Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai DELFI TÄHTSAMAD UUDISED Referaat Juhendaja: Valdur Truija Räpina 2008 Sisukord Eesti uudised..............................................................................................................................................3 Talunik timmib tõrudega sigu maitsvamaks..........................................................................................3 Laar Vene pressile: ime, et Gruusia üldse ellu jäi................................................................................. 3 Herman Simm sai saladuste eest 1000 eurot kuus.................................................................................3 Kruuda tunnistas pattu........................................................................................................
VIETNAMI PÕLLUD Kerlyn Tarendi 12B Tallinna Arte Gümnaasium OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS Maastik on tasane. Põllud on ristküliku või ruudu kujulised ning korrapärased. On nii suuri ja väikseid põlde. Teede võrgustik on üsna tihe ning majad asetsevad mööda teeääri ja väga tihedalt koos. Enda jaoks kasvatakse riisi, juurvilju ning loomadest sigu ja kanu. OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS RIISIPÕLLUD Asetsevad kahe jõe vahelisel alal Vietnami põhja osas. Antud piirkonnas on maastik madala pinnamoega ning niiske. Teedevõrgustik on tihe. Elamud asetsevad mööda teeääri ja hõredalt ning neid ümbritsevad puud. Taimedest kasvatatakse riisi ning loomadest kanu ning sigu. RIISIPÕLLUD TERRASSPÕLLUD Antud alal on maastik mägine. Põllud on ebakorrapärase kujuga ning on nii suuri kui ka väikseid põlde. Põllud on ehitatud astmeliselt ehk treppehitus. Palju külasid, kus majad asetsevad lähestikku n...
Põllumajandus Toscanas on intensiivne põllumajandus, kuna põllud on väikesed, aga saak on seal suur Järelikult on ka kaubaline põllumajandus, sest saak on suur ning eksootilised toiduained( oliiviõli, viinamarjad) tulevad just sealt Mida toodetakse? Kasvatatakse enamasti teravilja, kuid on ka viinamarjakasvatusi Parimad veinid tulevad just Toscanast Peamised tööstusharud on mäetööstus Toodetakse oliiviõli Kasvatatakse ka sigu Loomadest kasvatatakse sigu Keskkonnaprobleemid Erosioon- seda kiirendab, põllumajandusega tegelemine nõlvadel, pinna niisutamine, ridakoristus ning pestitsiidid ja väetised, mis tapavad mulda siduvaid organisme Sissetungivad eksootilised taimed- need vähendavad põllumajanduse saaki Loomad- suureks probleemiks on metssead, eriti viinamarjaistandusel, nad söövad küpseid viinamarju Kasutatud kirjandus http://www.nationsencyclopedia
on riigil ka raha, et kalleid põllutöömasinaid osta. Tähtsamad põllukultuurid ja loomakasvatus Olulisemad põllukultuurid Portugalis on Mais, oliivid, kartul ja ka riis. 2012. aastal kasvatati maisi 830 000 tonni, oliive 389 000 tonni, kartuleid 389 000 tonni ja riisi 184 000 tonni. Saadustest toodetakse peaaegu ainult õli. Oliivi õli toodeti 2012. aastal 83 000 tonni, maisist toodeti 4 000 tonni õli ja rapsiseemnetsest valmistati 88 000 tonni õli.Riigis kasvatatakse palju sigu ja lambaid, vähemal määral ka muid loomi. 2011. aasta seisuga oli Portugalis 120 000 eeslit, 1 503 000 veist, 40 000 000 kana, 412 700 kitse, 18 000 hobust, 40 000 muula, 1 985 000 siga, 2 169 900 lammast. Mesitarusid oli 2011. aasta seisuga 330 000. Portugal tegeleb ka loomakasvatustoodanguga. 2011. aastal toodeti riigis 242 000 tonni lehmapiima, 403 800 tonni lambapiima ja 52 600 tonni kitsepiima. Saadusi on ka palju teisi, näiteks kanamunad mesi jne
naaberriigid, näiteks Dnepr voolab läbi Venemaa, Ukraina ja Valgevene seega on ta väga reostunud 40% joogiveest ei vasta nõuetele. Teisteks looduslikeks varadeks on metsad, turvas, väikeses koguses naftat ja graniiti, dolomiitsusega lubjakivi, mergel, liiv, kruus ja savi Alates 19601990a. on elektrienergia tootmine tõusunud peaaegu 11 korda. Üleliidulise tähtsususega põllumajandusharud on piimaja lihakarjandus, kus peetakse veiseid, sigu ja kodulinde ning lina ja kartulikasvatus Valgevene võib jagada kolme põllumajandus piirkonda : 1.Põhja, kus kasvatatakse lina, rohtu ja kariloomi. 2.Kesk, kus kasvatatakse kartuleid ja sigu. 3.Lõuna, kus asuvad karjamaad, kasvatatakse veiseid ning kanepit. Suurem osa Valgevene maastikust katavad metsad . Kõige suurem mets Valgevenes on Belavezhskaya. Põllumaad on ainult 29.5% Puude aasta keskmine juurdekasv Valgevenes on 30,3miljonit m3
ei lubatud heisata ega hoida Taani lippu, otsustasid teha protestiseast nende kultuurilise sümboli. Tõug kasvab umbes 92 cm (36 tolli) kõrguseks ja kaalub kuni 350 kg. See tõug oli ilmselt välja loodud Holsteinian'i ja Jutlandian'i rabaseast, inglise Tamworth'i seast ja Angeln Saddleback'i punase variandi seast. Protestisiga tunnistati tõuna 1954ndal aastal ja pärast viimast sündi 1968 kuulutati tõug väljasurnuks. Siiski 1984 nähti selle tõu taolisi sigu jälle. Tõuaretajate ühing jätkas protestisea kasvatamist ja registeeris ülejäänud sead. Antud sigu saab näha näiteks Berliini Zooloogiamuuseumis, Hannover'i loomaaias, Tiepark Arche Warder lähedal Kielis jt. Praeguseks on elus umbes 140 isendit kogu maailmas. Saksamaa liitvabariigi Schleswig-Holstein toetab täielikult sakslaste võidujooksu ajaga, et tõugu säilitada ka edaspidi.
