........................................................................7 Jõevähk............................................................................................................................................7 Krabid..............................................................................................................................................8 Molluskid Ehk limused on enamasti kojaga kaitstud selgrootud, kelle keha koosneb peast, kotikujulisest kerest ja jalast. Molluskid jagunevad kolme suurde klassi: teod ehk kõhtjalgsed, karbid ehk liistaklõpuselised ja peajalgsed. Molluskid peavad valmistamise ja söömise ajal päris värsked olema. Mõnda molluskit süüakse nii toorelt kui ka kuumtöödeldult (auster, kammkarp, veenuskarp), mõnda on aga vaja alati kuumtöödelda (ranniklased, tõrikodalased). Molluskite keetmisel ja küpsetamisel tuleb olla tähelepnaelik, sest üleküpsetatult lähevad nad krimpsu ja vintskek ning liiga kaua keedes pehmeks ja tainjaks
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut EBAPÄRLIKARP (Margaritifera margaritifera) Referaat Koostaja: Helene Urva Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Henn Kukk Tallinn 2012 Sissejuhatus Ebapärlikarpidest (Margaritifera margaritifera) on kuulnud paljud, kuid neist midagi asjalikku rääkida teavad vähesed. Minu hägused teadmised pärinevad ühest huvitavast saatelõigust Osoonis ning 8. klassi bioloogia õpikust. Kui tõelisi pärlikarpe leiab soojaveelistest meredest, siis meie kodumaine ,,peaaegu- pärlikarp" eelistab külma ja kiirevoolulist magevett. Kunagi kohati tavalise, nüüdseks väga haruldase liigi kohta on kuulujutte ja legende ilmselt rohkem kui ühegi teise Eesti limuse kohta. S...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MEREANNID Referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................3 Karbid................................................................................................................................3 Jõekarp...............................................................................................................................3 Järvekarbid............................................................................
· Perekond Homo Silur · Välja surid mammut ja · Korallid mõõkhambuline tiiger · Algelised kalad · Maismaa asustamine Neogeen · Maod, laululinnud, konnad, rotid, Ordoviitium hiired, rohttaimed · Sammalloomad, molluskid, triloiidid · Mandrijäätumine mitmete liikide Paleogeen · Imetajate kiire arend väljasuremine · Kiskjad, kabjalised, londilised, Kambbrium närilised, lovalised. · Elu meres · Trilobiidid, molluskid Perm · Luukalad, kahepaiksed · Pangea hiidmanner · Ajaloo suurim väljasuremine Karbon
Kambrium Paleosoikum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paleosoikumi elustik Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed, hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed, kollalaadsed ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud
Pestitsiidid Kahjurite hävitamine rünnaku ennetamine eemale peletamine mõju vähendamine Eesmärgid Mürgisus inimestele või teistele loomadele 9/12 kõige ohtlikumast ja püsivamast orgaanilisest kemikaalist pestitsiidid Tagasilöögid Pestitsiidideks on... Kahjuriteks loetakse... Enamasti keemilised Putukad ühendid Taimehaigused Bioloogilised vahendid Umbrohud (bakterid, viirused) Molluskid Linnud Imetajad Kalad Ümarussid Mikroobid Juhul kui nad kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi herbitsiidid (mürgid taimede vastu) fungitsiidid (mürgid seente vastu) insektitsiidid (mürgid putukate vastu) bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) zootsiidid (mürgid imetajate vastu)
Limusteohustatus 8b.klass 12.02.2009 Limused Limused ehk molluskid (Mollusca) on pehme, segmenteerumata, Enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud (Vikipeedia) . Ohustatuks on Eestis tunnistatud 39 liiki limuseid (Talvi, 1998). Neist 10 liiki elab vees ja 29 maismaal. Naabermaades on magevee- ja maismaalimustest Punasesse raamatusse kantud Rootsis 38 ja Soomes 37 liiki ning Ida-Fennoskandias üks liik (Gärdenfors, 2000; Kotiranta et al.,1998; Rassi, et al., 2001). Võrreldes selgroogsete loomadega on selgrootute loomade kaitse
Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägem...
suured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja belemniidid. Vanaaegkond ehk Paleosoikum 1) Kambrium (540- 495 miljonit aastat tagasi) Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Taimestikus ülekaalus merevetikad. 2) Ordiviitsium (495- 440 miljonit aastat tagasi) Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, okasnahksed. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba
3. Paleosoikum ehs vanaaegkond 542 miljonit kuni 250 miljonit aastat tagasi · Elu muutus mitmekesisemaks · Elu jõudis ka maismaale · Maa oli juba sarnane tänapäevaga, ainult elustik oli erinev · Elu vormid muutusid suureks · Taimedest eksisteerisid smblad, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed (nt okaspuud) · Loomadest molluskid, putukad, vähid, kalad, kahepaiksed ja lõpupoole ka roomajad · Lõpeb suure väljasuremisega (90% liikidest suri välja) Eestis: Kambrium - savid Ordovitsium - põlevkivi Silur kalade algus, lubjakivi Devon liivakivi, savi Karboniajastu kivisüsi 4. Mesosoikum ehk keskaegkond 250 miljonit kuni 65 miljonit aastat tagasi · Dinosauruste aeg, hiidsislikud · Ilmusid linnud
Kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe; Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Uued liigid Sell ajal tekkisid peaaegu kõigi tänapäeval elavate hõimkondade varasemad esindajad. Kambriumi alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Ilmusid erinevad veeselgrootud: molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja kambriumi keskel), brahhiopoodid (puuduluksed käsijalgsed), käsnad, ussid ja paljud teised organismid. Taimestikus olid ülekaalus merevetikad. Trilobiidid Trilobiit (Huntonia Lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass; lingulifer.) Trilobiidid arenesid ühistest esivanematest putukate, vähkide, ämblike ja
Neljas tase Viies tase Ordoviitsium Ordoviitsium oli Paleosoikumi teine ajastu; algas 495 miljonit aastat tagasi ja lõppes 440 miljonit aastat tagasi; järgnes Kambriumile ja eelnes Silurile. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad. Eestis avanevad ordoviitsiumi setted paekaldal. Ordoviitsiumi ajastu setetes leidub rohkesti naftat ja maagaasi. Ordoviitsium Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Silur Silur oli Paleosoikumi kolmas ajastu; algas 440 miljonit aastat tagasi ja lõppes
kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest Ürgmandrid 1.Grypania spiralis 2.Ediacara hulkraksete rekonstruktsioon 1. 2. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Vanaaegkond ehk Paleosoikum Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Kambrium kliima oli mõõdukas ajastu alguses ilmusid mineraalse toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad :erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed , käsnad, meduusid, ussid ja paljud teised organismid taimestikus olid ülekaalus merevetikad maavarad-sinisavid MOLLUSKID Põhjapoolkeral oli Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Ordoviitsium Soe kliima Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv
Jennifer Nimmerfeldt Tutvustus Jennifer on sündinud 13. mai 1998. Ta on 17 aasrane noor neiu. Praegu elab ta Soomes, Kuopios. Tema parimaks sõbrannaks on Aurelia. Vabalajal tegeleb ta youtubega. Ning ta on vegan. Kes on vegan? Vegan on inimene, kes on otsustanud mitte süüa liha-, muna ja piimatooteid ning teisi loomseid saadusi nagu näiteks zelatiin ja mesi. Võib öelda, et vegan on täistaimetoitlane. Liha alla kuulub mistahes elusolendi liha: imetajad, linnud, kalad, mereannid, molluskid jmt. Teisisõnu ei söö vegan ühtegi loomset toodet. Jenniferi veganluse teekonnast Tema tee veganluseni algas natuke rohkem kui 2 aastat tagasi, kui ta rohkem videote tegemisega tegelema hakkas. Ühel hetkel ta otsustas, et soovib elada tervislikumat elu ja hakkas selle kohta uurima. Ta sai inspiratsiooni youtuberilt nimega Fullyraw Kristina, kes on toortoitlane. Ta räägib, et ta kohe kindlasti ei taha minna tagasi loomade söömise juurde. Miks ja kuidas hakkas ta youtubega tegelema?
külm supp) küüslaugusupp sobrasada (pikantne vorst) sempanadillas (väikesed teravamaitselised või magusad pirukad) tortilla (omlett) Tuntumad Hispaania toidud Paella Sobrasada Tuntumad Hispaania toidud Sempanadillas Tortilla Hispaania köök Hispaanias pakutakse igas kohvikus ja baaris tapasid ehk erinevatest kergetest suupistetest nagu oliivid jms. Hispaania köögi juurde kuuluvad kahtlemata mereannid mitmesugused kalad, molluskid, teod, vähid. Hispaania köök , Hispaania köök Magustoitudest on populaarseimad ensaimadas (Mallorca magus kook), samuti pudingud ning mandlikreemiga pirukad. Hispaanias juuakse peamiselt kolme sorti kohvi: cafe solot (itaalia espresso sarnane must kohv), cortadot (piimaga kohv) ning cafe con lechet ( so. cafe latte ehk pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook). Hispaania köök Tänu roomlaste algatatud viinamarjakasvatuskultuurile on Hispaania
2. ABSOLUUTNE VANUS (tegelik vanus) 3. GEOKROMOLOOGILINE VANUS (skaala, mitmest piirkonnast võetud tulemused analüüsitakse ja võrreldaks) Teooriad Maal elu tekke kohta: 1. Suure Paugu teooria 2. Iseärkamise teel 3. Taevakehade tagajärjel Elu Maal ei ole enam elutust ainest võimalik, sest vanasti puudus osoonikiht, mullakiht ja vaba hapnik. Elu areng Maal: *Eeltuumsed ehk prokarioodid *Päristuumsed ehk eukarioodid *Hulkraksed *Käsnad, ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed *Algelised sõnajalataimed *Maismaaloomad- lülijalgsed *Kalad *Kahepaiksete areng *Algelised sammaltaimed- ürgraikad *Paljasseemnetaimed- okaspuud *Roomajate areng *Esimesed imetajad *Linnud *Õistaimed ehk katteseemnetaimed *Inimeste areng
Selle aja jooksul jõudsid nad läbida peaaegu kõik mered riskides mitmel korral oma eludega. Nad üritasid mitu korda "Nautiluselt" põgeneda, kuid kõik katsed ebaõnnestusid peale ühe. Nimelt oli "Nautilus" jäänud Norra ranniku lähedal veekeerise kätte ja Pierre Aronnax, Conseil ja Ned Land otsustasid kasutada juhust. See neil ka õnnestus. Nende pikk vangisolek oli lõppenud. Huvipakkuv: 1. Mulle pakkus väga huvi imelikud ja põnevad kalad, zofüüdid, molluskid ja imetajad. 2. Pierre Aronnaxi ja Kapten Nemo dialoogid, kus nad rääkisid huvitavatest ajaloo sündmustest. 3. Ned Landi vägev iseloom, mis sundis neid põgenema ja tegi ,,Nautiluse" reisi pingelisemaks. Pani mõtlema: 1. Kui tal oli nii palju vara ja raha, miks ei tegutsenud Kapten Nemo maa peal vaid põgenes vee alla? 2. Miks nähti vaeva ja räägiti ,,Nautilusel" kummalist keelt, kui nad niikuinii kogu oma elu vee all veetsid ja oleksid saanud mõnda tuntud keelt kasutada ? 3
täisterajahust omas mahlas või õlis. Itaallane sööb nisuleib, lasanje, Itaalia supid on keskmiselt 28 kg puuviljad, pähklid, tavaliselt vedelad liha-, pastat aastas! trüflid, artisokk, kala- ja nuudlisupid. tiramisu, martsipan Konnad, molluskid, Saanud alguse 16.saj Kiirus ja tugev tuli! Peenemaitselised. teod, Antiik-Roomas. Toidud ei tohi olla üle hoolikalt valmistatud köögiviljad(artisokk, Ühendatud Ateena ega alakeedetud, ning kaunilt PRANTSUSE porrulauk, spargel), kultuur ja elegants. peavad olema hästi serveeritud toidud.
Paleosoikumis ...... toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus" , mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid , erinevad molluskid , trilobiidid , puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid) , hiljem lisandusid korallid , karbid ja okasnahksed . Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid . Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad . KeskPaleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed . Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik osjalaadsed (kidad) , kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed . Permi
Käsijalgsed: Dicoelosia anticipata ja Costistraicklandia lirata II kategooria kivistised Käsnad: Clathrodictyon regulare ja Plectostroma schmidti Okasnahkse Bothriocidaris'e neli liiki II kategooria kivistised Korall Mesofavosites dualis'e kivistunud koloonia Lülijalgne Phlebolepis elegans III kategooria kivistised III kategooriasse kuuluvad kõik meil tavalisel moel kogutavad kivistised: selgroogsed, okasnahksed, käsijalgsed, lülijalgsed, käsnad, molluskid, sammalloomad, korallid. Need kivistised, pärinedes puuraukudest või kaitse all olevaist paljanditest, kuuluvad säilitamisele Eesti Vabariigi teadusasutustes vastavalt nende eesmärkidele. Täname tähelepanu eest !
