Mäletsejaliste seedeelundkonna iseärasused Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide,
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel N...
ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. Kui hädaolukorda põhiseaduses sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamisega aga lahendada ei saa, võib valitsus välja kuulutada eriolukorra. Kuigi meetmed, mida antud olukordade lahendamiseks rakendatakse, võivad olla sarnased, riivavad eriolukorra puhul kohaldatud meetmed inimeste põhiõigusi kordades intensiivsemalt ning sisuliselt ja ajaliselt ulatuslikumalt, kui seda teeks samad meetmed hädaolukorra puhul. Nii võib inimese omandi puutumatus asenduda sundvõõrandamise või -kasutamisega, vabadus valida oma töökoht töökohustusega ning õigus vabadusele viibimiskeelu ja liikumisvabaduse piiramisega. Kui eriolukorras rakendatud meetmed sellises mahus põhiõigusi piiravad, peavad nad tõrjutava ohu või ärahoitava kahjuga tasakaalus olema. Teisisõnu, mida intensiivsem on
haigus- ja kahjurikindlaid, mehhaniseeritud koristamiseks sobivaid sorte. Sordiaretuse põhivõtted on: aretuse lähtematerjali hankimine olemasolevate vormide ja sortide kogumise, kohalikes oludes kasvatamise ja hindamise kaudu, neist sobivaks osutunute ristamine (hübridiseerimine) ja ristlusjärglaste hulgast valiku tegemine. Üks lähtematerjali mitmekesistamise võtteid mida sordiaretuses rakendatakse 20. saj. keskpaigast alates järjest ulatuslikumalt, on mutantide (mutatsioon) ja polüploidide (polüploidsus) tekitamine lähtematerjali mutageenidega mõjustades. Ristamine võib olla a.) Liigisisene (sortide- või vormidevaheline) b.) Kaugristamine (eri liikidesse või perekondadesse kuuluvate taimede vaheline) Vajaduse korral võib ristata ka korduvalt, st. ristlusjärglasi omavahel või lähtevormidega. Ühe risttolmleva taime järglasi nimetatakse sordiaretuses pereks, ühe isetolmleva taime
Mõnigaid aineid ja nende kirjeldusi: lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist (vahel ka kaltsiidi polümorfsest erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Foto 1, 2. Rikkalikult kivistisi sisaldav lubjakivi, Silur, Juuru lade, Rohukla Foto 3. Afaniitse lubjakivi (all) leminek savikaks lubjakiviks, Ordoviitsium, Aulepa, Nabala ja Vormsi lademe piir Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ...
veekogude reostumine, rahvaarvu kiire kasv, õhu saastumine, magevee puudus, ülekarjatamine b) millisel põhimõttel peab inimkond tegutsema nende vältimisel? - peab mitte raiskama vett, õhu saastumist tuleb vähendada, ei tohi jääke merre lasta. Oluline oleks tegutseda nii, et säiliks tasakaal looduse ja inimtegevuse vahel ning ei kahjustuks meie ega tulevastu põlvkondade elukeskkond. 3. Põhjused miks ookeanide ja merede vesi soojeneb maismaast ulatuslikumalt ja tugevamini. – vesi soojeneb aeglasemalt aga püsib kauem soe erinevalt maismaast. Hoovused kannavad soojust ulatuslikult laiali. Kuna vesi on alalises liikumises, kandub ookeanide pinnale saabuv päikesesoojust mere sügavustesse ja soojus koguneb enam kui 100m paksusesse pindmisse veekihti. Maismaal soojeneb samal ajal vaid maapinnalähedane õhukene pinnasekiht. Veepind on tasane. 4. Kuidas merehoovuses ühtlustuvad ookeanides küll lõunamerede, kui ka
GMOde sattumine loodusesse Joonis 4: Maisipõld • Maisi tootmine Parana regioonis Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks • Brasiilia asub ekvatoriaal- ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Põhilised loodusvööndid Brasiilias on vihmamets, aastaajati niiske mets ja puisrohtla • Brasiilias on ferralliitmullad (punamullad). Punamullad on huumusevaesed ja väheviljakad, seetõttu nad põllumajanduseks eriti ei sobi. • Siiski on neid tänapäeval hakatud ulatuslikumalt kasutama, aga selleks on vaja põllule lisada lupja ja väetist (Brasiilias). • Et aastaaegu ei eristata, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Aastas saab mitu saaki. • Kuna ka mikroorganismid lagundavad taimejäänused väga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitained taas kasutusele, sisaldavad ferralliitmullad vähe huumust. • Pinnamood on üsna tasane ja ei ole liigestatud ning seetõttu oleks hea taimekasvatuseks.
Impeeriumi koloniaalpoliitika polnud rahvuste vahel ühtne (sõjaväeline juhtimine autonoomiani). Taheti olla Euroopa kesksus ja vallutada hõivamata maid kus elasid metsikud hordid. Koloniaalpoliitika kolm põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Venestamine oli mitmepalgeline. Venelased asusid elama vallutatud kohtadesse ja keelati põlisrahvastel rääkida ja kirjutada enda keeles. See oli üks tähtsamaid doktriine impeeriumi olemasolu ajal. Seda kasutas kõige ulatuslikumalt Aleksander III äärealadel (Balti kubermang). Ühiskonna militariseeritus Vene impeerium sündis, sest Peeter I lõi lühikese ajaga regulaararmee. Sõjavägi oli impeeriumis üks tugitalasid. 1716. aastal vastu võetud sõjaväemäärustik oli ühiskonnaelu aluseks. Tänu sellele, et Peeter I arvas, et sõjavägi peab olema ühiskonna mudeliks ja sealseid põhimõtteid peaks kasutama ka teistes ühiskonna valdkondades. Sõjaväel oli mitu ülesannet
ülem Egiptus ümbritsesid poolkõrbed, kõrbed. peamine ühendustee niilus, kogu vanaaja Egiptus muust maailmast suht. eraldatud. põlluharimine vaid tänu niiluse üleujutustele 5000a. ekr esimesed põlluharijate asulad niiluse ääres 3000a. ekr liitsid ülemegipt. valitsejad eg. ühtseks riigiks, sellest ajast kuninga võim, samal ajal kujunes välja hieroglüüfkiri, ulatuslikumalt vaske kasutama kuid ka kivi. Vana riigi periood u 27002200a. ekr sellest ajast püramiidid, kujunesid välja tsivil. tunnused rangelt herarhialise korraldusega riik ja ühisk. mis allus kuninga võimule ningi egiptuse usk. pärast seda Egiptus mitmeks teineteisest sõltuvaks piirkonnaks sisesegadused, kodusõjad. Keskmise riigi per. u 20001650a. ekr maa uuesti ühtseks riigiks, loodi elukutseline sõjavägi. pärast seda taas jagunes. Uue riigi per. u 15501075a. ekr taas ühtne riik, hobukaarikute kasut., vallut...
