puudel ja põõsastel. Toitumine ● Kõik kameeleonid püüavad putukaid. ● Saba kasutavad kameeleonid vahel ka haardeorgina saagi tabamiseks. ● Kameeleon liigub okstel ülimalt aeglaselt. Näpitsakujulised varbad võimaldavad tal hästi oksast kinni hoida. Nad püüavad putukaid kiiresti väljapaiskuva pika kleepuva keele õõnsasse tippu. Keel võib pikeneda kuni kuus korda ja liikuda kiirusega ligi 10 m/s. Munemine Emane muneb 20 kuni 30 päeva pärast paaritumist. ● Munemise algusest saab aru emase rahutuks muutumisest. ● Emane muneb 30 kuni 60 ovaalset muna, mis kaaluvad 1-1.5 grammi. ● Muna jäetakse pinnasesse kraabitud urgu hauduma 3–10 kuuks. ● Kameeleon vabastab end ise munast. ● Kuidas ja miks kameeleonid värvi muudavad? ● Läbi aastasadade on need kavalad roomajad arendanud endas võime värvust ja mustrit muuta – seda just selleks, et ümbrusega kokku
Too näiteid. 5. Mida tähendab kohastumine? 6. Kuidas on kohastunud kõrbetaimed eluks kõrbes? 7. Koloonia mõiste, näited selle kohta. Miks on selline kooseluvorm kasulik? 8. Sümbioosi mõiste, näited selle kohta (3-4). Vaata kodutööd vihikust (mis kasu saab sellest kumbki organism?) 9. Parasitismi mõiste. Näited selle kohta. 10. Mis viisil võivad loomade parasiidid peremeest kahjustada? 11. Arutle, miks on teiste lindude pessa munemine käole kasulik. 12. Kisklus ja selle näited. 13. Võrdle saakloomade ja kiskjate arvukust. Kumbasid on alati rohkem? Kuidas mõjutab saakloomade arvukus kiskjate arvukust? 14. Miks ei saa kõiki röövloomi kiskjateks nimetada? 15. Kuidas avaldub konkuresnt sama liigi isendite vahel? Näited 16. Kuidas avaldub konkurents eri liigi isendite vahel? Näited 17. Toiduahelad ja selle astmed (tootjad, tarbijad). Näited toiduahela kohta. 18. Mis on toiduvõrk? 19
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/roomajad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/dinosaurused2.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused Entsüklopeedia: "Tahan kõike teada" Saurused 1 . Saurused elasid me planeedil umbes 230 miljonit aastat tagasi. Viimased, kellest me teame surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused elasid maal umbes 150 miljonit aastat. Ükski inimene pole kunagi dinosaurust näinud, sest esimesed inimesed ilmusid planeedile umbes 4 miljonit aastat tagasi. 2. Saurused olid roomajad, kes arenesid kõige erinevamateks eluvormideks. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 34,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madag...
..... 3 Elukoht ja toitumine............................................................................................ 3 Hiidkaruslane......................................................................................................... 4 Kohad.................................................................................................................. 4 Välimus................................................................................................................ 4 Munemine........................................................................................................... 4 Intervjuu................................................................................................................. 5 Sõnumiveerg.......................................................................................................... 6 Kasutatud materjal................................................................................................. 6 Päevapaabusilm
Toit: Segatoiduline. Sööb veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid, teraviljade seemneid, veeputukaid, vähilaadseid ja limuseid. Pesitsemine: Pesa ehitatakse enamasti vee lähedale. Tavaliselt paikneb pesa kuivades kohtades maapinnal, olles hästi varjatud põõsaste jne poolt. Munemine algab aprillis, massiline munemine toimub mais. Täiskurnas on 8...11 muna. Ohustatus ja kaitse: Ohustavaks on eelkõige veekogude reostumine. Looduskaitse alla ei kuulu. Siidisaba Levik: Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika metsavööndi põhjaosas, talviste hulgurännete ajal massiliselt ka lõuna pool kuni Lõuna-Euroopani ja
Lennutiivad on kilejad, teine tiivapaar on putukatel arenenud sumistiteks, mis tekitavad lendamisel iseloomulikku heli (pirinat).Paljude tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330 korda sekundis. Iseloomulikud tunnused: • jässakas keha • lühikesed tundlad • hõredalt paiknevate harjastega keha • tegutsevad ainult päeval Paljunemine • kiire paljunemine • vaegmoone • vastseks vakl • munemine • Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti huvitav ja keerukas on surukärblaste pulmalend. Enne seda püüab isane mõne väikese putuka, et seda pulmalennu ajal emasele pakkuda. Vastutasuks pulmakingi eest saab emasega paaruda, ühtlasi päästab ta ka oma elu, sest pulmakingi puudumisel võib agressiivselt meelestatud emane isase enda ära süüa. Toakärbes Toakärbes on kõige tuntum kärbseliik, kes tegutseb ainult
Selgsõudur Notonecta glauca Britta Sims KELA II Taksonoomia Klass: putukad Selts: nokalised Alamselts: lutikalised Sugukond: selgsõudurlased kehaehitus Iminokk uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Punased silmad e mas tase Tagajalad aerutaolised Neljas tase Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised ...
