt vähe, siis võib esimene pähetulev mõte olla punahirv, kuid tähnid räägivad kiiresti tõe välja. Levik ja arvukus Eestis. Tõenäoliselt seda looma Eestis ei ole, kuid vahel võib ta ida-poolt siia sattuda. Kõige tõenäolisemalt võib teda kohata Kirde-Eestis kuhu ta Leningradi oblasti kaudu sattuda võib. Eluiga. Võib elada kuni 15.aastaseks. Pereelu. Tähnikhirved paarituvad augusti lõpust oktoobrini, mille ajal pullid toovad lagedale kõrgeid, tõusva ja langeva heliga häälitsusi, mida nad kordavad 3-4 korda. Innaaja lõpupoole võib kostuda ka rämedaid madalaid möirgeid. Emasloomad aga mökitavad ja urahtavad. Poegimine toimub mais-juunis, kui sünnib ainult üks vasikas (väga harva ka kaksikud), kes kaalub kusagil 3kg. Vasikad võõrduvad emapiimast 6-10 kuu vanuselt aga rohtu söövad nad juba kuu vanuselt. Suguküpsus saabub küll 16-18 kuu vanuselt, kuid füüsiline küpsus alles 4. aastaselt
Veisetõud Jaan Parts Kalakasvatus II 2012 Grupeerimine 1.Piimaveise tõud ( Eesti punane, Eesti holstein, Eesti maatõug) 2. Piima-lihatõud ( Simmental, Sviits) 3.Lihatõud ( Soti mägiveis, Hereford, Aberdiin Angus, Limusiin) Eesti punane Kujunes 19. saj teisel poolel Tänaseks on muutunud piimatüübilisemaks Udar on mahukam Kesk ja Lõuna-Eestis, saartel 1955.a.- 3562 kg 2010.a.- 19724 kg Keskmine lehma kaal 500 kg (800 kg) pullidel 800-900 kg (1000) Udaral, udara lähedal valged laigud, iseloomult rahulik Eesti holstein Aretuse algus 1838.a. Kõrgejalgsed, tugeva kehaehitusega, mustakirju värvusega Söövad kore- ja haljassööta Kaal kuni 1350 kg Piimatoodang ja rasva % suhteliselt kõrged, valgu % madal 1940.a.- 4000 kg 2010.a.- 7778kg Eesti maatõug Eestis kasvatati sajand...
Aberdiin-angus on varavalmiv ja hakkab rasva ladestama suhteliselt noores eas. Nende liha on peenekiuline ja väga maitsev. Rümbasaagis on kõrge - 60% ja üle selle. Angust kasutatakse laialdaselt ristamisel, eesmärgiga parandada lihakere kvaliteeti ja piimaandi. Poegimine suhteliselt kerge. Aretuses võib Angust kasutada ka kui tugeva 9 "sarvevaba" veise geeni kandjat. Liha väga maitsev, kuid suhteliselt suure rasvasisaldusega. Esimesed aberdiin-anguse pullid toodi Eestisse 1994. a. ning partii lehmmullikaid ja 1 noorpull 2000. aasta lõpul.( Aberdiin-angus) Ameerika piison Ameerika piison (Bison bison, pilt 2), samuti tuntud kui American Buffalo, kunagi uitasid nad mõõda Põhja-Ameerika rohumaid masiivsete karjadena. Jahindus ja massilised hukkamised 19.sajandil viisid piisonid peaaegu väljasuremise ääreni tänapäeval leiab neid ainult paaris rahvuspargis ja mõnes reservis.
kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5–10 aasta vanusena, seejärel muutuvad need taas väiksemaks. Kuju järgi eristatakse pulksarvi ja kühvelsarvi. Nende esinemine põdrapullidel sõltub peamiselt isendite elukohast. Levila lõunapoolsetel aladel esineb rohkem pulksarvedega loomi ning mida enam põhja poole liikuda, seda rohkem kühvelsarvedega isendid domineerima hakkavad. Reeglina ei kanna põdrad sarvi aastaringselt. Vanemad pullid heidavad sarved maha tavaliselt novembris. Noored pullid võivad sarvedega olla veel jaanuaris. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis. Algul on nad pehmed, luustumata ja kaetud nahaga. Maksimaalse suuruse saavutavad augustis või septembris. Selleks ajaks on sarved luustunud ning nahk hakkab maha pudenema.Põdrapullid kasutavad oma sarvi eelkõige selleks, et põdralehmadele ja rivaalidele muljet avaldada. Elupaik ja eluviis - jõe-, järve- ja soorikkad suuremad metsaalad
poolest. Lähemalt vaadeldes tuleb kohe esile hirvele omapärane pea ja nägu. Isasloomadel toob tõe päevavalgele sarvekuju. 2 Elutee kulgemine Punahirv on aktiivne ööpäev läbi, kuid eriti liikuv on ta õhtu- ja hommikuhämarikus. Kodupiirkond sõltub elupiaga tüübist, aga see võib olla kuni 800ha. Suhtlevad hirved mökitamise teel. Indlevad pullid möirgavad ja emased mökitavad. Oluline on ka visuaalne suhtlemine, nt `'sabapeegli'' esile toomine toimib hoiatussignalina. Sigimisperioodil eritavad emasloomad lõhnanõret. Jooksuaeg on neil septembri lõpust novembrini. Sel perioodil korraldavad isasloomad duelle nii möirgamises kui ka otsese võitlusega. Tugevamad isasloomad koondavad enda ümber emastest haaremi. Tiinus kestab 225-245 päeva. Seejärel sünnib tavaliselt
SÜGAVKÜLMUTATUD/SULATATUD SPERMIDE KVALITEEDINÄITAJATE SEOS SESOONSUSE JA SUGUPULLI VANUSE NING EMASLOOMADE TIINESTUMISEGA Agraarteadus Kedy Sünter mida rohkem on kvaliteedinäitajaid sügavkülmutatud/sulatatud spermide kohta, seda täpsemalt võib nende põhjal prognoosida spermide viljastamisvõimet Töö eesmärk pulli vanuse ja sperma kogumise aastaaja mõju sügavkülmutatud/sulatatud spermide membraani terviklikkusele, liikumiskarakteristikutele, spermimembraani stabiilsusele mitokondriaalsele aktiivsusele näitajate seos emasloomade tiinestumisega Materjal ja metoodika Pullid, varutud ejakulaadid ja sperma töötlemine Spermide membraani terviklikkuse määramine Spermide liikumiskarakteristikute määramine CASA abil Spermimembraani stabiilsuse määramine Spermide mitokondriaalse aktiivsuse määramine Statistiline analüüs Pulli vanuse mõju sügavkülmu...
Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Poiste aabits" (2010) Temalt on ilmunud üks proosateos: "Presidendi suur saladus", ta on teinud laulutekste näidenditele, kirjutanud ka näidendi "Kõrts" koos Andrus Kivirähkiga ja tõlkinund Allen Ginsbergi "Ameerika. Valik luuletusi 1947-1996". 4 Minu arvamus ja analüüs Parmude mesi Mesilasena lendasin parmude sekka võtsin ära neilt mee parmud tegid möö oi pullid parmud lillede lapsed lennata teie vahel on lahe naaseda meega on mega parmud meeta aega veeta võivad herilastena Selles luuletuses tuleb välja tema huvitav, nooruslik ja lõbus keelekasutus. Tekib tunne, et ta teab täpselt, mida teeb, ei pelga oma keelekasutust ning paneb kokku üsna seosetud laused väga huvitavate riimidena. Olen tähele pannud, et Contra luuletuses võib tihtipeale kokku puutuda ka roppustega.