gombo nime all. On üks vanemaid köögivilju, mille jäljed toiduks tarvitamise kohta Egiptuses ulatuvad II aastatuhandesse eKr. Pärinevat arvatakse olevat Ida-Aafrika kiltmaalt. Egiptuses ja Etioopias kasvab see metsikult praegusel ajalgi. Tänapäeval on okra laialt levinud ja armastatud köögivili eelkõige Aafrikas (eriti Keenias), aga samuti Indias, Tais ja üldse troopilises Aasias, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning Põhja- Ameerika lõunaosas. Euroopas viljeldakse seda ulatuslikumalt Bulgaarias, Kreekas ning teistes Balkani- ja Vahemere maades. Kesk- ja Põhja- Euroopa maadesse on okrat importima hakatud alles viimastel aastakümnetel põhiliselt Keeniast, Brasiiliast ja Kesk-Ameerika maadest, aga ka Egiptusest, Bulgaariast, Kreekast jm. Keemiline koostis ja toiduks tarvitamine. Okra vili on enamasti 10-20cm pikkune ja 2-3cm jämedune, pikisooneline ja mitmekandiline, teravatipuline, kollakas- kuni tumeroheline kupar või kõder, milles ümmargused umbes 5mm läbimõõduga
,,Uinu, mu laps". Ado Reinvald ,,Kuldrannake", ,,Pisarad", ,,Õied", ,,Müts maha!" 2) proosakirjanikud: Jakob Pärn ,,Oma tuba, oma luba", ,,Must kuub". Juhan Kunder( näitekirjanik) ,,Kroonu onu", ,,Mulgi mõistus ja tartlase tarkus". Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", ,,Armastuse narrid", ,,Tallinna narrid ja narrikesed" (,,Kuulsuse narrid"). 9. Kalevipoeg ilmus 1862.aastal. ,,Kalevipojas" on põhilise vabadusidee kõrval ulatuslikumalt välja arendatud mitmed eetilised probleemid: emaarmastuse, kättemaksu, aususe, õiguse jt ideed. Eepose süzeesse on põimitud rohkesti kõrvalepisoode, kus sündmustiku kandjaks on mõni kõrvaltegelane. Süzee paiguti lõdvalt seotud, põhitoonilt eleegiline teos. Koosneb 20 loost+Soovituseks+Sissejuhatuseks. ,,Kalevipoja" saamislugu: üldiselt peetakse eeposi rahvaeeposteks, ,,KP" peetakse kunsteeposeks, sest see sisaldab küll rahva seast lugusid, ent palju mõtles välja Kreutzwald
taimed puhkavad Kevadel on rohtla õitemeri, suvel kuivusest koltunud. Tv lk.22 ül 3 Teada vähemalt 4 taime. Millest tuleb nimetus ,,rohtlad"? A. Miks rohtlates ei kasva puid? Tv lk. 22 ül.5 B. Tv.lk. 22 ül. 4 C. Kohastumused (teada vähemalt 5 kohastumust) Kõrrelised: kitsad lehed takistavad aurumist; lai harali juurestik võimaldab koguda niiskust ulatuslikumalt alalt; lühiea taimed - kiire kasvuga kevadel ja suve algul (õitsevad ja viljuvad kiiresti), mil rohkem sademeid ja niiskust; kuivalembesed taimed vajavad vähe niiskust kuumusega kohastunud taimed poolpõõsad ehk pujud paksud juured, sibulad mugultaimedel (näiteks iiris, tulp jne) võimaldab kohe kevadel kiiret kasvama hakkamist, sest toitained varutud paksenenud juurtesse;
Absolutism Prantsusmaal. Domineeris 17. sajandil ning 18. algul. Selle hiilgavaimaks esindajaks peetakse Louis XIV, juhtlausega: "Riik, see olen mina" (l'Etat, c'est moi). Riigikorda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda, Jumala tahet enam kuigivõrd ei rõhutata, pigem peetakse absolutismi lihtsalt kõige loomulikumaks ja ideaalsemaks valitsemisviisiks. Louis XIV valitsusajal, kui absolutism rakendus Euroopa ajaloos ilmselt kõige hiilgavamalt ja ulatuslikumalt, tekkis sellele ka mitmeid toetavaid teooriaid, millest ühe autoriks oli ka kuningas ise. Ta uskus, et tema kohustus, aga ka samas nauding on oma alamatele pakkuda turvalisust ning tsentraliseeritud võimsa riigi poolt antavaid kõikvõimalikke hüvesid. Võim pidid tema arvates olema täielikult tsentraliseeritud, sest kui see pidanuks jagunema mitme inimese vahel, võisid nood seda kurjasti, oma kasuks ära kasutada. Sellise vaate järgi sai vaid kuningas esindada ü...
