Angerjas Välimus: Angerjas on tumedavärviline, tihedad hambad, nahas asetsevad soomused, selja-, päraku- ja sabauimed on kokku kasvanud. Suurus: Angerjas võib kasvada kuni kahemeetriseks, kaaludes sellises suuruses kuni kuus kilo. Tavaliselt jääb pikkus siiski 0,5...1,5 meetri vahele. Elupaik: Erinevatel eluperioodidel on elupaik erinev, meil elavad riimveelistes merelahtedes ja mageveekogudes. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Toitumine: Angerjas on röövtoiduline, saakloomad vastavalt isendi suurusele putukavastsed, ussid, kirpvähilised, väiksed kalad. Toitub põhjaloomadest ja kaladest. Paljunemine: Angerjas koeb ükskord elus Atlandi ookeanis Sargasso meres. Koeb avavees suhteliselt sügaval ~400 m, vahel isegi üle 1000 m. Marja hulk vastavalt kala suurusele 1...2,5 miljonit. Marjatera suurus 1,1-1,3...
( http://et.wikipedia.org/wiki/Angerjas ) Angerjat tunneb arvatavasti igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt tema hõrku liha delikatessina proovinud. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.htm ) Kirjeldus Angerjad on piklikud kalad, kelle pikkus ulatub 5sentimeetrist ühelõualistel angerjatel kuni 3.75meetrini hiigelmureenidel. (http://en.wikipedia.org/wiki/Eel#Suborders_and_families )Eestis jääb angerja pikkus emastel 110sentimeetrini ning isastel vaid 50sentimeetrini. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Angerjatel pole kõhuuimi ning paljudel liikidel puuduvad ka rinnauimed. Selja- ja pärakuuimed on ühendatud sabauimega, moodustades ühtse riba suurema osa kala pikkusest. Nende uimekiired on pehmed ning nahk on paljas või tsükloidsoomustega. (ENE 1 lk 232-233. Angerjalised ja angerjas) Angerja kehamass sõltub soost ja vanusest. Eestis kasvavad 10...11 aastaga
SISUKORD 12.11.2009 SISSEJUHATUS 12.11.2009 Referaadi teemavalik jäi pidama angerja peal, kuna leian, et antud kalaliik võiks laiemale üldsusele tuntud olla et teada saada, mis toimub angerjaga enne, kui ta kulinaarialetile jõuab. Miks on angerjas kallis delikatess? Miks ei saa angerjaliha olla igapäevaseks toidupooliseks inimestel? Miks on looduslikud angerjavarud drastiliselt vähenenud ? Kes tõttab angerjavarusid päästma? Mida peab üldse tegema, et edukalt taastoota angerjavarusid? Mis kiirendab arenguprotsesse? Nendele ja muudele küsimustele püüan leida
Ta sarnaneb veidi luukaladega, kuid tal puuduvad soomused, lõuad ja tüüpiline suu. Suu asemel on tal suulehter. Suulehtri serval ja keelel asuvad arvukad hambad. Nende abiga raspeldab ta lihatükikesi elusatelt kaladelt või laipadelt. Emased kalad kasvavad Eestis kuni 110 cm pikkuseks ja isased kuni 50 cm. Kehamass sõltub soost ja vanusest. 10...11 aastaga kasvavad emased umbes ühekiloseks ja 80 cm pikkuseks, isaste mass on kuni 150 g. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks.
Angerjas Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks.
Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu.
1,5%, kalorsus 80-90 kcal 100g kohta. Liha on eripärase lõhna ja maitsega, natuke kuiv ja tuim. Keskpärane söögikala. Keedetult/ hautatult (supid, road) soolatatult, kuivatatult. Angerjas ( Anguilla anguilla) Angerjas on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala. Ohustatud liik. Pikkus 1,5 -2 m, kaalub 4-6 kg. Värvus tumeroheline või pruun, nahk limane ja libe. Maduja kehaga kala. Öise eluviisiga kala, elab madalas veekogus, jõgedes, rannikuvetes. Kasutamine: Angerja liha on väga maitsev ja rasvarikas 23 % rasva. Keedetult, marneeritult, praetult, suitsetatult. Tänan kuulamast!
