Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse: · L alla 12 kuu vanuste lammaste e. tallede rümbad · S kõigi teiste lammaste rümbad Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse · Lihakusklasside osas eristatakse: E (ekstra), U (väga hea), R (hea), O (rahuldav), P (lahja), P (eriti lahja) · Rasvasusklasside osas eristatakse: 1 (väherasvane), 2 (kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane) Iga lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. 2) Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, UusMeremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas jm) lihakeha mass x 100 3) Tapasaagis= tapaeelne kehamass Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires
14g*300=4,2 kg mune aastas; sööda vääringus= 10,9 / 4,2 = 2,6 ; · lihakana 4 kg, 150g sööta päevas, aastas 54,7 kg; 60g muna * 150 muna = 9 kg mune aastas; sööda vääringus 6,08 · (lihaveiste söödavääringus 6, seal 3); 4. Head nuuma- ja lihanõudlus näitajad Realiseerimis- Realiseerimis- Lihakeha mass Tapasaagis Liik vanus mass (kg) (kg) (%) (päevades) Munakana 510 1,6-1,8 1,08 60 Kanabroiler 42 2,2-2,4 1,54-1,68 70 Põldvutt 42 0,25 0,175 69-70 · Tapasaagis (%) = lihakeha mass/elusmass = u 70% lindudel
rasva tallendumise alusel. Lambad jagunevad zooloogilise klassifikatsiooni alusel viite rühma: 1.) lühi-kitsasabalised 2) pika-kitsasabalised 3) lühi- rasvsabalised 4) pika- rasvasabalised ja 5) rasvõnnartõud (Lambakasvataja) Lammaste lihajõudlust hinnatakse lamba välimiku, tapaeelse elusmassi, toitumusastme, tapamassi ja tapasaagise põhjal. Tapajärgselt on olulised: tapamass, tapasaagis, rümba morfoloogiline ja keemiline koostis. Lihajõudluses on määrav ka tapaeelne lihakeha mass. Olulised on ka kulinaarsed ja dieetomadused (Lambakasvatus; pikk.ee). (Vaata viidet Kasutatud kirjanduse loetelust, lk 10) 3 1. Lambaliha tootmine Lambalihast peetakse eelkõige lugu, temas leiduvate asendamatute rasvhapete, valkude, küllastamata rasvhapete ning hea maitse poolest Samuti on ka lambaliha teistest lihadest õrnem, peenekiuline ja kergesti seeduv, erinevalt teistest lihadest
looma liikumine saaks registrisse kirja. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3- 6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 31. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustumine - Veiste lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased. Noorveistel suureneb üheaegselt lihastiku absoluutse massiga ka selle suhteline mass. Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28,7%, 18-kuiselt aga 33,5%. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses.
liha alla. Valge liha on üldiselt kana- ja kalaliha. Liha jaotus päritolu järgi: · kodustatud loomade liha ( sead, veised, vasikad, lambaliha, talleliha, hobuseliha, kitseliha jne) · linnuliha ( kana, broileriliha, kanapojaliha, pardiliha, haneliha, vutiliha, kalkuniliha jne) · merest saadav liha( enamasti kalad, vähid, austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise järel saame LIHAKEHA, mida töödeldakse, eraldatakse sisikond, enamasti pea ja nahk, jäsemed. Töödeldud lihakeha on RÜMP ja olenevalt looma liigist võib rümp olla tükeldatud poolrümbaks või veerand rümbaks. Jaotustükid - saadakse rümba tükeldamisel. Tükeldus toimub lähtudes edasisest kasutusviisist Konditustamine- On pehmete kudede eemaldamine kontidelt Siirimine ja soonetustamine- on soonte, kõõluste ja rasvkoe eemaldamine( siirimine) Liha sorteerimine- liha osade jaotamine kvaliteedi järgi
JÕudluskontrolli ja põlvnemisandmed on aluseks veiste tõuraamatusse kandmisel ja tõutunnistuste väljaandmisel. 31. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustamine. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi organismis järgmiselt: 1)nahaalune rasv (katab kõrgemas toitumuses loomal peaaegu kogu lihakeha pinna), 2) lihastevaheline rasv (kihtide või toppidena lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. 32. Veiste realiseerimine lihaks ja lihajõudluse hindamine (EUROP hindamise olemus)
Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. 32. Veiste realiseerimine lihaks ja lihajõudluse hindamine (EUROP hindamise olemus) Optimaalne aeg looma tappmiseks on siis kui hakkab vähenema söödavärindus ja suurenema tootmise omahind.Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel.Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi,tapamassi,tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel.Tapamisel saadavad produktid jagatakse kahte rühma. 33. Lihakeha morfoloogiline koostis ja lihakeha kvaliteedi hindamine Lihakeha üksikasjakul hindamisel arvutakse välja pehme liha ja luudemassi vahekord ning üksikute lihakehaosade osatähtsus lihakehas.Lihakeha morfoloogilist koostist määratakse ka kaudselt reie ümbermõõdu, kere pikkuse ja reie pikkuse järgi. 34. Liha kvaliteedi organoleptiline määramine.
