Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"maksimumi" - 550 õppematerjali

maksimumi nimetatakse ühe nimetusega – pessimum.
thumbnail
11
docx

Äriplaan

Äriplaan Moeateljee OÜ Re-use-me Rohelist mõtteviisi propageeriv õmblusateljee Ettevõtte juht: Sille Lääs Sütiste tee 154- 16, Tallinn tel: 56924988, e-mail: [email protected] Koostaja:Sille Lääs Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I ...

Majandus → Majandus
226 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Auto registrimärkide tuvastamine - C programm

docstxt/134779242485.txt

Informaatika → Programmeerimine
45 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana ­ Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia ­ võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia ­ rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia ­ võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja mitte...

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
3
xlsm

Informaatika 2 KONTROLLTÖÖ 1 VBA

X0 Xn n Neg_kesk 0 10 10 F1 -0.5415568 F2 -3.1408347 X F1 F2 Funkts 12 10 8 6 4 2 0 0 2 4 Max_paaritu Number 0.7062061828 5 2.5760694459 5 Funktsioonide uurimine F1 F2 2 4 6 8 10 12 F1 F2 12

Informaatika → Informaatika 2
76 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Väljendusoskuse kontrolltöö - inimkommunikatsioon

INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus ­ st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt ­ me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine ­ meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru sa...

Kategooriata → Väljendusoskus
167 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Arutlust olümpiast

Arutlus ,,Ei-noh, leebe tekst..." Lugesin Vaapo Vaheri artikklit ,,Pisaravalajad ja pohhuistid", mis kergelt öeldes oli väga irooniline jutt. Tema puhul ei meeldinud mulle tema kriitika ning lähenemispunk, samas sõnavara oli tal hästi valitud. Kõige rohkem,mis mind häiris oli tema arvamus olümpial osalenud eestlastes. Esiteks, annavad kõik maksimumi ,mitte et üks ei pingutanud ja teine andis endast rohkem,niimodi ei saa vaadelda, minuarust andsid kõik maksimumi. Teiseks, ei lähe Erki Nool, Kerth Kanter ja Aleksander Tammert ning teised keda Vaapo Vaheri seal jutus nimetas, ise sinna vaid neid valitakse tulemuste põhjal. Kolmandaks, arvan, et see mida Vaheri Eriki Noole kohta rääkis oli meeliülendav, aga ei ole ainult tema, kes vääriks tunnustamist, meil on palju eestlasi,kes on läbi löönud olümpial heade tulemustega ja Eestit esindades. Ma kujutan ette ,kui paljud sportlased sihukese artikli arvamuse peale vihaseks võivad minna,

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Difraktsioonivõre

Sellist difraktsioonivõrega saadud spektrit nimetatakse difraktsioonispektriks e. normaalspektriks. Difraktsioonivõre kui spektraalriista lahutusvõime on määratud tema nurkdispersiooniga. Nurkdispersioon D näitab kiirte kõrvalekaldenurga m muutust lainepikkuse ühiku kohta: Diferentseerides valemi, saame Seega: Väikeste nurkade korral cosm 1 ning D , järelikult, mida suurem on spektraaljärk, seda suurem on dispersioon. Difraktsioonispektris ei tohi maksimumi järgu m määramisel kõiki maksimume järjest lugeda, nagu monokromaatilise valguse korral, vaid ainult samale lainepikkusele vastavaid maksimume (sama värvi jooni). Spektri järgu määramist raskendab veel asjaolu, et kõrgemat järku spektrid hakkavad kattuma. Sel juhul muutub joone värvus, mis vastab antud lainepikkusele. TÖÖ KÄIK 1. Tutvugee goniomeetri TC-5 ehitusega, seadke ta töökorda. Määrake optilise

Füüsika → Optika
426 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektriliste koormuste arvutamine

Süv = Sins. Tehnoloogiliste kaartide puudumisel määratakse arvutuslik koormus teadaolevate üheaegsus tegurite korral järgmise valemiga: m n P K Pai K ki Pa aj kj , (3) i 1 j 1 t 0 , 5 kus Pai on iga i-nda elektritarviti installeeritud võimsus, milline töötab kogu vaadeldava pooltunnise maksimumi ajal; Kk ­ koormustegur; ­ kasutegur; P ­ iga j-nda elektriseadme võimsus, milline töötab maksimaalse koormuse ajal, kuid ei tööta kogu pooltunni vältel; t ­ pideva töötamise kestus. Arvutuslikud koormused tuleb määrata eraldi päevase ja õhtuse maksimumi ajaks. Lihtsustatud arvutuseks võib päevase ja õhtuse maksimumi jaoks tööstustarbijatel võtta Kp = 1 ja Kõ = 0,6 ja olmetarbijatel ilma elektripliitideta kohtades Kp = 0,3...0,4 ja Kõ = 1 ning elektripliitide korral

Energeetika → Energiaarvutus
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Simpleksmeetod

Simpleksmeetod Maksimumi tunnus: sihifunktsiooni reas ei ole negatiivseid elemente Juhtelemendi valiku reeglid: 1.juhtveeruks valitakse sihifunktsiooni reas kõige negatiivsema elemendiga veerg 2. hinnang veeru positiivsele elemendile saadakse vabaliikme jagamisel hinnatava elemendiga 1.juhtelemendiks valitakse juhtveeru see positiivne element, mille hinnang on kõige väiksem 2.kui juhtveerus ei ole positiivseid elemente, sihifunktsioonil ei ole nendel tingimustel maksimumi (sihifunktsioon kasvab tõkestamatult) Gaussi meetodil arvutatakse lahendi uus esitus, mille baaslahend on lubatav. Uues baaslahendis on sihifunktsiooni väärtus suurem kui eelmise esituse baaslahendis. Kui uue maatriksi sihifunktsiooni reas ei ole enam negatiivseid elemente, on maksimum leitud; kui on, tehakse järgmine samm Duaalne simpleksmeetod Reeglid 1. Kui leidub vähemalt üks negatiivne vabaliige, alustatakse duaalse simpleksmeetodiga 2.

