Mirjam-Marleen Kond MT11 Referaat Kährik Juhendaja: Sirje-Tiiu Kivilo Rakvere 2013 Kährik Kährik ehk kährikkoer on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja. Kährik on pika karmi karvaga. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul. Levila Kähriku looduslik levila hõlmab Vaikse ookeani Aasia ranniku Indo-Hiina kirdeosast üle Ida- Hiina ja Korea poolsaare kuni Primorje ja Amuurimaa lõunaosani. Ta elab ka Jaapanis. Alates 1934 on kährikut korduvalt talutud Venemaa Euroopa-ossa, kus ta kiiresti kodunes ja levis
JALGRATTASÕIT Triatloni rattasõiduks jaoks on vaja parima voolujoonega ja väga kergekaalulist ratast. Samas on ka võimalik mugandada ratast lenkstangi pikendusega. Võistluse vahemaa läbimise ajal on ka võimalus teha rattale parandusi. Parandamiseks on 6 kohta, kus teha näiteks selline paus, kui vaja vahetada rattakummi vms. Numbrimärk sõidu ajal kinnitatakse selja peale. JOOKSMINE Jooksmise põhiliseks reegliks on see, et võistleja peab liikuma jalgadega. See on ilmselge, et võistleja peab liikuma jalgadel, kuid vahel ületavad paljud sportlased finisijoone lamades. Kindlasti ei tohi osavõtjad teisi võistlejaid segada. Nad võivad liigutada oma rattaid ainult nendele määratud kindlal alal enne ja pärast sõitmist. Kiiver peab olema peas juba enne sõitu ja see võetakse ära, siis kui jalgrattas on viidud sellele määratud kohta. Maailma standartide järgi ei ole lubatud olla paljas riiete vahetamise käigus
ringikujulisi tõmbeliigutusi sirutades üles. Seliliujumise kätetöö õppimist oleks kõige lihtsam alustada hoides ennast varvastega kinni ujula ääre torust/kui selline on olemas/, või kasutada kaaslase abi. Vaade peaks olema suunatud lakke ning kõrvad peavad olema vees. Kui me räägime ujumisest, ujumisviisist olenemata, siis tuleb vältida rabelemist. Käed tuleb viia vette rahulikult, vältides lahmimist. Ujumise käte ja jalgadega suurt veepilve tootvad ujujad jäävad koos selle veepilvega üsna varsti paigale, samas aga rahulikke liigutusi tegevad ujujad jätkavad liikumist pikka aega. Esmapilgul tundub, et rinnuli või selilikrooli jalgadeliigutustes on lihtne orienteeruda. Tuleb vaid pöiad painutada ning jalgu kordamööda ülesalla liigutada. Tõepoolest nii lihtsalt saabki jalgade abil vees edasi liikuda. Tegelikult on asi keerukam, sest
rohmakust, riputati seintele KIRST - Kõige levinum, erinevates suurustes. Kasutati pingi, laua, voodina, väiksemaid kohvritena - Tahuti välja puutüvest, jalgu polnud, lame kaas, liimiti erinevad kasti üksteise külge - Hiljem raamkonstruktsioon - Jalad olid nagu väikesed sambad, külgedel kasutati kaaristumotiivi, kaas oli katus ISTMED - Järid, pingid, kastid, käetugedega leentoolid - Materjal oli puu, pronks, kivi - Kerged, kasuati laua ja magamisasemena - Järid olid x jalgadega, 4 jalaga istmed LAUAD - Kokkupandavad, x jalgadega, plaat käis ära - Kasutati launalina KAPID - Kõrgeks venitatud kirstu kuju, - Uksepind maalitud või värvitud (piiblitseenid) - Suur, raske, sees riiulid - Sepisvitsdega varustatud, kaunistuse eest VOODI - Kõige enam kaunistatud - Plankudest ja raamkonstruktsiooniga - Laiad küljeplangud, peatsi ja jalutsi lauad - Voodi kohale kinnitati kardinad - Teinekord ratasdega voodid TOOLID MÖÖBEL UKSED MUSTRID RIIDED
jalga.Klismos-väljas poole postjalgadest, mida kaunistasid majapidamises ei kumer või viilkatuse trapetikujuline puu v kõvertatud sirbi v kaarja maalingud. Voodi ühe otsa jalad tuntud, kasutati küll sarnane. kivijalgadega.analoogi mõõga kuj. Jalgadega, olid kõrgemad,ulatudes üle aga poodides. Riided lisi laudu kasut. Ka seljatoe kumer plaat oli voodiraami,võimaldades kõrget riputati, kas seinte, töölaudadena,mis olid ülgade kõrgusel peatset. Voodijalad olid kõrged, nagi v naelte otsa massiivsemad jalad
kolmest esinejast, kelle nimed olid Denis Kasparovits, Aleksandr Arusoo, Laura Vaikma, kindlalt üle. Esimene esineja oli Laura Vaikma, kes mängis Bachi jt heliloojate teoseid. Esimese loo ajal ei saanud ma hästi aru, miks üks mees tema kõrval seisab, kuid hakates tegutsema ja orelimängijat abistama, surudes või tõmmates neid nuppe välja või sisse, oli pilt selge. Kõige rohkem meeldis mulle tema mängu juures see, et kui ta jalgadega klahve vajutas, ei pidanud ta oma jalgu jälgima, vaid lihtsalt mängis. See lisas tema esinemisele soravust, kui pidada ta kehaliigutusi silmas. Muusikavalik oli hea, st oli nii tempokamaid lugusi kui ka natuke aeglasemaid. Kokku esitas 4 teost, millest viimane oli ehk kõige keerukam ja tehnilisem. Tempo oli palal samuti väga kiire. Teiseks esinejaks oli Aleksandr Arusoo, kes esitas nagu Lauragi 4 lugu. Tema juures häiriski