toksilisi proove. Sööväärindus halveneb. 19 40. Emiste karjast väljalangemise põhjused. EMISTE KARJAST VÄLJAMINEKU PÕHJUSED 1. JALGADE HAIGUSED Tuleb jälgida, et sigade ajamine, nende veterinaarne vm töötlemine ei põhjustaks jalgadele vigastusi. Sulud peavad olema kuivad, põrandad terved. Soovitatakse sigu ajada regulaarselt läbi desomati (jalavanni), milles on 5 % fomaliini või vasksulfaadi lahust. Jalavann (2 x nädalas) väldib infektsioone ja tugevdab sõrgu. 2. ABORDID Traumad Kehatemperatuuri tõus (neerud, haavad, punataud) Stress, sigade kisklemine Ebakvaliteetne sööt, ratsiooni järsk muutus. 3. EMISE VANUS Suurimad pesakonnad 4-5 poegimisel Pärast 6 poegimist väheneb alusalt sündinud ja suureneb surnultsündide arv.
Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmides sigade arv ületas miljoni 1990. a. alates hakkas see aga kiiresti vähenema ja 1996 aastal oli Eestis sigu veidi alla 300 000 (298 400). Sigade arvu ja sealiha tootmise vähe- nemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, srotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Lenin- gradis. Iseseisvuse taastamise järel muutus olukord põllumajanduses kardinaalselt, agraar- reformi käivitumisel hakkas Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv. 2
Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmides sigade arv ületas miljoni 1990. a. alates hakkas see aga kiiresti vähenema ja 1996 aastal oli Eestis sigu veidi alla 300 000 (298 400). Sigade arvu ja sealiha tootmise vähenemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, šrotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Leningradis. Iseseisvuse taastamise järel muutus olukord põllumajanduses kardinaalselt, agraarreformi käivitumisel hakkas Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv. 2
Põssa ja Ralph teadsid, et saarel kus nad on võib-olla veel ellu jäänud poisse. Nad leidsid merekarbi ja puhusid sellega, sest nad teadsid kui sellega puhuda siis kuuleb seda terve saar. Ja selle peale peaksid kõik lapsed nende juurde tulema. Täiskasvanuid saarel ei olnud ja nad said aru, et nad peavad ise hakkama saama. Nad valisid pealikuks Ralphi. Simon, Ralph ja Jack läksid kõige kõrgemasse mäetippu ja veendusid selles, et nad on asustamata saarel. Nad hakkasid sigu jahtima ja tuld mäetipus hoidma, sest siis kui mõni laev mööda sõidab siis näevad nad tuld ja poisid saavad üksikult saarelt ära. Nad leppisid kokku, et kes ehitab onne , kes peab jahti ja kes hoiab tuld. Osad läksid jahile teistega kaasa ja nii jäi tuli valveta. Põssa, Ralph ja Simon jooksid küll üles tuld tegema, kui nägid laeva möödumas. Aga nad jäid hiljaks, sest mäeotsa oli keeruline ja pikk tee.
Kui loomi tuli ära ajama hoopis Krõõt, laps süles ning kutsus sead oma heleda häälega rukkist ära. Ja Pearu jäi nõnda piinlikkusse olukorda Krõõda ees ning ta ei saanudki Andresele järjekordset tempu nina alla hõõruda. ,, ,,Aga kuidas teisepere perenaine nüüd sead rukkist kätte saab, laps süles?" küsis Pearu, nagu ootaks ta, et Krõõt Andrest appi kutsub. Aga see ei vastanud naabri küsimusele midagi, hakkas ainult heleda häälega sigu kutsuma. [] Oru peremees seisis kogu selle aja lõhutud aia juures, ilma et ta kätt või jalga oleks liigutanud. [] Ometi oli ta pisut nagu pettunud. [] Oleks Krõõt sõnagi lausunud, siis oleks ta vististi kohe ise oma rukkisse läinud sigu taga ajama, aga Krõõt ei tahtnud Pearult midagi. [] Milleks ta selle tembu teinud oli, ei teadnud keegi. Mõtles ta üleaedset kiusata või olid tal omad plaanid, ainult naabri perenaine, kes tuli, laps
Kiviaeg 9000 eKr a. Tekkis Pulli asula. Sellega algas Eesti alal 7000 eKr Kunda kultuur, asutati Kunda Lammasmäe. Kultuuri iseloomustus elatuti küttimisest, korilusest. Rändlev eluviis. Jääb keskmisesse kiviaeg e. mesoliitikumi aega. Kammkeraamikakultuur Paremini valmistatud savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur- olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Alepõllundus Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal
Terrasspõllud Vietnamis Üldilme Mägine Ebakorrapärase kujuga põllud Leidub nii suuri kui väiksed põlde Põllud on astmelised, treppehitus Palju külasid, ümbritsetud suures osas metsaga Hooned asuvad lähestikku Hõre teedevõrk Loomad ja taimed Loomadest kasvatatakse sigu, kanu, piisoneid Taimedest kasvatatakse riisi, loomasööta, suhkruroogu, puuvilla, teed ja pähkleid II osa Intensiivne ning kaubaline põllumajandus, kuna riisi toodetakse väga suurtes kogustes, seega tõenäoliselt eksporditakse ka mujale. Põllud on ehitatud niiskuse säilitamiseks (kuna riis vajab väga palju niiskust), iga nö. astme peal püsib niiskus paremini kui mäe nõlval. Keskkonnaprobleemid: Puhta joogivee puudus, üleujutused, erosioon
arenevad Agrotööstuskompleks-võrgustikettevõtted Ekstensiivne põllumajandus-vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades Rantso-väga suur loomakasvastusmajand, lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Loomavabrik-kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili Majandusveed-rannikuriigilekuuluv mereala, kuni 200 meremiili Kalapüügiõiguse müümine-rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et püüda selle riigi majanduslikest vetest Ülepüük-töönduskalade liigne püük, kalavarud vähenevad