üle.1920. aastal need põhimõtted “Avalikkude algkoolide seaduse” vastuvõtmisega ka seadustati. Kaks aastat hiljem võeti vastu “Avalikkude keskkoolide seadus”. Iseseisva Eesti haridusjuhid koos Eesti Õpetajate Liiduga seadsid eesmärgiks luua emakeelne ühtluskool, mis tähendas kõigi algkoolide lõpetajate õigust pääseda edasi õppima kas kesk-, täiendus- või kutsekooli. Eestis levisid järjest ulatuslikumalt tähtsad põhimõtted, nagu kooli demokraatlikkus, emakeelne õpetus, ühtluskool, kõigi laste sünnipäraste eelduste arendamine, lapse elu- ja koolikogemuse lahutamatus, kunsti-, tööõpetuse ning kehalise kasvatuse tähtsustamine ja laste omaalgatuse ning isetegevuse toetamine. 1930. aastad tõid aga kaasa koolisüsteemi diferentseerumise, mille tulemusel kannatasid oluliselt -ühtluskooli põhimõtted. Algkooli lõpetanute seas tugevnes konkurents edasiõppimise võimaluste
Mõisniku ülesannete hulka kuulus üldkoosoleku kokkukutsumine ning otsuste kinnitamine, sammuti kinnitas ta ametisse talitajad ja vöörmündrid. Ka säilitas mõisnik valla üle politseivõimu. 1849/1856 talurahvaseadused: vabastati talupojad tööst mõisapõllul, seati sisse raharent, talude kruntiajamine, võimalus talu päriseks osta, mõisates hakkasid tööle palgatöölised e moonakad. Talude päriseks ostmine sai ulatuslikumalt alguse 1850ndatel eriti Lõuna-Eestis. Talupoeg sai raha, kas töötades mõisa põllul, kasvatades kartulit ja tootes viina, mis oli väga tulus äri venelastega, rikkuse allikaks oli ka lina kasvatus. 1863 passiseadus: talupojad said võimaluse reisida ja liikuda ühest kohast teise, passi said vähemalt 21-aastased talupojad, kellel olid seaduslikud kohustused täidetud. 1865 kodukariõiguse keelustamine: mõisnikul
töökäsi. Uued tööriistad ja põllumajandusteaduse areng tõid kaasa muutused külvitraditsioonides. Varasemal ajal kasvatasid eestlased rukist, kaera, otra, hernest, uba, tatart, naerist, kapsast, lina ja kanepit. Hilisemal ajal hakati kasvatama nisu, kartulit ja teisi tänapäeval tuntud kultuure. Ka õuna- ja marjaaiad rajati talude juurde hiljem. Kartul, mis hakkas ulatuslikumalt levima 19.sajandil, nõudis sügavamalt haritud ja väetatud põldu. Sõnnik veeti kartulipõllule kevadel ja künti seejärel mulda. Kartulimaa harimisel ja vagude ajamisel oli peamiseks tööriistaks harkader. Sõnniku vedamiseks põllule korraldati talgud, millest võtsid osa mitme talu pered.
Tuumajaam Eestis kahju-ja kasutegurid Eestit ja kogu maailma on ees ootamas tõsine katastroof taastumate energiaallikate, nagu seda on näiteks nafta ja põlevkivi, varud on otsakorral ja lõppu ennustatakse juba üsna pea lähenevat. Eestis on peamiseks energiaallikaks põlevkivi, mida kaevanatakse kõige ulatuslikumalt Ida- Virumaal. Meie põlevkivivarusid hinnatakse väga väikesteks ja on inimesi, kes usuvad, et juba aastaks 2017 on põlevkivi otsakorral. Spetsialistid vaatavad lootusrikkalt taastuvate energiaallikate poole, kuid sellega on kahjuks pisut hiljaks jäädud. Eesti pole riik, kus meil oleks palju valikuid taastuvate energiaallikate kasutusele võtuks. Näiteks populaarse päikeseenergia kasutuselevõtt oleks Eesti tingimustes välistatud, sest meie riigis pole piisavalt päikesevalgust
neeldub, ülejäänu peegeldub tagasi. Neeldumise tagajärjel maapind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Looduslik kasvuhooneefekt on Maa kui elukeskkonna jaoks ülioluline. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse mõjul suureneb kasvuhoonegaaside hulk oluliselt ja väga kiiresti. Maa keskmine temperatuur tõuseb ning kaasnevad kliimamuutused toimuvad kiiremini ja ulatuslikumalt, kui inimkond ja kõik ülejäänud elusorganismid sellega kohaneda suudavad. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? Tööstuste arendamisega, hoonete ehitamine, kivimite kaevandamine ja tehaste töös hoidmisega 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? Tormide sagedus, sademete kogus, kõrbestumine või soostumine, toidu/joogivee puudus, Eestit võib mõjutada migratsioon 16
JOODISED Pehmed joodised Tinapliijoodiseid kasutatakse erinevates valdkondades kõige ulatuslikumalt. Joodiseid toodetakse tinasisaldusega 3-90% Madalatel temperatuuridel võib tina rikastes joodistes tina allotroopse muutuse tagajärjel tekib kõva ja habras modifikatsioon, mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis
inimene oskab ja suudab energia hankimiseks ära kasutada. Energiaallikaid liigitatakse selle järgi, mitu korda on nad maakera looduses muundunud. Igal muundumisel hajub suur osa energiast kasutult atmosfääri, mistõttu kolmandasi energiavarasid on kõige vähem. V.I. Esmased energiavarad esinevad sellises vormis, nagu nad looduses tekkisid. Maal pole nad kordagi muundumist ja toimunud pole ka muundumisega seotud kadusid või hajumist. Sellepärast on ka varud väga suured. Kõige ulatuslikumalt tarbitav on tuumaenergia, mis on väga ohtlik. Mõningal määral kasutatakse ka päikeseenergiat. Ülejäänud esmastel varadel pole erilist tähtsust. 1 1. november, 2007 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS V.II. Teisesed energiavarad tekivad Maa loodusprotsessides esmaste ühekodsel muundumisel. Muundumisele allub peamiselt päikeseenergia. Olulisemad on voolava
Maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. 3000 aastat ekr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Pärimuse järgi tegi selle teoks kuningas Menes, kes olevat ühtlasi rajanud Alam- ja Ülem-Egiptuse piirialale ka uue pealinna Memphise. Sellest ajast alates allus Egiptuse piiramatu võimuga kuningale. Hieroglüüfkiri kujunus umbes samal ajal välja. Vaske hakati ulatuslikumalt kasutama, kuid see ei tõrjunud veel pikka aega välja kivist tööriistu. Vana-Egiptuse haudehitised Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja. Vana- Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund. Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest. Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud. Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid.