Pirita jõgi on üks Harjumaa suuremaid jõgesid. Selle ülemjooks asub Kõrvemaal, keskjooks ja enamik alamjooksust Põhja-Eestimaa lavamaal ning suudmeeelne osa Põhja-Eesti rannikumadalikul. Jõgi kuulub Soome lahe vesikonda. See voolab läbi Paunküla, Ravila, Kose, Kose-Uuemõisa, Vaida, Jüri, Lagedi, Loo, Tallinna linna Kose, Maarjamäe ja Pirita linnaosa. Pirita jõe pikkus on 105 km, valgala 799 ruutkilomeetrit. Selle tähtsamad lisajõed on Kuivajõgi, Tuhala õgi, Angerja oja ja Leivajõgi. Jõe lähe asub Saarnakõrve küla läheduses ning suubub Tallinna lahte. Suurim lang on jõe alamjooksu viimasel 12 km-l. Taimestik Pirita jões on liigirohke. Uuringus leiti 38 liiki soontaimi ja taimestiku katvus oli suur. Sagedaimaks liigiks oli kollane vesikupp. Ülemjooksul oli taimestik vähemitmekesine, keskjooksul rikkalik ja mitmekesine, alamjooksul oli samuti liigirikas.
valdustele. http://opetaja.edu.ee/harjumaa_moisad/teave/ajalugu_tekkimine1.html http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19240406.2.26# Angerja linnus oli tüüpiline kindlustatud mõisamaja, üks vanemaid omataolisi Harjumaal, rajatud 15. sajandi alguses. 1451–1455 kuulus see Saksa ordule, kes läänistas mõisa Brun Wetbergile. Kaitseelemendid ei ole Angerja linnuse puhul domineerivad, pigem oli tegemist ajastule omase tugevasti kindlustatud eluhoonega. http://opetaja.edu.ee/harjumaa_moisad/ arhitektuur_a_keskaeg_angerja.html Vasakul pildil on Angerja linnuse põhiplaan, paremal Friedrich von Löwis of Menari joonistus umbes 1820. aastast. Loo olemasolevate allikate põhjal oma rekonstruktsioon Angerja linnuse algsest välimusest! Võid teha pliiatsi- või tušijoonise (Lövis of Menari eeskujul) või lausa maketi.
Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla...
tekkinud loodusliku lisandumise puudujääki. Samal ajal loob nende asustamine rannakaluritele täiendavaid kalapüügi võimalusi. Lõhe ja meriforelli kasvatamise tehnoloogia ja kasutatavad seadmed on üldjoontes sarnased vikerforelli omadega. Erinevused tulenevad peamiselt nende kalade erinevast käitumisest, kuid ka tootmise eesmärgist. Lõhe ja meriforelli asustuskalu kasvatatakse Eestis ainult looduslike populatsioonide tugevdamiseks või taastamiseks. 20. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused Angerja kasvatamine suletud veekasutusega süsteemis on väga efektiivne. Angerjamaimude kasvatamise eesmärk on nii veekogude rikastamine kui kaubakala tootmine. 21. Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil, kalakasvanduste paiknemine Eestis. 2006. aasta kevadel oli Eestis füüsilise asukoha mõttes 20 tegutsevat kutselist kalakasvandust (ettevõtteid on
KALA Stiina Siraki HT12-KE Kala kuulub kalatoodete gruppi, mis peaks moodustama päevasest toidukogusest 9% Räim Räim on maitsva lihaga, vee, valgu, rasva ja mineraalainete sisalduselt keskmise tasemega, hinnatasemelt odav ja populaarne kala nii värskelt, suitsutatult kui hoidistena. Kilu Meie tööstuskaladest kõige aeglasema kasvuga kala. Liha peetakse räime omast maitsvamaks. Räimest suurema rasvasisaldusega. Tuntuimad road on sprotid ja vürtsikilu. Lõhe Lõhe on suure rasvasisalduse ja kõrge kalorsusega. Rasvasuse poolest jääb alla vaid angerjale. Eriti hinnatud on külmsuitsu ja soolalõhe. Forell Forelli head omadused sarnanevad lõhega, kuid söödav osa moodustab üldkaalust 4/5, seega oluliselt rohkem, kui enamikul kalades...
Aadu Hint 10.01.1910 26.10.1989 Lapsepõlv Aadu Hint sündis Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Saaremaal Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. 192329 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis . Tema isa Aleksander Hint oli põllumees ja kaugesõidukapten Debora 1929 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis ja 1936 1940 Tartus õpetejana 1935. aasta sügisel tutvus Hint kohalikul kirjandusõhtul Debora Trulliga (Vaarandi). Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu kirjanikke ja boheemlaste ringkonda. 1939. aastal suri paari ainus laps ning abielu lagunes Aadu Hint Debora Trull Edasine elukäik 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees 1941195...
et saan varsti uuesti seda nautida, minna soojal suveõhtul vaikse ilmaga merele, kuskile natuke sügavamasse kohta sõuda ja siis paadilt sooja vette hüpata. Mere ääres kalal ma ei käi. Kalal käin ikka rohkem jõe ääres kus on jälle teistmoodi lõbus ja tore. Olen küll üritanud kaldal lanti loopida, aga siis saagiks ei saanud ma rohkem midagi kui peotäis vetikaid. Küll on olnud isegi selline juhus kus ma astusin ükskord meres peale ühele angerja moodi kalale kuid ühtki kala merest elusalt kätte saada pole veel õnnestunud. Kokkuvõtteks on meri üks imeline asi, nii talvel, sügisel, kevadel, kui ka suvel. Ei kujutaks ettegi elu kuskil sisemaal, nii et merd üldse ei näeks. Ja kunagi tahaks ka pikemal laevasõidul ära käia.
