Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sirgjoon" - 160 õppematerjali

thumbnail
5
doc

Kujutav Geomeetria - Kõik kordamisküsimused vastustega

2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need alaliigid üksteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millises piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur ristprojekteerimisel (paralleelprojekteerimisel)? 0m1, (0m<). 7...

Insenerigraafika
149 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Insenerigraafika 1. kontrolltoo kordamisküsimused

2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel Vahemikus 0 m1 2) paralleelprojekteerimisel? Vahemikus 0 m...

Insenerigraafika
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Funktsioon

Matemaatika ­ Funktsioon Funktsiooniks nimetatakse vastavust, mis seab sõltumatu muutuja x igale väärtusele hulgale X vastavusse sõltuva muutuja y ühe kindla väärtuse hulgast Y (Funktsioon on seos kahe muutuja vahel, kus ühe muutuja igale väärtusele vastab üks kindel teise muutuja väärtus). Võrdelise seose valemiks on y = ax ja tunnuseks a = y/x. Graafikuks on sirgjoon , mis läbib punkte (0;0) ning (1;a). Pöördvõrdelise seose valemiks on y = a/x, kus x 0 ja tunnuseks a = xy. Graafikuks on hüperbool. Lineaarfunktsiooni valemiks on y = ax + b ning graafikuks sirgjoon, mis läbib punkte (0;b) ning (1;a+b). Funktsiooni määramispiirkond (X) on sõltumatu muutuja e. argumendi x väärtuste e. funktsiooni väärtuste hulk. Funktsiooni muutumispiirkond (Y) on sõltuva muutuja y väärtuste hulk. Funktsiooni esitusviisideks on valem e...

Matemaatika
416 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vabad Võnkumised

07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT VABAD VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi (Rs on takistussalve näit). 3. Paluge juhendajal kontrollida ühenduste õigsust. 4. Reguleerige ostsillograafi nupud asenditesse, mis v...

Füüsika
1352 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geodeesia II Sissejuhatus

dPiketeerimise ja situatsiooni mõõdistamise ajal peetakse väliraamatut, kuhu kantakse: kõik maastikul tähistatud piketid ja ,,+"; pöördenurkade tipud ja kõverate peapunktid; maariba situatsioon; võib kanda ka trassi sirglõikude numbrid ja pikkused. Piketaaziraamatud võib teha kas valgele või ruudulisele paberile mõõtkavas soovitatavalt 1:2000. Lehekülje keskele tõmmatakse vertikaalselt trassi kujutav sirgjoon , täitmist alustatakse lehekülje alumisest äärest ülespoole, ristkriipsu või ringikesega märgitakse ära piketid ja ,,+" punktid, millest paremale poole kirjutatakse nende kaugus eelmisest piketist, nurga tipud ja kõvera peapunktid märgitakse ringikesega, millest paremale poole kirjutatakse kaugus eelmisest piketist sentimeetri täpsusega, vasakule poole kirjutatakse punkti nimetus. Nurga tipus näidatakse noolega trassi pöördesuund, piki noolt kirjutatakse uue suuna direktsiooninurk...

Geodeesia
360 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
12
doc

üldiselt füüsikast

Mateeria olemasolu ruumis võib ruumi põhi omadusi muuta. Maailm on muutuv ja liikuva ja koosneb mateeriast, millega toimuvad sündmused ja protsessid ja nende kirjeldamiseks on vaja mõistet. Ka ajast saab luua geomeetrilise pildi ­ mingi punkti, millest lugemist alustada. Aeg jaguneb käesolevaks hetkeks ­ minevik, tulevik. Aeg on ühemõõtmeline ja tema geomeetriliseks pildiks on sirgjoon , ta on pidev ja lõpmatu. Mõõtmised ajas ja ruumis. Aeg ja ruum on meetrilised st et mõõta saab ajas ja ruumis olevaid materiaalseid esemeid, välju, protsesse, sündmusi. 1 Füüsikalised suurused ja nende mõõtmine. Mõõtmine on ühe suuruse võrdlemine teise suurusega, mis kokkuleppeliselt on võetud mõõtühikuks....

