2. Korporatiivsed normid on käitumisnormid, mis reguleerivad suhtlemist organisatsiooni sees ja ka teiste organisatsioonidega. 3. Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Tavade hulka kuuluvad ka traditsioonid.4 1 Paas, T. Infosüsteemi alused. Tartu, 1991, lk 17 jj. 2 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 39. 3 lbid.: 39. 4 lbid.: 40. 4 4. Religioossed normid reguleerivad liikmete suhtlemist omavahel kui ka kirikuga ning usuühingute korraldust ja funktsioone. 5. Välise kultuuri normid (ka kombestiku normid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge ning neid on erinevad sotsiaalsed kihid aegade jooksul väärtustanud küllaltki erinevalt.5
Kui kinisasi on olnud sama isiku katkematus valduses 30 aastat ja kinnisasi pole kinnistusraamatusse kantud, sellel puudub omanik või omanik on enne valduse algust surnud, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Kinnisomand lõpeb kinnistusraamatust kustutamisega, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. 4 1 Kinnisasi ja vallasasi – eesti.ee [WWW] https://www.eesti.ee/est/raha_ja_omand/omand_ja-_vara/kinnisasi 2 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 146-147. 3 Asjaõigus – Claudius Õigusbüroo. [WWW] http://www.claudiuslaw.com/et/oigusteenused-asjaoigus#kinnisomand 4 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 147. 4 1.3. Kinnisomandi ulatus 1.3.1. Ruumiline ulatus Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool, sügavuseni
üksnes selles ulatuses, mis on kinnistuomaniku põhjendatud huvi. Seal, kus lõppeb õigustatud huvi, lõppeb ka kinnisomandi ulatus. Kinnisomand ei ulatu maapõues asuvale maavarale, mis on rahvusliku tähendusega. Omanik ei või keelata tegevust sellises kõrguses või sügavuses, kuhu tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kui tegevus väljaspool omaniku 3 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 166 lk. 4 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. Tallinn: Külim. 129 lk. 5 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 167 lk. 5 huvi ulatust rikub tema õigusi, on tal õigus nõuda oma õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 6 1.1.4. Kinnisomandi ulatus veekogudele Kinnisomand laieneb ka veekogule, mis tervenisti asub ühe kinniasja piires. Kui veekogu asub
1.2. EESMÄRK Pankrotimenetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku varast pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused (PankrS § 2). 1 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 249. 2 Ibid, lk 249. 6 Oluline on võimalikult palju vähendada võlausaldajatele tekkivat kahju ja võimaluse korral säilitada võlgnikule edasise ärilise tegevuse võimalus.3 1.3. PÕHJUSED Füüsilise isiku pankroti põhjuseks võib olla liiga suure laenukoormuse võtmine, samuti kui ta
2) süü astet (hooletus, raske hooletus); 3) töötajale antud juhiseid; 4) töötingimusi; 5) töö iseloomust tulenevat riski; 6) tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist; 7) töötaja töötasu; 8) tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks; VIIDATUD ALLIKAD Õiguse alused. (2009)./ Koost. A.Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa Tööõigus. Elektrooniline riigi teataja
§118 Raske tervisekahjustuse tekitamine Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Tea Talupoeg 2017 Mõisted • Karistus • Süütegu=kuritegu/väärtegu • Kriminaalkoodeks=karistusseadustik • Süüteokooseis • Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis k...