Eripärad Sarved isastel. Ühel sarvel Sarvkate takistab looma võib olla isegi 15 haru. kasvamist, seetõttu vahetavad Sarveharude arv ei näita roomajad nahka. Sisalikel looma vanust. Talveks põder langeb vana nahk tükkidena loobub sarvedest. Pullid maha. hõõruvad neid vastu puid ja põõsaid, kuni uhked ehted maas, seetõttu võibki sarvi leida tihti just noorendikest ja võsastelt aladelt. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis ning saavutavad täismõõdu umbes kolme
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17
ulatuses. Loomad: Piisonid, hobused, mammutid, põdrad jt. Nn. "piisonite saal", liikuv metssiga Fotogramm-meetriline koopia Münchenis, (1962, Deutsches Museum), teine (1964) Madridis Lascaux 1879. a. Lascauxi koobas avastati 1940. a.-l Prantsusmaal. 18-aastane Marcel Ravidat leidis koopa süüdates paar tikku, järgmine päev tuli ta sõpradega tagasi, kaasas laternad. Nad teatasid abee Henri Brenil'ile, ühele koopakunsti suuremale professionaalile, oma leiust: tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid, hirved. Koopas on 800 noorema paleoliitikumi maalingut ja graveeringut. Vanus 15 500 aastat (arvatakse ka 17 000 a.). Muude loomade hulgas 4 hiigelsuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks. Välise õhu eest on koobas kaitstud 3 võimsa metallukse abil. Lascauxi ümbruses on veel ligi 40 koobast. 14. juulil 1948 avati muuseumina, 1963 suleti
Õhtul kui Leemet koju tuli, kahmas Mardu linnu ja pani ta puuri. Puurile pani ette aga tabaluku. Leemet tahtis poisiga paremini läbi saada ja kutsus ta järgmiseks päevaks merele. Poiss keeldus, kuigi ta väga tahtis merele minna. Järgmisel päeval viis Mardu Mihkli Abrukat vaatama. Mardu viis Mihkli ka pulle vaatama. Vares ei kartnud neid, vaid lendas ühele pullile selga. Pulle ehmatas ja jooksi koos teiste pullidega metsa. Karjatüdruk tuli pulle hüüdma. Pullid tulidki, aga Miljon oli Mihkliga kadunud. Otsiti, otsiti. Lõpuks leidsid nad Miljoni üles, aga keda ei olnud oli Mihkel. Mardu otsis Mihklit niikaua, kui ta enam käia ei jõudnud. Nii läks Mardu koju. Õhtul tuli Leemet koju koos Mihkliga, kellel olid jälle õlle lõhnad juures. Õllega oli Leemet Mihklit paadisillal enda juurde meelitanud. Nüüd oli Mardu mihkliga jälle omaette. ,,Mis ma sinuga küll teen,"küsis poiss omaette. Mardu kuulis lindu vastamas:"Lase mind lahti
kolmeharulised jne. 5-10 a vanusena on võimsamad sarved, hilisemas vanuses muutuvad sarved väiksemaks (näiteks 10 a vanustel ja vaneatel väheneb keskmine sarveharude arv 4-ni). Vanadel isenditel on sarved jämedamad (ümbermõõt üle 150 mm). Kuju järgi eristatakse pulk- ja kühvelsarvi. Levila lõunapoolsematel aladel esineb rohkem pulksarvedega loomi, põhjapool kühvelsarvedega. Üldjuhul ei kanta sarvi aastaringselt (heidetakse maha pärast pulmamänge), vanemad pullid heidavad need maha novembris, nooremad võivad ka jaanuaris sarvedega olla. Sarvede heitmine on seotud morfoloogiliste muutustega koljuluu ja sarve aluse piiril olevais rakkudes, mis võimaldavad sarvede eraldumist koljust. Arvatakse, et see 4 seostub sügelemisaistinguga, sest põdrad sügavad sel ajal sarvekännist puude-põõsaste vastu. Sarvi leitakse kõige sagedamini männinoorendikest ja võsadest. Aprillis hakkavad kasvama
noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 32. Veiste realiseerimine lihaks - Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut
Vaatamata sellele, et 1939. aastal oli jõudluskontrolli all kõigest 16,3% lehmadest, etendas see siiski märkimisväärset osa tõugude täiustamisel. Väärtuslikke sugupulle oli võimalik valida jõudluskontrolli andmete alusel. Kõige rohkem toodangut- 2187 kg piima- saadi 1938/39. majandusaastal. Lehmad moodustasid üle 67% veiste arvust. 1950. aastal hakati Eestis veiseid kunstlikult seemendama. See võimaldas aretusest kõrvaldada väheväärtuslikud pullid ning viljastada lehmad kõrgväärtuslike pullide spermaga. 5. Veisekasvatuse osa põllumajandustoodangus Piima kogutoodang(584651*103t) maailmas, sellest 84,5 % lehmapiim. Liha kogutoodang aastal 2001 (236 541*103 t)maailmas 23,9 %. 6. Piimatootmise kvoodisüsteem Veepro Holland loodud 1969.a. Toetab piimakarja, sperma ja embrüote eksporti. Eraorganisastsioon. Töötab Hollandi piimasektori heaks. Saksamaa seisukoht kvoodisüsteem kaob aastaks 2007