Matemaatika → Majandusmatemaatika
207 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Labor Elementaarne võreantenn

22 32 5,66 12 3,46 12 3,46 24 12 3,46 9 3,00 8 2,83 8. Lülitasime kõik seadmed välja. 9.Graafikud 3 4 Arvutuslik ülesanne: 1.Leidsin arvutuslikult, milline on teoreetiline nurk väljatugevuse esimese miinimumi ja teise maksimumi jaoks ja võrdlesin seda katsete käigus saadud tulemusega. Võre kiirgurite omavaheliseks kauguseks võtsin d = 12 cm. Eeldasin, et kiirgurid on sünfaassed ja signaal on võrdse amplituudiga. Kui allikad on sünfaassed, siis miinimumide nurgad on ligikaudselt arvutatavad valemiga min arcsin ( n - 0,5) d kus on lainepikkus [m] ja n on naturaalarv

Informaatika → Antennid ja rf elektroonika
20 allalaadimist
thumbnail
6
docx

FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL

1 – laser; 2 – piluga ekraan; 3 – ekraan avaga difraktsioonipildi jälgimiseks; 4 – fotodiood; 5 – indikaator (luksmeeter) Töö käik 1. Lülitage sisse laser ja luksmeeter. 2. Ekraanis 3 paikneb horisontaalne ava, mille taga on luksmeetri andur. Nihutage see ava tsentraalsele difraktsioonimaksimumile. Leidke ava aeglase nihutamisega selle maksimumi (kõige heledama riba) piires asend, kus luksmeetri näit on suurim. Kirjutage see näit l0 tabelisse 1. Seejärel lugege nihiku skaalalt vastav asendinäit x0 ja kandke ka see tabelisse. 3. Analoogiliselt määrake nii ülal- kui allpool tsentraalselt maksimumi asuvate järgnevate maksimumide (heledad ribad) asukohad xk. Kandke need tabelisse koos luksmeetri vastavate näitudega lk. Miinimumide (tumedad ribad) asukohad leidke luksmeetri väikseima näidu järgi

Füüsika → Füüsika
58 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kliima

Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. Kõrgrõhualad toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud (Skandinaavia maksimumi puhul), talvel aga käre pakane (Siberi maksimumi korral). Maakeral paiknevad püsivad kõrgrõhualad 30...40º pl. ning ll, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Tsüklonid lähtuvad Eestisse Islandist, sest seal asub aastaringselt Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib P-Atlandi hoovuse mõhul, mis viib sooja vett ning selle kohal ka sooja õhku kaugele põhja. Tsüklonid on madalrõhkkond ning antitsüklonid kõrgrõhkkond. Talvel on orgudes alati külmem

Geograafia → Geograafia
165 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Elementaarne võreantenn - Labor nr 3

6 12 18 24 -2 -1 -1 nurk Leiame arvutuslikult, milline on teoreetiline nurk väljatugevuse esimese miinimumi ja teise maksimumi jaoks. Sünfaassete allikate korral on miinimumide nurgad on ligikaudselt arvutatavad valemiga: min arcsin (n - 0,5) ja maksimumide nurgad valemiga: min arcsin n d d Kiirgurite omavaheliseks kauguseks võtan d=12cm ja =0,042m, n=1 Leiame nurga esimese miinimumi jaoks min arcsin[(1-0,5)·0,042/0,12] = arcsin 0,175 =10,07

Informaatika → Antennid ja rf elektroonika
61 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Klimatoloogia mõisted

Variant I toob sooja ja niisket õhku nt 30kraadi. Variant II puhub põhjas ja toob jahedat õhku ja sademeid nt 10kraadi ja siis võib olla äikest ja trombe. "sukelduvad" tsüklonid (5%) - maksimum talvel (7%) ja miinimum suvel (2%)- liigub põhjast lõunasse. Kesk-Euroopas kõrgrõhkkond, meie jääme sajualalale, peamiselt ida-eestit mõjutab. Kus tekivad meid mõjutavad antitsüklonid?Antitsüklonite tekkepiirkonnad: Skandinaavia ja Soome (32%) - eriti talvel külm talv .Assoori maksimumi Euroopasse ulatuv hari (24%) - eriti suvel soe suvi. Baltimaad ja Poola (17%). Ida-Euroopa lauskmaa (13%) kovaja Zemlja, Kara meri (3-4%), Teravmäed (3-4%), Gröönimaa (3-4%), Siberi maksimum (3-4%). Mida kujutab endast NAO ja mis ilma toob? Põhja-Atlandi ostsillatsioonid (NAO)- Vastandmärgilised õhurõhu kõikumised Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi vahel. Määravad ära läänevoolu tugevuse Atlandi ookeani põhjaosast Euroopa mandrialale