................. 4 2.2 Talvitumine................................................................................................. 5 2.3 Röövikustaadium........................................................................................ 5 2.4 Nukustaadium............................................................................................ 5 2.5 Nukust koorub liblikas................................................................................ 6 2.6 Munemine.................................................................................................. 6 3. Liigi levik ja arvukus........................................................................................ 7 4. Liigi ohutegurid............................................................................................... 8 5. Liigikaitse........................................................................................................ 8 Kokkuvõte........................
Igal mesilasel on ma kindel roll või ülesanne koloonia tööjaotuses. Koloonia on ülesehitatud tuhandetele isenditele, mis funktsioneerivad tervikuna. Töömesilased ja mesilaskuninganna on emased aga ainult mesilaskuninganna on paljunemisvõimeline. Kõik lesed on isased. Töömesilased puhastavad tarusid, koguvad õietolmu ja nektarit, et toitu kolooniat ning hoolitsevad ka järglaste eest. Leskede ainsaks tööks on paaritumine kuningannaga. Mesilaskuninganna ainsaks ülesandeks on munade munemine. Mesilased mürk asub keha tagaosas paiknevas astlas ning ainult emased mesilased nõelavad. Seda põhjustab muneti, mis on emastel mesilalastel paljunemise eesmärgil. Kuninganna kasutab oma munetit nii munade munemiseks kui ka kaitsevahendina nõelamiseks. Viljatud emased, teise nimega töömesilased ei mune. Nemad kasutavad oma muneteid ainult nõelamiseks. Mesilased näevad kõiki värve, väljaarvatud punast. Värvide
Väljavooluks on ,,suremine", mis on määratud parameetriga b2, mida omakorda mõjutab ekperimendist teada ellujäämise määr ühe päeva kohta (b2=Täiskasvanute suremise määr, 1/päev. päev=T=1=eksperimendi aeg). Määratud on veel ,,munade ellujäävus"=0.7 ja ,,haudeperiood"=5 (kui kaua kestab haudumine, päevades), mis mõjutavad parameetreid u1 ja b1. MUNE munade hukkumine munemine koorumine b1 munev us u1 täiskasv anud f1 suremine haudeperiood s2 b2 munade ellujääv us 17
maksa, sealt limast tekib vastne, seemnehoidlas, veevooluga mantliõõnde, liiguvad moodustub saastanud munarakud liiguvad emasloom munad kookon ja toiduga satub viljastavad emaskarbi muned mere soolde ja algab inimese soolde, seemnerakud, juurde, munad põhja javalvab siis rohule, munemine, vastne väljub, munad viljastatkase, mune, pärast satub vette, munarakud kandub verega asetataks munast järglaste munast viljastatakse, kopsu, elab emulda, koorub vastne, koorumist nad koorub vihmauss poeb kopsus, liigub kooruvad uued kiinituvad surevad.
panevad § Veres sisalduva hemoglobiini tõttu on vihmaussid roosad § Hingamiselundid tal puuduvad, ta hingab naha kaudu, milles paikneb tihe veresoonte võrgustik Paljunemine: § Vihmaussid on liitsugulised loomad § Sellele vaatamatta nad ise ei paljune § Nad liibuvad kõhtmise osaga teineteise vastu § Pärast seemnerakkude vahetust hakkavad nad vööpiirkonnast lima eritama § Limast moodustub kookon ja algab munemine § Munarakud viljastatakse § Vihmauss poeb kookonist välja ning seal hakkavad arenema munad § Ning siis koorub uus vihmauss Kas teadsid? § Ühel hektaril elavad vihmaussid suudavad aastas tõsta maapinnale kuni 30 tonni mulda! § Selle tulemusena paraneb mulla viljakus § Mööda vihmausside käike, mis ulatuvad kuni 2 meetrini, liigub paremini nii õhk kui vesi, neid mööda kasvavad taimede juured § Vihmausse nimetatakse ka mulla
Loomade ökofüsioloogia 2. kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused 1. Miks on mäletsejatel loomadel sümbiontsed mikroorganismid, kui loomad söövad vähese toitainetesisaldusega toitu, näiteks valguvaene põhk? Mikroorganisimid mäletsejate maos toituvad tselluloosist ja produtseerivad kergeid rasvhappeid. 2. Ovovivipaaria? Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks (arusisalik, mõned haid, rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad. 3. Otsene kalorimeetria? Otsene kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel. 4. Semiokemikaalid? Signaali kandev kemikaal, neid on erakordselt palju. Semiokemikaale kasutatakse: – Kahjurite monitooringuks – Masspüügil arvukuse vähendamiseks – Paaritumise takistamiseks – Lõksudes (atraktant koos insektitsiidiga) – Kahjurite meelitamine kultuurtaimedest eemale 5. Neuroendokriinsüsteem? ...
