Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värv...
e. Proportsioonid ehk plastilised tunnused. f. Sl (l) standard pikkus g. Lsm smitti pikkus (vananenud näitaja) h. Tl (L) totaalpikkus i. H keha kõrgus j. lc pea pikkus k. lpc sabavarre pikkus l. Tw täiskaal m. Cw - tühikaal n. Indeksid - suhtelised mõõdud pikkuse suhtes. o. Tüseduse indeksid: p. Fulton F = Tw * 100 / Sl3 q. Glark C = Cw * 100 / Sl3 38. Kalade vanus ja selle määramise viisid. 13 KALAKASVATUSE ERIALA a. KALA VANUSE MÄÄRAMINE b. Põhimõtted c. Soomused tekivad kalal maimuks saades, vastsel soomuseid ei ole. Soomuste arv d. fikseerub varakult. Hiljem soomuseid juurde ei tule, vaid nad suurenevad koos kala e. kasvuga. Seega, kui kala kasvab kiiresti, suureneb ka soomus kiiresti. f