Isaste nahk on tume (tavaliselt valge kõht võib muutuda tahmakarva mustjaks), punane värv külgedel on intensiivsem, soomused on tugevasti nahas kinni, pea suurem ja lõuad konksus. Ka emaste kalade nahk tumeneb ja punane värv muutub eredamaks, kuid peamine suguküpse emase tunnus on ümar ja pehme marja täis kõht ning küpse marja kogus liigub kõhuõõnes vabalt. MARJA JA NIISA LÜPSMINE Paljundamiseks lüpstakse sugukaladelt mari ja niisk. Sugukalu kudemise eel ei söödeta! Suguproduktide lüpsmiseks kalad tavaliselt anesteseeritakse e uinutatakse (igasugune kinnihoidmineja manipuleerimine tekitab kalal stressi). UINUTAMINE Uinutamine lõdvestab kala kõhulihaseid ja sel moel on kergem marja kalast välja lüpsta ning kättesaadava marja kogus (tarbeviljakus) on suurem. Kalakasvatajal on uinutatud kalaga ka kergem töötada. Tuleb jälgida, et uinutusaine ei satuks suguproduktidele, sest see võib vähendada
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad k...
Vee läbivoolul põhinevad sumbakasvatus, tiikides kasvatamine jne. Puuduseks on jäätumine talvel ja seega ei ole see Eestis väga efektiivne Vee korduvkasutusega süsteemi iseloomustab kontrollitavus, jälgitavus, sõltumatus piirkonnast. Vesi filtreeritakse, lisatakse puudujäänud komponendid, eemaldatakse sõnnik jne. Kaaviari saadakse peamiselt tuurlastelt – tuuralt, sterletilt, sevrjuugalt ja beluugalt Kalamari ja niisk – emased ja isased sugurakud Kalakasvatus Eestis kasvatatakse vene tuura, elektrijaama soojusreostusest tulenevalt vesi ei jäätu ning tuura saab kasvatada aastaringselt – ka suvel, sest tuur suudab elada 35 C vees. Tuuradelt saab musta kalamarja e. kaaviari PUNANE KALAMARI Lõhelaste kalamari – tegu pole kaaviariga ________________________________________________________________________ VARUDE SUURENDAMISEKS KASVATAMINE
võimalusel voolava veega. Väikestel kaladel, nagu kilu, räim, rääbis jt. eemaldada soomused pesemisega. Pestud kalad nõrutada ja puhastada kohe. Selleks on mitu moodust olenevalt kala liigist, suurusest ja tarvitamise otstarbes.Kala rappimist kasutatakse räime, kilu ja teiste väikeste kalade puhastamisel. Kala võetakse vasakusse kätte ja parema käe esimese sõrme ning pöidlaga tõmmatakse kala kurgualune koos lõpuste ja soolikatega ära. Mari ja niisk on söödavad, need jäetakse kõhuõõnde. Kui rappimisega tahetakse saada peata kala, siis lõigatakse kala selgroog terava noaga pea tagant läbi ja tõmmata pea koos lõpuste ja siseelunditega ära. Lestal on sapipõis otse kurgu all, mille tõttu tuleb rappimisega olla ettevaatlik. Sapipõit ei tohi ühelgi kalal vigastada, sapp muudab kalaliha rohekaskollaseks, mõruks ja seega toidukõlbmatuks.
