My Favourite season My favourite season is summer,because then sun shines and the weather is warm. When it's summer i'm usually out of town in country-side.We swimm almost every day.Then me and my cousin are with our friends. But when i'm in town i am usually at home or with mine friends. I really love summer because there isn't no school.
Legend Persephonest ja Demeterist: „ 4 aastaaega” Hades röövis süsimustade hobustega Persephone ja viis ta allmaailma. Kui Demeter sellest teada sai, kurvastas ta väga ja seetõttu vili närbus, lehed langesid maha ja puhus külma tuult. Demeter küsis Zeusilt abi ja varsti pärast seda lasigi Hades Persephonel minna. Tegelikult andis Hades Persephonele hoopis ühe puuvilja 6 seemet, mistõttu peab Persephone aastas 6 kuud veetma allmaailmas ja kevadel ja suvel võib ta tagasi Demeteri juurde tulla. See tähistabki aastaaegade vahetumist. (Demeter oli Kreeka mütoloogias Kronose ja Rhea tütar. Viljakus- ja põllutööjumalanna. Kuna külvamise ja viljalõikusega tegelesid Kreekas naised, oli ta ka eelkõige naiste jumalanna. Põld ja rehealune olid Demeteri templid. Tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris, kord iga viie aasta tagant ning kestis üheksa päeva. Eleusises suures templis korraldati Demeteri auks tseremooniaid.) ...
Aastaajad. KEVAD on üks keskmise soojusega aastaaeg. Kevadkuud on märts, aprill ja mai. Neil kuudel võib olla keskmine õhutemperatuur kuni 20 soojuskraadi, vahel ka rohkem. Kevad on ärkamise ja tärkamise aeg. Siis on lausa tunda värskuse ja puhtuse lõhna - kauni looduse puutumatut ja kosutavat lõhna, mis tungib ka su meeltesse ja teeb su rõõmsaks. Igalpool sulab lumi, on väga märg ja sopane. Kevadkuude jooksul tõuseb inimeste meeleolu märgatavalt , sest päevad muutuvad aina pikemaks ja ööd lühemaks. SUVI on kõige soojem aastaaeg. Suvekuud on juuni, juuli ja august. Suvel saab maale sõita ning teha mida iganes soovid. Maal on selline õhk, mis sind rahustab ning viib eemale kõik vastikud mõtted, mida oled pidanud taluma ja järsku on kõigil väsimus kui käega pühitud. Kõik lilled on õitsema puhkenud ja iga päev on haruldaselt hea ilm. Selge taevas ja soe päike teevad tuju alati rõõmsaks. Suve üks p...
Muusika retsensioon Kuulasin CD plaati Antonio Lucio Vivaldi neljast aastaajast "The four seasons", dirigendiks oli Alberto Lizzio, esitas Zagreb. Antonio Lucio Vivaldi sündis 4. märtsil 1678 Veneetsias ja suri 28. juulil 1741 Viinis, ta oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega", mida ma ka kuulasin. Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti
Die Jahreszeiten Estland ein gutes Land zum Leben. Er hat ein verschiedenes Klima und alle vier Jahreszeiten. Wie sind die Jahrezeiten in Estland? Jeder Winter ist unterschiedlich. Manchmal haben wir viel Schnee, manchmal fast überhaupt nicht. Aber es schneit immer. Die Temperatur ist auch verschieden. Manchmal ist es über null, aber es kann zwanzig Grad oder sogar mehr unterhalb null sein. Im Winter haben wir lange Nächte und es kann glatt sein. Der Frühling ist die schönste Jahreszeit. Im Frühling steigt die Temperatur und der Schnee beginnt zu schmelzen. Es kann wenig regnen, aber der Himmel ist meistens blau. Die Sonne scheint mehr und die Blumen beginnen zu sprießen. Dunkle Wintertage werden vergessen. Der Sommer ist heiß und hell. Die Tage sind lang. Das Wetter ist meistens trocken, es kann sogar die lange Trockenheit geben. Im Sommer können wir das Gewitter seh...
Pruunkaru Toidulaud Grete Kirpu 5.b Miks ma valisin sellise teema ? Mina valisin om uurimustöö teemaks pruunkaru toidulaua .Ma valisin selle teema, sest see tundus huvitav ja karu on mu üks lemmikumaid loomi . Küsimused : Mida söövad karud varasuvel ? Kas karude toit sõltub aastaajast ? Kas karud on segatoidulised ? Huvitavaid fakte Hammaste ehituse järgi on karud kõigesööjad ehk segatoidulised. Karud söövad ka erinevaid putukaid (sipelgaid ning nende vastseid ja mitmete teiste putukate tõuke). Huvitavaid fakte Sügisel enne uinakut sööb karu suures koguses marju, tammetõrusid või kaerapõllul kaera. Varasuvel toitub karu puulehtedest, võrsetest ja lopsakatest taimedest. Karude toit sõltub aastaajast ning ühe või teise toiduaine saagikusest.
* liigub raskusju ja rhu toimel. Phjavee thtsus * thtsaim joogivee allikas * tiendab veekogude veeauru * taimed kasutavad * mjutab kivimeid, nt karstinhtus Aeratsioonivnd- maapinna osa, kus lhesid ja poore tidab nii hk kui ka vesi. Kllastusvnd- maapinna osa, kus poorid ja thikud on titunud veega ja on kujunenud phjavee kiht. Surveta ehk vabapinnaline phjavesi * phjavesi, mis asub esimese vettpidava kihi peal. * sltuvalt sademetest ja aastaajast vib phjavee lemine pind muutuda. Arteesia vesi * Surve all olev phjavesi * Tavaliselt sgaval maakoores vettpidavate kivimikitide vahel * Tekib kui vettkandev kivimikiht on ngus ja suletud vettpidavate kihtide vahele. Phjaveevaru tienemine sltub * Kivimite poorsusest * Pinnase niiskusesisaldusest * Taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem) * Pinnamoest * Aastaajast Phjavee reostus * Lekkivad kanalisatsioonitorud, snnikuhoidlad, prgilad
Põhjavesi surveline põhjavesi- kui põhjavesi on tunginud vettpidavatele kivimikihtidele arteesiakaev- surveall olev põhjavesi, *tekib kui vett kandev kivimikiht on nõgus ja on suletud vettpidavate kihitde vahele *tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket
Vars Vars on keskne taimeorgan, sest ta seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad.Ta ühendab juuri,lehti ja õisi (või vilju). Tema ülesandeks on ka ainete esijuhtimine. Erinevalt lehest võivad varred piiramatult kasvada ja haruneda. Olenevalt aastaajast kannavad vars ja selle harud pungi või lehti, õisi või vilju. Taime elu vältel vars kasvab ja haruneb ning sirgub valguse poole. Ta oksad paiknevad nii, et lehed saaksid võimalikult palju päikesevalgust. Nii saab taim soodsamadtingimused fotosünteesiks. Püstine vars on Väänduv vars on nt kassitapul, humalal ja aedoal. enamikul meie kodumastest taimedest. Roomav vars on nt maasikal ja hanijalal.
tehisjärvedeks. Nende kuju, sügavus ja suurus on ajapikku muutuvad inimtegevuse, kinni kasvamise ehk soostumise, setete ladestumise, veevahetuse ( aurustumine, läbivool, sademete hulk) ja geoloogiliste muutuste tõttu. Järved toituvad voolu- valg- ja põhjaveest ning sademeist. Nad kuuluvad aeglase veevahetusega veekogude hulka ning nad jaotuvad umb-,lähte-, läbimis- ja suubumisjärvedeks. Veetase sõltub juurde ja äravoolu suhtest, aastaajast ja kliimast. Aastaajast sõltuv veetase ei ületa tavaliselt 1m -rit aga kliimast tingitud veetaseme erinevus ilmneb pikema aja vältel ja võib kõikuda 7 meetrit. 5 Kasutatud kirjandus 1.http://www.google.ee/#hl=et&source=hp&q=j %C3%A4rvede+toitumine&lr=&aq=f&aqi=&aql=&oq=&gs_rfai=&fp=1&cad=b 2. http://www.vkg.werro
kasutada, peab soetama päikesekollektori või päikesepaneeli. Eestis on päikesepaneel võimeline sooja ja elektrit tootma 9 kuul aastas, ka pilves ilmaga. Päikesepaneel toimib vähemalt 50 aastat. Selle soetamine on tohutult keskkonnasõbralik ning tasub ära ennast suhteliselt kiiresti. Päikesepaneel katab ära 20-60% hoone aastasest soojusenergia tarbest. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. TÄNAME KUULAMAST!
Paigalinnud-kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada
Atmosfäärikihid Eksofäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab kõrge temperatuur ja õhu väga väike tihedus. See asub kõrgusel 690 - 10 000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Temperatuur kõigub 700-1200 kraadini. Kiht asub kõrgusel 40-690 km. Mesopaus asub kõrgusel 80-90 km. Temperatuur on selles kihis -225 kraadi.Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär on a tmosfäärikiht kõrgusel 40-90 km. Suurim temperatuur on 60. km (umbes 50 kraadi), edasi la...
Kimbuke sinilolli Andres Ehin 1972 Andres Ehin on tuntud Eesti luuletaja, kes on elu jooksul avaldanud mitmeid luulekogusid, esseesid ja proosatekste. Andres Ehin on tuntud oma teoreetiliste sõnavõttude kaudu ning kirjutab luuletusi kergemeelselt, valides oma sõnadeks need, mis parajasti pähe tulevad. Ehinit kui sürrealisti, siis kindlasti mitte ranges mõttes, pigem on ta sürrealist sisult ja vormilt, kui meetodilt. Ehini luule on küll vaimu vabalt voolamise tulemus, kuid see on viimistletud, töödeldud ning tema luuletused on ikkagi hoolikalt kokku pandud. Ehini keelekasutus käsitletud luulekogudes on tavapärane, kuid ilma ebatavalist sõnavara kasutamata loob ta vägagi ebatavalisi hetki. Tema luule on kujundikeskne. Andres Ehin Kimbuke sinililli luuletust peab mitu korda lugema enne, kui aru saad, mis mõtet on üritanud autor lugejale edasi anda. Autor kirje...
Kiveks ehitusplaat KIVEX kivipuruplaat on loodusliku kivipuruga kaetud fassaadiplaat. Alusmaterjalina on kasutatud tsementlaastplaati, mis on koostiselt loodussõbralik ega sisalda mürkaineid ning kahjulikke lisandeid. Plaadid on kaetud erinevas fraktsioonis ja värvitoonis loodusliku kivipuruga. KASUTUSVALDKONNAD KIVEX kivipuruplaadid on mõeldud kasutamiseks eelkõige välistingimustes – fassaadid, soklid, räästakastid jms. • Elamud ja büroohooned • Tööstus- ja laohooned • Koolimajad ja lasteaiad • Haiglad Need on vaid mõned näited, kus KIVEX kivipuruplaati võib seinakatte töödes kasutada. OMADUSED KIVEX kivipuruplaadi eelisteks on: • Hea soojusisolatsioon • Külma- ja niiskuskindlus • Tulekindlus • Hea heliisolatsioon • Mehaaniline tugevus ja löögikindlus • Seenmädaniku ja kahjurputukate kindlus PAIGALDAMINE Plaate saab kinnitada nii puit- kui metallkonstruktsioonidele soovitavalt roostevabade kruvidega....
Talvel toimus see rehetoa ahju kolde/lee kohal rippuvas pajas, suvel aga õueköögis või kojas. Praadimine tekkis seose pliitide ehitamisega 1890ndatest aastatest. Ahjus ja kerisel küpsetatud liha asemel hakati liha ahjus pannil küpsetama ja pliidil pannil praadima. Toiduvalmistamisel olid abiks kolmjalad, millele asetati pajad ja pannid. Päevane toidu hulk ning selle jaotus söögikordadeks olenes mitmest asjaolust: toiduainete varudest ning aastaajast. Sõltuvalt päeva ning sellega seoses ka tööpäeva pikkusest. Nii argi- kui pühapäeval söödi söögikorras alati üks toit. Varahommikul enne põllutöödele minekut võeti linnupetet ehk suutäis leiba. Lõunaks süüakse eelmise päeva ülessoojendatud toit. Õhtusöök oli päeva tugevaim ja anti peale tööde lõppu 9-10 paiku. Praadimine eesti köögis toimub piima-koore või piima-jahu keskel. Söök valmib pooleldi
olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Toitumine Põder on taimtoiduline loom. Toiduks tarvitab ligi 60 rohttaime- ja 30 puu- ning põõsaliiki. Sõltuvalt soolavajadusele sööb rohkem kas vees või kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab näksida pajupõõsaste tipmisi oksi. Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi. Toiduvajadus sõltub aastaajast ning suvel on see umbes kaks korda suurem talvisest. Elupaigad Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad. Arvukus Eestis ja Areng Eestis on umbes 10 000 põtra, nii et välja- suremis ohus nad ei ole. Tiinus kestab 8 kuud. Järglaste arv 1...2 harva 3
Kala ja kalaõli sisaldab oomega 3 rasvhappeid polüküllastumata rasvhappeid (näiteks a linoleenhape). Kalarasv sisaldab A, D ja E vitamiini ja erinevaid B rühma vitamiine. Milleks neid toitaineid vaja on ? Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Luudega söödavad kalad on olulised fosfori, magneesiumi ja kaltsiumiallikad. Kala rasvasisaldus sõltub oluliselt liigist ja aastaajast. Sõltuvalt liigist, on kalas 1422% valke. Sarnaselt lihale, on ka kalavalgud inimorganismi jaoks täisväärtuslikud. AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Encyclopedia, lk 30 ) Sademed: vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb pilvedest ja sadestub õhust. Vihm, lumi, uduvihm, teralumi ja jäänõelad tekivad kihtsaju- ja kihtpilvedes, hoogvihm, rahe, jää ja lumekruup rünksajupilvedes. Kaste, hall, härmatis ning vedel ja tahke kirme moodustavad maapinna lähedal. Sademeid mõõdetakse sadememõõturi abil. Mõõtühik on millimeter ning arv väljendab veekihi paksust rõhtpinnal. Sademete hulk oleneb peamiselt kliimavöötmest, aastaajast ja reljeefist. Maailma sademete rohkeim paik on Indias Himaalaja mäestiku jalamil: aasta jooksul sajab seal keskmiselt 12 000 mm. Kõige vähem sajab Tsiilis Atacama kõrbes: aastakümnete jooksul ei saja seal üldse. Eestis sajab keskmiselt 500-700 mm aastas, kõige rohkem suve lõpus. ( Eneke 3, kirjastus "Valgus", lk 272 ) Sademete liigid: Kui õhutemperatuur on väga madal, muutub veeaur tillukesteks jääkristallideks ning moodustuvad lumehelbed
Siia kuuluvad tursk, luts, kohta, haug jne. Keskmise rasvasusega uimekandjad Nende rasvaprotsent ulatub kuni 5. Siia kuuluvad kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, rääbised. Eriti rasvased kalad Neil on rasva üle 15%. Eesti kaladest angerjad, lõhed ja viidikad. RASVARIKKA KALALIHA AUSTAJA ÜLDTÕED Pärast kudemist on kalade rasvasisaldus väike. Rasvasisaldus sõltub aastaajast. Mida suurem on kala, seda rasvasem ta on. (Võrreldes liigikaaslastega.) Kalarasva koostises on rohkesti pika ahelaga polüküllastamata rasvhappeid ehk omega3 rasvhappeid. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Vitamiinidest on kalades rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E. Rohkem on neid rasvastes kalades. Vesilahustuvatest vitamiinidest erinevaid B rühma vitamiine. Mikroelemente on rohkesti erinevates merekalades. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES
Kas riie rikub meest Juba ammustest aegadest on inimene tundnud vajadust katta ennast riietega. Kas siis vajadusest näiteks külma vastu või lihtsalt näitamaks oma paremust teistest läbi riiete. Mida rohkem aeg on edasi läinud, seda mitmekülgsemaks on muutunud ka riietus. Vanasti olid näiteks kindlad riietusnormid, kuid tänaseks on suuremal osal paikades need palju leebemad või puuduvad ültse. Riietus oleneb suures osas kultuurist ja paokkonnast, näiteks Alaskal või kröönimaal ei läheks sa õue jalas sandaalid ja seljas T-särk, nagu samamoodi ei teeks sa vastupidist Havail või mõnel muul soojal maal. Riietumisel lähtutakse ka aastaajast. Ka traditsioonid on riiete valimisel väga tähtsad, keegi ei vaata su peale halvasti, kui käid ringi natukene paljamalt mõnes liberaalses riigis, kuid seda võidakse halvaks panna islamistlikes riikides. Mõned inimesed joonduvad selle järgi, mis on hetkel nii öelda in.Kui moes on roheline...
ülejäänu ära lõigata. (piparmünt) Külgvõsunditega taimede jagamine - Külgvõsu on sisuliselt uus taim, mis kasvab välja emataime aluselt. Niipea kui uus taim on piisavalt suur ise hakkama saamiseks, siis võib selle emataime küljest eraldada ja omaette istutada. Kui jätta külgvõsud eraldamata, surevad need lõpuks välja. Pistikud- Võib võtta pea-aegu igast taimeosast va õied . Pistikute tüüp basaal,-haljas,- poolpuitunud,- või puitunud- sõltub aastaajast mil need võetakse. Mõned taimed paljunevad juurepistikuga. (mädarõigas). Rohtne pistik(estragon, lavendel, liivatee, rosmariin)
kõrguse vahe meetrites. Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. - Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. - Kose lang on suurem kui kärestikul. Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine. Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. Suurvesi on igal aastal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgs eis. Selle käigus tuleb jõgi sageli oma sängist välja. Suurvett põhjustab kas lume kiire sulamine kevadel, jää sulamine mägedes suvel või paduvihmad. Eestis mõjutab suurvesi eriti Pärnu maakonna loodust. Soomaal on suurvesi nn ,,viies aastaaeg" Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal
Päikeseenergia kasutamise puudused: Ei ole kuigi varustamiskindel, kuna sõltub päikesevalgusest, mis jõuab maani igas ajaühikus. See muudab päikesepatarei kasutuks öösel ja pilvistel päevadel. Efektiivseks kasutamiseks ööpäevaringselt tuleks ehitada välja elektri trantsportimis-, talletamis- ning varusüsteemid. Ilmastikust väga sõltuv Päikeseenergiajaamade ehitamine kallis Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. (ma ei tea, kas see käib päris puuduste alla või mitte) Päikesepaneelid: Elektrivõrku ühendatavad päikesepaneelid muundavad päikese kiirgusenergia otse elektriks. Päikesepaneelide süsteemi kasutamine on täiesti automaatne. Esmajärjekorras kasutatakse päikesepaneeli poolt toodetud energiat, kui seda pole piisavalt, tarbitakse lisa elektrivõrgust. Päikeseenergia tootmine Eestis: Päikeseenergiat saab kasutada Eesti tingimustes.
konstruktsioonil hingata. Vooder Voodri eesmärk on rohkem välimus, üldilme ning ka siis vee ära hoidmine Peamised materjalid on: puit, klaas, vooderplast, krohvitud betoon. Isolatsioon Iidses Egiptsus ehitati maju paksust telliskivist et päikese kuumus ei pääseks sisse.Kreeklased ehitasid aga sel ajal kaks seina et nendevaheline õhk hoiaks aastaajast olenevalt kas külma või sooja.Viikingid aga kasutasid muda puitu ja tahutud seinadega et pragud kinni panna.Keskajal rikkad inimesed riputasid vaipu seinade peale.Kaasajal kasutatakse klaasikiude, vahtpolüsteroollehti, puuvill, tselluloos ja isegi lambavill. Küte Vana Roomas oli kasutuses süsteem kus läbi torude mis asusid põranda all tuli soojus ahjudest.18.sajandi alguses leiutati
küllastatud, küllastamata, hargnenud ahelaga kui ka hüdroksühappeid ja tsükilisi ühendeid. Võihapet leidub ainult mäletsejaliste piimarasvas. Lühikese ahelaga rasvhapped inhibeeruvad patogeensete mikroobide arengut. Asendamatutest rasvhapetest tuleks esile tuua arahhidonhapet ja linoleenhapet, mida on vaja eelkõige närvikoe ülesehitamiseks Üksikute rasvhapete sisaldus piimarasvas sõltub söödaratsioonist, laktatsioonijärgust, aastaajast, loomatõust jne. Piimarasva rasvahappelise koostise muutus avaldab mõju või maitsele, lõhnale, konsistensile a säilivusele. Kõige suuremas koguses sisaldab piimarasv müristiin-, palmitiin-, steariin- ja oleiinhapet. Neist esimesed kolm on toatemperatuuril tahked ning oleiinhape vedel. Mida rohkem on piimarasvas madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, seda pehmem on või. Suvine piim sisaldab harilikult rohkem küllastamata rasvhappeid.