.......................................12 VIIDATUD KIRJANDUS.............................................................................................................13 SISSEJUHATUS Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Demokraatiat iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine. (Kiris, Kukrus, Nuuma, Oidermaa, 2009, lk 23) Kõige paremini on demokraatiat defineerinud Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln (1809-1865), kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (Olenko, Toots, 2005; Saarts, Roosmaa, 2014). Demokraatlik võimukorraldus on ligi 2500 aastat vana (Raudla, 2009, lk 26). „Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast.“ (Raudla, 2002, lk 11)
rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Demokraatia olulisteks tagatisteks on võimude lahususe põhimõtte järgimine, sõltumatu kohtu olemasolu ja seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine. Selle nõuetele vatsab tänapäeval kõige täielikumalt õigusriik (Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. 2003) Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu (http://et.wikipedia.org). Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane
Eriloomakasvatus Linnukasvatuse osa Linnuliha osatähtsus Eestis on umbes 20%, sest linnuliha on teistest odavam, väikese rasvasisaldusega. Broiler lihaks kasvatatav noorloom. · Kõik loomatõud kirjutatakse eesti keeles väikese tähega (suur valge, eesti vutt), inglise keeles läbiva suure tähega(Large White) Inimese kohta on Eestis linnuliha 13 kg aastas. Kana kohta saab aastas umbes 288 muna. · Kalkuneid kasvatatakse peamiselt Ameerikas Majanduslikult kasulikud omapärad: · Suur sigivus (munevus 82%) Liik Mune aastas Munevus % Viljakus ja Järglasi aastas kooruvus Munakana 300 82 85 255 Lihakana 150 41 85 128 Põlvutt(eesti) 300 82 ...
Kordamisküsimused SEAKASVATUSES 1. Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Tunnused, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuuma- ja lihaomadused) nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Sigade suur viljakus: poegimise kohta 1012 põrsast. Primaarne viljakus, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus, mida näitab looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. 2. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid: · Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt (kehamass 120 kg ümber). Seega peaks ta aastasena juba esmakordselt poegima. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. · Poegimiste aastasagedus. Normaalselt poegib emis 2 korda aastas, maksimaalselt (põrsaste...
EKV6082 Eesti keel C1.1 Viktoria Gratsjova Minu ülevaade allikateks on kaks õpikut. Üks nendest on "Õigusõpetuse õpik 3.täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne" ,mille autoriteks on Advig Kiris, Ants Kukrus,Poigo Nuuma ja Enno Oiderma. Seda anti välja Kirjastuses "Külim" 2012. aastal. Teiseks allikaks on õpik, mille nimeks on "Rooma eraõiguse alused" autor Elmar Ilus. Raamat on trükitud advokaadibüroo "Lepik & Luhäär Lawin" toel, kirjastuses "Penikoorem" 2005. aastal. Need kaks õpikut-konspekti on mõeldud õigusteaduskonna üliõpilastele, et omandada õigusalaseid teadmisi ja mõista eesti õigusteaduse arengulugu. Õpikust "Rooma eraõiguse alused" mina võtsin 5.peatükki (89-98 lk) ja 9
suulise kokkuleppe alusel tööd teha mitte rohkem kui kaks nädalat. Kuna tegemist on kahepoolse kokkuleppega, siis võivad tööandja ja töötaja läbirääkimiste teel lepingusse lisada veel omapoolseid täiendavaid tingimusi, mis ei ole vastuolus töölepingu seadusega. Sellegipoolest on olemas andmed ja tingimused, mis peavad kindlasti lepingus kirjas olema ja seetõttu on võimalik töölepingu tingimusi liigitada kohustuslikeks ja täiendavateks tingimusteks. 1 Kiris, Kukrus, Nuuma, Oidermaa 2007, lk 258 4 Töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed on sätestatud töölepingu seaduse §-s 5 lõikes 1, need on: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; ...
Sarvede arengus suured kõikumised. 3.Nahk ja karvakate. Paljudel koduloomadel on nahaalune rasvkude tugevasti arenenud ( liha tõud), teistel aga vastupidi (kiirhobusetõud). 4.Lihastiku muutused põhjustavad selle intensiivsema arenemise ja lihaskiudude läbikasvamise rasvaga. 5.Muutus siseelunite anatoomilis- histoloogililine ehitus ja füsioloogiline talitlus. 6 Muutunud ka inna, paaritumise ja poegimise aeg. 7. Koduloomade varavalminmine, näiteks lühem tiinusperiood ja parem nuuma võime. Kodustamine avaltas ka väga suurt mõju loomade närvisüsteemile ja käitumisele. See tähendab, et koduloomad kohanevad märksa mitmekesisemate tingimustega kui ulukloomad. Inimühiskonna ajalugu jagatakse viieks ajalooliselt üksteisele järgnevaks tootmissuhete tüübiks: ürgkogukondlikud, orjanduslikud, feodaalsed, kapitalistlikud ja sotsialistlikud tootmisesuhted. Igale ühiskonna korraldusele vastab teatav loomakasvatuse arenemistase.