4.22. p iisku urus surv vus vi- 4.7. Puidu 4.21. enne antud niisku tuge gevus rin ärast s 4.24. 4.25. 4.26. tav e- niisk keha olek kuivatam niisk sel jõud vus
kliima,sisemaa pool on külmem).Ilm-õhkkonna hetke seisund.Mer eline kliima-sademeterohke,väike temp.kõikumine.Mandriline klii ma e.kontinentaalne-sademete vähesus,õhutemp.suur kõikumine.Ül eminekuline e.paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:1)kau gus ekvaatorist-sellest oleneb päikesekiirguse hulk.2)kaugus ookea nist-mida lähemal ookeanile,seda väiksem temp.kõikumine ja niisk em kliima.3)õhumassid ja valitsevad tuuled-parasvöötme mereline mõjutab meid,parasvöötme läänetuuled-muudavad meie kliima nii skeks.4)reljeef-mõjutab temp.ja sademete hulka.5)hoovused-suur li ikuv veemass ookeanis,meid mõjutab Golfi hoovus.Päikesekiirgus- Eesti asub parasvöötme põhjaosas,kiirguse hulk on suhteliselt väike ,esineb 4 aastaaega,muutub Päikese kõrgus,talisel ajal on suurem al beedo.Õhumass-suur,ühesuguste omadustega õhuhulk.Front-kui kaks
Juhendaja: Innar Liiv Tallinn 2016 Sissejuhatus Käesolevas ülesandes on algandmete põhjal üldistatud reegleid – millal võib ning millal ei või tennist mängida. Lahenduskäik Algandmed kanti Exceli tabelisse ning viimane tulp (If-lause) tekitati ise juurde. Allpool kirjeldatud IF lausete abil tuli otsuse vastus automaatselt. Algandmed P Ot äe Il Tem Niisk Tu su v m p us ul s IF-lause päi nõ =IF(AND(B2="päike";C2="soe";D2="kõrge";E2=" P1 ke soe kõrge rk ei nõrk");"ei";"jah") tu päi ge =IF(AND(B3="päike";C3="soe";D3="kõrge";E3=" P2 ke soe kõrge v ei tugev");"ei";"jah") pil ve nõ =IF(AND(B4="pilves";C4="soe";D4="kõrge";E4= P3 s soe kõrge rk jah "nõrk");"jah";"ei")
-mäletavad, kuidas käitus partner eelmisel korral. Sellisel juhul on võimalus tagasi teha Hästitoitunud vampiirid toidavad päevastes puhkeseltsingutes enda poolt väljaoksendatud verega neid kaaslasi, kel ei olnud õnnestunud öösel piisavalt ohvrite verd imeda ja keda seetõttu ähvardab näljasurm. Meelsamini annetati tuttavatele isenditele-MÄLU! Tubakkalal, kes on hermafrodiitne(mõlemad sugurakud olemas), toimub suguline sigimine kahe isendi vahel. Kuna munarakk on "kallim" kui niisk, siis koevad nad kordamööda natukene, et vältida pettust. Sipelgatel ja mesilastel sõltub vastsete kujunemine töölisisenditeks või suguisenditeks sellest, millise toiduga ema vastseid toidab. Vastne pole vabatahtlikult loobunud oma suguvõimest. Emalind, kes haub mune, mille tema pessa tema äraolekul sokutas nt kägu, paistab viimast abistavat, kuigi tegelikut on kuritarvitatud. Vanema-järglase konflikt: vanema huvi on investeerida igasse järglasesse võrdselt
Kalad Keda nimetataks kaladeks? Tavapärase sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi Kiiruimsed (Actinopterygii), mis varem kandis nimetust klass Luukalad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised". Kalade nahk on kaitstud soomustega. N...