üldse teha tuleb. 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 4 Natuke kassidest Kasse on kodustatud alates 3000 aa. Ekr. Esivanem Aafrika metskass. Kasse on vanas ajas seostuatud ka halvaga. 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 5 Veel kassidest Kassil peaks olema kiip või kaelarihm. Kassi toiduasjade puhtus oluline. Kasside eest hoolitsetsemine oleneb ka aastaajast. 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 6 Uuring Küsitluses osales 59 inimest. Kassidele pannakse huvitavaid nimesid. Enamasti peres hoolitsevad kassi eest kõik liikmed. 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 7 Küsimus: Kas arvad, et hoolitsed oma kassi eest piisavalt? Enamus vastasid jah. Paljud vastasid anda 3
Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg[3], maailmarekord 78 kg). Saba on 3550 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. 4 Elupaik ja -viis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eestis kohtab hunti enamasti rabades ja võsastikes, sest alad on kultuuristatud. Huntide koopad asuvad veekogude ääres, looduslikus, varjulises paigas. Harva kaevavad hundid endale ise koopa. Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat
Seniit on mõtteline joon maa keskpunktist meieni, mida pikendatakse edasi. Teodoliit on riist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Sekstanti kasutavad meremehed taevakehade kõrguse määramiseks. Teleskoop on riistapuu kaugele vaatamiseks, tavaliselt nimetatakse niimoodi astronoomilist pikksilma. Teleskoop koosneb optikamehhanismist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nõnda, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Gnoomon on lihtsaim astronoomiline instrument, mida kasutati juba vanas Egiptuses ja Kreekas Päikese kõrguse mõõtmiseks. Koha geograafiline laius võrdub taeva põhjapooluse (põhjanaela) kaugusega selles kohas. Taevakehade ööpäevane liikumine oleneb aastaajast. Ka tähed liiguvad, kuid oma asendit üksteise suhtes nad ei muuda. Taevakehade näiv liikumine tekib, kuna me osaleme ka ise selles ning ei saa seda kõrvalt vaadata. Tähtede ööpäevane näiv liikumine on...
tagakiusajatest ja oma enda vaimukujutistest. Minule jääb tema tekste lugedes tunne, et ta soovis olla vaba ja tema jaoks oli vabadus puhtas puutumata looduses. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Ka minule on sügis hingelahedane aeg, sest siis on minu sünnipäev. Sellega seoses on mul nii häid, kui ka halbu mälestisi just värvikalt meelde jäänud sügisesest aastaajast. Liivi luule koosnebki suurel jaol loodusluulest, sest see oli temale kõige hingelähedasem. Sellest luuletamine arvatavasti ei olnud talle raske vaid see oli lihtsalt see, mida ta tundis olles oma kodukoha kaunis looduses. Loodusel oli väga suur osa Liivi elul ja luulel, ning õnneks saame me veel praegugi sellest kaunist kooslusest oma hinge nende ilusate luuletustega ergastada. Hinne 4
Õhurõhk Õhu liikumiskiirus Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Väldi väga niisket või väga kuiva õhku Väldi liiga suurt kuumust või külma Väldi tuuletõmbust Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi Limiteeri aega, mil inimene viibib liiga kuumas või liiga külmas ruumis. Kasuta sobivat tööriietust Optimaalne vahemik 18 24º C Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast Kaebuste suurenemine algab üle 25º C Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C Laborikatsetel on kindlaks tehtud, et +29 º C juures on töövõime langus 5%; +30 º C - 10%; +31 º C 17% ja +32 º C 30% Töökeskkond liiga soe naha ja nahaaluskoe veresoonte laeinemine, vere ümberpaigutumine, higierituse suurenemine, vererõhu langus vedeliku ja soolade kadu: vere maht väheneb Töövõime langus Vältimine: ventilatsioon, kaitseekraanid,
Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv) Õhk (liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, õhurõhk) Valgustus. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Füüsikalised ohutegurid Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, kukkuvad esemed) Elektrilöögioht Tehniline tolm Ultravioletne kiirgus, Infrapunane kiirgus Mikrokliima Õhutemperatuur: optimaalne vahemik 20 - 24°C sõltub Füüsilisest aktiivsusest Töö ja töökoha iseloomust Riietusest ja aastaajast Õhu relatiivne niiskus norm 40 – 60% (lubatud 30 – 70%) Õhuliikumine kiirus Õhus tolmu konsentratsioon Masina ohutuse tagamisel vasta järgmistele küsimustele: Kas ohtlikud liikuvad masinaosad on piisavalt kaetud; Kas töökohal on piisavalt vaba ruumi, selleks, et tööd saaks teha ohutult; Kas masina seiskamisseadised on vabalt juurdepääsetavad; Kas põrandal on mingeid takistusi (juhtmed, voolikud) mille otsa võib komistada Miks tekivad töötajast tingitud õnnetused
Nii nagu mitteislamimaades, algab ka moslemite kodudes tööpäev toimekalt: tuleb lapsed toita, suuremad kooli saata ning pereisad peavad tööle jõudma. Kuigi moslemiperekondades on peaaegu alati peamiseks rahateenijaks mees, hakkab olukord tasapisi muutuma. Tavaliselt õhtustab pere koos ning pärast seda vaadatakse meelelahutuseks televiisorit, nagu see on kombeks mujal maailmaski. Nädalalõppudel ja pühadel naudivad moslemid erinevaid puhkuseviise spordist piknikeni, olenevalt aastaajast ja ilmast. Moslemi lapsepõlv Moslemi lapse esimest eluaastat tähistavad mitmed sündmused. Vastsündinule pannakse moslemi nimi. Tavaliselt, või vähemalt pühendunud moslemite peredes valitakse selleks mõne ajaloolase või väljapaistva inimese nimi. Poiste nimedest on tuntuimad Muhhamad, sellele järgnevad Ali ja Omar. Tüdrukutele pannakse sageli ühe Muhamedi abikaasa või mõne tähtsa naisisiku järgi. Populaarsed tütarlaste nimed on Fatima ja Aisa.