MUNAD Kelle mune me sööme? -Kanamuna -Vutimuna -Jaanalinnumuna -Hanemuna -Pardimuna -Veelindude munad Muna on väärtuslik toiduaine. -Valgud (munavalge) -Mineraalained: Ca, Na, K , Mg, P, S, Mn, Fe, I, Zn -Vitamiinid: A,D,E,K,B - Kõrge toiteväärtusega- Omastatavus 95-97% -Kalorsus suhteliselt madal -Keskmine muna (50-70%) annnab 70-80 kcal energiat -Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale. -Munadele võib anda lisaväärtust MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus. -Ökomunad -Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas MUNA EHITUS - Koor 11-40% - Munavalge 54- 60% - Munarebu 29-36% KOOR -Paksus 0,3- 0,4 mm -Värvus oleneb kana pigmendist -Mikroskoobilised poorid gaasivahetuseks -Välimine osa on Ca ja Mg soolad, sisemine nahkjas kest - Bakterikindel kiht pinnal munemse järgselt ...
Röövritsikate kurameerimisest on peaaegu kõik kuulnud, muuhulgas seda, et mõnedel liikidel hammustab emane isasel suguakti ajal pea otsast. See komme avastati röövritsikaid vangistuses jälgides ning pikka aega peeti seda putuka sigimisega seotud nähtuseks. Uuemad uurimused näitavad siiski, et vabaduses elavate röövritsikate hulgas esineb kannibalismi palju harvem. Röövritsikate tuntuimaks esindajaks on kahtlemata palvetaja, kelle munemisperiood algab suvel ning venib hilissügiseni. Munemine toimub, nagu kõigil röövritsikatel, küllaltki omapäraselt. Emane hakkab munema kohe pärast paaritumist ta istub seejuures rahulikult kivil või taimevarrel, vaid aeg-ajalt ettepoole kummardudes. Sel ajal tulevad munetist välja munad koos kleepuva vedelikuga, mis mune kattes kiiresti tardub. Nii tekib iseloomulik kapsel- ooteek. Neid võib tihti näha näiteks tarade või telefonipostide otsas. Ooteek koosneb kambritest, milles igaühes asub piklik muna
õhumullikest, mis saab pidevalt täiendust ümbritsevast veest ja tänu sellele ei pea mudatigu nii tihti veepinnale tulema. Mudateod on mõlemasugulised. See tähendab , et igal isendil on olemas nii nais kui ka meessuguorganid. Munevad nad tavaliselt kevadel või suvel, kui vesi on soe. Hoolimata sellest, et nad on mõlemasoolised nõuab paaritumine siiski alati kahte isendit, paaritumise käigus viljastab üks isend teist. Sellele järgneb munemine, tavaliselt munetakse ligikaudu 500 muna korraga. Mudateod kleebivad munad lintidena veetaimede, kivide ja mitmesuguste vee all leiduvate esemete külge. Igas munas areneb mudateo loode, mis näeb välja nagu täiskasvanud teo miniatuurne koopia tal on olemas isegi juba oma koda. Kohe pärast väljakoorumist alustavad pojad iseseisvat elu. Seisvates vetes sadestuvad ligunenud puutüvedele, kividele või rohule kärbunud orgaanilised ained ja
Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid kannuseid. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Feromooni lõhna tajuvad loomad küllalt suure vahemaa tagant. Igal liigil on spetsiifilised feromoonid, see on üks põhjusi, miks eri liikidesse kuuluvad loomad omavahel väga harva kopuleeruvad. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Sellistel liikidel, mille valmikud ei toitu, toimub munemine suhteliselt lühema aja jooksul, kuna ka nende loomade eluiga on lühem. Tavaliselt munetakse munad toidutaime peale või selle lähedusse, mõne primitiivsema liigi puhul loobib emane munad lihtsalt lennu ajal laiali. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Niisuguseid liike, mille röövikud söövad surnud taimeosi või mõnd muud orgaanilist ainet (riidekoi, kasukakoi jne) on üsna vähe. Tuntakse ka niisuguseid
Tüüpiliselt viib see isendi hukkumisele. Kasvajetest on esimesed andmed 1930-datest aastates, kuid oma massilise proportsiooni saavutas see 80-ndatel. Esialgu leidus seda ainult Roheliselt merikilpkonnalt, kuid tänapäeval leidub seda ka teistel liikidel. Pesitsemist takistavad tegurid on peamiselt seotud inimeste olemasolu ja nende tegevusega randades, eriti öösiti. Sel juhul on kilpkonnad sunnitud vahetama pesitsuspaika mõne vähemsobiliku koha vastu. Munemine võib jääda hiljaks ja võib ka üldse ära jääda. Vahel rannas toimuv rekreatiivne tegevus võib hävitada ka juba olemasolevaid pesi. Salaküttimine kilpkonna munade pärast on tõsine probleem igal pool, kus kilpkonnad pesitsevad. Kilpkonna mune peetakse kanamunadest paremaks küpsetiste valmistamisel, seega on nad väga hinnas. Tehis valgus on eksitav äsja koorunud kilpkonnadele, kes peaksid suubuma merre, kuhu neid suunab ookeanilt peegelduv valgus
Kalade mitmekesisus rüükalad, kilpkalad, vihtuimsed - 2paiksed putukad, ämblikud Devon Devon Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine 57% perekondadest 83% liikidest Karbon 359 299 mln a.t. Kliima soe ja niiske, soode teke Kivisöeajastu Karbon Käsijalgsed Merisiilikud Palju 2paikseid Esimesed roomajad Lootekestad ja munemine Kõhrkalade kõrgperiood, haid Tiibputukad (tiibade siruulatus üle 50 cm) prussakalised Karbon Osjad, kollad, sõnajalad Esimesed paljasseemnetaimed Karbon Sookoll: Tullimonstrum gregarium Perm 299 251 mln a.t. Kliima muutumine kuivaks kontinentaalseks Perm Kuiv kliima soosis paljasseemnetaimi Palmlehikud Hõlmikpuud Ilmusid okaspuud Perm
Teise kaitsekategooria taime- ja loomaliigid Alice-Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldma Teise kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Samuti kuuluvad siia liigid mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Teise kaitsekategooriasse kuulub 144 taime, 27 seene, 32 sambliku ja 59 loomaliiki. Hallhüljes (Halichoerus grypus) RIIK Loomad HÕIMKOND Keelikloomad KLASS Imetajad SELTS Kiskjalised ALAMSELTS - Loivalised SUGUKOND Hülglased PEREKOND Hallhüljes LIIK - Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt ...