- L alla 12 kuu vanuste lammaste e tallede rühmad (randmeliiges sinakas) - S kõigi teiste lammaste rümbad (randmeliiges punane) Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse. rasvasusklasside osas eristatakse 1 (väherasvane), 2(kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane). Lihakusklasside osas eristatakse: E(ekstra), U(väga hea), R(hea), O (rahuldav), P (lahja) Lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. 2. Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 16-20 kg 3. Tapasaagis= lihakeha mass, kg x 100/tapaeelne kehamass. Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 45-50 % piires 4. Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid kilogrammidel või protsentides. Dissektsioon osadeks jaotamine, mille tulemusena saame teada tailiha koguse lihakehas, kui palju on konte ja rasva. 5
Lümfisõlmede hüpertroofia (Fmv) Kasvajalised moodustised südames. Asuvad tavaliselt emakas, südames, pindmistes lümfisõlmedes ja libedikus (Vetnext) Neoplastiline mass südamelihases – lümfosarkoom Lihainspektsiooni otsus • Lümfosarkoomiga looma korjus läheb hävitamisele • Kui surmajärgselt pole võimalik kliinilise pildi alusel diagnoosi panna, tuleb uurida laboratoorselt • Kui histoloogiline diagnoos on lümfisõlmede hüperplaasia, sobib lihakeha tarbimiseks • Seropositiivse veise liha käitlemisele kitsendusi ei kehtestata • Generaliseerunud kasvajalise leukoosi puhul kahjutustatakse kogu rümp ja siseelundid Esinemissagedus • 2012. a 3 juhtumit Võrumaal • 2011. a 1 juhtum Läänemaal • 2010. a 2 juhtumit – Lääne- ja Harjumaal • Kuulub teatamis-ja registreerimiskohustuslike loomataudide hulka Tekkepõhjused • Viirushaigus, tekitaja Retroviridae, Bovine leukemia virus • Peiteaeg 2-6 aastat
Post mortem leiud Seedetrakti limaskesta põletik Ülitäitunud naha- ja nahaalused veresooned Veri tume ning halvasti hüübinud Magu tühi või mittesöödavate esemetega täitunud (oksad, kivid) Maks, neerud ja põrn liigveresed Post mortem leiud Kusepõis ületäitunud Peaaju veresooned liigtäitunud Ajukestad paksenenud ja turses Entsefaliit Lihainspektsiooni otsus Endeemilistes alades võib lihakeha edasi saata töötlusesse, juhul kui looma hammustati 8 päeva enne tapmist või 48 tunni jooksul enne tapmist Hammustuskoht ning ümbritsevad koed lähevad utiili Diferentsiaaldiagnoosid Aujeszky haigus Seedimatus Poegimishalvatus Veiste spongiformne entsefalopaatia Teetanus Botulism Võõrkeha suus Mürgistused (näiteks raskemetallid) Ante mortem leiud Agressiivne vorm Rahutus
13. canape- suupiste 14. dessert- magustoit 15. dinee- pidulik lõuna- või õhtusöök 16. dip- dip ehk paks külm kaste 17. durumjahu- durumjahu ehk kõvateraline nisujahu 18. eelroog- enne esimest sooja rooga pakutav roog 19. eripuhastustööd- pinna ühekordne põhjalik puhastamine ja vajaduse korral töötlemine kaitseainetega 20. eskalopp- pratud või grillitud, jahus paneeritud sea- või vasikalihast portsjontükk 21. filee- kodu- või metslooma lihakeha vastav jaotustükk, linnul rinnatükk, kalal seljaliha; ka loetletud lihakeha osadest valmistatud praad 22. fond- tugeva maise ja värvusega prae- või keeduleem 23. fruktoos- fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur 24. fursett- püstiseisupidu 25. garneerima- garneerima ehk rooga lisanditega kaunistama 26. gastronoomia- on õpetus, mis tegeleb hea toiduga ja toitumisega, hõlmab inimese toidukultuuri kõiki valdkondi 27
PÜHVLITE PIIMA- JA LIHAJÕUDLUS Kedy Sünter Sissejuhatus 170milj looma. Suurem osa pühvleid Aasias - 97% Pühvlipiim 12% maailma piimatoodangust India 60%, Pakistan 30% maailma pühvlipiimast Indias 55%, Pakistanis 75% kogutoodangust Aastas u 76milj t piima, 3milj t liha Piimajõudlus 6-7l päevas jõe-tüüpi loomadel, 18st tõust 12 piimatootmiseks Lihajõudlus Arenenud lihastik Kõrge kvaliteediga noorlooma liha Lihakeha musklilisem, luu-ja rasvasuhe väiksem Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Piimajõudlus U 70 milj väikefarmerit 500 000 eemalasuvates külades Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%) Jõe tüüpi loomad suurema tootlikkusega Murrah-2 000...2 100, nili-ravi 1800...2000, sruti 1600...1800kg lakt.perioodil Pühvli piim Rohkesti tahkeid aineid...