Roosakasoranzi kooriku all on õrn roosa liha. Tavaliselt müüakse selliseid krevette külmutanua, kas keedetult või keetmata. Kui ostad toore kreveti, keeda seda 5-10 minutit meresoolaga maitsestatud vees. · Müügil on ka kuivatatud krevetid - väikesed kooritud krevetid, mida on kuivatatud päikese käes. Annavad mõningatele aasia roogadele ainulaadse maitse. 7 MOLLUSKID · Molluskid on pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud. · Eestis on kindlaks tehtud umbes 160 liiki limuseid, nende seas nii teod kui karbid. · Maismaal elab umbes 80 liiki tigusid, mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe ning meres 15 liiki tigusid ja 8 liiki karpe. Karbid · Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid
seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne. Fosfor: Fosfori allikad on mandlid, kuivatatud oad, herned, läätsed, nisu ja niisuidud, juust ja värske suhkrumais. Raud: Peamised rauasisaldavad produktid on maks, petersell, veretooted, halvaa,nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, mereannid,munad, punane liha, spinat, oad, punane vein, rosinad, maasikad, molluskid, tomatid, küüslauk, seened jne. Paremini omastab organism rauda lihast, loomsetest produktidest. Vask: Vase allikateks on pähklid, kuivatatud herned, oad, lutsern ja rohelised lehtköögiviljad. Jood: Peamised joodi sisaldavad produktid on merekalad, kalamaksaõli, meretaimedest valmistatud tooted, jodeeritud sool. Tsink: Tsinki sisaldavad liha, maks, munad, piim, jogurt, pärm, täisteraviljatooded, kõrvitsaseemned, tomatid, sibulad, vetikad. Kaltsium:
Hispaania rahvusköök Janeli Toomel 10b Mitmekülgne Täienenud tänu paljude maade kultuuride mõjutustele. Vanadelt roomlastelt oliivisalud Araablastelt - mandlid, tsitrused ja aromaatsed vürtsid. Ameeriklastelt - tomatid, magus ja mõru kaunpipar (chilli), kabatshok (zuccini), erinevat sorti oad, kartul, shokolaad ja vanilje. Tapas Mereannid mitmesugused kalad, molluskid, teod, vähid Tapas Vahemere köök Väga tervislik Road pakuvad esteetilist naudingut. Vahemere dieet - nisu, oliivid ja vein. Lisanduvad veel muud toiduained - riis, küüslauk, köögivili ja maitseroheline, juust ja jogurt, kala, liha, munad ja puuvili. Andaluusia köök Paljude erinevate köökide segu. Puu-ja köögiviljad. Mitmekülgne sealihatoitude valik Väga maitsvad desserdid.
1. SISUKORD 1 Sisukord .................................................................................. 2 2 Sissejuhatus ............................................................................ 3 3 Molluskid ............................................................................... 4 3.1 Karbid ............................................................................ 4 3.2 Teod ............................................................................... 5 3.3 Austrid ........................................................................... 6 4 Vähilised ja vähilaadsed ........................................................ 8 4.1 Homaar ....
Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks (skeem). Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi, hõlmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid. Enne Juura ajastu lõppu asus Gondwana juba põhjapoolsetest kontinentidest eraldi. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad). Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma
· Krooniline mõõdukas valguvaegus immuunsüsteemi nõrgenemine. NB! Taimetoitlus, prof. Põld. Valguallergia - hüpersensitiivne reaktsioon, kui lõhustumata valgumolekul satub verre (toiduvalgud moodustavad keto- ja aldosuhkrutega seedetraktis konjugaate, mis ei hüdrolüüsu, kuid imenduvad verre) · Pähklid, üle 40 % toiduallergiatest · Munad 10-15 % · Piim 14 -18 % · Sojaoad 9 12 % · Nisu, kanaliha, molluskid harvem Allergiat võivad põhjustada isegi õunad. On uuritud õuna koores asuvat lipiide transportivat valku, mis võib põhjustada allergiat. Jälgiti histamiini taset veres. Histamiin on peamine ühend, mis vabaneb, kui organismi immuunsüsteem toodab liiga palju antikeha IgE, põhjustades allergiasündroomi. Kuumutamisel valk denatureerus, kuid jahtumisel taastus valdavalt endine ruumiline struktuur, allergeensust vähendas vaid pikem kuumutamine üle 100 kraadi
teistes seentes. raud (Fe) mikroelement Esineb organismis vaid seotud vajalik paljude valkude ja vormis. Vaba raud on tervisele ensüümide ehituses ja ohtlik. Rauda sisaldavad ohtralt talitluses (hemoglobiin, maks, munad, molluskid, punane hingamisahela ensüümid liha, kuivatatud virsikud, punane jm.); vein, petersell, rosinad jm. Paremini seob ja transpordib omastatakse rauda loomsetest organismis hapnikku produktidest. vesi (H2O) 70 kg kohta 42...45 Vee molekulid on polaarsed ja on universaalne lahusti;
Algul tekkisid vees mikrokerad, umbes 3,7 miljardit aastat tagasi, peale neid arenesid eeltuumsed, siis päristuumsed ja siis hulkraksed. Umbes 540 miljonit aastat tagasi tekkisid vetikad, mida suudan ka mina ettekujutada ja praegugi võib neid näha vees, kuigi siis võisid nad näha veidi teistsugused välja. Alates 500 miljonit aastat tagasi võib planeedil Maa näha kalu. Vanaaegkonnas arenes elu ka maale. Olid olemas molluskid, putukad, kahepaiksed ja roomajad, kujunesid maismaataimed, nagu samblad, sõnajalgtaimed ja paljasseemnetaimed, see kõik toimus umbes 435-225 miljonit aastat tagasi. Keskaegkonda on ka nimetatud dinosauruste ajastuks. Sellele ajastule iseloomulik on esimesed imetajad ja linnud, ning ka õistaimed. Ning lõpuks peale 13,5 miljardit aastat peale Suurt Pauku tekkisid esimesed inimesed, ehk keda võib juba kutsuda meie sugulasteks. Sellel ajal muutus maa
2. Süstemaatiline kuuluvus. Taimedes on rohkem K,Mg,B ; loomades Na, Ca ja Co. 3 Saastatus. Nt. pliisaastatus linnades (heitgaas)mõjub seentele ja 3. Saastatus Nt pliisaastatus linnades (heitgaas)mõjub seentele ja taimedele. 4. Elementide vastandtoime Nt. Ca asendub Sr luudes. 5. Elementide kogunemine organismi. a) toiduahelas. elemendid kuhjuvad tippkiskjatesse, Nt. haugides on elavhõbe. b) Organismid kuhjavad endasse valikuliselt teatud elemente. Nt molluskid kulda, inimese juuksed arseeni. 6. Sõltub tarbitavast toidust. a) toidunõud (Al) b) tarbitava toidu kvaliteet mõjutab otseselt organismi keemilist koostist. kvaliteet mõjutab otseselt organismi keemilist koostist. Absoluutne taimetoitluses tekib puudus : Fe,Co,Zn,Ca . Vee põhifunktsioonid organismides Vee funktsioonid molekulaarsel tasandil : · 1. vesi on taimse fotosünteesi lähteaineks.(hapnik eraldub veest) · 2. vesi osaleb hüdrolüüsi reaktsioonides
kelle välimus on selektsiooni teel omapäraseks muudetud - nad on värvilised või on nende kehakuju moonutatud, näit. kuldkala, kuldsäinas, “koi” karpkala jt. VESIVILJELUS VESIVILJELUS VESIVILJELUS MAAILMAS An alligator farm or crocodile farm is an establishment for breeding and raising of crocodilians in order to produce meat, leather, and other goods. KREVETI- JA VÄHIKASVATUS LIMUSTE KASVATAMINE Limused • Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid. • Limuste hõimkonda kuulub kaheksa klassi: • Karbid (Bivalvia) • Kõhtjalgsed ehk teod (Gastropoda) • Peajalgsed (Cephalopoda) • Lasnjalgsed (Scaphopoda) • Vagellimused (Aplacophora) • Torbiklimused (Monoplacophora Rannakarpide kasvatamine VETIKAKASVATUS Multitroofne vesiviljelus KALAKASVATUS Vee läbivoolul põhinev vesiviljelus
Merikilpkonnade vanus võib olla ka terve sajand. http://en.wikipedia.org/wiki/Marine_turtles http://www.turtles.org/threats.htm TOITUMINE Merikilpkonnad olenevalt liigist võivad olla karnivoorid, herbivoorid kui ka omnivoorid. Nende lõuad on vastavalt kohanenud dieediga. Söögi valik võib oleneda ka isendi vanusest. Näiteks roheline merikilpkonn nooremas eas toitub peamiselt lihast, kuid raugaeas vahetub ta ümber taimtoidule. Muuhulgas on kilpkonna toiduks käsnad, erinevad molluskid, millimallikad, vetikaid, erinevad veetaimed, merikarbid, tõrikodalised, koorikloomad, vähilaadsed, hüdraloomad, korallid. Kõike seda leidub rannikuvetest, kus nad viibivad peamiselt. http://www.seeturtles.org/1894/what-sea-turtles-eat.html KOHASTUMUSED ELUKS VEES Merikilpkonnad on head ujujad. Paremaks liikumiseks vees on neil lame ja suhteliselt kerge voolujooneline kilp. Esijäsemed on arenenud pikkadeks loibadeks. Maapinnal seevastu on nad aeglased ja kaitsetud.
saamiseks hävitab looduslikku veereziimi. - Muldade erosioon (vee ja tuule poolt põhjustatud, kõige ulatuslikum troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. - Muldade sooldumine (niisutamine aladel, kus aurumine ületab sademete hulga. Väetiste ja taimekaitsevahendite liigne kasutamine) - Eutrofeerumine veekogude kinnikasvamine. - Joogivesi võib muutuda kõlbmatuks. - Mulla viljakus langeb. KALANDUS - Molluskid - Limused - Vähilised Kalapüük: - Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest (pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning jõgede suudmetes, kus on hulgaliselt toitaineid. - Rannikupüük väikeste kalapaatidega ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, arengumaades. - Avamerepüük Tekkis merelaevade arenedes. Samaaegselt arenesid ja täiustusid
KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata
a hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut 3,7-4 miljardit a ainuraksed prokarüoodid tagasi 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, sõnajalgtaimed lülijalgsed veest maale 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad 260 MAT imetajad 150 MAT linnud 100-130 MAT katteseemnetaimed
Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Joonis 2. Hiline kambrium Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kambrium.html). Joonis 3. Kambriumi ajastu elusorganismid Eestisse jättis kambriumi ajastu maha 100-240
Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised: millimallikad, meriliiliad, ussid jt. Seetõttu on eelkambriumist suhteliselt vähe kivistisi. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) hulkraksed loomad. Kambriumi iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid (merelised lülijalgsed), arheotsüaadid, brahhiopoodid (käsijalgsed), käsnad, molluskid, okasnahksed jt. Sel ajastul kujunes välja palju erinevaid skeletitüüpe ning nende kiire areng tingis vajaduse kaitsta end kiskjate eest. Kiskluse tekkimine põhjustas olulisi muutusi ökosüsteemi põhistruktuuris. Enamik eelpool mainitud loomadest olid taimetoidulised, toitudes vetikatest. Kiskjatest on leitud Kambriumi ajastust ussilaadseid loomi ja lülijalgseid, kes olid varustatud väikeste sõrgadega või spetsiaalsete lõugadega, mis olid mõeldud teiste surmamiseks ja närimiseks
Toode ur Liha (va subproduktid) + 7°C Lihatooted + 6°C Ulukiliha + 4°C Linnu- ja küülikuliha + 4°C Tapasaadused + 3°C Piim toiduainetetööstusele + 6°C Või + 6°C Paagipiim (värske või pastöriseeritud) + 4°C Piimatooted + 4°C Kalad, molluskid ja vähilaadsed jääpuru Tabel 2: Jahutatud ja külmutamata toiduainete maksimaalne temperatuur Temperatu Toode ur Jäätis - 20°C Kõik sügavkülmutatud toiduained - 18°C Külmutatud kala, kalatooted, molluskid, vähilaadsed - 18°C Kõik külmutatud toiduained (va või) - 12°C
Kalamajandus Kalavarad: 1. Kalad - 95% (tursk, makrell, tuunikala) 2. Koorikloomad (krevetid, vähid) 3. Molluskid (kalmaarid, teod, karbid) 4. Mereimetajad (vaalad, hülged) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad - 3-12 meremiili rannikust - On rannikuriikide omand
Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad Rohukonn – keelikloomad - kahepaiksed Kivisisalik – keelikloomad- roomajad Sookurg – keelikloomad- linnud Hallhüljes- keelikloomad- imetajad 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus : Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon- universumi kujunemine. Ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. George Lamatre’i “suure paugu” hüpotees.
osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid omakorda hingavad osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO2-na. Aeglane- selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused -kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri Aeglane süsinikuringe: lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke. Molluskid seovad vees lahustunud CO2 ja tekib CaCO3 ,millest koosnevad molluskite karbid. Surnud molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekkis lubjakivi. Lubjakivi võib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed kütused (kivisüsi, nafta, maagaas) tekkisid iidsete taimede ja loomade jäänustest kõrge temperatuuri ja rõhu toimel maakoores. Fossiilsete kütuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfääri. PEAMISED ELUSORGANISMIDEGA SEOTUD SÜSINIKURINGE PROTSESSID
Koostaja: Leeni Rahu Juhendaja: Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sisukord 1. Eesti rahvuskivi ehk Paekivi 2. Paekivi kasutamine 3. Pärlid -kivistunud kastepiisad 4. Pärlite kasutamine 5. Eesti rahvuskivist pärlini Paekivi ehk Eesti rahvuskivi Eesti paekivi on väga mitmevärviline ja mitmesordiline-helevalgest karmiinpunaseni, vetik-rohelisest sokolaadpruunini.Kivi sees on loomakesed: peajalgsed molluskid ning sammalloomad brüozoad,korallid ja karbid ning mudaloom,kelle singerdused kivisse käigud on jätnud. Täiesti puhas paekivi sisaldab 56% CaO + 44% CO.Kui paekivi sisaldab lisandeid,siis on tegemist dolokivi,savika lubjakivi,glaukoniidirikka lubjakivi ja kirjuvärvilise lubjakiviga (sisaldab Fe-ioone).Dolokivi võib lisaks sisaldada MgO (sisaldus kuni 21.7%). Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka:on kujunenud siin-
Peatükk 1 Sissejuhatus lk.3 Peatükk 2 Kalandus ja vesiviljelus lk.4 Peatükk 3 Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia lk.4-5 Peatükk 4 Kalandus ehk kalamajandus lk.5 Peatükk 5 ÜRO mereõiguste konventsioon lk.5-6 Peatükk 6 Kalapüügi vormid lk. 6 Peatükk 7 Kokkuvõte lk.7 Peatükk 8 Kasutatud kirjandus lk.8 Peatükk 9 Lisad lk.9 Sissejuhatus 2 Kalandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide (vähid, molluskid, veetaimed) püüdmise ja kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest, saagi töötlemise ja valmistoodangu turustamisega. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Kalanduse alla arvatakse ka kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Haritavat maad, millel toidukultuure kasvatada, on tunduvalt vähem kui vett. Vesi on
Neil on luminofoorid. Väikse osa produktioonist annavad bakterid kemolitotroofid, ümber termaalsete avade, vulkaanilistes ümbrustes. Märgkaalus on bentose kaal alla 1g/m2 kohta. Mere eripiirkondades erinev. 0-200m annab 80% toodangust. Ka järvedes sõltub bentose biomass sügavusest. Põhjas elavad loomad jagunevad sisefaunaks ehk infaunaks ja pealisfaunaks ehk epifaunaks. Infauna - kaevuvad põhjasetete sisse, neil on ainult väike osa mudast väljas. Epifauna - kahepoolmesed molluskid kinnituvad kõva substraadi külge ja filtreerivad vett. Traditsiooniliselt jaotatakse fauna 3 suurde rühma: Makrobentos (pestakse läbi traadist võrkude) see, mis jääb 1mm ava suurusele sõelale. Sääselarvid, ussid ja kahepoolmesed molluskid. Neid esineb kõige arvukamalt ookeanis. Uuristavad käike sinna, kus elavad. Meiobentos vahepealse suurusega. Ümarussid ja väikesed koorikloomad näiteks rullikulised. Elavad setteterade vahel või peal.