Enamuse ajast veedavad nad põõsastikus, tihedas rohus jne (Remm, 1954). Valmikujärk kestab mõned kuud. Pistesääsklased toituvad inimese, kodu- ja metsloomade verest. Isasloomad verd ei ime. Emasloomadel on vereimemine aga hädavajalik, vastasel korral ei hakka nende kehas arenema sugurakud (Remm, 1954). Pärast õnnestunud vereimemist lendab mõnda varjulisse kohta seedlema. Mõne päeva pärast ta muneb. Selline imemine ja munemine võib toimuda suve jooksul mitu korda, juhul kui sääsk ei hukku (Remm, 1954). Isasloomade eluiga on aga lühem. Tavaliselt ollakse suurtes parvedes ja oodatakse emaslooma saabumist, et ta viljastada. Pärast paaritumist isasloomad kaua enam ei ela. Nende seemnerakud aga säilivad emaslooma seemnehoidlas (Remm, 1954). 4. Kokkuvõte Pistesääsklased on väga tülikad putukad, nad on inimeste ja koduloomade välisarasiidid.
Paljud järeltulijad surevad, sest nad ei suuda kestast välja kooruda. Teised saavad aga kiire lõpu mõne linnu või muu kiskja läbi. Uuringud näitavad, et ca 10% poegadest jäävad ellu ja neist sirguvad täiskasvanud isendid.(Sea Turtles, 2007) Osadele liikidele on ka omane, et munemisvalmis emad lähevad kaldale koos, kaevavad ühe suure augu ja munevad kõik munad ühte auku kokku. Munad kooruvad tavaliselt 45-70 päeva möödudes.(Sea Turtle-world, 2009) Kui munemine on lõpetatud, siis ei pöördu emaskilpkonn kunagi oma poegade ja munade juurde tagasi.(Sea Turtle-world, 2009) 5. Merikilpkonnade ohutegurid Kuna merikilpkonnade eluiga on võrdlemisi pikk, 80-150 aastat, siis ohud, mis neid piiravad nii suure läbivusterritooriumi peale nagu need roomajad oma elu jooksul katvad on peamiselt inimtegevuslik, kuid tuleb tõdeda, et oma osa siin mängib ka loodus. Looduse poolt tekitavad merikilpkonnadele suurt ohtu just kiskjad, näiteks kährikud
muuutvad nukujärgus, kus valmiku kujunemiseks kasutatakse ära vastse poolt salvestatud 4 varuained. Valmikujärku peamine üleasanne on soo jätkamine, suguproduktide valmistamine ja nende toimetamine arenemiseks soodsasse keskkonda (Haberman, 1968). Ligikaudu 75% Eestis elavatest jooksiklaste liikidest paljunevad kevadel. Sügisel paljunevatel liikidel talvitub tavaliselt vastne, mitmel liigil ka valmik, seljuhul paaritumine ja munemine toimub hilissügisel. Vähesed liigid paljunevad südasuvel. Oletatakse osadel liikidel ka munana talvitumist (Haberman, 1968). Arenemistsükli üldine kestus on enamikul liikidel aasta. Mõned suuremad isendid elavad kuni kolm aastat. Jooksiklaste aktiivne elutegevuse periood algab tavaliselt meie tingimustes aprilli lõpul kui õhutemperatuur ületab 8-10 ja kestab kuni oktoobrini, enamik liike on läinud talvituspaikadesse (Haberman, 1968).
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha: kogutoodang kasvanud viimase kümnendi jooksul 2 miljonit tonni aastas. 1997. a. tarbiti 58 milj. t. a. (28% kogu lihatoodangust) 2020. a. prognoos 151 milj. t. a (40% kogu lihatoodangust) Juba 1996. a. oli linnuliha tarbimine suurem kui veiseliha, 2010. a. linnuliha tarbimine suurem kui sealiha tarbimine Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni !! Kõige rohkem kanamune toodetakse Aasias (vist 2005. aastal oli 36 milj. tonni) Euroopas samal ajal 10. milj.tonni LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE EESTIS! 2014. aastal munade kogutoodang 199 miljonit tükki. 2002.a. oli 253 milj tk, aga siis hakkas langema. 2014. aastal kana munes keskmiselt 291 muna. ...
Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7-kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva.
looduslikke rohumaid, kuid hilisem heinaniitmine traktoritega tapab noored linnud). Ökoloogilise lõksu teke: · elupaikade fragmenteerumine servaefekt · urbaniseerumine · niitmine, viljalõikamine · võõrtaimestiku introdutseerimine · kiskjate ja parasiitide introdutseerimine · globaalne kliimamuutus · ka talvine toitmine + toitmise ootamatu lõpetamine · tehiselupaikade rajamine Lehtmetsad: · asustatus kõrgem · munemine varasem · kurnad suuremad · munad suuremad · Ca-rikkad · fragmenteerunud · sekundaarsed võsad · tehispesad tõstavad tiheduse liiga kõrgeks Okasmetsad: · järglasi rohkem · tervis parem · suremus väiksem · pole toidupuudust · on õõnsuste puudus · on kaltsiumipuudus Suguline valik inimesel Sugulise valiku teooria erinevused meeste ja naiste sotsiaalses edenemises, nii nagu ka
lendamisstiil üles-alla · Kihulased väiksed mustad putukad, nende sülg on mürgine Kärbsed · Jässakas keha, lühikesed tundlad. · Tegutsevad ainult päeval paks kitiinkest. · Paljunevad kiiresti, munevad kõikjale, kus on toitu vastsetele vakladele · N. toakärbes, lihakärbes e. porilane, parm, põdrakärbes, äädikakärbes, veise- nahakiin.. · Inimesi häirivad: vere imemine, prügikastides ronimine, toidule munemine jne. · Paljud kärbselised on õite külastajad ja tolmeldajad. · On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest. Putukate tähtsus looduses ja inimese elus · Taimekahjurid kartulimardikas, lehetäi, kooreürask, mitmete liblikate vastsed, männikärsakas jt. · Toiduks paljudele loomadele linnud, kahepaiksed, roomajad, putuktoidulised, ämblikud. · Lagundavad taimejäänuseid sõnnikumardikas, termiiidid.
on pisut alla 0°C. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Feromooni lõhna tajuvad loomad küllalt suure vahemaa tagant. Igal liigil on spetsiifilised feromoonid, see on üks põhjusi, miks eri liikidesse kuuluvad loomad omavahel väga harva kopuleeruvad. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Sellistel liikidel, mille valmikud ei toitu, toimub munemine suhteliselt lühema aja jooksul, kuna ka nende loomade eluiga on lühem. Tavaliselt munetakse munad toidutaime peale või selle lähedusse, mõne primitiivsema liigi puhul loobib emane munad lihtsalt lennu ajal laiali. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha
Isend Sugu Ploidsus Viljakus (kromosoomistiku kordsus) Emamesilane emane 2n + Töömesilased emased 2n - Isamesilased ehk isased n (partenogenees) + lesed Emamesilase munemine a) viljastatud munad - neid muneb palju b) viljastamata munad - vähesel määral (100 - 200) Kas tuleb emamesilane või töölismesilane, tehakse vahe peale vastsestaadiumit: vastseid toidetakse erinevalt: töölised saavad toitu, mis teeb steriilseks. Töölised kaitsevad emamesilase vastseid vana emamesilase eest, kes tahab noored emad tappa. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus 1. Levib hõredates väheasustatud piirkondades, kus teise sugupoole kohtamine on
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1.ANATOOMIA.........................................................................................................................3 1.1.Kehaehitus.........................................................................................................................3 1.2.Koda..................................................................................................................................3 1.3.Siseelundkonnad............................................................................................................... 4 1.4.Meeleelundkond..........................................................................................
TORM Mängu eesmärk: Valmistada lapsed ette teemaks ,,Kalad" Vajalikud vahendid: Kriidid/võimlemisrõngad Kirjeldus: Üks õpilane määratakse juhtmängijaks - kalaparve juhiks. Ülejäänud mängust osavõtjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ümber jalgade sõõri (kasutada võib ka võimlemisrõngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale mängijale antakse kordamööda neile tuttavate kalade nimed nt kilu, räim, lest, tursk jt. Mängujuht seletab, et tormi tulekul viib kalaparve juht kalad kaldapoolt ära sügavamasse ja ohutumasse meresoppi. Tormi vaibumise järel tulevad kalad eelnevatesse kohtadesse (sõõridesse) jälletagasi. Mängust lähemalt: Pärast mängujuhi hüüet: "Meri möllab!" jookseb kalaparve juht ümber teiste kalade (õpilased) ja kutsub neid oma nimepidi kaldapoolt lahkuma. Kalad, keda nimetati, lahkuvad oma sõõrist ja järgnevad parve juhile. Tegevus jätkub s...
(metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. 5 Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt.