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Referaat Jüri Jaanson

probleemid südamega.See andis talle tõuke lõpetada oma 29 aastat kestnud sportlasekarjäär.Avalikkusele andis ta sellest teada 18.oktoobril 2010 aastal. 7.LÕPETUSEKS Pekingi olümpia-sõudekanali ääres aidati Jüri Jaanson paadist välja.Ta oli äsja võitnud oma karjääri teise olümpiahõbeda.Kuid Jüri ei suuda jalul püsida ja vajub paadisillale pikali.Ta püüab tõusta,kuid jalad ei kanna.Jüri on võistlustel andnud endast maksimumi. Jääb loota,et maksimumi annab ta endast ka Riigikogus,kus ta,olles ise aastaid vaegkuulja,just selliste inimeste eest seisab.Ja mina usun,et ta teeb seda sihikindlalt,olles veendunud oma tegude õigsuses.Nii,nagu ta sihikindlalt Pärnus korraldab ka Kahe Silla jooksu.Sest ainult ääretu sihikindlusega inimene asub Tartu Ülikooli Pärnu kolledzisse majandust õppima,olles ise juba 45-aastane. 8.KASUTATUD KIRJANDUS Google,Neti,Vikipeedia

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Kvantitatiivsed meetodid majandusteaduses KT

kitsendamata) fikseeritakse esialgse ülesande vastava (s.t. i-nda tingimuse märgi alusel (vt. lk. 26-27). Märkus: Max-põhikujulise ülesandega duaalse ülesande kõikidelt tundmatutelt nõutakse mittenegatiivsust (yi ≥ 0). Järgnevalt selgitame duaalse ülesande tingimustesüsteemi tingimuste märkide ja duaalsetele tundmatutele esitavate nõuete määramist. Kõigepealt sõltub see sellest, kas esialgses ülesandes nõutakse sihifunktsioonile maksimumi või miinimumi. Kui esialgses ülesandes nõutakse sihifunktsiooni maksimumi, siis 1) duaalse ülesande tingimusele märgi fikseerimiseks tulenevalt esialgses ülesandes tundmatule esitatavast nõudest mittenegatiivsuse kohta on järgmised võimalused: a) duaalses ülesandes tuleb j-nda tingimuse märgiks ≥, kui esialgses ülesandes duaalse ülesande tingimusele vastava tundmatu kohta oli nõutud mittenegatiivsust (; )xj≥0

Majandus → Majandus
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Dispersioon, difraktsioon, interferents

tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähis [1 m] MAX tingimus: valguslained tugevdavad üksteist suundades, kus on täidetud tingimus max = k. Lained on sellisel juhul samas faasis. MIN tingimus: min = (2k+1) /k Lained on sellisel juhul vastasfaasis. Difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. Kohtades, kus ei ole min ega max tingimusi täidetud, interfereeruvad lained ikkagi, aga sellisel juhul on liitumise tulemus miinimumi ja maksimumi vahepealne. Valguse difraktsiooniks nim füüsikalist nähtust, mille puhul lained painduvad tõkete taha (valguse sattumist varju piirkonda). Avastas 1815. aastal prantsuse füüsik Fresnel. Ta lähtus Huygensi printsiibist: ,,Iga ruumipunkt, kuhu valguslaine jõuab, on ise uueks laineallikaks." Valguse difraktsiooni selgitamisel kasutatakse HuygensFresneli printsiipi: ,,Igat lainepinna punkti vaadeldakse

Füüsika → Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Laineväljad (labori kaitsmiste küsimused-vastused)

Interferents -Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. 2.Min ja max koha tekkimine Kui asetada laserikiire teele kitsas pilu, siis pilu taga tekkiv valgusväli difrageerub seda laiemaks, mida kitsam on pilu. Difraktsioonis maksimumi tekkimise ligikaudne tingimus: = 0° or b sin = (k + ½) kus: b ... pilu laius ... nurk otse leviva kiire suhtes k ... maksimumi järk (1, 2, 3, ...) ... lainepikkus Difraktsioonis miinimumi tekkimise ligikaudne tingimus: b sin = k 3. difraktsiooni lähi ja kaugtsoonide erinevus Lähitsoon ehk ka fresneli tsoon. Kaugtsoon ehk ka fraunhoferi tsoon.

Informaatika → Laineväljad
65 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Laineoptika

suureneda või ka väheneda. 2. Mida tähendab valguslainete koherentsus? Kaks valguslainete võnkumist toimuvad ühtemoodi ehk samas faasis. 3. Mis suurust nimetatakse käiguvaheks? Teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. 4. Mida tähendab interferentsi maksimum (või miinimum)? Kuidas toimuvad valgusvõnkumised liitumispunktis ühel ja teisel juhul? Kirjelda sõnaliselt ja valemitena maksimumi ja miinimumi tekkimise tingimusi seosena käiguvahe ja valguse lainepikkuse vahel. Interferentsi maksimum- lained liituvad ühesugustes faasides ehk käiguvahesse k mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. Lained liitumisel tugevdavad üksteist- ere valgus. Interferentsi miinimum- kui lainete käiguvahesse mahub paaritu arv pool lainepikkusi. Erinevas faasis valguslained nõrgendavad teineteist- pimedus.

Füüsika → optika ja elektromagnetlained
21 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89

Vaatame punktis M toimuvat liitumist. Punktis S on faas t. Esimene laine ja teine tekitavad punktis M võnkumised, mis liituvad: Leiame faasivahe punktis M. 84.Tuletage valem interferentsi tingimuste jaoks punktis x. S1 ja S2 on koherentsed valgusallikad. Igas punktis valguse intensiivsus on määratud käiguvahega Nüüd max. tingimus eelmisest punktist: Katse juuksekarva läbimõõdu leidmiseks. Uurime esimest maksimumi. 85. Tuletage kiire 1 ja 2 optilise käiguvahe avaldis maksimumi ja miinimumi jaoks. 1 ja 2 interfereeruvad. Leiame optilise käiguvahe joonel AB. On peegeldumisel tekkiv poollaine kaotus või võit ülemiselt või alumiselt pinnalt. "+" tuleb siis, kui n>n0 "-" tuleb siis, kui n

Füüsika → Füüsika ii
406 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

ISELOOMUSTUSKIRI

Katrin Murumets suhtus tööle väga hästi, kõik oli alati korrektselt tehtud ja mingeid probleeme meil Temaga ei esinenud. Katrin on väga kohusetundlik naisterahvas ja positiivse ellusuhtumisega. Katrin sain väga hästi hakkama tööülesannetega, alguses esinesid väiksed probleemid arvuti kasutamisega, kui see laabus peagi. Katrini positiivsed küljed: rõõmsameelne, hea suhtlemisoskusega, suurepärase keeleoskusega, annab alati endast maksimumi. Negatiivsed küljed: Aeglane kohanemisvõime, arvutioskustes napp. Kuna Katrin on aktivist, siis jätkub peale tööd tal jaksu tegelemiseks ka ujumise, jooksmise ja ka rattasõiduga.