Füüsika
158 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kordamisküsimused

86. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Kuidas tekib sirgjoone liikumisel ühekatteline pöördhüperboloid (hüperboolne paraboloid)? Kuidas tekib üldkujuline silindriline (kooniline) pind? Kuidas tekib silindroid (konoid)? nimetatakse pinda, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja). Neist tähtsamad on loetletud allpool. Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont p ja jääb paralleelseks antud sihisirgega s (joon. 5.8, a). Kui juhtjooneks on teist järku joon, siis on tegemist teist järku silindriga (elliptiline, hüperboolne või paraboolne). Kooniline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud...

Kujutav geomeetria
636 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Klassitsism, romantism

Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist...

Kunstiajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kõik küsimused vastustega

4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9...

Kujutav geomeetria
659 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kompositsioon

2) Asjade väliskiht (pealmine kiht). 3) Tasapinnalise kunsti alus. joon Ühe mõõtmega vorm. Suurema tähtsusega jooned on on sirgjoon ehk sirge, mis tähistab põhilisi orienteerumissuundi; regulaarne kõverjoon on ring. Mõistest "joon" tulenevad mõisted "pind", "keha" jm. Punkt Rangelt võttes saab sellega tähistada üksnes asukohta pinnal või ruumis, kuna on lõpmatult väike. Tavatähenduses on aga tegemist üldpinna (aluse, tausta) suhtes väikese pinnaga, mis kas on ümmargune või lihtsalt paistab selline, kuna on niivõrd väike. Ruum 1...

Kunstiajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika mõisted

LJ suuna võib määrata vasaku käe reegli abil, sellega leitakse plusslaengule mõjuva jõu suund. Kui magnetvälja jõujooned on suunatud pihku, välja sirutatud sõrmed näitavad liikumise suunda, siis pöial näitab jõu suunda. LJ on alati risti nii magnetväljaga, kui ka liikumise suunaga. LJ mõjul liiguvad osakesed magnetväljas kõverjoont mööda(kui =0, siis on trajektoor sirgjoon , kui =90, siis ringjoon ja kui 0< <90, siis kurvijoon) 3. Elektromagnetilise induktsiooni(EI) nähtus ja näide koos seletustega: Elektromagnetilise induktsioon nähtus seisneb selles, et muutuv magnetvoog põhjustab suletud kontuuris elektrivoolu tekke. Ev-u suund sõltub sellest, missuguse suunaga on manetväli, samuti ka, kas kontuuri läbiv magnetvoog kasvab või kahaneb. Valem: =- (/t), kus =magnetvoo muut, t=sellele muudule vastav aja muut. Näide: magnetväljas...

Füüsika
161 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Kujutav geomeetria eksam (teooria)

Miks uhest projektsioonlst koosnev joonls lima lisaandmeteta el objektl? . maara * Sest joonlsed peavadmaaramaobjekti, 5.0. uheselt m8arama objekti koik geomeetrillsed omadused, kuid objekti uksainus kujutls ilma lisaandmeteta el maara seda objektl ruumls S. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon tihtib projekteeritavate kiirtega. (Ex .L s) 6. Mis juhtumll tasapinnallse kujundl paralleelprojektsloonlks tuleb slrgloik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevadkOik kujundi tasandis. 7. Mis on slrgl61gu moondetegur? * LOigu paralleelprojektsiooni ja temaoriginaalpikkuse suhe. 8. MiIIlstesplirides v51bmuutuda slrgl6igu moondetegur: 1) ristprojekteerimis~l, 2) paralleelprojekteerlmisel? * -1) 0 s ms 1 2)Osmsao 9...