· Põhiliselt kasvab pamparohi, mis on kuivalembeline, kõige rohkem sobib talle päikeserohke ala · Pole palju puid, sest esineb palju tulekahjusid, pamparohi suudab uuesti kasvama hakata, aga puud mitte · On erandlik puuliik, mis suudab end tule eest kaitsta "ombu" Põhilised loomaliigid · Pampahirv · Pampajänes · Pampakass · Pamparebane · Valge-kõrvuline opossum · Erinevat liiki armadillod · Geoffroy kass, oma halli karva ja mustatriibuliste jalgadega on peaaegu nähtamatu pampas · "Chrysocyon brachyurus" rebase laadne, pikkade jalgadega, et näha läbi kõrge pamparohu Toiduahelad · Pamparohi > pampajänes > pampakass · Rohi > pampahirv > pamparebane Inimese tekitatud probleemid · Kariloomad ja põllumajandus on mõjutanud pampasid suhteliselt palju (halvas mõttes) · Erinevad väetised ja ülekarjatamised on suur oht pampadele · On vähesed põlised jäänused legendaarsest
Musträstas on umbes hallrästa suurune ja kuldnokast suurem must või tumepruun, Musträstas toitub tavaliselt maas, kust Laul võrdlemisi pika sabaga lind. Isalind on otsib lehekõdust igasuguseid putukaid ja süsimusta sulestiku, kollase silmarõnga, limuseid. Suvel ja sügisel ei põlga ka marju Musträsta laul on üks ilusaimaid laule. See kollase noka ja tumepruunide jalgadega. ja pehmeid puuvilju. Musträstad suudavad koosneb flöödihäälsetest kurvapoolsetest Emaslinnud on valdavalt pruunisulelised, ainsatena rästastest jalgadega maad siblida, vilistustest, mida lind aeglaselt ja mõtlikult valkja kurgualuse ja ookrivärvi et hankida toitu pinnasest. ette kannab. Tavaliselt istub laulja tumedatähnilise rinnaga
seda, aga see ei õnnestu. Karl hakkab mõmisema selle peale, vahepeal vaatab mujale, kuid siis keskendub jälle lutipudelile. Mõmin muutub järjest valjemaks ja riiakamaks, trotsi märgiks üritab ennast käpukile ajada, kiigutab ennast, kuid see ei liiguta pudelit. Seega ajab ennast uuesti täiesti kõhuli, ning üritab ilma käte abita lutipudelit suuga haarata. Ta üritab niisama lutipudelit närida ja siputab hoogsasti oma jalgadega, samuti mõmiseb üsna riiakalt. 10.12 Karl üritab uuesti kätega pudelit haarata, kuid see ei õnnestu. Ta avastab lutipudeli kaane, ning üritab seda haarata, mõmin muutub vaiksemaks, huvi kasvad kaane vastu. Laps imeb seda natuke ja mõmin kaob üldse. Ta tõstab oma pilgu kaamerale ja vaatab uudishimulikult ringi. Ta lükkab korgi eemale ja seejärel tõmbab kogu käe haardega tagasi enda juurde. Tõstab selle üles ja imeb, paneb selle korraks
· Tume sidrunkollane · Lapis lazuli · Raskepärane mööbel · Mööbliesemed seisavad poodiumil · Mahagon, akaatsia, õunapuu jm kohalik · Lauad eelistatult ümarad · Plaadil lai raam · Raamil antiikmotiividega dekoor · Marmorplaadid · Jalad sambataolised või terved figuurid · Kasutatakse ka tripoodi ja x-jalgu · Dekoor kullatud, osaliselt ka patineeritud, et näeks vana ja auväärne välja Karusselli triumfikaar · Kapid-kummutid pikkade jalgadega, raskepärasel poodiumil. · Sekretärkappidel sageli allalastav klapp, kasutatav lauapinnana · Pronks-või kullatud reljeef Raamatukogu ja joonistustuba Malmaisonis. (Napoleoni residents, mille mõningate ruumide interjööre ma ka direktooriumistiili alla liigitasin..) Lagi jätakse (vähemasti eluruumides) üldjuhul valgeks. Põrandal geomeetriline parkett. Kasutatakse pabertapeeti. Seina ülaosas lai stukk või maalitud friis (leegionäride ja naistega)
pall kauem mängus püsiks, tuleb lüüa pihta teisele. Löögi vastuvõtt toimub alt. Paaris söödumängu võib mängida ka ainult alt, et vastuvõtu tunnetus kätte saada. Pallingu vastuvõtt Enamasti toimub vastuvõtt alt, seda just kõrgemal tasemel, sest seal on tugevamad servid. Võimaluse korral võetakse vastu ka sõrmedega. Pallingu vastuvõtul alt on tähtis, et käte asend on õige. Käed peavad olema küünarnukkidest lukustatud. Pallile ei lüüa vastu, vaid aidatakse jalgadega kaasa. Selleks tuleb olla poolkükk asendis, ning vastuvõttes tuleb jalgadega tõusta ülespoole, et vastuvõtt oleks sujuvam. Sõrmedega vastuvõttes tuleb samuti aidata jalgadega kaasa, sest muidu võib tulla soe pall, see tähendab, et pall on liiga kaua sõrmede peal, et see juba muutub püüdmiseks ja siis viskeks. Palling (serv) Pallingu löömiseks on erinevaid võimalusi: 1. alt või ülevalt; 2. eest või küljelt; 3. hüppelt või maast; 4. vindiga või planeerivalt.