Eesti keel → Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

JUHAN SMUUL konspekt

abistamine ja/või sellega kaasaminek.  Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. TUNNUSTUS JA POLIITILINE TEGEVUS:  Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961)  ENSV rahvakirjanik (1965)  ENSV Kirjanike Liidu esimees  ENSV ja NSVL ülemnõukogus  Sai suure tähelepanu vääriliseks, sai maksimumi oma eluajal, tema sõnumid ei läinud rahvale hinge 1.

Kirjandus → 11.klass
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Versailles leping

ülekohut. Suured tülid, mis tekkisid vara jagamisel liitlasriikide vahel, olid paratamatud. Kõigil oli just nagu õigus ja ei olnud ka. Paraku on see elu seadus. Ent jagades kõigile sutsukene vähem nende soovidest, siis ei jääks keegi tühjade kätega. Kui aga kõik võitjapooled lepiksid vähemaga, ei tuleks nõnda palju kannatada Saksamaal, kes sel puhul jääks jõukamaks ja iseseisvamaks. Ent kui midagi jagatakse ihkavad kõik maksimumi ja parimate kokkulepeteni polegi võimalik jõuda, sest see, mis tundub kasulik ühele, on kahjulik teisele poolele. Sõjaga ei võida keegi.

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Teine osaeksam, matemaatiline analüüs I, teooriaküsimused

lõigul [ a, b] mittenegatiivne tuletis, s.t. f ( x ) 0 . 2) Kui funktsioon f ( x ) on lõigul [ a, b] pidev ja vahemikus ( a, b ) diferentseeruv, kusjuures a< x 0 , siis see funktsioon lõigul [ a, b] kasvab. 1) Kui funktsioon f ( x ) lõigul [ a, b] kahaneb, siis sellel lõigul f ( x ) 0 . 2) Kui f ( x ) < 0 vahemikus ( a, b ) , siis f ( x ) kahaneb lõigul [ a, b] . 8. Funktsiooni maksimumi ja miinimumi definitsioonid. Funktsiooni ekstreemumi mõiste. Ekstreemumi olemasolu tarvilik tingimus tõestuseta. Kriitilise punkti mõiste. Ekstreemumi olemasolu piisavad tingimused koos joonisega (tõestuseta). Skeem diferentseeruva funktsiooni maksimumi ja miinimumi leidmiseks esimese tuletise abil. Funktsiooni maksimumi definitsioon. Funktsioonil f ( x ) on punktis x1 maksimum, kui funktsiooni f ( x ) väärtus punktis x1 on suurem tema väärtustest mingi seda punkti sisaldava

Matemaatika → Matemaatika analüüs i
147 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Maa magnetvälja horisontaalkomponent

UAB = (φA-φB ) 4)Sõnastage Ohmi seadus vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta. Vooluringi osa kohta: Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste vahelise pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega: I = U/R Kogu vooluringi kohta: Vooluringis, s.o suletud mittehargnevas vooluahelas on vool I võrdeline elektromotoorjõuga ε ja pöördvõrdeline ahela takistusega: I = ε/R (R = R 0 + Rv) 5)Sõnastage kasuteguri ja kasuliku võimsuse maksimumi tingimused. Vooluallika kasulik võimsus võrdub nulliga kahel juhul: kas siis kui R->0 (lühise korral) või R->∞(avatud ahela korral). Järelikult peab kasulik võimsus koormustakistuse R kasvades selle teatava väärtuse korral saavutama maksimumi. Kasulik võimsus on maksimaalne siis kui tarbija takistus R ja vooluallika takistus r on võrdsed. Tingimused suurima kasuliku võimsuse ja suurima kasuteguri saavutamiseks ei lange kokku

Füüsika → Füüsika ii
184 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

DIFRAKTSIOONIVÕRE

m D= . (4) d ⋅ cosα m m Väikeste nurkade korral cos α m ≈ 1 ning D ≈ . Järelikult, mida suurem on spektrijärk, seda d suurem on dispersioon. Difraktsioonispektris ei tohi maksimumi järgu m määramisel kõiki maksimume järjest lugeda nagu monokromaatilise valguse korral, vaid ainult samale lainepikkusele vastavaid maksimume (sama värvi jooni). Spektri järgu määramist raskendab veel asjaolu, et kõrgemat järku spektrid hakkavad kattuma. Sel juhul muutub joone värvus, st silmaga vaatamisel ei näe me seda värvust, mis vastab otsitavale lainepikkusele. Lahutusvõime iseloomustab difraktsioonivõre kui spektraalriista omadust eristada lähedaste

Füüsika → Füüsika
82 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Fraunhoferi difraktsioon pilu korral

!"# $ %% & '!()*& +',-, '!$,&&)", ($&''! %% ./ 0 %% 1 1 2 0 432511 13 0 .. Katseandmete tabelid Fraunhoferi difraktsioon pilu korral. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... Miinimumi (või Nr. maksimumi) järk k 2l I Arvutused ja veaarvutused Lainepikkuse ja selle vea arvutamine ...