Majandusabi Nõukogu). Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsaid relvi. NSV Liidul oli tavarelvastus – tankid, kahurid, lennukid), Ühendriikidel aga tuumapomm. Nõukogude luurel õnnestus varastada tuumapommi tootmist puudutavad dokumendid ning 1949. aastal katsetas NSV Liit edukalt pommi. 1952. aastal proovisid Ühendriigid vesiniku- ehk termotuumapommi. See pomm oleks ulatuslikumalt kasutatuna ohustanud kogu maailma. Lääneriigid mõtlesid relvastumise kõrvalt ka kodanikele, kuid NSV Liit mitte. Tuumarelvade olemasolu hoidis ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 1946. aastal alustati kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei vastu. Alguses oli ülekaal Rahvusliku Rahvapartei poolel, hiljem aga kommunistide poolel. Kommunistid said abi NSV Liidult. 1948. aastal toimus kodusõjas pööre
materjalide lõikamiseks nagu puit, komposiidid, alumiinium, teras, plastmass ja vahud. Programmeerija või pingi kasutaja peab valdama pingi kõiki töötluse põhioskusi ja seaduspärasusi, kuna uus tehnika annab ainult täiendavaid töövahendeid töö või selle etapi teostamiseks. Laiemalt võttes on tegu tööpinkide või nende liini automatiseerimisega. Praegusajal mil üha rohkem edastatakse teavet elektroonsel kujul, võidakse ka tootmistegevuses sobitada tehnikat üha ulatuslikumalt ja mitmel tootmistasandil, kasutades sama informatsiooni erinevate toimingute puhul. Kui tehnilist tootmist tervikprotsessina laiemalt käsitleda, siis saab kõik alguse ideest ja kavandist. Tehniline projekt tehakse arvuti abil ja ka joonised koostatakse arvutis (CAD). Neid jooniseid saab sobiva programmi abil ümber töödelda selliselt, et neist saab töötlemisjuhis masinale (CAM), sellisel juhul kasutatakse lühendit CAD/CAM. Kui
Oma rokklaulude eest sai ta auhindu juba Tartu muusikapäevadelt.Tema Reekviem sai Pariisis II koha UNESCO helilooming rostrumil.Ta omab ka Eesti Vabariigi kultuuripreemiat 1997 aastast ja Balti Assamblee kunstipreemiat 1998 aastast jne. 4 Looming Erkki-Sven Tüüri looming on olnud alati tähelepanu all.Juba ansambli "In Spe" muusikat tunnustati prfesionaalsete muusikute poolt.Ansamblile loodud palad olid ulatuslikumalt läbikomponeeritud instrumentaalteoseid.Rokistiil oli ühendatud vana ja kaasaegse süvamuusikaga.Nende hulgas oli loodud ekspressiivseid laule kuntstiväärtuslikele tekstidele.Rokkmuusika kogemus andis talle võimaluse kogeda kontakti publikuga.See muusika tõi Erkki-Sven Tüürile Tartu muusikapäevadel esimesed loomingupreemiad.Esimese preemia sai ta 1980 aastal "Sümfoonia seitsmele esitajale" eest.Juba 1990 aastal sai ta suuri loomingutellimusi tervest maailmast.Ta on kogu maailma enim
ErkkiSven Tüür (16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Elulugu. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud ErkkiSven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 19791983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Tüür...
