Loomakasvatuse arvestus - kokkuvõte olulisimast (0)

LOOMAKASVATUS  
Lambakasvatus 
 
Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. 
Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. 
Enamasti on karjas üle 100 lamba. 
Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. 
 
Lambakasvatuse suunad Eestis: 
Lihaloom 
Piimakasvatus 
Villalambad – meriino lambad . Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. 
 
Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus,  lühiajalugu . 
Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise 
lamba nime all.  
Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja 
šropširi  lihalambatõug.  
 
Suurema kehamassi  ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama 
viljakuse ja jämedama villaga. 
2010. aastal 3246 utte  19 karjast. 
Jäärad  kaaluvad  ca  95  kg,   uted   76  kg,  villatoodang  3,7  kg  ja  viljakus  ligikaudu  1,50  talle 
poeginud ute kohta.  Uttede   tiinestumine  84,5%, tallede  100 päeva  kehamass  24,2 kg. 
 
Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. 
Aretuse algus 1926. a. Lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja ševioti lihalammas. 
 
Väiksema  kehamassi  ning  villatoodanguga  kui  eesti  tumedapealine  lambatõug,  kuid  veidi 
kõrgema viljakusega. 
2010. aastal  2646 utte 14 karjast. Heade sigimisnäitajatega,  uttede tiinestumine oli  89,1 % 
ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. 
 
Eesti lambatõugude parandajad tõud . 
Eesti tumedapealise  tõu  parandajad: suffolk, oksforddaun 
Eesti valgepealise tõu parandajad: teksel, dorset,  dala  
 
Lammaste paaritamine, innasesoon. 
Innasesoon –  ajavahemik , mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune .  
Seotud  valguspäeva  pikkusega.  Valguspäeva  lühenemise  tingimustes  augusti  algusest 
detsembri lõpuni. 
Inna  tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. 
Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres. 
 
Olulised on: puhtatõuline sugujäär, sugujäära tõu valik, jäära vanus (2-5a), jäära ema keskmine 
viljakus poegimise kohta. 
Täiskasvanud jäärale 50 utte. 
 
1 
 
2  nädalat  enne  paaritusperioodi  algust  hakatakse  uttedele  ja  jääradele  andma  teravilja. 
Õrritaja“ jäära kasutamine, kui 1 kuu on uttesid peetud eemal isasloomadest, hoitakse koos 
16-17 päeva, siis asendatakse sugujääraga. 
 
Käestpaaritus – karjast  tuleb eraldada  hommikul  indlevad uted ning jätta utt päevaks jäära 
sulgu . 
Haarempaaritus – igale isasloomale rühm emasloomi (uttede rühma pannakse sugujäär).  
Paaritusperiood 40 päeva. Paaritusgruppide moodustamine. 
 
Suurus uttede osas sõltub  isaslooma  vanusest. 
Täiskasvanud jäärale       40-50 utte 
1-2  aastasele  jäärale       30-40 utte 
Noorjäärtallele                 20-25 utte 
Paaritusaja valik on oluline, sest kogu lambakasvatusaasta sõltub sellest. 
 
Uttede  tiinus  5 kuu pikkune (147 päeva). 
 
Sesoonne   poegimine   –  sesoonne  tallede  realiseerimine  lihaks.  Probleem  –  tuleb  vähendada 
lihaks realiseerimist sesoonsusest; kulud. 
 
Talvine  poegimine 
Kevadine poegimine 
Jaanuar, veebruar 
Märtsi  keskpaik , aprill 
Viljastatud august, september 
Viljastamise algus  oktoobri  keskpaik, november 
Soojustatud   laudad  
Külmlaudad; soojustamata varjualused 
Talvist sööta vaja rohkem ( silo , hein, teravili  Kulub vähem talvist sööta (teravili) 
–  kaer , oder) 
Uttede  toitumus   aastaringselt  ühtlasem 
 
Lammaste poegimise korraldamine, tallede surevuse peamised põhjused. 
 
Uttede  poegimised  toimuvad  rühmasulgudes  ( ̴  50  utte).  Poeginud  utt  koos  talledega 
eraldatakse sulgu 1-2 päevaks, nii tekib ute ja talle vaheline side,  tall  võetakse ute poolt omaks, 
lakutakse ema poolt kuivaks. 
Ternespiim  – 200 ml sünnimassi 1 kg kohta 18 tunni jooksul; sündinud tall 4kg  200 = 800g 
ternespiima. 
 
Tallede  surevuse  põhjused:  abordid  ja  surnultsünnid,  tallede   külmumine   ja  nälgimine, 
nakkushaigused. 
Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. 
Tallede alajahtumine e  hüpotermia  – alla 37˚C.  
Talle ülessoojendamine – glükoosi süstimine; ternespiima joomine. Ühel jootmiskorral 50mg 
sünnimassi 1 kg kohta. 
Jõuetuid tallesid joodetakse maosondiga. 
 
Peale individuaalsulgu          rühmasulgu         imiktallede pidamise periood  
         imetavate uttede pidamise periood. 
 
Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine. 
Tallede võõrutamine –  talled  eraldatakse uttedest ning nad ei saa enam oma utepiima. Tallede 
võõrutusvanus võib varieeruda 14 päevast kuni 6 kuuni. 
2 
 
Varane  võõrutus  – tallesid ei ole vaja kastreerida, uted saavad enne järgmist paaritust pikemalt 
taastuda   parandades  oma  toitumust  ning  talled  saavad  kiiremini  tapaküpseteks,  sest   varase  
võõrutuse puhul viiakse talled söötmine võõrutusjärgselt üle teraviljarikastele ratsioonidele.  
Hiline võõrutus – väiksem stress nii talledele kui uttedele ning väiksem mastiidi oht uttedele. 
 
Eestis tallede võõrutamine 3-4 kuu vanuses. 
Tallede  kaalumine , et määrata nende 100 päeva kehamass (võõrutusmass). 
Võõrutusejärgselt peavad talled kohanema vaid rohusöötadel põhineva  dieediga . 
 
Lihaks 
Karjatäienduseks 
Kasvatatakse  6-7  kuu  vanuseks,  Utt-talled paaritatakse: 
kui kehamass on 40-45 kg.