läheduses. Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluste libisemist. Lihase jõu rakendusnurga suurendamisega tõhustavad seesamluud lihase tõmbetugevust. emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munajuhad nende ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ja nende toitmine sellel teekonnal.ühtlasi on munajuhad munarakkude viljastumise paigaks,siin toimub seemneraku ühinemine munarakuga. Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.
suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 16. Emassuguorganid Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid. Munajuhad ehk emakatõrved asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika munajuha ampulli ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Emakas ehk uuterus on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise
.........7 2.5Rind.........................................................7 2.6Selg..........................................................7 2.7Lanne........................................................8 2.8Kõht.........................................................8 2.9Laudjas......................................................8 2.10Udar........................................................8 2.10.1Piimalehmade udar............................8 2.10.2Sigade udar.....................................9 2.10.3Kiirushobusete udar...........................9 2.11Jäsemed........................................9 2.12Nahk............................................10 3.Põlvnemine................................................10 Kokkuvõte.............................................................11 Kasutatud allikad.........................................
Nimetus Simmeni oru järgi Kiirelt arenev loomakasvatusvaldkond 2003.a.- 8176 looma, 2010.a.- 44321 looma Suurekasvuline, hea kohanemisvõimega Aretatud piimatoodangu suurendamise suunas Tapasaagis 49-65 % Sviits Aretatud Sveitsis Aastane piimatoodang 4000 kg Kehamass 550-620 kg, pullidel 850 kg Sviitsi tõuga on püütud parandada Eesti punast tõugu Värvus helepruun, iseloolulikud jahumokad Väga tugev kehaehitus, hea udar Hea piima ja valgutoodang Soti mägiveis Sotimaalt Highlandi piirkonnast Vanim tõuraamatusse võetud tõug Väga vastupidavad ilmastikutingimustele Omapäraks pikk karvkate, mis ulatub silmadeni Värvuselt kuldne, pruun, pikkade arvedega Söögisuhtes vähenõudlik Liha on vähese rasva ja kolesteroolisisaldusega, sisaldab rohkesti valku, rauda Sünnimass 30 kg, täiskasvanud 550 kg 800 kg Hereford
SÖÖDARATSIOON NR 9 Emashõberebased paaritusperioodiks (jaanuar), kehamass 8kg. Karjas 1800 looma. Söödad kogus g kalorsus seed. Prot. seed. Rasv. süsiv. lahja veiseliha 8,4 10 1,59 0,30 lehma udar 12,8 21 1,34 1,58 0,05 veise vats, lahja 12,0 10 1,52 0,33 0,05 trahhea 11,6 10 1,00 0,50 0,23 tursapead 13,3 10 1,84 0,12 0,15 tursa selgroog 13,8 9 1,84 0,08
UDAR, PIIMA TEKKIMINE JA VÄLJUTAMINE UDAR hakkab arenema 1,4 cm pikkuse (1 kuu vanuse) idulase nahasopistisest. Udar kujuneb lõplikult välja tiinusajal. Alveoolides moodustub globuliinirikas kleepjas vedelik, mis annabki hiljem piimaga ühinedes ternespiima. Piima eritumine algab alles veidi enne poegimist või kohe pärast seda Lehma toodanguvõimu määrab alveoolirakkude arv udaras Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvad keerukad biokeemilised protsessid- piimasekretsioon Piima moodustamisest udaras võtab kaudselt osa kogu organism
19. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Veres on veel vererakud: vereliistakud (vere hüübimine), punalibled (O2 transport), valgelibled (antikehade moodustamine). 20. Emassuguorganid Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad on munarakke produtseerivad organid. Munarakud arenevad munasarja koores. Munajuhad asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Tupp on emaslooma paaritusorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis
Tuntum on mustakirju Hollandi veisetõug ja vähemtuntud Punasekirju hollandi veisetõug. Mõlemad on välimiku ja toodangutüübi poolest paralleelsel aretamisel üsna sarnasteks kujundatud. Eesti mustakirju tõug ... nimetati tõuks alles 1951. a. On saadud hollandi tõu vältaval ristamisel eesti aborigeense karjaga. Iseloomulikud on 2 heledat vööti mustal põhjal - üks ületab selja turja, teine ristluu piirkonnas. Kõhualune, jalad ja udar on valged. Loomad on kompaktse kehaehitusega, lehmad kaaluvad 550 kg, pullid 920 kg. Hollandi tõugu lehmad annavad kõige rohkem piima piimavalku kulutatud söödakoguse kohta. Eesti mustakirju lehm annab rohkem piima ja piimavalku kui eesti punane või maatõugu lehm. 1 Puhasaretuse käigus, kui erinevate tõugude verd ei segata, saavutatakse efekt aeglaselt pika ajavahemiku möödudes, aga tõutunnused on väga kindlalt järglastele edasikanduvad, ootamatuid hälbeid esineb väga
Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskoha läheduses. Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluste libisemist. Lihase jõu rakendusnurga suurendamisega tõhustavad seesamluud lihase tõmbetugevust. emassuguorganid – on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munajuhad nende ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ja nende toitmine sellel teekonnal.ühtlasi on munajuhad munarakkude viljastumise paigaks,siin toimub seemneraku ühinemine munarakuga. Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast. Munasarjad on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel
PIIMAJÕUDLUSKONTROLL Kontrolllüps piimatoodang võetakse piimaproov Vaata õpimapist Somaatilised rakud on keha rakud. Üle 500000 som raku siis on udar põletikuline Vere valged libled Sündmused -Poegimine, kuupäev, ema nr, vasika nr, sugu, mass, poegimis kergus. -Kinni jätmine kuupäev. -karjast väljaminek kuupäev põhjus mass. -paaritus pulliga-kuupäevade vahemik emas ja pulli loomade nr Seemendused edastab seemendustehnik. Vissuke piimaveiste andmebaas MÄRGISTAMINE Vajalik selleks et teha kontrolllüpsi ja teada millise loomaga on tegemist. VAATA LISA MOODLEST 20 elupäevaks peab olema kõrvanumber kõrvas. Kokku on märgil
ee/eluviis/majandus/aid-3998/Uuendtoidu-turuleviimisel-uued-reeglid 1.1 Lehm 1.1.1 Lehm inimese kasutuses Tublid piimalehmad võivad meile anda 4 suurt ämbritäit piima päevas. Sellest toodame meie aga palju häid piimatooteid. (N.t jogurtit, juustu, kohupiima, keefiri jne.) Piim on hea ka väikestele vasikatele kes pärast 9 kuulist tiinust sünnib. (Ka inimese rasedus kestab sama kaua.) (Kohtumine loomadega, autor: Genevieve Warnau) 1.1.2 Välimus Lehmal on suur nelja nisaline udar ja lühemad sarved. Neil on kandiline taga-osa ning jalgu kaitsevad sõrad. Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. („Loomade maailm“ autor: Jean- Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Toitumine Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. Ta närib maast rohtu ja neelab siis mälumatta alla. Nii kogub lehm makku kümmekond kilogrammi toitu. Seejärel hakkab lehm toitu mäletsema: röhatab toidumassi uuesti suhu ja mälub alles nüüd peeneks. Niiviisi muudab ta seedivamaks ka puisemad taimed
suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 23. Emassuguorganid 24. Munasari Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe. Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid. Nad koosnevad välimisest koorest ja seesmisest säsist. Munarakud arenevad munasarja koores. Munajuhad ehk emakatõrved asetsevad looklevate torujate organitena munasarjade ja emaka vahel. Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika munajuha ampulli ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Emakas ehk uuterus on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv.
alveoolidest välja ja jääbki kätte saamata. Selle ostseseks tagajärjeks ongi lubamatult pikk järellüps ja toodangu järkjärguline alanemine. /1/ 1. 1. Ettevalmistused lüpsiks Hügieenikäru: 1)pang 2)tilgakruus 3)tropid · Nisalapid pannakse puhtasse ja kuuma vette; kasutatud lappidele tehakse teise pange kuum männiseebivesi · Enne lüpsmist pestakse käed · Rahutule lehmale pannakse löögitõke · Udar puhastatakse sooja vette kastetud, poolkuivaks väänatud lapiga · Iga looma jaoks on oma puhas lapp · Kasutatud lapid pannakse sooja männiseebivette · Nisade päid eriti hoolikalt puhastada /5/ Lehma lüpsiks ettevalmistamine hõlmab udara puhastamist, stimuleerimist ja eellüpsi tegemist eellüpsinõusse. Tähtis on lehma korralik lüpsiks ettevalmistamine(20...25 sek.), et piima sõõrdumine algaks mõni sekund pärast lüpsimasina allapanekut.
Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) ? Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) ? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder ...
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub r...
kinnitudes eesnaha välislehele, tõmbavad eesnahka tahapoole. Peenist hoiab eesnahas silelihasekiuline paariline peenise taandurlihas, mis algab esimestelt sabalülidelt ja päraku hoidesidemelt ning kinnitub peenise ventraalsele pinnale. 17. Emassuguorganid Emassuguorganid on: paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Märal asuvad nad 8-10 cm neerudest tagapool ja samavõrra mediaantasandist lateraalselt.Munasari koosnab välimisest koorest ja seesmisest säsist. Mära munasarjas paiknevad mainitud tsoonid vastupidiselt. Mäletsejaliste ja sea munasarja katab ainukihiline kuubiline iduepiteel
Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal.
