Nolgus 1)Välisehitus: Nolgus keha on hirmuäratava välimusega. Ta keha on kohmakas. Pea on tal aga väga suur ja peas on tal aga palju luulisi kühme. Nolguse kehal soomuseid ei ole. Ta keha on hoopis kaetud luuplaatise või ogadega. Kui nolgus kätte võtta teeb ta madalat ja urisevat häält, püüdes inimest hirmutada. Uimed on tal kõrged ja suured, eriti rinnauimed, mis on eriti laiad. Lisaks niigi ebatavalisele välimusele on nolgus ka eredalt värvunud. Tema selg on hallikasroheline, millelt võib leida musti triipe. Küljed on tal kuldkollased ning leheroheliselt läikivad. Kõhu pool on roosakasoranzikas, kaetud valgete laikudega. Kuigi nolgusel on väga hirmuäratav välimus ei maksa teda siiski karta. 2)Toitumine: Nolgus on segatoiduline. Ta sööb hulkharjasusse, vetikaid, koorikloomi ja muid laevadelt heidetavaid jäätmeid. Vahel on ta ka röövtoiduline. Siis võib ta süüa ahvenaid, emakalu,
LÄÄNEMERE ELUKOOSLUS KOOSTAJA: KIRKE KAISA KAUNIS KLASS: 5.C ÕPPEAASTA: 2017 SISUKORD • Nolgus • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Merikotkas • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Hallhüljes • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine NOLGUS http://www.looduskalender.ee/node/9320 KIRJELDUS • Ebahariliku välimusega kala. • Keha on kohmakas ja lühike. • Keha on kaetud luuplaatide, ogade või naastukestega. • Uimed on kõrged ja suured, eriti rinnauimed, mis on laiad ja lehvikjad. • Kui nolgus kätte võtta, püüab ta inimeses hirmu tekitada, ajades lõpusekaaned laiali ning tekitades lihaseid pingutades madalat ja urisevat häält. • 25-30 cm pikk. • kaalub kuni 400 g.
· Läänemeres o näiteks lestalised (kammeljas, merilest, lest), meritint Kalapüük läänemerel Läänemerest 1970-2000 enampüütud liigid (Enin ja Gröger, 2004) · Põhjalise eluviisiga liigid: o Tursk, lest, soomuslest, merilest, kammeljas, silekammeljasLeedulastel lisaks nolgus ja merivarblane (Statkus,2006) · Avaveeliigid o Räim, kilu, lõhi, meriforell Joonis 3. Läänemere püügipiirkonnad 2 Rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon IBSFC International Baltic Sea Fisheries Commission
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala ...
Koha Stizostedion lucioperca L Latikas Abramis brama Lest Platichthys flesus Linask Tinca tinca Luts Lota lota Lõhi Salmo salar M Makrell Scomber scombrus Meriforell Salmo trutta trutta Merisiig Coregonus lavaretus Mudamaim Leucaspius delineatus N Nolgus Myoxocephalus scorpius Nurg Blicca bjoerkna O Ogalik Gasterosteus aculeatus P Peipsi tint Osmerus eperlanus eperlanus morphaspirinchus R Raudkiisk Spinachia spinacia Roosärg Scardinius erythrophthalmus Räim Clupea harengis, lampetra fluviatilis,
sügavusele, tõustes kevadel ja suvel soojematesse ülemistesse kihtidesse, ning tõmbuvad sügisel taas sügavamale. Kilu kudemisperioood kestab märtsist augustini. Põhjakooslus (keda nimetatakse ka bentiliseks koosluseks või põhjakaladeks) on kalavarude koguväärtuselt järgmine. Läänemere põhjaosas on selle rühma kaks kõige tüüpilisemat liiki tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel). TURSK (Gadus morhua callarias). Kõrge arvukuse aastatel võib turska kohata ka lahtedes ja mere põhjaosas, varude vähenemise perioodidel aga koondub liik üksnes lõunasse. Liik elab kuni 150 m sügavusel. Tursa kudemisperiood kestab veebruarist oktoobrini, olles peamiselt märtsis-mais. Kudemiseks ja toitumiseks võtab tursk tavaliselt ette väga pikki rännakuid. LEST (Platichthys flesus). Esineb rohkelt kogu Läänemeres, välja arvatud
(jooksvaid ja roomavaid) · vabalt merepõhjal lebavad vorme · põhjasetteisse kaevuvaid vorme · puurivad vormid · kinnistuvad vormid 2 Põhjaloomastik kalade toidubaasina: · on toidubaasiks paljudele Läänemeres elavatele kalaliikidele · pealmiselt põhjaloomadest toituvad töönduslikest kaladest: o lest, merilest, soomuslest, vimb, merisiig, emakala · mittetöönduslikes: o merihärg, nolgus, ogalik, liiperkala, madunõel · Vähemal määral ja sesooniti: o räim, kilu, lõhe jt. Joonis 2. Kõval ja pehmel pinnasel elavad loomad Joonis 3. Liikide arvukus sõltuvalt soolsusest ja temperatuurist Ringid- makrofauna liikide arv Kandilisedbruudud- jääkatte kestus päevades Jooned- pinnavetes esinevad isohaliinid