22-24). Hoonel on neogooti astmikviil ning neorenessanss-stiilile omased kaaraknad. Umbes samal ajastul uuendati ka enamikke kõrvalhooneid (V. Praust, 1999-2009). Vaheldusrikkust mõisale lisab park, mille äärtesse koondusid varem sindel- ja pappkatusega kõrvalhooned: laudad (ehitati F. Modi projekti järgi), ait, kuivati, teenijatemaja, sepikoda, meierei. Peahoonest idasse jäi puuviljaaed ja kaugemale läände juurviljaaed. Lautades peeti kokku 50-60 ringis lüpsilehmi, lisaks pullid, mullikad ja vasikad. Aastasulastele ja karjanaistele oli ehitatud veel mitu töölistemaja, neist üks oli mõeldud kogunisti neljale perekonnale (J. Maiste, 1996, lk. 376). 1912. aastal müüsid vennad Dieckhoffid mõis Claus Eugen von Nottbeckile. 1919. aasta võõrandamise järgselt kolis 1921. aastal peahoonesse kool, mis tegutseb Illuka põhikooli nime all seal tänini. Hoone on 1990ndatel aastatel põhjalikult restaureeritud. Peahoone taha
tseimärgi number on 2211. * Levinuim nimi Itaalias on Mario Rossi. * Pühapäevaga algaval kuul on reede alati 13. kuupäev. * Inimese jalad on pisut erineva pikkusega. * Maailma noorimad lapsevanemad olid 8 ja 9aastased. * Piraadid kasutasid imelikke hüüdnimesid, et takistada seadusametnikel nende perekondade teadasaamist. * Sinivaala keel on autost suurem. * Vasakukäelised inimesed on sageli vasakujalalised, sest nad eelistavad seistes asetada vasaku jala ettepoole, mitte parema. * Pullid ja härjad on värvipimedad ning nad ei tee vahet, mis värvi rätiga nende nina ees vehitakse. * Kõige rumalam koer on Afganistani hurt. * Keskajal põletati Jaanipäeval keskväljakul elusaid kasse. * Kui võtta arvesse inimese ja hobuse kaalu on inimene tunduvalt tugevam. * Sinu kehas sureb ja asendatakse umbes 50 000 raku selle ajaga, mis sul kulus selle lause lugemiseks. * Magamise rekord on 11 päeva. * Lihased annavad poole su kehakaalust. * Sa sööd elu jooksul umbes 35 000 küpsist.
3.4. Koopamaalid. Kõige kaunimad koopamaalid on loodud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Suuremat osa Euroopast kattis sellel ajal paks jääkiht. Vastavalt jää taandumisele põhja poole liikus sinnapoole ka inimasustuse piir. Võib arvata, et inimeste aeg kulus võitlusele nälja, külma ja kiskjate vastu. Külma eest koopas varjul olles loodi aga suurejoonelisi maale. Enamasti kujutati maalidel jahiloomi. Lascauxi seinu katavad tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid sead, hirved ja isegi mammutid. Koopas on 800 maalingut ja graveeringut. Muude loomade hulgas on neli ülisuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks. Joonistused on tehtud läbisegi, sageli isegi üksteise peale. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruudusega. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud tundsid väga hästi
Pühapäevaga algaval kuul on reede alati 13. kuupäev. Inimese jalad on pisut erineva pikkusega. Maailma noorimad lapsevanemad olid 8- ja 9-aastased. Kass ei suuda näha oma nina alla. Piraadid kasutasid imelikke hüüdnimesid, et takistada seadusametnikel nende perekondade teadasaamist Sinivaala keel on autost suurem. Vasakukäelised inimesed on sageli vasakujalalised, sest nad eelistavad seistes asetada vasaku jala ettepoole, mitte parema. Pullid ja härjad on värvipimedad ning nad ei tee vahet, mis värvi rätika nende nina ees vehitakse. Kõige rumalam koer on Afganistani hurt. Keskajal põletati Jaanipäeval keskväljakul elusaid kasse. Kui võtta arvesse inimese ja hobuse kaalu on inimene tunduvalt tugevam. Sinu kehas sureb ja asendatakse umbes 50 000 raku selle ajaga, mis sul kulus selle lause lugemiseks. Magamise rekord on 11 päeva. Lihased annavad poole su kehakaalust.