Kujutav geomeetria
733 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Kujutav geomeetria eksam (teooria) II osa

Kuldas teklb sirgjoone liikumlsel OhekattelinepoordhOperboloid(hOperboolne paraboloid)? * Ohekattellne poordhOperbolold teklb slrge poorlemisel umber sirge , kus sirged on kiivsed 85. Kuldas tekib Oldkujulineslllndriline (koonlline) pind? *Sillndriline plnd teklb slrgjoone lIikumlsel, kui sirgjoon igas oma asendis loikab antud juhtjoont ja jaab paralleelseksantud sigega - nn. slhisirgega 86. Kuidastekib sllindroid (konold)? * 1) Silindroid on plnd, mls teklb slrgjoone llikumisel, kul sirgjoon igas omas asendis 161kabkahte antud juhtjoont ning jaab Ohtlaslparalleelseksantud tasaplnnaga - nn. juhtjoonega 2) Sillndrold mille Oksjuhtjoon on slrge, nim. konoldlks 87. Milliseid joonl volb saada poordsllindri 161kamlsel...

Kujutav geomeetria
442 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kujutava geomeetria kordamisküsimused

2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need alaliigid üksteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millises piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur ristprojekteerimisel (paralleelprojekteerimisel)? 0m1, (0m<). 7...

Kujutav geomeetria
293 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Mõtte mõttest

loj (filos) ­ armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) ­ armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) ­ armastus sof...a (sofia) ­ tarkus; sofÒj (sofos) ­ tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) ­ arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) ­ tööarmastus; filosof...a (filosofia) ­ tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...

Euroopa tsivilisatsiooni...
63 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Kompositioon maastikukujunduses

3 Põhivormid Ümbritsevaid objekte iseloomustab väliskuju ehk vorm. Seda saab kirjeldada läbi mõõtmete. Vorme on kolme gruppi : punkt ja joon, pinnad, kehad. Punkti mõõtmeid pole võimalik määrata. Maastikul on punkt mõni koonduv objekt, näiteks üksik puu järve taustal. Joon on kaht punkti ühendav sirglõik. Joon võib kulgeda ruumis seaduspäraselt või seaduspäratult. Seaduspäraseks nimetatakse joont, mida saab kirjeldada matemaatiliselt, näiteks sirgjoon , ring, hüperbool. Seaduspäratuid jooni ei ole võimalik matemaatiliselt üheselt kirjeldada. Pind on kolme punkti omavaheliselt ühendamisel joonega tekkiv vorm, kui punktid ei asu ühel sirgel. On tasaseid, kõveraid ja murtud pindu. Keha on ruumis kome mõõtmega kirjeldatav mahuline vorm. Kehad jaotuvad regulaarseteks ja ebaregulaarseteks. Regulaarsed kehad on kehad, millel on võrdsed tahud, näiteks kuup. Ebaregulaarsed on näiteks kivirahnud...

Kompa
35 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Spikker

pinna levifaktor võtab kuju: E 01 Raadiohorisont on kaugus saatjast või vastuvõtjast punktini, kus Juhul. kui saatja ja vastuvõtja vahel on otsenähtavus, tuleb levitegurit nendevaheline sirgjoon puudutab maapinda. Raadiohorisondi modifitseerida: kaugused avalduvad: Ed...

Mobiilsete juurdepääsuvõrkude...
54 allalaadimist
thumbnail
85
pdf

Konspekt

Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaaln...

Matemaatika ja statistika
559 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Erikultuuride suhtumisest aega

Inimlik aeg, vastupidiselt, on liikuv, mööduv ning see on subjektiivne, kuna lähtub ainult inimesest endast. Inimlik aeg on lineaarne, liikudes minevikust olevikku ja olevikust tulevikku vääramatult Viimse Kohtupäeva suunas. Selge alguse ja lõpuga ajaline lineaarne maailmapilt, mis põhineb juudi-semiidi ajakontseptsioonil, manifesteeriti kristlikus religioonis. Modernistliku ajakäsitluse aeg kui alguse ja lõputa sirgjoon määrati ratsionalismi ja valgustusfilosoofia valguses 18. sajandil, kui aega hakati mõistma kui ühe-dimensioonilist paratamatut ja muutumatut kulgu, mille alustaladeks on aastakalender ja õiget aega näitav kell. Muutus toimus, kui Einstein ,,täitis universumi kelladega, mis kõik näitavad õiget aega." Ajataju kui teatud mudelit analüüsides võib jagada selle teisel ka tasandil ­ nimelt isiklikuks ja ühiskondlikuks ajaks...

Kultuurilugu
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun