Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus.......................................................3 1. Vastsündinud varsa probleemid........................4 Organsüsteemide kohanemised väliskeskkonnas..........4 Termoregulatsioon................................................................4 Südame-ja hingamiselundite töö...........................................4
Võõrutamine Lehmvasikad ca 8 kuud Pullvasikad ca 11 kuud Tootmistingimused Hobused Ainult esmapoegijad lahkuvad poegimise ajaks karja juurest. Poegivad sagedamini öösel. Peale poegimist lakub mära varssa. Varsal kulub ema äratundmiseks umbes nädal. Esimesel elunädalal imevad varsad neli korda tunnis. Viiendal elunädalal ainult korra tunnis. Võõrutamine 40 nädalaselt, kuid võib ka hiljem kui mära ei ole Kassid Eelistavad poegimiseks varjulist kohta. Poegimise ajal lakub küll pojad kuivaks, kuid suuremat tähelepanu pööravad poegadele alles siis kui kõik on sündinud. Kui pojad sündinud, siis sööb päramised ära. Poegadel on imemiskord Kuu vanustele poegadele hakkab ema tooma lisasööta. Koerad Tiinuse lõpul liiguvad vähe. Poegimise ajal lakub küll kutsikad kuivaks, kuid rohkem hakkab neile tähelepanu pöörama alles siis kui poegimine lõppenud. Poegimise lõpul sööb päramised ära. Kutsikatel pole kindlat imemiskorda.
Eeskiri vasikatalitajale 1.Poegimine · Jälgi tiinusekalendrit, mis on koostatud peale viimast seemendust. · Esmane poegimise tunnus on see, et lehmal on udar tursunud. · Läheneva poegimise tunnuseks on lehma rahutus. · Lähenevat poegimist saab kindlaks teha ka jälgides lehma tuppe, kui see on tursunud, siis on see tunnuseks. · Kontrolli, kas ase on kuiv ja lehm on tagant poolt puhas. · Jälgi udarate puhtust. · Vaata kas lehmal on piisavalt põhku või allapanu. · Jälgi sünnitust, kas lehm saab sellega ise hakkama või peab teda abistama. · Abista lehma kui ta ise sünnitusega hakkama ei saa. · Jälgi, kas vasikas on õiges asendis.
Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Hallhüljesrändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Välimus Hallhüljes on võrdlemisi suur loom. Isaste kehapikkus on 165-260 cm, mass umbes 300 kg. Emased on pisut väiksemad, kehapikkus 155-190 cm, mass 150-200 kg. Koon on neil pikk ja sirge, sõõrmed on väga suured ja asuvad lausa koonu juures. Karvastik on suuremalt osalt hall. Toitumine Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püavad kuni 70 meetri sügavuselt merest.
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus Autor : Jarko Rahnel 2013 Mära poegimine Emakakaela avanemise staadiumis, mis noorel märal võib kesta ööpäeva, vanemal märal mõni tund, on märad rahutud, vehivad saba ja tagajalaga, kraabivad maad. Poegimise lähenemisele viitab ka higistamine, hingeldamine, mahaheitmine ning uuesti ülestulek. Looteveed vabanevad, kui loote jalad tungivad emakakaela seda laiendades ja lootekesta purustades. Mära heidab sel ajal tavaliselt maha. Häbemepilust ilmuvad jalad, tavaliselt üks pisut pikemalt kui teine, sest loode on õlgadest pisut pöördepositsioonis. Tuleb jälgida, et kapjade tallapinnad ei oleks ülespoole, mis viitab loote valele seisule või tagapikiasetusele
o. tõuloomade aretusväärtuse määramine. Lammaste jõudluskontrolli teostatakse Aretusloomade põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumise, registreerimise, nende õigsuse kontrollimise, töötlemise ja säilitamise korra alusel (Lisa 1), jõudlusandmete koguja ja jõudluskontrolli läbiviija poolt. Jõudluskontrolli läbiviijaks on Eesti Lambakasvatajate Selts. Osades jõudluskontrollis olevates karjades peetakse omaniku soovil ka villa jõudluse arvestust. Poegimiste registreerimine Kui poegimise andmete töötlusel vigu ei teki, andmebaasi salvestatakse lamba poegimine, genereeritakse tema järglaste põlvnemise kirjed, farmis oleku kirje ja, kui sünnikaalud on antud, järglaste kaalude kirjed. Kui poegimise sisestamisel on ekslikult märgitud tallele vale sugu, siis parandamiseks 1) tuleb vahetada sugu õigeks põhiinfos 2) tuleb vahetada sugu õigeks liikumises Kaalude registreerimine Kui vigu ei teki, andmebaasi salvestatakse kaalumise andmed ja lisaks, kui kaalumine oli 90-
Eestis on kokku ligikaudu 2000 isendit. Ohustatus Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Paljunemine Selget jooksuaega pole välja kujunenud kuna latentsperiood on pikk. Tiinus kestab 10...13 kuud, millest loote areng kestab vaid kaks kuud. Poegivad emasloomad üle aasta või kahe. Pojad sünnivad reeglina kevadel mais... juunis. Tavaliselt on pesakonnas üks kuni kolm (harva viis) poega. Isasloom kaitseb poegimise ajal territooriumi elades eraldi urus. Areng Pojad on sündides pimedad. Silmad avanevad kuu aja vanuselt. Pojad lähevad koos emasloomaga vette 1,5 kuu vanuselt. Imetatakse poegi kaks kuud. Esimese talve veedab pesakond koos. Suguküpsus saabub kolme-nelja aasta vanuselt. Võivad elada kuni kahekümne aastaseks. Tulp diagramm Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Saarmas http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/LUTLUT.htm http://blog.moment
REBANE KRISTJAN JA PATRICK VÄLIMUS. • REBANE ON KOERLASTE SUGUKONDA REBASE PEREKONDA KUULUV KISKJA. • REBANE ON VÄIKESE KOERA SUURUNE JA PIKA KOHEVA SABAGA. TÄISKASVANUD REBASE MASS ON 6–10 KG. ISASED KAALUVAD KESKMISELT 10–15% ROHKEM KUI EMASED. ET ISENDITE SUURUS VARIEERUB TUGEVALT, EI SAA SELLE ALUSEL SUGU MÄÄRATA. • TÄISKASVANUD ISASLOOMA TÜVEPIKKUS ON 60–90 CM, SEALHULGAS SABA 40–60 CM (UMBES POOL TÜVEPIKKUSEST). KEHAPIKKUS ON ISASTEL KESKMISELT 65–75 (80) CM, EMASTEL 62–67 CM. • KARVASTIKU SELJAPOOL ON TAVALISELT ROOSTEPUNANE KUNI PUNAKASKOLLANE TUMEDAMATE KARVADEGA JA VAHEL EBAMÄÄRASE TUMEDA MUSTRIGA SELJA KESKOSAS. KÕHUPOOL ON TUHKHALL VÕI VALGE, AGA VAHEL KA MUST. ELUPAIK. • REBANE ON PLASTILINE LIIK. ÕIGUPOOLEST SOBIVAD REBASELE KÕIK ELUPAIGAD ALATES SOOLAPADURATEST JA LIIVALUIDETEST NING LÕPETADES MÄETIPPUDEGA. • EUROOPAS JA USA-S ON REBANE JÕUDNUD EESLINNADESSE. LINNAS SÜNNIVAD REBASEKUTSIKA...
