tulemuslikkus liikide ja sortide valiku oskusest. Kasvukeskkonna suhtes on nõudlikumad liblikõielised heintaimed. Liblikõieliste ja kõrreliste iseloomustamiseks ning valikuks potentsiaalse rohusöödana on vaja analüüsida nende morfoloogilisi erinevusi arengufaasides, hinnata erinevate koristusaegade mõju lehtede ja varte keemilisele koostisele ning toiteväärtusele ja kuivaine(KA) saagi suurusele. Täisväärtuslik rohusööt piimakarja ratsioonis peab olema hea söömuse, kõrge seeduvuse ja mõõduka proteiinisisaldusega. Rohusööt ja ilmastik Rohusööda kvaliteeti mõjutab kõige enam heintaimede niiteaeg, kuid ühesuguses vanuses taimiku olulised mõjurid on ka keskkond - temperatuur ja sademed. Temperatuuri tõusuga langeb lehtede ja varte seeduvus, eriti kiiresti areneb taimik kevad- suvisel perioodil ilma järsul soojenemisel. Katsed Sakus on näidanud, et aastate keskmisest erinev kevadine niiskus- ja temperatuurireziim mõjutab taimiku kasvu tugevamini kui
Eri organismide keemiline koostis Austerserviku kasvatamise tehnoloogia on tunduvalt lihtsam ja odavam kui kultuuršampinjonide kultiveerimine. Servikud on hea maitse ja meeldiva välimusega, nad ei vaja kupatamist, sobivad roogade valmistamiseks nii värskelt, marineeritult kui kuivatatult. Kuivatatult või pulbrina kasutades on seened hinnatud maitseainena, kusjuures erinevad seeneliigid annavad täiesti erinevaid maitseid. Seenevalgud on seeduvuse poolest loomsete ja taimsete toiduainete vahel, kuid nõrk organism võib seentele vastunäidustatud olla Austerserviku koostis(%) vesi 89,2% valgud 3,1% rasvad 0,4% süsivesikud 1,1% kiudained 1,2% Energiat sisaldab 33 cal/100 g kohta. Vitamiinidest on palju B-rühma vitamiine, vähesel määral A-, C-, D- ja K-vitamiini. Austerservik toitub tselluloosist ja ligniinist, seega puidust, õlgedest, viljakestadest, paberist jm. neid aineid sisaldavatest materjalidest
Jõulised valgud Südame-veresoonkonna tervis ja kaalu juhtimine on kaks tänapäeva mureallikat. Valkudel on tohutu hulk allikaid. Tarbijale on kõige tuttavamad munad, soja ja (piima) vadak, teised valgud ja peptiidid on näidanud oma potensiaali saada valkudega võrdseks. Muna valk Üks muna sisaldab rohkem kui 6g kõrgekvaliteedilist valku. Mune on traditsiooniliselt kasutatud suure kvaliteetse valgu, hädavajalike aminohapete ja hea seeduvuse tõttu.Munad on rikkalikud nii aminohapete kui ka valkude poolest, mille abil musklid kasvavad ja inimene saab vajalikku energiat. Layman ja Rodriquez seletasid leutsiin rolli energia ja musklite vahel. ''Kui ette kujutatada ebatavalist sõprussuhet aminohapete (leutsiin) ja glükoosi vahel siis trenniga musklid kasvavad tänu sellele vahekorrale.Peale trenni aitavad lipiidid taastada muskleid viies nendese piisavas koguses hapnikku.''
Kõrreliste varte NDF kasv kõrsumisest loomise alguseks oli 536 vs 626 g kg-1 KA. Lutserni varte ligniini (ADL) kontsentratsioon NDF-st oli õiepungade moodustumise faasis 16,1%, kõrreliste vartel loomise algul- 5,4%, see on üks põhjus, miks kõrreliste kiud on potentsiaalselt seeduvam kui lutserni kiud. Vaatamata sellele vähenes rohusööda seeduvus lutsernisegusse võetud kõrreliste mõjul. Märkimisväärne vähenemine oli roog-aruheina ja ohtetu luste mõjul. Seeduvuse langus oli suurem hübriidlutserni segude koristamisel, seoses hübriidlutserni segude hilisema niitmisega ja väiksem päideroo-lutserni variantides, sest päideroogu oli segukülvi KA-s ainult 5-21%. Hariliku lutserni segukülvide II niite toiteväärtust mõjutasid suvised kõrged temperatuurid rohkem kui hübriidlutserni segudel. Segukülvide II niite seeduvus ja ainevahetusenergia sisaldus ´FSG 408 DP` ja ´Karlu´ segukülvides olid vastavalt
Tiinetele emasloomadele võiks anda kvaliteetset silo 1...2 kg, lüpsvatele kitsedele 3...4 kg päevas. Juurvili ja kartul on heaks mahlakaks söödaks lüpsvatele kitsedele. Olemasolu korral võiks juurvilja ratsiooni võtta 2...3 kg, kartulit 1...2 kg. Jõusöödaks sobib kitsedele nii kaer kui ka oder. Kui ei ole tegemist mahetootmisega, siis saab kasutada ka veiste segajõusööta ning proteiinitarbe katteks ka õlitaimede seemnetest saadavaid kooke ja srotte. Teravilja võiks parema seeduvuse huvides sööta kas muljutult või jahuna. Lüpsvatele kitsedele võiks arvestada jõusööta kuni 400 g ühe kilogrammi piima kohta. Mineraalsöötadest on otstarbekas kasutada segamineraalsööta. Järgnevalt on toodud näitlikud söödaratsioonid 50 kg kehamassiga piimakitsedele (tabel 3). Kahes esimeses söödaratsioonide näites on põhisöödaks silo. Kahes järgnevas on põhisöödana kasutusel kõrreliste hein. Rohusööjate loomade, sealhulgas ka kitsede, söötmise strateegia
.. C20:0. Küllastamatud rasvhapped on bakteritsiidse toimega. 9-desaturaas muudab udaras 18:0 rasva ( mis on muidu tahkes olekus) taas vedelaks, see on siis 18:1-ks. Praktikas suudab lehm neid polüküllastamata rasvhappeid ca pool kg, ilma, et ta muudaks kardinaalselt piima koostist. Hüdrogeniseeritud rasvhapped. Küllastamatute rasvhapete biohüdrogenisatsioon mäletsejalistel Loeng 28.10.2008 September-detsember 2008. a. Seeduvuse määramise meetodid 1.) In vivo meetod 2.) In vitro meetod ehk laboratoorne meetod laboratoorses keskkonnas püütakse matkida selliseid protsesse, mis toimuksid analoogselt looma seedekulglas. ( vatsas näiteks) 3.) Indikaatormeetod 4.) In sacco meetod kotikese meetod. Kasutusel laialt loomakasvatajalt, kuid idee tuli humanitaarmeditsiinist. Koti mõõtmed 15 * 20 cm. Seeduvust mõjutavad tegurid 1) Söötade keemiline koostis
Soole mükoosa rakkudes toimub triglütseriidide resüntees, kus lihtmaolistel loomadel liidetakse 2 monoglütseriidi külge 2 rasvhapet. 9. Jõusöödad ja proteiinsöödad. Jõusöödad: · Teraviljad ja nende jahvatussaadused · Kaunviljad · Konservvili · Vilisegraanulid · Õlitaimede seemned ja nendest valmistatud koogid ning srotid 10.Söötade toiteväärtuse hindamise kaasaaegsed viisid. Söötade seeduvuse määramise viisid a. In vivo (loomkatse) b. In vitro (laboratoorne) jäljendatakse mäletsejaliste seedeprotsessi. Katseklaasi võetakse 5...10 g uuritavat ainet ja pannakse peale looma vatsavedelikku (jääb seisma 48 tunniks) Pärast vaageldakse kui palju jäi seedumata ja siis "pannakse pärismakku". c. Indikaatormeetod d. In sacco vatsakotikese meetod
annaabi.ee 