Füüsika → Füüsika
988 allalaadimist
thumbnail
1
docx

TERVE MEES

TERVE MEES 19.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv Kuni viienda rasedusnädalani arenevad mees- ja naisloode enam-vähem ühtemoodi 12. rasedusnädalal algab munandite laskumine munandikotti 14. rasedusnädalaks on sooline diferentseerumine lõppenud ja loote testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Se...

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sisepõlemismootori tööpõhimõte

Kolb liigub tihedas silindris alla ning tekitab seal alarõhu, mis imeb õhu-kütuse segu sisse. Kui silinder jõuab alla, sulgub sisselaskeklapp ning ülesse liikuv kolb hakkab kütust kokku suruma. Rõhu maksimumis süüdatakse segu süüteküünla abiga ning kolb liigub ülerõhu mõjul alla. Uuesti üles liikudes avatakse väljalaskeklapp ning põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Kolvi tõusmisel ülemisse surnud seisu ehk maksimumi hakkab sama ring uuesti. Klappide liikumist reguleerib kolvi liikumisega sünkroonis olev nukkvõll. Kolvid on väntvõlli külge ühendatud kepsudega. Kolvi üles-alla liikumisest teeb ringliikumise väntvõll, kuhu on kinnitatud sidur ning käigukast ning kust edasi liigub mehaaniline energia läbi kardaani auto ratastesse ning auto hakkab liikuma 4.10-4.50 videost http://www.youtube.com/watch?v=FfTX88Sv4I8

Füüsika → Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Optimeerimine

· Kui tundlik on hüvise nõudlus hinna muutustele? · Kuidas mõjutab maksude suurendamine laekumisi riigieelarvesse? Vastuste leidmiseks nendele küsimustele konstrueeritakse algul vastavad mudelid ja siis uuritakse neid diferentsiaalarvutuse meetodite abil. Ülesannete liigitus 1. Optimeerimisülesanded. Majandusalases tegevuses tuleb tihti analüüsida, millal on tootlikkus maksimaalne, kasum maksimaalne, kulud minimaalsed jne. Maksimumi ja miinimumi leidmist nimetatakse optimiseerimiseks. Tihti lisanduvad optimeerimisülesandedele teatud kitsendused ressursside piiratuse tõttu. 2. Marginaalanalüüs. Kui meid huvitab, kuidas muutub kogutulu või kulu tootmismahtu suurendades (vähendades), tuleb kasutada marginaalanalüüsi (piirväärtusanalüüsi), mis uurib funktsiooni muutumist argumendi ühikulise muutuse korral. x y x y 3

Matemaatika → Matemaatika
58 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Faust

Mefistotelese tegevus jääb siiski vähetulemuslikuks, sest just tema kurjus ja hävitustöö, eriti Fausti armastanud noore Margarita surm, sunnivad Fausti enda põhimõtetele kindlaks jääma. Ka Mefistoteles ise tunnistab, et "ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid kord saadab head. Faust esindab humanismi ideid, ta on valgustusaja eetikaga inimene. Ta soovib parandada inimeste olukorda, ta tahab töötada kogu ühiskonna hüvanguks, seejuures nõudes eneselt maksimumi. Ka on talle iseloomulik aktiivne tegevus. Faust sümboliseerib inimlikku tunnetusjanu ja rahulolematust saavutatuga, nagu inimkondki, püüab ka tema leida asjade olemust; ta otsib mõtet inimeste tegutsemisele ja olemasolule.

Kirjandus → Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Atmosfääri mõisted

1.Algstaadium e lainestaadium ­ soe õhk tungib peale nii, et ta moodustab laine kuju, õhurõhk hakkab keskosas langema, tekkib üks suletud isobaar, jälgitav madalamates õhukihtides kuni 3km 2.Nooretsükloni staadium tekib soe sektor, õhurõhk tsükloni keskosas langeb, tekib mitu sueltud isobaari, ulatub kõrgematesse kihtidesse (56km), pilvede ja sademete piirkond laieneb. 3.Maksimaalse arengu staadium ­ õhurõhu langus keskosas saavutab maksimumi, soe sektor kitseneb, hõlmab kuni 7km, pilvisus väheneb,lauss>>hoovihm 4.Okludeerunud e täituv tsüklon ­ soe õhk surutekse üles, pilvisus väheneb sajab hooti, tsükloni tagalas hakkab õhurõhk tõusma Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust a)kiirguslikult aktiivsed gaasid ­ ise neelavad soojuskiirgust (CO 2; O3; H2O;N2O)

Geograafia → Geograafia
419 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kordamisküsimuste vastused füüsikas

pendli hälbe) suuruse sõltuvuse ajast määrab siinus- või koosinusfunktsioon 5. n=2 korral ei või magnet olla keele keskel, kuna sellisel juhul on keele keskel seisulainete sõlmekoht, mis ei võngu. Seega sõlmekohale mõjuv jõud ei pane keelt võnkuma. (Vt joonis 29.). Antud katses hakkab keel sellisel juhul arvatavasti võnkuma nii, nagu n=1. 6. Resonants ­ nähtus mille puhul sundvõnkumise korral teatud sageduse juures antud süsteemi võnkeamplituud saavutab maksimumi. Võnkuv süsteem on niisuguse sagedusega jõu suhtes eriti vastuvõtlik. 7. Resonantsi korral sõltub võnkeamplituud võnkuvat keha ümbritseva keskkonna takistusest, kui takistus = 0, kasvaks võnkeamplituud 8. omavõnkumine ­ sundvõnkumine, kui võnkuv süsteem määrab ise välismõju vastuvõtmise hetke (kellapendel tasakaaluasendis) vabavõnkumine ­ võnkumine, mis toimub süsteemis pärast seda, kui

Füüsika → Füüsika
217 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Labori aruanne

tihendid Käigukasti õlitaseme kontroll Õlitase on OK (peab olema 0...5 mm alla kontroll ava) Veovõllide kummikatete kontroll Määrde lekked puudusid, katted korras Muude vedelike kontroll Siduri ja piduri ajami vedeliku kontroll Vedelikku oli piisvalt ning puhas Roolivõimendi vedelik Üle maksimumi, kuid vedelik oli puhas ning selge Jahutusvedelik Alla miinimum taseme

Auto → Autode hooldus
93 allalaadimist
thumbnail
3
docx

ŽELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE

2 2,27 0,278 3 4,15 0,326 4 4,85 0,526 5 6,01 0,641 6 7,14 0,511 7 9,67 0,360 8 10,87 0,305 9 11,68 0,286 Graafikud 1) Graafik . Kõvera maksimumi järgi on graafikult näha zelatiini isoelektriline täpp. Minu graafiku järgi on zelatiini isoelektriline täpp ja juures. Järeldused tööst ja hinnang tulemusele Antud laboratoorses töös pidin pH ja lahuse hägususe mõõtmistulemuste järgi määrama zelatiini lahuse isoelektrilise täpi. Katseandmete tulemusena leidsin, et zelatiini isoelektriline täpp asub koordinaatidel:

Keemia → Füüsikaline keemia
26 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Päikese - powerpoint esitlus

Päike Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päike on üks 100-st miljardist tähest meie galaktikas Läbimõõt: 1,390,000 km Mass: 1.988820 x 1027 tonni ehk 1,988,920,000,000,000,000,000,000,000 tonni Kaugus Maast: 149,6 miljonit kilomeetrit Moodustab 99,8% päikesesüsteemi kogumassist Päikese mass koosneb 92% vesinikust ja 7% heeliumist Temperatuur tuumas: 15,000,000 ° C Temperatuur pinnal: 5500 ° C Päikese magnetväli ulatub teisele poole Pluutot Päikese poolt väljastatav energia toodetakse tuumareaktsiooni käigus Igas sekundis muundab Päike 7 miljonit tonni vesinikku heeliumiks, mille käigus tekib 5 miljonit tonni energiat Tuumas tekkinud energial kulub pinnale jõudmiseks miljon aastat Päikese pinda nimetatakse foto...

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Üldine Õhuringlus

aladest koosnevad suured õhukeerised läänest itta, pannes nii aluse suhteliselt püsivale läänetuulte süsteemile. · Ka Eestis on valdavad läänetuuled, mis kannavad siia Atlandi ookeanil kujunenud õhku. · Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. · Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud (Skandinaavia maksimumi puhul), talvel aga käre pakane (Siberi maksimumi korral) · Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel · Front- kitsas ala (vöönd), mis jääb erinevate rõhualade (õhumasside) vahele. · Soe front- soe õhk tungib külmale õhule peale. Soe õhk on kergem, külm õhk hoiab maapinna ligi, soe õhk lükkab külma õhu minema soe õhk liigub kallakut pinda mööda edasiliikuva külma õhu peale, mööda pinda üles tõustes soe õhk jahtub, temas

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kiirjooksja treeningplaan

Kiirjooksja kiirusliku jõu arendamine kestab 5-6 nädalat. Treeningute põhiosa moodustavad madalstardid ja stardiharjutused. Sellel perioodil lisanduvad jooksud lõikudel 100-300m 91-100%. Treeningutel suureneb jooks lõikudel alla 80m 96- 100% kuid väheneb jooks lõikudel 100-300m alla 91% ning krossijooks. Ülejäänud treeningu osa jääb samaks. Kiirjooksja võistlusteks ettevalmistusperiood kestab 3 nädalat. Sellel perioodil saavutab treeningmaht oma maksimumi ja mingil määral suureneb ka intensiivsus. Treeningute põhiosa moodustavad jooksud lõikudel alla 80m 96-100% samuti ka madalstardid ja stardiharjutused. Ülejäänud treeningu osa jääb samaks. Talvine võistlusperiood kestab 3 nädalat. Seda perioodi iseloomustab väike treeningmaht ja suurenenud intensiivsus. Põhitreeningu nädalatsükkel: Esmaspäev Hommik: aeroobne jooks Õhtu: kiiruslik vastupidavus Teisipäev Hommik: taastav treening

Sport → Kehaline kasvatus ja sport
54 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Optika küsimused ja vastused

43. Millal võib laineteoorias pidada valguse levimist sirgjooneliseks? Kui esineb superpositsioon. 44. Mida nimetatakse valguslainete interferentsiks? Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. 45. Mis on käiguvahe? Tähis Käiguvahe on teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel liitumispunkti tagasi jõudmiseks. Tähiseks on (delta) 46. Interferentsi maksimumi tekkimise tingimused. Joonis Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on samas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paarisarv poollainepikkusega. 47. Interferentsi miinimumi tekkimise tingimus. Joonis Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on erinevas faasis. Tingimuseks on, et käiguvahe peab olema võrdne paaritu arvu poollainepikkusega. 48. Mis on k tähendus interferentsi maksimumi valemis? k tähendab maksimumi valemis interferentsijärku. 49

