ETA lõpplüli, kus elektronid jõuavad lõppaktseptorini. Aeroobsel hingamisel osaleb reduktaaside asemel tsütokroomi oksüdaas. Samaaegselt elektronide transpordiga toimub prootonite transport tsütoplasmast läbi membraani kas periplasmasse või väliskk-da. Genereeritavat prootongradienti kasutatakse ainete aktiivtranspordiks, membraanseks fosforüülimiseks, viburite töölepanekuks jne. Anaeroobse hingamisel liigid: 1) Nitraatne hingamine 2) Denitrifikatsioon 3) Sulfaatne hingamine 4) Karbonaatne hingamine (metanogenees) 5) Väävlihingamine 6) Fumaraatne hingamine 24 7) Rauahingamine 8) Prootonite redutseerimine Anaeroobsed hingajad on anaeroobsete toiduahelate lõpplüli. Nad oksüdeerivad edasi kääritajate mikroobide poolt moodustatud substraate: org happeid, alkohole ja H2. H2 on hea substraat anaeroobsetele hingajatele kuna ta on energiarikas. Kõige vanem on kas väävlihingamine või prootonite
tuhasus kuni 1/3 väiksem, meie kliimas sobib linnadiislikütust kasutada aastaringselt. Määrdeõlide põhiomadused Määrdeõli kvaliteeti hinnatakse järgmiste peamiste näitajate järgi: 1. Viskoossused 2. Viskoossusindeks, VI 3. Viskoossuse sõltuvus rõhust ja kiirusest 4. Määrimisvõime 5. Stabiilsus (oksüdeeritavus, termooksüdeerimisstabiilsus) 6. Aurustuvusomadused (leekpunkt, hangumispunkt) 7. Tuhasus ja sulfaatne tuhasus 8. Metallisisaldus, selle sõltuvus õli ekspluatatsiooniajast 9. Korrodeeruvad omadused 10. Pesemisvõime 11. Mehhaaniliste lisandite ja veesisaldus. Määrdeõlide koostis Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, kuid nende molekulmass on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassist märksa suurem. Õli põhikomponentideks on: Mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid (40%...82 %);
Hoonete ebaühtlasest vajumisest tingitud defektid. Kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine. Teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid. Konstruktsioonide ülekoormamisest tingitud defektid. Sidemete puudulikkusega seotud probleemid. Masinate või liiklus vibratsioonist tingitud kahjustused. Vee -ja niiskuskahjustused. Temp kahjustused. Külmakahjustused. 24. Kuidas määrata kivimaterjalide soolkahjustusi ja mis see on? Sulfaatne korrosioon (atmosfäärist või mujalt keskkonnast tulenev): Selle kahjustuste liigi sisu seisnebkeemilises reaktsioonis sulfaatsete soolade, portlandtsemendis leiduva trikaltsiumaluminaadi ja vee vahel. Tulemuseks on ühend, mida nimetatakse kaltsiumsulfoaluminaadiks. Selle tekkiva ühendi kristallid vōivad pōhjustada märkimisväärset paisumist, müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone
...................................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................................13 2 TTK Kips Kipsi tooraine Kips on sulfaatne vett sisaldav mineraal. Keemiline valem: CaSO4·2H2O. Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme (kõvadus Mohsi astmikul 2). Erikaal 2,3; klaasiläige. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massiivsena, kristallidena (monokliinne süngoonia) või kiudja agregaadina.
tulemusena hakkavad müüri kivimid murenema ja lagunema. Külmakahjustusele võib kaasa aidata ka kasutatav müürimört. Suurema tsemendisisaldusega ja jäikade müürimörtide kasutamine üldiselt soodustab külmakahjustusi, aga elstsemate mörtide kasutamisel eelmainitud defektide esinemine on väiksem. 9. kemikaalide (alused, happed jne.) mõju - hapete mõjul lagunevad lubi ja diabaas, savimuldadel tekivad soolad, millede maht suureneb (näit. sulfaatne paisumine); - aluste mõjul opaal, räni - pestakse välja (või ka paisumine). Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine. 10. Temperatuuri kahjustuse sisu seiseb sellest, et kui konstruktsiooni temperatuur tõuseb, siis toimub selle tagajärjel konstruktsiooni paisumine (paisumine). Kuid kui antud