Andmed väljastatakse kiiresti ka looma omanikule. Jõudluskontrolli kokkuvõtete kohta antakse igal aastal välja jõudluskontrolli aastaraamat. Jõudluskontrolli andmed on aluseks loomatoetuste jagamisel. JÕudluskontrolli ja põlvnemisandmed on aluseks veiste tõuraamatusse kandmisel ja tõutunnistuste väljaandmisel. Tõuraamatusse kantakse ainult kõik tõuloomad, esimene tõuraamat ILMUS EESTIS 1885.A. 25. LIHASTE KASVAMINE JA RASVKOE MOODUSTUMINE. Veiste lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased. Noorveistel suureneb üheaegselt lihastiku absoluutse massiga ka selle suhteline mass. Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28,7%, 18-kuiselt aga 33,5%. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet
aretusväärtus. Andmed väljastatakse kiiresti ka looma omanikule. Jõudluskontrolli kokkuvõtete kohta antakse igal aastal välja jõudluskontrolli aastaraamat. Jõudluskontrolli andmed on aluseks loomatoetuste jagamisel. JÕudluskontrolli ja põlvnemisandmed on aluseks veiste tõuraamatusse kandmisel ja tõutunnistuste väljaandmisel. Tõuraamatusse kantakse ainult kõik tõuloomad, esimene tõuraamat ILMUS EESTIS 1885.A. 25. LIHASTE KASVAMINE JA RASVKOE MOODUSTUMINE. Veiste lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased. Noorveistel suureneb üheaegselt lihastiku absoluutse massiga ka selle suhteline mass. Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28,7%, 18-kuiselt aga 33,5%. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel
4) Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: Suffolk – lai, sügav rind, arenenud kintsud, viljakad. Oksforddaun – suure tailiha sisaldusega rasked lihakehad, jäme vill (Taani). 2 Eesti valgepealise tõu parandajad: Teksel – suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suur villatoodang ja kvaliteetne vill. Dorset – lihakeha kvaliteedi tõstja tailiha hulga suurenemise läbi, head emaomadused, talledel hea kasvukiirus, pikk innasessioon. Dala (Norra valgepealine) – tallede hea kasvukiirus, uttede kõrgem viljakus, kõrge villajõudlus ja kvalikteetne vill. 5) Lammaste paaritamine, innasesoon. Innasesoon – ajavahemik, mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune. Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva
..1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6...1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2... 2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g
Liha KT · PSE-liha- toimub kiire pH langus. Liha happeline. Kahvatu, pehme , vesine · DFD-liha- pH langeb ainult paari kümnendiku võrra esimeste tundide jooksul pärast tapmist ja jääb sellele, suhteliselt kõrgele tasemele ning pH lõppväärtus on 6,5-- 6,8.Kuiv, tume, tihe · MDM-liha- mehhaaniliselt kondistatud liha.mechanically deboned meat · lihaskoe ehitus- Vöötlihaskoe strkutuurseteks elementideks on hulktuumalised pikad niitjad rakud, vöötlihaskiud. Rikkaliku sidekoe varal üksteisest eraldatud lihaskiud on silinderjad (ristlõikes ümarad); tihedalt koos paiknedes on neil prismade kuju. Lihaskiud moodustavad 57-92% kogu lihase mahust. · sidekoe ehitus- Sidekude sisaldab 57 73% vett, 9 13% valku, 1 3% rasva. Sidekoe keemiline koostis oleneb elastiin- ja kollageenkiudude vahekorrast. Kollageenirikastes sidekoe liikides on vett suuremal mää...
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suuren...
mittetuntavad. Lihassilm hästi tuntav, kaetud paksu rasvakihiga. 5 punkti (väga rasvunud) nimmelüli ogajätked ja roidejätked pole tuntavad isegi tugeval surumisel. Seljajoonel (ogajätkete kohal tuntav lohuke. Lihassilm hästi tuntav, kaetud väga paksu rasvakihiga. Ultraheliaparaatidega, kui mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm) aparatuur kallis 2. Tapajärgselt: · Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel · Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis,Itaalias, Kreekas jm) · Tapasaagis=hamastapaeelnee s lihakeha mass × 100 Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires · Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides.
Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Laktatsiooniperioodi pikkus 305 päeva, kinnisperioodi pikkus 40-60 päeva. Lehmade piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1. laktatsiooni 100 päeva toodang 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Suurema kehamassiga loomadelt saadakse rohkem liha. Kaalutakse. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba mass on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis on tapamass ja tapaeelse kehamass suhe protsentides. I kategooria subproduktid on maks, neerud, keel, ajud, lihalõiked, süda, diafragma, saba ja
Hautamiseperioodi pikkus Kana 21 Vutt 17 Hani 30 Part, kalkun 28 Tuvi 17 Pärlkana 25 · Hea söödaväärindus (söödakulu toodanguühikule) Kanakasvatuses on söödaväärindus 2 kana 2 kg, muna 60g, sööb 120 g · Head nuuma- ja lihajõudlusnäitajad Liik Realiseerimisvanus Realiseerimismass Lihakeha Tapsaagis, , päeva , kg mass, kg % Munakana 510 1,6-1,8 1,08 60 Lihakana 42 2,2-2,4 1,54-1,68 70 Põldvutt(eesti) 42 0,25 0,175 69-70 Suguline dimorfism kui emas- ja isasloomal ei ole väliseid erinevusi · Munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta ja nende võrdlusastmed
Nina nokkimine; Pea või teiste kehaosade kratsimine; Toidu maitsmine selleks mittesobivate vahenditega; köhimine ja aevastamine otse tootele; Käte pesemata jätmine pärast köhimist või nuuskamist; Käte pesemine inventari pesemiseks ettenähtud valamut või vahendeid kasutades; Söömine tootmisruumides. 3. Tapaloomade vedu tapamajja. Hea transpordi- ja tapaeelse pidamise tingimused tagavad, et : · Väheneb verevalumite hulk ja lihakeha korrastamisel väljalõigatavate lohatükkide kogus, · Paraneb liha kvaliteet · Väheneb tööjõuvajadus loomade ajamisel · On tagatud tööliste ohutus · On tagatud loomade heaolu Loomade valuaisting on arenenud suhteliselt hästi. See aga kutsub esile stressi. Liha kvalit. Langust. Veo üldnõuded: · Loomad veetakse sihtkohta viivitamata, kõige lühemat teed pidi ning loomade heaolu tingimusi veo käigus kontrollitakse regulaarselt; · Veovah
piima keemilist koostist ja toiteväärtust. Piimatoodangut mõjutavad tegurid: 1) väliskeskkonna tegurid; 2) laktatsioonijärk. Piimajõudluse andmed on vajalikud: 1) tõuaretustöö korraldamiseks; 2) loomade tervise (eriti udara ja jalgade tervise) ja söötmise hindamiseks; 3) piimatootmise tasuvusest ülevaate saamiseks; 4) tulemuslikuks teaduslikuks uurimistööks; 5) Lihajõudlus Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. 11. Milliste näitajate kaudu hinnatakse piima ja lihajõudlust? Lehma piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva ja valgusisalduse ning rasva ja valgutoodangu alusel. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass: kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomalt saadakse harilikult rohkem liha. Tapamass: lihakeha mass koos sisemise rasvaga.