Eesti Holstein Alates 1. jaanuarist 1998 nimetati eesti mustakirju tõug eesti holsteini tõuks. Lehmad on märgatavalt kõrgejalgsemad, keha on kitsam ja pikem, lihastik on vähearenenud, toitumus on hea vaid kinnisperioodil enne poegimist. Udar on pikem, vähem sügav, nisad normaalsed, tagantvaates hakkab silma udara keskside sügava vaona kahe udarapoole vahel. Veresooned kõhul ja udara välisseinal on hästi märgatavad. Jalad on tugevad, küllalt peeneluulised, vahel ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda kasutus ongi eesti holsteini tõu eeliseks teiste tõugude ees
Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle kestuseks oleks soovitatavalt 9597 päeva. 19. Udara ehitus Udarat katab mitmekihiline nahaepiteel, mis on pealt kaetud õhukese karvkattega, kusjuures nisadel karvad puuduvad. Udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhuseina lihaste külge. Mediaalsed lestmed jaotavad udara vasakuks ja paremaks udarapooleks, mis pole eraldi vaheseinaga eraldatud. Lehma udara siseehituse moodustavad neli imetit ehk udaraveerandit, millest piim väljutatakse nisa kaudu. Lehma peapoolseid veerandeid nimetatakse eesveeranditeks ja sabapoolseid tagaveeranditeks. Igal udaraveerandil on oma piimanäärmed. Udaraveerandid koosnevad põhiliselt näärme, side ja rasvkoest.
Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine - Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud. Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust lehm rahutu. Heidab maha, tõuseb püsti, tammub jalalt-jalale. Häbemest eritub lima.. Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Norm. kulgeb sünnitus ilma abita, kuid sageli tuleb ka inimesel sekkuda,siis kui on tegemist suure lootega. Abistamiseks tuleb pesta desinfits. käed ja sünnitusabinöörid. Nöörid aset. ümber vasika kämblaluude ja tõmmatakse kuni 4inimese jõuga
Eeskiri vasikatalitajale 1.Poegimine · Jälgi tiinusekalendrit, mis on koostatud peale viimast seemendust. · Esmane poegimise tunnus on see, et lehmal on udar tursunud. · Läheneva poegimise tunnuseks on lehma rahutus. · Lähenevat poegimist saab kindlaks teha ka jälgides lehma tuppe, kui see on tursunud, siis on see tunnuseks. · Kontrolli, kas ase on kuiv ja lehm on tagant poolt puhas. · Jälgi udarate puhtust. · Vaata kas lehmal on piisavalt põhku või allapanu. · Jälgi sünnitust, kas lehm saab sellega ise hakkama või peab teda abistama. · Abista lehma kui ta ise sünnitusega hakkama ei saa. · Jälgi, kas vasikas on õiges asendis.
uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. 25) Emassuguorganid emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Märal asuvad nad 8-10 cm neerudest tagapool ja samavõrra mediaantasandist lateraalselt.Munasari koosnab välimisest koorest ja seesmisest säsist. Mära munasarjas paiknevad mainitud tsoonid vastupidiselt. Mäletsejaliste ja sea munasarja katab ainukihiline kuubiline iduepiteel
kinnitudes eesnaha välislehele, tõmbavad eesnahka tahapoole. Peenist hoiab eesnahas silelihasekiuline paariline peenise taandurlihas, mis algab esimestelt sabalülidelt ja päraku hoidesidemelt ning kinnitub peenise ventraalsele pinnale. 18. Emassuguorganid Emassuguorganid on: paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar. Munasarjad ehk ovaarid on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Märal asuvad nad 8-10 cm neerudest tagapool ja samavõrra mediaantasandist lateraalselt.Munasari koosnab välimisest koorest ja seesmisest säsist. Mära munasarjas paiknevad mainitud tsoonid vastupidiselt. Mäletsejaliste ja sea munasarja katab ainukihiline kuubiline iduepiteel