MBLIKUD.mblikud on llijalgsed.Saaki pab pnisvrguga,mille valmistab vrgunrmete nrest.Koob vrgu taimede vi puuokste vahele. LAHKSUGULISED.Emane suurem kui isane.Otsene areng.Muneb. PEARINDMIK TAGAKEHA NRVISSTEEM MEELEELUNDID lugkobijad vrgunsad vrguniidi tekitamiseks vike peaaju neb halvasti lugtundlad(saagi haaramiseks) koosneb rakkudest kombib jalgadega ja kompe- 8 lihtsilma karvakestega 8 jset sugaknised(vrgu kudumiseks) ERITUSELUNDID VERERINGE HINGAMISELUNDID erituselundid tagakehas. avatud raamatkopsud-paljudest lehtedest koosnevad lhikesed hingamistorukesed trahheed
Väike-koerliblikas Aglais urticae Rainer Otstavel Tallinna Tehnika- gümnaasium 8a klass Märts, 2009 Väike-koerliblika välisehitus Tundla Tiib d Pea Rindmik Tagakeh a Väike-koerliblikas Tunneb maitset jalgadega Suu on muundunud imilondiks Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid on lülijalgsete selts putukate klassist Tundlad võivad olla kehast mitu korda pikemad Tavaliseim liblikaliik Eestis Talvitub valmikuna Põhja-Euroopas väikesed ja tumedad, lõunas suuremad ja heledamad Väike-koerliblikas areneb täismoondega MUNA VASTNE NUKK VALMIK Võrdlus ristämblikuga Erinevused
10.2014 Vaadeldava nimi: Madis Vanus: 6 kuud ja 7 päeva Eesmärk: Lapse füüsilise arengu analüüs Õde/Vend: 1 õde (4 aasta ja 10 - kuune) Sugu: Mees Vaatluse koht: Lapse kodu (elutuba) Vaatlussituatsioon: ema mängib lapsega Üldinfo: Laps sündis õigeaegselt (päev pärast eeldatavat tähtaega) ning kaalub praegu 8200g ning on 70cm pikk. Pea ümbermõõt on 43,8cm. Vaatlus: Mäng: ema mängib lapsega - 21 minutit (17.58 - 18.19) Laps lamab selili mängutekil ning siputab käte ja jalgadega. Ema ulatab lapsele tema lemmikmänguasja (punane kummist rõngas, läbimõõduga 7cm) ning laps haarab iseseisvalt selle järgi. Samaaegselt toob laps ka jalad käte juurde nagu prooviks haarata nii käte kui jalgadega. Madis võtab mänguasjast mõlema käega kinni ning samal ajal üritab varvastega seda tõmmata. Seejärel asetab jalad maha ning paneb mänguasja suhu (ema kommenteeris pärast vaatlust, et see on üks tema lemmiktegevustest). Mänguasja käes hoides keerutab ta
TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Tegelased: Indrek Karin Indreku naine Köögertal pankrotis ärimees Paralepp advokaat Vesiroos Karini isa Tiki Indreku noorem tütar Miia vanem tütar Tiina teenija (2. osas haigete jalgadega laps) proua Meeli Karini sõbranna härra Sutt ajakirjanik proua Itam/Kitty Karini sõbranna proua Horst Karini sõbranna kunstnik Mägar maalis Kitty lapsest pildi peale ta surma isand Pilu kirjanik Ida Langebrunn Karim hambaarst; Karini kunagine kooliõde, käib halva tujuga tema juures Aleks Karim Ida mees Melesk õpilane Mauruse koolist, sai Indrekult öömaja Kalvi Indreku töökaaslane Rönee laulja, armub Karinisse
puusad. Iseloomulikud on ka suured rinnad, kitsad puusad ja peenikesed jalad. Balansi saavutamiseks tuleb rõhku pöörata alakehale. Kardiotreening stepper on heaks vahendiks põletamaks kaloreid ning vormimaks jalgu. Sobilik on ka kaldega jooksulint, kuid vältida tuleks ellipsit. Jõutreening suurendamaks jalalihaseid, keskendu kvaliteetsele reie-nelipealihaste treeningule. Baasharjutused peaksid moodustama põhilise osa jalgade treeningust: kükid, jalapressid, sirgete jalgadega jõutõmme. Vormivad harjutused nagu sirutused ja väljaasted on head harjutused treeningu lõpus. Kasuta keskmisi/suuri raskuseid ja korduste vahemikku 6 8. H-kuju H-kujuga naine on atleetliku kehaehitusega, kuid on suure vöökoha ning laiade õlgadega ning ebasümmeetriline. Keha on nn.kandiline. Need, kellele on iseloomulik H-kuju, saavutavad sümmeetria eelkõige vöökohta kitsendades. Kardiotreening kardio peaks olema suunatud ülakeha trimmimisele ja sümmeetria
Ilves ÜLDISELT ILVES ON KASLASTE SUGUKONNA ILVESE (VÕI KASSI) PEREKONDA KUULUV LOOMALIIK. ILVESED ON KESKMISE SUURUSE JA PIKKADE JALGADEGA KASLASED KES VÕIVAD KAALUDA KUNI 30 KILOGRAMMI. NAD ON KISKJAD KELLE PÕHILISEKS SAAKLOOMAKS ON JÄNESED. TEGUTSEMINE ILVEST VÄGA METSA ALL EI KOHTA. TAVALISELT KUI INIMENE
