Isaste nahk on tume (tavaliselt valge kõht võib muutuda tahmakarva mustjaks), punane värv külgedel on intensiivsem, soomused on tugevasti nahas kinni, pea suurem ja lõuad konksus. Ka emaste kalade nahk tumeneb ja punane värv muutub eredamaks, kuid peamine suguküpse emase tunnus on ümar ja pehme marja täis kõht ning küpse marja kogus liigub kõhuõõnes vabalt. MARJA JA NIISA LÜPSMINE Paljundamiseks lüpstakse sugukaladelt mari ja niisk. Sugukalu kudemise eel ei söödeta! Suguproduktide lüpsmiseks kalad tavaliselt anesteseeritakse e uinutatakse (igasugune kinnihoidmineja manipuleerimine tekitab kalal stressi). UINUTAMINE Uinutamine lõdvestab kala kõhulihaseid ja sel moel on kergem marja kalast välja lüpsta ning kättesaadava marja kogus (tarbeviljakus) on suurem. Kalakasvatajal on uinutatud kalaga ka kergem töötada. Tuleb jälgida, et uinutusaine ei satuks suguproduktidele, sest see võib vähendada
..Lõpustega hingab,nende läbivesi eraldatakse hapnik... kala temp. sõlub ümbritsevast keskonnast...Veri keharakke toitainete ja hapnikuga,kannab ära jääka-d. Süda-kojast,vatsakesest südamesse-venoosne veri-see lõpustesse-seal hapnikuga töis-arteriaalne veri teistesse elunditesse. 4. loom,kelle,Munarakud ja seemner arenevad erinevates isendites,nim lahksugulisteks loomadeks. Aprilli lõpp,mai algul. Ema marjad vette,kivide ja taimede vahele-isa niisa peale-niisk viljastab munarakud-sealt vastne-vastsel rebukott toiduvarudega-maim-kala. Ogalik-ehitab vee põhja vetiaktest pesa,meelitab emaskalu,peale ema kudemist isa valvab marju,kuni vastseteni,aegajalt ajab uimega pessa hapniku vett.5.-külgedelt kokkusurutud,osads kalad imeliku välimusega,siilkala,tiibkala. Alt kala hele sest kui alt vaadata üles on vee pind ka hele ,ülevalt tume sest kui ülevalt vaadata alla on vesi tume.troopilistes erinevat värvi sest seal värvilised taimed ja loomad
pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad kalad kilu roosärg ahven räim lõhe haug lest latikas kiisk
Vee läbivoolul põhinevad sumbakasvatus, tiikides kasvatamine jne. Puuduseks on jäätumine talvel ja seega ei ole see Eestis väga efektiivne Vee korduvkasutusega süsteemi iseloomustab kontrollitavus, jälgitavus, sõltumatus piirkonnast. Vesi filtreeritakse, lisatakse puudujäänud komponendid, eemaldatakse sõnnik jne. Kaaviari saadakse peamiselt tuurlastelt – tuuralt, sterletilt, sevrjuugalt ja beluugalt Kalamari ja niisk – emased ja isased sugurakud Kalakasvatus Eestis kasvatatakse vene tuura, elektrijaama soojusreostusest tulenevalt vesi ei jäätu ning tuura saab kasvatada aastaringselt – ka suvel, sest tuur suudab elada 35 C vees. Tuuradelt saab musta kalamarja e. kaaviari PUNANE KALAMARI Lõhelaste kalamari – tegu pole kaaviariga ________________________________________________________________________ VARUDE SUURENDAMISEKS KASVATAMINE
võimalusel voolava veega. Väikestel kaladel, nagu kilu, räim, rääbis jt. eemaldada soomused pesemisega. Pestud kalad nõrutada ja puhastada kohe. Selleks on mitu moodust olenevalt kala liigist, suurusest ja tarvitamise otstarbes.Kala rappimist kasutatakse räime, kilu ja teiste väikeste kalade puhastamisel. Kala võetakse vasakusse kätte ja parema käe esimese sõrme ning pöidlaga tõmmatakse kala kurgualune koos lõpuste ja soolikatega ära. Mari ja niisk on söödavad, need jäetakse kõhuõõnde. Kui rappimisega tahetakse saada peata kala, siis lõigatakse kala selgroog terava noaga pea tagant läbi ja tõmmata pea koos lõpuste ja siseelunditega ära. Lestal on sapipõis otse kurgu all, mille tõttu tuleb rappimisega olla ettevaatlik. Sapipõit ei tohi ühelgi kalal vigastada, sapp muudab kalaliha rohekaskollaseks, mõruks ja seega toidukõlbmatuks.