Aadu Hint Põlvnemine ja kujunemine Sünninimi Adolf Edmund Hint. Sündis 10.jaanuaril 1910 Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. http://psautographs.ecrater.com/p/5382000/esto an-novelist-aadu-hint-autographed www.syg.edu.ee/oppematerjalid/loodusopetus/inge.../ Vilsandi.ppt Perekond Aadu Hindi ema Marie Hint oli pärit Muhumaalt, isa Aleksander Kuusnõmmelt. Peale Aadu kasvas peres veel kolm last. http://www.saartehaal.ee/2014/09/22/100-aastat-johannes-hindi-sunnist/ Haridustee 1916. aastal alustas Aadu Hint oma kooliteed Loona külakoolis. 1917.aastal jätkas oma haridusteed Lümanda Algkoolis, kus paistis silma näitlemisoskuse ja fantaasiarikkusega. ...
linutan laua uue linaga ja katan uuesti minimaalse eelkattega Eelroog: Kiire hommikueine 40.- Aniisimaitseline tsitrusesalat 45.- Prosciutto-sparglid dipikastmega 35.- Ahjutomatid 35.- Angerja lõhesupp munaga 45.- Pearoog: Broileri - hallitusjuustu pada 35.- Kartuli hakklihavorm 40.- Kaheksajalad riisinuudlitega 45.- Forell kodujuustuga 50.- Dessert: Apelsini Pasha 35.- Arbuusisalat 35.- Bubert 40.- 1.salatikahvel 2.praekahve 3
transporditakse isotermilistes kastides raamidel, kilekottides või konteinerites, sellistel arengustaadiumitel, mil loote kahjustamise võimalus on kõige väiksem. Levinuim on silmtäpp-marja vedu. Lõhelaste marja võib vedada ka viljastamata olekus ovariaalvedelikus, tingimusel, et säilitatakse jahe temperatuur ja mari on kuivamise eest kaitstud. Marja peab katma vähemalt 2cm paksune veekiht ning ülejäänud ruum täidetakse hapnikuga. Vesi peab olema pidevalt kerges liikumises. 20. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused. Siirdekalad, kes koevad meres ja kasvavad suguküpseks magedas vees. Angerjas koeb Sargasso meres rohkem kui 500m sügavusel. Pärast kudemist hukkub. Vastsed tõuseva sügavatest veekihtidest pinnale ja Golfi hoovus kannab nad Euroopa rannikule. Angerjavastsed teevad läbi moonde, muutudes vahepeal läbipaistva pajulehe kujuliseks ja seejärel täiskasvanud angerja sarnaseks. Angerjas saab suguküpseks: isane 5-7, emane 7-12 aastaga.
pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu.
kvaliteedi hindamiseks. Samuti ei tehta marja ja niisa lüpsmist, viljastamist koos marja kleepuvuse eemaldamisega. 16. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis. 17. Vähikasvatuse probleemid võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid 18. Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse. 19. Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine - eesmärk, tehnoloogia, tulemuste hindamine, maht Eestis 20. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused. Angerja kasvatamine toimub suletud veekasutusega süsteemis, mis on väga efektiivne. Angerjamaimude kasvatamise eesmärgiks on nii veekogude rikastamine kui ka kaubakala tootmine. 21. Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil, kalakasvanduste paiknemine Eestis. 31; võrtsjärvest ida poole 22. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Triipahven, tilaapia ja barramundi 23
Aadu Hint Koostajad: Põlvnemine ja kujunemine Aadu Hint,õieti Adolf Edmund Hint (10. jaanuar 1910 Külasema 26. oktoober 1989 Tallinn) Kodukohaks pidas siiski Lümanda vallas asuvat Kuusnõmme küla. Sealne loodus ja meri on A. Hindi kujunemises suurt rolli mänginud. (Muide ka paljud kunstnikud on seda piirkonda atraktiivseks pidanud) A. Hindi ema Marie on pärit Muhumaalt ja isa Alaksander Kuusnõmmelt Vanemate jaoks oli tähtis lastele haridus anda. Lapsi oli peres peale Aadu veel 3 Isa tahtis, et vanimast pojast Aadust saaks Kopli talu pärija Haridustee 1916. aastal läks A. Hint Loona külakooli 1917. aastal läks Lümanda Algkooli, seal paistis silma näitlemisoskuse ja fantaasiarikkusega Pärast Lümanda kooli jätkusid õpingud Saaremaa Ühisgümnaasiumis(1923). Pedagoogikaharu, kuhu Hint kuulus, komplekteerus halvematest õpilastest, kellele ülikooli uks jäi...
kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. . Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Angerjas - emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat
Vesiviljelus Eestis NSVLi lagunemise aastatel toodeti Eestis u 1650 tonni kala – sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud – vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 30 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000- 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist. Lisaks eeltoodud kalaliikidele tegeletakse Eestis ka angerja, tuuraliste ja ilukarpkalade kasvatamisega (Põllumajandusministeerium). Eestis on tegutsev Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Vähikasvatajate Tulundusühistu ja tootjaorganisatsioon Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm, mis aga ei hõlma kõiki Eestis vesiviljelusega tegelevaid ettevõtteid. Vesiviljelusmeetodid Ekstensiivne vesiviljelus Kõige varasem vesiviljeluse vorm seisnes veeloomade sulgemises kaldalaguunidesse, tiikidesse või
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
Tugi- ja liikumiselundkond Õpetaja näitab inimese mulaazil lihaseid ja õpilased nimetavad lihaseid nende nimetuste järgi (Nt rinnalihas, deltalihas, trapetslihas, kõhusirglihas jne). Õpilane, kes vastab 5 lihast õigesti, tuleb klassi ette ja võtab VUNK- kaardipakist ühe kaardi, millel on peal harjutused. Ta valib sealt harjutuse, mille näitab klassile ette. Klass teeb harjutust kaasa ja koos leitakse, milline/ millised lihas/ lihased teevad selle harjutuse ajal tööd. 4. ANGERJA TEEKOND Õpilased on jagatud võistkondadesse (kolonnis). Võimla seintel on järgmised mõisted: ANGERJAS, VÕRTSJÄRV, EMAJÕGI, PEIPSI JÄRV, NARVA JÕGI, SOOME LAHT, LÄÄNEMERI, ATLANDI OOKEAN. Stardivile kuuldes läheb 1. õpilane sedeli juurde ANGERJAS, 2. VÕRTSJÄRV jne. Võitja võiskond hüüab ANGERJAS. Saab teha ka vastupidi- angerja teekond tagasi Võrtsjärve. 5. Õuesõpe: PUU OSAD Õpilased on ringis. Õpetaja: Leia lähim puu ja pane käsi
Loodusõpetus VÕRTSJÄRV Referaat 2010 1 Sisukord VÕRTSJÄRV......................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Asend ja suurus................................................................................................................... 3 Toitumine............................................................................................................................4 Vee kvaliteet....................................................................................................................... 4 Elustik- taimed, loomad...................................................................................................... 5 Kasutamine ja kaitse...........................
Ema poolne vanaisa on aga päris tõsiselt haige . Tal on ära vahetatud nii puusaliigesed ning põlveliiges . Üks jalg on tal osaliselt halvatud ja lonkab seda natukene . Tal on kanged rohud peal , mis teevad tema väga uniseks ja ta magab päevast päris palju . Tal oli suur unistus , et temal on palgist saun . See ka paar aastat tagasi valmis sai, mille üle oli ta väga õnnelik . Minu isa poolsed vanavanemad aga elavad lahus. Vanaisa elab Muhus ja tegeles veel mõned aastad tagasi angerja püügiga , aga enam angerjat ei ole ja ega tervis enam luba merelgi käia . Ta on noorest saadik merd sõitnud . Nooremana käis ta ookeani peal kala püüdmas ja hiljem Eestis vetes . Praegu hobi on tema jaoks mesindus , mille kohta ta teab väga palju . Tema juures me väga tihti ei jõua, kuna lihtsalt ei ole aega Muhus käia . Suve jooksul paar korda ja sünnipäevadel . Isa poolne vanaema aga elab Kuressaares . Ka tema on pensionär
toitained. Vastsed lebavad põhjas, kuna rebukott on liiga suur. Rebukotist toitumise kestvus oleneb temperatuurist. M70 tuleneb tiamiini puudusest. Kui jõevee temperatuur ja kalade konteineri temperatuur erineb rohkem kui 1 C võrra, ühtlustatakse temperatuur jõevee pumpamisega konteinerisse. Peale atlandi lõhe paljundatakse ja lastakse merre ka erinevates kalakasvandustes haugi, koha, angerja vastseid (pärit Sargasso merest). Silmtäpismari – marjaterad, mis on piisavalt suured, et on näha mustad silmatäpid Kuivviljastamine – ainult mari ja niisk Aretuskeskused nagu AquaGen paljundavad kalu kalakasvatajate jaoks ja tegelevad aretustegevusega. Taanist ostetakse sisse vikerforelli silmtäpismarja boksides ja kasvatatakse siin suureks. Sellel baseerub ka kalakasvatus, aretustegevusega tegeleb vaid Põlula.
