sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.
Esimesed 15 minutit Soovitatav on anda varsale ternespiima esimese 15 minuti jooksul. Terne andmisega tuleb kiirustada, sest * Vastsündinu immuunsüsteem rakendub ternespiima saamisel * Ternespiimas olevate immuunglobuliinide tase väheneb kiiresti * Vastsündinu soolestiku immuunglobuliinide läbilaskevõime väheneb * Ternespiim käivitab soolestiku töö, mis teeb võimalikuks esmasroe e. mekooniumi väljutamise. Tunni jooksul üritab tragi varss õige pea jalgadele tõusta ja leiab ka nisa. Nõrgemat varssa tuleb abistada jalgel seismisel ja sageli ka nisa leidmisel. Esmaspoeginud ei taha mõnikord vastsündinut kohe imetama hakata ja üritavad varssa tõrjuda. Sel juhul tuleb mära rahustada, vajadusel fikseerida päitsetest ja siduda esijalg üles. Kui märal ei ole piima, tuleb varsale kiiresti leida amm. Soovitav oleks lüpsta piimakamalt vanemalt märalt ternespiima ja säilitada seda sügavkülmas. Sellise
Toitudes või hädaohu eest varjudes võib vaal vee all viibida pool tundi või veel kauemgi. Ükski vaalaline ei lahku aga veest: nad ei suuda elada kuival. On selge, et vaalapoeg peab oskama ujuda oma elu esimesest tunnist peale. Vaala pojad sünnivad väga suurtena. Sinivaala poeg on sündides 7- 8 meetrit pikk. Vastsündinud vaalapoeg püsib paarkümmend minutit vees nagu õngekork, alles siis hakkab ujuma. Vaalapoeg ei uju kaugele. Ainus, mida ta nüüd vajab, on ema nisa. Torru keeratud keelega haarab poeg nisa ümbert kinni. Ema pritsib piima pojale suhu. Sinivaala poja päevane piimaportsjon on 200- 300 liitrit. Poeg toitub piimast kuus või seitse kuud. Vaalad kasvavad väga kiiresti. Pooleaastane vaalapoeg on 16- 17 meetrit pikk. Vaalad ei ela kuigi vanaks. Nende hiiglaste elu kestab 20- 40 aastat. Nende loomade elu lühendab vaalajaht. Inimene kütib vaalu rasva pärast. Rasva on vaalal väga palju, suurel sinivaalal koguni 50 tonni
· väldib esimeste, palju baktereid sisaldavate, piimajugade sattumist piimajahutustanki · ergutab piima sõõrdumist · loob eeldused udara tühjakslüpsiks · väldib piima sattumist lauda põrandale 1. 3. Lüpsimasina allapanek Lüpsimasin tuleb alla panna hoolikalt, et õhk ei pääseks süsteemi. Alusta allapanekut nisakannust, mis asub allapanevast käest kõige kaugemal. Hoia nisakannu selliselt, et pöial ja nimetissõrm oleksid vabad juhtimaks nisa õigele kohale. Pärast allapanekut tuleb lüpsiriist ettevaatlikult käest lahti lasta vältimaks lehma ärritamist või vigastamist. Piimavool peab algama mõned sekundid peale lüpsiaparaadi allapanekut ja 5 sõõrdumine peab jätkuma. Enne lehma juurest lahkumist tuleb veenduda, et lüpsiaparaat on korralikult alla pandud. Mõnikord on otstarbekas kasutada spetsiaalset voolikute hoidjat. 1. 4. Lüpsiaeg
Värvuselt on enamasti hall, harva tuleb ette ka musti isendeid. Poegi sünnib 8-18, pärast kukrust lahkumist ei ole neid tavaliselt üle 7. Kõik vastsündinud kokku kaaluvad 2 grammi, 20 sellist vastsündinut mahub vabalt teelusikasse. Ema nisa küljes ripuvad nad 65-70 päeva, siis hakkavad iseseisvalt ringi liikuma ja tahket toitu sööma. Kahe pesakonna puhul aastas on poegimiste vahe 3,5 kuud. Looduses elavad opossumid enamasti alla kahe aasta, vangipõlves mõned aga üle seitsme aasta
kanada 1. Ruuge punakast kuni pruunini 2. Suurekasvuline 3. Pika kerega, lontis kõrvad 4. Tugevad jalad, hea isu, lopsakad singid 5. Head liha-ja nuumaomadused (1000g ööpäevas) 6. Stressigeeni puudumine Pieträän Pietrain (P) Austria 1. Lihaseline tagaosa, täidlane lanne ja küljed Valge siga aga ebakorrapäraste tumedate laikudega 2. 12 nisa vähemalt 3. 800g Hämpsiri Hampshire (H) 1. Suure kasvuga, musta kerega, valge vöölt turjalt esijäsemeteni 2. Hea kasvukiirusega 3. Õhukese pekiga ja pikad lihakehad 4. Siga madalajalgne, nõrgad jalad, peen luustik Sigade käitumine Sead elavad gruppides. - Nende kodupiirkond on 100-500 hektarit.
Ledenets in Old East Slavic. According to some theories the name derived from mythical Linda, the wife of Kalev and the mother of Kalevipoeg. who in an Estonian legend carried rocks to her husband's grave that formed the Toompea hill. It has been also suggested that in the context the meaning of linda in the archaic Estonian language, that is similar to lidna in Votic, had the same meaning as linna or linn later on meaning a castle or town in English. According to the suggestion nisa would have had the same meaning as niemi (meaning peninsula in English) in an old Finnish form of the name Kesoniemi. After the Danish conquest in 1219 the town became known in the German, Swedish and Danish languages as Reval (Latin: Revalia). The name originated from (Latin) Revelia (Estonian) Revala or Rävala, the adjacent ancient name of the surrounding Estonian county. The origin of the name "Tallinn(a)" is certain to be Estonian, although the original meaning of the name is debated
Harvem on metssea vaenlaseks karu. Vastsündinud põrsas kaalub kuni kilo. Triibukandjad kosuvad kiiresti ja konkureerivad kõige piimarikkamate nisade pärast, mis on emisel eespool. Seega hakkab hierarhia rolli mängima juba varases eas. Emise nisadest annavad piima üldjuhul vaid kaheksa. Seepärast võivad osad põrsad nälga jääda, kui pisiperet on rohkem kui emisel piimanisasid. Nisade arv varieerub, tavapärase kümne asemel võib mõnel seal olla 8 või ka 12 nisa. Harvematel juhtudel on neid veelgi vähem või ka rohkem.
Raamat kätte, lugema Pidas halvaks külma sauna Kadus kiirelt üle mäe · A-B, hakka pähe Lapsed eks nüüd tuppa läe Kui ei hakka lükkan takka Kellega, millega · Üks on minu pea Suure pika kepiga Kaks silma kassilgi Kolm jalga voki all Neli nisa lehmal · Nipp-napp null Viis sõrme mehe peos Sina oled kull Kuus naela hobuse rauas Seitse tähte taeva sõelas · Mina leidsin heinakõrre Kaheksa tundi karu mõurab Kõrre viisin lehmale Üheksa tundi ööbik laulab Lehm andis mulle piima Kümme varvast kahel jalal Piima viisin pagarile Pagar tegi mulle kingad · Mina olen Hiinas käinud
mandri keskosa kuivades avarustes.Kängurud on aktiivsed eelkõige öösiti, päeva veedavad nad meelsamini puude ja põõsaste varjus. Mõnikord juhtub, et nad süvistavad endile varjulistesse kohtadesse pehmed asemed, milles ootavad palavuse taandumist. Päeva kõige kuumemal ajal nad ei liigu peaaegu üldse. Känguru on sündides 2 cm pikkune ja kaalub paar grammi, kuid tema esikäpad on juba nii tugevad. Esikäppade abil suudab poeg ronida mööda ema karva kukrusse, kus ta leiab piima nisa. Känguru poeg on kukkrus 6-7 kuud. Siis hakkab ise hüppama. Tavaliselt sünnib korraga ainult üks poeg. Emasloom võib kahe aastaga üles kasvatada kuni 3 poega.Känguru kukrut toetab vaagnaluu. Kukruava ümbritseb lihas, mis võib ava sulgeda ning mitte lasta pojal kukrust välja kukkuda, kui känguru kiiresti hüppab. Toitumine Punane hiidkänguru toitub rohust, puu okstest ning põõsalehtedest. Vahel sööd ta ka taimejuuri. Rohtu hoiab känguru esikäppade vahel, et seda süüa
Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus, mille kõhupoolset seina toetavad kukruluud. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Lahkumiseks valmis Kängurupoeg võib oma ema kukrus veeta kuni 11 kuud. Kuu pärast sündimist on tal tekkinud tagajäsemed ja saba, ent ta on jätkuvalt nisa külge kinnitunud. Mõni kuu hiljem näeb poeg, austraalia hüüdnime järgi joey, välja nagu väike täiskasvanu, topib oma pead kukrust välja ning teeb ka lühikesi jalutuskäike. Lõpuks lahkub ta kukrust, käies siiski veel mõnda aega emapiima imemas, kuni võõrdub nisast lõplikult. Ohu korral pöördub ta ka siis veel ema kukrusse. Känguru ja joey Kukruliste liikumine Enamik känguruliike ei saa kõndida, sest eesjalad on tagajalgadega võrreldes väga lühikesed
- Lähtuvalt EL direktiividest jõustus Eestis 01.01.2002 PRIA: (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Asutus) Veterinaar- ja toiduamet(VTA) Lüpsisüsteemi töökorrasolek ja hügieenilisuse kontroll - paigaldada süsteemi ühekordse kasutusega piimafilter - hinnata lüpsisüsteemi puhtust, loputada ringvoolus 60...80'c joogiveekvaliteediga veega - peale vaakummootori töölelülitust kontrollida vaakumi taset ja pulsaatori taktisagedust.Ideaalne vaakumi tase nisa otsa juures oleks 36 kilopaskalit. - vaakumi tugevust mõõdetakse kilopaskalites ja selle tugevus erinevate lüpsisüsteemide korral on järgmine: - kannulüpsil 38..40kPa - allapaigutatud torudega lüpsiplatsil 38...42kPa - ülespaigutatud torudega lüpsiplatsil 42...45 kPa - torusselüpsi seadmes 44..48 kPa - mõõdetakse vaakummeetriga. Lehmade ajamine lüpsikohale - ajamine toimugu rahulikult, loomdele ei tohi lüpsi eel tekitada stressi. Kui lüps toimub harjumuspärase rutiini
