suhkruid. Eristatakse endo- ja ektomükoriisat. 3. Kas säsi ja tüve radiaallõikepind langevad kokku?Põhjendage vastust. Jah. Kuna lõige asetab piki tüve ja läbib selle keskosa (säsi) 4. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad: lülipuit ja küpspuit Tüve ristlõikel on paljudel eristatav tumedam keskosa lülipuit Kasvavas puus on lülipuit mehaanilist rolli täitev surnud puit Küpspuit kuulub liikidele, mille koorealune osa ja tüve keskosa omavad ühtlast värvi keskosa surm ei kaasne tumenemisega. Ülejaanud osas, tüve keskosa puit vastab kõikidele lülipuidu tunnustele (niiskusesisaldus madal, vedelike diffusiooniomadused puuduvad, vastupidav seenkahjustustele jne. küpspuit ja maltspuit Maltspuit keskosa ei erine perifeerse osast värviga, ega niiskusesisaldusega. Küpspuit kasvava puu keskosa niiskusesisaldus on madalam kui perifeerses osas.
(mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside (nt seedimisrefleks) ja kaitsereflekside (nt aevastamisrefleks) keskused. Tagaaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus. Vaheajus paikneb koorealune tundlikkuskeskus, seega saadetakse kogu informatsioon ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi. Otsaaju katvas ajukoores toimub kõrgem närvitalitlus. Ajukoores on 4 sagarat: otsimikusagar (seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja kontrollimisega), kiirusagar (seotud naha- ja lihastundlikusega), oimusagar (seotud kuulmisega), kuklasagar (seotud nägemisega). Ajukoor jaotatakse ka väljadeks: Motoorsed väljad käsklused lähevad lihastesse.
Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 cm ja koorekesta paksus 48 cm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,21,6 mm, kanamunadel 0,250,40 mm.
Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,2–1,6 mm, kanamunadel 0,25–0,40 mm. Munakoores
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜL...
IV paari ( plokinärvi ) и III paari ( silmaliigutajanärvi) tuumad Subkortikaalsed kuulmiskeskused, nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid Subkortikaalsed nägemiskeskused, nad osalevad optilistes orienteerumisrefleksides Vaheaju Epitalamus Talamus Subtalamus Hüpotalamus Metatalamus Talamus ehk tundekühm Kokku ligikaudu 40 tuuma, kuhu koonduvad erutused peaaegu keha kõikidest retseptoritest (keha üldine tundlikkus) Kõikide tundlikkuse liikide, v.a.haistmine, koorealune keskus Aju peamine informatsioonikeskus (teadete vastuvõtmine, sorteerimine ja koordineerimine) Koorealune kuulmis- ja nägemiskeskus Hüpotalamus Sisaldab 32 paari tuumi, mis on vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemateks koorealusteks keskusteks Keskuste kaudu reguleeritakse Vee, mineraalainete, süsivesikute ja rasva ainevahetust Soojuse produktsiooni ning väljutamist Higistamise ning vasomotoorseid reaktsioone Haistmiskeskus Epitalamus
18. Selgitada mõiste AJUTÜVI ★ Ajutüve moodustavad piklik aju, ajusild, keskaju ja vaheaju, võrkmoodustis e retikulaarformatsioon, mis aktiveerib või pärsib NS talitlust. ★ Ajutüvi innerveerib enamikku siseelunditest ja meeleelunditest. ★ Ajutüvi on tingimatute reflekside keskuseks. 19. VAHEAJU osad ja nende funktsioon 1. TAALAMUSED ehk tundekühmud ● Koorealune sensoorne keskus: kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) keskus. ● Mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutuste keskus. 2. PÕLVIKKEHAD ● Koorealune nägemis- ja kuulmiskeskus, kuhu tulnud kuulmis- ja nägemiserutused suunatakse suuraju poolkerade koorde. 3. HÜPOTAALAMUS ehk ● NEURAALSE JA HORMONAALSE SÜSTEEMI VAHEJAAM 1) vegetatiivse NS keskus (32 paari tuumi): ainevahetuse, kehatemperatuuri,