Kasutusele veti paremini valmistatud savinud, mille vlispinda oli ilustatud lohukeste ja viksemate tekete ridadega. Tarberiistade valmistamisoskused paranesid. Muutusid matmiskombed. Thtsamad surnud sngitati asula territooriumile. Kaasa pandi noake, kvits ja ehteid. 3000 eKr levis nrkeraamika kultuur. Savinusid hakati ilustama nrijljenditega. Tehti ka veneteid ehk paate meenutavaid, vga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivakirved. Peeti kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Maaviljeluse thtsus kasvas. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Matma hakati asulatest vljapoole, krgematele kngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse. Mni luustik viitab kinniseotud hukkunule, mis vib viidata muudatusele usundis: surnuid hakati kartma. VANEM PRONKSIAEG - ( 1800 - 1100 eKr ). Eestisse judis pronksesemeid vhe, sest siin puudusid vajalikud vase- ja tinamaagid ning valmis esemed olid liiga kallid, seega jtkus kivast, luust ja sarvest esimete valmistamine.
ajastu:piirid tekkisid ja kadusid,alailma puhkes suuremaid ja väiksemaid sõdu.Pärast viiendat sajandit hakkasid kuningad,paavstid ja keisrid oma mõju maksma panema.Ajavahemikus 10.-14.sajandi lõpuni toimus tehnika arnegus suur hüpe.Tehti mitmeid olulisi avastusi ning leiutusi, mis soodustasid põllumajanduse ja kaubanduse arengut.Kõige õilsamaks materjaliks oli kivi.See pidas vastu sajandeid ning kiviehitis oli jõukuse märk.Põllumajandus oli keskajal liikumapanev jõud.Kasvatati sigu, kitsi, eesleid, kanu, lehmi, hanesid, hobuseid, härgi, lambaid.Käsitöölistel oli elu edenemises tähtis osa:nad valmistasid esmatarbekaupu. Rändkaupmehi oli mitut masti:rändkaubitsejad, väikepoodnikud ja suurkaupmehed.Tol ajal kaubeldi peamiselt kangaste, rõivaste, toiduainete ning puust ja rauast tarbeesemetega.Eurooplased käisid palju jalgsi, aga peeti ka laevareise kuid neid peeti vähem, sest arvati, et mere elavad koletised.Meresõit oli kõige kiirem liikumisviis.Ent meri oli
1. asustama mingit ala elanikega täitma; kuhugi elama asuma. Eestlased asustasid saare. Ma pole kunagi sattnud asustamata paika. 2. asutama rajama, looma; valmistuma. Piimatootjad on valmis asutama ühise piimatööstuse. ( läheb 2. paronüümiga sassi) Me peaksime asutama ettevõtte, mis tegeleb kohalike noortega. 3. elatama ennast või teisi ülal pidama, ülalpidamist muretsema. Et end ära elatada, kasvatab ta köögivilju ning peab tagahoovis sigu. Enda ära elatamiseks, peaksin ma tööle minema. 4. elatuma ise ära elama, ülalpidamist saama. Elatub toetusest. Ma elatun oma vanemate taskurahast ning stipendiumist. 5. ennem pigem. Ennem surm kui niisugune elu! Ma käiksin ennem tantsutundides kui laulukooris. 6. erapoolik üht poolt eelistav, mitte-erapooletu. Erapoolik kohtunik eemaldati protsessilt. ( läheb alati sassi sõnaga erapooletu) Mu ema on erapoolik ning eelistab minule alati mu õde. 7
Paljud tööriistad olid nüüd töödeldud juba üle terve pinna.Arvatavasti tähtsamaid inimesi matmisel sängistati , vahel isegi elamupõranda alla...kaasa pandi nile igasuguseid ilusasjakesti..See näitab ka et kunstitase oli juba päris kõrge.Nöörkeraamika kultuur- u 3000 a paiku eKr..nime sai sellest et savinõusi hakati kaunistama nöörijäljenditega. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi,lambaid,veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli nüüd suurem tähtsus. Venekirved-nende väga pika töötlemise järel saavutatud kaunis välimus on andnud alust arvamisele, ete tegemist oli mingisuguste eriliste sõjakirvestega või kultusesemetega. Vanem pronksiaeg( u 1800-1100 eKr)-Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad.Siin aga kahjuks puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed kallid, et neid suuremates kogustes osta
Läbi aegade on loomi kasutatud erinevatel eesmärkidel. Küll neid on kütitud toiduks kui ka riiete valmistamiseks. Paljud loomad on olnud inimestele abiks ka põllutöödel. Tänu nendele elusolenditele lühendati nii mõnegi igapäevase aeganõudva tegevuse pikkust. Tänapäeval kasvatatakse paljusi loomi inimeste aitamiseks ning omakasu eesmärkidel. Kõrbetes on inimeste abilisteks kaamelid, pimedate abistamiseks on olemas juhtkoerad, lehm annab piima, ning toiduks kasvatatakse sigu, veiseid ning muid lihaloomi. Loomad on suur osa meie loodusest ning ühiskonnast, samuti mängivad nad suurt rolli erinevates toiduahelates. ''Kui kõik loomad oleksid kadunud, sureksid inimesed suurest hingeüksindusest. '' (Seattle, 1854) Tänapäevaühiskonnas võtavad paljud inimesed endale lemmikloomasid just sellise eesmärgiga- mitte tunda üksindust ning peletada kurbust eemale. Kindlasti on loomad inimeste jaoks hea investeering. Talupidajad teenivad raha
William Golding "Kärbeste Jumal" Kirjeldage paradiisisaart kuhu poisid sattusid. · Saare keskel asus mägi · Saarel leidus palju puuvilju ja sigu keda küttida · Saar asus ookeanis kuna seal oli tõus ja mõõn · Saarel asuv dzungel oli väga tihe, sest poistel oli raske sellest läbi liikuda. Kirjeldage teose tegelasi. Keda tutvustatkse kõigepealt? Mille poolest poisid üksteisest erinesid? Miks tekib tegelaste vahel konflikt? Kes on peategelased? Kuidas nad eristuvad kambast? · Kõigepealt tutvustatakse Ralphi ja Põssat · Ralph on aus, lõbus ja osav kõnepidaja · Põssa on tark, kuid oskab kehvasti teisi