tekitatud pingete erinevusest. Hoonete ebaühtlasest vajumisest tingitud defektid. Kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine. Teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid. Konstruktsioonide ülekoormamisest tingitud defektid. Sidemete puudulikkusega seotud probleemid. Masinate või liiklus vibratsioonist tingitud kahjustused. Vee -ja niiskuskahjustused. Temp kahjustused. Külmakahjustused. 22. Kuidas määrata kivimaterjalide soolkahjustusi ja mis see on? Sulfaatne korrosioon (atmosfäärist või mujalt keskkonnast tulenev): Selle kahjustuste liigi sisu seisneb keemilises reaktsioonis sulfaatsete soolade, portlandtsemendis leiduva trikaltsiumaluminaadi ja vee vahel. Tulemuseks on ühend, mida nimetatakse kaltsiumsulfoaluminaadiks. Selle tekkiva ühendi kristallid vivad phjustada märkimisväärset paisumist, müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub
: Betooni valmistatakse tsemendist, täite-materjalist ja veest. Betooni korrosiooni all võib mõista 2 korrosiooni: tsementkivi ja metalliarmatuuri. Tsementkivi korrosiooni on 3 tüüpi: 1) tsementkivi väljakanne betoonist veega ( tsementkivi mineraalide hüdrolüüs ja produktide väljakanne.) 2) reageerimine betooniga kokkupuutuvas keskkonnas olevate ainetega (CO2, SO3, leelistega, hapetega). 3) faaside muutused betoonis, millele järgneb mahu suurenemine: sulfaatne korrosioon: 3(CaSO4*2H2O)+ 3CaO*Al2O3*6H2O + 19H2O= 3Ca* Al2O3*3CaSO4*31 + H2O ; soolade kristallumine poorides: NaCl=NaCl*2H2O (maht suureneb 2,3 korda), Na2SO4= Na2SO4*10 H2O (maht suureneb 4,1korda). Armatuuri korrosiooni tulemusena tekib Fe(OH)3 , mille maht on suurem, kui raual endal ja betoon praguneb. Betooni hooldamine ja korrosiooni tõrje viisid: armatuuri elektrokeemiline kaitse, armatuuri
..15 Süsiniku kütteväärtus on 33,7 MJ/kg. Süsinik on kütuse põlemisel vabaneva soojuse peamine allikas. Tähtsuselt teine on vesinik kütteväärtusega 110,6 MJ/kg. Kütuse lämmastikust hapendub 20...80% põlemisprotsessis lämmastikoksiidiks. Nii lämmastik kui ka hapnik on kütuses orgaaniliseks ballastiks, vähendades põlevate elementide hulka kütuses. Väävel esineb kütuses kolmel kujul: orgaanilise väävlina So, püriitse ehk sulfiidväävlina Ss ja sulfaatse väävlina SSO4. Sulfaatne väävel esineb kütuses CaSO4, FeSO4 ja teiste mineraalsete ühenditena, mis ei põle ja lähevad põlemisprotsessis tuha koosseisu. Orgaaniline väävel on kütustes orgaaniliste ühendite koosseisus. Sulfiidväävel, mis esineb peamiselt püriidina, on põlev. Kütuse põlevossa kuulub põlev ehk lendväävel (Sl = So + Ss). Väävli kütteväärtus on 9,3 MJ/kg. Kütuse niiskus Kõikides tahketes kütustes on olemas niiskus. Seotud kas keemiliste või füüsikalis-keemiliste jõududega
.S0 + [CH2O] + H2O morfoloogiliselt mitmekesise rhma. Purpursed vvlibakterid 3CO2 + 2S + H2O..3[CH2O] + moodustavad htse flogeneetilise rhma koos mittefototroofsete vvlibakteritega (Beggiatoa, Thiobacillus). Elupaika iseloomustavad: valguse olemasolu ja H2S, mis on enamasti prit lagunevast orgaanilisest ainest vi sulfaadi redutseerimist. Tekkinud vvel koguneb gloobulitena rakkudesse vi eraldatakse keskkonda. Oksdeeritud vvlihendite redutseerimine, dissimilatoorne sulfaadi redutseerimine (sulfaatne hingamine) SO42-, So .. H2S Protsessis osalevad sulfaate redutseerivad bakterid ja vvlit redutseerivad (organotroofsed) bakterid. Need bakterid kasutavad sulfaate elektronide aktseptorina orgaaniliste hendite (vikese molekulmassiga org. happed, alkoholid, H2) oksdeerimisel anaeroobsetes tingimustes. Ranged anaeroobid, levinud veekogudes ja mullas. Sulfaate redutseerivad bakterid perekondadest Desulfomonas, Desulfovibrio, Desulfomaculum, Desulfobacter. Kasvavad laias pH ja soolsuse vahemikus.
Lisaks CO-le n. oksüdeerivad nad ka org. ühendeid (org. happed, alkoholid) ja H2. · Sageli vaadeldakse neid kui H-bakterite alarühma. Looduses väga olulised kui kütuste põlemisel moodustuva CO o. kahjutustajad. i. Sulfaadi redutseerimine · vulkaanilised gaasid · valkude lagundamisel roisubakterite poolt · "sulfaatne hingamine" -e` lõppaktseptor SO4 2- anaeroobne heterotroofne protsess Desulfovibrio desulfuricans veekogudes anaeroobses hüpolimnionis ja settes kui p. nitraadid ja Fe3+ otsas mõnedel bakteritel e` lõppaktseptor molekulaarne S H2S 22. Fütoplanktoni võrdlus voolu- ja seisuveekogudes. Veeõitseng, ilmingud, põhjused ja dünaamika.