temperatuuri mõju kalade paljunemisele. Lõimetishoole. Suguline dimorfism emas- ja isaskala on erinevad. Enamasti väljendub kudemisajal. See seineb linaskil, haidel, gupidel, vilgerjatel jne. Kalade sugu on eristatava vaid kudemisajal ja harva ka väliselt. Välised suguelundid esinevad vähestel kaladel haidel pterügopoodid, gupidel gonopooodid. Sisemised suguelundid. Gonaadid on sugunäärmete üldmõiste. Emastel munasari ehk mari ja isastel seemnesari ehk testis ehk niisk. Sugujuhad. Kalade sugunäärmete areng ja paljunemine kulgeb parasvõõtmekaladel tsükliliselt. Seda määravad looduslikud tegurid: · on vaja kudemiseks ja marja arenguks sobivaid loduslikke tingimusi; · on vaja, et marjast kooruvad tillukese vastsed leiaksid sobivat toitu. Sugulise küpsuse sastet kirjeldatatakse meil taaliselt vene süsteemis kuuepallisel skaalal I- VI. I mittesuguküpsed isendid. Sugunäärmed välja arenemata, liibuvad peenikeste
Eestis forelli ei paljundata. Kudemisajal isaste nahk tumeneb, punast värvi on rohkem, pea on suurem ja lõuad konksus. Emastel on marja küpsedes kõht ümar ja pehme, lõpuks liigub marjakogus kõhuõõnes vabalt. Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera. Sugulist küpsemist mõjutavad pärilikkus, valgusrežiim, temperatuur, toitumine. Suhteline viljakus = marjateri 1 kg kehakaalu kohta. Lüpsmine: Paljundamiseks lüpstakse sugukaladelt mari ja niisk. 1–2 nädalat enne lüpsmist kalad sorteeritakse. Valitakse välja küpsed emas- ja isaskalad, keda kuni lüpsmiseni hoitakse lahus. Suguproduktide lüpsmiseks kalad tavaliselt anesteseeritakse e uinutatakse, sest igasugune kinnihoidmine ja manipuleerimine tekitab kalal stressi. Kalad paigutatakse vanni, mis on täidetud nende täielikuks sukeldamiseks piisava uinutuslahuse kogusega. Lahuses vaibuvad kalade liigutused minuti-kahe jooksul. Pärast käitlemise lõppu
Kalamarjast tehti ka kooke- mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina. Kokkuhoidlikumates peredes läks isegi niisk toiduks. Seda lisati supi sisse nagu ka kalapead, mis keedeti koos maksa, tangu ja pekitükkidega pehmeks, lisati maitseks sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades kuika põletati lampides, sellega praeti
6. Kammkarp- müüakse nii elusatena, külmutatuna kui konserveerituna. Süüakse liha ja marja. 7. Jõekarbid- kontrollitakse enne töötlemist, kui karp sulgub koputades kiiresti, on see elus, seega kasutamiskõlblik. Pestakse jooksva vee all harjaga, kraabitakse nende pind noaga puhtaks. 8. Tigu- hõõrutakse esmalt jämeda soolaga, seejärel leotakse lima eemaldamiseks 3 tundi külmasvees, millele lisatakse äädikat ja soola. 9. Kalamari- Niisk eemaldada kalast ettevaatlikult, klme avada ettevaatlikult veresooni lühkumata, mari vajutada ettevaatlikult lusika abiga marjakurnast välja. 10. Koorikloomad- värskuse põhiliseks tunnuseks on nende kõhu alla pöördunud saba-sirgunud saba on surnud kooriklooma tunnus. Koorikloomade keetmisel soovitatakse neid eelnevalt uimastada, hoides neid 5 minutit soolvees. ( 4 osa vett, 1 osa soola) Teise meetodina kasutatakse kooriloomade asetamist külma vette, vee kuumutamist 50-60°C-ni.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- loodusteaduskond teaduskond Üldloodusteadus Referaat TTX ehk tetrodotoksiin Plumsugar16 YASB 11 Tallinn 2012 1 Tetrodotoksiin ,,Tetrodotoksiin ei ole alkaloid, steroid või karbohüdraat. Samuti pole see sarnane mitte ühelegi seni teadaolevale aminohappele. Tetrodotoksiin- see on väike molekul väikse molekulmassiga, millel on ainulaadne ,,jalgpalli-kujuline" struktuur." Nii defineeris tertodoksiini Harry Mosher, kes tegi 1960. ndatel kindlaks TTX-i keemilise struktuuri, eraldades mürgise molekuli vesilikest, kes asustasid Stanfordi linnas asuvat järve Lagunita. [1, 2] Tetrodotoksiin (TTX) on merelise päritoluga mürk, mis on oma nime saanud kala järgi, kelles see mürk avastati- Tetraodontiformes (tetras tähendab neli ja odontos hammast) ehk eestikeelse nimetusega jaapani kerakala. TTX on värvit...