Linnugripp Camilla Saar Gertrud Vahtra 10.A klass Mis see on? · Klassikaline lindude katk, mis on viiruhaigus. · See tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt) harvemal juhul ka sigu. · Teatud tüüpi lindude gripiviirus võib nakatada ka teisi imetajaid. · Ohtlik inimestele. · Eriti nakkav, ägedalt kulgev ja ravitamtu haigus, millega kaasneb linuded massiline haigetumine ja suremus. Levik · Levib enamjaolt rändavate veelindudega. · Levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ning vee kaudu. · Samuti levitavad nakatunud koerad, kassid, närilised ja inimesed ·
talv ja kuiv, kuum suvi · Aasta sademete hulk keskmiselt 500-1000 mm, mägede lähedal kuni 2000 mm · Valitsevaks tuuleks on kagu- passaattuul Suvine Lõuna- Itaalia Talvine Põhja- Itaalia Loodus · Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad · Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu- ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju · Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja sigu Viinamarjaistandus · Paremad põllumaad asuvad põhjaosas Rahvasik · Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 · Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%) · Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%) · Suur tööpuudus, väljarändaminesuur MAJANDUS · Turism · Masinad · Rõivad ja jalatsid · Vein · Marmor Keskkonnaprobleemid · Tulekahjud · Mullaerusioonid · Happevihmad · Heitgaasid Huvitavad faktid · Siesta
narkoparun Pablo Escobar MAJANDUS Pärast II maailmasõda oli Columbia põllumajandus- tööstusmaa Columbias leidus ja leidub ka tänaselpäeval rohkesti maavarasid Trantsport oli arenenud Tähtsad eksportkultuurid olid: kohviuba, banaanid, puuvill, tubakas ja kakaouba Kaubanduspartnerid Loomadest kasvatati: veiseid, lambaid, sigu ja kanu Narkomaffi a RAHVASTIK Rahvaarv 32,4 miljonit Põllumajanduses tegutses 27%, tööstuses 21% ja teeninduses 18% tööhõivelisest rahvastikust Domineerisid suurmajandid Üle miljoni talupoja oli täiesti maata Üle 1 miljoni perekonna elas hurtsikuis 15% tööhõivelisest rahvastikust oli tööta TÄNAN KUULAMAST!
vulkaanilised piirkonnad. Teravanõlvalistel mägedel ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega, sest seal on tugev erosioon ning raskendatud ligipääs vajaliku tehnikaga. Samuti ei saa taimekasvatust arendada mägedevahelistes orgudes, sest sinna samuti ei pääse vajaliku tehnikaga. Loomakasvatus on levinud peaaegu kõikjal üle Itaalia. Mägialades kasvatatakse rohkem lambaid, ning madalikel veiseid ja sigu. 2. 1. Kapitalina on Itaalial piisavalt põllumajanduseks kasutatavat maad. Samuti on Itaalia majanduslikult hästi arenenud riik ning saab endale lubada vajaliku tehnika soetamist. Olemas on ka tõõjõud. 2. Põllumajanduse koht majanduses ulatub 2.2%-ni SKT-st, kus on hõivatud 4.2% tööjõust. 3. Põllumajanduse vormideks on peamiselt taimekasvatus, loomakasvatud ja metsandus. Vähesemal määral tegeldakse ka kalandusega. 4
7. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna Nöörkeraamika kultuur: 1. Umbes 3000 a paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga 2. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, millest tuligi selline nimetus 3. Iseloomulik tunnus oli veel venet ehk paati meenutavad kivikirved 4. Rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu 5. Maaviljelusega oli neil kammkeraamikaga suurem tähtsus 6. Nende asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobiv mullakiht maaviljeluseks 7. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele 8. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all ( surnuid hakati kartma )
samadel laiuskraadidel. Sademete hulk on umbes 1000 mm aastas ja temperatuuri keskmine on 3ºC. Vegetatsiooni periood on lühike ja on võimalik saada 1 saak aastas. Niisutamine pole vajalik, küll aga kuivendamine.Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul. Mullad koosnevad peamiselt lubja- ja liivakivist. Põllumajandusega tegeletakse peamiselt Lõuna-Rootsis, sest põhja pool on liiga külm ja mägine. Rohkesti peetakse veiseid ja sigu. 2. Majanduslikud eeldused Roostis on intensiivne põllumajandus, st. vähe tööjõudu, suured kapitali mahutused, spetsialiseerumine kindlale tootmis alale, hea sordi- ja tõuaretus ning väetiste kasutamine. Põllumajandusele eraldatakse riigi eelarvest arvestatav summa 3. Põllumajanduse spetsialiseerumine Spetsialiseerunud on loomakasvatusele. Kuid Lõuna-Rootsis kasvatatakse ka nisu, rukist, otra, kaera ja kartulit. Üha enam hakatakse tegelema mahe põllundusega
PõhjaCarolinas on Charlotte, hetkel elab seal 696 000 inimest. PõhjaCarolina on kiiresti kasvav osariik, kirju majanduse ja kiiresti kasvava rahvaarvuga. Hetkel on rahvaarv umbes 9 061 032 inimest. PõhjaCarolina pindala on 135 506 km² ning rahvaarvu tihedus on 63,80 in km². Majandus Kasvatatakse tubakat puuvilla, maapähklit, Sojauba q Peetakse : q piimakarju q sigu q broilereid q Tööstustest on esindatud: q tekstiilitööstus q tubakatööstus q puidutööstus q paberitööstus q mööblitööstus q keemiatööstus. Kliima Rannikuäärse ala ilma mõjutab Atlandi ookean, mis hoiab temperatuuri talvel madalal ja keskmisel tasemel