Jaapani, Hiina, Kagu-Aasia ja Indiani. Esineb samuti Uus-Guineal ja Austraalias. Väikehuigu leviala peamiselt Euroopa idapool, kohati ka Kesk-Euroopas. Aasias jäävad tema pesitsusalad läänepoolsematele aladele. Talvituma rändavad väikehuigud Aafrikasse ja lõunapoolsematele Aasia aladele. 2.2. Iseloomulikud tunnused Kurelised on suured pikkade jalgade ja pika kaelaga linnud. Erandina on kureliste seas ka mõõdukalt pika kaelaga linde ja lühikeste jässakate jalgadega linde ja on ka jässaka kehaehituse, pikkade jalgade ja lühikese kaelaga. Kureliste sulestik on karm ja tihe, sääre alumine osa pole sulis. Paljudel liikidel on samuti näokuju nahk sulgedeta ja kaetud eri värvi kurrulise nahaga. Mitmetel liikidel on peas pikenenud sulgedest tutt. 6 2.3. Anatoomia Linnud on esimesed selgroogsed, kes suudavad reguleerida oma kehatemperatuuri ja on püsisoojased. Neile on iseloomulikud sulgedega kaetud keha ja tiibadeks muutunud esijäsemed
Kaastunde tõttu andis ta lapse kasvatada, mitte ei jätnud teda surema. Jumalaid iseloomustati kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Kokkuvõte Teeba kuningas Laios, kohutatud ennustusest, mille järgi ta pidi surema poja käe, andis käsu äsjasündinud pojal jalad läbi pista ja jätta ta Kithaironi mäele. Posikese lapsendas Korintose lastetu kuningas Polybos ja andis talle nimeks Oidipus ("paistetanud jalgadega"). Oidipus ei teadnud midagi oma päritolust, aga kui üks korüntoslane purjus olekus nimetas teda Polybose arvatavaks (ebatõenäoliseks) pojaks, pöördus ta seletuse saamiseks Delfi oraakli poole. Oraakel ei andnud otsest vastust, kuid teatas, et Oidipusele on määratud tappa isa ja abielluda emaga. Et vältida nende kohutavate roimade võimalust, otsustas Oidipus Korintosesse mitte tagasi minna ja suundus Teebasse. Teel
Orelil mängisid 3 inimest - Julia Lotova, Denis Zalnin ja Irina Vavilova. Flööti mängis Oleg Zalnin. Plokkflööti mängisid Irina Vavilova ja Darja Skurljatjeva. Darja Skurljatjeva mängis ka viola da gambat. Kontsert algas pastorite jutlusega, kus räägiti katekismusest nii eesti kui ka vene keeles. Esimesena kõlas Julia Lotova esituses Dieterich Buxtehude'i, kes oli taani- saksa organist ja helilooja, prelüüd, füüga ja dzakonn C duuris. Mängiti orelil. Alguses mängiti jalgadega pedaalidel ning siis mängiti ka kätega oreliklahvidel. Ehk siis algas pikka ja väljendusrikka pedaali soologa. Lõpetab mitte arpedzode järelmänguga vaid täiesti õiguspäraseliku üpriski keerulise meloodia kordumisega pedaalidel dzakonnaga. Kuna esitus oli duuris, siis oli meloodia rõõmus. Harmoonia oli väga akordiline. Mängiti kiirelt. Esitus oli tänu sellele väga värvikas. Sisaldas täisfunktsionaalset dzakonnat, mis oli fuugalik ning vabas vormis teos
Karla küla muistend Kord elas Karla külas saatan tema naine ja kakst tema last.Nad elasid majas mille põrand oli koguaeg must ,sest saatan käis toas alati oma mustade kapjatega.Ja sellelpärast ei viitsinud saatatan naine ja tema lapsed ka põrandat puhastada ,sest saatan ei viitsinud oma kapju puhastada.Aga ükspäev ütles saatana naine ,et nüüd ma pesen põranda puhtaks ja sind ma enam mustade jalgadega tuppa ei lase.Saatan oli nõus ,et ta ei tule enam mustade kapjedega tuppa.Ja siis nad hakkasid põrandat puhastama nad tõid tuppa hästi palju vett ja hakkasid põrandat küürima.Nad pesid põranda puhtaks ja lükkasid vee,mulla ja heinakõrred toast välja.Ja sellest ajast peale on Karla külas soine maapind. ,,,,,
LIIKUMISE DIDAKTIKAST Üldarendavate harjutuste üldiseloomustus: Kasutatakse peamiselt tugi-liikumisaparaadi mõjutamiseks (harjutused pallide, rõngastega jne). Mõjutavad kogu organismi – areneb lihas, painduvus, vastupidavus, osavus, rüht. Harjutused peavad olema lastele arusaadavad, mõju kindel. Harjutused peavad olema sellise järjestuga, et lihasgrupid vahelduksid läbi tehes. Harjutusi tehes tutvustatakse lähteasendeid kätega, jalgadega, kerega. Oluline on harjutada hingamist, näiteks sõnu puhuda koos samal ajal. Hooharjutused pinguldavad ja lõdvestavad lihaseid. Kasutusel käte, jalgade, kere raskus ja hoog. Jõuharjutused arendavad lihaste jõudu, et tõsta töövõimet (vastupidavust ja tugevust). Üldkehalisel arendamisel väga suur tähtsus. Painduvus- ja venitusharjutused eesmärk on normaalse liikumisvõime hoidmine, taastamine ja tõstmine.
Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogseist olid esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdasid eeskätt lõuatud. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest).
Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümmeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. 3.2 Seliliujumine Seliliujumine on sarnane "tagurpidi" kroolile, mõlemas stiilis tõmmatakse käega täissirutusest täissirutuseni. Seliliujumise eelis on lihtne ja pidev võimalus hingata, puudus on nähtavuse puudumine liikumissuunas. Seliliujumine on ainus stiil, milles starditakse veest. Seliliujumises mängib käetõmme tähtsamat rolli kui jalalöök ning seda saab jaotada tõmbefaasiks ja taastusfaasiks
"Headus ja kurjus" Headus on kui keegi teeb kellelegi midagi head. kurjus on kui keegi teeb kellelegile kurja.Kurja saab teha ka snadega.Niteks:sa oled kole,nme ja kasutab teisi selliseid snu. Kui teeb kttega vi jalgadega siis on valusam mni kord. Niteks:annab peksa,viskab millegiga,tuleb lb. Snadega halba teha on mnel inimesel lihtne aga mnel mitte.Inimene on harjunud teistele halvasti tlema,siis on tal kergem teisi kurjasti ra kasutada. Mned nited:kui sa seda ei tee,siis ma hakkan sind norima,kui sa sd enda peale ei vta siis ma hakkan sind kigi ees norima. Ktega on lihtsam teha kui inimene on halvast inimesest nrgem.Niteks:viienda klassi laps on nrgem kui kaheksanda klassi laps.
Pildid koosnesid mosaiigist marmor või klaasmosaiik Kirikute interjöör oli väga kirev Mööbel oli raskepärane, oriendilik, vähe Kreekapärast elegantsi ja rohkem toekust Mööbel oli puidust, metallist, elevandiluust ja kivist. Kaunistati nikerduste või maalingutega Toolid Maximianuse troon: üleni elevandiluust, nikerdatud, kaetud stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist Kirst Kapid (nagu püsti tõstetud kirstud) Baldahiinvoodi San Apollinare kiriku interjöör Classe Ravennas pühitsetud 504 Sophia Hagia kirik Konstantinoopolis pühitsetud 537 Varakristliku kiriku põhiplaan Justianus I kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus 526547 Keisrinna Theodora Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil. U. 545 Bütsantsiagne mööbel Kapi uksed
Metskits, ladinakeelse nimetusega Capreolus capreolus on metskitse perekonda kuuluv sõraline. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emaseid aga lihtsalt kitsedeks. Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Ta on sihvaka ja saleda kehaga ning peente jalgadega. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomadel on sarved ja nad võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad.Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Karvastiku vahetus on talvel ja suvel hea kaitseviis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1 kuni 3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest
Sirmikud Sirmikud on soomustega kaetud,suurte kübaratega ja kõrgete jalgadega seened.Eoslehekesed ei ole jala külge kasvanud.Jala ülaosas on lahtine suur rõngas, mida võib liigutada pikki jalga üles-alla.Sirmikud on saproobindid ja eelistavad kasvukohanaKvaliteetset pinnast kas toitainerikkas metsas võiinimasustuse lähedal.Need on väga head söögi seened.Suur sirmiku levik on sageli huumuserikkates,põlluservades,aedades,metsaservades ningmetsalagendikel juulist-oktroobini.Suure sirmiku kübar kasvab isegi 30cm laiuseks.See on algul munakujuline seejärel
Triinu Smuul KP2-10 Ajalugu Sarnasust teise suure jookide rühma vermutitega lisab asjaolu, et oma teekonda alustasid bitterid seedimist parandava arstirohuna. Teadupäralt loetakse esimeseks vermutivalmistajaks Hippokratest. Kuulus Vana-Kreeka leidis nimelt, et kui magusas veinis leotada koirohtu ja keeta punet, saab seedimist soodustava ja lõõgastava joogi. Põhimõtteline erisus seisneb selles, et vermuti peamise komponendina kasutatakse veini, bitterite puhul on aga aluseks kange alkohol. Mitmed bitterid, näiteks Angostura bitter või Underberg, on ka tänasel päeval eeskätt hinnatud kui arstimid. Valmistamine Bittereid valmistatakse maitsetaimede destilleerimise ja leotamise teel. Maitsestamisel kasutatakse apelsinikoort, hiniini, angostuurapuu koort, krootonit, artisokki, pomerantsi, rabarerit, koirohtu, ema- ja koldjuurt, jne. Lisanditena nelki, vanilli, koriandrit, lavendlit, muskaati ja palju muud. Arusaadavalt hoiavad to...