Kopsud Imetajatel on vahelihas täielikult välja arenend. Kuse organid Jagunevad: Neer Selgroogsetelt eristatakse Eelneer, keskneer ja Järelneer), Kusejuha, Kusepõis, Kusiti,Kloaak Sugu organid Sugunäärmed- gonaadid Emas. - ovogenees- munarakkude valmimine Jagunevad: Munasari, Munajuha, Emakas, Tupp, Tupeesik, Kõdisti, Häbe ja Imetid Isas. - Jagunevad: Munand, Munandimanus, Munanditott, Seemnejuha, Lisasugunäärmed ja suguti. Udar Süda Südame kestad- sisemine-, keskmine-,välimine Suur ja väike vereringe Nahk Kaikseb keha ärritajate eest, temperatuur, parasiidid ja mikroobid Toimib ehituselundina- higi Salvestab vett, mineraalaineid, vitamiine ja rasvu Sünteesib D-vitamiini, päikse UV- kiirte mõju Toodag nahka kaitsvaid rasvainet ja toodab loomade omavahelisi lõhnaineid Koosneb 3mest kihist: Nahaaluskude, Pärisnahk, marrasnaks. Karvad- kabjad
Talitus: imemistakt, massaastakt,puhketakt. Kannulüpsi masin: kahekambriline:nisaalune kamber ja vahekamber. Lüpsiplatsid:kalasaba,koridorplats,polügoon,kolmnurk,lalasaba-karussell,radiaalkarussell, Lehmade lüpsmine: kindel kellaaeg, kord ja puhtus laudas, tõusööta anda enne lüpsi, teravalõhnalisi sööta ei tohi anda,vältida võõraste isikute ja koerte viibimist laudas, ette valmistada lüpsiinventaar, lüpsitehnika töökorras.Pesta udar, kuivatada ja teha eellüps.Järellüps. Lüpsiinventari pesemine: eemald piimajäägid 30-40C veega, see järel pesta pesemislahusega,loputatakse, desinfitseeritaks 90C veega. Vähemalt kord nädalas tuleb voolikud ja kollektor lahti võtta ja kogu aparaat põhjalikult läbi pesta ning desinfitseerida. 2korda nädalas pestakse happelise pesemislahusega, et vältida piimakivi tekt torustiku siseseinale.
Suurte loomade ajusid kupatatakse paar minutit, jahutatakse. Ajud tükeldatakse, tihti tükid ka paneeritakse riivsaias. Südamed pestakse hoolikalt, leotatakse 2-3 tundi külmas vees. Leotatud südamed loputatakse, lõigatakse ära veresooned ning südamed poolitatakse. Südamed tükeldatakse ristikiudu. Südameid võib ka enne kuumtöötlemist marineerida. Marinaadisegu koostises kasutatakse lisaks tavapärastele maitseainetele ka kaneeli, nelki, majoraani. Udarad pestakse, vanema looma udar ka kupatatakse. Udaral eemaldatakse rõngaslihased. Edasi tükeldatakse udar vastavalt vajadusele. Kopsud pestakse, leotatakse külmas vees, seejärel tükeldatakse. Vanade loomade kopse kupatatakse paar minutit. Soolikad puhastatakse sisust, pööratakse jooksva vee all pahempidi ja kraabitakse soolesisesest rasvast ja soole sisekihist puhtaks. Soolikad pestakse uuesti ja soolatakse kergelt. Magu pööratakse pahempidi ja leotatakse 8-12 tundi voolava külma vee all. Seejärel
- Liha pind kattunud kaitsekilega - Tal on samad omadused mis jahtunud lihal, kuid säilib paremini - Maitseomadustelt parim 4. Külmutatud liha - Sisemine temperatuur kuni -16oC - Liha ilma lõhnata ja lihaskude kahvaturoosa - Konsistentsilt kõva (koputades kostab puhas selge heli) Linnuliha Subproduktid ehk rupskid · On tapaloomade muu söödav osa peale liha Punased rupskid (süda, maks, keel, põrn, kopsud, neerud) Valged rupskid (aju, udar, munandid, pea, jalad, harknääre) · Enam kasutatakse sea kui veiserupskeid Olenevalt looma liigist jagunevad: · Veiserupskid (keel, maks, saba) · Searupskid (kõike) · Lambarupskid (aju, neer, munandid, jalad) · Vasikarupskid (neer, maks, harknääre)
Roiete nähtavus iseloomustab looma toitumust. Jäsemed ehk vundament sõltumata tootmistüübist peavad jalad olema tugevad, hea seisuga nii eest, küljelt kui ka tagant vaates. Liigeste väiksem koormus pikendab eluiga. Kannaliigesed ja esijalgade randmeliigesed on ohustatud lauda ehitusvigadest. Veistel langeb suurem koormus tagajalgadele. Sõrad noorloomad vajavad sõrahoolet, eriti kui on kalduvus sõrakuju vigadele. Udar ja nisad piimalehma kõige olulisemad majanduslikud osad. Piimalehmade hindamisel antakse 40-50% pallidest udara eest. Hinnatakse udara pikkust, kinnitust, kuju, näärmelisust, verevarustust, mahtu, nisade mõõtmeid ja asetust. Udarapõhja kõrgus väljendab udara kinnitumise tugevust: udarapõhi kannaliigestest kõrgemal või nõrkust:udarapõhi kannaliigesest all pool. Vanuse suurenedes nõuded leebemad. Liialt kõrge udarapõhi=väikemahuline udar, praakimine