Korea köök Lily Eelsaar Hummuli Põhikool 9.klass Korea põllumajandus hakkas pärast Jaapani kolonoaalrõhutamisest vabanemist järsult arenema. Kasvatatakse riisi, maisi, hirssi, sojaube, kartuleid. Rasva saadakse päevalille, puuvilla-, ja seesamiseemnetest. Peetakse veiseid, sigu, kitsi ja lambaid. Aiandus on kõrgel tasemel. Rannikul on leivinud kalandus ja mereloomade püük. Toiduainete valik mitmekesine. See on võrdlemisi sarnane Hiina ja Jaapani võimalustega. Põhilisteks toiduaineteks on riis, kapsad, nuudlid ja taimeõlid. Rohkesti süüakse kalatoite ja karploomadest valmistatud tooteid. Liha pannakse Peaegu kõiki toite toitudesse vähe, maitsestatakse seejuures väikesteks küüslauguga, kastmeid tükkideks lõigatult. paksendatakse
Looduslikud eeldused Hiinas kasutatatakse maaparandustöödes kuivendamist - tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas). Majanduslikud eelised Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega . Põllumajandus spetsialiseerunud Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Riisi -Kagu Hiinas, Maisi -Kirde- Hiinas Edela- Hiinas -nisu Ida- Hiinas - soojaube. Suurim riisi kasvataja maailmas (200 mlnt/a) ja suurimaid nisu kasvatajaid koos India,USA ja Prantsusmaaga. Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandus toetub väikemajanditele. Istandused (nt tee, suhkruroog) Loomakasvatusharud Click to edit Master text styles Second level Third level
järelikult vaja muudmoodi kiusu kiskuda. Kord, kui Krõõt üksinda kodus oli, kuulis ta, et naabrimees lõhub suure kisaga aeda. Jõudes sinna, laps süles, näeb Krõõt, et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja nende sead on naabri rukkis. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma ja ei oska ta ka oma hullu tempu kuidagi selgitada. Pearu on juba ise valmis sigu rukkist välja ajama, kuid Krõõt tema abi ei vaja ta kutsub oma hüüuga sigu, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka kõrtsis olles ja purjus peaga Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja et naabrimees on kiusu pärast kraavile tammi ette teinud. Andres küll käib ja riidleb Pearuga, kuid viimane ei tee teda kuulmagi. Kui Andres kirvega tammile jõuab, et see eest lõhkuda, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb
Kirjelda lammas Dolly kloonimist (millal klooniti, kui vanaks elas, millised probleemid ilmnesid). 1996. aastal saadi esimene tuumkloonitud lammas Dolly. Elas 6 aastaseks. Probleemid: looted surevad enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnitusjärgselt. Sündinud loomad kannatavad tervisehäirete all. Milliseid loomi on veel kloonitud peale lammas Dolly? Hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Kui suur on kloonimise edukus ja millised probleemid võivad tekkida? * Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. *Kloonida pole õnnestunud: ahvi, konna. *Enamus katsetustest pole õnnetstunud *Kloonid elavad tunduvalt lühemat aega PROBLEEMID: looted surevad enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnitusjärgselt. Sündinud loomad kannatavad tervisehäirete all. Miks kloonida
Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistseid, sisemaalt teatakse neid suht vähe. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukest aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Toimus karjakasvatus ja maaviljelus, kasvatati lambaid , kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid. Põllul oli nisu ja oder. Lisad andis ka küttimine ja kalapüük. Sise-Eesti oli pronksajal ilmselt hõredamini asustatud. 2).Vana Liivimaa poliitiline ülesehitus. Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346. aastat viiest iseseivast väikeriigist. Neist suurim ja tugevaim oli Saksa Ordu Liivimaa Haru territoorium, mida valitses Riias ja hiljem Võnnus resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutav maamarssali ja kohaliku võimu toestavate käsknikega
Oi näe, magussai. Unustasin vist eile lastele anda. Kahju ainult, et Andrest eile kõrtsus polnud. Oleksin tahtnud temaga paar asja ära õiendada, aga nüüd pean jälle kohtusse minema. See mees ikka ei anna mulle rahu, on alles sitke vennike. Või tema otsib õigust, kuid mis õigust sa siin Vargamäel tahad. Minu arust võidab see, kes on kavalam. Ühes asjas oli siiski Andres õige valiku teinud, see oli tema kadunud naisuke Krõõt. Ma siiamaani mäletan tema heledat häält kui ta sigu minu maa pealt ära ajas. Küll Krõõt oli ikka väärt naisuke. Mina omast heast südamest ajasin isegi tee puhtaks Krõõda surma puhul, nii väärt oli Krõõt. Kahju, et teda enam pole. Oli teine vast sihvakas ja sale, minu naisega ei anna võrreldagi, puha tömpajalg teine. EI suuda isegi väravat õigel ajal lahti teha kui ma suure hooga kõrtsist tulen, peab muudkui aeda maha sõitma ja jälle uue peale ehitama. Ei aita see peksmine ka, võibolla peaks kõvemalt lööma hakkama.
võimule tulemisega. 1984. aastal toimunud Kongo Tööpartei järjekordne kongress kinnitas riigi sotsialistliku orientatsiooni. Majandus Peamised tööstusharud olid mäe-, metsa-, ja puidu- ning toiduainetööstus. 1983. aastal varuti palju puitu, toodeti spooni, saematerjali, polümetalliliste maakide kontsentraati, ammutati naftat ja palju muud. Põllumajanduses kasvatati maniokki, kakaod, kohvi, suhkruroogu, veiseid, lambaid, kitsi, sigu. Välja veeti naftat, metsamaterjali ja muud, sisse toodi masinaid, seadmeid, autosid, toiduaineid ja muud. Peamised kaubanduspartnerid olid Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) liikmesmaad. Kuigi Kongo on oma loodusvarade poolest rikas maa on ta üks vaesemaid riike maailmas. Rahvastik Kongo rahvaarv oli umbes 1,6 miljonit inimest. Sinna kuuluvad erinevad bantu rahvad nagu näiteks kongod, teked, kotad, bangid, keled jt. Üle poole rahvastikust tunnustab kohalikke hõimuusundeid
Üks parimaid näiteid sellest on lamba Dolly kloonimine 1996 aastal. See oli kogu teadusajaloo esimene täiskasvanu rakust kloonitud imetaja. Selle käigus sunniti udararakul ühineda munarakuga. Teade kloonlamba Dolly sündimisest tekitas avalikkuses üleilmse sensatsiooni. See oli tingitud võimalusest kloonida juba eksisteerivaid või varem elanud loom- ja inimindiviide s.t. Saada nende geneetilisi koopiaid. Kloonitud on ka hiiri,küülikuid, kasse, lambaid, kitsi ja sigu. Siiamaani pole suudetud kloonida ahve. Kloonimise juures on hea see, et kloonitud embrüoid kasutatakse võimaliku ravimeetodi väljatöötamise tarbeks, mis ravib inimese närvisüsteemi ja lihaseid hävitavat haigust. Enda kloonilt oleks võimalik siirata ka erinevaid kehaosi ja elundeid. Ma arvan, et praeguses ühiskonnad ei ole kloonimine vajalik. Oleme kogu aeg ilma hakkama saanud ja saame nüüdki. Kloonimine võib tekitada erinevaid geeni haiguseid ja selle tagajärjel isegi surma
asuvad kesk-ja idaosas. Taani majanduslikud eeldused on need, et kasutatakse kvaliteetset ja kaasaegset tehnikat põõlumaade harimiseks. Põllumajanduses on hõivatud 3,3% Taani tööjõust. Põllumajandus on Taani tootlikuim majandusharu ning see on avatud ja arenenud majandusega riik. Tootmis vormiks on enamasti spetsialiseerunud suurtalud. Põllumajandus on spetsialiseerunud suuresti loomakasvatusele. Nimelt annab loomakasvatus 90% põllumajanduse tuludest. Kõige rohkem kasvatakse seal sigu, ning see on ka kõige tähtsam põllumajandus haru. Olulisel kohal on ka kalapüük. Peamisteks põllukultuurideks on tervaviljad ning suures hulgas kasvatatkse ka suhkrupeeti.Taani ekspordib maailma suurimates kogustes sealiha ning väiksemates kogustes piimatooteid ja kala. Sisse imporditakse peamiselt soja, kondiitrikaupu, veini, teravilja ja teisi toidukaupu. Keskkonnaprobleemidega on seotud põllumajandus tänu väetiste ja pestitsiitidega pinnavee saastumise tõttu.