4.22. p iisku urus surv vus vi- 4.7. Puidu 4.21. enne antud niisku tuge gevus rin ärast s 4.24. 4.25. 4.26. tav e- niisk keha olek kuivatam niisk sel jõud vus
kliima,sisemaa pool on külmem).Ilm-õhkkonna hetke seisund.Mer eline kliima-sademeterohke,väike temp.kõikumine.Mandriline klii ma e.kontinentaalne-sademete vähesus,õhutemp.suur kõikumine.Ül eminekuline e.paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:1)kau gus ekvaatorist-sellest oleneb päikesekiirguse hulk.2)kaugus ookea nist-mida lähemal ookeanile,seda väiksem temp.kõikumine ja niisk em kliima.3)õhumassid ja valitsevad tuuled-parasvöötme mereline mõjutab meid,parasvöötme läänetuuled-muudavad meie kliima nii skeks.4)reljeef-mõjutab temp.ja sademete hulka.5)hoovused-suur li ikuv veemass ookeanis,meid mõjutab Golfi hoovus.Päikesekiirgus- Eesti asub parasvöötme põhjaosas,kiirguse hulk on suhteliselt väike ,esineb 4 aastaaega,muutub Päikese kõrgus,talisel ajal on suurem al beedo.Õhumass-suur,ühesuguste omadustega õhuhulk.Front-kui kaks
Juhendaja: Innar Liiv Tallinn 2016 Sissejuhatus Käesolevas ülesandes on algandmete põhjal üldistatud reegleid – millal võib ning millal ei või tennist mängida. Lahenduskäik Algandmed kanti Exceli tabelisse ning viimane tulp (If-lause) tekitati ise juurde. Allpool kirjeldatud IF lausete abil tuli otsuse vastus automaatselt. Algandmed P Ot äe Il Tem Niisk Tu su v m p us ul s IF-lause päi nõ =IF(AND(B2="päike";C2="soe";D2="kõrge";E2=" P1 ke soe kõrge rk ei nõrk");"ei";"jah") tu päi ge =IF(AND(B3="päike";C3="soe";D3="kõrge";E3=" P2 ke soe kõrge v ei tugev");"ei";"jah") pil ve nõ =IF(AND(B4="pilves";C4="soe";D4="kõrge";E4= P3 s soe kõrge rk jah "nõrk");"jah";"ei")
-mäletavad, kuidas käitus partner eelmisel korral. Sellisel juhul on võimalus tagasi teha Hästitoitunud vampiirid toidavad päevastes puhkeseltsingutes enda poolt väljaoksendatud verega neid kaaslasi, kel ei olnud õnnestunud öösel piisavalt ohvrite verd imeda ja keda seetõttu ähvardab näljasurm. Meelsamini annetati tuttavatele isenditele-MÄLU! Tubakkalal, kes on hermafrodiitne(mõlemad sugurakud olemas), toimub suguline sigimine kahe isendi vahel. Kuna munarakk on "kallim" kui niisk, siis koevad nad kordamööda natukene, et vältida pettust. Sipelgatel ja mesilastel sõltub vastsete kujunemine töölisisenditeks või suguisenditeks sellest, millise toiduga ema vastseid toidab. Vastne pole vabatahtlikult loobunud oma suguvõimest. Emalind, kes haub mune, mille tema pessa tema äraolekul sokutas nt kägu, paistab viimast abistavat, kuigi tegelikut on kuritarvitatud. Vanema-järglase konflikt: vanema huvi on investeerida igasse järglasesse võrdselt
Mida kalad söövad? Erinevatel kaladel on erinevad toiduobjektid: alates mikroskoopilisest planktonist ja lõpetades teiste, endast väiksemate kaladega. Lepiskalad (särg) on segatoidulised, röövkalad (haug) aga võivad teisi kalu tervelt alla neelata. Kuidas kalad siginevad ja paljunevad Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kalade välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja uimede olemasolu
