Tabivere Gümnaasium Referaat Kuldnokk Juhendaja: Eve Aru Koostaja: Raahel Pärtel 6. Kl Tabivere 2008 KULDNOKK Kuldnokk on levinud haudelind kogu Euroopas. Eestis on levinud üle kogu vabariigi, kuigi arvukus on viimase 20 aasta jooksul tugevalt vähenenud. Praegu pesitseb meil 20 000-50 000 paari. Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kehapikkus on 21-23cm, kaal 65-80g. Tasub teada, et kuldnokk liigub maapinnal joostes või astudes. Kuldnokk on lindude seas üks osavaimaid jäljendajaid - ta võib ülitäpselt matkida teiste lindude laulu ja muid loodushääli kana kaagutamisest hobuse hirnumiseni. Kuldnoka pesa kujutab endast korratut kuhja, mis on moodustatud mitmesugustest kõrtest, puulehtedest, karvadest ja muust pehmest materjalist. Munad on mu...
Kodukakk Kodukakk (Strix aluco) on peaaegu varese suurune, väga suure ja ümara peaga lind. Kodukakul leidub kaks sulestikuvormi roostepruun ja tuhkhall, üksikud linnud on ka tumepruunid. Kodukaku silmad on tumedad ja nokk kahkjaskollane, saba on lühike, sellest tulenevalt annab istuva kodukaku puhul tooni tema suur pea, mida suudab ta pöörata 270° Kehapikkus on neil 4045 cm. Isaslindude keskmine kaal on kirjanduse andmeil 420 g ja emaslindudel 600 g. Vanalindudel on kaks värvusevarianti: pruun ja hall. Mingil määral on see seotud geograafilise elukohaga. Hallide isendite ülapool on üldiselt hall, ookrivärvi märgistega. Õla sulgede ja suurte tiivakattesulgede välislabadel on suured valged laigud...
Tiiva pikkus keskmiselt 54 cm. Hea kontrasti loovad tema metalse läikega must sulestik, valge kõhupool ja erkpunased nokk ning jalad. Vanalind on rinnast sabaaluseni valge, kogu muu sulestik must tugeva purpurrohelise metalliläikega, nokk ja jalad on punased. Noorlinnul asendab sulestiku musta värvust tumepruun, jalad ja nokk on oliivrohelised kuni hallikasroosad. Miks on looduskaitse all? Toitumiskohtades ja pesitsusajal häirimist peetakse must-toonekure eduka pesitsemise põhiliseks ohuks. Metsade järjest intensiivsem kasutus sunnib paljusid linde oma pesa maha jätma. Laialdaste metsatööde tõttu on must-toonekurgedel väga raske leida sobiva vanuse ja suurusega puid, mis nende pesa raskusele vastu peaksid. Pesa võib kaaluda üle tonni ja sellist...
Seega hakatakse taimi kasulikuks või huvipakkuvaks pidama alles peale nende tundmaõppimist. See tundmaõppimine ei rahulda aga praktilisi, vaid intellektuaalseid vajadusi. Loodusrahvaste meditsiini puhul ei ole küsimus selles, kas rähninoka puudutus ravib hambavalu, vaid kas neid kahte asja (rähni nokk - inimese hammas) on kuidagi (mingist vaatepunktist) võimalik ühitada ja seega (grupeerimise kaudu) taastada algeline kord (ükskõik milline klassifitseerimine on parem kui üldse mitte midagi). Selline jaotamine olevat teaduse ainuvõimalik eesmärk, st et korra saavutamiseks klassifitseerida kõiki asju niipalju kui võimalik. "Igal pühal asjal on oma koht" - õigupoolest see koht teebki asja pühaks, kuna oma kohal olev püha asi tähendab korda....