PUNAHIRV noortel on kasukas valgetäpiline · saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Cervus elaphus L. · elada eelistavad rikka alusmetsa ja · tüvepikkus kuni 230 cm lagendikega segametsi, milles on lagedaid · 100...150 (200) kg, pullid on raskemad kohti. · kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline · paikse ja reeglina peidulise eluviisiga ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud · territooriumit märgistavad nad lõhnaga · korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, ning sarvede ja sõrgadega kraapides. Saaremaale, kaasajal on ta sagedasem just · isasloomad elavad üksikult, emasloomad
(rasvarakkude kogumid paiknevad hajutatult lihastes lihaskimpude vahel - kõrge kulinaarse väärtusega). Aberdiini-anguse tõug ... - aretatud Sotimaal. Hea kohanemisvõimega ja väga maitsva lihaga (lihaskiud äärmiselt peenekiulised), levinud kogu maailmas. Loomad on mustad, nudid, madalajalgsed ja pika karvaga, tapasaagis 65-70 %. Tapasaagis on seda suurem... Charolais' [sarolee] tõug ...- aretatud Kesk-Prantsusmaal. On ühed suuremad lihaveised (lehmad 650-800 kg, pullid 1000-1250 kg, rekordpull on kaalunud 1520 kg), lihakere on väikese rasvasisaldusega. Kasvu poolest võistlevad selle tõuga vaid Simmentali tõugu veised. Värvus varieerub helekollasest ja beezist valgeni. Shorthorni tõug ... - vana Inglismaalt pärinev kuulus universaalne lihatõug (shorthorn täh. inglise keeles lühisarviline). Sellest pärinevad paljud kaasaegsed lihaveisetõud vanad tõud enne lühisarvelisi olid pikasarvelised
kandes 18. sajandi stiilis riietust, mis koosneb kuldtikandiga siidist või sametist jakist, sulega kolmnurksest kübarast ja säravatest põlvsaabastest hõbedast kannustega. Teda saadavad touleirod kergetes riietes, vibutades oma roosasid ja kollaseid keepe. Cavaleiro provotseerib pulli ja läheb talle piisavalt lähedale, et asetada lehvikestega nooled või farad. See on võimas vaatepilt, kui hobune osavalt eemaldub, kui pull ründab. Pullid võivad tihti kaaluda umbes 500kg/1100lb ja ringis olles on nende sarved nahast rihmaga (embolada). Ratsanik vahetab hobuseid. Siis, kui touleirod ergutavad jalgsi pulle oma keepidega viibutades, pistab ratsanik 4,5 või 6 farpat eluka kaela, seega ajades looma vihale. Kuna ta töö on läbi ja pull näitab väsimuse märke, suundub cavaleiro rühma forcadodo poole, meeste poole, kes enne relvastati mingisuguse hargiga või forcadoga. Meeskond koosneb tavaliselt kaheksast mehest, kes on
tähelepanuta Eurystheus, kes peale Heraklese kümne vägiteo sooritamist ei pidanud seda ülesannet täidetuks, kuna Herakles kasutas kõrvalist abi. 3) Keryneia hirv Kolmandaks ülesandeks oli Artemisele pühendatud kuldsarvedega hirve elusalt kinni püüdmine. Luuletaja Kallimachos ( u. 300 240 e. Kr) jutustab meile sellest, kuidas ammu-ammu üritas Artemis Lyaeuse mäel kinni püüda viit metsikut hirve. Neil kõigil olid kuldsed sarved ja nad olid kõik kasvult suuremad kui pullid. Kuid Artemisel õnnestus neist kätte saada vaid neli, viies hirv põgenes Keryneia mäele. Hirvel oli kaelas rihm, millele oli kirjutatud: "Taygete on mu pühendanud Artemisele." Taygete oli kaunis plejaad, kes alistus Zeusile alles siis, kui ta oli teadvuseta, kuid teadvusele tulles oli tal nii häbi, et ta peitis end suure mäe (Keryneia) alla. Hiljem muutis Artemis ta kaitseks Zeusi eest emahirveks. Kui Taygete sai tagasi oma loomuliku kuju, siis pühendas ta mäele (mille all ta elas)