Sprint Jooksja valmistub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ning selle hetke vahel, mil sportlane stardipakult lahti tõukab nimetatakse reageerimis ajaks. Stardipaugu kõlades hingab sportlane välja ning annab energiliselt hoogu nii käte kui ka jalgadega, tõugates oma keha 45-kraadise nurga all seni, kuni tagumine jalg on täiesti välja sirutatud. Sportlane jõuab jooksuasendisse viienda ja kaheksanda jooksusammu vahel. Sprinter jookseb varvastel, kannad rada ei puuduta. Finisijoonel seisatakse ajamõõtja, kui sportlase rindkere mingi osa ületab finisijoone. Sellepärast kallutatakse ka keha finisis ette. Tippmarki ei saa rekordiks registreerida, kui taganttuule kiirus ületab 2 m/sek. Cooperi test
kiil oksal ja hakkab uuesti lendama,kui ere hommiku päike on ta üles soojendanud. Toitumine · Tarbivad ainult loomset toitu. · Saaki püütakse lennult. · Röövtoidulised. Hingamine · Hingavad vees lahustunud hapnikku. · Väikesekasvuliste kiilide vastsed hingavad tagakeha tippus olevate trahheelõpustega. · Suurekasvulised kiilid hingavad soolekaudu. Paljunemine · Isane haarab emase rindmikust jalgadega kinni. · Paarituvad õhus. Tuntumad liigid Säärikliidrikud . puna-loigukiil Tondihobu Vesikneitsik Tumekõrsik Tähtsus looduses · Kiilid püüavad mitmesuguseid lendavaid putukaid, sealhulgas taimekahjureid, aga samuti ka sääski ja teisi ,,vereimejaid" Kasutatud kirjandus · http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GI · Loomade elu selgrootud 3 · ENE 3
KLINEFELTERI SÜNDROOM Tartu Raatuse Gümnaasium Põhjus Põhjuseks on üks üleliigne naissugu ehk Xkromosoom. See on pärilikkuse info kandja, mis määrab lapse sootunnuste väljaarenemise. Esineb ainult poiste seas. Sagedus Haiguse esinemise sagedus on 2,2:1000. Välistunnused Haigus avaldub puberteediea alguses. Poisid on pikka kasvu (keskmiselt 177 cm), pikkade käte ja jalgadega. Puberteediga ei alga tavapärast mehelikku karvaksvu. Kalduvus on rasvumisele. Suur rinnavähi esinemise sagedus (66 korda sagedamini kui tervetel meestel). Poisid on viljatud ehk nad ei saa järglasi. Esinevad psüühikahäired ja antisotsiaalne käitumine. Vaimselt on IQ 8590. Click icon to add picture Kelle järgi on nimi pantud ? Nimi on pantud Doktor Harry Klinefelteri järgi, kes esimesena kirjeldas seda sündroomi aastal 1942. Kuidas saab ravida ?
· DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid - Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad - Roomakonstruktsioon mille peal pehme madrats - Ase oli ohtra tekstiiliga drapeeritud · LAUAD - Väikesed ümarad, looma jala kujutistel seisvad lauad - Tehti pronksist, marmorist, sidrunipuust ja isegi hõbedast - Jalad olid kaunistatud lõvi ja pantri pea ja käppadega · TOOLID - Sirgete ja paindus jalgadega troonid - Punutud ja puust tugitoolid - Puust või rauast ristjalgadega iste Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
VOODID - Vanimad on puutüvedest kokkuseotud - Voodijalad olid härjasõra või lõvikäpa kujuga - Voodiraam üle tõmmatud naha või kangaga, selle peal madrats - Võis olla peats või jalus, nikerdatud näiteks lõvimaski kujuline - Patja polnud, selle asemel jäik peatugi LAUAD - Väikesed - Plaat oli puust, punutud, metallist või kivist - Jalgu 1, 2, 3, 4 ; vormilt sarnased nagu tooli- ja voodijalad MAHUTID - Kasutati korve, keraamilisi anumaid, puukaste, hiljem kirste. - Kirst- jalgadega tõstetud kast; poolümara, lameda või viilkatuse sarnane kaas, rikkalikult maalitud fasaad TOOLID - Kasutasid taburette ja järisid - Kerged, papüürusest punutud, pehme konstruktsiooniga, - Jalad immiteerisid härjasõrgi või lõvikäppasid, 3-4 jalga - Ristjalgadega kokkukäivad järid, hiljem seljatoega - Raamkonstruktsiooniga madalad toolid - Käetoed- veidi madalamast puuplangust kui seljatugi TOOLID VOODID KIRSTUD LAUAD MUSTRID
See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusui, väledust ning koordinatsiooni. Pea igat spordiala, kus on täielik kehaline liikuvus lühikestes ja tugevasti kontrollitud liikumise pursetes, saab pidada aktrobaatikaks. Erinevad harjutused Tirel ette ja taha: Tirel ette - toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal.Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki. Tirel taha - sooritatakse toengkükist ( käed pöidadest 15cm - 30cm ees ), veeredes kägarasendis taha.Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused *Veeremine kägarasendis seljale ja ette *Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks
REFERAAT Kehaline kasvatus Akrobaatika Tallinna Mustamäe Gümnaasium Jaana-Kristiina Jõgevest Tallinn 2009 TIREL Tirel ette toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks
Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seoseid erinevate esemete vahel.