*levis vga hsti maaviljelus *kalapk, jaht ja korilus *surnuid maeti toa pranda alla *vga palju panuseid - merevaigud, ehtedm riistad, relvad *kaubavahetus 3. Millised olid eestlaste philised elatusalad muinasaja lpul? Kirjelda neid lhemalt (triistad, materjalid) Eestlased tegelesid karjakasvatamisega, ksitga, jahiga. Triistadeks olid philiselt rauast kirved. Kasutati palju luust, puust ja kivist materjale. Pronksist tehti ehteid. Kasvatati sigu ja muid koduloomi. Hobuseid oli vhem. Kasvatati vilja ja lina. Hariti pldu. Relvadeks olid teravaotsalised odad.Tegeldi kaubandusega. 4. Millised olid ristiusu mjud Eesti ala elanikele 11. sajandil? Millest vib seda jreldada? Mned eestlased olid ristitud. Ristiusk levis Venemaalt ja teistelt naaberriikidelt. Eestlased ei olnud alguses ristiusu vastu, kuid prast tekkis neil arvamus, kes ei poolda ristisuku on vaba. Kasutusele veti uusi snu nagu niteks: papp 5. Milliseid linnusetpe Sa tead
Mahepõllumajandusliku seakasvatusega alustamine Mahepõllumajandusliku seakasvatusega alustamise eeltingimuseks on mahepõllumajandusliku taimekasvatuse viljelemine või sellega samaaegne alustamine. Mahepõllumajandusliku looma- ja taimekasvatusega alustamiseks tuleb esitada tunnustamise taotlus Põllumajandusameti maakonna keskusele. Seejärel algav üleminekuaeg, kus tuleb täitsa mahepõllumajanduse tingimused, kuid oma toodangut mahedana veel müüa ei saa. Sigu enne mahelihaks müümist tuleb nõuete kohaselt pidada vähemalt kuus kuud. Aga võib toetada mahepõllumajandusliku tootmise hektaritoetust. 1.1. Üleminek tavaseakasvatuselt mahepõllumajanduslikule tootmisviisile Üleminek tavaseakasvatuselt mahepõllumajanduslikule tootmisviisile nõuab suuri ümberkorraldusi nii pidamises, söötmises kui ka veterinaarravis. Tavasigu peetakse kogu nende elu jooksul sisetingimustes
temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss
Eestisse jõudsid Lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri sedasi. Iseloomulikud olid nöörijäljendiga savinõud ja omapärased matmiskombed. Hauda asetati surnud külili ja tugevasti kägarasse, kalmistud paiknesid asulatest eemal. Kaasa pandud esemed olid valmistatud kodulooma luudest, seega tegelesid nad juba algelise loomakasvatusega kasvatades kitsi,lambaid,veiseid ja sigu. Maaviljeluse algus Eestis. 3. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg Pronksiaeg – 2. Aastatuhande keskpaik kuni 5. Sajand Asulaid hakati piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga.Kõige tuntuma, Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamise fakt näitab,et siinsed elanikud omasid teatud väärtusi,mis äratas võõrastes saagihimu (nt. Loomakarjad ja pronks ) .Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks
sisseveetavast naftast. Põllumajandus on spetsialiseerunud valdavalt taimekasvatusele ja kalandusele. Kasvatatakse peamiselt korgitammesid, mis moodustavad ligi kolmandiku territooriumist, viinapuid, õlipuid ja tsitruseid ja valmistatakse veini. Lõunas kasvatatake toiduteraviljadest nisu ja põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral kasvatatakse ka ananassi ja banaani. Atlandi rannikul on tähtsal kohal kalandus, püütakse sardiini ja tuunikala. Väga vähe kasvatatakse lambaid ja sigu. Portugal varustab end ise puidu ja korgiga, tervavilja, kala, toiduainete, oliivide, tsitrusviljadega, viinamajadega ja veiniga. Impordib suures mahus naftat , toiduained, õliseemned, väheses koguses puitu ja korki. Ekspordib korki ja puitu, veini, tomateid, sardiini, tuunikala ja muid toiduaineid. Maailmas on üks suurimaid korgisaaduste eksportiaid ( pudelikorgid, ehitusplaadid, sulgpalliotsikud). Portugalis on väga tähtsal kohal turism
Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele? Põllumajandus on peamiselt spetsialiseerunud taimekasvatusele kuna see annab põllumajanduse kogutoodangust 2/3. 11) Peamised põllukultuurid on teraviljad(mais, nisu,riis), tsitrusviljad(sidrunid, kiivid, mandariinid), viinamarjad, suhkrupeet. 12) Loomakasvatuses on tähtsal kohal lihakari. Peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? 13) Itaalia varustab end ise maisi, riisi,nisu ja suhkrupeediga. 14) Impordib suhkrut, loomakasvatussaadusi ja nisu. 15) Eksporditakse köögivilju, liha, kala, puuvilju, tsitruselisi, maisi, tubakat, oliive ja viinamarju. 16) Ekspordilt on esimeste hulgast veiniga. Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega?
kaasa, ilma et see möiraahve mõjutaks. Parasitism Kägipuu ja ülejäänud puude vahel. Kõrgelt puude otsast hakkab kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama. Allapoole jõudes hakkavad need paksenema ning keerduvad ümber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Kisklus Alligaatorid söövad kalu, linde ja väiksemaid imetajaid. Jaaguarid söövad nii imetajaid kui ka linde ja nende mune. Anakondad söövad nii sigu, linde, kalu, närilisi kui ka osa tüüpe krokodille. Konkurents Banaanipuu vs kakaopuu valgus Viigipuu vs palm juurte harali ajamine Tiiger vs alligaator toit Tuukanid emaste tähelepanu Taimtoidulisus Laiskloom sööb marju, puudevõrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Koolibri sööb õienektarit Galapagose kilpkonn sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti Gorilla sööb puuvilju, taimelehti ning bambust