Kui pull on mingil põhjusel karjast lahkunud (müüdud tõuloomana või lihaks, hukkunud jne); Noort pulli liiga intensiivselt ekspluateeritud; Pull liiga pikka aega karjas tekkib suguluspaaritusoht; Väiksemates karjades (kuni 40 emaslooma) tuleb pulli vahetada iga kahe aasta järel; Kui samade emasloomade baasil tahetakse ristamisega üle minna teisele tõule Piimaloome · Piim tekib udaras, mis evolutsiooniliselt on välja kujunenud nahakoest. · Looduslikes oludes peaks udar tootma piima vaid selles ulatuses, kui palju vajab toitaineid järglane esmase kiire kasvu perioodil, mil ta pole veel võimeline iseseisvalt toituma. · Piima koostis oleneb sellest, milliste keskkonnatingimustega on loom kohanenud evolutsiooni käigus. · Mida külmem on elukeskkond, seda enam peab järglasel tekkima rasvkude ja seda enam sisaldab emaslooma piim rasva. · Mereimetajate ja põhjapõdra piima rasvasisaldus on seetõttu lehmapiima
vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine, Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud. Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust on lehm rahutu. Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Norm. kulgeb sünnitus ilma abita, kuid sageli tuleb ka inimesel sekkuda, siis kui on tegemist suure lootega. Kui vasikas on väljutatud, siis tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda. See stimuleerib vasika vereringet ja ka hingamist. Seejärel tuleb
östrumit, metöstrumit ja diöstrumit. Talitluse tsüklilisusega koos muutub ka emassuguorganite ehitus: munasarjade folliikulite ja kollaskehade arenemisaste ja suurus, emaka limaskesta paksus, näärmete arv ja diameeter, epiteeli ilme, lihasekiudude mõõtmed, tupe katteepiteeli kihtide arv jne. Seega tuleb emassuguorganite makro- ja mikroskoopilises pildis arvestada reproduktsiooni- ja innatükli faasidest tingitud erinevusi. 34. Udar Udar tähendab piimanäärmete kogumikku, mis töötab ainult emasloomadel. See on tekkinud naha derivaatidest, aga põhimõtteliselt on see (lisa-) suguorgan, kuna on vajalik järglaste tootmisel. Udar koosneb väliskattest, sidekoest, näärmekoest. Udara osad on nisad ehk imetid. Piimanäärme osad on piimajuhad ja lõpposad alveoolid, kus toimub piima eritamine ehk sekretsioon, mõlemad osad on samuti piima varupaigad. 35. Udara piimajuhad, nisad Nisa – sisaldab kolmesuunalisi lihasekiude
ning nende teepealne toitmine. Munajuhades toimub ka munaraku viljastumine e. fertilisatsioon – munarakk ühineb seemnerakuga. Loode areneb emakas ning ülejäänud torujad emassuguorganid on sünnitusteedeks ja paaritusorganiteks. Protsessi, mis algab munaraku küpsemisega ja lõpeb noorlooma imetamisega, nim. sigimis- ehk reproduktsioonitsükliks. Munarakkude viljastamatusest tulenevad lühiajalised tsüklid on tuntud innatsükli nime all. Isasloomadel taoline tsüklilisus puudub. 41. Udar Udaraks nim. põllumajandusloomadel piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb udar ainult emasloomadel. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljastpoolt märgatav vaid väikeste nisade kujul. Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, algab udara märgatav kasv puberteedi ajal ning tema talitlus ja areng on tsüklilised. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina
Asend: Asetseb tupeesiku seinas, häbemepilusse ulatubsugulise erutuse korral vaid lukk. Tavaliselt paikneb kõdistiaugus (fossa clitoridis) eesnahaga kaetult. Imeti (mamma) Funkts: Teisesed sootunnused, järglaste toitmine piimaga, esmalt toodavad ternespiima, mille abil saavutab vastsündinu passiivse immuunsuse. Välisehitus: Imeti= üheainsa nisaga seostuv poolkerajas näärmekompleks, mis vastab ühele naiserinnale. Mäletsejalistel ja hobustel udar (uber). Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu (sulcus intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus: Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude. Nisaseina kihid on: Nahk Intermediaalkest Limaskest Imetikeha koosneb stroomast ja parenhüümist. Strooma katab valkja sidekoelise moodustisena imetit. Lakteerivas udaras on