Beausante ütles: ,,Mida külmemalt te kalkuleerite, seda paremini jõuate edasi. Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid". "Kui kunagi peaksite armastama, hoidke hästi oma saladust!". Ta valgustab Eugene'i, et menu on Pariisis võimu võti ja, et kui naised leiavad temas vaimukust ning talenti siis usuvad seda ka mehed. Et saada paremini hakkama, kirjutas Eugene ka emale, kuna tahtis suurt summat saada. ,,Minu kallis ema, vaata, kas sul ei ole minu jaoks veel kolmas nisa avada. Olen säärases olukorras, kus võiksin saada korraga rikkaks". Ema armastus Eugene'i vastu oli suur ja ta aitas alati poega kuid vaatamata sellele valmistasid talle muret poja plaanid. "Millisele teele sa oled asunud? Kas tõesti on Su elu, Su õnn seotud sellega, et näida, kes sa ei ole, käia seltskonnas, kus sa ei saa liikuda rahakuluta, mis ei ole sinu tasku järgi, kaotades oma kallist õppeaega?" Ka õed aitasid oma venda nii kuidas suutsid, et vend jõuaks ikka tippu
Eriti kui talle samal ajal jalgadega võimsaid lööke jagatakse. Üks periood, mil vombat oma erakuelust loobub, on in-naaeg, mis vältab aprillist juunini ajal, mil Austraalias on sügis. Vombat on monogaam. Pärast mitmenädalast tiinust sünnitab emane turvalises ja mugavas urus ühe poja. Sünnituse ajal on tegelikult poeg veel embrüo arengufaasis, ent tal on juba hästi arenenud esijäsemed. Tänu nendele onta suuteline ema kukrusse ronima. Kuus kuud klammerdub ta tugevasti ema nisa külge, mis teda rikkalikult toitva piimaga varustab. Tänu sellele, et tema kukkur erinevalt teiste kukurliste omadest tahapoole avaneb, on vombatipoja teekond kukrusse kergem ja lühem kui näiteks kängurupoegadel. See välistab ka savi sattumise võimaluse kukrusse uru kaevamisel või toidu hankimise ajal. Poeg jääb ema lähedusseüheteistkümneks kuuks. Isegi siis, kui ta on juba kukrust lahkumiseks piisavalt suur, on ta ohu korral valmis ema kukrusse peitu pugema
Selle kestuseks oleks soovitatavalt 9597 päeva. 19. Udara ehitus Udarat katab mitmekihiline nahaepiteel, mis on pealt kaetud õhukese karvkattega, kusjuures nisadel karvad puuduvad. Udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhuseina lihaste külge. Mediaalsed lestmed jaotavad udara vasakuks ja paremaks udarapooleks, mis pole eraldi vaheseinaga eraldatud. Lehma udara siseehituse moodustavad neli imetit ehk udaraveerandit, millest piim väljutatakse nisa kaudu. Lehma peapoolseid veerandeid nimetatakse eesveeranditeks ja sabapoolseid tagaveeranditeks. Igal udaraveerandil on oma piimanäärmed. Udaraveerandid koosnevad põhiliselt näärme, side ja rasvkoest. Sidekoes paiknevad närvid, vere ja lümfisooned. Veresoonte ülesandeks on transportida udarasse piima sünteesiks vajalikke aineid ja kudede funktsioneerimiseks tarvilikku hapnikku. Lümfisõlmed on
Imeti (mamma) Funkts: Teisesed sootunnused, järglaste toitmine piimaga, esmalt toodavad ternespiima, mille abil saavutab vastsündinu passiivse immuunsuse. Välisehitus: Imeti= üheainsa nisaga seostuv poolkerajas näärmekompleks, mis vastab ühele naiserinnale. Mäletsejalistel ja hobustel udar (uber). Paariliste vasaku ja parema imetite vahele jääb imetitevahevagu (sulcus intermammarius). Imetikeha (corpus mammae) Nisa (papilla mammae) Siseehitus: Katab – nahk, mille all paikneb keresidekirme ja rasvkude. Nisaseina kihid on: Nahk Intermediaalkest Limaskest Imetikeha koosneb stroomast ja parenhüümist. Strooma katab valkja sidekoelise moodustisena imetit. Lakteerivas udaras on sagarikevaheline sidekude väga õrn, pole eristatav silmaga. Strooma kaitseb haigustekitajate vastu. Parenhüüm on piima produtseeriv kollakas näärmekude. Imetinäärmeks (gl.
Riimi tajumine on lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamise oluline eeldus, sest see õpetab last tähele panema sarnasusi häälikute vahel, millest koosnevad sõnad. Mida teha Lugege lastele rahulikel hetkedel salme ette ja ergutage neid oma näppe ja varbaid loendama, mida võib teha ka toredate salmide saatel. Mõista, mis on üks Mõista, mis on üks: üks ma ise. Mõista, mis on kaks: kaks silma kassil peas. Mõista, mis on kolm: kolm jalga vokil all. Mõista, mis on neli: neli nisa lehmal all. Mõista, mis on viis: viis sõrme mehel käes. Mõista, mis on kuus: kuus naela hobuserauas. Mõista, mis on seitse: seitse tähte taevasõelal. Mõista, mis on kaheksa: kaheksa kana karjas. Mõista, mis on üheksa: üheksa hobust meie õues. Mõista, mis on kümme: kümme kella me kirikus Mugandatult allikatest: Laanvee, Ervin 2002 "lasteriimid ja harjutused hommikuringis" "Eesti rahvalaulud III" 1972 Kala püüdis väikeveli Üks, kaks, kolm, neli, kala püüdis väikeveli.