oksüdatsioonil moodustuvad hüdroperoksiidid karotinoidid oksüdeeruvad sai saab valgem, kuid suureneb ka pätsi maht ja paraneb tekstuur. Valmitajatena kasutati persulfaate, KJO3, viimasel ajal peamiselt askorbiinhapet (AA). Taigna mahu ja hüdrateerituse määravad valkude hüdrateeritus ja disulfiidsidemed. Tugeva mehhaanilise töötlemise käigus toimuvad vahetusreaktsioonid lähestikku asuvate sulfhüdrüülrühmade vahel ja gluteniiniahelad seostuvad ulatuslikumalt. Need reaktsioonid vajavad madalmolekulaarset sulfhüdrüülühendit, milleks jahus on glutatioon. (GSH, Glu-Cys- Gly). Valmitajad toimivad vabade sulfhüdrüülrühmade oksüdeerijatena andes disulfiide või sulfonaate. Askorbiinhape oksüdeerub jahus oleva askorbaataksüdaasi toimel dehüdroaskorbiinhappeks ja see omakorda oksüdeerib dehüdrogenaasi toimel glutatiooni või valkude SH rühma. Tööstuses kasutatakse pika kergitusperioodi asemel AA lisamist
Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998), Suure Vankri auhinna (1996, 1997) ja on olnud aasta kodanik(2009). Looming Erkki-Sven Tüüri loomingut on saatnud algusest peale suur tähelepanu. Juba ansamblile "In Spe" loodud muusika pälvis tunnustust mitte ainult progressiivse roki austajate, vaid ka professionaalsete muusikute hulgas. Ansamblile loodud palad olid erinevalt tavalistest levilugudest enamasti hoopis ulatuslikumalt läbikomponeeritud instrumentaalteosed (nt "Sümfoonia seitsmele esitajale"), kus rokistiil oli ühendatud elementidega vanast ja kaasaegsest süvamuusikast. Nende hulgas on ka ekspressiivseid laule kunstiväärtuslikele tekstidele. Tüür ise peab oma rokkmuusikakogemust väga oluliseks ja ütleb, et see andis talle võimaluse kogeda ehedat kontakti publikuga. See muusika tõi Tüürile igakevadistel Tartu muusikapäevadel ka esimesed loomingupreemiad. Esimest korda premeeriti teda 1980
Pariisis" (1831). Romaanis ilmneb Hugo kui romantiku loomingulise meetodi omapära. Kirjanik oli seda romaani kavandanud juba 1828. aastal, selle loomisele asus ta juulis 1830 ja lõpetas järgmise aasta jaanuaris. Arvestades teose mahukust näeme autori töö suurt pingsust. Ajalooprobleemide ilukirjanduslikku käsitlemist oli Hugo varem juba harrastanud draamas, romaanis leidsid need nüüd hoopis võimsamalt ja ulatuslikumalt rakendamist. Prantsuse kirjanduses tähistas ,,Jumalaema kirik Pariisis" uut etappi ajaloolise romaani alal, kusjuures teos jäi kauaks ületamatuks. Juba järgmisel kümnendil läks moodi seiklusromaan, mille ajaloolisus piirdus vaid minevikudaatumitega. Hugo pöördub aga uuesti ajaloolise temaatika juurde alles kümnendite pärast. Hilisematel aastatel kirjanik ei jätnud kirjutamist, vaid tegeles sellega edasi ja lõi mitmeid hitiks saanud raamatuid. Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal
mitmetes teistes asulates. 24. veebruaril võtsid eesti rahvuslased võimu üle Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts. 25. veebruaril hõivasid linna aga Saksa väed ning Eesti riigivõim ei saanud seetõttu reaalset valitsemist teostama hakata. Mitmed eesti poliitikud vangistati, teised läksid põranda alla või põgenesid välismaale. Eesti Vabariik (19201940) 1920. aastal, mil rahu oli sõlmitud, võis Eestis hakata omariiklust ulatuslikumalt välja ehitama. Samal aastal võeti Asutava Kogu poolt vastu esimene korraline põhiseadus, millega loodi ka Riigikogu ning kehtestus väga parlamentaarne valitsussüsteem, kus valitsusjuhi ja riigipea kohused olid ühendatud ja neid täitis riigivanem. Üldiselt oli selline süsteem küllaltki ebastabiilne, tulenevalt valimisseadusest sai parlamenti korraga suur hulk erakondi ja koalitsiooni oli keerukas moodustada. Seetõttu hakati kehtivat põhiseadust peagi kritiseerima ja juba 1920
1920. aastate teisel poolel vooluline mitmekesisus taandus. Üks tähtsamaid kirjandusvoolulisi muutusi oli realismi uus tulek ning sellega koos romaani osatähtsuse kasv. 1920. aastail arenes eesti proosakirjandus kiiresti ja mitmes suunas, kuid oli esialgu üsna tagasihoidlik. Teoseid ilmus suhteliselt vähe ning vähe oli nende hulgas selliseid, mis oma elu- ja kunstikäsitlusega suutsid pikemaajalist tähelepanu äratada. Nii võrdlemisi napi romaanitoodangu kui ka ulatuslikumalt viljeldud lühivormide sisulistes suundumustes ning loomismeetodis tuli ilmsiks mitmeid lahknemisi, mis suutsid tolleaegse proosa üldpildi erilaadseist ja sageli ka juhuslikest kildudest koosnevaks mosaiigiks. Ajastu probleemide ulatuslikuma ja sügavama käsitluseni esialgu ei jõutud, kuigi seda vajadust tunnetati. Proosa koosnes peamiselt kordustrükkidest või varem ilmunud palade ühendamisest eri kogumikesse. Allakäik jätkus, kuid 1922. aastal ilmus Anton Hansen Tammsaare romaan
reforme vastu võtma ja välismaailmale avama. 1953. aastal sai Gröönimaast Taani Kuningriigi võrdväärne osa. Omavalitsus astus ametisse 1979. (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]) Praegu tegutseb Gröönimaa iseseisva kolooniana, kuid kuulub endiselt Taani Kuningriigi alla. Saar pürgib aga pidevalt iseseisuvuseni, eriti pärast hiljuti läbi viidud rahvahääletust, kus rahvas toetas ülekaalukalt ulatuslikumalt autonoomiat. (Tiks,O. //Postimees) 5 Kokkuvõte Gröönimaa on Maailma suurim saar, mida iseloomustab aastaringne jää ja lumi, kidur taimestik ja loomastik ning negatiivsed temperatuurid läbi aasta. Kuna tegemist on suure saarega, on seal erinevad ilmatüübid sõltuvalt asukohast. Enamik asustustest on saare lääne-ja idapiirkonnas, sest seal on natuke mahedam kliima ja ka veidi rohelust
Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor. Eeskuju on nende detailide kujundamisel võetud ilmselt Tallinna Toomkirikust. Järva-Peetri kiriku puhul on võimalik täheldada, kuidas Järvamaa kirikute rühmas, kus algul valitsesid täielikult Gottlandi ja Vestfaali mõjutused (Ambla), hakkavad järjest ulatuslikumalt arengut määrama kohalikud ehitustavad, kohalikud suurehitused (Toomkirik, Viljandi ordulinnus). Järva-Peetri kiriku sisearhitektuuri üks oluline omapära on selles, et pikihoonest puudub sissepääs kantslisse. Kantslisse pääseb läbi käärkambri. Järva-Peetri kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Kunstimälestistena on riikliku kaitse all 34 eset. Vanemad ja hinnalisemad on 16. ja 17. sajandist pärinevad hauaplaadid. Pseudogooti stiilis altar on valmistatud 19