oder Juurviljad on head mahlakad söödad, aga nende kasvatamine raske ja seepärast kasutamine piiratud Poegimisaegne töökorraldus Olenemata sellest, kas lambad poegivad laudas või väljas, tuleb poeginud utt peale poegimist eraldada koos oma tallega individuaalsulgu 1-2 päevaks Siis võetakse kõik talled oma ema poolt omaks, tekib ute ja talle vaheline side ning tall saab paremad tingimused ternespiima imemiseks Vajalik ööpäevaringne loomade jälgimine: seepärast peaks püüdma poegimise kestvust vähendada, näiteks enne paaritust lasta uttede sekka 1-2 nädalaks paaritusvõimetud jäärad, kes panevad uted indlema Esimesel elupäeval on see 200 ml talle kehamassi kohta päevas (4 kg tall- 800 ml ternespiima) Ühel jootmiskorral 50 ml talle kehamassi kohta päevas (4 kg tall 200 ml ternespiima) Karjammde vajadus Kultuurkarjamaadel 8...10 utte/ha-l (võib varieeruda 4-15 utte/ha), toiteväärtus (10…10,5 MJ/kg/KA)
Kas teadsid, et Viru rabas Talvel võib märgata põtra, kes kaljukotkaid. võivad jahti pidamas käia karu jätab endast lumme sügavaid ja hunt, vahel ka ilves. puhkeasemeid. Tihemini on näha rebast. Sügiseti võib Viru rabas kohata Kährikut võib Viru rabas tuhkhalli sulestikuga sookurgi, kohata, kui ta tuleb marju, hiiri kelle jaoks on laukarabad ja linnupesi otsima. Metssiga sügisrände ajal ohututeks kohtab seljandikel poegimise ööbimispaikadeks. Linnule on ajal. iseloomulikeks tunnusteks Viru raba tornivaade
Kõige paremas toitumuses uted indlevad kõige varem ja need on ka parema viljastusvõimega. Jäära rinna värvimine (14 päeva üks värv ja siis vahetus heledamad ennem- ümberindlejad üles märkida 2. Käestpaaritus. Indlev utt pannakse jääraga ühte sulgu, parim viljastusaeg 18-20 tundi inna algusest. Hommikul avastatud indlev utt lastakse ööseks sulgu. Üldine rusikareegel 100 ute kohta peaks karjas pidama 3 jäära. 6. Lammaste poegimise korraldamine, tallede surevuse peamised põhjused Uttede talvine poegimine toimub detsembrist, jaanuaris, veebruaris- kõige külmemal aastaajal. Kevadine poegimine toimub soojematel kevadkuudel- märtsis, aprillis. Kindlasti sobib kevadine poegimine sellistesse lambafarmidesse, kus lambaid peetakse külmlautades, kergehitistes või ka aastaringselt väljaspidamisel. Kevadise poegimise eeliseks on see, et sel juhul kulub vähem talviseid söötasid, eelkõige jõusöötasid, aga ka
Ühel territooriumil elab üks täiskasvanud isasloom koos ühe või kahe täiskasvanud emase ja kutsikatega. Täiskasvanud rebaseid saab ühel territooriumil olla rohkem kui kaks ainult juhul, kui neid taga ei kiusata ja toitu on külluses. Isenditel ja perekondadel on mullast põhiurud ja sageli ka tagavaraurud. Sageli võtavad rebased üle teiste loomade, näiteks mäkrade, küülikute, ümisejate ja vöölaste urge, mida nad kohandavad: teevad suuremaks ja lisavad uusi käike. Talvel ning poegimise ja poegade kasvatamise ajal võivad rebased kaevata ja kasutada suuremaid urge. Linnas sünnivad rebasekutsikad sageli kuuris. Ühte urgu kasutab sageli mitu põlvkonda. Urul on alati rohkem kui üks väljapääs (kuni viis), et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda. Peaurgu ühendavad teiste puhkepaikade, lemmikjahimaade ja toidupanipaikadega käigurajad. Tavaliselt viib rebane pojad uutesse urgudesse sedamööda, kuidas nad suuremaks kasvavad. Kui rebasel parajasti
Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki( väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Hallhüljes • Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. Kehamõõtmed ja kehamass • Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7m ja võivad kaaluda 250-300 kg. • Emasloomade pikkus on 1,6-1,9m ja kehamass 180-250kg. Elukoht • Eestis elavad hallhülged Läänemere
lihaveiste ja piimakarja kasvatus, mägises osas lambad. Lõunasaar on lammaste päralt. Kari kasvab peamiselt vabalt rohumaadel, talvel antakse loomadele vähesel määral lisatoiduks heina ja silo. Heina kasv sõltub palju aastaajast, kohast ja kliimast aga enamasti on piisavalt heina 8-12 kuul aastast. Karju hoitakse koplites, mida ümbritsevad liigutatavad elektrikarjused, nii on lihtne ka karja teise kohta viia. Poegimise aega planeeritakse väga hoolikalt, et kasutada maksimaalselt ära kevadist heina kasvu. Rohumaid hooldatakse pidevalt, paljud farmid on suutnud oma rohumaad arendada nii heaks, et saavad seal kasvatada aasta läbi 25 lammast hektari kohta. 5 PILDID Meriino lammas (Austraalia päritolu) Meriino vill patsi pandud kujul 6 KASUTATUD KIRJANDUS Tekst: www
Saarma elu- ja pesapaik. Saarmad elavad vaiksetel jõekallastel, järvedes ja ojades, vahel ka mererannikutel. Koduks on neil tavaliselt urg või pesa jõekaldas või kaldakivide vahel. Urul on tavaliselt kaks sissepääsu, millest üks jääb veepiirist allapoole; ta saab tulla ja minna nii, et kaldalt keegi ei märka. Magamiseks kasutab saarmas lihtsamaid puhkepesi, mida rajab hulga. Saarmas puhkab päeval ühes oma arvukatest pesadest, kus magab vaikuses iga päev tunni või kaks. Poegimise ajaks kaevab saarmas erilise, tavalisest palju sügavama, kindlama ja mugavama uru, mille vooderdab tavaliselt pehme rohuga. Saarma järglased. Saarmas kannab poegi üheksa nädalat, enne kui need ilmale tulevad. Pojad sünnivad enamasti mais või juunis. Poegimiseks kaevab ta erilise, tavalisest palju sügavama ja kindlama uru ning vooderdab selle pehme rohuga. Seal sünnivadki pojad maailma. Pesakonnas võibolla kaks kuni neli poega.
Saarma elu- ja pesapaik. Saarmad elavad vaiksetel jõekallastel, järvedes ja ojades, vahel ka mererannikutel. Koduks on neil tavaliselt urg või pesa jõekaldas või kaldakivide vahel. Urul on tavaliselt kaks sissepääsu, millest üks jääb veepiirist allapoole; ta saab tulla ja minna nii, et kaldalt keegi ei märka. Magamiseks kasutab saarmas lihtsamaid puhkepesi, mida rajab hulga. Saarmas puhkab päeval ühes oma arvukatest pesadest, kus magab vaikuses iga päev tunni või kaks. Poegimise ajaks kaevab saarmas erilise, tavalisest palju sügavama, kindlama ja mugavama uru, mille vooderdab tavaliselt pehme rohuga. Saarma järglased. Saarmas kannab poegi üheksa nädalat, enne kui need ilmale tulevad. Pojad sünnivad enamasti mais või juunis. Poegimiseks kaevab ta erilise, tavalisest palju sügavama ja kindlama uru ning vooderdab selle pehme rohuga. Seal sünnivadki pojad maailma. Pesakonnas võibolla kaks kuni neli poega. Tillukesed, pimedad ja abitud, suruvad
Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes, on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Tahtsin neid ilusaid ja armsaid loomi paremini tundma õppida. Samuti on nad ka LK all olevad loomad. Referaadis kirjutan, milline on viigerhülge ja hallhülge elu-olu. Uurin, mida nad söövad ja mis nende elu ohustab. 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. 3.1
Need ei vaju liiva sisse kuna on paksud. 6 KOKKUVÕTE Autor õppis antud referaadist, et kaamelid on kõrbes asendamatud loomad. Nad võivad olla terve talve ilma veeta ja kaameleid hüütakse ,,kõrbelaevadeks", sest ta tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Lisaks õppis autor veel, et kaamelid elavad 30 liikmelistes karjades ja võivad elada kuni 40 aastaseks. Autori teadmised kaameli eluviisi, elupaiga, toitumise ja poegimise kohta arenesid suuresti tänu sellele referaadile. Autori arvates sai ta päris hästi hakkama ja on oma tööga rahul. 7 KASUTATUD MATERJALID Kaamelid. Kättesaadav: https://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm Kõrbetaimed ja loomad. Kättesaadav: https://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm Lory, Herbison; George, W. Frame. Camelus. Kättesaadav: https://www.britannica.com/animal/camel
lambaid peetakse külmlautades, kergehitistes või ka aastaringselt väljaspidamisel. Kevadise poegimise eeliseks on see, et sel juhul kulub vähem talviseid söötasid, eelkõige jõusöötasid, aga ka heina ja silosöötmisel silo, sest uttede ja tallede laudaspidamise periood on lühem. Juba maikuust saab uted koos talledega saata karjamaadele, kus nad saavad ise süüa värsket, kõrge proteiini sisaldusega karjamaarohtu. Talvise poegimise eeliseks on see, et noorlooma saavad varem realiseerimisküpseteks ja eriti oluline on see tõuloomade müügi puhul, sest sageli soovitakse tõuloomi osta juba augustist alates. Talvise poegimise eelduseks on aga soojustatud lautade olemasolu. Talvise poegimise puuduseks on aga suurem jõusöötade kulu ning suuremad kulud lautade ehitamisel, sest siis tuleb laudad ehitada soojapidavateks. 10.Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamine (kehatemperatuur alla 39
omada mitut innatsüklit.Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist, siis paaritatakse juuli teine pool, augustis. Kevadist , siis nov alguses. Paaritusviisid: haaremp- moodustatakse haaremsühm ja lastakse karja sugujäär. Käestp- indlv utt pannakse jääraga ühte sulgu.Lammaste poegimine vastsündinud tall ja emasloom peavad olema koos vähemalt 24 tunni vältel, kui see ei ole veterinaarselt vastunäidustatud. Vahetult enne ja pärast poegimist ning poegimise ajal tuleb looma tavapärasest rohkem jälgida ning tagada talle rahulik ja vaikne keskkond. Vajaduse korral kasutatakse lisasoojendust. Vastsündinud talle aedik peab olema kuiv ja tuuletõmbuseta.Väljas võib poegida ainul sellist tõugu lammas, kes on kohanenud karjamaal valitsevate keskkonna- ja ilmastikuoludega. Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamineTuleb iga teatud aja tagant anda ternespiima.Ternespiima kogus tuleb anda vastavalt kehakaalule. Talledele tuleb tagada soe ruum
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal.
munastpoegijad. Näiteks euroopa ingelhai toob ilmale kuni 25 umbes 30 cm pikku. Paljunemine Haid paljunevad kalade kohta küllaltki omapäraselt enamik haisid on munastpoegijad või poegijad. Vaid üksikud haid munevad oma munad veekogu põhjale.. Enamikel kaladel on väline viljastumine haidel on sisemine. Osadel haidel esineb emakasisest kannibalismi see tähendab, et enamarenenud pojad õgivad juba emaüsas nõrgemaid õdesid-vendinemise, munastpoegimise või poegimise teel. Ilmselt on osa haide sigimisbioloogiast selgitamata. Näiteks levis hiljuti uudis emasest haist, kes sünnitas poja vaatamata sellele, et elas basseinis vaid emaste haidega ning ise toodi sinna juba maimuna. Enamus haisid on munastpoegijad, nagu näiteks mõrtsukhai, kammhai, matelhai ja palju veel. Kuid leidub ka lihtsalt munejaid liike nagu näiteks vaalhai. Mõrtsukhai toob ilmale enamasti 9 täiesti välja arenenud poega. Kammhai toob ilmale 50-100 maimu.
Lambalauda betoneeritud põrand ja söödalava Poegimisaegne töökorraldus · Olenemata sellest, kas lambad poegivad laudas või väljas, tuleb poeginud utt peale poegimist eraldada koos oma tallega individuaalsulgu 1-2 päevaks · Siis võetakse kõik talled oma ema poolt omaks, tekib ute ja talle vaheline side ning tall saab paremad tingimused ternespiima imemiseks · Vajalik ööpäevaringne loomade jälgimine: seepärast peaks püüdma poegimise kestvust vähendada, näiteks enne paaritust lasta uttede sekka 1-2 nädalaks paaritusvõimetud jäärad, kes panevad uted indlema Poegimisel on vajalikud individuaalsulud, kuhu paigutatakse peale poegimist sündinud tall (talled) koos emaga 1-2 päevaks Individuaalsulg poeginud ute ja tallede paigutamiseks tagab tallede suurema säilivuse, sest tall saab emalt vajaliku koguse ternespiima
1.Muutusid kehakaal ja organismi üldised mõõtmed. 2.Muutusid luustik ja kolju. Sarvede arengus suured kõikumised. 3.Nahk ja karvakate. Paljudel koduloomadel on nahaalune rasvkude tugevasti arenenud ( liha tõud), teistel aga vastupidi (kiirhobusetõud). 4.Lihastiku muutused põhjustavad selle intensiivsema arenemise ja lihaskiudude läbikasvamise rasvaga. 5.Muutus siseelunite anatoomilis- histoloogililine ehitus ja füsioloogiline talitlus. 6 Muutunud ka inna, paaritumise ja poegimise aeg. 7. Koduloomade varavalminmine, näiteks lühem tiinusperiood ja parem nuuma võime. Kodustamine avaltas ka väga suurt mõju loomade närvisüsteemile ja käitumisele. See tähendab, et koduloomad kohanevad märksa mitmekesisemate tingimustega kui ulukloomad. Inimühiskonna ajalugu jagatakse viieks ajalooliselt üksteisele järgnevaks tootmissuhete tüübiks: ürgkogukondlikud, orjanduslikud, feodaalsed, kapitalistlikud ja sotsialistlikud tootmisesuhted.
kiskja on neile hai. Inimeste seatud ohud hõlmavad peamiselt munade korjamist ja liha söömist. Näiteks, pesitsusajal ootavad kütid seni, kuni emane merikilpkonn on munad ära munenud ja siis kütid tapavad nii emaslooma ja võtavad ka munad. (Food and agriculture organization of the united nations, 2009) 6. Kokkuvõte Antud referaat käsitles põgusalt ja konkreetselt merikilpkonna(superfamily Chelonioidea) elu kui tervikut. Tõi välja merikilpkonnade tunnused, sigimise ja poegimise, ohutegurid jms. Referaadi käigus selgus, et merikilpkonnade elu on keerulisem, kui vahetult enne referaadi koostamist arvasin. On raske uskuda, et võrdlemisi suurel loomal on mõnevõrra palju ohutegureid, siia sobiks ideaalselt näide, millega lõpetasin oma referaadi põhiosa kirjutamise, et inimkütid ootavad merikilpkonna tapmist seni, kuni emasloom on kõik oma 50-200 muna ära munenud, vahetult peale munemist tapavad kütid merikilpkonna koheselt, võtavad sellelt liha ja kilprüü
Vilsandi rahvuspark.................................................................................................................... 1 1.Vilsandi rahvuspargi asutamine...........................................................................................2 2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus......................................................................................... 3 3.Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis.................................................................................3 3.1 Poolsaared .............................................................................................................. 3 3.2 Lahed......................................................................................................................5 3.3 Saared.....................................................................................................................6 4.Vilsandi rahvus...