Lätlased on lollid. ...Sakslased on lollid. Venelased on lollid". Runnel on käsitlenud inimsuhteid luuletustes ,,Sõbra naine" ja ,,Visa". Esimese luuletuses peab ta oluliseks ,,aga siiski kõige parem asi on su omaenda pesuehtne pruut". Teises luuletuses kirjeldab täiskasvanu mehe abitust ,, Isa on visa, ta lutsib veel nisa, kuigi on küllaltki vana." Hando Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules. Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega. Tema stiil on väga lihtne. Runnel ei kasuta väga palju keerulisi sõnu ning kasutab laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi. Epiteedid: ,,...verd kosena kopsudest suhu." (,,Kord elas üks Pasunapuhuja"), ,,Siutsuv suu,.
Jaladeformatsioonid külgsuunas sisse- ja välja poole nii randme- kui sõrgatsiliigesest on varssadel sagedased. Põhjusteks peetakse randme-ja kannaliigese väikeste luude ebapiisavat luustumist, samuti epifüüsi põletikulisi seisundeid liigeses. Ravivõttena kasutatakse enamasti konservatiivset jala sidumist ja lahastamist. Page 4 Seedeelundkond4 Oluline on vastsündinul kohaneda platsentaarsest toitumisest söömisele. Väljaarenenud varsal on instinkt tõusta, otsida nisa ja imeda. Neelatud piim jõuab seedetrakti ja seedub täielikult. Oluline on, et varss saaks esimese ternespiima nii vara kui võimalik (15 min jooksul). Esimesetel tundidel peale sündi on märapiim rikas immunoglobuliinide poolest, kattes kõik varsa vajadused. Esimesel nädalal hakkab varss sööma ka teisi söötasid.Oluline on, et vastsündinu väljutaks pärast sündi ka mekooniumi ehk looteaegse väljaheite. Probleemiks muutub see siis, kui mekoonium ei tule pärasoolest hästi välja
aega. Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus, mille kõhupoolset seina toetavad kukruluud. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Kängurupoeg võib oma ema kukrus veeta kuni 11 kuud. Kuu pärast sündimist on tal tekkinud tagajäsemed ja saba, ent ta on jätkuvalt nisa külge kinnitunud. Mõni kuu hiljem näeb poeg, austraalia hüüdnime järgi joey, välja nagu väike täiskasvanu, topib oma pead kukrust välja ning teeb ka lühikesi jalutuskäike. Lõpuks lahkub ta kukrust, käies siiski veel mõnda aega emapiima imemas, kuni võõrdub nisast lõplikult. Ohu korral pöördub ta ka siis veel ema kukrusse. Enamik känguruliike ei saa kõndida, sest eesjalad on tagajalgadega võrreldes väga lühikesed. Selle asemel kasutavad nad oma pikki tugevaid tagajalgu
6-7 päeva pärast loputatakase embrüod emakast välja, kontr nende seisundit ja seejärel siirdatakse retsipendile. Sünnitus- lehm muutub rahutuks ja häbemest eritub lima. Pannakse alla puhas põhk ja vlm ette sünnitusabi vahendid, tavaliselt kulgeb sünnitus ilma abistamiseta. Vastsündinu hooldamine vastsündinu ninast ja suust tuleb eemaldada lima ja pannakse kohe ema ette, ta limpsib vasika puhtaks, see stim vasika vereringer ja hingamist. See järel tuleb vasikas panna nisa otsa imema,sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisald rohkesti golbuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Abort-tiinuse katkest kuni 210.tiinuspäevani. Enneaegne sünnitus- 211-266 päeva. Ahtrus nim looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikad, kes ei ole 21 kuu vanuselt tiinestunud. Lehmad loet ahtraks kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni
temperatuurist. Imetavad emised (keskmise kehamassiga) tarbivad ligikaudu 55,5 kg kuivsööta päevas. Tiinusperioodil ülesöödetud ja rasvunud emistel on laktatsiooniperioodil halb isu ja nende piimatoodang väheneb. Tiinusperioodil mõõdukalt sööta saanud emistel on järgneval imetamisperioodil üldjuhul isu hea. III. Emiste piimatoodang oleneb pesakonna suurusest (imetatavate põrsaste arvust, sest põrsas imeb tavaliselt ühte nisa). Suurema põrsaste arvuga emised toodavad ka rohkem piima. IV. Laktatsioonifaasi mõju emise piimatoodangule. Emiste piimaand on suurim 3.5. laktatsiooninädalal. Sel ajal võib päevane piimatoodang parematel emistel ulatuda 10 kg-ni ja üle selle. V. Imetava emise söötmise mõju tema piimatoodangule. Imetava emise toitainete tarve on tunduvalt suurem, kui see on tiinusperioodil. See on seletatav sellega, et emis
hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise e. piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodustavad piimakogumisjuhasid, mis avanevad imeti alumises osas olevasse piimaurkesse. Selle mahutavus on 400-500 ml. Igasse piimaurkesse avaneb 12-18 piimajuha. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit. Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. Piima peetus tekib juhul, kui loomale mõjub mingi stressor (nt.peksmine), mis vallandab neerupealistest hormoon adrenaliini. See omakorda pärsib oksütotsiini mõju, mistõttu lehm ei sõõrdu täielikult ja osa piima jääb udarast väljutamata.
suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste viimakäikude kaudu ka otseselt suurematesse juhadesse ja piimatsisterni. Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljast märgatav üksnes väikeste nisade kujul. Veisel on tagaveerandid esimestest tugevamini arenenud ja piimarikkamad, emisel aga seevastu on rinnaimetid mõnevõrra tugevamad. Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Lehma udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhu ventraalsele seinale udara kandeaparaadi kaudu.