temperatuuri mõju kalade paljunemisele. Lõimetishoole. Suguline dimorfism emas- ja isaskala on erinevad. Enamasti väljendub kudemisajal. See seineb linaskil, haidel, gupidel, vilgerjatel jne. Kalade sugu on eristatava vaid kudemisajal ja harva ka väliselt. Välised suguelundid esinevad vähestel kaladel haidel pterügopoodid, gupidel gonopooodid. Sisemised suguelundid. Gonaadid on sugunäärmete üldmõiste. Emastel munasari ehk mari ja isastel seemnesari ehk testis ehk niisk. Sugujuhad. Kalade sugunäärmete areng ja paljunemine kulgeb parasvõõtmekaladel tsükliliselt. Seda määravad looduslikud tegurid: · on vaja kudemiseks ja marja arenguks sobivaid loduslikke tingimusi; · on vaja, et marjast kooruvad tillukese vastsed leiaksid sobivat toitu. Sugulise küpsuse sastet kirjeldatatakse meil taaliselt vene süsteemis kuuepallisel skaalal I- VI. I mittesuguküpsed isendid. Sugunäärmed välja arenemata, liibuvad peenikeste
Eestis forelli ei paljundata. Kudemisajal isaste nahk tumeneb, punast värvi on rohkem, pea on suurem ja lõuad konksus. Emastel on marja küpsedes kõht ümar ja pehme, lõpuks liigub marjakogus kõhuõõnes vabalt. Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera. Sugulist küpsemist mõjutavad pärilikkus, valgusrežiim, temperatuur, toitumine. Suhteline viljakus = marjateri 1 kg kehakaalu kohta. Lüpsmine: Paljundamiseks lüpstakse sugukaladelt mari ja niisk. 1–2 nädalat enne lüpsmist kalad sorteeritakse. Valitakse välja küpsed emas- ja isaskalad, keda kuni lüpsmiseni hoitakse lahus. Suguproduktide lüpsmiseks kalad tavaliselt anesteseeritakse e uinutatakse, sest igasugune kinnihoidmine ja manipuleerimine tekitab kalal stressi. Kalad paigutatakse vanni, mis on täidetud nende täielikuks sukeldamiseks piisava uinutuslahuse kogusega. Lahuses vaibuvad kalade liigutused minuti-kahe jooksul. Pärast käitlemise lõppu
piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina. Kokkuhoidlikumates peredes läks isegi niisk toiduks. Seda lisati supi sisse nagu ka kalapead, mis keedeti koos maksa, tangu ja pekitükkidega pehmeks, lisati maitseks sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades kuika põletati lampides, sellega praeti
6. Kammkarp- müüakse nii elusatena, külmutatuna kui konserveerituna. Süüakse liha ja marja. 7. Jõekarbid- kontrollitakse enne töötlemist, kui karp sulgub koputades kiiresti, on see elus, seega kasutamiskõlblik. Pestakse jooksva vee all harjaga, kraabitakse nende pind noaga puhtaks. 8. Tigu- hõõrutakse esmalt jämeda soolaga, seejärel leotakse lima eemaldamiseks 3 tundi külmasvees, millele lisatakse äädikat ja soola. 9. Kalamari- Niisk eemaldada kalast ettevaatlikult, klme avada ettevaatlikult veresooni lühkumata, mari vajutada ettevaatlikult lusika abiga marjakurnast välja. 10. Koorikloomad- värskuse põhiliseks tunnuseks on nende kõhu alla pöördunud saba-sirgunud saba on surnud kooriklooma tunnus. Koorikloomade keetmisel soovitatakse neid eelnevalt uimastada, hoides neid 5 minutit soolvees. ( 4 osa vett, 1 osa soola) Teise meetodina kasutatakse kooriloomade asetamist külma vette, vee kuumutamist 50-60°C-ni.