Saarma elu- ja pesapaik. Saarmad elavad vaiksetel jõekallastel, järvedes ja ojades, vahel ka mererannikutel. Koduks on neil tavaliselt urg või pesa jõekaldas või kaldakivide vahel. Urul on tavaliselt kaks sissepääsu, millest üks jääb veepiirist allapoole; ta saab tulla ja minna nii, et kaldalt keegi ei märka. Magamiseks kasutab saarmas lihtsamaid puhkepesi, mida rajab hulga. Saarmas puhkab päeval ühes oma arvukatest pesadest, kus magab vaikuses iga päev tunni või kaks. Poegimise ajaks kaevab saarmas erilise, tavalisest palju sügavama, kindlama ja mugavama uru, mille vooderdab tavaliselt pehme rohuga. Saarma järglased. Saarmas kannab poegi üheksa nädalat, enne kui need ilmale tulevad. Pojad sünnivad enamasti mais või juunis. Poegimiseks kaevab ta erilise, tavalisest palju sügavama ja kindlama uru ning vooderdab selle pehme rohuga. Seal sünnivadki pojad maailma. Pesakonnas võibolla kaks kuni neli poega. Tillukesed, pimedad ja abitud, suruvad pojad
Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres. Kõige pikema innasesooniga tõugudeks loetakse kõrge viljakusega lambatõuge (8-9 kuud). Puhtatõuline sugujäär tagab järglastele kõrgema produktiivsuse. Oluliseks näitajaks on jäära ema keskmine viljakus poegimise kohta (keskmiselt üle 1,6 talle poegimise kohta). Olulisel kohal on sugujäära tõu valik. Tähtsal kohal on ka jäära vanus. Kõige viljakamad on jäärad 2.– 5. eluaastal. Sellisele jäärale võib arvestada 40-päevaseks paaritusperioodiks ca 50 utte. 2 nädalat enne paaritusperioodi algust hakatakse uttedele andma lisaks karjamaasöödale 200– 300 g ning jääradele 400–500 g teravilja looma kohta päevas.
keeritskurd sooltorus ja arterioosikuhik südames. (Loomade elu, 4 köide) 4.3 Varilõpuseste sigimine Varilõpuseste sigimine on omapärane. Viljastamine toimub emase kehas. Selleks on isastel kaks kopulatsioonielundit, nn pterügopoodi (kõhuuime muundunud tagaosa), mille abil sperma juhitakse emase kloaaki. Varilõpuste viljakus ei ole suur, kuid nende munades on väga suured toitainete varud. Sigimine toimub munemise, munastpoegimise või poegimise teel. (Loomade elu, 4 köide) 5 5. Täispeased 5.1 Täispeaste välisehitus Täispeastel on suured ninasõõrmed ja nad asuvad ristipidise suu lähedal. Lihakaid huuli toetavad huulekõhred. (Loomade elu, 4 köide) 5.2 Täispeaste siseehitus Täispeastel kaladel puudub täielikult luustumine kõhrest sisetoeses. Nende südame küljes on
1. Sigadel suur viljakus. Primaarne viljakus-looma võime toota teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus-looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. (Sekundaarne viljakus on madalam, kuna palju seemnerakud ei saa seemendamisel viljastatud ja samuti looted hukkuvad) Eesti sigade keskmine viljakus on 10-12 põrsast. Emised sigimisvalmid seemendamiseks 8-kuuselt-kehamass 110-120kg. Soovitakse paaritada/seemendada 3.inna ajal (siis vabaneb rohkem munarakke). Emise puhkeaja e. poegimise ja uuesti tiinestumise vahe peaks olema 4-6 nädalat. Kõige tõhusam viljakuse tõstmise vahend on söötmine. Poegitakse umbes 2x aastas ehk 24 põrsast aastas. Noored emised väheviljakad, kõige rohkem poegi 3-4. poegimisel. 2. Lühike tiinusperiood: 111-117 päeva. 3. Varavalmivus-päevad, mis siga saavutab teatud kehamassi ehk 100 kg, meie sigadel 6-7 kuud. Suguküpseks saavad tegelikult juba 4-5 kuuselt, kuid paaritamiseks valmis 8-kuuselt. 4
Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (ees...