• Selgrootud • Elavad mere põhjas (on leitud meripurasid üle 10km sügavuselt) • Saavad elada ainult soolases vees • Enamus täiskasvanuid on kiirelise sümmeetriaga • Neil on 4-5 kehaosa, mis saavad alguse keskelt • Nad on kaetud õhukese nahaga • Paljudel on keha peal lubjast köbrukesed või okkad • Paljud on lahksugulised • Neil on koed ja organid • Neid loetakse selgroogsetega lähedamaks kui selgrootutega Liikumine • Liiguvad torujate jalgadega • Aeglased • Liikumiseks surub meritäht vett jalgadesse, jalad pikenevad ja klammerduvad iminapaga põhja või muu pinna külge. Seejärel jalad lühenevad ning tõmbavad looma edasi. • Jalad toidu haaramiseks Meritäht • Enamik on viiekiirelised • Iga kiire tipus on väike silm, millega saab valguse tugevust eristada • Saab infot väliskeskkonnast ka jalgade ja okastega kompimise abil • Röövloom
- Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad (pronksvultar) - Uhke figuraalne peatugi ,taanduv - Roomakonstruktsioon mille peal pehme madrats - Ase oli ohtra tekstiiliga drapeeritud · LAUAD - Väikesed ümarad, looma jala kujutistel tugedel seisvad lauakesed - Tehti pronksist, marmorist, sidrunipuust ja isegi hõbedast - Jalad olid kaunistatud lõvi ja pantri pea ja käppadega, hiljem täisfiguuridega- trapezafoorid · TOOLID - Sirgete ja paindus jalgadega troonid - Punutud ja puust trummtugitoolid - Kastisarnased punutud istmed - Puust või rauast ristjalgadega iste · SEINAMAALINGU STIILID 1) Inkrustatsioonistiil kujutati valdavalt ehitisi 2) Perspektiivne illusionism ehitised koos maasike ja figuuridega 3) Ornamentaalne Pompej stiil suued maalitud kangakudet imiteerivad paneelid, mille sisse maaliti raamistsse pilt(figuur,maastik) 4) Realistlik stiil realistlikud seltskonna stseenid või mütoloogilised lood,
HeleRiin Rebase http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3b/OrgueSaintThomasStrasbourg.jpg OREL (kreeka keeles organon tööriist) on üks vanemaid pille, selle eelkäijateks võib pidada paaniflööti ja torupilli. Oreli juured on juba muinasajas. Algselt polnud sugugi kirikuinstrument nagu praegu. Bütsantis mängiti seda pidustustel. Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali s.o kätega mängitavad klaviatuurid; pedaal, s.o jalgadega mängitav http://www.fwembassytheatre.org/organ.htm klaviatuur, registrinupud. Erinevalt klaverist ei sõltu oreli kõlatugevus klahvile vajutuse tugevusest, vaid seda saab reguleerida erinevaid registreid kasutades. http://en.wikipedia.org/wiki/Organ_(music) Nüüd kasutatakse oreleid peamiselt kirikutes. Oreli kõla võib iseloomustada sõnadega "võimas" , "pidulik" , "värvikas". Eesti tuntumad organistid on Andres
Kujunes välja 15. sajandi paiku. Sellel on 2 klaviatuuri ning linnutiivakujuline kõlakorpus. Igal klahvil oma keel. Dünaamika võimalused piiratud, kuna tugevus ei ole reguleeritud klahvi vajutamis tugevusega. Orel Üks vanimaid pille, mille eelkäijad on panniflööt ja torupill. Suurim ja keerukaim ehitusega muusikapill. Heli tekib õhusamba liikumisel viles. Viled on metallist(tina, tsink, vask) või puust(mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm). Sellel on kuni 7 manuaali ning pedaal jalgadega mängitav klaviatuur. Registrinupudega saab muuta kõlatugevust, kõlavärve. See muudab oreli kõige suurema heliulatusega pill kuni 10 okaatvi. Akordion Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur, millega mängitakse meloodiat registiri klahvid tämbri muumiseks. Teisel pool on nupud bassinootide või akordie mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled , mis klahvile vajutades ja lõõtsa liigutamisel õhuvoolust võnkuma hakkavad.
Lepatriinulased Kumera selja ja ülaltvaates ümara kehaga mardikad, külgvaates poolkerajad. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Tundlad ja jalad on lühikesed. Eredavärviline täpiline värvus on kaitseks ja hoiatuseks putukatoidulistele, kuid vajavad toiduks ka õietolmu ja nektarit. Pea on väike ja on eesselja sees varjul. Enamasti on nad röövtoidulised. Vastsed Eelistavad lihatoitu. Pikliku keha ja pikkade jalgadega vastsed ronivad nagu valmikudki lehtedel. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal nähtav. Vastsed kasvavad väga kiiresti. Peagi hakkavad nad varjulistes paikades nukkuma. Vastsed kinnituvad tagakeha viimaste lülide abil ning jäävad nukkudes allapoole rippuma. Lepatriinulased talvituva valmikutena. Levik Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab üle 50 liigi. Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp-
- Kehvem puu kaeti väärtusliku vineeriga, metalli või luuga, või lihtsalt värviti üle - Kaunistati nikerdustega, inktrustraktsioon tehnika - Mööbli arv ei olnud suur - Põhilised esemed olid voodid, mahutid, toolid TOOLID - Järil oli neli väljapoole kaarduvat jalga, millel asetses plaat - Nelinurkne kast, küljed maalitud - Kokkupandav tool, jalad lõppesid küüniste või loomakäppadega - Klismos oli väljapoole kõverdatud sirbi kujuliste jalgadega, seljatugi oli kumer ja lõppes õlgade kõrgusel, puudusid kaunistused - Troonilaadsel istel olid postjalad ja seljatugi, nikerdustega kaunistatud, jalgade hoidmiseks madal pink LAUAD - Söögilaual olid 3 või 4 saldat jalga, plaat oli trapetsi kujuline, puust või kivist - Töölaud oli amuti trapetsi kujuline, masiivsed, jalad ahenesid või olid loomakäpa kujuga või olid lihtsalt painutatud jalad KIRST - Riided riputati nakki
kasutatakse ohvri tasakaalust välja löömiseks ja haaramiseks Meeled : kohastunud hämaras nägemiseks, väga hea nägemine ja kuulmine, haistmine koertest kehvem lõvid presididena Aafrikas tiigrid Aasias, jõgede ääres võsas gepardid ainuke kõrgejalgne kass, jookseb kuni 120km/h lumeleopard kõrgmägedes karakal poolkõrbetes, hüppab kõrgele Veel kaslasi : ilves, kodukass, metskass 3 kärplased Keha : väiksed, madalate jalgadega, kohastunud pugemiseks, enamikus väga head karusloomad Näited : kärp, tuhkur, naaritsad, mäger, nugis, saarmas 4 karulased Keha : on suured, võimsate küünistega jääkaru lihatoiduline pruunkaru segatoiduline, eelistab taimi pesukaru segatoiduline, väike, veelise eluviisiga grisli, kaeluskaru'
Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid näiteks:"Kalevipoeg", ,,Eesti-rahva ennemuistsed ja vanad laulud", ,,Lembitu" ja palju teisi lugusid ja raamatuid. Vanasõna on üks rahvaluule zanr mille tunnuseks on lühidus ,poeetilisus ja õpetlikkus.Kui hakkata sobitama Kreutzwaldi jutte ja vanasõnu siis need oleksid järgmised: ,,Põhja konn" see on Kreutwaldi laul, mille peategelane on härja kehaga,konna jalgadega, maosabaga suur elukas kelle keha oli kaetud soomustega, mis olid tugevad kui kivi ja raud. Selle jutu kohta sobiks vana sõna ,,Ülekohus ei seisa kaua kotis", sest Põhja konnast sai noormees jagu ning pärast seda sai põrgupiiga noormehest jagu. Vanasõna ,,hüva nõu on kallis" käib ,,Tark mees taskus" ja ,,Pilli-Tiidu" juttude kohta. Nendes juttudes olid nõustajateks kirp ja vana mees, kelle abiga said noormehed oma tahtmise ning said rikkaks.