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Erinevat tõugu veiste liha kvaliteet Referaat Tartu SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. ERINEVAD TÕUD 2.1. Aberdiin-angus.................................................................................4 2.2. Limusiin..........................................................................................4 2.3. Hereford.........................................................................................4 2.4. Sarolee...........................................................................................4 2.5. Simmental.......................................................................................4 2.6. Soti mägiveis....................................................................................5...
riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. 3) Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. 4) Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. KASUTATUD KIRJANDUS: Raamat: ,,Õigusõpetus" Adving Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa Internet: https://www.riigiteataja.ee/akt/830458 http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6leping http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=84&career_style= https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/too_ja_ettevotlus/tootamise_alused/tooleping
Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...
5.00 Lennart Oja 2001 4.95 Kristjan Rahnu 2005 4.90 h Päärn Brauer 2005 4.90 h Kristo Kallavus 2005 6 4.88 Olavi Paavo 2001 Meeste kaugushüpe 2001-2005 7.82 Erki Nool 2002 7.80 Ilja Tumorin 2003 7.62 h Jaanus Uudmäe 2003 7.60 Risko Nuuma 2001 7.58 Igor Brjuhhov 2004 7.58 Kristjan Rahnu 2005 7.50 Mikk Joorits 2003 7.48 Lauri Leis 2005 7.48 Mikk Pahapill 2005 7.43 Jaanus Suvi 2005 Meeste kolmikhüpe 2001-2005 16.65 Ilja Tumorin 2001 16.64 Lauri Leis 2004 16.42 h Jaanus Uudmäe 2005 16.06 Jaanus Suvi 2005 15
H II 42, 501/2. 1891. Las tule hommen uusi pääva, Tüüp 2837 B Millest vaene veimed vana taevas, valge ilma tegi? [Pulmalaulud - Veimevaka jagamine]: ,,Las tulla homme uusi päeva, vana taevas, valge ilma- " Karksi. EÜS IX 307/8 (60). 1912. lääme sis mõtsa kõndimaie, Ek om teil nurme nuuma pääl, varikmaida valatemaie, varikmaa vanan võlan, kunnes teil külla küttusid, kesapõllu kihla pääl? kunnes teil salga saatesid? kiitled", sest on selge, et sarjatakse peigu tema kiitlemise peale. Liigitaksin selle teemasse peiu ja mõrsja vastastikune laitmine ja ülistamine. Täpset tüüpi ei suutnud ma leida, arvan, et kõige paremini sobiks 2551 ,,Mis tühja
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Inna Roosmann-Morozov LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Õppejõud: Uno Traat, lektor Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 4 1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5 1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2 Lapse seksuaalne kurit...
Õiguse aluste aine seisukohalt järeldan, et antud teema juriidiliseks subjektiks on juriidiline isik. Juriidilise isiku objektiks on juriidilise isiku esemed, õigused, vara, sealhulgas ka kinnisvara( kui on), lepingud, põhikirjad jne. Käsitletava teema juriidiliseks faktiks on juriidilise isiku asutamine, muutmine ja/või lõpetamine ning seda reguleeriv õigusnorm. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. (3. tr). Tallinn: Külim. 422 lk. 2. Äriseadustik. Riigikogu. Vastu võetud 15.02.1995- RT I 1995, 26, 355 3. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud 27.03.2002- RT I 2002, 35, 216 12
fütaasi kasutamine aitab seda fosforit kasutada ja vähendab fofori emissiooni rooja kaudu. 6. Geneetiliselt modifitseeritud söötade kaasutamine (GMO). 7. Sigade söödaratsioonide õigeaegne muutmine. Nt ühes katses (Henry, Dourmand, 1993) vähenes lämmastiku emissioon 15% kui nuumsigadele hakati alates 60 kg kehamssist andma 14% proteiinisisaldusega sööta (kontollrühm sai nuuma lõpuni 16% proteiinisisaldusega sööta). 8. Emis- ja orikpõrsad (kesikud, nuumikud) tuleb eraldi pidada ja sööda. Emised vajavad võrreldes orikatega suuremat toitainete konsentratsiooni söödas. Orikad hakkavad võrreldes emistega nooremas eas rasvuma, nende juurdekasvus väheneb lihaskoe osatähtsus. Söödaratsioonis tuleb teha õigel ajal muutusi see vähendab toitainete kadusid. 9
Kohtuniku iga-aastane puhkus on maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunikel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mitte kohase täitmise eest kui ka vääritu teo eest. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks või ametist tagandamine. KASUTATUD KIRJANDUS Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2009) Õigusõpetus. Tallinn: Kirjastus Külim. Riigikohus http://www.nc.ee/?id=17 15
mõlemal osapoolel on õigus varasema etteteatamise korral leping üles öelda. Mõlemad osapooled on kohustatud täitma töölepingus ettenähtud 9 kohustusi. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused on juriidiliselt määratletud ning need on omavahel koordineeritud. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Heino Siigur (2009) Töölepingu seadus. Tallinn: Kirjastus Ilo 2) Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa (2007) Õigusõpetus. Tallinn: Kirjastus Külim 3) Riigikogu. Töölepingu seadus RT I 2009 https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015084 4) Eesti e-keskkond; Töökeskkond ja personal https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/tookeskkond_ja_personal 10
kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid; Õigus on üldkohustuslike normide kogum; Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 28-30 Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide)
süstematiseerimise aluseks? 3. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini? Teemakohast kirjandust 1. Ernits, Madis jt. Karistusseadustiku üldosa eelnõu. Eelnõu lähtealused ja põhjendus. Tallinn–Tartu–Kiel, 1999. 2. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad Jaan Sootak ja Priit Pikamäe. Tallinn, 2004. 3. Kühl, Kristjan. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn, 2002. 4. Nuuma, Poigo. Karistusõigus. Üldosa skeemid. Õppevahend. TTÜ kirjastus, 2003. 5. Nuuma, Poigo. Karistusõiguse üldosa. Õppevahend. TTÜ kirjastus, 2004. 6. Nuuma, Poigo. Karistusõigus.Eriosa. Õppevahend, TTÜ kirjastus, 2006; 7. Sootak, Jaan. Karistusõiguse alused. Tallinn, Juura, 2003. 8.Roxin, Claus, Arzt, Günther, Tiedemann, Klaus. Einführung in das Strafrecht und Strafprozessrecht. 3. überarbeitete Auflage. Heidelberg, 1994.
õigunorme, mis on abiks õigusselguse loomisel ning ühtlasi ka olulised uuritava seaduse valdkonna õiguslike tähenduse kontekstis, näiteks: KarS § 22. Osavõtja (1) Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. (2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. (3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. 48 A. Kiris. A. Kukrus. P. Nuuma. E. Oidermaa. Õigusõpetus. Külim. Lk. 44. 25 Määruse § 17 lõige 1 ütleb expressis verbis, et välditakse lühendite, sulgude ja tähiste kasutamist. Antud paragrahvi vastavust võiks KarS'i puhul kinnitada, et ei esine lühendeid, sulge ega tähiseid. Olukorra muudab aga mittevastavaks, kui arvesse võtta ka kõnealuse
