Tunnused, mille järgi hinnatakse sarnasustj ja oletatavat ühist päritolu: · Morfoloogilised; · Ökoloogilised; · Geneetilsed; · Embrüoloogilised; · Zoogeograafilised 1 Kalade suursüstemaatilised üksused ja nende evolutsioonilne tagapõhi. Süstemaatilised suurjaotused on väga ebavõrdse esindatusega, mõnes väga eripäeases harus on säilinud vaid üks või paar liiki, teistes esineb sadu liike. Kasvatatavate liikide jaotumine on samuti ebaühtlane. Selles mängivad kaasa ajalugu, traditsioonid ja tarbimisharjumused, millest oleneb kala tarbimisväärtus ja kalade bioloogia iseärasused, millest olenem kui kerge on mõnda liiki kasvatada. 2 Valdav osa kalakasvatuse toodangust annavad kalad, kes kuuluvad seltsidesse: · Lõhelised; · Karpkalalised; · Sägalised; · Ahvenalised. 2
Teraviljapõld (mahekasutus, viljavaheldus) Mis see on? Mahepõllumajandus taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv taime ja loomakasvatus. Viljavaheldus kasvatatavate kultuuride vahetamine. Ei kasutata herbitsiide. Piiratakse oluliselt mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamist. Keelatud on kasvatada GMO loomi ja taimi. Allakülv Taimestik Levinuimad teraviljad rukis, oder, kaer, nisu. Viljeluskultuuri kujunemine Mahetootmises tuleks orgaanilist materjali (sõnnikut, taimejäänuseid) kompostida, sest kuumkäärimisel
samasuguste traditsiooniliste taimede mõjuga võrreldes erinevusi leitud. Kõik taimed , nii GMO-d, sordiaretuse teel saadud kui ka loodusses metsikult kasvavad taimed toodavad elutegevuse käigus paljusid ühendeid, millest mõned võivad mingisuguses koguses olla mürgised või põhjustada allergiat. Nõuded GMO-dele on märksa rangemad kui traditsioonilise sordiaretuse teel saadud uutele taimesortidele. Seega on toiduks kasvatatavate GMO-de söömine sama ohutu kui analoogsete mitte GM-taimede tarbimine. GM-taimedega on tehtud mitmeid pikaajalisi ja ka põlvkondadeüleseid toitmiskatseid ning terviseriske, mürgisust ega märkimisväärset erinevust vastavatest mitte GM-taimedest pole täheldatud. Elis Kukk, Loomakasvatuse I kursus
• 4 spl sidrunimahla • max 5 spl heledat virgin`oliiviõli • 1 tl ingverit • 4 küüslauguküünt • 1 tl koriandrit • 1 spl kurkumit • 3 spl maitsestamata jogurtit • pipart või piprasegu • soola • Marinaadi pandud vutid kata fooliumi vms kattega, hoia neid ca 12 tundi, aeg-ajalt keera. Grilli praeahjus või sütel. Käesolev vutiliha marineerimise retsept on pärit kaugelt idast (tõenäoliselt Hiinast). Pardiliha • Pardiliha on võrreldes teiste lihaks kasvatatavate lindude lihaga suurema rasvasisaldusega. • Pardilihal on võrreldes teiste linnulihadega rikkalikum ja tugevam maitse. • Sinepiseemnete ja õllega hautatud pardikoivad • 10-12 kartulit 4 Rannamõisa jahutatud pardikoiba soola kimp koriandrit 1 sl sinepiseemneid 3 dl õlu • Koori kartulid ning lõika need noaga kolmeks- neljaks tükiks. Hõõru pardikoivad soolaga korralikult kokku ning aseta vaheldumisi pardikoibade ja hakitud koriandriga ahjuvormi.
füsioloogiliselt hästi sobiv. Viljapeksul eralduvat põhku (kõrsi, õlgi) ja aganaid tarvitatakse allapanuks,koresöödaks, katte- ja pakkematerjaliks, kütteks, mõnel maal tselluloositööstuse tooraineks ja muuks. Kohati, sealhulgas Eestis, kasvatatakse teravilja ka haljalt koristamiseks. Üldiseloomustus Eestis kasvatatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu, need on temperatuuri suhtes vähenõudlikud (Eestis kasvatatavate sortidesoodsaim temperatuur on 1315°C), kuid suhteliselt põuakartlikud pikapäevataimed. Hirss, mais, riis ja sorgo on soojanõudlikud lühipäevataimed, nad (v.a riis) taluvad hästi põuda. Teraviljad on enamasti üheaastased. Nisul, rukkil ja odral on ka talvituvaid vorme; neid taliteravilju külvatakse sügisel (Eestis augusti lõpus või septembri alguses). Taliteraviljad lepivadidanemis-ja tärkamisjärgus jaheda
pehme ja rasvasena,siis saab hoida märkimisväärse koguse kaloreid kokku. (Ei soovita!) Huvitavat · Lihasaadustele lisatakse tärklist selleks, et nendes paremini vett siduda. Tärklis ei mõjuta lihatoodete maitset. Kõige sagedasem on tärklis keeduvorstides.Tärklis liidab vorstisegu komponendid keeduvorstis ühtseks massiks. Kasutatud kirjandus · Ajakiri "Eesti Loodus"artikkel tärklisest · Wikipedia · Eestis kasvatatavate kartulisortide tärklisesisaldus ja tärkliseosakeste suurusjaotus-Bakalaureusetöö
Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud.