Eesti maatõu aastalehma keskmine toodang oli 2013. aastal 4697 kg, piima rasvasisaldus 4,53%, piima valgusisaldus 3,42%. 3) Eestis aretatavad lihaveisetõud ja lihaveiste erinevus piimatõugudest. Piimatõud – aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. Lihatõud – seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. HEREFORD – vanemaid tõuge maailmas. Aretati välja Lõuna-Inglismaal. Pikaealised, hea
Suguküpsuse saavutamine oleneb elupaiga kvaliteedist, enamasti saavad isasloomad (pullid) suguküpseks 1 3- ja emased 1 2- aastaselt. Kuid füüsiliselt saavad nad täiskasvanuks alles umbes 7-aastaselt. Tiinus kestab 225 245 päeva. Enamast sünnib 1 vasikas, harva kaksikud. Poegimisintervall 1 a. (ent iga-aastaste tiinuste osakaal sõltub keskkonnatingimustest ja võib olla 0 80%). Punahirvedel on 2 paari (kõhtmisi) nisasid. Udar on märgata ainult tiinuse lõppstaadiumis ja imetamisperioodi alguses. Juba 20 min. peale sündimist suudab vasikas oma jalgele. Pojad Pojad on esimesed 2 kuud täpilised, "peegel" tuhmkollakas. Vasikad loobuvad emapiimast umbes 6 10 kuuselt, kuid järglaste eest hoolitsev ema võib toita ka aastaseid vasikaid. Poegade eest hoolitsevad ainult emasloomad. Alguses jääb vasikas ema toiduotsingute
Arvukus on pidevalt vähenenud, moodustavad kogu veiste üldarvust vaid 0,4% ehk ca 600 isendit. Moodustab 0,5% aastalehmadest. Aastalehma keskmine toodang 4697 kg, piima rasvasisaldus 4,53%, piima valgusisaldus 3,42%. Eestis aretatavad lihaveisetõud ja lihaveiste erinevus piimatõugudest. Piimatõud – kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. Lihatõud – seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head.
saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 5.PIIMATÕUD n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid , kiire av, mis tagab võimalikult suure hulga piima tekke udaras. hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarust. udar. Lihastik,lihaomadused.tagasihoidlik. EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF), EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK ) ,EESTI MAATÕUG (EK) ,Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus LIHATÕUD - Lihaomadused on head. piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasv. Aastas saadakse l. 1500...2000 kg piima. hästiarenenud lihaomadused. aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas.
lihakäitlemisettevõttes (tapamaja), kus tapetakse aastas keskmiselt rohkem kui 50 veist nädalas. Veiserümp Veiserümp on tapetud veise lihakeha, mis on veretustatud ja nülitud ning millelt on eemaldatud siseelundid, sh neerud, neeru- ja vaagnarasv, seljaaju, pea kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt, esijalad randmeliigesest, tagajalad kannaliigesest ning saba viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt. Emaslooma rümbalt tuleb eraldada ka udar ja isaslooma rümbalt suguorganid. Veise lihakehalt ei tohi eemaldada rohkem kudesid kui tehnoloogilises juhendis on ette nähtud. Kategooria määramine Enne kvaliteediklassidesse määramist määratakse veiserümpade kuuluvus soo ja vanuse järgi ehk kategooria.Vanuse määramisel arvestatakse tailiha ja rasvkoe värvust ja luustuvuse astet. Rasvkoe värvust vaadates lähtutakse rasvkoe värvuse kirjeldusest, arvestades seda, et
rohusöötadest on ratsioonis ülekaalus silod. Silo-heina tüübiline söötmine – selline, kui rohusöötadest söödetakse nii heina kui silo. Laktatsioonitsükkel algab lehmade poegimisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Perioodi poegimisest poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks. Juba nädalapäevad enne loodetavat poegimist tuleb jälgida eriti suuretoodanguga lehmi. Kui enne poegimist lehma udar on liiga tugevalt turses, tuleks teda sööta nõrgemini, kui keskmiselt kinnisperioodil. Pärast poegimist tuleb peatselt lehma ka lüpsta (isegi öösel). See on vajalik eeskätt selleks, et vasikas saaks kiiresti sooja ema ternespiima. Alates 4-ndast elunädalast hakatakse vasikatele võimaluse korral lõssi. Alates 3…4 poegimisjärgsest päevast võib ratsiooni võtta ka väikestes kogustes head silo. Selliselt, söödakoguste järk-järgulise suurendamise