Tallinna vürtsikilu. Teised kaks aga? V: Narva jõe silmud, kuivatatud Peipsi tint 21. Nimetage 2 kalaliiki, kes üldiselt taluvad meie vetes talvist ummuksisse jäämist. V: linask ja (tavaline)koger,(+hõbekoger), karpkala 22. Märkige alljärgneva 20 kalaliigi kohta, kes neist elab magevees, kes merevees. (mõni liik elab mitmes kohas). V: MÕLEMAD viidikas, lõhe, hõbekoger, ahven, roosärg, särg, vimb, koha, rääbis; MERI merivarblane, kirju mudil, suur tobias, kilu, nolgus, merisiig, raudkiisk; MAGE peipsi siig, peipsi tint, luts, lepamaim, harjus, võldas 23. Püütud ahvena täispikkus oli 13cm ja kaal 21,7g. Kuidas veenduda, et tegemist on isase kalaga? V: lahkamine näitab, et isendil on paarilised sugunäärmed, mis viitab isaskalale. 24. Nimetage Eesti 3 kõige sügavamat järve, kus sügavust üle 30m ja põhjas puudub hapnik. V: Rõuge Suurjärv, Väike-Palkna, Koorküla Valgjärv 25
pisemaid soid, need on samblasood, kus leidub väikesi rabalappe. (Vikipeedia 2013) Ruhnu on klindisaar ja kuulub Balti klindi aluspõhja kivimitesse murrutatud astangute süsteemi. Ruhnu saarelt pärineb Eesti tuulekiiruse rekord 47 m/s (Vikipeedia 2013) Ruhnus elavad loomadest metskits, rebane, rändrott, koduhiir, juttselg- kärgkonn (looduskaitse all), nastik jt, meres elavad viiger- ja hallhüljes ning sagedasemad kalad on lest, siig, lõhe, räim, ahven, koger, merihärg, nolgus, meritint, kiviluts. (Vikipeedia 2013) Liigid mis on kaitse all: Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) Herilaseviu (Pernis apivorus) Raudkull (Accipiter nisus) Hiireviu (Buteo buteo) Rukkirääk (Crex crex) Liivatüll (Charadrius hiaticula) (EELIS 2013) 5. Kultuurilugu Ruhnut on esimeselt mainitud kirjasõnus 1341 aastal Kuramaa piiskopi vabaduskirjas, milles
haudekambriks. Emakala: paaritumise ajal S väliserv muutub punaseks, R punaseks, lõugadel tekivad punased laigud. Must mudil:uimed muutuvad mustaks. Pisimudil: i-l keha värvus tumeneb, 1. S tagaosas tume laik muutub sinakaks, R ja K välisservad, P ja silmad lähevad tumesiniseks, e-l muutub kõht hõbedaseks. Võldas: i-l värvus muutub tumedamaks, 1. S serv võib minna oranziks. Nolgus: i-l värvus muutub eredamaks, kõht läheb punaseks valgete laikudega. 30 Merivarblane: i-l muutub selg erepunaseks, oliivroheliseks või pruuniks, kõht roosaks,lillaks,kollaseks või roheliseks, e jääb rohekashalliks. Helmeskate kujutab endast sarvainest körbukesi kala kehapinnal, enamasti peas ja kere eesosal. See muudab kala karedaks
pärinevad Atlandi ookeanist. Mitmed Atlandi ookeani kalaliigid ei ole suutelised Läänemeres järglasis saama. Põhjuseks on see, et nende mari, mis soolases Atlandi vees hõljub ülemistest veekohtidest, vajub magedamas vees põhja ja hukkuda. Läänemeres on palju kalu. Osad nendest on paiksed kuid on ka siirdekalad. Merekalad: Räim, kilu, tursk, lest, merilest, soomuslest, kammeljas, emakala, tobiad, meripühvel, merihärg, nolgus, must mudil, kollakas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene, väike mudilakene,merivarblane, merinõel, madunõel, võikala, liiperkala, raudkiisk, tuulehaug, neljapoisene meriluts, isandi limuski, makrell, merikukk ja kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak. Siirdekald ja poolsiirdekalad: Angerjas, lõhe, iherus, meritint, vimb, merisiig,
57. Must mudil, Gobius niger L. 58. Väike mudilake, Pomatoschistus minutus minutus (Pallas) 59. Pisimudilake, Pomatoschistus microps microps (Kröyer) 60. Kirjumudil, Coryphopterus flavescens (Fabricius) 22. sugukond:, Trichiuridae 61. Makrell, Scomber scombrus L. 23. sugukond: Mõõkkalalased, Xiphiidae 62. Mõõkkala, Xiphias gladius L. XII selts: MERIPUUGILISED, SCORPAENIFORMES 24. sugukond: Võldaslased, Cottidae 63. Merihärg, Triglopsis quadricornis quadricorniis (L.) 64. Nolgus, Myoxocephalus scorpius scorpius (L.) 65. Meripühvel, Taurulus bubalis (Euphrasen) 66. Võldas, Cottus gobio L. 25. sugukond: Merivarblaslased, Cyclopteridae 67. Merivarblane, Cyclopterus lumpus L. 26. sugukond: Pullukalalased, Liparidae 68. Pullukala, Liparis liparis barbatus Ekström XIII selts: LESTALISED, PLEURONECTIFORMES 27. sugukond: Kammellased, Scophthalmidae 69. Kammeljas, Scophthalmus maximus (L.) 28. sugukond: Lestlased, Pleuronectidae 70. Soomuslest, Limanda limanda (L.)
lesta. Vastsed laskuvad merepõhja ja seal algab nende moone: kala kaldub ühele küljele, alumisele poolele jäänud silm rändab pealmisele poolele teise silma juurde. 5. TEISED LESTALISED merilest erineb lestast sileda kehapinna poolest. Soomuslest keha on korrapäraste soomustega kaetud. Kammeljas on lühem ja laiem. Vasakpoolne. 6. MERIHÄRGLASED - kolm liiki meripühvel, nolgus, merihärg. Kõik koevad talvel. 7. EMAKALA - on pikliku kehaga, meenutades välimuselt lutsu. 8. TOBIAD rulja kehaga ja terava lõppeva peaga kalad. 9. MUDILASED Läänemeres neli liiki: must mudil, kollekas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene ja väike mudilakene. Sigimisperioodil värvuvad eredamaks nn. Pulmarüü. 10. MERIVARBLANE küürakas-jässaka kujuga hallikalt värvunud kala. 11
elustiku kõrge produktiivsus. See elupaigatüüp on Eesti rannikumeres suhteliselt haruldane ja seetõttu ka üks väärtuslikemaid. Taimedest esineb kõige rohkem pruun-ja punavetikakooslusi nind soodsate valgustingimuste olemasolul areneb sublitoraalis ka kõrge põisadru kooslus. Loomadest on peamisteks tunnusliikideks söödav rannakarp ja rändkarp. Kaladest võivad seal elutseda lest, emakala, kammeljas, merisiig ja nolgus (Paal, 2000; Internet 3). 3.2.2. HELCOM Helsingi komisjon ehk HELCOM toimib valitsustevahelise koostööna Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa vahel ning tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega reostuse eest. HELCOM'i eesmärk on tagada Läänemere terve elukeskkond koos bioloogilise mitmekesisusega, mis toimiks koos ühtse tervikuna ja moodustaks hea keskkonnaseisundi ning samal ajal toetaks
Sgk makrelilased 5 lisauime selja- ning sabauime ja päraku- ning sabauime vahel N. makrell Alamselt tuunilised N. tuun Alamselt mudilaslised Sgk mudilaslased kõhuuimed liitunud iminapaks N. väike mudilake, pisimudil, kirjumudil Alamselts merehärjalised Sageli ogade ja naastudega N. merihärg, nolgus, meripühvel, merivarblane 16.3.4.4.10. Selts lestalised Põhjaeluviislilised, lamendunud ja ebasümmetrilise kehaga. Sgk lestlased silmad paremal küljel N. lest, hiidlest Sgk romblased silmad vasakul küljel N. kammeljas 16.3.4.4.11. Selts kerakalalised N. kerakala, siilikkala, kuukala 16.3.5. Klass: kopskalad (Dipnoi)
Valgeamuur Säga Merisiig Kirjumudil Tõugjas Luts Meritint Unimudil Mudamaim Ogalik Tuulehaug Makrell Linask Luukarits Neljapoiselut Mõõkkala Koha s Merihärg Ahven Pollak Nolgus Kiisk Tursk Meripühvel Võldas Raudkiisk Merivarblane Madunõel Pullukala Merinõel Kammeljas Suttlimusk Soomuslest
hävinud) kategoorias oli atlandi tuur, 1. (eriti ohustatud) kategoorias mersiia siirdevormid, lõhi, säga ja harjus, 2. (ohualtid) kategoorias sügisräim, merisiia meres kudevad vormid ja meriforell, 4. (tähelepanu vajavad) kategoorias tippviidikas, rääbis, peipsi siig, võldas, ojasilm, meritint ja jõeforell, 5. (määratlemata) kategoorias tõugjas, hink, merivarblane, suurtobias, pullukala, suttlimusk, vingerjas, nolgus, võikala, meripühvel ja merihärg. 2008. aasta veebipõhises Eesti punases raamatus kasutati Maailma Looduskaitseliidu(IUCN) uut kategooriasüsteemi ja nii kuuluvad äärmiselt ohustatute kategooriasse peipsi siig ja peipsi tint ning lõhi, ohulähedaste kategooriasse meritint, meriforell ja jõeforell. Puuduliku andmestikuga kategooriasse kuulub 22 liiki kalu. 1. I 2011 seisuga kuulusid looduskaitse II kaitsekategooriasse tõugjas ja säga, III
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