6 19.9 20.0 30.3 12.1 5.4 448 446 7 20.3 19.9 30.3 12.2 7.6 621 625 8 Märg 21.0 21.2 30.3 13.5 6.9 512 514 9 20.0 20.0 30.1 12.0 6.8 565 569 Tabel 5.3.3 5.4. Survetugevuse määramine piki kiudu Ristlõik Niisk Proovi- Puid Ristlõike Purusta use , Survetugev mõõtmed [mm] e us [N/mm] keha u v jõud sisald pindala, us K 30 12 nr
See on põhiliselt suur emalõhe juba tunduvalt rohkem arenenud sugunäärmetega. Juulis asendab "sulgejat" hästi arenenud niisa ja marjaga madalveelõhe. Mõlemad viimati nimetatud rühmad jõuavad koelmuile ja koevad samal sügisel. Nad moodustavad suvivormi. Koos madalveelõhega tuleb jõkke nn. tinda väikesed (45-53 cm, 1-2 kg) isased, kes on meres elanud aasta ja selle ajaga ka suguküpseks saanud. Paljud isaslõhed ei lähe üldse merre. Nad saavad suguküpseks jões ja niisk on neil välja arenenud juba 10 cm pikkuselt. Seetõttu on sügislõhede, "jääjärgsete" ja madalveelõhede seas ülekaalus emased. Mõnesse jõkke tuleb koos sügislõhega nn. lehtede langetaja väike vorm, kes on sarnane tindaga, kuid kelle hulgas on ka emaseid. Olnud meres ainult aasta, pöördub ta tagasi kudema ning koeb juba samal sügisel, vajamata mingit puhkeperioodi. Enamik lõhedest siirduvad sügisel kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja
Fasaadi-on gla-tud või glamata.Külma>25ts.Mosaiik:väga väikesed,serva pikkus20.50mm.Turust. enamasti kuni 1m2 suuruste vaipadena.Kasuta:põrandate&välisseina paneelide katteks.Hea teha kumerusi.(aurusaunade isted ja põrand)Kermsiit:e.kergekruus(nt:FIBO)Valmista kergeltsulavatest paisuvatest savidest,mis segata veega.Kuulide poorsus 70%,tihedus 600kg/m3.Kergkruus:keraamiline,tulekindel looduslik toode.Neg>väga kallis.FIBO kergkruus:põlematu&külmakindel,*ei karda niisk,kemikaale,ei hallita,mädaneAhjupotid:tehtud puhtamatest savidest.Kasut:ahjude,pliitide,soojamüüride väliskestana.Ahjupot. ühendatakse elastsete plekk-klambritega,mis lasevad kütmisel ahju vabalt paisuda.Gabariitmõõduks:175x85x30&veeimavus >10%MINERAALSED SIDEAINEID:ehituses sideain nim materjali,millega liideta teisi(teralisi)materjale.2liiki:orgaanilised ja mineraalsed.Org sidea:ei kivistu,nad seovad oma kleepumisega.Mineraalsel sidea:protsess toimub vedelast olekust
TALLINNA ÜLIKOOL KERAKALA Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Levik ja paljunemine.................................................................................................................4 3Välimus.....................................................................................................................................5 4Mürgisus....................................................................................................................................7 5Kerakala toiduna.......................................................................................................................8 6Kokkuvõte..........