23. Nahk ja udar Nahk on katteelundkonda kuuluv elund. Nahk on enamasti kolmekihiline: marras, päris ja alusnahk. Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid. Esmalt kaitseb ta organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest, reguleerib vee ja soojuse tasakaalu organismis jne. Udar on põllumajandusloomade piimanäärmete kogumik. Mäletsejaliste udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. 24. Kude Kude on organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi.
Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust on lehm rahutu. Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Norm. kulgeb sünnitus ilma abita, kuid sageli tuleb ka inimesel sekkuda, siis kui on tegemist suure lootega. Kui vasikas on väljutatud, siis tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda. See stimuleerib vasika vereringet ja ka hingamist. Seejärel tuleb vasikas panna nisa otsa imema nii ruttu kui võimalik, sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisaldab rohkesti globuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Globuliinide tase piimas langeb iga tunniga, mistõttu on tähtis, et vasikas saaks ema ternespiima võimalikult kohe pärast sündi. 18. Abort, enneaegne sünnitus, esmaspoegimise vanus, ahtrus. Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks.
kus loode väljutatakse tagajalad ees. Viimasel juhul tuleb abistamisel tegutseda kiiresti, et loode ei tõmbaks lootevedelikku kopsu, mis võib põhjustada lämbumist. Kui vasikas on väljutatud, siis tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda. See stimuleerib vasika vereringet ja ka hingamist. Kui lehm keeldub vasikat lakkumast, siis tuleb vasikas puhaste õlgedega kuivaks hõõruda. Seejärel tuleb vasikas panna nisa otsa imema nii ruttu kui võimalik, sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisaldab rohkesti globuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Globuliinide tase piimas langeb iga tunniga, mistõttu on tähtis, et vasikas saaks ema ternespiima võimalikult kohe pärast sündi. 18. Abort, enneaegne sünnitus, esmaspoegimise vanus - Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks
34. Udar Udar tähendab piimanäärmete kogumikku, mis töötab ainult emasloomadel. See on tekkinud naha derivaatidest, aga põhimõtteliselt on see (lisa-) suguorgan, kuna on vajalik järglaste tootmisel. Udar koosneb väliskattest, sidekoest, näärmekoest. Udara osad on nisad ehk imetid. Piimanäärme osad on piimajuhad ja lõpposad alveoolid, kus toimub piima eritamine ehk sekretsioon, mõlemad osad on samuti piima varupaigad. 35. Udara piimajuhad, nisad Nisa – sisaldab kolmesuunalisi lihasekiude. Nisasuudmeid ümbritseb sulgur ja Nisatipul moodustub sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad närvilõpmete poolest. Viimasüsteem – Piimaalveoolidest algab alveolaarjuhadega viimasüsteem. Alveolaarjuhad jätkuvad piimajuhadena, mis avanevad piima kogmise paikades (udaras näärmeosa, nisas nisaosa) 36. Südame ehitus Süda on lihaseline õõnesorgan.Ta paikneb kopsude vahel. Südamel eristatakse
Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 18. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis, kopsude vahel. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri.
Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar – moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon – ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa – sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.
Sel teel saavad põrsad ternega mitte ainult toitefaktoreid, vaid ka antikehi. Et põrsaste mao maht on väike (1. elupäeval 25–40 cm3) ja saadud piim, mida on vähe, valgub ruttu soolde (1 tunni jooksul 60% ja 2 tunni pärast 90% saadud piimast), siis peavad põrsad algul iga tunni järel imema. Selleks tuleb kindlustada põrsastele vaba pääs emise juurde alates sünnist. Esimestel elupäevadel õpivad põrsad imema kindlat nisa (nisapaari). Tugevamad ja suuremad põrsad valivad tavaliselt esimesed nisad. Et nende nisade piimakus on suurem, siis kasvavad sealt imevad põrsad kiiremini, tagumisi nisasid imevad põrsad jäävad aga kasvus maha. Kui põrsaid on rohkem kui emisel nisasid, tuleb nisata jäänud põrsad paigutada selle emise alla, kellel on mõni nisa vaba. Seda tuleb teha üsna ruttu, sest need nisad, mida põrsad ei ime, lakkavad
erilaadse kujuga, 2) viimasüsteemi sinusoidse ehitusega vahelduvad suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste viimakäikude kaudu ka otseselt suurematesse juhadesse ja piimatsisterni. Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljast märgatav üksnes väikeste nisade kujul. Veisel on tagaveerandid esimestest tugevamini arenenud ja piimarikkamad, emisel aga seevastu on rinnaimetid mõnevõrra tugevamad. Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Lehma udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhu ventraalsele seinale udara kandeaparaadi kaudu.
suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste viimakäikude kaudu ka otseselt suurematesse juhadesse ja piimatsisterni. Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljast märgatav üksnes väikeste nisade kujul. Veisel on tagaveerandid esimestest tugevamini arenenud ja piimarikkamad, emisel aga seevastu on rinnaimetid mõnevõrra tugevamad. Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni.