Kordamisküsimused SEAKASVATUSES 1. Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Tunnused, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuuma- ja lihaomadused) nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Sigade suur viljakus: poegimise kohta 1012 põrsast. Primaarne viljakus, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus, mida näitab looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. 2. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid: · Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt (kehamass 120 kg ümber). Seega peaks ta aastasena juba esmakordselt poegima. Et vabanevate
Näide. Lehm poegis 25.03. Seega oli märtsis sellel lehmal lüpsipäevi 7. 2) Kui lehm poegis pärast antud kuu kontroll-lüpsi päeva, siis toodangu arvestamisel võetakse aluseks järgmise kontroll-lüpsi andmed Näide. Lehm poegis 5.03. Kontroll-lüpsi tehti 14.03. Piimatoodang oli 21 kg. Seega enne kontroll-lüpsi päeva oli lehmal lüpsipäevi (5.03..14.03k.a.) 10. Piimatoodang sel perioodil oli 10x21=210 kg. 3) Laktatsiooni kogutoodangu leidmiseks summeeritakse kõigi poegimise ja kinnijätmise vaheliste kontrollperioodide piimatoodangud 4) 305-päevase laktatsioonitoodangu arvutamisel arvestatakse laktatsiooni algusest kuni 305.päevani või lühema lõppenud laktatsiooni korral kõigi kontrollperioodide piimatoodangut. 5) Kontrollaasta piimatoodang saadakse interpolatsioonimeetodil arvutatud kontrollaasta kontrollperioodide piimatoodangute liitmise teel Karja aastase piimatoodangu arvutamisel liidetakse kõigi kontrollaasta (01.01...31.12)
Näide. Lehm poegis 25.03. Seega oli märtsis sellel lehmal lüpsipäevi 7. 2) Kui lehm poegis pärast antud kuu kontroll-lüpsi päeva, siis toodangu arvestamisel võetakse aluseks järgmise kontroll-lüpsi andmed Näide. Lehm poegis 5.03. Kontroll-lüpsi tehti 14.03. Piimatoodang oli 21 kg. Seega enne kontroll-lüpsi päeva oli lehmal lüpsipäevi (5.03..14.03k.a.) 10. Piimatoodang sel perioodil oli 10x21=210 kg. 3) Laktatsiooni kogutoodangu leidmiseks summeeritakse kõigi poegimise ja kinnijätmise vaheliste kontrollperioodide piimatoodangud 4) 305-päevase laktatsioonitoodangu arvutamisel arvestatakse laktatsiooni algusest kuni 305.päevani või lühema lõppenud laktatsiooni korral kõigi kontrollperioodide piimatoodangut. 5) Kontrollaasta piimatoodang saadakse interpolatsioonimeetodil arvutatud kontrollaasta kontrollperioodide piimatoodangute liitmise teel Karja aastase piimatoodangu arvutamisel liidetakse kõigi kontrollaasta (01.01... 31
· Lehm, keda lüpstakse 3 korda päevas, sööb 5 kuni 6% enam kuivainet kui lehm, keda lüpstakse 1 kg sööda kuivainet. · Lehm tavaliselt tahab süüa kohe peale lüpsi. Et suurendada lehmade söödavõttu (söömust)., hoolitse, et pärast lüpsi oleks värske sööt loomadele vabalt kättesaadav. Hea toodanguga lehm sööb päevas kuni 12 korda, iga söögiaja kestus on keskmiselt 23 minutit. · Esimese poegimise mullikad kulutavad söömisele 10...15% enam aega kui täiskasvanud mullikad. Arvesta seda lehmade vabapidamise juures ja kui võimalik sööda neid eraldi. · Kõige suurem söödavõtt (söömus) on siis kui ratsiooni keskmine kuivainesisaldus on 50...75% vahel. Sellest märjem või kuivem söödaratsioon vähendab söödakasutust. Märgsilotüübilise söödaratsiooni kasutamisel arvesta , et kuivaine söömus väheneb iga
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut SEAKASVATUSE KURSUSEPROJEKT Koostaja: Juhendaja: Aleksander Lember Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist. Emiseid selleks vaja 4147: 2,5 = 1659 Arvestades tiinestusprotsenti, on tegelik vaja minevate suguemiste arv 1659 : 0,82 =...
Lammaste paaritamine, innasesoon. Innasesoon – ajavahemik, mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune. Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres. Olulised on: puhtatõuline sugujäär, sugujäära tõu valik, jäära vanus (2-5a), jäära ema keskmine viljakus poegimise kohta. Täiskasvanud jäärale 50 utte. 1 2 nädalat enne paaritusperioodi algust hakatakse uttedele ja jääradele andma teravilja. Õrritaja“ jäära kasutamine, kui 1 kuu on uttesid peetud eemal isasloomadest, hoitakse koos 16-17 päeva, siis asendatakse sugujääraga. Käestpaaritus – karjast tuleb eraldada hommikul indlevad uted ning jätta utt päevaks jäära sulgu.
kolme päeva tagant, poegadega ema teeb seda veel kakas korda sagedamini. Leopardi pikkus võib ulatuda 2,5 meetrini. Kaal võib ulatuda ilvese kaalust täiskasvanu mehe kaaluni. Savannis elavatel leopartidel on värvuseks kollane nagu liiv. Metsas elutsevatel leopardidel on karv tavaliselt üpris tume. Kõikidel leopardidel on nahal tume ringide muster. Võib olla ka päris musti leoparde. Keda tihti kutsutakse mustaks pantriks. Poegimise ajaks otsib emaleopard mõne koha, kus teda ei segata. Pärast 90-105 päevast tiinusperioodi sünnib tavaliselt 2-4 poega. Sündides nad ei näe. Nädalaga saavad nad nägijaks. Kahe kuuselt hakkavad nad juba ise jahti pidama. Nad püüavad näiteks rohutirtse. Kolmekuuselt nad võõrutatakse, kuid nad jäävad ema juurde veel vähemalt aastaks või isegi kauemaks ning sama pesakonna õed-vennad võivad veelgi pikemat aega koos püsida. Nende eluiga on 10-15 aastat.