1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2
-Energiakriis eriti nafta hinna hüppeline tõus; -Kliimamuutused, mis piirkondlikult toovad kaasa kas kõrbestumist, üleujutuste sagenemist, vihmaperioodide muutusi, torme jne saakide kahjustused suurenevad; samuti piirkondlikud saakide hävinemised, mis ei pruugi olla kliimamuutustega seotud; Kliimamuutuste vastu võitlemine: biokütuste tootmise subsideerimine on vähendanud toiduks kasvatatavate kultuuride pindala; Tagajärjed Imikute ja laste ebapiisav toitumine pärsib nende füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarendamist. Suurendab vastuvõtlikkust haigustele (lisaks väärarengud, pimedus) Suurendab alakaalulisust: täna on maailmas u 146 miljonit alakaalulist last. Põhjustab surma: enam kui 50% kõigist laste surmajuhtumitest maailmas on põhjustanud nälg. See teeb aastas ~ 6 miljonit surnud last!
loomakasvatusele? Põllumajandus on levinud enamasti Lõuna-Itaalias. Seal on iseloomulikuks suur tööpuudus, väljarändamine, seda pole suutnud leevendada ka industrialiseerimine ning osaline maa jaotamine. Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu-ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju. Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja ka sigu. 4)Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? 1).Itaalia varustab end ise niisutatavatel aladel kasvatatavate nisu, maisi, suhkrupeedi ja riisiga. 2)Ostab sisse teravilja (nisu), suhkrut ja loomakasvatussaadusi. 3) Ekspordib köögivilju (tomateid), maisi, tubakat, toiduõli, makarone, tsitruselisi, liha ja kala, puuvilju (apelsine, mandariine, sidruneid, kiivisid), viinamarju ja oliive. 4) Veini ekspordilt on Itaalia esimeste hulgas. 5) Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega? Tööstusettevõtetest lähtuva õhusaaste heitkoguste nagu näiteks vääveldioksiid;
Kasvab suurte puhmikutena, mille läbimõõt võib olla isegi üle meetri. BerndH, 2003 Kahelehine käokeel Samuti tuntud kui Ööviiul või Ööneitsi. Ööviiul on üks meie tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi. Kahelehist käokeelt leidub peaaegu kõikjal, kuid alati väikesel hulgal. NiiduKuremõõk Meie ainuke looduslik gladiool. Mõõtmetelt on meie kuremõõga õied siiski palju väiksemad kui aiataimedena kasvatatavate gladioolide omad. Tavaliselt ei ole õied pikemad kui kolm ja pool sentimeetrit. Õite värvus on gladioolile tavaline: punakaslillakas. Linnud Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis: Rabapüü, Kaljukotkas, Must toonekurg, Suur ja väike konnakotkas, Niidurüdi ja Rohune pp. Rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevadeti kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Soomaa taastatud luhtadel rääksuvad rukkiräägud.
väikestesse madalatesse järvedesse, nii et neid oli võimalik vajalikul hetkel hõlpsalt välja püüda. Sellise vesiviljeluse algus ulatub kiviaega, kui inimene hakkas loodusressursse mõjutama. Euroopas vastab see ajajärgule umbes 4000 aastat enne meie ajaarvamist. Sellist minimalistlikku vesiviljelust Euroopas enam ei esine, sest kõikide vesiviljelusliikide puhul toimub tänapäeval vähemalt mingigi tehniline vastastikune suhtlemine looduskeskkonna või kasvatatavate isenditega. Vesiviljeluse arengu järgmiseks etapiks oli olukord, kus ei loodetud enam üksnes looduse peale, vaid hakati veekeskkonda kohandama sel viisil, et soodustada kalade, molluskite ja/või koorikloomade populatsioonide arengut. Sellise vesiviljeluse kõige keerulisemaks vormiks oli karpkalade tiikides kasvatamine Hiinas, mida on märgitud kuulsas Fan-Li traktaadis, mis pärineb V sajandist enne Kristust. Ja Euroopas
Itaalia on maailma suurim viinmarjakasvataja. Enamarenenud loomakasvatusharud: Loomakasvatuses on oluline lihakari. Peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde (kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid. MILLISEID PÕLLUMAJANDUSTOOTEID EKSPORDITAKSE? Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Itaalia varustab end ise niisutatavatel aladel kasvatatavate nisu, maisi, suhkrupeedi ja riisiga. Milliseid põllumajandustooteid impordib? Ostab sisse teravilja (nisu), suhkrut ja loomakasvatussaadusi. Milliseid põllumajandustooteid ekspordib? Ekspordib köögivilju (tomateid), maisi, tubakat, toiduõli, makarone, tsitruselisi, liha ja kala, puuvilju (apelsine, mandariine, sidruneid, kiivisid), viinamarju ja oliive. Milliste toodete ekspordilt maailmas esimeste hulgas? Veini ekspordilt on Itaalia esimeste hulgas.
Ettevõte omab metsakultiveerimismaterjali tootmise tegevusluba (nr. 105) ning on kantud taimetervise registrisse (nr. 1163) Kalevi talu puukool alustas metsataimekasvatusega 1998. aastal, kui külvati avamaale hariliku kuuse seemned. 1999. aastal suurendati kasvupinda ja tehti esimene arukase külv turbapeenardele. 2005.aastal müüdi metsa ja põllule istutamiseks 346 tuhat puutaime. Kaseistikute toodangumaht oli 2005.aastaks kolmekordistunud, kuid avamaal kasvatatavate kuuseistikute maht on jäänud samaks. 2001. aastal ehitati katmikala ja alustati suletud juurekavaga metsataimede kasvatamisega. Pottides kasvatatakse hariliku kuuse- ja kasetaimi, nende kasvuaeg on 1-2 aastat Põhiliseks tooteks on metsa istutamiseks sobilikud taimed, aga pakutakse ka astelpaju taimi. Kalevi talu asub Lääne-Virumaal, Väike-Maarja vallas.
Mart Mägi Lõuna-Aafrika Vabariigi põllumajandus Lõuna-Aafrika Vabariigis on suuremahuline ning hästiarenenud põllumajandussektor. Sellal kui kaevandamine ja tekstiilitööstus arenesid kiirelt langes põllumajanduse osa SKP-st 20%-lt 1930ndatel 12%-ni 1960ndatel ning vähem kui 7%-ni 1990ndatel aastatel. Muljetavaldav on kasvatatavate taimede mitmekesisus. Kasvatatakse peaaegu kõiki sorte toiduks sobivaid taimi ning kiudtaimi, meditsiinis ning keemiatööstuses kasutatavaid taimi. See näitab riigi mitmekesist kliimat ja maastikku. Lõuna-Aafrika Vabariik on pindalalt (1,2 miljonit ruutkilomeetrit) võrreldav 1/8-ga USAst ning hõlmab seitset kliimavöödet. Kahte kolmandikku riigi territooriumist hõlmab ulatuslik kiltmaa keskmise kõrgusega 1220-1830 meetrit. Lõuna-Aafrika Vabariigi pindalast on kõigest 13% kõlbulik põllumajand...
• KALU, • LIMUSEID (AUSTRID,KAMMKARBID, PÄRLIKARBID), • VÄHILISI (KREVETID, KRABID, VÄHID), • VEETAIMI • JT. VEEORGANISME. • 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala VESIVILJELUSE ISEÄRASUSED ERINEVUSED PÕLLUMAJANDUSLOOMADE KASVATAMISEGA TULENEVAD: 1. KÕIK PROTSESSID TOIMUVAD VEES. 2. ORGANISMID ON KÕIGUSOOJASED JA NENDE HEAOLU,KASV NING ARENG JA JÄRGLASTE SAAMINE SÕLTUB VEE TEMPERATUURIST. 3. KORRAGA SÜNNIB VÄGA PALJU JÄRGLASI. 4. KASVATATAVATE LIIKIDE MITMEKESISUS ON VÄGA SUUR. Vesiviljelus erineb veeorganismide püügist sama palju kui seakasvatus seajahist VESIVILJELUS Vesiviljeluse vormide ja viiside järgi võib seda liigitada vastavalt; • tegevuse eesmärgile, • tootmise intensiivsusele, • veevarustusele, • tootmis tsükli iseärasustele. VESIVILJELUSE HARUD Vesiviljeluse kaks olulisemat haru on- • toiduna tarbimiseks määratud organismide kasvatamine;
RAPS POWER Raps 18-9-15 antud väetisetoiteelementide sisaldus on koostatud just ristõieliste liikide vajadusi arvestades. Antud talu põllul toimub väetise andmine külviaegselt kombineeritud külvikuga. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM. LUBIVÄETISTE KASUTAMINE Lupjamistööd tehakse antud põllul, kõik ühel aastal keskmiselt 5 aastase intervalliga. Lupjamiseks kasutatakse klinkritolmu. Tabel 1. Antud põllu külvikord kasvatatavate kultuuride ja taimetoitelementide vajadus kg/ha. taimetoitelementide vajadus põld Kultuur ha saak t/ha huumus kg/ha N P K 1 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 2 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 3 RUKIS 20 3 <2 88 16 40
Kasvatuse võimule ja võimetusele mõeldes on küsimuseks ideede-ideaalide ning tõsiasjade omavaheline suhe. (Kuurme, 2003, lk 5) 3 Sellest kõigest võib järeldada, et ei ole olemas kindlaid hea või halva kasvataja kriteeriume, vaid see sõltub konkreetsetest olukordadest ja indiviididest. Lähenemine, mis toimib ühele, ei pruugi toimida teisele. Kasvatajatena omame kasvatatavate üle teatud võimu, mis on ühelt poolt küll vajalik, kuid teisalt peame selle kasutamisega ettevaatlikud olema, et vältida liialdusi. Ühte võimu omavate inimestena oleme ometi teiste võimude meelevallas ja sellepärast ei saa me oma töös olla täielikult vabad ning peame teatud standarditest kinni pidama. Seega tuleb jälgida, et õpetame seda ka oma hoolealustele. Kindlasti on olemas hea ja halb kasvatus, kuid milline on hea ja milline halb? selle üle võib lõputult diskuteerida
Koolisõiduks Krossiks Rakendiks 18% Lihtsalt trenni hobuseks 23% Takistus- kui ka koolisõiduks 6% 6% Joonis 6. Eestis kasvatatavate trakeenide kasutamine. „Mis värvi trakeene on põhiliselt teie tallis?“ – tavavärvideks on kõrb ja raudjas (joonis 7). 13 Eesti tallides kasvatatavatetrakeenidevärvused 6% 6% 13% hall 25%
, 1989). Mesilaste korjemaa on piirkond, kust mesilased hangivad endale eluks vajaliku toidu, vee ja muud materjalid. Korjeala pikendamise ja mesilasperede produktiivsuse tõstmise seisukohalt on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva õitsemisajaga meetaimedest. Seepärast sobib mesila paigutada lehtpuumetsade, põdrakanepi ja vaarikatega kaetud raiesmike, heina- ja karjamaade, nõmmliivatee- ja kanarbikumassiivide ning põllul kasvatatavate meetaimede lähedusse. Sobivad on mesila läheduses ka ebaühtlase reljeefiga maakohad. Sellistes kohtades õitsevad sama liigi meetaimed eri aegadel, mille tõttu pikeneb meetaimede õitsemise aeg ka mõne päeva edasi(Kulbin jt., 1989). Meeles tuleb pidada ka seda, et mesilad ei asuks üksteisele liiga lähedal. Nad peaksid asuma üksteisest vähemalt 3 kilomeetri kaugusel, et vältida korjemaa mesilastega üleküllastumist ning meesaagi langust
eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi Eneseharidus-inimese aktiivne teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on seotud teda huvitavate teadmiste otsimise ja omandamisega Pedagoogiline protsess-spetsiaalselt organiseeritud kindla aja jooksul ja kindla kasvatussüsteemi raamestoimuv kasvataja ja kasvandiku ühistegevus, mis on suunatud püstitatud eesmärkide saavutamisele ja kasvatatavate soovitud isiksuseomaduste kujunemisele Õppesisu- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum. Ühelt poolt vahendatakse teiselt poolt omandatakse. Kasvatusmeetod- plaanipärane toimimisviis. Isiksus on omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Indiviid- inimene kui üksik teiste seas; üksikolend Individuaalsus- isikupära, omapära
käijakse sest see avaldab suurt mõju lapsele.Kambavaimus tehakse ka seda mida õigeks ei peeta. Saates oli juttu ka lastekodu kasvandikuga kellel nüüdseks oma pere.Tal pole olnud vanemlikku eeskujuja ometi on tal nüüd tubli pereisa. Ta teab mis elu on lastekodus ja seeläbi on andnund kodu ka võõrastele lastele,et neil oleks soojust ja armastust millest ta ise võibolla lastekodus ilma jäi.Ja oma uues peres ta tahab teha kõik selleks et pere oleks õnnelik.Ta töötab raskesti kasvatatavate laste kasvatamisega.Ja arvab,et musta tsenaariumi pole olemas,et kui tuleb raskesti kasvatav laps siis alati on lootust ümberkasvatamisele. Ja ta tunnistab, et on olukordi olnud kus ei tea mida teha. Kellel seda poleks siis olnud. Arutati ka selle üle, et kas laste kasvatamiseks peaks läbima testi ja kui mõttekad on käsiraamatud.Arvati ,et lastekasvatamine pole koolitarkus ja loodus paneb ise paika ja elukool aitab.Arvan, et kui
Intensiivse vesiviljeluse korral kasvatatavaid organisme söödetakse. Ekstensiivse vesiviljeluse vorm on kõige vanem, seal suletakse veeloomad kalda laguunidesse, tiikidesse või väikestesse madalatesse järvedesse nii, et neid saaks hõlpsasti püüda. Veekogusid puhastatakse tihti ja väetatakse, et soodustada veetaimestiku arengut. Tootmist saab suurendada siis, kui võtta kasutusele uusi veekogusid. Praegu kasvatatakse ekstensiivselt vaid molluskeid. Intensiivses vesiviljeluses on kasvatatavate veeorganismide tihedus (kg/m3) suur, kasvatuskeskkond on kindlalt inimese kontrolli all. Kalu sorteeritakse ning paigutatakse ühe tootmistsükli jooksul ümber, neid vaktsineeritakse, haigestunud isendeid ravitakse antibiootikumidega. Suure kalapüügimahuga riigid on Peruu, Tsiili ja Norra, nemad toodavad püütud saagist kalajahu ja -õli, mida kasutatakse loomakasvatuses. Kalajahust umbes pool kasutatakse ära vesiviljeluses söödana kalakasvatuses
saatedokumendile tootja taimetervise registrinumbri; Uuendama tarbekartuli tootmisel igal aastal 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud paljundusmaterjaliga; Teavitama järelevalveasutust Euroopa Liidu liikmesriikidest toodavast tarbekartulist ja taimsest paljundusmaterjalist; Esitama igal aastal hiljemalt 15. jaanuariks registri volitatud töötlejale andmed tootmises kasutatavate pindalade suuruse ja tootmiskohtade ning kasvatatavate kultuuride kohta. 3. Seleta lahti taimekaitsevahendi kasutamise nõuded. Arvestades head taimekaitsetava, taimekaitsevahendeid tohib kasutada ainult loas määratud ja nii nagu märgistustel kirjas on. Professionaalne kasutaja arvestab ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Ei tohi rikkuda veeseadust ega looduskaitseseadust. Integreeritud taimekaitse on kasutatavate taimekaitseabinõude kaalumine ning sellele järgnev
eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi Eneseharidus-inimese aktiivne teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on seotud teda huvitavate teadmiste otsimise ja omandamisega Pedagoogiline protsess-spetsiaalselt organiseeritud kindla aja jooksul ja kindla kasvatussüsteemi raamestoimuv kasvataja ja kasvandiku ühistegevus, mis on suunatud püstitatud eesmärkide saavutamisele ja kasvatatavate soovitud isiksuseomaduste kujunemisele Kasvatussüsteem-kompleks, mis sisaldab endas: 1)eesmärke 2)subjekte, kes realiseerivad neid eesmärke 3)tegevust 4)süsteemis osalejate vahelisi ja neid ühendavaid suhteid 5)kasvatuskeskkona ja juhtimist, mis tagab kasvatuskomponentide ühtsuse ja selle süsteemi arengu. Ükskõik millise komponendi puudumine viib kogu süsteemi lagunemisele Printsiibid- lähtub ja peab kinni kindlatest põhimõtetest. Õppesisu- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum
[1] Mesilaste korjemaa on piirkond, kust mesilased hangivad endale eluks vajaliku toidu, vee ja muud materjalid. Korjeala pikendamise ja mesilasperede produktiivsuse tõstmise seisukohalt on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva õitsemisajaga meetaimedest. Seepärast sobib mesila paigutada lehtpuumetsade, põdrakanepi ja vaarikatega kaetud raiesmike, heina- ja karjamaade, nõmmliivatee- ja kanarbikumassiivide ning põllul kasvatatavate meetaimede lähedusse. Sobivad on mesila läheduses ka ebaühtlase reljeefiga maakohad, kus esineb künkaid, orge ja nõlvu. Sellistes kohtades õitsevad sama liigi meetaimed eri aegadel, mille tõttu pikeneb meetaimede õitsemise aeg ka mõne päeva edasi. [1] Mida lähemal mesila meetaimedele asub, seda rohkem ja väiksema lennuaja kuluga koguvad mesilased mett. Seda tuleb meeles pidada mesila ja selle osakondade rajamisel ja eriti mesilasperede transportimisel meetaimede massiivile. [1]
Karpkalad kasvatatakse suurtes tiikides. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veerežiimiga – täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks. Tiigi täielikuks veest tühjendamiseks rajatakse selle põhja kogumiskraavid ja antakse talle väljavoolu suunas vähemalt 3‰ kalle. Tiigid on jaotatud kategooriatesse: Sugu ja asenduskalade tiik, I järgu kasvutiik, II järgu kasvutiik, tootmistiik, talvitustustiigid. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m). Kasvutiigid suuremad (5-25 ha) ja sügavamad (1 - 2 m). Kasutatakse ka
Taimede kasutamine paberina või selle algmaterjalina sai alguse Vanas-Egiptuses, kus egiptlased kasutasid Niiluse jõe kallastel kasvava papüüruse kuivatatud varsi selle peale kirjutamiseks.3 Tänapäevane paber ja selle tootmise meetod pärineb hiinlastelt, kes 1000 aastat tagasi töötasid välja meetodi, kuidas saada valget paberit. Taimekasvatusest ei saa üle ega ümber ka põllumajanduse kõrvalharul loomakasvatuses. Tänapäevane loomade söötmine toimubki põhiliselt enda poolt kasvatatavate taimede alusel, kuhu siis mõnikord lisatakse muid toidulisandeid. Eelnevast järeldades on taimekasvatus väga vajalik Tänapäeval on hakatud taimi kasvatama ka muudel eesmärkidel, kus taimede kasvatamise põhieesmärgiks ei ole mitte selle kasulikkus, vaid ilu. Taimi seostatakse erinevate energiatega ja ilusa looduse keskel viibides, vabastab selle ilu hoomamine oma meeltega inimese pingetest ja stressist. Taimed muudavad kogu planeedi ilusamaks, kuigi me elame sinisel
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Pamela Sageus ja Keijo-Kim Taal KARTULID JA PIRNID Kodutöö e-õpe Juhendaja Lidia Feklistova Tartu 2015 Contents SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1PIRN.............................................................................................................. 4 1.1Botaaniline iseloomustus.......................................................................4 1.2Ajalugu................................................................................................... 4 1.3Levik....................................................................................................... 4 1.4Kultivarid................................................................................................ 5 1.5Pirnide tootmine maail...
· fiiberplasti ning liimpressplaadi tootmises. Lühikest kiudu kasutatakse: · nööri, vatiini, soojusisolatsiooni vildi tootmises; · multsid, kattematerjalid-loorid; · veotekstiilide, tsemendi, mastiksite ning pahtlite tootmises KANEP Kanep on kiu- ja õlitaim nagu linagi. Lähedane on nõgeseliste sugukond. Kanep on tugev püstine kiirekasvuline üheaastane rohttaim. Kanep on keskmiselt 1,5 m kõrge, kuid lõuna pool kasvatatavate sortide kõrgus on kuni 3,5 m. Kasvatatakse soojas ja parajas kliimas, tahab head mulda. Kanep on rebimisel linast tugevam, ta on üldse üks tugevamaid ja ajale vastupidavaimaid looduslikke kiudaineid. Kiud on rohkem puitunud kui linal, seepärast kasutatakse vähem kangakudumiseks. Et kanepikiud on vastupidav, siis tehakse temast laevaköisi, nööre, kotte, tuletõrjevoolikuid jne. Kanep meditsiiniliselt
siseneb rakutuuma ja lülitub seal rekombinatsiooni teel genoomi. Mõlema meetodi puhul tuleb pärast DNA rakku viimist muundatud üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame me tõelise GMO. Üksikust rakust uue taime regeneratsioonil kasutatakse koekultuuri meetodeid, mida tuntakse põhimõtteliselt juba üle poole sajandi. Sarnase metoodikaga on kasvatatud näiteks laialt tuntud meristeemmaasikad, koekultuuri etapi on läbinud suur osa Eestis kasvatatavate seemnekartulite eellasi. Geenitehnoloogia on üpriski moodne, ent siiski mitte suisa eilse päeva saavutus. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal, esimesed GM taimed tehti Belgias ja Missouris 1983. aastal GMOde kasutamine Ehkki GMOde kasutamise ajalugu pole kuigi pikk, on maailmas juba mitmeid GMOsid kasutusele lubatud. Euroopa Liidus kasvatatakse või kasutatakse tööstuslikult paarikümmend nimetust GMOsid. Esimestena tulid turule GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes
suuremaid tööstuseid on vähe transpordi probleemide tõttu. Kongo põllumajandus on suure ülekaaluga keskendunud taimekasvatusele, loomakasvatus on väga vähe arenenud. Kõige suurema osa põllumajandusest moodustavad kohv, palmiõli, suhkur, tee, puuvill ja kakao. Kõige suurema osa toidulauast aga moodustavad jahubanaan, riis, mais ja maapähklid. Loomadest kasvatatakse veiseid peamiselt idas ja lõunas, sigu läänes ja lambaid idaosas. Muude kasvatatavate koduloomade hulka kuuluvad kanad, haned, tuvid ja küülikud. Loomi kasvatatakse üldjoontes aga väga vähe ning saadakse peaaegu täidetud riigisisesed vajadused. Kuna Kongo siseselt on suured toiduprobleemid, siis eksporditakse toitu vähesel määral. Kuid riigi siseselt on kohv ekspordilt kolmandal kohal ning kumm neljandal. Kuigi riigisiseselt kasvatatakse toitu ka müügiks, siis tuleb ikkagi väga paljusid elementaarseid toiduaineid importida, kuna transpordisüsteem on niivõrd halb