kala lõpused on helepunased. Kala nahk on läikiv ja limane. Kala silmad selged ja punnis. 2. milliseid töövahendeid kasutatakse kalade eeltöötlemisel?Kalariiv, Kalanuga, fileerimisnuga, käärid, kalalaud, teravaotsaline kahvel. 3. Kuidas eemaldatatakse kalade sisikond? Võib eemaldada kõhu avamise, selja avamise või peaavause kaudu. Kõhu avamine: Alustatakse pärakust ja liigutakse pea poole. Tuleb jälgida, et sapipõie ja soolte sisemus ei määriks kala söödavad osa. Maks ja niisk tuleb välja võtta ja alles seejärel ülejäänud osa sisikonnast koos ujupõiega. Väikese lusika v harjaga eemaldatakse ,,tume kile" selgroo juurest. Pese kõhuõõs kergelt harjates jooksva külma vee all. 4.Kuidas fileeritakse kalu? Filleritava kala sisikond peab olema eelnevalt puhastataud! Fileeritud kala on ilma rooguteta ja teda on mugav kasutada erinevate roogade valmistamiseks. Suurde kalade fileerimiseks kasutatakse kääre ja teravat fileerimisnuga.
Starnd.proovikeh.keskmist survetug.peale 28päevast kivistumist normaalting.Mahupüs:all mõeldakse tsemendi tardumisel&kivistumisel mitte muuta oma mahtu,mitte praguneda ega deformeeruda.28.Eritsemendid:Valge portlandtsement>valmist.puhtast kaltsiitkivist&valgest savist.Sellest saab valmis.valget mörti&betooni.Hüdrofoobne tsement-saada.tsemendiklinkri jahv.koos hüdrofoobse lisandiga.(nafteen,oleiinhape).Tse.terad kattuvad hüdrofoobse kilega&kaotab oma hüdroskoopsuse>tse.säilib kauem,isegi niisk.keskkonnas.Hüd.tse.tehtud betoon tuleb mõnevõrra hüdrofoob.imeb endasse vähem niis.&on külmakind.Omadused samad,mis portlandtse.`il.Räbutse.-saada. Portlandtse.jahv.koos kõrgahjuräbuga.Räbu võet.30.70%klinkri massist.Jahv.räbul>sideaine omad.Räbutse.tardub aegla,sobiv eriti betooni valmis.Kõrg temp.eri riku räbutse.kristallvõret.Hüdrauliliste lisand.tsemen.-mineraalained, mis seovad tse.oleva ja kivis.tekkiva lubja&muuda.selle vees lahustumatuks suuren
9 1,9 2,03 3,04 11,73 5,13 438 450 10 1,82 2,1 3,03 11,58 4,46 385 394 11 2,15 2,0 3,07 13,20 4,86 368 375 433 441 12 1,99 2,05 3,08 12,56 6,87 547 555 5.3 Survetugevuse määramine piki kiudu Tabel nr 3. Survetugevus Rs,12=Rs,w+(w-12) Prk. Ristlõ Ristlõ Purust Niisk , Survet Keskm. nr ike ike av use K3012 ugevu survetugevus mõõt pindal jõud sisald s [N/mm2] med a [N] us [N/m [cm] [mm2] [%] m2] a b Rs,w Rs,12 Rs,w Rs,12 1 2,15 1,95 22000 0,04
Kala süda on kaheosaline. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest eemale. Veenid toovad verd südamesuunas. Arteriaalneveri hapnikurikas veri venoosne veri süsihappegaasi rikas veri Kalade sigimine ja areng emaskala isaskala munasarjad seemnesarjad munarakud e. mari seemnerakud e. niisk kehaväline viljastamine e. kudemine viljastatud munarakk rebukotiga vastne vastne maim kala Kahepaiksed Närvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Meeleelundid: silmad, nahk ja kuulmeavad. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru kloaak. Hingamiselundkond: kopsud, nahk. Vereringeelundkond: 1.suurvereringe.
8 0,985 16 1,014 9 0,989 17 1,017 10 0,993 18 1,020 11 0,996 19 1,023 12 1,000 20 1,026 5.3 Survetugevuse määramine piki kiudu Tabel nr 4. Prk. Ristlõ Ristlõ Purust Niisk , Survet Keskm. nr ike ike av use K3012 ugevu survetugevus mõõt pindal jõud sisald s [N/mm2] med a [kN] us [N/m [cm] [mm2] [%] m2] a b Rs,w Rs,12 Rs,w Rs,12
----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus.....................................................................................................................4 Kõhrkalad..........................................................................................................................5 Siseehitus...............................................................................................................5 Skelett.....................
kartulilõike ja kartuliliipe · Võrtajärve ääres keedeti uhhaad · Kala kasutati viimseni ära, ainult silma ei tohtinud süüa · Kala säilitati vinnutamise e. kuivatamise ja soolamise teel · Enamasti neid kalu, mida kuivatati, soolati ka · Suuremaid kalu soolati aalti verisoolas · Peamiselt soolati räimi · Kui räimi soolati, siis jäeti neil pea otsa ja võeti ainult kurgu alt sooled välja, mari ja niisk jäid sisse · Räimed pesti pärast puhastamist läbi mitme vee ja pandi alati enne verisoola kas üheks päevaks, ööpäevaks või pooleteiseks päevaks · Põliseks peolauasoolaseks oli Eesti talupojal heeringas RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JAANUAR(näärikuu, helmekuu) 1. Jaanuar- nääripäev e. uusaasta Ühe aasta lõpp, teise algus Päikese võimu kasvamine InnocentiusII Kombed: õlgede tuppatoomine
Kalamarjast tehti ka kooke - mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina. Kokkuhoidlikumates peredes läks isegi niisk toiduks. Seda lisati supi sisse nagu ka kalapead, mis keedeti koos maksa, tangu ja pekitükkidega pehmeks, lisati maitseks sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades. Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades, põletati lampides, praeti kartuleid ning sobis ka hästi seenepirukasse
Isaskalu süstitakse 1x, arvestusega 1,5 mg hüpofüüsi 1 kg kehamassi kohta. Soovitav on isaskalu süstida 20-24 tundi enne niisavõtmist. 5)MARJA JA NIISA LÜPSMINE Karpkala mari on rohekas või rohekas-kollane. Marja lüpstakse siis, kui see voolab vabalt või kergel vajutamisel kala kõhule. Kalu tuleb enne uinitada, kasutades MS222 anesteetikumi (kontsentratsioon 100 mg/l). 6)MARJA VILJASTAMINE Kasutatakse mitme isaskala niisa segu. Niisk ja mari segatakse kuiva linnusulega nig valatakse pidevalt segades kleepuvust eemaldavasse lahusesse. 7)KLEEPUVUSE EEMALDAMINE Lahustest on eelistatumad 30 g karbamiidi ja 40 g keedusoola 10 l vee kohta. Viljastamisetapil lisatakse 1 osa marja kohta 0,5 osa lahust, 2-3 minuti pärast segatakse ja kui mari hakkab paisuma, lisatakse vähehaaval lahust juurde, pidevalt segades. Töötlemise aeg 20-25 min. Misjärel jäetakse seisma 1 tunniks. Seejärel
Kalamarjast tehti ka kooke - mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina. Kokkuhoidlikumates peredes läks isegi niisk toiduks. Seda lisati supi sisse nagu ka kalapead, mis keedeti koos maksa, tangu ja pekitükkidega pehmeks, lisati maitseks sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades. Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast. Rasva kasutati roogades, põletati lampides, praeti kartuleid ning sobis ka hästi seenepirukasse