Arvukus Eestis: ~12 000. Toitumine: Täiskasvanud põder sööb päevas ~30kg massi. Ta on dendrofaag sööb puude/põõsaste võrseid, koort, lehti jms. Sööb ka rohttaimi, kuid see on talle raske tänu pikkadele jalgadele. Kõige maitsvam põdrale on pihlakas. Suvel toitub palju kaskedest. Üldiselt sööb suurt osa meie lehtpuudest. Ei meeldi lepp, leeder. Sigimine; Jooksuaeg algab augusti lõpul, saavutab haripunkti septembris ja lõpeb oktoobris. Augusti keskpaigas hakkavad pullid häälitsema. Kui 2 põdrapulli saavad kokku, siis ristavad sarved, et võidelda kumb on tugevam. Kraabivad kiimalohke maapinna kraapimine ja nende niisutamine uriiniga. Tiinus 227-235 päeva. Vasikad aprilli lõpust ja juuni alguseni, enamus siiski mai esimesel poolel. Poegi 1, 2.. harva 3,4. Piima saavad pool aastat, kuid muud toitu juba kolmandal elunädalal. Suguküpsed 2. Eluaastal. Probleemid: koorivad keskealisi kuuski.. söövad männivõrseid. Lubatud jahiviisid
D Bioloogilised varad (veistekari) K Kasum bioloogilistelt varadelt D Kahjum bioloogilistelt varadelt 21 K Bioloogilised varad (veistekari) Bioloogiliste varade müügil lähtutakse samuti karja liikmete vanusest, kuid ka sellest kas lehm on poeginud või mitte. Tavapäraselt müüakse Rakvere Lihakombinaadile noorloomad või pullid ning selektiivselt lehmad, kes ei ole oma eluajal järglasi andnud. Müügi vormistamisel väljastab Rakvere Lihakombinaat arve, millel teavitatakse klienti, mis klassi veis kuulub, veise kaal, lihakuse-rasvasuse suhe ning antud klassi hind ajahetkel. Tuha Talu OÜ kirjendab müügil, kui veise bilansiline maksumus on 6250 ja müügihind 8000 krooni: D Nõuded ostjate vastu 8000
märkimisväärset osa tõugude täiustamisel. Väärtuslikke sugupulle oli võimalik valida jõudluskontrolli andmete alusel. Kõige rohkem toodangut- 2187 kg piima- saadi 1938/39. majandusaastal. Lehmad moodustasid üle 67% veiste arvust. 1950. aastal hakati Eestis veiseid kunstlikult seemendama. See võimaldas aretusest kõrvaldada väheväärtuslikud pullid ning viljastada lehmad kõrgväärtuslike pullide spermaga. 4. Aretusõpetuse teoreetiline põhjendus 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19 .saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. · Aretusõpetus annab teoreetilise aluse : produktiiivloomade kasvu ja arengu seaduspärasuste mõistmiseks; · jõudlusliikide geneetiliseks iseloomustamiseks;
anda rendile oma naabrile. 2.5. TULUD. Diagraam 7. Tulud 2006-2015 a. Kõige tähtsam müügi tulu ettevõttel on piim, veel oli müüdud oder, nisu ja kartul. Kõige suured piima müügid oli 2011 a, aga kõige madalamad oli 2015, sest ettevõttel X on liiga rohkem ammelehmad. Diagraam 8. Liha müügid. Liha müük aastas keskmiselt 10-15 %, aga 2013 oli seda arv 6339 euro, sest oli müüdud tapalehmad,. Järgmises 2013 aastas ettevõtte on müüdud pullid summal 4896 ja 2014 piimalehmad ja ammelehmad kogu summal 3346. Eelmised müügid on väga imelik, sest nad ostnud neid ja pärast müüdud. Üldse, et piimaettevõtte müüab piimalehmad näitab, et firmas on suured probleemid. 2.6. KOHUSTUSED. Diagraam 9. Kohustused 2006-2015 a. Ettevõttes X praktiliselt ei ole kohustused, ainult need lühiajalised kohustused, mis ei mõjuta tulul. Kõige suuremad lühiajalised kohustused oli ainult 2009 aastas 200 euro, aga keskmiselt
sooritamist ei pidanud seda ülesannet täidetuks, kuna Herakles kasutas kõrvalist abi. 3) Keryneia hirv Kolmandaks ülesandeks oli Artemisele pühendatud kuldsarvedega hirve elusalt kinni püüdmine. Luuletaja Kallimachos ( u. 300 240 e. Kr) jutustab meile sellest, kuidas ammu-ammu üritas Artemis Lyaeuse mäel kinni püüda viit metsikut hirve. Neil kõigil olid kuldsed sarved ja nad olid kõik kasvult suuremad kui pullid. Kuid Artemisel õnnestus neist kätte saada vaid neli, viies hirv põgenes Keryneia mäele. Hirvel oli kaelas rihm, millele oli kirjutatud: "Taygete on mu pühendanud Artemisele." Taygete oli kaunis plejaad, kes alistus Zeusile alles siis, kui ta oli teadvuseta, kuid teadvusele tulles oli tal nii häbi, et ta peitis end suure mäe (Keryneia) alla. Hiljem muutis Artemis ta kaitseks Zeusi eest emahirveks. Kui Taygete sai tagasi oma loomuliku kuju,