maasikas ning palju C vitamiini on ka apelsinis ja mustikas. Erinevate puuviljade kasulikkus : Toon välja kõige kasulikumad marjad ja puuviljad. Nendes on enim vitamiine ja mineraalaineid. 4 Mustad sõstrad : Maailmas on must sõstar marjade seas tähtsale kohale tõusnud tema marjade väärtuslike omaduste tõttu. C-vitamiini sisaldab must sõstar meie aiamarjade seas kõige rohkem 66 kuni 258 mg 100 grammi marjade kohta. Eestis kasvatatavate sortide marjades on C-vitamiini keskmiselt 154 mg 100 grammi kohta. Musta sõstra marjades on vitamiinid püsivad, C-vitamiini säilib sordist olenevalt keedistes 52 60 %, kompotis 50 94 % ja mahlas 44 81 %. Väga palju on P-vitamiini, umbes 1,1 1,2 %. Inimese organismile kättesaadava P-vitamiini poolest on aroonia ja must sõstar peaaegu võrdsed. Musta sõstra marjad sisaldavad rohkesti kaaliumi, fosfori, magneesiumi, seleeni ning teisi mineraalaineid
teel genoomi. Mõlema meetodi puhul tuleb pärast DNA rakku viimist muundatud üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame tõelise GMO. Üksikust rakust uue taime regeneratsioonil kasutatakse koekultuuri meetodeid, mida tuntakse põhimõtteliselt juba üle poole sajandi. Sarnase metoodikaga on kasvatatud näiteks laialt tuntud meristeemmaasikad, koekultuuri etapi on läbinud suur osa Eestis kasvatatavate seemnekartulite eellasi. GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Kui nüüd viia kirjeldatud organismi veel üks geen, erineb selle GMO genoom eellase omast 0,00002%. Vaatamata sellele, et organismi geenide kogum on peaaegu samasugune kui
ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid. · Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas? Itaalia ei ole ühegi loomakasvatusharu arengult maailma esimeste hulgas. 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? · Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Itaalia varustab end ise niisutatavatel aladel kasvatatavate nisu, maisi, suhkrupeedi ja riisiga. 6 · Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse? Ostab sisse teravilja (nisu), suhkrut ja loomakasvatussaadusi. · Milliseid tooteid ekspordib? Ekspordib köögivilju (tomateid), maisi, tubakat, toiduõli, makarone, tsitruselisi, liha ja kala, puuvilju (apelsine, mandariine, sidruneid, kiivisid), viinamarju ja oliive.
üsnagi kahjulikult mõjuda saagile. Samuti suureneb kulu ka herbitsiidide ja fungitsiidide koha pealt. Üks olulisi aspekte on ka kindlasti see, et seeme peab olema puhas umrohtudest ning kindlasti ka haigustele vastupidav. Umbrohtumist ärahoidvatest abinõudest on tähtsamad: 1) umbrohuseemnepuhas ja kvaliteetne külvis, 2) idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine, 3) väljaspool põlde kasvatatavate umbrohtude hävitamine ja tühikute kaotamine põllul, 4) kultuuride õigeaegne koristamine, vältides umbrohuseemnete levikut põllule, 5) taimejäänuste mulda viimine, 6) tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning umbrohtude leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus. Kahjustajate suurt arvukust piirava tõrje peamised võtted: 1) bioloogilise mitmekesisuse säilitamine agrobiotsönoosides ehk kultuurmaastikes,
Samasse alluvusse kuulusid veel 14 isemajandavat katsemajandit: Juuliku, Kuusiku, Polli ja Tooma Katsebaasid; Jõgeva, Karja ja Saku näidissovhoosid; Antsla, Jäneda ja Olustvere sovhoostehnikumid; Põdra, Ravila ja Simuna sovhoosid ning Sangaste aretuspunkt. Katsemajandite kogupindala oli 1969. aasta andmetel 48 730 ha. Kasvatati eliit- ja kõrgema sordi seemneid. Uurimissuunad olid maa otstarbeka ärakasutamise võimalused, tähtsamate Eestis kasvatatavate kultuuride agrotehnika ja sordiaretus, taimekaitse, maaparandus, tööde mehhaniseerimine, tootmise ökonoomika. Loetelu teostamise tarvis oli Jõgeva Sordiaretusjaamas kaks iseseisvat laboratooriumi − keemilised analüüsid ja mikrobioloogia. Kogu selle suure masinavärgi eesotsas oli alates 1959. aastast Ilmar Jürisson ja keskus, mis asus Sakus. 2
· Pärast ettevõtte tunnustamist ja registrisse kandmist kontrollib PMA järelevalveametnik ettevõtte mahepõllumajanduslikku tootmist igal järgneval aastal vähemalt ühe korra kohapeal. Suuremaid ettevõtteid võidakse kontrollida ka rohkem, sõltuvalt tootmise keerukusest ja riskidest. · Pärast kontrollimist väljastatakse igale ettevõttele tõendav dokument, mis on aluseks mahetoodangu realiseerimisel. Sellele kantakse ettevõtte kontaktandmed, kontrolliasutuse kood: EE-ÖKO-01, kasvatatavate kultuuride nimetused koos pindalaga ja määratlusega, kas kasvataud toodang on mahe või üleminekuajal või mittemahepõllumajanduslik. Sama kirjeldatakse loomaliikide kasvatamisel. 6. Kuidas märgistatakse mahetooteid? Millal võib viidata mahetootmisele? · Mahemärki kandvad saadused on kasvatatud mahepõllumajandusele üleminekuaja (kaks või kolm aastat) läbinud maal või pärinevad üleminekuaja läbinud loomadelt.
B variant 1) Kirjeldage mikroorganismide külvamise tehnikaid. Millal on otstarbekas üht või teist kasutada? Joonkülvi kasutatakse põhiliselt tahketel agarsöötmetel kasvatatavate ja säilitatavate mikroorganismide kollektsioonide või töökultuuride uuendamiseks. Külvatakse enamasti katseklaasidesse valatud längagarile (kaldagarile), vahel ka Petri tassis olevale söötmele. Külvinõelaga kantakse kultuur agari pinnale (analoogiliselt joonkülviga kaldagarile) kas teatud sektorisse või üle kogu tassi pinna. Isoleeritud kolooniate saamiseks (N: puhaskultuuride eraldamisel) kasutatakse joonkülvi meetodi modifikatsiooni. Steriilse külviaasa või -nõelaga
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallik...
suurem kui kuivas kliimas kasvanud teraviljadel. Peale tärklise on terades roosuhkrut (kuni 1,5% tera massist), mis paikneb peamiselt idus. Toorproteiini on terades 6...22%. Suur proteiinisisaldus tõstab terde väärtust, kuna neis sisaldub siis rohkesti asendamatuid aminohappeid (valgud). Proteiinisisalduse suurenedes süsivesikute hulk väheneb seega ei ole suur proteiinisisaldus soovitatav õlle-, piirituse-ja tärklisetööstusele kasvatatavate sortide juures. Kõige proteiinirikkamad on kõvanisu terad, aga on aretatud ka suure proteiinisisaldusega odra-, maisi-ja kaeravorme. Toorproteiini väärtus oleneb valkude koostisest. Taigna uhtmisel veega jääb järele kleepvalk , kuna eralduvad vees lahustuvad ühendid. Kleepvalgus on u. 80% valke. Kleepvalgu koostisest ja kogusest sõltuvad otseselt nisujahu küpsetusomadused. Mida rohkem seda on, seda paremate omadustega jahu saame
teavet, mis lubab pidada teda huvitavaks ja ka väärtuslikuks metsapuuks. Haab on meil tavaline ja tuntud. Tavaline küll, aga tuntuse üle võib vaielda: peale selle, et ta lehed värisevad ja et ta kipub jalal seistes mädanema, on tema kohta ajapikku kogunenud ka teavet, mis lubab pidada teda huvitavaks ja ka väärtuslikuks metsapuuks. Meie metsade tavaline lehtpuu – harilik haab – kuulub papli perekonda. Niisiis on haab meie ainuke kodumaine pappel, kõigi teiste siin kasvatatavate papliliikide (neid on umbes paarkümmend) looduslik levila asub väljaspool Eestit, need puud on meile sisse toodud. Papli perekonna nimetuse (Populus) päritolu ei ole päris selge. Arvatakse, et see tuleneb kreekakeelsest sõnast paipallo – vabisema, värisema. Tõenäolisem tundub aga väide, et see pärineb väljendist arbor populi (lad.): arbor – puu , populus – rahvas, seega rahvapuud. Vana- Roomas peeti papleid suursugusteks puudeks ja neid istutati kõikjale avalikesse kohtadesse
Friuli-Veneetsia Giulia Liguuria Emilio Romagna Bologna ümbrusesse, Po jõe ja Apenniinide vahele jääv veinipiirkond, mis on koduks tuntud Lambruscole. Toscana Igal aastal annab Toscana maailmale keskmiselt 300 miljonit liitrit veini Toscana kuum kliima on selle piirkonna suur eelis. Punase veini valmistajatele annab see võimaluse valmistada veini ala- või üleküpsenud Sangiovese viinapuude marjadest. Varem arvati, et Toscanas kasvatatavate Sangiovese veinid, millele ei ole lisatud muude viinapuude 6 marjadest saadud veini, ei saa olla hea maitsega, sest selle sordi marjad ei ole piisavalt aromaatsed. Sangiovese viinapuude istanduse hoolikas asukohavalik parandab puude madala viljakuse korral enneolematult Sangiovese veini kvaliteeti. Marche Umbria Umbria jääb tavaliselt põhjapool asuva suursuguse Toscana varju. Sellest on väga kahju.
järglased ei ole alati emataimega sarnased, sest vabal tolmlemisel saadakse mitmesuguste pärilike omadustega seemneid. Osa taimi on emataime tunnustega, osa põhiliigi tunnustega, kuid on ka üleminekuvorme liigi ja aedvormi vahel. Rohkem saadakse emataime omadustega seemneid püramiid- ja keravormide ning punaselehiste vormide puhul. Kollast lehevärvust ja lõhislehelisust antakse järglastele edasi halvasti. Alltoodud tabelis on esitatud seemnetest kasvatatavate aedvormide väljatuleku protsent: AEDVORMI NIMETUS Tunnustega järglasi,% 1. Hariliku vahtra punaselehine vorm (Acer platanoides f. schwedleri) 15 – 30 2. Mägivahtra punaselehine vorm (Acer pseudoplatanus f. purpurascens) 25 – 30 3. Hariliku kukerpuu punaselehine vorm (Berberis vulgaris f. atropurpurea) 80 – 100 4
Kuressaare Ametikool Ärikorralduse osakond NORRA KULTUUR JA MAJANDUS Referaat Erle Jaaska Ä2 Kuressaare 2006 SISUKORD I KULTUUR..................................................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS..................................................................................................3 2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS.........................................................................4 3. ASUKOHT............................................................................................................6 4. KLIIMA................................................................................................................. 7 5. PINNAMOOD..........................................................
Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Loomakasvatuses esimeste hulgas: Itaalia ei ole kahjuks ühegi loomakasvatusharu arengult maailma esimeste hulgas. 17 Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Põllumajandustoodete eksport: · Itaalia varustab end ise niisutatavatel aladel kasvatatavate nisu, maisi, suhkrupeedi ja riisiga. · Ostab sisse teravilja (nisu), suhkrut ja loomakasvatussaadusi. · Ekspordib köögivilju (tomateid), maisi, tubakat, toiduõli, makarone, tsitruselisi, liha ja kala, puuvilju (apelsine, mandariine, sidruneid, kiivisid), viinamarju ja oliive. · Veini ekspordilt on Itaalia esimeste hulgas. Geograafia Entsüklopeedia lk 228 Keskkonnaprobleemid: Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud inimtegevus.
Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veereziimiga täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks. Tiigi täielikuks veest tühjendamiseks rajatakse selle põhja kogumiskraavid ja antakse talle väljavoolu suunas vähemalt 3 kalle. Betoonbasseine kasutatakse Eestis karpkalade müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või talvitamiseks. Need on sõltuvalt kasutuse otstarbest erineva kuju, veevarustuse ja suurusega. Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel
lahustuvate ühendite (biotiit, apatiit, metüleenkarbamiid jne.) kujul, näit. puukooli püsiväetis 9-8-6 ja puukooli püsiväetis 2 14-11-17 (Kemira tooted). Esimene neist sobib ilutaimede, viljapuuistikute ja metsaistikute ettekasvatamiseks, sisaldab lisaks põhitoitainetele ka mikroelemente. Teine väetis sisaldab nii kiiresti- kui ka aeglaselt lahustuvaid toitaineid ning on kohandatud potis ja amplis kasvatatavate suvelillede substraati ning lillepeenrasse segamiseks. Toitained vabanevad kasvusubstraati 7...12 nädala möödudes väetamisest. Seejärel võib täiendavalt väetada kastmisväetamise teel. - membraan-tüüpi kontrollitud lahustuvusega granuleeritud täisväetised, kus väetisegraanulid on kaetud orgaanilise vaigukihiga, mis reguleerib taimetoitainete lahustumist. Näiteks Osmocote 14-6-12 ja Osmocote Plus 15-5-11 (maaletooja AS
km2) ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid, sidrunid ja kiivid). Enamiku viinamarja saagist annavad Apuulia, Sitsiilia, Veneto ja Emilia-Romagna. Itaalia on maailma suurim viinamarjakasvataja. Loomakasvatuses on oluline lihakari. Peetakse veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja kodulinde (kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid. Itaalia varustab end ise niisutatavatel aladel kasvatatavate nisu, maisi, suhkrupeedi ja riisiga. Ostab sisse teravilja (nisu), suhkrut ja loomakasvatussaadusi. Ekspordib köögivilju (tomateid), maisi, tubakat, toiduõli, makarone, tsitruselisi, liha ja kala, puuvilju (apelsine, mandariine, sidruneid, kiivisid), viinamarju ja oliive. Veini ekspordilt on Itaalia esimeste hulgas. Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud inimtegevus. 7.Metsamajandus ja metsatööstus 21
Viljakus on elusalt sündinud põrsaste arv emise pesakonnas. Siga on viljakamaid põllumajandusloomi. Viljakusest rääkides eristatakse primaarset vilja- kust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke ja sekundaarset viljakust, mis näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Seal väljendub ilmekalt primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus, ligikaudu 60-70% vabanenud munarakkudest areneb lõpuni ja sünnib elusate põrsastena. Meil kasvatatavate eesti suurt valget ja eesti maatõugu sigade viljakus on keskmiselt 10-12 põrsast pesakonnas, mõne emise pesakonnas isegi 14 -16 põrsast. Sealiha intensiivsel tootmisel on oluline omadus suguemiste suur viljakus ja sigivus. Mida rohkem põrsaid saadakse, seda rohkem sigu võib nuumata. Varavalmivus on bioloogiline omadus, mis on seotud sigade tõu, ea, kasvu ja arengu ning söötmis- ja pidamistingimustega. Tehakse vahet majandusliku ja füsioloogilise varavalmivuse vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