16 7. Kasutatud allikad 1. http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P6-TA- 2006-0005+0+DOC+XML+V0//ET [11.11.2008] 2. http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Sotsiaalelu/17Eigus_ja_turvalisus/02Kuritegevus/02Kuritegevus.a sp [11.11.2008] 3. http://www.coe.ee/?arc=&op=body&LaID=1&id=129&art=57&setlang=est [11.11.2008] 4. Nuuma, P Kriminoloogia TTÜ Kirjastus 2006 5. http://www.google.ee/search?q=v%C3%A4gistamine&ie=utf-8&oe=utf- 8&aq=t&rls=org.mozilla:en-US:official&client=firefox-a [11.11.2008] 6. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=184411 [10.11.2008] 7. http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/estonia/index_et.htm [10.11.2008] 8. http://www.sotsiaalprogrammid.ee/buklett.pdf [11.11.2008] 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan [11.11.2008] 10. http://www.oef.org
ettenähtud karistus nende toimepanemise eest. . 22 Kasutatud kirjandus [1] Inimene ja õigus A.Adamson, M.Eerik, K.Floren, M.Kahru, U.Läänemets, T.Ruus, A.Seene, M.Tammsaar Jaan Tõnissoni Instituut Tallinn 2001 [2] Riigikohtu lahendid Eesti õiguskorras: tähendus ja kriitika Eesti Vabariigi Riigikohus Sihtasutus Eesti Õiguskeskus Tartu 2005 [3] Karistusõiguse üldosa Paigo Nuuma TTÜ kirjastus 2004 [4] Karistusõigus 2005 & kommentaarid. Seaduste tekstid seisuga 15.03.2005 Andrus Lauren, Meelis Masso Agitaator OÜ 2005 [5] Karistusseadustik [6] Rooma eraõiguse alused Elmar Ilus Kirjastus Ilo 2000 23
Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Tööandja võib töölepingu üles öelda erakorraliselt seoses töömahu vähenemisega või töötajast tuleneval põhjusel. Referaadi kolmandas osas vaadeldakse töötaja ja tööandja kohustusi. Töötaja kohustused on juriidiliselt määratletud ning tööandja kohustustega seotud. 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. (3. tr). Tallinn: Külim. 422 lk. 2. Muda, M., Orgo, I-M., Tavits, G., Treier, T. (2003). Tööõigus. Tallinn: Juura. 296 lk. 3. Töölepingu seadus. Riigikogu. Vastu võetud 17.12.2008 - RT I 2009, 5, 35 4. Rando Maisvee, Eversheds Ots & Co. (2011). Tööõigus. [WWW] http://www.audiitorkogu.ee/docs/Koolitus/randomaisveetoooigus3slaidilehel.pdf (25.09.2014) 5. Töötaja ja tööandja kohustused konspekt. [WWW] http://www.eakl
ussitõrje ja tallede puhastele karjamaadele.Peamine karjamaarohi, jõusööt, ka alternatiivsöödad näiteks juurviljanuum naerisega, mida külvatakase mitte vakku vaid tasasele maale. Külv mai keskelt kuni augustini, et saak valmiks juuli lõpuks kuni detsembrini..Haljasraps (1-1,5 kg/ha ) segus itaalia raiheinaga (12-15 kg/ ha) või haljasraps segus naeriga (0,25 kg/ha). Sööta soovitatakse koristatult. Lisaks 0.25 kg otra või odara/kaera segu. Kui arvatav nuuma algus 33 kg ja 6-7 nädalaga soovitakse saavutada 38-40 kg, siis arvestatakse 50 talle/ha-l (juurdekasv 1 kg nädalas ehk 142 g ööpäevas. 12.Lammaste talvise söötmise korraldamine Talledega uttedele-rusikareegel: 400 g jõusööta talle kohta, näiteks kaksiktallega utele vaja anda 800 g jõusööta päevas.Tiinetele- jõusööda kogus ute kohta sõltub heina või silo kvaliteedist. Näiteks kui heinal kvaliteet kõrge, siis 250-350 g ute kohta
ee/index.php?id=30076 [9] [WWW] Justiitsministeerium, http://www.just.ee/litsentsid/ [10] [WWW] Eesti Haigekassa, http://www.haigekassa.ee/tooandjale/edastamine/rvk [11] [WWW] Maksu- ja Tolliamet, http://emta.ee/index.php?id=30089 [12] [WWW] Maksu- ja Tolliamet, http://emta.ee/index.php?id=30087 [13] [WWW] Maksu- ja Tolliamet, http://emta.ee/index.php?id=30090 [14] ,,Füüsilisest isikust ettevõtja", lk. 206-207, õpik ,,Õigusõpetus", Kiris A., Nuuma P., Kukrus A., Oidermaa E., 2009 [15] [WWW] Eesti.ee Uks e-riiki, https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_lopetamine/ettevotte_vabatahtlik_l opetamine/fie_na_ettevotluse_lopetamine