- Skeletilihassüsteem osteoporoos, lihasatroofia - Seedetrakt haavandid, pankreatiit, maksafünktsiooni häired - Nahk haavade paranemise aeglastumine (kollageeni sünteesi vähenemine) - Suurte dooside manustamine põhjustab koertel bilateraalse sümmeetrilise alopeetsia - Immuunvastuse nõrgenemine tundlikkus infektsioonidele, subkliinilised infektsioonid - Reproduktiivorganid poegimise indutseerimine hobusel ja ruminantidel - Teratogeenne toime tiinuse algjärgus. · Enne ravi alustamist: - mitte alustada glükokortikosteroide manustamist enne kui diagnoos on pantud ja vajalikud analüüsid on tehtud, sest steroidid võivad peita haiguse tunnuseid ning komplitseerida diagnoosimist - selgetada võimalikud tagajärjed millised komplikatsioonid võivad tekkida, kaaluda alternatiivse ravi võimalust
a. 45% jõudluskontrolli all olevatest lammastest. Dala lambatõug on saadud eelmise sajandi lõpul kohalike norra lammaste ristamisest briti jääradega (põhiliselt leisester ja seviot). Dala lammaste aretuses on hiljem kasutatud oksforddauni, tekseli, staigari (kohalik norra lambatõug) ja soome maalammast. Tänapäeval tuntakse dala tõugu kui head karjamaakasutajat, kes on suure viljakusega ning hea liha-ja villajõudlusega. Eestisse imporditud dala uttedelt on saadud 2,02 talle poegimise kohta, 50% dala veresusega ristanditelt saadi 1,84 talle poegimise kohta (Zarenz, Kaart, 2000). Dala tõugu jäärade paaritamisel lihatõugu uttedega on võimalik Eestis saada suure viljakusega ristanduttesid. Selliseid pooleverelisi ristanduttesid oleks otstarbekas paaritada näiteks tekseli või suffolki jääraga, et saada kolme tõu vahelise ristamise tulemusena talled, kellel oleksid silmapaistvad lihavormid ja suur viljakus. See oleks üks võimalik tee suurima kasumi teenimiseks
(4) Sigade rühmade ühendamisel on sigadele rahustite manustamine lubatud üksnes veterinaararsti ettekirjutusel. (5) Eriti agressiivsed sead ja ründamise ohvriks sattunud sead tuleb rühmast eraldada. Sigade pidamise ruum või ehitis peab olema ehitatud nii, et iga siga saab seal takistusteta maha heita, lamada ja üles tõusta. (2) Sigade pidamise ruumis või ehitises peab sigadel olema võimalik näha teisi liigikaaslasi. Erandiks on nooremised ja emised nädal enne poegimist ja poegimise ajal, keda võib pidada nii, et neil ei ole võimalik näha teisi liigikaaslasi. (3) Sigade magamisala peab olema puhas ja sealt tuleb tagada vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine kohasesse allapanusse. Sigadele peab võimaldama vaba juurdepääsu magamisalale. Magamisalal peab kõikidel sigadel olema võimalus samaaegselt lamada. (4) Sigade pidamise ruum või ehitis, vahendid ja seadmed tuleb puhastada ja desinfitseerida vajaduse kohaselt
4 palli 5 palli 6 palli 21 VEISEKASVATUS 7 palli 8 palli 9 palli Toitumuse mõju lehma tervisele ja piimatoodangule. On teada, et just poegimise ajaks rasvunud lehmadel väheneb kehamass kiiremini ja suuremal määral võrreldes normaalses toitumuses lehmadega. Kehamassi kiire langus on ainevahetushaiguste (rasvunud maks, ketoos, libediku nihkumine) oluliseks riskifaktoriks. Rasvunud lehmadel esineb sagedamini raskeid sünnitusi ja päramiste peetust, nad on vastuvõtlikumad infektsioonhaigustele, neil esineb sagedamini udarapõletikke (mastiit), emakapõletikke(metriit) ja munasarjatsüste.
Tühjenda alati vaakumpump ja kogumispudel (NB! voolikuid regulaarselt puhastada) 222 Miks peab katseloomadega töötades kandma kaitsevahendeid? Millised need kaitsevahendid on? Kaitsevahendeid peab kandma, et mitte nakatuda inimeste ja katseloomade ühistesse haigusetekitajatesse (zoonoosidesse) ja ka et mitte kanda haigusetekitajaid edasi ühelt loomalt teisele. Kaitsevahendid: *kandke kaitseriietust loomade poegimise abistamisel, poegimisjääkide koristamisel, töötamisel nakatunud kariloomadega, looma suu või päraku läbivaatusel. *kasutage näokaitset, kui esineb uriini- või platsentapritsmete ohtu. Hügieen: *pesta väikeseid lõikehaavu ja kriimustusi koheselt seebi ja voolava veega *katke uued ja vanad haavad veekindla plaastriga enne töö alustamist mõned mikroorgansimid tungivad inimorganismi lahtiste haavade kaudu *peske käsi ja käevarsi
aeglustub sigade juurdekasv, lihaste-ja närvitalitluse häired. Ravi: naatriumseleniit, süstitakse koos E- vitaminiga. Suguelundite haigused (MMA) See on keeruline vastpoeginud emise haigus. Võib täheldada ühte või mitut järgnevatest tunnustest: mastiit (udarapõletik), metriit (emakapõletik), agalaktia või piimaproduktsiooni vähenemine. Agalaktia võib tekkida a siis, kui emisel on kõhukinnisus või sooleperistaltika on poegimise ajal pärsitud. Enterotoksiinid sisenevad vereringesse ja mõjutavad prolaktiini ja oksütotsiini toimet. Haigustunnused: halvalõhnaline vaginaalne nõre, kõrge kehatemperatuur (üle 40 kraadi). Ülesöötmine ja vähe kiudu sisaldav dieet aeglustavad seedetrakti tööd, mis põhjustab toksiinide tekkimist soolestikus. Magneesiumsulfaadil on lahtistav toime. 22. Infektsioonhaiguse määratlus ja infektsioonhaigustele ühised omadused