üksteisest), 4.2 Soojusjuhtivus · Puidu soojusjuhtivus sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, niiskusesisaldusest, tihedusest, puidu liigist ja temperatuurist. · Puidu niiskusesuurenemisel 1% võrra puidu soojuserijuhtivus kasvab 1,2% võrra. 4.3 Soojusmahtuvus Puid Soojusmaht · sõltuv temperatuurist ja niiskusest. Puidu u uvus, kJ/ keskmine 1,356 kJ/(kgK). niisk (kgK) us, % 4.4 Tuleohtlikkus · Tuletundlikkus D, Puit on põlev materjal. 0 0,11 o · Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 C hakkavad temast eralduma gaasid. 10 1,59 · Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 o
Hüpofüüs sisaldab vajalikke hormoone 101 Marja ja niisa lüpsmine Karpkala mari on rohekas või rohekas- kollane. Marja lüpstakse siis, kui see voolab vabalt või kergel vajutamisel kala kõhule. Kalu tuleb enne uinitada, kasutades MS222 anesteetikumi (kontsentratsioon 100 mg/l). 102 Emaskala marja lüpsmine 103 Marja viljastamine Kasutatakse mitme isaskala niisa segu. Niisk ja mari segatakse kuiva linnusulega nig valatakse pidevalt segades kleepuvust eemaldavasse lahusesse. 104 105 Kleepuvuse eemaldamine Lahustest on eelistatumad 30 g karbamiidi ja 40 g keedusoola 10 l vee kohta. Viljastamisetapil lisatakse 1 osa marja kohta 0,5 osa lahust, 2-3 minuti pärast segatakse ja kui mari hakkab paisuma, lisatakse vähehaaval lahust juurde, pidevalt segades. Töötlemise aeg 20-25 min
Kalakasvatus Karpkala Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe g...
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
on 2A rühma elem.(Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra). Looduses leidub karbonaatide, sulfaatide ja silikaatide koostises. Ca on hõbevalge met. ja leelismet. tunduvalt kõvem. Tiheduse poolest kergmet. ja 1,5 korda raskem kui vesi. Mg on hõbevalge kergesti sulav met. 1,5 korda kergem kui Al ja rohkem kui 4 korda kergem malmist. Õhu käes kattub Mg tiheda oksiidikihiga. Lubjakivi kuum. saad. kustut. lupja. CaCO 3 -> CaO + CO2 Kustut. lubja reag. veega saad. kustutatud lubi. Lubjatud seinad on kaua niisk., kuna reag. õhus oleva CO 2 tekib reakts. tulem. pidevalt vett juurde. CaCO3MgCO3 lood. nende ainete segu e. dolomiit. CaSO4nH2O looduslik kips. Soolsus jõe-, järve- ja kaevuvees 1g/1kg, min.vees 1-10g, merevees 35-50g, Surnumeres 240g. Kare vesi sis. palju lahust. Ca- ja Mg soolasid. Karbonaatne karedus põhj. leelismuldmet. vesinikkarbonaatidest, on eemald. keetmisega. Sadestub keedunõu põhja ja tek. katlakivi, mis takistab sooj.ülekannet ja katelde puhul suur. küttekulu
Eestis saime kõige paremaid tulemusi furasolidooniga, mida söödeti kaladele ravimsöödana (1 kg furaso lidooni 1 tonni segajõusööda kohta). Saksamaal on välja töötatud karpkalade puna taudi vastane vaktsiin, mida laialdaselt ka kasutatakse. 3)Henneguya invasioon merisiial, kudoaasid ookeanikaladel Turovski foto 6 , lihas laguneb,parasiidid, keeruline elutsükkel. Rikub siia ära .Lihastes niisk arenema. PILET 3. 1. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse seos ja nende mõju kaladele. 2 Vee temperatuur Eesti kliimaga kohastunud kalad taluvad, vähemalt lühiajaliselt, temperatuuri vahemikus +1°...+30°C. Karpkalale on see
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