Füüsika → Füüsika
415 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Perioodilised liikumised

jõuõlg-jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest jõumoment-jõu ja tema õla korrutis. Tähis M M=F*l Impulsimoment iseloomustab pöörlevat liikuva keha energiat ..Tähis L L=m*v*r impulsimoment-keha impulsi ja pöörlemis raadiuse korrutis reaalse keha imp-keha üksikute punktide impulsi momentide summa Impulsimomendi jäävuseseadus-väli e jõumomendi puudumisel (st. suletud süsteemis) on impulsimoment jääv.L=mWr2 Võnkumine on perioodiline liikumine mis kordub võrdsete ajavahemike tagant, kusjuures keha läheb esialgsesse asendisse tagasi sama teed mööda. Võnkumise liigid-*sundvõnkumine; *vabavõnkumine Vabavõnkumine-võnkumine mis toim süsteemi siseste jõudude mõjul. Nt:kiik millele ei anta hoogu. Sundvõkumised-toimuvad välise, perioodilise jõu mõjul.(auto kolb) võnkeperiood-ühe võnke sooritamise aeg Tähis T, mõõt.1s T=t/N võnkesagedus-ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv Tähis f, mõõt 1Hz hälve-keha kaugus tasakaaluasendist Tähis X mõõt 1m võnkea...

Füüsika → Füüsika
132 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Peeter Süda

Kodus oli küla pillimeistri tehtud orel , millel Süda olevat juba 5-aastaselt proovinud kuulmise järgi kirikulaule mängida. Õpinguid alustas ta kohaliku köstri juures. Aastal 1902 asus ta Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Süda huvitus ka rahvaloomingust. Ta kasutas rahvaviise mitmekülgselt, kuid eelistas sealjuures polüfoonilist arendust. Süda oli erakordselt pühendunud õpilane, kes tahtis võtta õpingutest maksimumi ning kes kulutas viimase raha nootide ja raamatute peale. Aastail 1905­1911 osales Peeter Süda korduvalt Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumise matkadel. Juba õpinguaastail alustas ta ka kontserttegevust, andes organistina soolokontserte ja tegutsedes saatjana. Aastal 1912 asus ta Tallinna. Ta esines Estonias ja kirikutes. Süda repertuaar oli avar ning kõneles head maitset. Ta oli ka hinnatud eraõpetaja, kes valis õpilasi väga hoolikalt. Õpilane

Muusika → Muusika ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

KK 19, Želatiini isoelektrilise täpi määramine

tihedus D on mõõdetud seadmetega. Lahuse hägusus on leitav valemiga: Katseandmete alusel koostasin graafiku =f(pH): Joonis . =f(pH) Kõvera maksimumi järgi (lahuse hägususe maksimum järgi) saab määrata zelatiini isoelektrilise täpi väärtuse. Graafikult näen, et kõvera maksimumile vastav pH väärtus 6. See tähendab, et zelatiini isoelektrilise täpi väärtuseks on samuti 6.

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
135 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elektrivool

pöördvõrdeline takistusega. · Ohmi seadus suletud vooluringi kohta. Suletud vooluringis on voolutugevus võrdeline vooluallika emj'ga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. · Elektromotoorjõud? ...-f,s. Mis näitab kui palju tööd tehakse 1C suuruse laengu ümberpaigutamiseks vooluringi kõrvaliste jõudude poolt. Ühik : Volt (V) · Millal tekib lühis ja mida see tähendab? ...- nähtus, kus välitakistus läheneb 0'ile, mistõttu voolutugevus saavutab maksimumi. · Joule- Lenzi seadus: Elektrivoolutoimel juhist eemaldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, takistuse ja aja korrutisega. Q=J2*R*t · Elektrivoolu töö? ...-f.s, mis võrdub voolutugevuse pinge ja aja korrutisega. Ühik: dzaul(J). Mõõteriist: arvesti ehk voolumõõtja. · Elektrivoolu võimsus? ...-f.s, mis näitab arvuliselt kui palju tööd tehakse ühes ajaühikus. Ühik: Vatt(w).

Füüsika → Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
5
docx

19k - Želatiini isoelektrilise täpi optiline määramine

11,11 0,161 0,123 9. 11,76 0,151 0,115 1. + 1 tilk 1,57 0,104 0,079 HCl 2. + 2 2,13 0,093 0,071 tilka HCl Tabel Arvutused tehtud programmis MS Excel, tulemused ümardatud. Lahuse hägususe arvutamiseks kasutasin valemit: = Arvutus esimese rea järgi: = = 0,082 cm-1 Katseandmete alusel koostatakse graafik t = f(pH), ning kõvera maksimumi järgi määratakse elatiini isoelektriline punkt: Joonis =f(pH) Jooniselt lugedes, saan zelatiini isoelektriliseks punktiks : pI=pH=6,1 JÄRELDUS pI on valgu isoelektriline punkt, mis iseloomustab tema elektrilisi omadusi. Kui pI = pH, siis molekuli summaarne laeng on "0", ehk et sellise pH väärtuse juures (6,1) osakesed ei liigu elektriväljas.

Keemia → Füüsikalise keemia praktikum
139 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kirjand "Arengu võti - usk"

kellegisse teise inimesse uskumist. Kõik inimesed soovivad aeg-ajalt kuulda, et keegi teine usub neisse ja nende tegemistesse, tihtipeale just see aitab ka inimesel endasse uskuda, mis tõstab enesekindlust ning aitab saavutada erinevaid eesmärke, olgu need siis spordi, hariduse või millegi muu valdkonnaga seotud. Kui inimene saavutab usu ja kindlustunde, on ta võimeline saavutama kõike mida soovib. Just usk on see, mis aitab inimesel ületada ennast ning saavutada oma võimete maksimumi, midagi tõeliselt märkimisväärset, see aga motiveerib ka teisi inimesi pingutama ja saavutama nende eesmärki. Usk üleloomulikesse jõududesse või jumalasse võib anda inimesele lootuse ­ lootuse parandada oma vead, mis on minevikus korda saadetud ning mida ei ole võimalik enam parandada, luua endast parema inimese ning lootuse alustada puhtalt lehelt või lootuse millegi hea juhtumiseks. Erinevates uskumustes on erinevad rituaalid kuidas paluda andestust või