Click to edit Master text styles Mõeldud puidu lõikamiseks Second level Third level Fourth level Fifth level A......Terakaitse B......Siselaud C......Pealüliti E......Tolmuvoolik F.......Poolitusnuga G......Juhtpiire H......Kaldekäepide I........Tera tõstmise käepide J........Pööratavate jalgadega alus Ketassaepink Ohutusnõuded: Ei tohi kindaid kanda Kandma peab kaitseprille ja kõrvaklappe Ei tohi saagida enne kui saag on saavutanud täiskiiruse Tugevamat ja paksemat puitu peab aeglasemalt saagima, sest see võib kinni kiilud või rängalt viga teha Materjali võib eemaldada siis kui masin on väljalülitatud ja pistikust väljavõetud Puidufreespink Mõeldud puidu freesimiseks A. Käsiratas tõstmiseks ja langetamiseks B. Mootori kate C. Skaala D
kameeleonid. Veel mõned sajandid tagasi elasid Madagaskaril neljameetrised lennuvõimetud hiidlinnud Aafrika põhjaosas asub Atlase mäestik. Siin on kõrged vulkaanidega kiltmaad ja sügavad lõhed. Ida-Aafrikas asub kiltmaa, milles paikneb vulkaaniahelikke. Lõuna-Aafrikas asuvad Draakonimäed. Savannid asuvad Aafrika keskosas. Savannis vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid. Savanni röövloomad on gepard ja lõvi. Siin elavad ka lennuvõimetud jaanalinnud, pikkade jalgadega sekretärlinnud ja raisakotkad, kes otsivad savanni kohal tiireldes surnud loomi. Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Aafrika jõed toituvad peamiselt vihmast, seetõttu esinevad seal hooajalised üleujutused. Suurimad jõed on Niilus Millised inimesed elavad Aafrikas? Aafrikas elab üle 10% maakera rahvastikust. Aafrika on hõredasti asustatud. Tihedaim on
Hadesesse · Sireenid naise kehaga linnud, peibutasid meresõitjaid karile sõitma · Kükloobid ühe silmaga hiiglased · Nümfid noored naissoost vaimud, keda seostati kindla kohaga · Saatürid - loodusvaimud, metsikud, himurad ja ülemeelikud olendid, keda kujutati pooleldi hobuste taolisena mehe ülakeha, soku jalad ja sarved · Kentaurid inimese kehaga ja hobuse kere ja jalgadega olend · Laistrügoonid hiigelinimsööjate hõim · Graatsiad ilu- ja armsuse kehastused, lõbustasid jumalaid oma veetleva tantsuga. Olid osalised kõikidel pidudel. · Muusad erinevate kunsti- ja teaduse liikide kaitsjad · Pandora laegas sisaldab kõike mis maailmas halba võib olla · Achilleuse kand nõrk koht · Trooja hobune hiiglaslik puuhobune, kus varjasid ennast sõdurid · Penelope kangas tähendab lõpetamatut tööd
Ilves Felis Lynx Karl Kiur Saar Välimus · Pikkade jalgadega, tugeva kehaehitusega kaslane · Karvkate varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatum · Jalad tihedalt täpilised, selg hõredamalt · Saba lühike, laia musta otsaga · Kõrvaotstes umbes 5 cm pikkused tutid · Küünised tugevad ja pikad, aga suurema osa ajast sisse tõmmatud Elupaik · Okas- või segamets · Vanad raiesmikud ja rabad · Harva kultuurmaastikus, tihti veekogude läheduses
· Istuv tööasend -Iste peaks vastama istuja keha suurusele ja ergonoomilistele nõuetele -Pidevast istumisest peaks hoiduma -Kannad peavad olema kindlalt põrandal või jalatoel · Tõstmine -veendu tõstmise vajalikkuses, püüa leida abi -harjuta õiget tõstetehnikat -haara tugeva võttega kandamist ja hoia seda keha lähedal -kasuta tugevaid jalalihaseid -ära kunagi tõsta keerdunud seljaga · Selga säästad kui -väldid sirgete jalgadega tõstmist -kasutad palju jala- ja käelihaste tuge -väldid tasakaaluasendist väljas töötamist · Käsi säästad kui -väldid käte tõstmist südamest kõrgemale -hoiad käed raskuste kandmisel võimalikult keha lähedal -töötad mõlema käega vaheldumisi
annaabi.ee 