Loomade arv aasta kestel pidevalt muutub loomi sünnib juurde, viiakse eri vanuserühma, tapamajja jne. Nimetatud näitaja peamine eelis seisneb selles, et seda on lihtne hankida; 2.aasta keskmine loomade arv on põhiline loomakasvatuse tootmispotentsiaali näitaja, 2 metoodikat: a) kronoloogiline keskmine on vähem täpne ja seda kasutatakse vähemväärtuslike loomade aasta keskmise arvu leidmiseks (linnud, vasikad, sead jne), suurema väärtusega loomade (lehmad, hobused, pullid jne) aasta keskmine arv leitakse söötmispäevade alusel. Kõikide loomade söötmispäevad liidetakse ja saadud summa jagatakse 365. Kui mingi loom on terve aasta karjas olnud, siis arvestuslik söötmispäevade arv on 365. Kui loom läheb aasta keskel karjast välja või tuleb juurde, siis lähevad arvesse karjas oldud päevade arvud. Sisuliselt on siin tegemist kaalutud aritmeetilise keskmisega, kusjuures iga looma kaaluks on karjas oldud päevade arv. Loomade arvu dünaamikat
seega Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Okeaanias ja Kagu-Aasias. 77. eesti holsteini tõug Tõu aretuslugu algas 1838. aastast, esimene edukas hollandi-friisi import. 1900 oli 29% ja 1901. asutati Liivimaa Hollandi- Friisikarja Kasvatajate Ühing. Hollandi mustakirju tõug oli väga populaarne ja konkureeris ameerika holsteiniga kuni 1970ndate lõpuni. 1950. lõpust kuni 1970. imporditi 70 pulli ja üle tuhande tiine mullika. Pullid viidi kunstliku seemenduse jaamadesse ja nende mõju oli ulatuslik ja kiire. 78. eesti punane tõug · . Tõug kujunes välja XX sajandi 1. poolel, Tõug oli arvukaim (2/3 veistest) kuni 1970ndate keskpaigani. · 20 aasta jooksul arv on vähenenud, moodustab 1/4 veiste arvust. · Tüüpiline värvus oli tumedam või heledam punane, esines heledat ninapeeglit ja sabatutti.
Loomad olid vastupidavad ning sobisid mõisatesse ja taludesse. 1950-60-ndatel aastatel kasutati eesti punase tõu aretuses kõige enam taani punast tõugu. Taani punane tõug suurendas eesti punast tõugu lehmade piimajõudlusnäitajaid märgatavalt. Suurenes ka lehmade kehamass. 20 aastaks loobuti taani punase tõu impordist, kuna arvati, et taani veised levitavad leukoosi (verevähk). Uueks aretuskomponendiks valiti angli tõug. Esimesed pullid toodi Tartu seemendusjaama 1972. aastal. Erinevalt taani punasest tõust on angli tõug suurema piimarasvasisaldusega, kuid väiksema piimatoodangu ja kehamassiga. 1980-ndate aastate teisel poolel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Uute aretuskomponentidena hakati samal perioodil kasutama ka ameerika pruuni sviitsi ja punasekirjut holsteini tõugu. Lisaks eelnimetatud tõugudele kasutatakse veel rootsi ja norra punasekirjut ning äärsiri tõugu
kujunenud tagakeha. Poegimisraskusi pole. Kasvukiirus on suur. Liha kvaliteet on hea. Sarolee aretatud Prantsusmaal. Värvuselt on loomad valged kreemika kõrvaltooniga. Ka ninapeegel, sõrad ja sarved on heledad. Pole varavalmiv. Suur sünnimass põhjustab raskeid sünnitusi. Lihaskius on suhteliselt vähe rasva. Lihastik on hästi väljaarenenud. 32 KALAKASVATUSE ERIALA Piemont - Värvuselt on pullid tumehallid, peal ja kaelal võib olla tumedamaid laike. Lehmad on helehallid. Kõik loomad on nudid. Täiskasvanud lehmade kehamass on 650 kg, pullidel 1000 kg. Pullid saavutavad tapaküpsuse vara. Rümbasaagis on 60%. Tõu eripära on kaksiklihas, mis areneb vasikatel juba mõne nädala vanuselt. Piemondil ei ole nii suuri poegimisraskusi, kui teisel kaksiklihast omavatel tõugudel, kuna nende vasikad on suhteliselt väikesed. Eestis on praegu vaid