Eesti keel → Eesti keel
38 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Musta keha kiirgus

T: 0.0029 = max , T Joonisel on toodud näited erineva pinnatemperatuuriga kehade kiirgusspektritest. Telgedel on näidatud elektromagnetilise kiirguse lainepikkus ja kiirguse võimsustihedus. On näha, et kehad saadavad välja elektromagnetilist kiirgust üsna laias lainepikkuste vahemikus. Absoluutse temperatuuri kahanedes kahaneb kiiratav koguvõimsus (graafiku alune pindala) ning kiirgusspektri maksimumi asukoht nihkub paremale, näidates kiirguse lainepikkuse suurenemist. Maale jõuab päikese lühilaineline kiirgus, mille spektris on maksimaalne kiirgustihedus lainepikkuse umbes 500 nm juures, mis vastab Päikese keskmisele pinnatemperatuurile ca 5800 ° K. Päikese kiirgusspektri maksimumi ümbruses asub nähtava valguse piirkond lainepikkustega 400 ­ 700 nm. Nähtavast val Lühilainelise kiirgusena langenud energia neeldub maakera

Füüsika → Füüsika
51 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Nimetu

.. (1) Siit leiame õhuvahe paksuse d, mille korral valgustatus on minimaalne: (2) Maksimumid on jälgitavad kohtades, kus valguslained liituvad samas faasis. Seal peab kiirte käiguvahe olema täisarv lainepikkusi: , kus k' = 1, 2, 3 ... . (3) Saadud miinimumi ja maksimumi tingimused (1) ja (3) näitavad, et antud katses on peegeldunud kiirte summaarne intensiivsus vaadeldavas kohas määratud klaasplaadi ja läätse vahelise õhukihi paksusega d. See tähendab, et võrdse paksusega õhuvahele vastab ühesugune valguse intensiivsus. Tekivad ühesuguselt valgustatud ribad. Selliseid ribasid, mis tekivad interferentsi tõttu sama paksusega kohtades, nimetatakse samapaksusribadeks.

Varia → Kategoriseerimata
137 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Funktsioonimõisted

Argumendi x väärtuste hulka, mille korral x-i väärtuste kasvades y-i väärtused kasvavad. Tunnus: f´(x)>0 7) Funktsiooni kahanemisvahemikuks nim. Argumendi x väärtuste hulka, mille korral x-i väärtuste kahanemisel y-i väärtused kahanevad. Tunnus: f´(x)<0 8) Funktsiooni ekstreemumkohaks nim. argumendi x väärtusi, mille korral funktsiooni kasvamine asendub kahanemisega või vastupidi. Tunnus: 9) Funktsiooni ekstreemumiks nim. funktsiooni maksimumi ja miinimumi (y-i väärtused). Leidmine: 10) Funktsiooni maksimumkohaks nim. argumendi x väärtusi, mille korral kasvamine asendub kahanemisega. 11) Funktsiooni miinimumkohaks nim. argumendi x väärtusi, mille korral kahanemine asendub kasvamisega. 12) Funktsiooni maksimum on funktsiooni väärtus maksimum kohal. 13) Funktsiooni miinimum on funktsiooni väärtus miinimum kohal.

Matemaatika → Matemaatika
94 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika eksami pilet e küsimused

I on siin keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes, m keha mass ja a pöörlemistelje ja masskeskme vaheline kaugus (pendli pikkus). 3. Joa pidevuse võrrand - Joa pidevuse teoreemi kohaselt, ideaalse vedeliku hulk, mis voolab ajaühikus läbi voolutoru iga ristlõike, on const S1V1=S2V2=const Ehk dV/st=sv=const v-voolamise kiirus s- voolutoru ristlõike pindala dV/dt-vedeliku hulk,mis voolab ajaühikus läbi voolutoru ristlõike 4. Käiguvahe ja interferentsi maksimumi ja miinimumi tingimused - Käiguvahe on teepikkuste erinevus(vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähistatakse (delta). S2P ­ S1P = Valguse maksimaalne tugevnemine - interferentsi maksimumid ­ tekivad neis punktides, mis on määratud tingimusega = k , kus k on (0,1,2.....) Valguse maksimaalne nõrgenemine - interferentsi miinimumid ­ tekivad neis punktides, mis on määratud tingimusega 5

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Maavärinad ( slaidid )

esinevad seismilised lained SEISMILISED LAINED Pinnalained tekitavad purustusi Kuidas mõõdetakse? · Maavärinate tugevust mõõdetakse seismograafiga · Kasutusel on Richteri skaala ja Mercalli skaala Richteri skaala v Mercalli skaala · Mõõdetakse maavärina · Mõõdetakse purustusi võngete tugevust · Mõõtühik on pallid · Mõõtühik on magnituud · Skaala ulatus 0-12 · Skaalal pole miinimumi · Mõõdetakse vaatluse teel ega maksimumi · Subjektiivne · Mõõdetakse seismograafiga · Tõepärasem Kus esinevad? · Maavärinad esinevad laamade piirialades (laamade põrkumine või eemaldumine) Vaikse ookeani tulevöö ehk tulerõngas Vahemere vöö Atlandi ookeani keskmäestiku vöö Miks? · Laamade liikumine · Vulkaanipursked · Koobaste, kaevanduste varingud · Maa-alused tuumaplahvatused Tagajärjed · OTSESED · KAUDSED

Geograafia → Geograafia
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun