Mõrtsukhaid kutsutakse ,,valgeks surmaks" Merikurat Atlandi ookeanis Euroopa ranniku lähedal Murmani rannikuvetes ning kohati ka Mustas meres, elab merikurat. Kuradi nime kannab ta oma inetu välimuse tõttu. Veidralt hüpates liigub see kala mööda põhja, tõugates end rinnauimede abil edasi. Ta tohutu suure pea küljes kasvab kolm pikka kombitsataolist jätket. Esimene neist meenutab õnge, mille otsas on sööt. Vaatamata oma metsikule välimusele on merikurat väike kala, maksimaalne pikkus on umbes 12 cm. Värvus on pruun, tumehall või must. Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mortsukhai_liina.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Meripurad http://et.wikipedia.org/wiki/Merisiilikud http://et.wikipedia.org/wiki/Merit%C3%A4hed
haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad saaki tihti saba poolt Teised röövkalad alati pea poolt, enne allaneelamist muudavad saakkala lõugu kokku
MIMIKRI Kadri Lajal 12R Tartu Karlova Gümnaasium Juhendaja: Ako Rääbis 2011 [1] Mis on mimikri? on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. [2] Mimikri tüübid (peamised): Bates'i mimikri Mülleri mimikri Agressiivne mimikri Reproduktiivne mimikri [3] Bates'i mimikri: Mimikri esmakirjeldaja entomoloog Henry Walter Bates. On mimikrisüsteem, kus söögiks kõlblik liik aetakse segi söögiks kõlbmatu või vähemkõlbliku liigiga, selle tulemusel söögiks kõlbliku liiki püütakse vähem. Helikoniidid -Heliconidae Põualiblikaline-Pieridae [4],[5],[6] [7],...
KALA Kaladega seotud ohud Botulism seda soodustab vaakumpakendamine. Hävib autoklaavis 120C juures. Saasteained raskemetallid elavhõbe, arseen, dioksiinid. Mida vanem suurem ja rasvasem on kala, seda suurem on oht, et on saasteainete oht Parasiidid laiuss. Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65C) Allergeen kalalõhn Kalade toiteväärtus Kõrge toiteväärtusega, sisaldavad asendamatuid aminohappeid Kergesti omastatav Madala kalorsusega sobib dieettoiduks 100g/ 100-130Kcal Lõheroosa karotenoidid antioksüdant Kalade toitainetesisaldus Vett 50-85% Valku 9-27% (enamus täisväärtuslik asendamatud a.h.) Rasva oomega-3 rasvhapped (0,3-35%), oluline närvisüsteemine, vereringeks, ajule Vitamiinid A,D,B-rühma, E, K Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Suguko...
- Kannibalism haug, ahven, karpkala Toitumise aktiivsus: · ööpäevaringne, sõltub valgusest, temperatuurist ja hapniku kogusest; · aastaringne, sõltub temperatuurist ja toiduobjektidest. Paljud kalad otse kudemisajal ei toitu (lõhelased, silmud), samuti katkeb toitumine lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). Röövkalade saagitabamise strateegiad: 8 · üksikjahtijad ehk varitsejad haug, merikurat, koha, tõugjas; · hiilijad angerjas, säga, luts; · gupis tegutsevad kalad ahven. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine: haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, väiksemate kalade puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad tihti saba poolt. Tükke hammustavad näiteks hai, lufaar ja piraaja.
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud ...
j. Toitumise aktiivsus: · ööpäevaringne, sõltub valgusest, temperatuurist ja hapniku kogusest; · aastaringne, sõltub temperatuurist ja toiduobjektidest. k. Paljud kalad otse kudemisajal ei toitu (lõhelased, silmud), samuti katkeb toitumine l. lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). m. Röövkalade saagitabamise strateegiad: · üksikjahtijad ehk varitsejad haug, merikurat, koha, tõugjas; · hiilijad angerjas, säga, luts; · gupis tegutsevad kalad ahven. n. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad o. on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine: p. haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, q. väiksemate kalade puhul juhuslikus suunas