a. Suguline dimorfism emas- ja isaskala on erinevad. Enamasti väljendub kudemisajal. b. See seineb linaskil, haidel, gupidel, vilgerjatel jne. c. Kalade sugu on eristatava vaid kudemisajal ja harva ka väliselt. Välised suguelundid d. esinevad vähestel kaladel haidel pterügopoodid, gupidel gonopooodid. e. Sisemised suguelundid. Gonaadid on sugunäärmete üldmõiste. Emastel munasari ehk f. mari ja isastel seemnesari ehk testis ehk niisk. Sugujuhad. g. Kalade sugunäärmete areng ja paljunemine kulgeb parasvõõtmekaladel tsükliliselt. Seda h. määravad looduslikud tegurid: · on vaja kudemiseks ja marja arenguks sobivaid loduslikke tingimusi; · on vaja, et marjast kooruvad tillukese vastsed leiaksid sobivat toitu. i. Sugulise küpsuse sastet kirjeldatatakse meil taaliselt vene süsteemis kuuepallisel skaalal I- j. VI
keskmiste kiirte alguseni. väikest kala (räim, kilu, tint, moiva jt.) pikkuse ja massi järgi ei jaotata. Kalade suurused ja alammõõdud määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele kalapüügieeskirjadele. Puhastusviiside alusel jaotatakse kalad puhastamata (tervelt), peata (lõpuskaante alt eraldatud pea koos osa sisikonnaga), roogitud peaga (kõhuosa rinnauimede vahelt lahti lõigatud kurgualusest kuni pärakuavani, sisikond, mari või niisk on eraldatud), roogitud peata (sama, mis eelmine, on eraldatud pea), rümp (eraldatud soomused, uimed, pea, sisikond, mari või niisk), tükk (tükkideks lõigatud rümp), seljatükk (eraldatud pea koos kõhukiilu, esimese pärakauime ja seda ümbritseva lihaga), filee (piki selgroogu kaheks pooleks lõigatud, selgroog ja suured ribiluud eraldatud, võib olla nahaga või nahata), fileetükk (ristlõikega tükkideks lõigatud filee), fileelõik
Lõhelaste looduslike populatsioonide kaitseks tuleb kudejõgeses luua tingimused ,mis takistaksid vee ülemäärast soojenemist kuumadel suvedel. Lihtsaim võimalus selleks on kaitsta kallastel kasvavaid puid ja põõsaid või kus need puuduvad,neid sinna istudada. See takistaks otsese päiesekiirguse pääsu vette palavatel suvepäevadel. · Henneguya invasioon merisiial Turovski foto 6 , lihas laguneb,parasiidid, keeruline elutsükkel. Rikub siia ära .Lihastes niisk arenema. · Kudoaasid ookeanikaladel Paljuneb lihastes , pilt 7 HELMINTOOSID Ainupõlvsetest (Monogenea) põhjustatud haigused- monogeneoosid · Daktülogüroosid Daktülogüroos on karplaste haigus, mille tekitajaks on Monogenea klassi Dactylogyrus´e perekonna parasiidid. Eestis on karpkalal leitud kolm liiki daktülogüürusi: Dactylogyrus vastator, Dactylogyrus extensus ja Dactylogyrus anchoratus. Karpkalade haigestumist on põhjustanud kaks esimest. D
5. Sisikonna eemaldamine. Sisikonda võib eemaldada mitmeti: kõhuõõne avamise kaudu, selja avamise võttega, peaaavause kaudu. Kõhu avamist alustatakse saba poolt. Kasutatakse nuga või kääre. Tuleb olla ettevaatlik, et kala sapipõis ja sisikond ei määriks söödavat liha. Kui see on juhtunud, tuleb sapine koht välja lõigata, muidu on kala maitse rikutud. Töö käik: Algul eemaldatakse maks, niisk ja ujupõis. Seejärel eemaldatakse väikese lusika või harjaga selgroo küljest „tume kile“. Need on kala neerud. Lõpuks pestakse kergelt jooksva vee allkõhuõõs. Pea meeles! Kala ei tohi vees leotada. Lõpuste eemaldamine. Vaata joonist 7.2. Algul lõigatakse lõpuseid lõualuuga ühendav kõõlus kääridega läbi, Seejärel haaratakse kääride vahele lõpuse teine kinnituskoht ja see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