3. Aretustõud-inimtegevuse poolt väljaaretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus: piima- ja lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Piimatõud- aretatud suure piimajõudluse suunas. ON hästiarenenud hinamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, ka lihaomadused. Lihatõud- piimatoodang madal, piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas 1,5..2t piima. On hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega, flegmaatilise närvisüsteemiga, mõnedel on isel. Topeltlihastik laudja osas. Lihaomadused head. 7. Areng-organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Rakkudel, kudedel ja
Veiste jõudlus liigitatakse: 1. piimajõudlus; 2. lihajõudlus; Olenevalt jõudlusest kujunevad erinevad tõutüübid. Sellest lähtuvalt liigitatakse veisetõud järgmiselt: · Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. · Lihatõud - seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas saadakse lehmalt 1500...2000 kg piima. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. · Kombineeritud jõudlusega n
21. Emise ja kuldi suguorganid ning nende talitlus. SIGADE SUGUORGAND JA NENDE TALITLUS Vastavalt funktsioonile jagunevad emise suguorganid: - sugurakke produtseerivateks organiteks ovaarid ehk munasarjad - sugurakke juhtivateks ja kaitsvateks ning loodete kasvu ja arenemise organiteks munasarjad ehk emakatõrved ja emakas ehk uterus - paaritusorganiteks tupp ja häbe Talitluselt kuulub suguorganite hulka ka udar Munasarjad paiknevad paariliste organitena kõhuõõnes niudeluude keskkohal. Emise munasarjad on ovaalsed, kobarja välispinnaga, läbimõõt ligikaudu 5 cm. Munasarjades tekivad munarakud ja nad on põhiliseks suguhormoonide produtseerimise kohaks. Munajuhad asetsevad looklevate torujate organitena (pikkus 25-30 cm) munasarjade ja emaka vahel. Munajuha ampulliosas toimub munaraku viljastumine ja munajuha kaudu liigub viljastatud munarakk emakasse.
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Lõplik hinnang antakse seemenduspullile ca 6 aasta vanuselt tütarde 1.laktatsiooni toodangu alusel. 16. JÕUDLUS MÕISTE. Jõudluseks nim. loomade võimet toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. Jõudluse hindamisel arvest. nii toodangu mahtu e. kvantiteeti ja väärtust e. kvaliteeti. jõudlusvõime oleneb: pärilikest eeldustest keskk.ting.ja nende omavahelisest koostoimest ehk interaktsioonist. 17. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine Udar päritolult nahamoodustis, talitluselt suguorgan, sest üleminek emakasiseselt toitumiselt tavalisele toitumisele toimub piima kaudu. Udara anatoomiliseks ühikuks on imeti, mis koosneb imetikehast ja nisast. Lehmal on arenenud 4 imetit, mis omavahel liitunult moodustavad udara (uber). Liitunud imeteid nim.udaraveeranditeks. Neid on 4 2 ees- ja 2 tagaveerandit. Udara vasak ja parem veerand on eraldatud sidekoelise vaheseina abil. Ees- ja tagaveerandite vahel see puudub
(linnaseeod, praak, õlleraba), jõusööt ja mineraalsöödad. Suvel: haljassööt (karjamaarohi), jõusööt ja mineraalsöödad. Jõusöödad – suurte toodangute ja hea juurdekasvu saamiseks. Talvel kulub piimakilo kohta 250-400 g jõusööta. Mineraalsöötade vajadus sõltub põhiratsiooni mineraalelementide sisaldusest. 10) Piimakarja söötmine laktatsioonitsükli eri perioodidel ja kinnisperioodil. Kui enne poegimist lehma udar on liiga tugevalt turses, tuleks teda sööta nõrgemini kui keskmiselt kinnisperioodil. Ratsioonist tuleks ära jätta piimateket soodustavad söödad (silo), vähendada jõusööda kogust. Kui aga enneaegset piimateket ei ole märgata, võib põhisöötasid – heina, silo anda vabalt isu järgi, jõusööta 1…2 kg päevas. Pärast poegimist tuleb peatselt lehma ka lüpsta (isegi öösel). See on vajalik eeskätt selleks, et vasikas saaks kiiresti sooja ema ternespiima.