[5] - Kerakala, kes sisaldab endas TTX-i, tarbitakse toiduks. Paraku ei mõju mürgile ei kuumutamine ega külmutamine. [5] - TTX-i on koguseliselt piisavalt, et tappa 30 inimest. [7] - TTX-i seostatakse tihti Haiti zombidega. Nimelt on nn ,,zombipulbri" üks koostisosa TTX. [7] - Kõige rohkem koguneb toksiini fugu maksa, kuid ohtlikult mürgised on ka seedekulgla osad, sugunäärmed (niisk ja mari) ja nahk. [7] - Kuna fugut varustavad mürgiga mereveest pärit sümbiontsed bakterid (sümbioosis vetikatega), kellest tuntumad kuuluvad pseudomonaadide hulka, siis kasvatades kalu vangistuses ja andes neile toiduks neid baktereid mittesisaldavaid vetikaid, saab produtseerida toiduks mürgivabu fugusid. [7] - TTX-le üritatakse praegu leida koht anesteesias. [2] 1.6. Huvitavaid linke youtube.ee-s - http://www.youtube.com/watch
6 19.9 20.0 30.3 12.1 5.4 448 446 7 20.3 19.9 30.3 12.2 7.6 621 625 8 Märg 21.0 21.2 30.3 13.5 6.9 512 514 9 20.0 20.0 30.1 12.0 6.8 565 569 Tabel 5.3.3 5.4. Survetugevuse määramine piki kiudu Ristlõik Niisk Proovi- Puid Ristlõike Purusta use , Survetugev mõõtmed [mm] e us [N/mm] keha u v jõud sisald pindala, us K 30 12 nr
See on põhiliselt suur emalõhe juba tunduvalt rohkem arenenud sugunäärmetega. Juulis asendab "sulgejat" hästi arenenud niisa ja marjaga madalveelõhe. Mõlemad viimati nimetatud rühmad jõuavad koelmuile ja koevad samal sügisel. Nad moodustavad suvivormi. Koos madalveelõhega tuleb jõkke nn. tinda väikesed (45-53 cm, 1-2 kg) isased, kes on meres elanud aasta ja selle ajaga ka suguküpseks saanud. Paljud isaslõhed ei lähe üldse merre. Nad saavad suguküpseks jões ja niisk on neil välja arenenud juba 10 cm pikkuselt. Seetõttu on sügislõhede, "jääjärgsete" ja madalveelõhede seas ülekaalus emased. Mõnesse jõkke tuleb koos sügislõhega nn. lehtede langetaja väike vorm, kes on sarnane tindaga, kuid kelle hulgas on ka emaseid. Olnud meres ainult aasta, pöördub ta tagasi kudema ning koeb juba samal sügisel, vajamata mingit puhkeperioodi. Enamik lõhedest siirduvad sügisel kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja
Fasaadi-on gla-tud või glamata.Külma>25ts.Mosaiik:väga väikesed,serva pikkus20.50mm.Turust. enamasti kuni 1m2 suuruste vaipadena.Kasuta:põrandate&välisseina paneelide katteks.Hea teha kumerusi.(aurusaunade isted ja põrand)Kermsiit:e.kergekruus(nt:FIBO)Valmista kergeltsulavatest paisuvatest savidest,mis segata veega.Kuulide poorsus 70%,tihedus 600kg/m3.Kergkruus:keraamiline,tulekindel looduslik toode.Neg>väga kallis.FIBO kergkruus:põlematu&külmakindel,*ei karda niisk,kemikaale,ei hallita,mädaneAhjupotid:tehtud puhtamatest savidest.Kasut:ahjude,pliitide,soojamüüride väliskestana.Ahjupot. ühendatakse elastsete plekk-klambritega,mis lasevad kütmisel ahju vabalt paisuda.Gabariitmõõduks:175x85x30&veeimavus >10%MINERAALSED SIDEAINEID:ehituses sideain nim materjali,millega liideta teisi(teralisi)materjale.2liiki:orgaanilised ja mineraalsed.Org sidea:ei kivistu,nad seovad oma kleepumisega.Mineraalsel sidea:protsess toimub vedelast olekust
levikut. Koos närvirakkude talituse häirumisega kahjustub ka lihastegevus. Toksiin on termostabiilne, seega mürgist ei saa vabaneda ka pikaajalisel kuumutamisel. (Kokassaar, 2012) Mürgine pole mitte kala tervikuna, vaid tema teatud kehaosad (Kokassaar, 2012). Enamus mürki on kogunenud siseorganitesse (Britannica, 2015). Kõige rohkem on toksiini kala maksas, kuid ohtlikult mürgised on ka seedekulgla osad, sugunäärmed (niisk ja mari) ja nahk. Kala varustavad mürgiga mereveest pärit sümbiontsed bakterid. Kasvatades kalu vangistuses ja sellises keskkonnas, kus toksiine tootvad bakterid puuduvad, saadakse ka mürgitud kerakalad, mis maitselt nende mürgistele suguvendadele millegi poolest alla ei jää. Kalade endi rakud toksiini mõjule ei allu, sest neil esineb valgulises membraantransporteris mutatsioonist tingitud muutus, mis teeb nad mürgi suhtes tundetuks. Toksiini toimel kujuneb
kala lõpused on helepunased. Kala nahk on läikiv ja limane. Kala silmad selged ja punnis. 2. milliseid töövahendeid kasutatakse kalade eeltöötlemisel?Kalariiv, Kalanuga, fileerimisnuga, käärid, kalalaud, teravaotsaline kahvel. 3. Kuidas eemaldatatakse kalade sisikond? Võib eemaldada kõhu avamise, selja avamise või peaavause kaudu. Kõhu avamine: Alustatakse pärakust ja liigutakse pea poole. Tuleb jälgida, et sapipõie ja soolte sisemus ei määriks kala söödavad osa. Maks ja niisk tuleb välja võtta ja alles seejärel ülejäänud osa sisikonnast koos ujupõiega. Väikese lusika v harjaga eemaldatakse ,,tume kile" selgroo juurest. Pese kõhuõõs kergelt harjates jooksva külma vee all. 4.Kuidas fileeritakse kalu? Filleritava kala sisikond peab olema eelnevalt puhastataud! Fileeritud kala on ilma rooguteta ja teda on mugav kasutada erinevate roogade valmistamiseks. Suurde kalade fileerimiseks kasutatakse kääre ja teravat fileerimisnuga.
Fasaadi-on gla-tud või glamata.Külma>25ts.Mosaiik:väga väikesed,serva pikkus20.50mm.Turust. enamasti kuni 1m2 suuruste vaipadena.Kasuta:põrandate&välisseina paneelide katteks.Hea teha kumerusi.(aurusaunade isted ja põrand)21.Kermsiit:e.kergekruus(nt:FIBO)Valmista kergeltsulavatest paisuvatest savidest,mis segata veega.Kuulide poorsus 70%,tihedus 600kg/m3. Kergkruus:ker- aamiline,tulekin.loodus.toode.Neg>väga kallis.FIBO kergkruus:põlematu&külmakindel,*ei karda niisk.,ei hallita,mädane.Kasut:kergbet.täitea.,puistena soojaiso.`ks&teedeehi. 6-teema: 22.Lubisidea.-Tooraine:lubjakivid,kriit ja muud CaCO3 sisal kivimid.Loodus .lubjakivid lisandid:dolomiit,savi (mitte üle 6%),kvarts.Põletatud lubi:CaCO3=CaO+CO2,tooraines sisal lisandid põhjus põletustemp languse.Tootmine:tehnoloogia valik sõltub lähtemater.Toora.läbib ahjus3temp.-tsooni:eelkuum.-,põletus-&jahutus.tsoon.Põlet.erald.kaltsiidist CO2.Toora.leidu.lisand. põhjus.põletustemp.langust
9 1,9 2,03 3,04 11,73 5,13 438 450 10 1,82 2,1 3,03 11,58 4,46 385 394 11 2,15 2,0 3,07 13,20 4,86 368 375 433 441 12 1,99 2,05 3,08 12,56 6,87 547 555 5.3 Survetugevuse määramine piki kiudu Tabel nr 3. Survetugevus Rs,12=Rs,w+(w-12) Prk. Ristlõ Ristlõ Purust Niisk , Survet Keskm. nr ike ike av use K3012 ugevu survetugevus mõõt pindal jõud sisald s [N/mm2] med a [N] us [N/m [cm] [mm2] [%] m2] a b Rs,w Rs,12 Rs,w Rs,12 1 2,15 1,95 22000 0,04
Kala süda on kaheosaline. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest eemale. Veenid toovad verd südamesuunas. Arteriaalneveri hapnikurikas veri venoosne veri süsihappegaasi rikas veri Kalade sigimine ja areng emaskala isaskala munasarjad seemnesarjad munarakud e. mari seemnerakud e. niisk kehaväline viljastamine e. kudemine viljastatud munarakk rebukotiga vastne vastne maim kala Kahepaiksed Närvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Meeleelundid: silmad, nahk ja kuulmeavad. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru kloaak. Hingamiselundkond: kopsud, nahk. Vereringeelundkond: 1.suurvereringe.
8 0,985 16 1,014 9 0,989 17 1,017 10 0,993 18 1,020 11 0,996 19 1,023 12 1,000 20 1,026 5.3 Survetugevuse määramine piki kiudu Tabel nr 4. Prk. Ristlõ Ristlõ Purust Niisk , Survet Keskm. nr ike ike av use K3012 ugevu survetugevus mõõt pindal jõud sisald s [N/mm2] med a [kN] us [N/m [cm] [mm2] [%] m2] a b Rs,w Rs,12 Rs,w Rs,12
kartulilõike ja kartuliliipe · Võrtajärve ääres keedeti uhhaad · Kala kasutati viimseni ära, ainult silma ei tohtinud süüa · Kala säilitati vinnutamise e. kuivatamise ja soolamise teel · Enamasti neid kalu, mida kuivatati, soolati ka · Suuremaid kalu soolati aalti verisoolas · Peamiselt soolati räimi · Kui räimi soolati, siis jäeti neil pea otsa ja võeti ainult kurgu alt sooled välja, mari ja niisk jäid sisse · Räimed pesti pärast puhastamist läbi mitme vee ja pandi alati enne verisoola kas üheks päevaks, ööpäevaks või pooleteiseks päevaks · Põliseks peolauasoolaseks oli Eesti talupojal heeringas RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JAANUAR(näärikuu, helmekuu) 1. Jaanuar- nääripäev e. uusaasta Ühe aasta lõpp, teise algus Päikese võimu kasvamine InnocentiusII Kombed: õlgede tuppatoomine
mageveekalade ujupõis suurem kui merekaladel. (Ujupõis; Ujupõis on ainult kaladele iseloomulik organ) 11 Sigimine Isaskaladel on sigimiselundiks seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Sigimiselunditest saavad alguse peened torukesed, mis lõppevad suguavaga päraku taga. Nende torukeste kaudu liiguvad sugurakud kehast välja. Emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isaskalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal heidetakse muna- ja seemnerakud vette. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kalad koevad aprillis, mais, juunis. Suuremal osal luukaladest toimub viljastamine kehaväliselt, kuid vähestel liikidel on see kehasisene. Avameres elavad
Kalamarjast tehti ka kooke - mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina. Kokkuhoidlikumates peredes läks isegi niisk toiduks. Seda lisati supi sisse nagu ka kalapead, mis keedeti koos maksa, tangu ja pekitükkidega pehmeks, lisati maitseks sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades. Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades, põletati lampides, praeti kartuleid ning sobis ka hästi seenepirukasse
Isaskalu süstitakse 1x, arvestusega 1,5 mg hüpofüüsi 1 kg kehamassi kohta. Soovitav on isaskalu süstida 20-24 tundi enne niisavõtmist. 5)MARJA JA NIISA LÜPSMINE Karpkala mari on rohekas või rohekas-kollane. Marja lüpstakse siis, kui see voolab vabalt või kergel vajutamisel kala kõhule. Kalu tuleb enne uinitada, kasutades MS222 anesteetikumi (kontsentratsioon 100 mg/l). 6)MARJA VILJASTAMINE Kasutatakse mitme isaskala niisa segu. Niisk ja mari segatakse kuiva linnusulega nig valatakse pidevalt segades kleepuvust eemaldavasse lahusesse. 7)KLEEPUVUSE EEMALDAMINE Lahustest on eelistatumad 30 g karbamiidi ja 40 g keedusoola 10 l vee kohta. Viljastamisetapil lisatakse 1 osa marja kohta 0,5 osa lahust, 2-3 minuti pärast segatakse ja kui mari hakkab paisuma, lisatakse vähehaaval lahust juurde, pidevalt segades. Töötlemise aeg 20-25 min. Misjärel jäetakse seisma 1 tunniks. Seejärel
Kalamarjast tehti ka kooke - mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina. Kokkuhoidlikumates peredes läks isegi niisk toiduks. Seda lisati supi sisse nagu ka kalapead, mis keedeti koos maksa, tangu ja pekitükkidega pehmeks, lisati maitseks sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades. Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades, põletati lampides, praeti kartuleid ning sobis ka hästi seenepirukasse
*Süstimiseks kaalutakse vajalik kogus kuivatatud hüpofüüsi, hõõrutakse uhmris pulbriks ja lahustatakse kas füsioloogilises lahuses, destilleeritud vees või 0,5% novokaiinis. Marja ja niisa lüpsmine *Karpkala mari on rohekas või rohekas-kollane. *Marja lüpstakse siis, kui see voolab vabalt või kergel vajutamisel kala kõhule. Kalu tuleb enne uinitada, kasutades MS222 anesteetikumi (kontsentratsioon 100 mg/l). Marja viljastamine *Kasutatakse mitme isaskala niisa segu. *Niisk ja mari segatakse kuiva linnusulega nig valatakse pidevalt segades kleepuvust eemaldavasse lahusesse. Kleepuvuse eemaldamine *Lahustest on eelistatumad 30 g karbamiidi ja 40 g keedusoola 10 l vee kohta. *Viljastamisetapil lisatakse 1 osa marja kohta 0,5 osa lahust, 2-3 minuti pärast segatakse ja kui mari hakkab paisuma, lisatakse vähehaaval lahust juurde, pidevalt segades. *Töötlemise aeg 20-25 min. Misjärel jäetakse seisma 1 tunniks. Seejärel lisatakse tanniinilahus (15 g
üksteisest), 4.2 Soojusjuhtivus · Puidu soojusjuhtivus sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, niiskusesisaldusest, tihedusest, puidu liigist ja temperatuurist. · Puidu niiskusesuurenemisel 1% võrra puidu soojuserijuhtivus kasvab 1,2% võrra. 4.3 Soojusmahtuvus Puid Soojusmaht · sõltuv temperatuurist ja niiskusest. Puidu u uvus, kJ/ keskmine 1,356 kJ/(kgK). niisk (kgK) us, % 4.4 Tuleohtlikkus · Tuletundlikkus D, Puit on põlev materjal. 0 0,11 o · Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 C hakkavad temast eralduma gaasid. 10 1,59 · Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 o
Hüpofüüs sisaldab vajalikke hormoone 101 Marja ja niisa lüpsmine Karpkala mari on rohekas või rohekas- kollane. Marja lüpstakse siis, kui see voolab vabalt või kergel vajutamisel kala kõhule. Kalu tuleb enne uinitada, kasutades MS222 anesteetikumi (kontsentratsioon 100 mg/l). 102 Emaskala marja lüpsmine 103 Marja viljastamine Kasutatakse mitme isaskala niisa segu. Niisk ja mari segatakse kuiva linnusulega nig valatakse pidevalt segades kleepuvust eemaldavasse lahusesse. 104 105 Kleepuvuse eemaldamine Lahustest on eelistatumad 30 g karbamiidi ja 40 g keedusoola 10 l vee kohta. Viljastamisetapil lisatakse 1 osa marja kohta 0,5 osa lahust, 2-3 minuti pärast segatakse ja kui mari hakkab paisuma, lisatakse vähehaaval lahust juurde, pidevalt segades. Töötlemise aeg 20-25 min
Väljast tulevat heli võimendab paljudel ujupõis. Ujupõis hoiab kala vees õiges sügavuses. Kala on voolujooneline ning nahk on kaetud soomustega, värvus seotud tema elupaigaga. Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased. Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Tähtsus looduses-tähtis lüli toiduahelates. Tähtsus inimesele-toiduna, ravimitööstuses, kalakasvandus, tööstuslik tooraine, ilukaladena, teaduslikeks katseteks.
on 2A rühma elem.(Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra). Looduses leidub karbonaatide, sulfaatide ja silikaatide koostises. Ca on hõbevalge met. ja leelismet. tunduvalt kõvem. Tiheduse poolest kergmet. ja 1,5 korda raskem kui vesi. Mg on hõbevalge kergesti sulav met. 1,5 korda kergem kui Al ja rohkem kui 4 korda kergem malmist. Õhu käes kattub Mg tiheda oksiidikihiga. Lubjakivi kuum. saad. kustut. lupja. CaCO 3 -> CaO + CO2 Kustut. lubja reag. veega saad. kustutatud lubi. Lubjatud seinad on kaua niisk., kuna reag. õhus oleva CO 2 tekib reakts. tulem. pidevalt vett juurde. CaCO3MgCO3 lood. nende ainete segu e. dolomiit. CaSO4nH2O looduslik kips. Soolsus jõe-, järve- ja kaevuvees 1g/1kg, min.vees 1-10g, merevees 35-50g, Surnumeres 240g. Kare vesi sis. palju lahust. Ca- ja Mg soolasid. Karbonaatne karedus põhj. leelismuldmet. vesinikkarbonaatidest, on eemald. keetmisega. Sadestub keedunõu põhja ja tek. katlakivi, mis takistab sooj.ülekannet ja katelde puhul suur. küttekulu
4. voolujooneline keha, külgedelt kokku surutud 5. uimed, saba 6. küljejoon 7. ujupõis 35 A- lõpuse kaas B- kõhuuim C- rinnauim D- pärakuuim E- küljejoon F- sabauim G- seljauimed Sigimine Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kahepaiksed Sabata konnad sabakonnad
Eestis saime kõige paremaid tulemusi furasolidooniga, mida söödeti kaladele ravimsöödana (1 kg furaso lidooni 1 tonni segajõusööda kohta). Saksamaal on välja töötatud karpkalade puna taudi vastane vaktsiin, mida laialdaselt ka kasutatakse. 3)Henneguya invasioon merisiial, kudoaasid ookeanikaladel Turovski foto 6 , lihas laguneb,parasiidid, keeruline elutsükkel. Rikub siia ära .Lihastes niisk arenema. PILET 3. 1. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse seos ja nende mõju kaladele. 2 Vee temperatuur Eesti kliimaga kohastunud kalad taluvad, vähemalt lühiajaliselt, temperatuuri vahemikus +1°...+30°C. Karpkalale on see
a. Suguline dimorfism emas- ja isaskala on erinevad. Enamasti väljendub kudemisajal. b. See seineb linaskil, haidel, gupidel, vilgerjatel jne. c. Kalade sugu on eristatava vaid kudemisajal ja harva ka väliselt. Välised suguelundid d. esinevad vähestel kaladel haidel pterügopoodid, gupidel gonopooodid. e. Sisemised suguelundid. Gonaadid on sugunäärmete üldmõiste. Emastel munasari ehk f. mari ja isastel seemnesari ehk testis ehk niisk. Sugujuhad. g. Kalade sugunäärmete areng ja paljunemine kulgeb parasvõõtmekaladel tsükliliselt. Seda h. määravad looduslikud tegurid: · on vaja kudemiseks ja marja arenguks sobivaid loduslikke tingimusi; · on vaja, et marjast kooruvad tillukese vastsed leiaksid sobivat toitu. i. Sugulise küpsuse sastet kirjeldatatakse meil taaliselt vene süsteemis kuuepallisel skaalal I- j. VI
keskmiste kiirte alguseni. väikest kala (räim, kilu, tint, moiva jt.) pikkuse ja massi järgi ei jaotata. Kalade suurused ja alammõõdud määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele kalapüügieeskirjadele. Puhastusviiside alusel jaotatakse kalad puhastamata (tervelt), peata (lõpuskaante alt eraldatud pea koos osa sisikonnaga), roogitud peaga (kõhuosa rinnauimede vahelt lahti lõigatud kurgualusest kuni pärakuavani, sisikond, mari või niisk on eraldatud), roogitud peata (sama, mis eelmine, on eraldatud pea), rümp (eraldatud soomused, uimed, pea, sisikond, mari või niisk), tükk (tükkideks lõigatud rümp), seljatükk (eraldatud pea koos kõhukiilu, esimese pärakauime ja seda ümbritseva lihaga), filee (piki selgroogu kaheks pooleks lõigatud, selgroog ja suured ribiluud eraldatud, võib olla nahaga või nahata), fileetükk (ristlõikega tükkideks lõigatud filee), fileelõik
Lõhelaste looduslike populatsioonide kaitseks tuleb kudejõgeses luua tingimused ,mis takistaksid vee ülemäärast soojenemist kuumadel suvedel. Lihtsaim võimalus selleks on kaitsta kallastel kasvavaid puid ja põõsaid või kus need puuduvad,neid sinna istudada. See takistaks otsese päiesekiirguse pääsu vette palavatel suvepäevadel. · Henneguya invasioon merisiial Turovski foto 6 , lihas laguneb,parasiidid, keeruline elutsükkel. Rikub siia ära .Lihastes niisk arenema. · Kudoaasid ookeanikaladel Paljuneb lihastes , pilt 7 HELMINTOOSID Ainupõlvsetest (Monogenea) põhjustatud haigused- monogeneoosid · Daktülogüroosid Daktülogüroos on karplaste haigus, mille tekitajaks on Monogenea klassi Dactylogyrus´e perekonna parasiidid. Eestis on karpkalal leitud kolm liiki daktülogüürusi: Dactylogyrus vastator, Dactylogyrus extensus ja Dactylogyrus anchoratus. Karpkalade haigestumist on põhjustanud kaks esimest. D
5. Sisikonna eemaldamine. Sisikonda võib eemaldada mitmeti: kõhuõõne avamise kaudu, selja avamise võttega, peaaavause kaudu. Kõhu avamist alustatakse saba poolt. Kasutatakse nuga või kääre. Tuleb olla ettevaatlik, et kala sapipõis ja sisikond ei määriks söödavat liha. Kui see on juhtunud, tuleb sapine koht välja lõigata, muidu on kala maitse rikutud. Töö käik: Algul eemaldatakse maks, niisk ja ujupõis. Seejärel eemaldatakse väikese lusika või harjaga selgroo küljest „tume kile“. Need on kala neerud. Lõpuks pestakse kergelt jooksva vee allkõhuõõs. Pea meeles! Kala ei tohi vees leotada. Lõpuste eemaldamine. Vaata joonist 7.2. Algul lõigatakse lõpuseid lõualuuga ühendav kõõlus kääridega läbi, Seejärel haaratakse kääride vahele lõpuse teine kinnituskoht ja see
annaabi.ee 