ehk karistuste määramisel ja kes lisaks soovivad saada ka veidi ajaloolist infot Eestis praegu kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirjutamisel kasutasin Riigiteataja seaduste väljaandeid, Eesti Vabariigi karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et
http://www.looveesti.ee/alusta-ettevotlusega/asjaajamine.html [2] EAS. [Online]. http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega- alustamine/asjaajamine/leping [3] Justiitsministeerium. (2013, November) Eesti.ee. [Online]. https://www.eesti.ee/est/teemad/oigusabi/lepingutega_seonduvad_kusimused/mis_on_leping [4] Meelis Masso, Paavo Koch, Ivar Tammemäe, Heli Laas, and Jaan Kurvet, Lepingute Sõlmimine. Tallinn: Pandekt OÜ, 2009. [5] Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigi Nuuma, and Enno Oidermaa, Õigusõpetus. Tallinn: Külim, 2007. [6] Riigiteataja. (2014) [Online]. https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014103 (RT I,13.03.2014, 103) 21 LISAD 22
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte
inimkäitumise korrastatus. Selleks on kehtestatud õigusaktides normid, mis peaksid inimestele endile kasu tooma ning nende mittejärgimise korral ilmneb karistus. Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend. See mitte ainult ei loo karme karistusi, vaid püüab jalule seada õiglust ning aitab leida õigustusi. Õigus kohaneb ühiskonnaoludega, see on pidev muutumisprotsess. 23 Kasutatud kirjandus 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. 3. tr. Tallinn: Külim. 2. Narits, P. (2002). Õiguse entsüklopeedia. 2., tr. Tallinn: Juura õigusteabe AS. 3. Sotsiaalne norm. (2014). Õigussotsioloogia. [www] http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Sotsiaalne_norm (10.09.2014). 24
1. Ökonomeetrilise mudeli mõiste. Ökonomeetriliste mudelite abil saab analüüsida erinevate majanduspoliitiliste otsuste mõju majanduslikele protsessidele või prognoosida vastavate maj. näitajate kujunemist tulevikus. Teoreetiliste seisukohtade kogumit, mida me konkreetses analüüsis kasutame, nim. ökonomeetriliseks mudeliks. Ökonomeetriline mudel on matemaatilise mudeli eriliik, mis koosneb üldjuhul algebralistest võrranditest või/ja võrrandisüsteemidest, mille lahendamiseks kasut. matemaatilisi ja statistilisi lähenemisviise ja meetodeid. Ökonomeetrilise mudeli põhikomponendid: 1)modelleeritavad näitajad on sõltuvad e. endogeensed muutujad (Y); 2)modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad on eksogeensed e. sõltumatud muutujad (X); 3)juhuslik komponent; 4)matem. ja statistiliste meetoditega hinnatavad mudelite parameetrid. 2. Klassikaline regressioonanalüüs. Regressioonivõrrand. Seose tiheduse näitajad. Klassikaline regres...
Peale võõrutamist ussitõrje ja tallede puhastele karjamaadele. Peamine karjamaarohi, jõusööt, ka alternatiivsöödad näiteks juurviljanuum naerisega, mida külvatakase mitte vakku vaid tasasele maale. Külv mai keskelt kuni augustini, et saak valmiks juuli lõpuks kuni detsembrini.. Haljasraps (1-1,5 kg/ha )segus itaalia raiheinaga (12-15 kg/ ha) või haljasraps segus naeriga (0,25 kg/ha). Sööta soovitatakse koristatult. Lisaks 0.25 kg otra või odara/kaera segu. Kui arvatav nuuma algus 33 kg ja 6-7 nädalaga soovitakse saavutada 38-40 kg, siis arvestatakse 50 talle/ha-l (juurdekasv 1 kg nädalas ehk 142 g ööpäevas 2. Lühike nuum nuumaplatsil või laudas · Ussitõrje, · kontsentraatidele üleminek sujuv ( 3 nädala pärast peale nuuma alustamist antakse teraviljasegu isu järgi ja 6-8 nädala järel peale nuuma alustamist süüakse sama palju heina kui kontsentraate (kuivaines) · heina vabalt · teravili teradena või purustatuna, mitte jahuna
sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. Lisalugemist Juurde võib lugeda erinevaid seisukohti näiteks järgmistest allikatest: Taavi Annus. Riigiõigus, lk 151-159. Juura 2006. Eesti vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, teine täiendatud väljaanne, Kirjastus Juura 2008. §-d 4, 15, 20, 21, 22 ja 146. Poigo Nuuma. "Kohtud ja võimude lahusus", Riigikogu Toimetised 9/ 2004 (kättesaadav netis, www.rito.ee); Rait Maruste. "Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis", Juridica 3/1994 Heinrich Schnider. "Kohus lahusvõimude süsteemis", Juridica 9/1999 Kai Kullerkupp. "Kohtusüsteemi reguleerimise probleeme", Juridica 10/1997; Uus Riigikogule esitatud kohtute seaduse eelnõu, 649 SE, www.riigikogu.ee; Uno Lõhmus
asta osaühing, aktsiase, osaühing, aktsiase, aruande aktsiaselts, aktsiaselts, esitamine tulundusühistu või tulundusühistu või äriregistrile mittetulundusühing mittetulundusühin g 14 On võimalik On võimalik On võimalik On võimalik On võimalik väljaarvam ine äriühingust 1. Kasutatud kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa - raamat „Õiguskirjandus“. 27 28
Alaealise palkamisel on seadus teinud mitmeid reegleid, tema palkamisel on vajalik ametlik eestkostja nõusolek ning alaealisele sobimatu töö määramise eest on võimalik samuti tööandjat karistada rahatrahviga. Tööõigusega on sätestatud kõik kohustused ja õigused, mis töötajal ja tööandjal üksteise suhtes on. Õigusõpetuse õpik ja Töölepingu seadus andsid kõigest selge ülevaate. KASUTATUD KIRJANDUS · Kiris, A.; Kukrus, A.; Nuuma, P.; Oidemaa, E. (2009) Õigusõpetuse õpik, lk 293-354, Kirjastus: Külim · Töölepinguseadus (TLS), (Kuvatud 20.02.2012) https://www.riigiteataja.ee/akt/13198475
KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses
lehmvasikatel. Söötmine. mõjutb oluliselt veiseliha toodangut ja selle kvaliteeti. Täisväärtusliku ja tasakaalustatud ratsiooniga söötes kasutatakse ära veiste maksimaalne lihatootmisvõime. Veiseid tuleb sööta nii, et oleks tagatud kehamassi maksimaalselt kiire juurdekasv, nõutav lihakvaliteet ja võimalikult madal toodangu omahind. Intensiivnuum ja mõõdukas nuum. Intensiivnuuma korral söödetakse veiseid sünnist realiseerimiseni maksimaalsete ratsioonidega. Mõõduka nuuma korral on söötmise intensiivsus erinevatel perioodidel erinev. Mõõdukat söötmist kasutatakse tavaliselt 12-18 kuu vanuste pullikute nuumamiseks. Siin on kolm perioodi: üleskasvatusperiood (4-6 kuud), eelnuumaperiood 12-15 kuu vanuseni ja intensiivne lõppnuum umbes 3 kuud. Veiseliha tootmise ökonoomsus oluline söötmine, mis määrab ökonoomsuse. Piimakarjakasvatuses on veiseliha teisejärguline. Lihaveiskasvatuses saadakse peaaegu
Söötmine. mõjutb oluliselt veiseliha toodangut ja selle kvaliteeti. Täisväärtusliku ja tasakaalustatud ratsiooniga söötes kasutatakse ära veiste maksimaalne lihatootmisvõime. Veiseid tuleb sööta nii, et oleks tagatud kehamassi maksimaalselt kiire juurdekasv, nõutav lihakvaliteet ja võimalikult madal toodangu omahind. Intensiivnuum ja mõõdukas nuum. Intensiivnuuma korral söödetakse veiseid sünnist realiseerimiseni maksimaalsete ratsioonidega. Mõõduka nuuma korral on söötmise intensiivsus erinevatel perioodidel erinev. Mõõdukat söötmist kasutatakse tavaliselt 12-18 kuu vanuste pullikute nuumamiseks. Siin on kolm perioodi: üleskasvatusperiood (4-6 kuud), eelnuumaperiood 12-15 kuu vanuseni ja intensiivne lõppnuum umbes 3 kuud. Veiseliha tootmise ökonoomsus oluline söötmine, mis määrab ökonoomsuse. Piimakarjakasvatuses on veiseliha teisejärguline.
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