See on hea ka sooja hoidmiseks ja sissetungija vältimiseks. Nokkloom on kaetud tiheda karusnahaga, mille pärast seda liiki eelmisel sajandil palju kütiti. Tema karv on lühike, tihe ja pehme. Nokkloomal on kaks paari viie varbaga jäsemeid. Jalgadel on ka küünised. Varvaste vahel on tal ujulestad. Keha pikkus on 30-45 cm ja saba pikkus on 10-15 cm. Saba on tal lai ja lame. Nokkloomal on pardinoka taoline nokk, mida katab sarvestunud nahk. Tema noka servad asendavad hambaid. Nokkloom on osav ujuja ja kaevuja. Ta toitub enamasti selgrootuist. Peamiselt on need vee-elulised ussid, putukad ja koorikloomad. Lisaks on ta toidulaual ka paljud vastsed, konnakullesed ja vähilaadsed. Sööki korjab ta oma põsetaskutesse kuni seda on küllalt üheks eineks. Noka peamine eesmärk on toidu mudast välja otsimine. Tal on väga tundlik nokk, sest ta leiab oma toidu ainult kompimise teel...
valmistatud nukk, kes külas pissis (viljakusega seotud tava) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis liituda loomamaskides tegelasi. Kadrihaned ja muud loomad LääneEestis ja Saaremaal liikusid ringi kadrihaned, kes on välimuselt ja käitumiselt üpris sarnased jõuluhanedega. Haneks maskeeriti end kasuka, suurräti, lina ja patjade abil, lisaks suur nokk või linnupea. Hane kombel häälitsedes käidi laste lugemisoskust kontrollimas, vitsahoopidega tagati pererahvale tervis. Muhumaal on esmakordselt haneksolija tõstetud kaevukoogu peale. Kadripäeval kanti ka muid loomamaske (karu, sokk), kuid vähem kui muudel tähtpäevadel. Üksikud kadrinaised Läänemaal ja saartel käisid kadripäeval (või ka mõne päev enne või pärast seda päeva) vaesed naised, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses sellised inimesed,...
Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid RAID'i, saavutamaks kas suuremat kiirust, turvalisust või mõlemat koos. Plaadilt leiame ka samakujulise, kuid lühema pesa flopiseadme(te) jaoks. Toitekaabli ühendamiseks on lai kaherealine plastikust ATX pistikupesa. Toitekaabli ühendamisel peab jälgima, et kaablipistiku küljel olev fiksaator oleks samal poolel kui pesa küljel asetsev väike nokk . Tavaliselt on plaadil veel kaks 4 nõelalist pistikupesa, kuhu ühendada välise audiosignaali sisend ning CDseadmelt tulev audiosignaali juhe, mis on tähistatud vastavalt AUX ja CD. Kui emaplaadil on rohkem USB väljundeid kui tagapaneelis asuvad 2, siis nende jaoks on olemas 2 või rohkem eripesa. Emaplaadi komponendid Harilikult BIOS'i lähedalt leiame aku, mis tagab BIOS'i andmete säilimise ka arvuti vooluvõrgust pikemaajalise väljalülitamise ajal...
· Tüüpiline merelind · Pesitseb maismaal kolooniatena · Toiduks on karbid ja pisivähid · Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas. · Kurvitsaline · Häälitseb kimedalt · Tugev nokk , mis abistab toidu otsimisel · Jalad lühikesed · Pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. · Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. · Tüllaste sugukond: merisk e...
Referaat: NAFTA JA SELLE PRODUKTIDE VÕIDUKÄIK LÄBI AJALOO Maarja Janson Parksepa Keskkool 11d klass 2007 Koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka...