Kalkun kuulub kanaliste seltsi kalkunite sugukonda. Kodukalkuni tõud põlvnevad Põhja- Ameerika ulukkalkunist. Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. 8 Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt.
vabakirikud (vennaste kogudused jne), riigi poolt tunnustatud kirikud (EELK). 19.sajandi alguseks oli kujunenud valitseval rahvusel, sakslastel, kaks riiki. Kujunes välja valmisolek tunnistada eesti talupoegade õigust inimlikule eksistentsile. See toimus vene impeeriumi ja balti erikorra osavaheliste pingete raames (1819). Valmisolek uute ideede vastuvõtmiseks. Kujundlikult väljendudes 19.sajandi algul I põlve eesti intellektuaalide poolt rahvusliku pesa punumine ja rahvusliku muna munemine, linnu väljahaudumine. 19.sajandi seletuseks on see, et alguskümnendikeks olid eestlased hõivatud mitmete kirjakultuuri kanalite poolt. Üheks põhiliseks tekstiks oli Piibel. Esimene täispiibel ilmus 1739 ja Piibel levis ja ta oli n-ö kommunikatsiooni agendina kirikutes. 1820ndatel võime rääkida juba üksikutest eesti enda intellektuaalidest. Kolmas kandja, mille kaudu rahvuslik ideoloogia reformeerumine hakkas tekkima on ajakirjandus. 1766 Stielde arstiteaduslik ajakiri
o. kolooniatena. Iga koloonia liige täidab mingit kindlat ülesannet. Näited: mesilased kord ehitatud pesa püsib aastaid. Ühe pereliikme eluiga ei ole tavaliselt pikem kui mõni kuu. Ühe mesilaspere moodustavad mesilasema, umbes tuhat leske ehk isamesilast ja kümned tuhanded töölised. Töölisteks on suguvõimetud emased, kelle muneti on muundunud mürgiastlaks. Isamesilaste ülesanne on mesilasema viljastamine toitu ei korja ja tarutööd ka ei tee. Mesilasema ainukeseks mureks on munemine. herilased ehitavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust ainult üheks aastaks. Herilased mett ei valmista.Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate peeneks mälutud massiga (seega on sama kasulikud kui putuktoidulised linnud). Esimeste külmade saabudes hukkuvad kõik pereliikmed peale sügisel koorunud herilasema, kes poeb varjulisse kohta talvituma. Sipelgad pere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas
SubCL diapsida (linnud, krokodillid, sisalikud, ussid ja sugulased) InfraCL Archosauria (linnud ja krokodillid) VAATA TAKSONOOMIA Nr O Crocodylia LEVIK: vee-eluviisiga, troopikas LIIKIDE ARV: 24 liiki PALJUNEMINE: EHITUS: - kiskja - suured - jõulised lõuad - lame pea ANATOOMIA JOONIS: (krokodill) 56 Linnud: LEVIK: LIIKIDE ARV: 9600 liiki PALJUNEMINE: munemine EHITUS: - kohastunud lendama - püsisoojased - kõrge kehatemp eeldab aktiivset elu - NS kõrgelt arenenud - õhkluud - õhuke marras- ja pärisnahk - alusnahk paks - sulestik - hambad puuduvad toidu haaramine ja kinni hoidmine noka abil - pugu - laulukõri ANATOOMIA JOONIS: (lind) SELTSIDE VÕRDLUS: SUGUKONDADE VÕRDLUS: 57 O hanelised anseriformes
o. kolooniatena. Iga koloonia liige täidab mingit kindlat ülesannet. Näited: mesilased kord ehitatud pesa püsib aastaid. Ühe pereliikme eluiga ei ole tavaliselt pikem kui mõni kuu. Ühe mesilaspere moodustavad mesilasema, umbes tuhat leske ehk isamesilast ja kümned tuhanded töölised. Töölisteks on suguvõimetud emased, kelle muneti on muundunud mürgiastlaks. Isamesilaste ülesanne on mesilasema viljastamine toitu ei korja ja tarutööd ka ei tee. Mesilasema ainukeseks mureks on munemine. herilased ehitavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust ainult üheks aastaks. Herilased mett ei valmista.Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate peeneks mälutud massiga (seega on sama kasulikud kui putuktoidulised linnud). Esimeste külmade saabudes hukkuvad kõik pereliikmed peale sügisel koorunud herilasema, kes poeb varjulisse kohta talvituma. Sipelgad pere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas
Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt.