tema hülgeküttide saarele. Katrina on elanud vaest elu, ta reisikohvrid on kerged ja pooltühjad. Saarele jõudes käivad Katrina ja Matt pastori juures, et oma pulmadest teatada. Ametlikult on nad abielus, kuid pulmadega oodatakse paremate aegadeni. Põhjuseks ootamisega on ka see, et Toora Jookuse sumplaev on saabunud. Järgmisel päeval minnaksegi kogu meeskonnaga sumplaeva, et minna kalapüügile. Tihtipeale saak just suur polnud ja ka selgi korral pidid püüdjad leppima väikese angerja saagiga. Ajad mööduvad ja ka põllult enam suurt saaki ei saa. Matt Ruhve ja Katrina alustavad pulmadeks valmistumist. Matt lööb karpe kokku ja paneb kive sisse ning Epp Loona aitab Katrina kleiti valmistada. Matti tehtud karbid on riiete jaoks, kuid kuna Katrina on vaene ja riideid vähe, siis paneb ta karbid kive täis, et saaks külarahvale valetada, et Katrina on rikas ja kõik karbid on täis kleite, ehteid jne. Toimub ka Toora Jookuse ärasaatmispidu.
tema hülgeküttide saarele. Katrina on elanud vaest elu, ta reisikohvrid on kerged ja pooltühjad. Saarele jõudes käivad Katrina ja Matt pastori juures, et oma pulmadest teatada. Ametlikult on nad abielus, kuid pulmadega oodatakse paremate aegadeni. Põhjuseks ootamisega on ka see, et Toora Jookuse sumplaev on saabunud. Järgmisel päeval minnaksegi kogu meeskonnaga sumplaeva, et minna kalapüügile. Tihtipeale saak just suur polnud ja ka selgi korral pidid püüdjad leppima väikese angerja saagiga. Ajad mööduvad ja ka põllult enam suurt saaki ei saa. Matt Ruhve ja Katrina alustavad pulmadeks valmistumist. Matt lööb karpe kokku ja paneb kive sisse ning Epp Loona aitab Katrina kleiti valmistada. Matti tehtud karbid on riiete jaoks, kuid kuna Katrina on vaene ja riideid vähe, siis paneb ta karbid kive täis, et saaks külarahvale valetada, et Katrina on rikas ja kõik karbid on täis kleite, ehteid jne. Toimub ka Toora Jookuse ärasaatmispidu.
KALADE KEHAKUJU Triin Engmann SISSEJUHATUS · Kalade rühm on silmapaistev tohutu liigrikkuse poolest.Maakeral tuntakse kokku üle 20 000 liigi ( aasta 1963). Kalade kohastusvõime erisuguste elutingimustega on hämmastav. Seetõttu nad on suutnud asustada meresid ja ookeane, jõgesid ja järvi , tiike ja ojakesi ning isegi põhjaveesid. · Minu referaadis on käsitletud kalade kehaga seotud teemasid: kalade pulmarüü, kuidas kalu eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas ning tuleb juttu ka ohtlikest kaladest . · Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis erinevatest kaladest ja nende välimusest. Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allvee...
I. Kokkuvõte Äriplaan on koostanud Tallinnas.Projekti eesmärk: erinevate toodete pakkumine kvaliteedi valmistatud toodete kannatab võrreldes välismaiste kaupade kvaliteetne teenindus,kvaliteetne veinitootmine Õmblusetöötmise töö korralduse tähtaeg: talv-kevad 2012.a. Osaühingu osanikud on A.Nilina(33%),E.Tikk(33%) ja E.Riis(34%) Ettevõte rentnib kvaliteetset tootmisruumi aadressil Angerja 39,Tallinn. Ettevõtte selgeks turunisiks on laia sortimentiga toodang. Tootjad soovitavad ning pakkuda konverentside: Erinevat liiki kvaliteetveini Meie toogangut ostavad meie elanikud,turistid,hotellid,restoranid,kauplused jt. Meie hinnad on säästlikud. 2. II. Ettevõtte üldandmed 1. Ettevõtte põhiandmed Nimetus: OÜ BUHLO
lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks. Madalalapõhjalise ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärves (pindala 270 km²) elutseb 36 liiki kalu, sealhulgas haug, koha, latikas. Angerja looduslikku populatsiooni on järves igal aastal püütud tillukeste klaasangerjate vettelaskmisega täiendada, tänu millele on Võrtsjärv kuulus ka kui Euroopa suurim looduslik angerjakasvandus. AJALUGU 13. sajandil asusid praeguse Viljandimaa territooriumil muistsed maakonnad Sakala ja Nurmekund. Siin oli muinaseesti tuntuima vanema ja sõjapealiku Lembitu kants, Lõhavere linnus, mis on vaieldamatult eestlaste ajaloo üks tähtsamaid mälestisi ja muistse vabadusvõitluse sümboleid
Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. 2 Eesti selgroogsed Merisiig Merisiig on saleda kehakujuga, hõbedane, valge kõhuga ja väikese peaga kala. Täiskasvanuna on ta kehapikkus 30...50 cm ning kaal 0,7...2 kg. Ta on üsna tavaline kala, kes asustab kogu Läänemerd.