aastal. Loo Nõukogude perioodil ilmunud trükkidest oli osa repliike välja jäetud ning selle lõpp oli ümberkirjutatud. Teost on illustreerinud neli kunstnikku. 1945. aastal Richard Kaljo, 1957. aasta trüki pildid pärinevad Vive Tollilt, 1973. aasta trüki illustreeris Edgar Valter ja 2007. aasta trüki Epp Marguste. "Nukitsamees" on lugu sellest, kuidas Kusti ja Iti metsas marjul olles ära eksivad. Metsamoor leiab lapsed ja viib nad endale koju ja paneb tööle Kusti ja Iti peavad sigu toitma, hagu ja vett tassima, peenraid kitkuma ja väikest Nukitsameest hoidma. Metsamoori majakeses elavad veel ta pojad Mõhk ja Tölpa ning vanaätt. Lõpuks õnnestub Kustil ja Itil vanamoori juurest põgeneda. Nad võtavad Nukitsamehe endaga kaasa. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde. Väike metsaelanik harjub uue eluga, saab nimeks Ants ja läheb koos teiste lastega kooli. "Nukitsamehest" on tehtud ka filme.Esimene Nukitsamehe film tuli välja aastal 1981. Filmis
isendite saamise eesmärgil. Terapeutilisel kloonimisel Vegetatiivne paljunemine. tehakse embrüo in vitro ja Reproduktiivsel kloonimisel saadakse tervikorganism. kasutatakse selle rakke raviotstarbel. 3.On kloonitud katseloomi( hiiri, küülikuid, kasse) ja põllumajandusloomi( lambaid, kitsi, sigu, veiseid, hobuseid, muulasid). 4. 5.Tüvirakk on hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk,mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud rakud. Rakuteraapia tüvirakke kasutatakse kahjustunud kudede taastamisel. Parimad on sügoodi esimestel jagunemistel tekkinud lõigustusrakud totipotentsed. Embrüonaalsed rakud võivad ainete toimel areneda igaks koeks, kuid need ei saa
Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad.Pinnamood on põllumajanduseks enamasti sobiv. Loodus on küllaltki mitmekesine, on palju madalikke ja ka kõrgeid mägesid. Prantsusmaal tegeldakse kaubandusliku põllumajandusega. Mullad on valdavalt metsapruunmullad. Need on keskmise, kohati väga hea viljakusega. Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit ja suhkrupeeti. Samuti tsitrusvilju ja parasvõõtme puuvilju. Loomadest kasvatatakse veiseid, lambaid ja sigu, Prantsusmaa on ka suur meiereisaaduste tootja. Aastas saab ühe saagi. Põllumajandust toetatakse mitmesuguste toetustega. Põllumajandusliku tootmise vormiks on suurtalud ja istandused. Talunikud on ühinenud kooperatiividesse. Peamised ekspordiartiklid olid alkohol ja muud joogid, teravili ja jahutooted, elusloomad ja liha, piimatooted, suhkur ja maiustused. Tähtsamad impordiartiklid oli mitmesugused toiduained, elusloomad ja liha, kala, puuviljad, piimatooted, alkohol ja muud joogid. 2002.a
Kui peale pärtlipäeva on näha pääsukesi, tuleb ilus ja soe sügis. Jõhvis teatakse, et ilmad on rajused kaks nädalat enne või pärast viimast pärtlipäeva: kui varased vihmad ja tormid jäävad tulemata, on raju oodata kaks nädalat pärast pärtlipäeva. Kui pärtlipäeval männiokkad pudenevad, siis sajab mihklipäeval (29.09) lund. PÄRTLIPÄEVA TOIDUD Pärtel, pai poiss, tuob Tapeti sigu, oinaid, lambaid liha pätsi. (Lüganuse) Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana - Mesi On vana komme proovida pärtlipäeval kaalikaid. See komme on pärit ajast, mil viljakasvataja-vaim tuli ühe pere juurde ja käskis ikka pärtlipäeval kaalikaid mekkida, sest siis saavad need head magusad. Sel päeval võeti mõnes kohas ka kartuleid. HILJEM 19. sajandil ja 20
43% 14% Hiina loodusvarad ja põllumajandustoodang Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, maapähkleid, puuvilla, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Palju süüakse ka riisi. Riisi kasvatatakse peamiselt Kagu – Hiinas, maisi kasvatatakse peamiselt Kirde- Hiinas ja Edela- Hiinas, nisu Ida- Hiinas nagu ka soojaube. Helerohelised alad on kõige madalamad ja
Läbi aegade on põllumajandus omandanud tähtsat positsiooni inimeste elus. Erinevatel perioodidel omistatakse mitmeid eripärasid. Miks need muutused toimuvad ning on need positiivsed või negatiivsed? Inimene on juba ammustest aegadest tegelenud põllumajandusega. Tänu sellele on toit laual püsinud ning rahvus säilinud. Juba nöörkeraamika ajajärgul tegeleti loomakasvatusega, pidades erinevaid koduloomi: kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Neilt saadi liha ning piima. Põllulappidel, mille piirid polnud päris täpselt paigas, kasvatati vilja: kaera, otra ning nisu. Tulus oli kasvatada oma taimi viljakatel aladel, mis paiknesid rannikualadel, kus oli õhuke mullakiht, mida oli kergem harida. Tol ajal puudusid masinad, millega hooldati põlde ning seega kasutati selleks loomi, näiteks hobuseid. Juba nooremal pronksiajal (umbes 1100-500 eKr) hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus
Loomne rasv (searasv) Searasva kasutame põhiliselt toidu tegemiseks .Normaalolekus on see tahke ja kuna see on stabiilne, siis on see eelistatuim rasv praadimiseks. Ta on hea D vitamiini allikas ja peale selle sisaldab see veel ka 40% küllastatud rasva, 48% monoküllastamata rasva ning umbes 12% polüküllastamata rasva, mis muidugi sõltub ka loomade toitumisest. Näiteks troopikas on searasv ka hea lauriinhappe allikas (sellel on immuunsust tõstev toime), sest sigu toidetakse seal kookospähklitega. Selle tervislikkusest on erinevaid arvamusi osad usuvad, et sealiha rohke tarbimine on seotud vähiriskiga, enamik aga ei seosta riski seapekist saadud rasvaga seda peetakse ikkagi tervislikuks(mõõdukas koguses) ja ohutuks. Searasv sisaldab rohkesti energiat ja kiudaineid (3690 kJ/882 kcal 100g kohta), muidugi rohkesti rasvu (99,7g 100g kohta), palmitiinhapet (24,3g 100g kohta), steariinhapet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