juba 150 päevaga, aga aeglaselt kasvavatel sigadel kulub selleks üle 200 päeva. 3.Söödaväärindus näitab, kui palju kulub sööta 1 kg kehamassi juurdekasvuks. Eestis aretatavatel tõugudel kulub kontrollnuuma andmetel 1 kg massi-iibe kohta ligikaudu 3-3,5 kg standardjõusööta (16% proteiinisisaldusega segajõusööt). 4. Sigade lihajõudlus Lihajõudlust iseloomustatakse paljude näitajate alusel: lihakeha pikkus, seljapeki paksus, lihassilma pindala, tailiha sisaldus, lihakeha, pH, tapasaagis, sinkide suurus. 5. Suguküpsus ja sugulise kasutamise iga Emis on suguküps kui algab munasarjade regulaarne tegevus. Suguküpsuse saabumine sõltub eelkõige kehamassist, vanusest ja ka tõust. Puberteet saabub ristandemistel u 5-6 kuu vanuselt. Kuldil hakkavad suguküpsuse saabumisel sugunäärmed tootma sperme. Ristandkultidel saabub suguküpsus 4,5-5,5 kuu vanuselt. Sigimisvõime saavutavad nooremised 7-8 kuu vanuselt 110-140 kg
· Liha peeneteraline ja õrn · Õhukese rasvaladestusega kõhu piirkonnas Liigitus termilise seisundi järgi 1. Värske liha ehk tapasoe liha - Lihaskoe sisemine temperatuur ~34oC, lihal tume värvus ja lõikepind niiske - Lihast eraldub mahla, puudub pealt kuivaks tõmbunud koorik - Lihaskoed pole elastsed - Pärast keetmist muutub liha kõvaks ja puljong on sogane - Selline liha säilib halvasti 2. Jahtunud liha - Lihakeha jahedas hoidmisel vähemalt 6 tundi - Sisemine temperatuur 8-12oC - Selline liha on valmis liha - Liha kattunud õhukese kaitsekilega; lihaskude elastne; lõikepind niiske, kuid mahla ei eraldu - Pärast keetmist jääb õrnaks ja on meeldiva maitsega - Annab läbipaistva puljongi - Ei säili kaua (on vaja kiiresti realiseerida või termiliselt töödelda) 3. Jahutatud liha - Sisemine temperatuur 4oC
looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. 1) nahaalune rasv 2) lihastevaheline rasv. 3) lihastesisene rasv. 4) sisemine rasv. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. 32)Veiste realiseerimine lihaks- Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Lihajõudluse hindamine ( EUROP hindamise olemus) - hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. 33)Lihakeha morfoloogiline koostis- määratakse kaudselt reie ümbermõõdu, kere pikkuse ja reie pikkuse järgi. Lihakeha kvaliteedi hindamine- lihakeha üksikasjalikul hindamisel arvutatakse välja pehme liha ja luudemassi vahekord ning üksikute lihakehaosade osatähtsus lihakehas. 34)Liha kvaliteedi organoleptiline määramine- degusteerimisel antakse lihale üldine hinnang. Hinnatakse liha õrnust (purunemine hammaste all), mahlakust (mälumisel ja
lihastik- nimelt võivad mõned loomad kaaluda koguni üle 1000kg ehk üle tonni. Kuigi pühvlid on suuresti kasutatud lihasaaduste pärast, ei ole neid siiski kasutatud ainul sel eesmärgil, enne nüüdset. Kuna varem tehti lihaks peamiselt vanu loomi, ei ole imestada, et pühvli liha peeti nõrga kvaliteediga lihaks. See aga ei pea paika noorloomade liha kohta. Loomad, kelle pidamis- ja söötmistingimused on head, omavad pehmet ning hästi vastuvõetavat liha. Pühvlite lihakeha on rohkem musklilisem ning nende luu- ning rasvasuhe on madalam võrreldes laialdaselt levinud koduveisega. Kuna pühvli liha sisaldab vähem küllastunud rasvaineid, peetakse seda heaks dieedi osaks. Kuna inimarvukus suureneb, on ka suurem nõudlus liha järele. Tänu sellele on hakatud kasutama ka rohkem pühvliliha. Kuna pühvlilihal on head omadused, ei tohiks seda võtta kui nn lihapalli liha, vaid tuleks liigitada kõrgema kvaliteediga lihade hulka, eriti noorloomade lihasaadused