kala, kes elutseb Euroopa ja Põhja-Ameerika rannikul Atlandi ookeanis, Vahemere lääneosas ja Suures järvistus. Ta on silmlaste suurim esindaja. Iseloomulik lehterjas suu, mis on ümbritsetud sarvhammastega, millega nad kinnituvad ohvrite külge. Neid iseloomustab kõhrest skelett, sarvainest hambad ja limane soomusteta nahk. Merisuttidel pole eristunud sabauime ega pole paarisuimi. (Johnson et al., 2006) Merisutt toitub imedes end suurema kala (peamiselt lõhe, meriforelli, angerja ja tursa) külge rännates niimoodi ohvriga päevi või isegi nädalaid. Suti süljenäärmete eritised takistavad vere hüübimist ja põhjustavad punaste vereliblede hävimist ning kudede lagunemist. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Heather A. Dawson, Michael L. Jones. 2009. Journal of Great Lakes Research, Volume 35, Issue 3, 353-360. [Online] (www.sciencedirect.com) (03.05.2012) [URL] http://www.sciencedirect
a., s. o. 267 aastat hiljem. Selle haugi pikkus oli (praeguse mõõdustikus) 5,7m ja kaal 140 kg. Kuigi enamik loogiliselt mõtlevaid inimesi kahtleb niisuguse haugi olemasolu, leidub siiski ka uskujaid. Ometi tarvitseb tõe jaluleseadmiseks vaid välja arvutada mainitud haugimüraka tüsedusindeks. See on 0,075, mis on üle kümne korra väiksem kui normaalse kehaehitusega haugil ja jääb kahekordselt alla isegi angerja tüsedusindeksile. Niisiis ei tuletanud Heilbronni haug väliselt meelde mitte kala, vaid keskmist telefoniposti, ta keha läbimõõt pidi olema kõige enam 20 cm. Leedu kalateadlased kinnitavad, et käesoleva sajandi suurim haug kaaluga 76 kg lasti Leedu idaosas asuvas Drivetose järves 1904. a. püssiga maha. Tõsi küll, teatud kahtlust toimunu tõepärasuses tekitab see, et vastav kirjalik teade ilmus kohalikus kalandusajakirjas alles 10 aastat hiljem, 1914. a
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik..........................................................................................................................
mineraalaineid, mikroelemente. Kuuma ilmaga lisa lihale sinepit, see aitab mürgiste ainete vastu ja on tervislik. KALA Kõik kalaliigid sisaldavad ohtralt valku, mineraalaineid, vitamiine ja küllastamata rasvhappeid. Merekalades on tsinki ja seleeni, mis tugevdavad immuunsust. Kaks korda nädalas 200-250 g merekala söömine tagab organismi omega-3 rasvhapete vajaduse. HEERINGAS Kalade seas on heeringas rasvasisalduselt angerja järel teisel kohal. Kuid just see rasv on tervisele väga kasulik. Regulaarne heeringa söömine aitab oluliselt langetada vererõhku. Heeringas teeb vere vedelamaks ja vähendab seeläbi tromboosi. LEST Lestas on valku, niatsiini ja seleeni. Seleenil on kasulik toime südame vereringele, hingamisteedele ja see aitab ennetada vähki. Regulaarne lesta söömine parandab keskendumisvõimet. TUUNIKALA Punane kala sisaldab palju omega3 rasvhappeid, mis aitavad langetada vererõhku ja
näidetest võib teha järelduse selle kohta ,et tuleb hoiduda igasugustelt kaladelt torgete ja haavade saamisest. Ent ohtlikku toimet inimesele võivad avaldada mitte üksi kalade väliselundid. Leidub ka kalu , kellel mürgi allika kandjaks on siseorganid. Angerjas on söödav kala , kuid on regristreeritud, ehkki küll üksikuid, mürgitusjuhte tema läbi.Uurimused näitasid, et mürgine pole angerja veretustatud liha, vaid tema veri. Katse korral süstiti angerja verd loomadele ning pärast seda ilmusid loomadel närvisüsteemi talituse häired.Taolisi katseid korraldati ka mureeni verega. Mureeni liha on maitsev , seda hindasid kõrgelt juba vanad roomlased, kuid veri on väga mürgine. Piisab 0,5 kuuptsentimeeri mureeni vereseerumi süstimisest koera kägiveeni , et teda surmata. Vereseerumi mürgised omadused on avastatud ka teistel kaladel- silmudel, linaskil, karpkalal, tuunil, elektrirail.