teravamaitselised või magusad pirukad), cocamallorquina (pitsasarnane suupiste), tortilla (omlett). Eriti armastatakse süüa tortilla espanolat so. kartuliomlett, kuhu on lisatud sibulat, maitserohelist jm. Hispaania köögist rääkides ei saa üle ega ümber igas kohvikus ja baaris pakutavast tapasest ehk erinevatest kergetest suupistetest nagu oliivid jms. Hispaania köögi juurde kuuluvad kahtlemata mereannid mitmesugused kalad, molluskid, teod, vähid. Magustoitudest on populaarseimad ensaimadas (Mallorca magus kook), samuti pudingud ning mandlikreemiga pirukad. Hispaanias juuakse peamiselt kolme sorti kohvi: cafe solot (itaalia espresso sarnane must kohv), cortadot (piimaga kohv) ning cafe con lechet ( so. cafe latte ehk pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook). Kasutatud kirjandus www.horizontravel.ee 6 www.toidutare.ee www.neti.ee www.google.e
Tsingita ei avaldu insuliini toime, teda vajab nukleiinhapete süntees. Zn soodustab B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmis-retseprorite normaalse arengu. Alkoholi dehüdrogenaasi komponendina on ta seotud alkoholi metabolismiga. Tsink on inimorganismis vajalik nii luude moodustumiseks kui ka normaalseks kasvuks. Nii on rinnapiimas tsinki rohkem võrreldes lehmapiimaga, sest tsink on areneva lapse üks kasvufaktor. Peamised Zn sisaldavad toiduained on molluskid, krabid, loomaliha ja maks, kala, muna, piim ja piimatooted (juust, jogurt), kaunviljad (erinevad hernesordid), idandid, täisteraviljatooted, (rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad (pirn, õun, ploom) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses ning on paremini kättesaadav loomsest toidust. Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni. Tsingivajadus on 7-15 mg ööpäevas
Tsingita ei avaldu insuliini toime, teda vajab nukleiinhapete süntees. Zn soodustab B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmis-retseprorite normaalse arengu. Alkoholi dehüdrogenaasi komponendina on ta seotud alkoholi metabolismiga. Tsink on inimorganismis vajalik nii luude moodustumiseks kui ka normaalseks kasvuks. Nii on rinnapiimas tsinki rohkem võrreldes lehmapiimaga, sest tsink on areneva lapse üks kasvufaktor. Peamised Zn sisaldavad toiduained on molluskid, krabid, loomaliha ja maks, kala, muna, piim ja piimatooted (juust, jogurt), kaunviljad (erinevad hernesordid), idandid, täisteraviljatooted, (rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad (pirn, õun, ploom) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses ning on paremini kättesaadav loomsest toidust. Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni. Tsingivajadus on 7-15 mg ööpäevas
Ahven 0,3 1,5 2,1 Koha 0,3 1,4 Antioksüdant ensüümide aktiivsus vastuseks sinivetikate toksiinidele krabi (Chasmagnathus granulatus) hepatopankreases Katalaas Glutaatiooni S- transferaas Superoksiid dismutaas Väliuuringud · Bioloogilise mitmekesisuse indeksid · Sumptestimine (kalad, molluskid, veetaimed) · Mikro- ja mesokosmosed Laboratoorsed biotestid · Akuutsed (letaalsed) testid: 24 - 96h LC50 · Kroonilised testid: muutused arengus kasvus paljunemises ainevahetuses füsioloogias käitumises Läbivoolusüsteemid In vivo vs. in vitro testid · Eelised ja puudused · Hind · Humaansus · Andmete tõlgendamine organisatsiooniliselt kõrgemale tasandile ja sellega kaasnevad probleemid RAKUKULTUURID
Elu areng Maal Mart Maa Maa on umbes 4,55 miljardit aastat vana(4.5672 ± 0.0006) Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi Intensiivne meteoriitide pommitus Maa esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest Elu tekkis tõenäoliselt ajavahemikus 4-3,5 miljardit aastat Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat. Selged elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest ,mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljo...
· Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Kambrium Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe.
Nimeta hulkraksete loomade ehitustüübid, iseloomulikud tunnused , esindajad liigid või muu süstemmatika üksus sellest ehitustüübist.( 8 ehitustüüpi) 1. KÄSNAD- Eestis 2 liiki- järve-ja jõekäsn 2. AINUÕÕSSED meduusid, hüdraloomad 3. LAMEUSSID laiuss, nudipaeluss 4. ÜMARUSSID limuksolge, naaskelsaba 5. RÕNGUSSID hulkharjasussid, väheharjasussid( näiteks vihmauss), kaanid 6. MOLLUSKID EHK LIMUSED teod,karbid ja peajalgsed 7. LÜLIJALGSED ( tänapäeval 3 klassi-vähid, ämblikud, putukad) 8. OKASNAHKSED merisiilikud, meripurad-Eestis esindajad puuduvad 9. KEELIKLOOMAD EHK SELGROOGSED( nt koer, kass) 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus Füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest tekkisid aatomid (,,suure paugu" hüpotees) Keemiline evolutsioon- lihtsatest molekulidest moodustuvad keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