Tänapäeval esineb looduskoldelist katku Aasias, Afrikas, Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas. Siberi katk (anthrax) Siberi katk on veiste, lammaste, hobuste, sigade jmt. Loomade ning inimeste äge nakkushaigus, zoonoos, mida tekitab pulkpisik Bacillus anthracis. Pulkpisiku eosed on väga püsivad, nad taluvad 45-60 minutit keetmist ja säilivad mullas eluvõimelistena kümneid aastaid. Loomad nakatuvad siberi katku saastunud sööda ja joogiga, inimene haigeid loomi hooldades või tappes, lihakeha või tapajäätmeid töödeldes, mõnikord ka haige looma liha süües. Nakatumisviisi järgi eristatakse inimesel siberi katku naha-, kopsu- ja soolevormina. Nahavorm selle puhul tekib teisel või kolmandal päeval pärast nakatumist käele, näole veel mitmesse katmata kehaosale väike punane tähn, mis suureneb ja areneb paiseks: keskel on must, sütt meenutav katt ja ümberringi tugev põletikuline turse. Kopsuvorm on raske kopsupõletik, mida põhjustab siberi katku eoseid sisaldava
sageli ohtra nähtava rasvaga (tugevalt kollakas). Vasikaliha looma vanusest olenevalt kas hallikas roosa või roosa, nähtav rasv kõva ja valge. Liha on loomade ja lindude keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduks. Punase liha all mõeldakse tavaliselt sea-, veise-, vasika-, lamba- ja talleliha, kuigi mõned sea- ja vasika lihased on üsna heledad. Valgeks lihaks nimetatakse üldjuhul linnuliha. Rümp on tapalooma nõuetekohaselt töödeldud (pea ja jalgadeta) lihakeha pärast veretustamist ning naha (sea rümbad on koos kamaraga), siseelundite jt tapasaaduste eemaldamist. Poolrümp saadakse rümba poolitamisel pikki selgroogu; jaotab rümba kaheks võrdseks osaks. Sea tükeldatud poolrümp Lihaskude koosneb umbes 75% ulatuses veest. Enamuse lihasest moodustavad lihaskiud, lisaks sidekude, veresooned jne. Kusjuures sidekude on kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos, ümbritseb lihaseid, kõõluseid, sooni, samuti esineb lihaskoes
.................................51 4.1. LIHASTE KASVAMINE JA RASVKOE MOODUSTUMINE. ................................................................................... 51 4.2. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS .......................................................................................................................... 51 4.3. LIHAJÕUDLUSE HINDAMINE..................................................................................................................................... 51 4.4. LIHAKEHA KVALITEEDI HINDAMINE .................................................................................................................... 52 4.5.LIHA KVALITEEDI ORGANOLEPTILINE MÄÄRAMINE. ..................................................................................... 53 5. VEISEKASVATUSE TEHNOLOOGIAD................................................................................53 5.1. LÜPSITEHNOLOOGIA......................................................................................
Silo- 3-4 kg. Kui on kuivsilo 2-3kg, siis heina polegi vaja. Silo peab olema peenekõrreline. Kaer - pressitult või jämejahuna, max 1kg päevas. Odra- ja maisijahu - nuumikud Nisuklii - imetavad uted Mineraalsööt - 5-10g soola ,3-5g söödafosfaati Loomsed söödad - ei anta. Suvel karjatatakse koplis heinamaa peab olema kuiv muidu tuleb maksekaan. Lihajõudlus Lammaste olulisimad lihajõudlusnäitajad on tapaeelne kehamass, lihakeha mass, tapasaagis, lihakeha morfoloogiline koostis, liha keemiline koostis. Lambaliha kvaliteet sõltub lihaks tapetud lammaste vanusest. Kvaliteetsemat, väiksema rasvasisaldusega lambaliha saadakse alla 12 kuu vanuste noorlammaste e. tallede tapmisel. Noorlammaste optimaalne kehamass enne tapmist on Eestimaa turutingimustes 45-47 kg, kelle tapmisel saadakse suure lihasusega lihakehad, milledes on mõõdukas rasvaladestus. Enamikes Euroopa riikides on soovitud lihakehad 15-20 kg raskused..