VI Industrialiseerimise laienemine 1)Põlevkivitööstused a. anti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt täielikult kütte-energeetiline suund b. kaevandati üha enam väärtulsikku põlevkivi c. käiku lasti 2 uut elektrijaama ( Balti ja Eesti elektrijaam) d. üle poole toodetud energiast ENSV-st välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse ning Riiga 2) Tööstuslik areng a. 1950. aastate lõpus hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki b. tööstuse kasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust c. Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid d. Algas võõrtööliste massiline saabumine, mis kahandas eestlaste osatähtsust elanikkonnas e. rahvamajandusnõukogud muutusid majanduselu juhtimise paindlikumaks f. 1965
Tuleb rakendada õhuke. erinevaid ettevaatusabinõusid kõrgema ja madalama välistemperatuuri puhul. Isiklik puhtus Kõige ostsesemalt ja Riietumiseja iskliku On välja kujunenud Ennetav Isikliku hügieeni ja riietumine ulatuslikumalt on puhtuse puhul on kuidas pesta nt. hammastehooldus, teostamiseks seotud isikliku eristatav sugude hambaid ja mille tagab peavad olema puhtusega nahk. vaheline erinevus. juukseid. Riigiti omavalitsus teatud teatud mugavused. Nahapigmentat- (Naised hoolitsevad riietuvad nii mehed eagruppidele (vee olemasolu)
Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor. Eeskuju on nende detailide kujundamisel võetud ilmselt Tallinna Toomkirikust. Järva-Peetri kiriku puhul on võimalik täheldada, kuidas Järvamaa kirikute rühmas, kus algul valitsesid täielikult Gottlandi ja Vestfaali mõjutused (Ambla), hakkavad järjest ulatuslikumalt arengut määrama kohalikud ehitustavad, kohalikud suurehitused (Toomkirik, Viljandi ordulinnus). Järva-Peetri kiriku sisearhitektuuri üks oluline omapära on selles, et pikihoonest puudub sissepääs kantslisse. Kantslisse pääseb läbi käärkambri. Järva-Peetri kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Kunstimälestistena on riikliku kaitse all 34 eset. Vanemad ja hinnalisemad on 16. ja 17. sajandist pärinevad hauaplaadid. Pseudogooti stiilis altar on valmistatud 19
kasutamisel, sest veojõu kasvades tõmmatakse rihm tugevamini rattapöia soonde, mis suurendab ratta ja rihma vahelist hõõrdejõudu (joonis d). Kui kiilrihma libisemist soovitakse täielikult välistada, siis kasutatakse hammastatud rihmu ja vastava ehitusega rattaid (joonis c). Niisugust ülekannet nimetatakse hammasrihmülekandeks. Kettülekande vedav ja veetav ratas on hammastega, mis haakuvad nende vahel jõudu üle kandva keti pesadega. Kõige ulatuslikumalt kasutatakse rullpuks-kette, mille tüüpiliseks esindajaks on jalgrattakett. Need ketid koosnevad omavahel sarniirselt liituvate lülide ahelast. Kahe paralleelse ahela vahel on iga sarniiriga seotud telgpuksil veerev rullik. Hammasülekannetes on vedav ja veetav ratas omavahel otseses puutes. Rataste vahelise libisemise välistatakse ratastel olevate hammaste omavahelise hambumisega. Selleks, et ei tekiks hambaid murdvat pinget ja liigset
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM Mathias Nöps Maitsetaimed referaat Tartu 2007 Sisukord: Maitsetaimed..................................................................................................3 Maitsetaimede liigitus.................................................................................3-5 Kasvatamine................................................................................................5-7 Sagedasemad kodus kasvatatavad maistetaimed..............................7-8 Kasutatud kirjandus.................................................................9 Lisa......................................................................................10 Lk 3 Maitsetaimed Värskete maitsetaimede lehed annavad toidule võrratu hõrgu varjundi. Kaunistades kas või kõige lihtsamat toitu ürtidega muutub see hetkega gurmeeroaks. Samuti saab maitsetaimi kasuta...
maailmamajandus orienteeritud kaupade tootmisele, kuigi mõned Aafrika ja Kagu- Aasia riigid on veel sõltuvad põllumajandusest või teenuste pakkumisest. Tänapäeval on inimeste elatustase kõrgem kui kunagi varem, kuid keskkonnale on see kalliks maksma läinud. Tööstus põhjustab reostust ja ähvardab ammendada maavarasid, näiteks söe- nafta- ja mineraalidevarusid. Praegusel ajal töötatakse välja uusi tehnoloogiaid selliste probleemide lahendamiseks. Venemaa naftaleiukohti hakati ulatuslikumalt ekspluateerima 19. Sajandi lõpul ja 20. Sajandi algul kui Venemaa püüdis meeleheitlikult tööstuse arengu poolest Läänele järele jõuda ning uutel tööstusharudel, nagu näiteks naftakeemiatööstus, oli siin eluliselt tähtis osa. Oma tohutuid loodusvarusid kasutusele võttes tegi Venemaa arengus kiireid edusamme. Kokkuvõtte Arvan , et tööstuslik pööre Euroopas oli vajalik kõikidele. Võibolla isegi tänapäeva elekter, mis
Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus. PE Saamisviis põhineb eteenil (CH2=CH2), saadava polüetüleeni omadused ja kasutusvaldkonnad võivad erinedasuurtes piirides, olenevalt molekulaarmassist, tootmismeetodist, struktuuri erinevustest ja tihedusest. HDPE , Valdavalt lineaarne polümeer, Madalatel temperatuuridel hea löögisitkus, Omab suurepärast keemilist vastupanu, On tundlik UV- kiirgusele LDPE Ulatuslikumalt hargnenud ahelaga, Madalatel temperatuuridel healöögisitkus, kuid väike kõvadus ning tugevus, Omab head keemilist vastupanu, On suurepärane dielektrik (väga väikeseelektrijuhtivusega) LLDPE Korrapärase struktuuriga polümeer, Kõrge tõmbetugevus ja löögisitkus, Parem sulavoolavus kui LDPE-l, Hea vastupanu kemikaalide jaUV-kiirguse suhtes PE rakendused: Mitmesugused survevalutooted (rohkem HDPE, kui tugevus on oluline)
Geoliigiline ajaskaala Ürgaegkond ehk arhaikum (kr. archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a. problemaatiline vetikas Corycium enigmaticum Karjalast ning ainuõõsseid meenutav Atikokania P-Am-st. Süsiainekogumikud ja lubjakivide esinemine lubavad siiski oletada organismide olemasolu juba arhaikumis. A-i kivimid avanevad ulatuslikult Balti kilbil ja Kanadas. A-i maavaradest kasutatakse ulatuslikumalt rauamaake. Eestis kuuluvad a-i kivimid kristalse alusko...
Väljahingamine: väljahingamisel aga välised roietevahelised lihased lõtvuvad, sisemised aga tõmbuvad kokku. Diafragma omandab taas kupli kuju ja liigub ülesse poole. Selle tagajärjel väheneb rindkere õõne ruumala nii piki-kui külgsuunas. Rõhk kopsudes tõuseb atmosfääri rõhust kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja. Sügava sisse-ja väljahingamise ajal tänu hingamisabilihastele saab rindkere õõne ruumala muutuda veelgi ulatuslikumalt. Pneumotooraks e õhkrind on olukord kus pleuraõõne hermeetilisus on rikutud (on tekkinud ühendus pluraõõne ja atmosfääri vahel). See ühendus võib olla väljastpoolt kuid ka seestpoolt, või mõlemad korraga. Väljastpoolt nt. torkehaavade korral või roie on tunginud trauma korral pleuraõõnde. Ühendus on tekkinud väljastpoolt: pleuraõõnes on negatiivne õhk ja atmosfääri rõhk on kõrgem, õhk hakkab pleuraõõnde liikuma ja surub
Keskaja ja vararenessansi kirjandus Keskaja ja vararenessansi kirjanduse all mõistame sõnakunsti, mis on Euroopas loodus u 4. või 5. sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. See ajastu tekkis esialgu Rooma impeeriumi vallutanud barbarite rajatud riikides, hiljem ka mujal Euroopas, kestis feodalismi kõrgeima arengutaseme perioodini. Koolides õpetati neid distsipliine, mille määras kirik. See tähendab seitset vaba kunsti, mis olid triivium- grammatika, retoorika, dialektika ja kvadriivium- geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. Keskajal tekkisid senini ainuvalitseva antiikse kreeka- ja ladinakeelse kirjanduse asemele rahvuskeeled. Keskajal jätkub küll ka ladinakeelse kirjanduse traditsioon, aga see kaotab sajandite vältel oma tähtsuse. Varasemas keskaegses kirjanduses saab eristada kolme komponenti: rahvaloomingulised traditsioonid, antiikkirjanduse järelmõjud ja kirjalik kirjasõna. Kõige olulisem neist oli rahvaluule. Kõige viljakamak...
antud käsku ei kuule. Kuid Balzaci jutustaja on paindlikum ja keerulisem, kui esmapilgul paistab. Ta võib kõike näha, kõike teada ja kõikjal olla, kuid ei tee seda alati. Vahel esitab ta küsimusi, millele ta iga kord vastata ei oska - proua Vauquer' pansioni ja pansionäride tutvustusest küsimärke kokku lugedes saab neid päris arvukalt. Juba romaani avalõi-gu järel nihkub vaatepunkt nõnda väliselt positsioonilt sisemisele. Jutustaja tunneb proua Vauquer' pansioni küll ulatuslikumalt kui kes tahes sealsetest elanikest üksikult võttes, kuid ei ilmuta teadmi- si, mida ühel või teisel pansionäril ei võiks olla. Lugeja ei näe tervet pansioni, näiteks perenaise enda ruumidesse ta ei ,,pääse". Samuti piirdub pilt, mille lugeja pansionäridest saab, (esialgu) ainult olevikuga, ajaga, millest jutustus algab. Ainus, kelle ellu heidetakse romaani alguses pikem tagasivaateline pilk, on Goriot ise. Kuid ka tema puhul ei ole ülevaade terviklik
a Moskvas. III NSV Liidu meistrivõistlused 1935. Bakuus ja IV NSV Liidu meistrivõistlused Rostovi Doni ööres 1936. 4 A.Huimerind (1970) „Võrkpall“, Tallinn, Kommun`st Lk. 5-7 5 1938. oli NSV Liidu meistrivõistlustel uued suunad: mängud toimusid välisväljakutel spordiühingute võistkondade vahel. Rahvusvahelisele areenile astus nõukogude võrkpall ulatuslikumalt pärast Suurt Isamaasõda. NSV Liidu juuniorid on kahekordsed Euroopa meistrid.5 5 A.Huimerind (1970) „Võrkpall“, Tallinn, Kommun`st Lk.8-13 6 2. Võrkpalliala tekkimine ja areng Eestis Eesti võrkpalli minevik on värvirikkam kui NSV Liidu võrkpalli lugu. Võrkpall tekkis Eestis vaikselt, kuid praeguseni on see areng olnud väga kiire ja edukas. 1919
IV Renessanss 1. Miks renessansiajastul on selline nimetus taassünd? Kuidas sa iseloomustad seda aega? Renessansiks nimetatakse murrangulist pööret looduse, loomulikkuse, teadmiste ning vabamate inimsuhete poole, mis toimus Lääne-Euroopas 14-16. sajandil. See oli ka inimese isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmadest ja inimese individuaalsuse rõhutamise aeg. 2. Milliselt maalt sai humanism alguse, millisel sajandil? Humansimi algas kõige ulatuslikumalt hiliskeskajal Itaalias (14.-15. saj) ja levis mujale Euroopasse varauusajal (16.saj). 3. Milles seisneb humanistlik õpetus? Humanistlik õpetus tähendab inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest, vastuseisu nii kirikule kui ka seisuslikule ahistamisele. 4. Nimeta kuulsamaid humaniste-kirjanikke(5)? Dante, Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes. 5. ,,Jumalik komöödia" kes on autor, millest teos räägib? See on Dante Alighieri peateos
kontrollija J. Truusmann andis Vilde kohta eitava iseloomustuse, mistõttu Trükiasjade Peavalitsuselt ei saadud nõusolekut. Kuni aga asjaajamine valitsusasutuste vahel käimas oli, toimetas Eduard Vilde tegelikult ,,Postimeest" viis kuud, 1887. aasta lõpust kuni järgmise aasta maini. Need kuud oli tema ajakirjanduslikus tegevuses kõige vastutusrikkamad. Vildel tuli organiseerida esimene nädalalehest suurem Eesti ajaleht, tuli hankida ulatuslikumalt kaastööd ning luua suurem kirjasaatjate võrk. Ajalehe sagedam ilmumine nõudis kiiremat toimetamisprotsessi, sõnumite värskust ja lisaks nõudis kasvav lugejate arv sisu mitmekesistamist. Tagantjärele pidas Vilde ajalehe omandamise kavatsust hulljulgeks ettevõtteks, mille nurjumist ta ei kahetsenud. Kui Eduard Vildet lõpuks ,,Postimehe" toimetajaks ei kinnitatud, jäi ta sama ajalehe reapalgaliseks kaastööliseks. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 179-180)
üksikute ainete kaupa, vaid komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Ideaalseks, õppeaineid ühendavaks õppetegevuseks algkooli algastmes peeti kodulugu. Eesti pedagoogikateaduse edasiarendamisele aitas kaasa Tartu Ülikooli pedagoogika õppetooli rajamine. 1920. aastal nimetati selle esimeseks professoriks Peeter Põld, kes oli Eesti rahvusliku kooli rajaja. Eesti õpetajad tutvusid reformpedagoogikaga ulatuslikumalt 1922. aasta suvel esimesel Eesti kasvatusteaduslikul nädalal. Selle korraldaja oli Eesti Õpetajate Liit, esinesid tuntud teadlased Saksa- ja Inglismaalt. Teaduste kiire areng viis õppeprogrammide ülekoormamiseni, tundides ei suudetud programmi mälukohaselt läbi võtta, õpitu unustati ruttu, sest see polnud saanud isiksuse lahutamatuks osaks. Suurem osa õpetajatest jäi lõpuks vanade äraproovitud kasvatusmeetodite juurde
verevarustus, teiselt poolt aga tuleb töövõime säilitamiseks vältida kehatemperatuuri ülemäärast tõusu.Viimane eeldab metaboolse soojuse efektiivset juhtimist organismi süvapiirkondadest keha pinnale, mis omakorda tekitab vajaduse naha ja nahaaluse koe verevarustuse suurendamiseks. Lihaste ja naha ning nahaaluste kudede verevarustust püütakse sellises olukorras vajalikul tasemel hoida, vähendades normaal- se temperatuuriga keskkonnaga võrreldes märksa ulatuslikumalt verevoolu siseelunditesse. Sellega on seletatav tõsiasi, miks vastupidavustööl kuumas kliimas suureneb oluliselt maksa- ja neeruvaevuste esinemissagedus. Kuumas kliimas, võrreldes harjumuspärase keskkonnaga, suureneb higieritus nii puhkeseisundis kui ka kehalisel pingutusel, mis paratamatult suurendab organismi veekaotusi. Kehalisel tööl väheneb südame löögimaht enam- vähem proportsionaalselt üldise veekaotuse määraga, samas suureneb südame löögisagedus ligikaudu
Loodi Eesti Põllumajandus Akadeemia, mis koolitas välja spetsialiste. Halvasti mõjusid ka Hrustsovi eksperimendid, näiteks maisi sundkasvatamine. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: mindi üle ühele kindlale põllumajandussaaduse tootmisele. Industrialiseerimise laiendamine Põlevkivitööstus spetsialiseerus täielikult kütte-energeetikale. Ehk kaevandatud põlevkivi läks elektrijaamade kütteks ja gaasi tootmiseks. Ulatuslikumalt hakati arendama ka aparaadiehitust ja kalapüüki. Tööstuse kasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti mitmeid ehitusmaterjalide tööstusi. Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid.
asuvad maad on tühjad, hõivamata ja asustatud metsikute hordidega, nendega saab rääkida vaid vägivalla keeles ehk neid vallutades. Koloniaalpoliitika põhimõtted: unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine), bürokratiseerimine (seaduste kehtestamine ning ellu viimine), venestamine (alates venelaste asustamisest vallutatud aladeni kuni selleni, et põlisrahval keelati rääkida ja kirjutada emakeeles) kõige ulatuslikumalt kehtestati venestamispoliitikat äärealadel, sh Balti kubermangudes Ühiskonna militariseeritus Vene impeerium tekkis tänu Peeter I loodud regulaararmee- massiarmee. Sõjaväest sai impeeriumi üks tugialasid, omaette riik riigis 1716 sõjaväemäärustik oli kogu ühiskonnaelu, ka tsiviilelu korraldamise aluseks, selle taga Peeter I maalmavaade- sõjavägi pidi olema ühsikonna mudelik, seal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