Lisa 1 Mänguväli ( üks võimalikest variantidest ) HAPNIK JUUR PARASIIT KALA SOOMUS KAHEPAIKNE SEEN SELGROOTU LIND TOIDUAHEL IMETAJA LIIK LIHAS KOORUMINE MEELED MUNEMINE PUTUKAS SÜNDIMINE VILI SELGROOGNE RAVIMTAIM LEHT NISA TAIMTOIDULINE PEREMEES Lisa 2 Sedelid (mõningad näited) Õhus olev gaas, mida Putukad, vajame ämblikud, hingamiseks ussid Lindude ja Elund, mille enamiku abil toidab roomajate imetaja oma
2.10.2 Sigade udar Sigadel hinnatakse udarat kõigepealt nisade arvu järgi. Alla 12 nisaga suguemised ei ole head. Nisade asetus peab olema sümmeetriline ja korrapärane. Sigade udara sektorid on suhteliselt väikse mahuga ja lühemat mõõtu. 2.10.3 Kiirushobuste udar Aretuses kasutatavate märade udar peab olema suhteliselt suur ja pikemapoolsete nisadega, et järglane saaks võimalikult lihtsalt ja piisavalt piima imeda. Hobuse udaral on kaks poolust ja kaks nisa. 2.11 Jäsemed Jäsemeid hinnatakse nende luude, lihaste, sidemete ja kõõluste tugevuse järgi. Nad peavad olema õige seisu, lihastuse ja pikkusega. Esijäsemeid hinnatakse eestvaates seisu ja külgvaates seisu järgi. Eesvaate seisu vead on harkjalgsus, koondjalgsus, x-jalgsus või o-jalgsus. Külgvaate seisu vead on eetsine, taatsine, eesrandmene ja tagarandmene seis. Tagajäsemeid hinnatakse tagavaates seisu ja külgvaates seisu järgi. Tagavaate
• verbid (jaga-, jaksa-) Omatüved: soome-volga tüved (2500–3000 eKr; ~120 tüve) • somaatiline (selg, koon, käpp, vaim ‘süda’, selg) • loodus (juur, kevad, lehm, ott ‘karu’, siga, täht, haab, saar, tamm, vaher) • elu-olu (kee-, pese-, käis, piir ‘tara, aed’, vene, pett, töö) • sugulus (lell) • religioon (juma(-l)) • omadus (aher, jahe, kõva, õige) Omatüved: soome-saami tüved (varem kui 1000 eKr; ~150 tüve) • somaatilised (nina, nisa, huul, ranne, ripse) • loodus (org, vihm, põõsas ‘pilliroog v sammal’, hiis, ilves, sammal) • elu-olu (suits, kõrbe-, pärg, kang) • sugulus (veli, ämm) • religioon (tõota-, kiru-, ime) • omadus (hõbe ‘kergesti painduv’, ilu, julge, selge, karm, tuim, vaga) • verbid (jätka-, tahta-, nälgi-, luule-, otsi-) Omatüved: läänemeresoome tüved (1000–0 eKr; ~700 tüve) • somaatiline (habe, higi, kabi, kärss, näpp, pöial, põrn)
Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 30. Kudede mõiste ja jaotus (4) Kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Koed jaotatakse epiteel-, tugi-, lihas- ja närvikude. 31. Organite ehituse printsiibid ( kompaktsed ja torujad organid) Organiteks e
mudelitel, samas kui Tras-os-Montesis lämmatavad pottsepad oma ahjud põletamise lõpus, et oma toodangule must värv anda. Pits On olemas populaarne ütlus : ,,Kus on olemas võrgud, seal on ka pits" ja tõesti, pitsi valmistatakse praktiliselt ainult rannikul (Caminha, Póvoa de Varzim, Vila do Conde, Azurara, Peniche, Setúbal, Lagos ja Olhão) või sadamate läheduses (Valenca do Minho, Guimarães ja Sives). Ainuke erand on Nisa. Kasutatakse dekoratiivseid motiive, nagu näiteks kuusekäbid ja lilled, Viano do Castelos kasutatakse ristikheina, kus pits näeb rohkem tülli moodi välja, ja meriheina, merikarpe ning kalu Vila do Condes. Tikand Madeira tikand on eriti hästi tuntud, kuigi Portugali mandriosa toodab ka imelisi õlarätte, laudlinu ja voodikatteid. Tuntuimad voodikatted (colcha) on pärit Castelo Brancost ja nendele on linasele riidele tikitud siid
· Udara põhiraskust kannab liidusekõõlus, mis kinnitub vaagna liiduseharjale. · Liidusekõõlus hargneb udarat pikuti läbivateks mediaalseteks lestmeteks ja kummaltki küljelt udarakude kandvateks lateraalseteks ehk külgmisteks lestmeteks. · Neist omakorda hargnevad ristisuunalised kandelamellid · Udara kandeaparaat:1- vaagnaliidus, 2- liidusehari, 3- liiduse kõõlus, 4- mediaalsed lestmed, 5- lateraalsed lestmed, 6- kandelamellid, 7-nahk, 8- nisa · Mediaalsed lestmed jaotavad udara vasakuks ja paremaks udarapooleks. · Selle kumbki pool sisaldab kahte iseseisvat veerandit, mis anatoomiliselt pole eraldi vaheseinaga eraldatud. · Kandeaparaat määrab paljuski udara välise kuju · Nii näiteks põhjustab nõrk kandeaparaat rippudara teket, mis on aldis mitmesugustele traumadele · Seetõttu pööratakse tõuaretuses udara kinnitusele väga olulist tähelepanu.