5 Rostbiif ehk veisepraad....................................................................................... 6 Pihv, lehtbiifstek.................................................................................................. 6 1 Toiduvalmistamine suurköögis LIHA Pikkimine – enamasti tai liha lisamaitse ja mahlakuse andmiseks, seest täidetud (ploomid, aprikoosid, porgand) Searümp e. lihakeha o Seajalad o Singitükk o Tagumine praetükk o Seljakarbonaad o Seljatükk o Pea o Kõhuäär o Ribitükk o Labatükk o Koot t 4-6 Co sulatatakse o Tükke lõigata risti kiudu Liha pannakse KEEVASSE MAGEDASSE VETTE. Suuretükilised liharoad – suurest tükist lõigatakse viilud Portsjontükilised liharoad – kindla kaaluga
1. Võõrutamisel. 2. Tiinuse keskel. 3. Tiinuse lõpul. Soovitav on, et uttede toitumus enne paaritusperioodi algust oleks 3,5 palli, tiinuse keskel 3 ning tiinuse lõpul 3,5 punkti. Sugujäärad peaksid enne paarituse algust saama toitumuse hindeks 4 punkti. Noortallede toitumus enne lihaks realiseerimist peaks olema 3 punkti. 2) Tapaeelse kehamassi järgi, sest teades kehamassi võib prognoosida tapetud lamba kvaliteeti Näiteks: Nimetus Keha- Tapa- Lihakeha Rasva- ja Lihakvaliteet mass saagis, % mass, kg valgu-sisaldus, % Täiskasvanud utt 70 50 35 Rasva 30%, Rasvane, valku 17% madalakvaliteediline liha Tall (67 kuu 45 4547 2021 Rasva 17%, Kvaliteetne dieetliha vanune) valku 17%
transportimisel suur loomulik kadu vee aurumise tagajärjel liha pinnalt. Seda loomulikku kadu nimetatakse kaalukaoks. Kaalukadu on kahjulik ka veel see tõttu, et liha kaotab palju oma maitseomadustest ja kaubanduslikust väljanägemisest. Liha värvub tumepruuniks. Kuivanud liha pind muutub poorseks ja liha ise vastuvõtlikuks kõrvalistele lõhnadele. Kaalukao aste sõltub paljudest teguritest: säilitusruumi õhu temperatuurist, õhu niiskusest, ventilatsiooni intensiivsusest ja lihakeha avatud pindalast.(R. Loodla 2003, lk 38) Et vähendada loomulikku kadu peaks trümmi temperatuur olema vahemikus -18 kuni -200C. Temperatuuride kõikumine trümmis soosdustab kaalukadu. Ideaalne trümmi õhu niiskus on selline, et aurude rõhk liha kudedes ei ületaks õhus oleva veeauru rõhku. Õhu niiskus peab olema 90 kuni 95% piirides. Et vältida liha kuivamist peab õhu liikumine trümmis olema minimaalne. Kuivamise aste sõltub liha rasvasusest, liha paigutusest trümmis.
Linnu tõud väikeste tähtedega Kana hakkab munema 5 kuust Kana võib muneda päevas 1 muna ( 25 tundi läheb aega ühe muna jaoks), aastas 300 keskmiselt Heades tingimustes elab kana kuni 10 aastat Sulgimise perioodil ei tooda mune , puhkab( üks kord aastas) Lindude seltse on kokku 27: Kõige suurem kanaliste selts haneliste selts tuviliste selts jaanalinnu selts Munelust väljendatakse protsentides: (munade arv/periood)*100 Rümp- lihakeha puhastatud, ilma peata Lindudel üks munajuha ja munasari Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE: Tibul pole alguses munasarju, arenevad 2 nädalaga Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg Lehter 89 1520 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht.
liikuva resti abil. Grill säilitab ka tooted soojana. Väljapaneku jaoks on soovitav kasutada hügieenilist piisakaitset. Vorstigrilli võib paigutada sahtlimudeliga saiasoojendaja peale. Saiasoojendajal on niisutusvann. Mõlemaid tooteid on saada kahte eri mõõtu. Grilli ja saiasoojendaja konstruktsioon on läbinisti roostevabast terasest, piisakaitse on läbipaistvast akrüülist. [2] 10. BESTMARK GYROS GRILLID 1. Gaasi- ja elektrimudelid 2. Suurused sõltuvad lihakeha kaalust 3. Erinevad tsoonid Tsoonidel reguleerimisnupud, kaasas spetsiaalne nuga. [3] 6 11. BESTMARK LAAVAKIVI GRILLID Laius sammuga 300 ja 400 mm. Sügavus 600, 650, 700, 800, 900 mm. 1. Olemas nii gaasiga kui ka elektrilisi 2. Elektrilised ilma kivideta, veevanniga 3. Küpsetuspinna suurus, kW võimsus 4. Erinevad restid eri toodetele [3] 12. BESTMARK PLAATGRILLID
transportimisel suur loomulik kadu vee aurumise tagajärjel liha pinnalt. Seda loomulikku kadu nimetatakse kaalukaoks. Kaalukadu on kahjulik ka veel seetõttu, et liha kaotab palju oma maitseomadustest ja kaubanduslikust väljanägemisest. Liha värvub tumepruuniks. Kuivanud liha pind muutub poorseks ja liha ise vastuvõtlikuks kõrvalistele lõhnadele. Kaalukao aste sõltub paljudest teguritest: säilitusruumi õhu temperatuurist, õhu niiskusest, ventilatsiooni intensiivsusest ja lihakeha avatud pindalast. Loomuliku kao vähendamiseks loetakse optimaalseks trümmi temperatuuriks -18...-20°C. Temperatuuril -10°C aurub iga trümmi tuleva soojuse kilokalori kohta 0,3g vett, temperatuuril -18°C aga 0,17g. Kaalukadu soodustab ka temperatuuri kõikumine trümmis. 5 Trümmi õhu niiskus peab olema selline, et aurude rõhk liha kudedes ei ületaks õhus oleva veeauru rõhku. Õhu niiskus trümmis peab olema 90...95% piirides,
klassid jaotatud alamklassideks, mida tähistatakse märkidega "+" ja "-", näiteks R+ ja R-. Määrusega "Veiserümpade kvaliteedi-klasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord" kehtestatakse üle 25 kg kaaluvate toidukõlblikuks tunnistatud veiserümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord lihakäitlemisettevõttes (tapamaja), kus tapetakse aastas keskmiselt rohkem kui 50 veist nädalas. Veiserümp Veiserümp on tapetud veise lihakeha, mis on veretustatud ja nülitud ning millelt on eemaldatud siseelundid, sh neerud, neeru- ja vaagnarasv, seljaaju, pea kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt, esijalad randmeliigesest, tagajalad kannaliigesest ning saba viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt. Emaslooma rümbalt tuleb eraldada ka udar ja isaslooma rümbalt suguorganid. Veise lihakehalt ei tohi eemaldada rohkem kudesid kui tehnoloogilises juhendis on ette nähtud. Kategooria määramine
Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda. 1 Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6…1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40…42-päeva vanused linnud kehamassiga 2…2,2 kg, lihakeha massiga 1,4–1,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2
Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka mikroskoop 17 saj.Wolff-pärastkujunemisõpetus. Mendeli seadusedAretusõp. Areng xx saj.- populatsioonige...