Kui söödas on vähem, siis aeglustub sigade juurdekasv, lihaste-ja närvitalitluse häired. Ravi: naatriumseleniit, süstitakse koos E- vitaminiga. Suguelundite haigused (MMA) See on keeruline vastpoeginud emise haigus. Võib täheldada ühte või mitut järgnevatest tunnustest: mastiit (udarapõletik), metriit (emakapõletik), agalaktia või piimaproduktsiooni vähenemine. Agalaktia võib tekkida a siis, kui emisel on kõhukinnisus või sooleperistaltika on poegimise ajal pärsitud. Enterotoksiinid sisenevad vereringesse ja mõjutavad prolaktiini ja oksütotsiini toimet. Haigustunnused: halvalõhnaline vaginaalne nõre, kõrge kehatemperatuur (üle 40 kraadi). Ülesöötmine ja vähe kiudu sisaldav dieet aeglustavad seedetrakti tööd, mis põhjustab toksiinide tekkimist soolestikus. Magneesiumsulfaadil on lahtistav toime. 23 .Infektsioonhaiguse määratlus ja infektsioonhaigustele ühised omadused
Ta eemaldub pesakonna keskselt alalt vaid kuni paar kilomeetrit. Poegade kasvades teeb pere järjest pikemaid rännakuid, hoidudes seejuures ikka turvalistesse jõelõikudesse (Laanetu, 2007). 5. SIGIMINE JA JÄRGLASED 10 Saarma sigimist looduses on vähe uuritud, seetõttu leidub kirjanduses lahknevaid hinnanguid tema suguküpsuse, kandeaja ja ka poegimise sageduse kohta (Laanetu, 2007). Sigimismuster varieerub saarmatel levila-piirkonniti tugevasti. Raskemate ilmastiku tingimustega piirkondades (nt. Rootsis ja Siberis) on saarmatel jooksuaeg hilitalvel- varakevadel ning pojad sünnivad aprillis-mais. Pehmema kliimaga aladel (nt. Inglismaal) võib jooksuaeg, ning seeläbi ka poegimine, esineda igal aastaajal (Vulla, 2008). Suguküpseks saavad saarmad teisel-kolmandal eluaastal, innaaeg on enamiku uurijate arvates talve lõpul ja kevadel
Ühealaline kaldpõrandaga laut: loomade puhke, jalutus kui söömisalad paiknevad ühes ruumis. Söötmiskäik asub enamasti kaldpõranda ülemises servas. Kahealaline kaldpõrandaga laut: söötmiskäigu ja lamamisala vahel on horisontaalne söömis ja jalutuskäik. 31. Hereford, aberdiinangus, limusiin, simmental, soti mägiveis, belgia sinine, gallovei Aberdiinangus Pärineb Sotimaalt Peab vastu kehvades tingimustes Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu Keskmise suurusega tõug lehmad 600700 kg, pullid 1000 kg Värvilt mustad või punakaspruunid Nudid tunnus pärandatakse järglastele Küllaldase piimakusega; head emaomadused Hea karjamaa ja koresöödakasutaja Pikaealine, talub hästi madalaid temperatuure Tema liha maitseomadusi peetakse parimaks Limusiin Pärit Prantsusmaalt Suuruselt keskmine tõug lehmad 650850 kg, pullid 10001200 kg Värvuselt kuld või helepruunid
aastas. Lammaste pügamise aeg peab sobima tehnoloogiaga. Kui meil on aastaringne väljaspidamine, siis oleks sobivam pügada kevadel, sel juhul on lambad lühikese villaga suvel, kui on soe aeg, pikema villaga talvel, kui on külm aeg. Kui lambaid peetakse talvel laudas, siis sobiks paremini sügisene pügamine, sest sel juhul talvisel perioodil on loomad pöetud, nad on niikuinii soojemates tingimustes ja eeliseks on ka see, et poegimise ajal on loomad lühema villaga. On välja toodud, et talvise pügamise korral on tallede sünnimass suurem. Peale pügamist saadud villa nimetatakse villakuks. Villa pügamisjärgne kvaliteet Lambavilla kvaliteeti sõltub paljuski ka villa pügamisjärgsest käitlemisest. Nõuetekohane villa pügamisjärgne käitlemine tõstab villa kvaliteeti ja ka kokkuostjate huvi villa osta, sest tooraine on kvaliteetsem. Vill pügatakse villakuna . Iga pügatud villak
Ahtruse põhjuseks võivad olla suguorganite haigused ja söötmisvigadest tingitud närvi- ja hormonaalsüsteemi häired. Näiteks, kui loom ei saa söödaga mõne hormooni tootmiseks vajalikke mikroelemente piisavas koguses, võib indlus hilineda, ära jääda, esineda ebaindlus või tekkida nümfomaania. Samasugused tulemused võivad ilmuda mürgituse puhul, ka hämaras ja niiskes ruumis pidamine võib põhjustada sugulise aktiivsuse langust ning ahtrust. Läheneva poegimise tunnused Viimastel tiinuskuudel hakkab lehma kõht kiiresti suurenema. Viimasel kuul muutub kõhu kuju - kõht langeb alla (muutub loote asend ja ta kasvab nii suureks, et hakkab tungima vaagnaõõnde). Paar nädalat enne poegimist hakkab uuesti suurenema udar. Mõni päev enne poegimist tekib udaraturse (udar muutub kõvaks, pigistusjäljed täituvad aeglaselt, kaob elastsus). Viimastel päevadel hakkavad lõtvuma vaagnasidemed ja lihased sünnitusteede
lammastest. Dala lambatõug on saadud eelmise sajandi lõpul kohalike norra lammaste ristamisest briti jääradega (põhiliselt leister(Leicester) ja seviot (Cheviot)). Dala lammaste aretuses on hiljem kasutatud oksfordauni (Oxford Down), tekseli (Texel) , staigari (kohalik norra lambatõug) ja soome maalammast. Tänapäeval tuntakse dala tõugu kui head karjamaakasutajat, kes on suure viljakusega ning hea liha-ja villajõudlusega. Eestisse imporditud dala uttedelt on saadud 2,02 talle poegimise kohta, 50% dalaveresusega ristanditelt saadi 1,84 talle poegimise kohta (Zarenz, Kaart, 2000). Dala tõugu jäärade paaritamisel lihatõugu uttedega on võimalik Eestis saada suure viljakusega ristanduttesid. Selliseid pooleverelisi ristanduttesid oleks otstarbekas paaritada näiteks tekseli (Texel) või suffolki jääraga, et saada kolme tõu vahelise ristamise tulemusena talled, kellel oleksid silmapaistvad lihavormid ja suur viljakus. See oleks üks võimalik tee suurima kasumi teenimiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