embrüosiirdamine-biotehnoloogiline meetod võimaldab suurendada ühelt emasloomalt saadavate järglste hulka. Kutsutakse esile superevulatsioon s.o mitme munaraku üheaegne vabanemine. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine. Lehm rahutu, tammub jalalt-jalale. Panna puhas allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Kui vasikas väljutatud, tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda-stimuleerib hingamist ja vereringet. Kohe panna vasikas nisa otsa imema-saab immuunsuse. 18. Abort-tiinuse katkestamine kuni 210.tiinuspäevani, enneaegne sünnitus-tiinuse katkemine alates 211..266 päevani. Põhjustab riknenud sööda säämine, traumad või muud keskkonnategurid ja nakkushaigused, esmaspoegimise vanus-24-26kuud(15..18+9kuud tiinust), ahtrus-loom, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Lehm, kui ei ole 3kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. MajOp kui lemalt 1 järglane aastas. Vältimiseks:
massaazi ka pärast kuivatamist. GoodMilkingManagementKaPildidLyupsmisest.pdf Sõõrdumise tulemusena vabaneb hüpofüüsist oksütotsiin. See on hormoon, mis vabaneb seoses naudingutundega ja kantakse verega kehas laiali. Jõudes udarasse, põhjustab see veresoonte kapillaaristiku laienemise. Piimajuhade valendikud muutuvad suuremaks ja samal ajal tõuseb rõhk piima-alveoolides. Selle tagajärjel hakkab piim näärmekoest vajuma allapoole udaratsisterni. Oksütotsiini toimel lõtvub nisa otsas paiknev ringlihas. Kui looma ärritada, hirmutada või teha talle haiget, paiskub verre adrenaliin. See on vastupidise toimega oksütotsiinile ja takistab piima väljumist. Udara lüpsiks ettevalmistamisel tuleb tegutseda kiiresti. Oksütotsiini toime avaldub umbes 1 - 1,5 minutit pärast udara ettevalmistamist ja kestab ~ 5 minutit. Selle aja jooksul peab saama lehm lüpstud. Veisekasvatusseadmeidneurohormonaalne s66rdumisrefleks.jpg Udar-lypsS66rdumise neurohumoraalne skeem.gif .
kork ning vaja seedimine korda saada. Selleks läheb ta soole jõhvikaid sööma. Järglased on tema lähedal, kas samas koopas või lihtsalt lähedal. Talikoopas ei ole emaskarul emainstinkti. Jooksuaeg ja sigimine Mai ja juuni on jooksuaeg. Karud sigivad üle kahe aasta. Järeltulijaid on reeglina 2-3, harva 4 ja üliharva 5. Karupojad on sündides 300 g ning sünnib magava ema nisa küljes – täiesti kaitstud. Toitumine Kõigetoiduline Mida põhjapoolsem karu, seda lihatoidulisem on. Eesti karu on pigem taimetoitlane. 8 Eesti karu sööb marju (pohli, jõhvikaid, pihlakaid, vaarikaid) ja rohelisi taimi – olenevalt aastaajast ning ka meest. Võib lõhkuda ka sipelgapesi. Suvel sööb raipeid – mida rohkem haiseb, seda parem on.