päevades sünnist tapmiseni, g Oksforddaun 152 248 43 Suffolk 160 238 43 Dorsetdaun 173 218 44 Teksel 173 216 44 Tabel 7. Lihakeha kvaliteet ristandtalledelt, kes saadud erinevat tõugu jäärade kasutamisel (Speedy, 1982) Tailiha osakaal lihakehas, % Rasva osakaal lihakehas, % Tailiha/luude suhe Teksel 59 Teksel 24 Teksel 3,8 Suffolk 55 Oksforddaun 27 Dorsetdaun 3,6 Oksforddaun 55 Suffolk 28 Suffolk 3,4
7. Toorkiud sigade ratsioonis. 8. Emiste reproduktsioonijõudlusnäitajad : viljakus, piimakus ja piimaand, põrsaste sünni- ja võõrutusmass. Emise reproduktsioonijõudlusnäitajate ja söötmise vahelised seosed (fläsing, embrüonaalne suremus). Kuldi reproduktsioonijõudlus. 9. Sigade nuumajõudlusnäitajad : varavalmivus, söödaväärindus ja keskmine ööpäevane massi- iive. 10. Sigade lihajõudlusnäitajad. Sigade lihakeha tailihasisalduse määramise metoodika. LIHAJÕUDLUSNÄITAJAD 1970 Taanis Kontrollnuum 1931 Eestis Kuremaa Seakasvatuse katsejaam (10a) 1957 Eestis Kehtna Seakasvatuse katsejaam Metoodika 1: mõõtmine toimub 2 punktis: (elusa sea pekipaksuse mõõtmine) Viimase roide joonel, 7 cm selja keskjoonest külje suunas: - X1 seljapeki paksus 1 - X2 seljalihase läbimõõt 11. 12
2. Kuna loom ei hinga enam, siis katkeb õhuhapniku lisandumine lihasse. Algavad anaeroobsed protsessid. 3. Surmakangestuse teke AKTIIN + MÜOSIIN AKTOMÜOSIIN Surmakangestuse alguses algab lihaste lühenemine ja kangeks muutumine. See saab alguse 5-6 tunni möödudes pärast looma tapmist. 4. Katkeb vitamiinide ja antioksüdantide laekumine, mis põhjustab rasvade rääsumise. 5. Lakkavad närvi ja hormonaalsed protsessid, lihakeha temperatuur langeb ja rasv hakkab hanguma. 6. Algab glükogenolüüs Tekib glükoos, mis laguneb piimhappeks. Piimhape omakorda põhjustab pH alanemise 7,4...7,0 5,3- ni (2…3 päeva jooksul). See põhjustab valkude denatureerumise, vabanevad ja aktiveeruvad ensüümid, mis lõpetavad surmakangestuse. 7. Kuna organismi kaitsesüsteemid ei toimi enam, on võimalik mikroorganismide pidurdamatu/kontrollimatu areng. 8
3. Pesakonna võõrutusmass 2 kuune põrsas kaalub 15-20 kg. 3. Sigade nuumajõudlus. Kontrollnuumal fikseeritakse: 1. Keskmine massiiive (KMI) = perioodi juurdekasv/perioodi pikkus 2. Söödaväärindus kui palju kulub sööta 1 kg massiiibe kohta (3-3,5 kg) 3. Varavalmivus sigade vanus, millal siga saavutab 100 kg kehamassi 4. Sigade lihajõudlus. Lihajõudlust iseloomustab: 1. Tailiha sisaldus 2. Lihakeha pikkus (1 kaelalülist kuni häbemeluu kraniaalse otsani) 3. Pekipaksus mõõdetakse 4 kohast (turi, 6-7 roie, selja õhem punkt, lanne) 4. Sinkide suurus 5. Lihassilma suurus selja pikima lihase ristlõike pindala 6. Lihasuse indeks (LI) = pekk/lihas Tailiha % määramine: 1. viimase roide joonel 7 cm selja keskjoonest külje suunas x1 seljapeki paksus 1 x2 seljalihase läbimõõt 2
sisselõigetega). · Kiskluse jälgede (sh. hambajäljed, naha ja liha rebestused, loomajäljed) puudumine. · Roiskumisjälgede puudumine. Vaata ka fotod 7-9. Teised tunnused: · Vere puudumine ümbrusest (vaatamata sellele, et mõnel juhul on loom verest tühjaks jooksnud. · Ebatavaline lõhn (medikamente meenutav lõhn). · Ebatavalised märgid maapinnal, ,,postiaugud" vigastatud looma ümber. · Lihakeha puutumatus raipesööjate või kiskjate poolt. · Kõrge radiatsioonitase sündmuspaigal. · Hemogloobin ohvri veres oli mõne juhtumi puhul ,,küpsetatud" kõrge temperatuuriga mõjutamise tulemus. Võimalik, et haavad olid tekitatud laseriga. Ametivõimud selgitavad antud juhtumeid mitmesuguste asjaolude kokkulangemisena: · Dehüdratsioon e. veekaotus loomadel. · Kõiksugu parasiitide tegevus. · Vere puudumine selle lagunemise tõttu päikese käes.