nt linnutoitmine sügisel veelinnud jäävad siia, kuid nende veekogud külmuvad kinni nt tehiselupaikade rajamine (pesakastid) Pesakastid (TÜ linnuuurijate uurimus) · Hüpotees: (Viljandi lähedal) leht-ja männimetsades ülespandavad pesakastid on ökoloogilised lõksud rasvatihaste puhul TULEMUS o Pesakastide asustatud oli okasmetsades madalam kui lehtmetsades o Munemine algas okasmetsades ka hiljem o Mune oli vähem kui lehtmetsades (viljakus madalam) o Ka munade keskmine suurus oli väiksem kui lehtmetsades Okasmetsad on nii-öelda mülkad AGA o Lennuvõimelisi järglasi oli okasmetsades rohke kui lehtmetsades o Okasmetsades koorujad elasid talve paremini üle o Üleüldse oli nende füüsiline tervislik seisund parem (toitumus on parem okasmetsades)
eesel + - 0 0 puder - - ? ? Eesel mitteinimene, kes pole täiskasvanu? Tabel paisub lõputult, komponente tuleb üha juurde. Arvutilingvistikas aitab masinal sõna tähendust määrata statistika põhjal, töötavad teatud veaga. 2. Prototüüpanalüüs: tähendused võivad mingis osas kattuda; tähendustel on keskmed, tüüpilised esindajad, prototüübid. Nt mõiste lind: tiivad, suled, nokk, munemine. Peale kindlate tunnuste on vaikimisi tunnuseid, mida saab vajadusel tühistada, nt lendab, laulab. Piirid võivad olla hägusad, paljud mõisted kirjeldatakse nii, et inimese jaoks olulised aspektid tulevad välja. Cruse'i näide prototüüpse esindaja kohta VECHICLE - LIIKLUSVAHEND a) tehtud teedel liikumiseks b) omab oma liikumapanevat jõudu c) liigub kiiremini kui inimene ilma abivahendita d) võib liigutada ka muid isikuid või esemeid peale juhi e) omab nelja ratast
Kollakeha moodustumist munasarjas ei toimu, lõhkenud folliikul regresseerub kiiresti, reguleerides enne seda lühikest aega munaraku transporti munajuhas. Ovulatsioon ei sõltu kuke karjas viibimisest, seda indutseerib valgus, mis nägemisanalüsaatori kaudu toimib hüpotaalamusse, kus humoraalselt stimuleeritakse LH vabanemist. Pimedal ajal ovulatsiooni ei toimu, pideva valgustuse puhul võib ovulatsioon ja munemine toimuda terve ööpäeva jooksul. Viljastamine toimub 5-10 minutit pärast ovulatsiooni munajuha lehtris. Viljastatud munade munemine jätkub 20-25 päeva jooksul pärast paaritumist. Isaslindude sperma on emaslinnu suguteedes, peamiselt tupe ja emaka ühinemiskohas, väga pikka aega säiliv. Kevadel ja suvel on isalinnud väga aktiivsed ja võivad paaritada 50-100 korda päevas. Isalindude testised paiknevad kõhuõõnes, enamasti on vasak testis suurem kui parem, lisasugunäärmed
toimub keskmiselt kord 25 tunni järel, langeb munarakk koos rebuga munajuha lehtrisse. Kollakeha moodustumist munasarjas ei toimu, lõhkenud folliikul regresseerub kiiresti, reguleerides enne seda lühikest aega munaraku transporti munajuhas. Ovulatsioon ei sõltu kuke karjas viibimisest, seda indutseerib valgus, mis nägemisanalüsaatori kaudu toimib hüpotaalamusse, kus humoraalselt stimuleeritakse LH vabanemist. Pimedal ajal ovulatsiooni ei toimu, pideva valgustuse puhul võib ovulatsioon ja munemine toimuda terve ööpäeva jooksul. Viljastamine toimub 5-10 minutit pärast ovulatsiooni munajuha lehtris. Viljastatud munade munemine jätkub 20-25 päeva jooksul pärast paaritumist. Isaslindude sperma on emaslinnu suguteedes, peamiselt tupe ja emaka ühinemiskohas, väga pikka aega säiliv. Kevadel ja suvel on isalinnud väga aktiivsed ja võivad paaritada 50-100 korda päevas. Isalindude
varakult krokodillilaadsed. Mesosoikumit valitsesid diapsiidid. Arhosaurustest kujunesid Triiases välja mitmed dinosauruste liinid, millest põhilised olid Ornitischia ja Saurischia grupp. Arhosaurusedsaurischiasauropoodid. Sauropoodsete dinosaurustele omase gigantismi tagasid: kiire basaalne ainevahetus, palju järglasi, vähene hambumus ning keerukas kops. Väike mälumisaparaat võimaldas areneda pikal kaelal väikese peaga. Kops oli keerukas, õhukottidega lindudele sarnanev süsteem. Munemine võimaldas saada suhteliselt suure järglaskonna. Suured imetajad seevastu on väga aeglased sigijad. 12. Millisel roomajate rühmal tekkisid suled? Milleks see alguses tarvilik võis olla? Teropoodide hulgast eristunud Coelurosauria esindajatel olid esimesed filamentsed suled. Sellesse gruppi kuulusid ka türannosaurused, kuigi neil sulgi polnud ja neist otseselt linde ei tekkinud. Algselt olid suled ilmselt seotud termoisolatsiooniga, hiljem tuli juurde lendamise funktsioon
kohane täpne tegevus, millest ei või kõrvale kalduda. Mõlemas müüdis on kaks jõudu, kes omavahel võisteldes maailma loovad, Üks pool on hea ja teine kuri, vastandus võib olla ka valgus või pimedus. 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Kõige põhilisemad momendid eesti, ingeri ja karjala versioonides: linnu tulek merelt, pesapaiga leidmine, munemine, taevakehade tekkimine. Ka tuule tõusu ja muna vetteveeremise motiividest võib leida eesti versioonis, samuti on eesti variantides sugemeid ilmalinnu kujundist. Esimesel pilgul silmahakkavad küllalt suured erinevused laulus on aga hiljem tekkinud (nt karjala versioonis tõstab Väinämöinen merest põlve mättaks, Eestis on mätaste asemele tulnud põõsad jne. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal]