Võrtsjärve kalafaunasse kuulub 35 liiki. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenat, särge. Viie- ja kuuekümnendail aastail oli Võrtsjärvel kiisajärve kurvavõitu kuulsus, sest valdava osa kalasaagist andis väheväärtuslik prügikala. Tänu limnoloogiajaama teadurite ettepanekute (traalpüügi lõpetamine, kalakaitse tõhustamine, angerjamaimude regulaarne sissetoomine) rakendamisele on nüüd püügis ülekaalus suured ja hinnalised kalad. Angerja üliväikest looduslikku populatsiooni Võrtsjärves on alates 1956.a. üsna pidevalt täiendatud. Tema rekordsaagid on ulatunud 100 tonnini aastas. Kogu Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas. Hea toidukala osakaal moodustab üldkogusest 60-70%. Kalasaagi väärtus on varasemaga võrreldes tõusnud 6-8 korda. (Võrtsjärv, www.vortsjarv.ee) 6 Kaldad ja põhi
ja kariaia alumise elise külge kinnitatakse raskuseks kett. Pealmine selis kinnitatakse veepinnast 0,5 1,2 m kõrgemal asuva vaieri küöge, sest ainult paarkümend sentimeetrit üle veepinna ulatuvast võrkseinast oskavad angerjad end üle libistada. Ühte ribisse asetatakse 2- 15 bottengarni. Erinevalt kõigist teistest mõrdpüünistest, on rändangerjapüünise kariaial sisseminekuava ainult ühel pool rindtiiba. See on tingitud angerja rännu ühesuunalisusest ( Atlandi ookeani poole ) Bottengarni püügileasetamine ei olnud kereg töö. Tugevateltki meestelt nõudis mõrravaiade merepõhja rammimine suurt füüsilist pingutust. Seda kinnitab alljärgnev meenutus Saaremaalt. ,, Ühe suure mõrra püügile asetamiseks tuli harilikult sisse rammida 5060 8-14 m pikkustmõrravaia. Vaiade sisselöömiseks kasutati 10-16 kg raskust puust haamrikujulist nuia mõrrakurikat
Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel.
oli kogu tunamullune ametlik angerjasaak. Sellised seigad pole kaluritele meeltmööda. Kuigi suurim oht ähvardab praegu just angerjaid, pole teised kalaliigid kaugeltki kaitstud. Mida aeg edasi, seda vähemaks jääb ahtakeses veevahes niigi defitsiitset hapnikku. Kui angerjate hukk mõjutab peamiselt kalurite käekäiku, siis mõne teise liigi suur suremus võib ökosüsteemis isegi laiemat mõju avaldada. Foto 5. Angerja asustamine. J. Kaljuvee foto Väga paljuski on seni järve seni seostatud vaid angerjaga, kuid viimastel aastatel on järve kasutatud ka aktiivseks puhkamiseks. Võrtsjärve äärseile elanikele on kujunenud tõsiseks probleemiks Võrtsjärve täiskasvamisest tulenevad muutused ning kaasnevad kahjud: roostumine, randade mudastumine, järvelepääsu võimaluste vähenemine, vee kvaliteedi halvenemine jne. Võrtsjärve äärsed ettevõtjad on järve problemaatika kokku koondanud ja 12
Anti-Liew & Hingehooldus SA Tel 657 9549 (registratuur) Punane 56, 13619 Tallinn Jüri Ennet, psühhiaater (Gratia) Tel 632 7558 Rävala pst 8, Tallinn MTÜ Eesti Sõltuvushaigete [email protected] Tel 5646 3830 Rehabilitatsiooni Ühing [email protected] Angerja 14, 10416 Tallinn Kordamed AS Tel/faks 660 3216 Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Pärnu mnt 80, Tallinn 5344 2077 (Kalle Laane) Assotsiatsioon Tel 627 4460 [email protected] Tiigi 78, Tartu Tel 737 6450
TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahend...