Külmkapis säilitatakse liha kinnikaetult või pakendatuna. Kindlasti on vajalik jälgida ka säilivusaega. Mõned mõisted - Liha on loomade ja lindude keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduks. - Punase liha all mõeldakse tavaliselt sea-, veise-, vasika-, lamba- ja talleliha, kuigi mõned sea- ja vasika lihased on üsna heledad. Valgeks lihaks nimetatakse üldjuhul linnuliha. - Rümp on tapalooma nõuetekohaselt töödeldud (pea ja jalgadeta) lihakeha pärast veretustamist ning naha (sea rümbad on koos kamaraga), siseelundite jt tapasaaduste eemaldamist. Poolrümp saadakse rümba poolitamisel pikki selgroogu; jaotab rümba kaheks võrdseks osaks. - Konditustamisel (kontide noaga eraldamisel lihast) saadakse kondita liha, nn pehme liha. - Väherasvast liha võib nimetada ka lahjaks lihaks. - Lihaskude koosneb umbes 75% ulatuses veest. Enamuse lihasest moodustavad lihaskiud, lisaks sidekude, veresooned jne
Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6...1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6...1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2...2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g.
Maxima Rakvere kaubamärgi toodete välja panekud. Fotod: Autor 3 LIHA „Liha koostis erineb sõltuvalt looma liigist, tõust, soost, vanusest, toitumusest, üldseisundist. Liha all mõistetakse tapaloomade, -lindude ja ulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümpa ja rümba osi. Seega kuuluvad liha mõiste alla kõik rümbas sisalduvad koed, sh kamar, sooned, kõõlused, rasvkude jne. Liha võib olla kondiga või kondita.“ (Heldi Kikas E. K., 2004) Rümba all mõeldakse tapetud lihakeha, mis on veretustatud ja millelt on eemaldatud: harjased (sea puhul), nahk (emised, veised, lambad, ulukid, küülikud), suled (linnud), suguelundid, neerurasv, siseelundid e liiver (neerud, maks, süda, keel, söögitoru, hingekõri, diafragma), siserasv, pea- ja selja-aju, pea (kaelaluu ja esimese kaelalüli 22 vahelt), sõrad, jalad (lindude puhul) esijalad randmeliigesest (va veistel) ja saba (viimase
..700kg aga äärmisel juhul ka 1200kg mära- suurem piimakus raskeveo ehk külmaverelised tõud (3000.....6000kg) 42. Nuumajõudluse hindamine sigade ja lihaveiste nuumajõudlust hinnatakse katsejaamades või aretusfarmides: hinnatakse massi-iivet, kasvukiirust, toitumust, kehamassi, söödaväärinust (ainult katsejaamas), on lisandunud ultraheliaparaadiga elupuhune tailihasisalduse mõõtmine. 43. Lihajõudluse hindamine lihajõudlust hinnatakse: tapa ehk rümbamass, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. tapasaagis on tapakaalu suhe tapaeelse kehamassiga protsentides. oleneb loomaliigist, toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. 44. Liha kvaliteedi hindamine PSE-liha (pale kahvatu, soft pehme, exudative vesine); DFD-liha (dark tume, firm tuim, dry kuiv). PSE lihaga kaasneb rida tehnoloogilisi, majanduslikke ja organoleptilisi probleeme: elupuhused (sead on
limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded nii ranged, et kasutatud vett ei saaa lasta loodusesse puhastamata. Vesi on pidevas ringluses, biopuhastid, mehaanilised filtrid, setitid, vee desinfitseerimine. Enamasti kasvatatakse angerjaid. Angerjal on kõrge müügihind. 24. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid. Puhast liha lõhest ja forellist 65%, tuurlastest 60%, karpkala rümp 65%. Rümp on lihakeha, millelt on eemaldatud sisikond, pea ja uimed. 25. Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine – all-female, triploidid Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on 4-6 aasta vanuselt. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nim asenduskaladeks. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. Suguline küpsemine aeglustab kala kasvu. Kalaliha kvaliteet väheneb suguküpsuse saabudes. Eriti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