RAID'ist olen varasemas numbris (AM 2/02) pikemalt kirjutanud ning seetõttu siin rohkem sellest ei räägi. Plaadilt leiame ka samakujulise, kuid lühema pesa flopiseadme(te) jaoks. Toitekaabli ühendamiseks on lai kaherealine plastikust ATX pistikupesa. Toitekaabli ühendamisel peab jälgima, et kaablipistiku küljel olev fiksaator oleks samal poolel kui pesa küljel asetsev väike nokk . Pentium 4 emaplaatidelt leiame veel 4augulise pesa protsessori lisatoitekaabli ühendamiseks. Kui see unustada ühendamata, siis masin lihtsalt keeldub tööle hakkamast. Tavaliselt on plaadil veel kaks 4nõelalist pistikupesa, kuhu ühendada välise audiosignaali sisend ning CDseadmelt tulev audiosignaali juhe, mis on tähistatud vastavalt AUX ja CD. Kui emaplaadil on rohkem USB väljundeid kui tagapaneelis asuvad 2, siis nende jaoks on olemas 2 või rohkem eripesa....
Ohustatus ja Kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. kaitse Hiireviu Hiireviu on ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. Kõhupool on heledam seljapoolest, seal on pruune ja heledaid sulgi enamvähem võrdselt. Seljapoolel on heledaid sulgi vaid üksikuid, üldtoon on tumepruun. Hiireviu pea on samuti pruun ning nokk tüviku poolt kollane, ninasõõrmetest alates aga must. Viu jalgade ülaosa sulestik on helepruun, alumine, sulgedest vaba jookse ja varbad aga kollakad ning küüned mustad. Hiireviu on meie sagedasemaid röövlinde. Tema arvukust määrab eelkõige saakloomade - hiirte - arv. Kui hiiri on palju, siis viude hulk tõuseb, kui vähe, kahaneb. Kuid ei maksa mõelda, et hiireviu vaid hiirtest toitub, ka väiksemad värvulised ning pardid ja kanalised peavad end tema eest hoidma....
Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alu...
Kuu: 8 Vähjale parmi aeg, negatiivsus puudub. Merkuur: Sageli lasevad nad enda tunnetel võitu saada ja hakkavad kahetsema tehtut. Veenus: Emotsionaalne turvalisus. Marss: Tundepuhangud. Jupiter: Enesehaletsus ja negatiivsete emotsioonide küüsi langemine Saturn: Stabiilsus,oskamatus oma tundeid väljendada süveneb. Indiaani horoskoop Indiaani horoskoop ütleb, et rähnal(Vähk)on tugev nokk ehk ta suudab oma suuga ennast kaista, ei kasuta vägivalda ja tal on tervavad küünised millega suudab ta oma ligimisi kaitsta. Ta proovib oma kodu väga mugavaks teha, et kõik ennast seal koduselt tunneksid. Neil on kaitsevajadus ja turvatunne väga tähtis. Rähn on kergesti solvuv ja koguni pirtsakas. Rähn ei tohiks oma sügavaid tundeid peita, vaid peaks alati neid väljendama. Tal tuleks õppida oma alateadvuslikke vajadusi ära tundma, muidu võivad allasurutud...
vihmametsi Levib Põhja- ja Kesk- Brasiilias, Loode- Paraguias ja Ida-Boliivias Pesitsemine Pesitsusaeg algab juulis ja lõpeb detsembris Pesa asub tavaliselt mõnes puuõõnes Mune 2-3 haudumine 27-30 päeva Kasvatavad ainult üles 1 poja Kohastumused Võimas ja tugev nokk , et puuvilju süüa Kummiviigipuu e. Kummipuu Ficus elastica Pildid Iseloomulikud omadused 20-25 m kõrge Pikergused suured tumedad nahkjad läikivad lehed Tema piimmahl sisaldab 18-20% kautsukit Lehed on 10-35 cm pikad ja 5-15 cm laiad Levila India rannikualade dzungleis Viljumine Kahekojaline taim Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel Viigimarja valmimiseni kulub50-90 päeva Kohastumused...