Kõrgelt arenenud liikidel nagu mesilastel ja herilastel on astlad, neid nimetatakse astlalisteks. Osad kiletiivalistest on karvkattega. Nad elavad koos suurte peredena. Kõikidel on pesas oma ülesanne. Kiletiivalised on näiteks sipelgad, kelle pesas on ka tööjaotus. Sipelgapesa saab alguse ühest emasest. Kiletiivalised jagunevad kolmeks: lehevaablased, munetilised ja astlalised (mesilased, herilased). Mesilastaru saab alguse ühes merilasemast, kelle ülesandeks on munemine. Pesas on 1000 isasmesilast ehk leske, kelle ülesanne on emasmesilase viljastamine. Mitmekümnetuhande töömesilase ülesanne on mett koguda ja pesa kaitsta. Herilased, sipelgad ja mesilased on ühiselulised loomad (saavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega). 3) Kiilid on saleda ja pika tagakehaga putukad. Kiilidel on 2 suurt liitsilma, millega ta näeb kuni 10m kaugusele. Kiil ei saa tiibu oma seljale kokku voltida. Ta hoiab neid kas kere kõrval
tõusnud vajalikule kõrgusele” jne. Need vastused osutavad käitumise otsesele põhjusele, käitumise vallandumise mehhanismile. (b) funktsionaalsed seletused: “Selleks, et tõrjuda rivaale” või “selleks, et meelitada ligi paarilist” jne. Need vastused osutavad käitumise ultimatiivsele põhjusele, kaugemale tagajärjele, funktsioonile evolutsioonilises mõistes. Mõne tegevuse funktsiooni on väga lihtne mõista, sest need seonduvad otseselt kohasuse peamiste komponentidega. N: munemine on sigimisedu otsene eeldus, vaenlase eest põgenemine on ellujäämise otsene eeldus. Mõne muu toimingu funktsiooni aga on märksa raskem mõista, sest seos tegevuse ja kohasuse vahel ei ole otsene, vaid kaudne. N: linnulaul seos sigimisedukusega. Polüfunktsionaalsus – ühel käitumisel mitu funktsiooni: linnulaul a)peletab rivaale b)meelitab ligi emaseid c)stimuleerib emase sigimissüsteemid Käitumise kasu ja hind, käitumismustri tasuvuse tingimus. Osad käitumised toovad kasu,
okstel. Ühest paarituskojast lähtub 5.....9 kiirjat emakäiku. Noormardikad ilmuvad juba juulis. Küpsussööm ja talvitumine toimuvad haudekohal koores. Põlvkond on üheaastane. Tõrje sarnaneb kuuse-kooreüraski tõrjega, kasutatakse püünispuid, biotõrjet ja õigeid metsamajanduslikke võtteid. Männi-kooreürask (Ips sexdentatus) on 6,2.....7,7 mm pikkune tumepruun mardikas. Kattetiibade järsakul on 6 hammast. Lendlus toimub mais-juunis, munemine kestab kogu juunikuu. Männi- kooreürask asustab peaaegu eranditult vaid mände, asustades jalal seisvaid haigeid puid ja rajades haude tavaliselt paksukorbalisele tüveosale. Asustab ka värskeid palke laoplatsidel. Liik polügaamne. Emakäigud kulgevad piki puud ja võivad olla kuni 40 cm pikad. Emakäike 2.....6. Vastsekäigud lühikesed, lõpevad nukuhälliga. Noormardikad kooruvad juulist septembrini. Küpsussööm samas koore all, ka mardikad talvituvad
Seega mõistavad etoloogid käitumismustrite funktsiooni all seda, kuidas need aitavad kaasa organismi bioloogilisele edukusele suurenemisele. Käitumise (nagu ka organismi muude omaduste) bioloogiliseks funktsiooniks on see põhjus, miks looduslik valik on sellise käitumise arengut soosinud. Mõne käitumismustri funktsiooni organismidel on väga lihtne mõista, sest need seonduvad väga otseselt kohasuse peamiste komponentidega, milleks on ellujäämus ja sigimisedukus. Näiteks munemine lindudel on sigimisedu otsene eeldus , vaenlase eest põgenemine on ellujäämise otsene eeldus. Mõne muu toimingu funktsiooni aga on tihti märksa raskem mõista, sest nende seos konkreetse käitumismustri ja kohasuse vahel ei ole otsene, vaid kaudne. Seda demonstreerib hästi kõrvalolev skeem linnulaulu funktsiooni kohta. Sellelt näeme, et ühel ja samal käitumismustril võib pealegi korraga olla mitu alafunktsiooni.
varjerefleksi ja kiire kasvu, munade hautamiskestuse. Paarikümnekordselt on aga paranenud munatootmisvõime, kadunud aga haudeinstinkt. Põllumajanduslindudena kasvat atavatel vuttidel on teiste linnuliikidega konkureerimisel terve rida eeliseid: hea kohanemisvõime, varajane suguküpsus ja seega kiire põlvkonnavahetus, suur sigivus, hea vastupanuvõime haigustele. Vutid on kaasajal kõige intensiivsemalt toodangut andev põllumajanduslind. Munemine algab keskmiselt 40...45. elupäeval, munemisintensiivsus suureneb kiiresti ja püsib kõrgena 8...10 munemiskuud. Munemisintensiivsus suureneb esimese viie munemispäeva 5%lt 70%le esimese munemiskuu lõpuks ja 80...90%le teisel munemiskuul. Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g, munade hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