· Kõhuõõnest tõmmatakse ära ploomirasv · Eemaldatakse neerud · Lõigatakse ära rippuvad raskoejäänused /v.a. tihedalt liibuv rasvkude) · Lõigatakse ära saba viimase ristluulüli ja 1.sabalüli vahelt · Korrastatakse torkehaav · Selgrookanalist eemaldatakse seljaaju, peaaju ja tonsillid · Lõigatakse ära silmad ja kõrva kuulmekäigud · Lõigatakse ära abtsessid, verevalumid, meh.mustus · Emiste lihakehadelt lõigatakse ära ka udar. Lammaste ja kitsede algtöötlemine Uimastamine Lubatud uimastamismeetodid: uimastamine poltpüstoliga ja elektriline uimastamine. Elektriline uimastamine :saavutada ühe sekundi jooksul voolutugevus 1,0 A, kitse- ja lambatalle uimastamisel 0,6 A ning säilitada seda voolutugevust vähemalt kolm sekundit. Lammaste/kitsede käsitsi uimastamisel kasutatakse elektritange, mis asetatakse nii, et kontaktid suruvad koljuluu mõlemale poolele (kõrva ja silma vahel) elektrivool läbib ainult pead
• slaavi laenud (~1%) • läti laenud (<1%) • alamsaksa laenud (14–15%) • rootsi laenud (2–3%) • vene laenud (6–7%) • (ülem)saksa laenud (~9%) • soome laenud (<1%) • muud laenud (<1%) Indoeuroopa ja indoiraani laenud (3000–1000 eKr; 23–43 tüve) • sm-u, sm-permi, sm-volga(, lms) algkeelde indoeuroopa (hiljem indoiraani) algkeelest • näiteid loomariigist, mütoloogiast, peresuhetest • vasikas, vasar, sõsar, tütar, udar, tarvas, varss, taevas, marras, suur, sada, arva-, iva, mesi, ora, puhas, põrsas, sarv, viha Balti laenud (alates II at lõpust eKr; 94–156 tüve) • segaasustuse tagajärjel; laenud valdkondades, mis eeldavad tihedat suhtlust (“põhjusetud” laenud) • somaatilised: hammas, kael, karv, reis • olme, tööriistad: ais, kirves, luud, ratas, teivas, sild, luht, seeme, tara, mõdu, puder • loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein
PERIOODIDEL JA KINNISPERIOODIL Laktatsioonitsükkel algab lehmade poegimisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40...60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Perioodi poegimisest poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks. Lehmade söötmisele on nendel perioodidel erinõuded. Kui nendest kinni ei peeta, jääb osa potentsiaalsest toodangust saamata, halveneb söödakasutus (st 1 kg piima tootmiseks kulub rohkem sööta) ja tõuseb piima omahind. Kui enne poegimist lehma udar on liiga tugevalt turses, tuleks teda sööta nõrgemini kui keskmiselt kinnisperioodil. Ratsioonist tuleks ära jätta piimateket soodustavad söödad (silo) vähendada jõusööda kogust. Kui aga enneaegset piimateket ei ole märgata, võib põhisöötasid heina, silo anda vabalt isu järgi, jõusööta 1...2 kg päevas. Lüpsiperioodi teisel poolel, alates 5st kuni 7 lüpsikuuni (121... 210 lüpsipäevani) hakkab toodang langema tuntavalt ning alates 8ndast lüpsikuust (240
grammi. Kasvukiiruse ja piimatoodangu vaheline seos. · Paljud katsed on kinnitanud, et söötmise intensiivsus peab olema ennem ja pärast puberteeti vasikatel erinev. Piimanäärme areng · Udara kas ja areng määravad suuresti ära lehma piimatootmise võime ja laktatsiooni püsivuse. · Udara arengut kontrollivad puberteedist kuni tiinuse lõpuni hormoonid. · Sünnist kuni puberteedini areneb udar võrdselt teiste keha kudedega ( isomeetriline kasv). September-detsember 2008. a. · Kui munasarjad hakkavad funktsioneerima, kasvab udar põhiliselt sidekoe ja rasva ladestuse arvel. · Vahetult enne esimest inda hakkab kiiresti kasvama udara parenhüüm ( udara alveolaarne näärmekude). · See kasvab kiiremini kui teised organismi koed ( allomeetriline kasv). Söötmise mõju piimanäärme arengule.
Kliiniline pilt – väljasirutatud kael, kõhetu ja kuiv köha (röga pole). Visna on samuti fataalne – tekib ataksia (liigutuste koordinatsioonipuue) e. kordinatsioonihäired, lihaste treemor (lihasvärin), esineb esmalt varjatult, tagumised jalad on nõrgad, loomal värisevad mokad, pea vajub viltu, kõhnub, süvenedes tekib ataksia, treemor, esinevad pareesid (lihaste nõrkus). Lisaks kahjustab: * liigesed → artriidid; liigeste jäikus – anküloos * piimanäärmed → mastiit → udar tihenenud, lümfisõlmed on suurenenud. Levib: horisontaalne → haiged loomad levitavad nõredega, piimaga, otsese või kaudse kontakti kaudu, võimalik ka sperma kaudu (veel täpselt ei teata). vertikaalne → vastsündinud talled. Sh levitajateks võivad olla seemendajad (kontamineerunud arstiriistad). Pikk inkubatsiooniperiood, pärast nakatumist tekib humoraalne immuunvastus. Diagnoos Eesti alguses osteti mõtlematult loomi kokku (kontrollimata ja uurimata), neil olid antikehad. Lisaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