Taustavärvuseks on seal valge, mille peal on pruunidest ristvöötidest madrusesärki meenutav muster. Puguala võib olla ka kollaka tooniga. Rabapistriku ülapool on kas kiltkivihall või tumedam, kuni pruunini välja ning see sõltub linnu vanusest, noorlind on tumedam. Eriti kontrastne on pea, nokast alates on see tume, altpoolt aga sama värvi, mis kurgualunegi - valkjas. Silmast allapoole kulgeb lai tume pikivööt, mida nimetatakse haberibaks. Linnu nokk on 8 must. Jookse on sulistunud vähem kui poole pikkuseni, keskvarvas jooksme pikkune või pikem. Saba on tipust ahenev(5.). Veel selle sajandi keskpaigas oli rabapistrik laialt levinud kogu maailmas, praeguseks on aga arvukus langenud küllaltki kriitilisse seisu. Rabapistrik on meil väga haruldane lind, Eestis on teda nähtud vaid Läänemaa ja Alutaguse rabades. Veel...
Fribriin, mis on vere hüübimisel osalev valk.) - neljandat järku struktuur ehk kvaternaarstruktuur (moodustub erinevate gloobulite liitumisel, nt. Hemoglobiin) Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuri hävimine. Renaturatsioon- kõrgemat järku valgu teke. Fribrill- niitjas struktuur. Biofunktsioonid: - ensümaatiline (ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemilist kiirust). - Kaitsefunktsioon (küüned, nokk , karvad, soomused, suled, antikehad). - Transpordifunktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) - Regulatoorne funktsioon (hormoonid, rakumembraani valgud) - Energeetiline funktsioon Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, lahustuvad orgaanilistes lahustes. Lipiidid jagunevad neljaks: neutraalsed lipiidid ehk rasvad, fosfolipiidid, vahad ja steroidid ehk tsükklilised lipiidid....
raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?26100 18 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155359 19 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155749 10 Ilona Martson kirjutab oma artiklis, et Tohvril on viimase viie aasta jooksul ilmunud kümme romaani elust enesest. Artiklis on toodud Tohvri enda arvamus ,kus ta ütleb: ,,iga lind laulab just selliselt, nagu talle nokk on loodud. Ka mina, Erik Tohvri". Martson kirjutab, et Vihterpalus elav kirjanik kohtus lugejatega juba 30. korda. Kirjutatakse ka, et olenemata kõrge tunnustuse puudumisest, tuleb Tohvri raamatuid kogudest tikutulega otsida. Artikli autor küsis kirjamehelt, kas kokkupuuteid kirjandusega oli ka enne pensionile jäämist ja aktiivset raamatute kirjutamist. Sellele vastab kirjanik, et tema huvide ring on ulatunud alati igale poole, ka kirjandusse....
Jahipistriku sulestiku värvus varieerub heledast (valgest) tumedani (tumepruun või -hall). Heleda tüübi jahipistriku sulestiku üldine värvus on valge, ülapoolel on laiguline või vöödiline pruunikashall muster. Alapool on valge ja mõnikord kahkja hallikaspruuni triibustusega. Tumeda tüübi sulestik on hallikaspruun, ülapoolel sinihalli või valkja vöödistusega , alapool valge tumeda mustriga. Jahipistrik on suurim pistrikulane, Eestis võib jahipistriku kohata haruharva rabades, soodes ja avamaastikel. Jahipistriku eluiga on keskmiselt 9-12 aastat. Jahipistrik pesitseb tundras ja taigas. Ta on erakliku eluviisiga lind ning pesapaigana eelistab ta raskesti ligipääsetavaid kohti. Pesa rajab ta kaljudele ja veekogude kallastel olevatele rannajärsakutele. Harvem pesitseb ta puude ots...
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad...
Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ja 2 vajub sügavamale vette. Kaob lennuvõime. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk ja osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine, uppumine, nälg või mürgitumine õliga määrdunud sulestiku puhastamisel. (Eesti Loodus 4/1999 V. Lilleleht ) 3.2 Lindude puhastuse võimalikkus Saastunud lindude päästmiseks on tehtud palju katseid. On loodud vastavad rannikuäärsed päästejaamad eriliselt sisustatud rehabilitatsioonikeskused. Sinna toodud...