See tekitas temas sellist viha, et ta lubas tappa nii palju valgeid, kui vähegi võimalik. Sellest ajast hakkas ta terroriseerima Mehhiko asunikke ja pärast eelpool toodud sündmust sai ta visioonide läbi ka endale väe. Geronimo ei olnud kunagi pealikuks, vaid tema näol oli tegu šamaaniga (medicine man), vaimse ja intellektuaalse liidriga nii lahingus, kui ka tavaelus. Apatši pealikud sõltusid tema tarkusest. Chiricahua'd olid rändava eluviisiga, sõltuvalt aastaajast tegelesid jahipidamise ja põllundusega. Kui oli toidunappus, siis oli tavaks sooritada rünnakuid naabersuguharude vastu. Rünnakud ja veritasu oli austusväärne eluviis selle kandi suguharude hulgas. Apatšid avaldasid tugevat vastupanu hispaanlastest kolonistidele ja lääne poole liikuvatele ameeriklastest asustajatele. Mitmed apatšide juhid, nende hulgas Cochise, Naiche ja Geronimo said nendes sõdades kuulsaks. Apatšide religioossetes
Eesti parasvöötme üleminekuala mereliselt mandrilisele mereline alla 10´C, sademete rikas, tuulisem, mandriline üle 10´C, sademete vaene tuulevaiksem. Kliimat kujundavad tegurid päikesekiirgus (sõltub langemis nurgast 20´-52´, aastaajast suvel 18h talvel 6h, pilvisusest suvel pilves ilmaga jahedam talvel soojem, aluspinna kõrgusest kõrguse kasvades väheneb 1km 6 ´C, kaugus merest rohkem ranniku alad 1850h vähem kõrgustikud 1650h), õhumassid (suured õhukogumid ühesuguste omadustega, sageli läänest parasvöötme mereline suvel niiske jahe, talvel niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem
naiste rind eenduva pugu kujuline, ilma et rindadevaheline pilu oleks paistnud. Kuna aga rind pidi olema suur, topiti korseti sisse erinevaid vormiandjaid. Kael- Sambana sale kael oli ajastule omase stiili jaoks hädatarvilik, tohutu suureks ja raskeks muutunud kübarad rõhutasid kaela haprust veelgi. Karusnahad-1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust. Teoreetikud aga ütlesid, et karusnahk andis kandjale hoopis kindlustunde armastuse puudumise korral. Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell- Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. http://www.youtube.com/watch
AS Kuressaare Veevärk Ettevõttest • AS Kuressaare Veevärk tegeleb puhta joogiveega varustamise ja reovee ärajuhtimisega Saare maakonnas • • Ajalugu • 29. mai 1989 ENSV Ministrite Nõukogu protokolli nr. 12 kohaselt otsustati veemajanduse juhtimine viia tagasi omavalitsuse tasandile. • Kuni 1981. aastani Kingissepa Rajooni Komunaalettevõte Kombinaadi jaoskond • Alates oktoobrist 1981 Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmiskoondise, hilisema RE Eesti Vesi struktuurüksus juriidilise isiku staatuseta • 1. augustist 1994 ME Kuressaare Veevärk • 22. oktoobrist 1996 AS Kuressaare Veevärk • Ettevõttest • AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts. • Alates 2004.aastast on aktsionärideks Kuressaare linn ja 13 valda aktsiate jaotumisega 2010.a. majandusaasta aruande põhjal vastavalt: • • • • • • Märkus: alates 01.01.2015 on Kaarma, Lümanda ja Kärla valla asemel Lääne...
Lohakalt seotud lips või auk sukapüksis ei jäta korrektse äripartneri muljet. Ametiriietus Heaks tavaks on kanda igapäevase tööriietusena klassikalist kostüümi, mis on meeldivalt komplekteeritud seeliku või pükstega. Suvisel ja kuumemal perioodil on võimalik kasutada pluusi ja seeliku omavahelist kombinatsiooni. Valge pluusi ja musta seeliku koos kasutamine on rahvusvaheliselt levinud teenindaja riietuse stiilina. Sõltumata aastaajast, peaksid kostüümi juurde kuuluma sukad. Kingad olgu puhtad ja kui kandajal võimalik, siis kõrge kontsaga. Päeval kasutatakse tagasihoidlikku meikki ja parfüümi. Püüdke olla uudne ja särav ning jälgige moes toimuvat. Teksapüksid ja sportlik riietus on kasutusel vabaaja riietusena. Sekretäri jalanõu Korrektne jalanõu Ei tohi need olla peened peokingad Kuid ka mitte platvormkingad Meessekretär
U-Turn Vending on pühendunud oma frantsiisivõtjate abistamisele ning juhendamisele, et neist saaksid edukad omanikud. Toimuvad n.ö. näost-näkku koolitused, mille jooksul õpitakse alustama äriga, valima oma automaatidele tulutoovaid asukohti, hooldama ja säilitama masinaid ja valima tooteid automaati. Frantsiisi võtmiseks ei pea omama varasemat müügikogemust ega tehnilisi oskusi. Äri ei sõltu aastaajast ja sissetulekul pole piire. Eestis võiks U-Turn Vending Healthy Cravings müügiautomaadid kasutusele võtta suurtes ettevõtetes, kaubakeskustes ja koolides. Need on kohad kus inimesed veedavad kaua aega ja soovivad kiiret leevendust näljale. Tihtipeale on muudes müügiautomaatides pakkuda ainult maiustusi ja ebatervislikke snäkke nagu kartulikrõpsud ja krõbeleivakesed. Tervisliku vahepala jaoks peab minema toidupoodi, kus on tavaliselt pikad järjekorrad ja võimalus osta
jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas. Looduslikud tingimused PINNAMOOD mägine pinnamood. Marokot läbib kirdest edelasse Atlase kurdmäestik. Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks. KLIIMA Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. LOODUSVARAD Maroko peamised loodusvarad on põllumajanduslikud. Kõige olulisemal kohal on fosfaat. Palju leidub ka raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, koobalti-, vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, ja keedusoola. Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses naftat ja maagaasi. Kaldalähedased veed on kalarikkad. Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja. Riigi arengutase SKT - $4800 (2010. aasta seisuga) Sündimus 19 promilli
Üldised andmed *Suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. *Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. *Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. (24 tundi ja 40 minutit) Üldised andmed *Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku *Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600650 Pa piires. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133C. Huvitavaid fakte *Inimene, kes kaalub Maal 80 kg on Marsil vaid 30 kg raske, sest Marsil on raskusjõud 2,7 korda väiksem. *Mõned teadlased on arvanud, et see võib soodustada hiiglaslike taimede ja loomade arengut. Elavad ju maapealsetes ookeanides, kus vee väljasurve tõttu on kaal väiksem, hoopis suuremad loomad, kui maismaal (nt. sinivaalad).
juhtub siis, kui te magate. Unes olles, teie keha töötab, et toetada tervislikku aju tööd ja funktsiooni ning hoiab teie füüsilist tervist. Laste ja teismeliste puhul aitab uni toetada ka kasvufunktsioone ning arengut." (Uni ja unehügieen - Miks on uni tähtis?) 1.1 UNE VAJADUS VASTAVALT VANUSELE 4 ,,Unevajadus sõltub aastaajast, vanusest ning soost. Samuti on oluline inimese ööpäevase aktiivsuse muster ehk kronotüüp kas tegemist on ööbikuga, kes ärkab vara ja läheb vara magama või vastupidi, öökulliga, kellel meeldub õhtuti kaua üleval olla ja hommikul kaua magada." (Unevajadus on pärilik) National Sleep Foundationi uuringu abil saame määrata täpsed uneajad, mida erinevad vanusegrupid vajavad. Vanus ja olukord Keskmine unevajadus ööpäevas
...kunsti loomine jääb ikka kunstiku, mitte tema töövahendi ülesandeks. ...huvitav on olla juhtunu tunnistaja ja jäädvustada midagi, mis ei pruugi enam kunagi sarnasel viisil aset leida. ...päikesetõus võib olla väga tänuväärne aeg rannafotodele. Päikeseloojanguid tulevad paljud vaatama, kuid vaid vähesed ärkavad nii vara, et nautida päevatõuse. ...maastiku fotograafil peab jaguma kannatust, et millegi erilise toimumine ära oodata. ...kõik sõltub valgusest ja aastaajast, sest fotograaf maalib valgusega. ...looduse nägemise oskus aitab inimesel kasvatada endas ka hingevalgust. ...me oleme kõik siin maailmas külalised, tulnud vaid hetkeks. Nautigem siis looduse poolt loodut. ...maastikufotograafias ei tohi alahinnata vedamise rolli, mida rohkem aega väljas veedad, seda rohkem kipub vedama. ...fotograafia on võimalus nähtut edasi anda neile, kes kohal ei viibi.
on umbes 100 000 valgusaastat Kui üks päev jälgida taevast näeme, et taevakehad liiguvad ning, et päike tõuseb ning langeb peale seda kui on saavutanud oma haripunkti. Kuu liikumine aga on keerulisem. Tema muudab lisaks liikumisele ka oma kuju. Me tunneme oma elus muutumist veel ka aastaaegade suhtes mis vahelduvad kindla korraga. Nendeks on Kevad, suvi, sügis ning talv. Taevakehade liikumine oleneb ka aastaajast. Näiteks suvisel ajal tõuseb päike varem ning langeb hiljem ehk väljas on kaua valge. Talvel seevastu aga tõuseb päike väga hilja ning langeb vara ehk väljas on väga vähe aega valge. Kui jälgida otse põhjas taevavõlvil olevat tähte(Põhjanael) selgub, et tähed tiirlevad ümber tema ning tema ise on paigal. Seda nimetatakse taeva põhjapoolsuseks. Tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil on tingitud Maa pöörlemisest
Kevin Maranik 10.C Retsensioon Vaatasin 1. jaanuaril ETV arhiivist ,,Antoine´i neli aastaaega", mis räägib Antonio Lucio Vivaldi neljast aastaajast "The four seasons". Orkestrit juhatab vaieldamatult parim Vivaldi ja barokkmuusika asjatundja Rinaldo Alessandrini. Antonio Lucio Vivaldi (Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija) sündis 4. märtsil 1678 Veneetsias ja suri 28. juulil 1741 Viinis. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega", mida ma ka kuulasin. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning ta ka 1703. aastal selleks pühitseti
mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid. Elupaigaks valib mink vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Kaldale rajavad nad uru, mille väljapääs viib tavaliselt vee alla Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad KOIOTT Koiott on laialt levinud terves Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Koiotid on valdavalt loomtoidulised - sõltuvalt aastaajast moodustab liha kuni 90% toidust. Põhiliselt toitub koiott pisiimetajatest, lindudest, madudest, sisalikest, suurtest putukatest ja muust sarnasest. Kuigi on täheldatud suurte rühmadena rändlevaid koiotte, siis jahti peavad nad peamiselt paarikaupa. Poolkõrbed ja kõrbed KAAMEL
Rõhk seened) Loodusressursi Tuli kontrollimatu Toitainete sisaldus kasutus jm. http://www.youtube.com/watch?v=wrY8nZuZMFY http://www.youtube.com/watch?v=Vhox6hMOtu4 Ökoloogia Valgus: Eluprotsesside aluseks on päiksevalgus e. valguskiirgus. Sõltub: Kohast maakera pinnal Aastaajast Pilvisusest Tolmust ja gaasisisaldusest õhus Ökoloogia Maapinnani jõuab lühilaineline kiirgus, mis jaguneb: UVkiirgus alla 380nm: Väikestes kogustes soodustab Dvitamiini tootmist, suurtes kogustes kahjulik Nähtav valgus 380750nm Vajalik fotosünteesiks ja loomadel nägemiseks Infrapuna e. soojuskiirgus Soojuskiirguse abil tõstavad kõigusoojased oma keha temperatuuri Ökoloogia Valguse mõjul toimub fotosüntees 440nm, 680nm
Planeet Marss Marss on neljas ja kõige rohkem uuritud planeet. See planeet on mõõtmetelt Maast natuke väiksem. Marss on tahke kiviplaneet. Enamik Marsi pinda on punakas kivikõrb. Marsil ei ole vedelas olekus vett. Seal ei kasva taimi ega loomi ning seal puudub selline looduslik elu nagu on meie planeedil Maa. Marss asub päikesesüsteemis Maa ja Jupiteri vahel. Marss on Maa naaberplaneet. Marss asub Maast natukene kaugemal kui lähim planeet Veenus. Marsi pinnatemperatuur on sõltuvalt aastaajast +35 °C kuni −143 °C. Marsil on kaks kuud: Phobose (kreeka keeles 'hirm') ja Deimose ('ahastus') 3 Marsi aastaajad on Maa omadest ligi kaks korda pikemad ja Marsi aasta on peaaegu kaks Maa aastat. See tuleb sellest, et Marss tiirleb ümber Päikese aeglasemalt kui Maa. Marsi ööpäev ehk sol kestab 24 tundi 39 minutit ja 35,244 sekundit Joonis 2. Maa ja Marsi suuruse võrdlus Joonis 3. Foto marsi pinnast
nakkav. Nad kuulsid ja õppisid tundma uusi kultuure, kuulsid ja õppisid ette kujutama kohti nii ilusaid ja imelikke. Uued kultuurid olid siis Kopli venelaste mitmekesisus ning juutide tagakiusamise taga- ja ka eesmõtted. Kõik oli kõige paremas korras kuni saabus kevad ja talvgi ei olnud kaugel. Inimesi hakkas õpetusi käima kuulamas aina vähem ja vähem, kuni oligi Kalevipoeg üksi oma soojustamata ühetoalises muldonnis. Ta mõtles kuidas saaks inimesi õpetada olenemata aastaajast ja ilmast.Ta mõtles hulk aega, kuni veebruarini välja ( kuna ta oli aeglase taibuga) ja otsustas minna Vanatarga juurde. Vanatark oli ainuke inimene, kes oli Kalevipojast targem. Nali..Vanatark oli igast tolle aja inimesest targem ja Kalevipojast on ka 5b targem. Vanatark mõtles ja ütles " too mulle terve aasta liha ja kartulivaru, siis ma ütlen sulle kuidas sa saad olenemata ilmast inimesi õpetada." Kalevipog
http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1649&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da http://rauge.ee/energiapark/uploads/files/eklass/stend/Paike.doc Päikeseküte Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest 6-le miljardile maa elanikule jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Eestis pole veel täpsemaid uuringuid tehtud päikeseenergia vallas, kuid praegused süsteemid on arvatavasti võimelised katma umbes poole päevasest vee soojendamise kuludes, säästes sellega raha pealt ja hoides loodust. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning ebastabiilsed. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul projekteeritaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