lubavad püügimajandusliku ühiskonna kohta mõningaid järeldusi siiski 16 teha. Samas on variantiderikkus küllalt suur ning on raske otsustada, millised jooned iseloomustasid just Eesti ala kiviaegset ühiskonnakorraldust. Kultuurantropoloogilist analüüsi kõrbetingimustes elavast kiviaegsest ühiskonnast võib eesti keeles lugeda: Marjorie Shostak. Nisa. !Kungi naise jutustus oma elust. Üldiselt on täheldatud, et püügimajanduslikud ühiskonnad on egalitaarsemad, kui viljelusmajanduslikud. Kuigi sotsiaalne hierarhia eksisteerib, pole sotsiaalsed erinevused väga silmatorkavad. Samuti pole sellistes ühiskondades soorollid kuigi täpselt paigas. Mehed teevad vajaduse korral ka naiste töid ja vastupidi. Spetsialiseerunud tööjaotust ei
maal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas. Sead on stressile vastu- võtlikud, mistõttu nende rümpades esineb rohkem madala kvaliteediga PSE lihaskudet. Djurok (ingl. Duroc) on üks levinum seatõug USA-s. Tõug on aretatud spetsiaalselt lihatootmiseks, sobivad suurtesse tööstuslikesse mehhaniseeritud seakasvatuskomplek- sidesse
Prantsusmaal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas. Sead on stressile vastuvõtlikud, mistõttu nende rümpades esineb rohkem madala kvaliteediga PSE lihaskudet. Djurok (ingl. Duroc) on üks levinum seatõug USA-s. Tõug on aretatud spetsiaalselt lihatootmiseks, sobivad suurtesse tööstuslikesse mehhaniseeritud seakasvatuskomp- leksidesse
Talitlusvõimelisena esineb udar ainult emasloomadel. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljastpoolt märgatav vaid väikeste nisade kujul. Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, algab udara märgatav kasv puberteedi ajal ning tema talitlus ja areng on tsüklilised. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võib udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara anatoomiliseks üksuseks on imeti – nisa koos selle juurde kuuluva imetikehaga. Lehma liitudar on tekkinud udaraveerandite ühinemisel. Lehma udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhu ventraalsele seinale udara kandeaparaadi kaudu. Udara involutsioniks nimetatakse udara taandarengut, kus toimuvad udarasisesed ehituslikud muutused, väheneb udara suurus ja sekretsioonivõime. 42. Veresooned – arterid, veenid, kapillaarid Veresoonestikuks nimetatakse organismisisest torudesüsteemi, milles ringleva
Kuni 5% esineb ka tagapikiasetust, kus loode väljutatakse tagajalad ees. Viimasel juhul tuleb abistamisel tegutseda kiiresti, et loode ei tõmbaks lootevedelikku kopsu, mis võib põhjustada lämbumist. Kui vasikas on väljutatud, siis tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda. See stimuleerib vasika vereringet ja ka hingamist. Kui lehm keeldub vasikat lakkumast, siis tuleb vasikas puhaste õlgedega kuivaks hõõruda. Seejärel tuleb vasikas panna nisa otsa imema nii ruttu kui võimalik, sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisaldab rohkesti globuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Globuliinide tase piimas langeb iga tunniga, mistõttu on tähtis, et vasikas saaks ema ternespiima võimalikult kohe pärast sündi. 12. ABORT, ENNEAEGNE SÜNNITUS JA AHTRUS. Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada
majandamise ja hügieeni tasandil. 31. Emiste poegimiseks ettevalmistamine ja poegimine EMISTE POEGIMISEKS ETTEVAKMISTAMINE JA POEGIMINE TIINETE ja IMETAVATE emiste hooldamine (õigeaegne ümberajamine poegimissigalasse vähendab poegimisstressi, väheneb vastsündinud põrsaste suremus, piimas rohkem antikehi). POEGIMISEKS ettevalmistamine ja POEGIMINE (allapanu kasutamine võimaldab emisel teha pesa, ta pole nii närviline, ei tõuse tihti üles, ase on kuiv, põrsad leavad kergemini nisa ja poegimine kulgeb kergemalt) ENNE POEGIMIST TURSUB UDAR JA POEGIMISEELSELT ILMUB sinna PREKOLOSTRUM - tugevalt pigmenteerunud viskoosne sekreet, mis sisaldab palju albumiine ja globuliine. Mõnel emisel ilmub piim udarasse alles poegimispäeval. ABISTAMINE POEGIMISEL Puhastada vastssündinud suu ja sinasõõrmed, hõõruda põrsas rätiku või õlgedega kuivaks, lõigata nabaväät 5-6 cm kaugusel nabast ja selle ots desinfitseerida jooditinktuuriga. Elututel
· kokkuhääldatud fraaside kokkukirjutamine: maitea `ma ei tea', nomis, jadeaga `head aega' · H-ortograafia kõigub tugevasti (iir, hia) · Keelemängud ortograafia abil: mizza · Tihti pole võimalik kasutada kirjaliku teksti tüpograafilisi võtteid (bold, italic jms), see mõjutab valikuid (suurtähed, kordused jms) Sõnavara erijooni: · Vulgaarsem ja familiaarsem keel: krdi tolvanid rsk, hüpersuper ennasttäis värd, loll jorss, mega nisa rsk · Palju argikeele sõnavara: irisema, jahuma, jobi, megalühike · Argituletus: savikas, mill, reffid `reformipartei' · Inglise laenud, tihti häälduspäraselt kirjutatud, eriti hinnangupartiklid: Dziizas, õu, jee, gawd, wack · Teietamine puudub · üneemid: kesksed mm, ee, aa ja variandid. (Ühes korpuses 35 erinevat üneemi??) · pragmaatilised partiklid: siis, nagu, vat, noh, no, a, va/vä
ja ressursside, eesmärkide ja väärtuste jagamist. Vabaabieluks nimetatakse sageli ametlikult registreerimata kooselu. · Lammas (lk 673) - Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi. Nagu kõik mäletsejad, on ka lammas sõraline. Ta saab suguküpseks kaheaastaselt ja võib elada kuni 12 aastat. Lammas kaalub 60-125 kilo. Emasel lambal (ehk utel) on kaks nisa, ta sünnitab korraga 1-3 talle ning tiinus kestab alla viie kuu. Lamba vähenõudlikkus on aidanud kaasa tema laiale levikule. Teda kasvatatakse nii tasandikel kui ka mägedes, stepis ja poolkõrbetes. Kokku on lambaid maailmas üle ühe miljardi. Lambail võib olla tähtis roll ka ökosüsteemis: Eestis aitavad lambad säilitada puisniite, mis nendeta kalduvad võsastuma. Tõenäoliselt põlvneb kodulammas Euroopa ja Aasia metsikutest muflonitest
annaabi.ee 