Ahvena- ja latikavaru on heas ning koha- ja särjevaru keskmises seisus. Lisaks on haugivaru seisund paranenud ja võimalik on saagi suurenemine. Säästlik majandamine kindlustab lähiperspektiivis stabiilsed saagid. 2.4. Võrtsjärv Võrtsjärve kogusaak on viimastel aastatel langenud, mis tuleneb väikese latika saagi langusest. Põhjuseks on turu puudumine ja see, et peenkala heidetakse mõrraliinist eemaldudes enamasti vette tagasi. Angerja saak jääb alla kolmandiku pikaajalisest keskmisest. Peamine põhjus on veetaseme tõus järves, mis muudab just mõrrapüügi angerja suhtes vähem edukaks. Lisaks mõjutab angerja saaki oluliselt ka asustamiste maht. Eeltoodule tuginedes võib prognoosida saakide langust alates 2015. aastast. Koha varu ja saak on heas seisus ning lähiaastatel koha saagid jäävad 40-50 tonni 13 piiresse. Haugi arvukus on paljuaastasel keskmisel tasemel.
kaladele ei jätku varjekohti ja toitu, on asustatud kalade suremus suur ja kasv aeglane. Forelli asustamisel tuleb kaaluda, kas veekogu kalamahutavus pole juba normaalsel tasemel. Kui püük on intensiivne ja selle tõttu forelli arvukus optimaalsest väiksem või kui kudemisalad on kahjustatud või neid napib, tuleb forelli asustamist soovitada. 14. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused. a. Angerjalised on katadroomsed siirdekalad, kes koevad meres ja kasvavad suguküpseks magedas vees. Euroopa angerjas koeb Atlandi ookeani keskel asuvas Sargasso meres rohkem kui 500 m sügavusel. Pärast kudemist angerjad hukkuvad. Vastsed tõusevad sügavatest veekihtidest pinnale ja Golfi hoovus kannab nad Euroopa rannikule. Selle 23
taseme aluseks. · 1834 a Gorjaninov "Looduse süsteemis" väitis, et maailm jaguneb kaheks riigiks: vormitu molekul ja kindla vormiga rakuline riik. Oli tehtud küllaltki mitmeid avastusi, ka üldistusi, kuid ühtne süsteem puudus. Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine. · 1784 a avastas Fontana angerja naha rakkudes tuuma Arvati, et raku puhul on kõige olulisemaks näitajaks rakukest. · 1827 a Dolland täiustas läätsede ja valgustussüsteemi ja mikroskoop muutus uurimise vahendiks. · Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839
taseme aluseks. 1834 a Gorjaninov "Looduse süsteemis" väitis, et maailm jaguneb kaheks riigiks: vormitu molekul ja kindla vormiga rakuline riik. Oli tehtud küllaltki mitmeid avastusi, ka üldistusi, kuid ühtne süsteem puudus. Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine. 1784 a avastas Fontana angerja naha rakkudes tuuma Arvati, et raku puhul on kõige olulisemaks näitajaks rakukest. 1827 a Dolland täiustas läätsede ja valgustussüsteemi ja mikroskoop muutus uurimise vahendiks. Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839
15. TUULEHAUG luud keetmisel roheliseks. 16. NELJAPOISENE MERILUTS 17. ISLANDI LIMUSK 18. MAKRELL 19. MERIKUKK 20. KIVINOLGUS MAGEVEE KALAD 1. KOHA võib kasvada 1 m pikkuseks 2. AHVEN tavaline. Marjaterad paiknevad lintidena. 3. KIISK 4. SÄRG 5. LATIKAS 6. NURG 7. HAUG 8. VIIDIKAS 9. SÄINAS SIIRDE- JA POOLSIIRDEKALAD 1. ANGERJAS on Läänemere ja üldse kogu maailma kõige omapärasema eluviisiga siirdekala. Angerja elu magevees algab 6-8 cm pikkuste läbipaistvate nn klaasangerjate siirdumisega merest jõgedesse. Klaasangerjad tungivad vastu voolu piki jõgesid üles. Sellel perioodil nende nahk pigmenteerub ja nad muutuvad läbipaistmatusteks. Kasvavad aeglaselt. Pärast mageveelist eluperioodi(isastel 4-7 a.;emastel 6-9 a.) rändavad uuesti mere. Selle tagasirände ajal nende silmad suurenevad, rinnauimed pikenevad, selg mi soli
solaniini. Sellist kartulit ei tohi toiduks tarvitada. Kevadeti, kui kartulit on säilitatud juba pikemat aega keldris, siis peaks panema kartuli külma vette keema, sest siis läheb säilitamisel kartulisse tekkinud solaniin keeduvette üle. toores aeduba, toores tomat, kui neid toorelt süüa sisaldavad fasiini, mis on mürgine. Kui neid kuumtöödelda, läheb fasiin keeduvette üle ja ei ole ohtlik; silmu ja angerja peal olev lima on mürgine, mis tuleb eemaldada Toiduaine on saastunud mürgiste ühenditega ümbritsevast keskkonnast: saastunud õhk > kaadmium > seened (ära korja maanteede äärest ega ka kesklinnast söögiseeni); kahjurite tõrje > pestitsiidide ja herbitsiidide jäägid > puuviljad, marjad, köögiviljad (toidukäitlemisettevõttesse tohib osta ainult laboratoorselt kontrollitud põllumajandussaadusi);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