Puuduseks on asjaolu, et seda on keerulisem hankida. Aasta keskmise loomade arvu arvutamiseks kasutatakse kahesugust metoodikat: 1. Aasta keskmine loomade arv leitakse kronoloogilise keskmise abil, 2. Aasta keskmine loomade arv leitakse söötmispäevade alusel. 3. Kronoloogiline keskmine on vähem täpne ja seda kasutatakse vähemväärtuslike loomade (linnud, lambad, vasikad, sead jne.) aasta keskmise arvu leidmiseks. Suurema väärtusega loomade (lehmad, hobusd, pullid jne.) aasta keskmine arv leitakse söötmispäevade alusel. Selleks on vaja kõikide loomade jaoks pidada arvestust selle kohta, mitu päeva üks või teine loom on karjas olnud. Kõikide loomade söötmispäevad liidetakse ja saadud summa jagatakse 365- ga. Kui mingi loom on terve aasta karjas olnud, siis tema jaoks arvestuslik söötmispäevade arv on 365. Kui mingi loom läheb aasta keskel karjast välja, siis tema jaoks lähevad arvesse karjas oldud päevade arv. Kui mingi loom
Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 26. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust
Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. Veised, kellel on kalduvus ladestada rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 26. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust
loomade arvu arvestus. Aasta keskmine loomade arvu arvutamiseks kasutatakse kahesugust metoodikat: 1. Aasta keskmine loomade arv leitakse kronoloogilise keskmise abil; 2. Aasta keskmine loomade arv leitakse söötmispäevade alusel. Kronoloogiline keskmine on vähem täpne ja seda kasutatakse vähemväärtuslike loomade (linnud, lambad, vasikad, sead jne) aasta keskmise arvu leidmiseks. Suurema väärtusega loomade (lehmad, hobused, pullid jne) aasta keskmine arv leitakse söötmispäevade alusel. Selleks on vaja kõikide loomade jaoks pidada arvestust selle kohta, mitu päeva üks või teine loom on karjas olnud. Kõikide loomade söötmispäevad liidetakse ja saadud summa jagatakse 365 ga. Kui mingi loom on terve aasta karjas olnud, siis tema jaoks arvestuslik söötmispäevade arv on 365. Kui mingi loom läheb aasta keskel karjast välja (müüakse või prakeeritakse), siis
Sellega pandi alus eesti punase tõu kujunemisele. Neile lisaks toodi Eestisse punaseid veiseid Taanist. 1950-60-ndatel aastatel kasutati eesti punase tõu aretuses kõige enam taani punast tõugu. Taani punane tõug suurendas eesti punast tõugu lehmade piimajõudlusnäitajaid märgatavalt. Suurenes ka lehmade kehamass. 20 aastaks loobuti taani punase tõu impordist, kuna arvati, et taani veised levitavad leukoosi (verevähk). Uueks aretuskomponendiks valiti angli tõug. Esimesed pullid toodi Tartu seemendusjaama 1972. aastal. Erinevalt taani punasest tõust on angli tõug suurema piimarasvasisaldusega, kuid väiksema piimatoodangu ja kehamassiga. 1980-ndate aastate teisel poolel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Uute aretuskomponentidena hakati samal perioodil kasutama ka ameerika pruuni, šviitsi ja punasekirjut holsteini tõugu. Lisaks eelnimetatud tõugudele kasutatakse veel rootsi ja norra punasekirjut ning äärširi tõugu.
bilansiline väärtus ja vahe kantakse aruande perioodi kasumiaruandesse lausendiga: D Bioloogilised varad (veistekari) K Kasum bioloogilistelt varadelt D Kahjum bioloogilistelt varadelt K Bioloogilised varad (veistekari) Bioloogiliste varade müügil lähtutakse samuti karja liikmete vanusest, kuid ka sellest kas lehm on poeginud või mitte. Tavapäraselt müüakse Rakvere Lihakombinaadile noorloomad või pullid ning selektiivselt lehmad, kes ei ole oma eluajal järglasi andnud. Müügi vormistamisel väljastab Rakvere Lihakombinaat arve, millel teavitatakse klienti, mis klassi veis kuulub, veise kaal, lihakuse-rasvasuse suhe ning antud klassi hind ajahetkel. Ettevõtte kirjendab müügil, kui veise bilansiline maksumus on 6250 ja müügihind 8000 krooni: D Nõuded ostjate vastu D Toodangu jääkide muutus K Tulu kaupade müügist K Bioloogilised varad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