põhja moodustab veresoonte poolt mulgustatud ajuaine – substantia perforata posterior (C19) SISEEHITUS TECTUM MESENCEPHALI (alaarplaadi materjalist) - Substantia grisea centralis (AB1) tsentraalne hallaine -> keskaju vahejuha ümber -> osaliselt tegmentum’is - Nucleus mesencephalicus nervi trigemini (AB2) kolmiknärvi mesentsefaaltuum - Strata grisea colliculi superioris (A3) ülakünka hallainekihid -> moodustavad koorealune nägemiskeskuse - Nucleus colliculi inferioris (B4) alakünkatuum -> koorelaune kuulmiskeskus - Nuclei pretectales väikesed tuumad kesk-vaheaju piiril (nucleus interstitsialis jne) PEDUNCULUS CEREBRI TEGMENTUM MESENCEPHALI - ajutüve vana aksiaalne osa, hõlmab basaalplaadi derivaate - sisaldab hall- ja valgeainet Hallaine: - Kraniaalnärvide tuumad (AB III, IV) III närvi tuumad on ülaküngaste kõrgusel
1. Täitke tabel Munaroog Toorained Töövahendi Valmistamise Serveerimine ja d tehnoloogia lisandid Pošeeritud Muna, Pott, kulp, Valmistamiseks Kooreta muna äädikas, tass, keedetud kasutatakse värskeid vahukulp mune külmasid mune, vesi kasutatakse soojade kuumutatakse võileibade keemiseni ja sellele katteks, lisatakse äädikas, 1 l serveeritakse ...
Selle osad on nägemiskühmud (taalamus thalamus opticus) ja hüpotalamus. Hüpotalamus on ühenduses ajuripatsi e hüpofüüsiga. Taalamuses paiknevad kõik tundlikkust vastuvõtvate ja juhtivate süsteemide kolmandad neuronid (v.a haistmistundlikkus ajukoore eri piirkondades laiali). Esimesed neuronid on spinaalganglionis, 2.seljaaju tagumistes sarvedes või piklajus või keskajus). Sealt lähevad jätked peaajukoorde eri piirkondadesse. Vaheaju on tundlikkuse koorealune keskus (subkortikaalne). Kahjustusel tundlikkuse häired,ülitugevad peavalud talaamilised valud.
2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. On seotud kõrgema närvitalitlusega, teadvus ja mõtlemine. 3. Refleksid. • Tingimatud refleksid-on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid(neelamine, hingamine, aevastamine jne).
Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,21,6 mm, kanamunadel 0,250,40 mm.
paarisentimeetrised seeneliistakud: need lükkavad koore viljakehast veelgi eemale, et eosed saaksid tekkinud tõmbetuules pooridest paremini välja langeda. Servavall viljakeha äärtes ja kühmudena ka keskel on 2-4 cm kõrge, seest on see vaskse läikega.3 Mikroskoopilise ehituse poolest on mütseel monomiitne ja seeneniidid pannaldeta. Torukesi on ühel millimeetril 3-5. Jalakapässik Joonis 1: Jalakapässiku viljakeha. toodab eoseid suurel hulgal, nii et eoste levitamise aegu on koorealune täis erksat sidrunkollast pulbrit. Eosed on mõõtmetega 8,8-10,3 X 6,7- 7,8 µm. 4 Vahel jääb see ka allakukkunud puukooretükkide tagaküljele.5 Sügisel viljakeha kuivab ja minetab oma läike ning muutub mustjaspruuniks ning hakkab liistakutena maha kooruma. 6 2. Jalakapässik versus must pässik. 1 Salo, P. "Põhjala seeneraamat", kirjastus Sinisukk, Tallinn, 2007 2 Järve, S. " Puuseened pargi- ja ilupuudel" Maalehe raamat 2006, lk 46 3 Salo, P
vormis peamiselt kaaliumi ja magneesiumi, natuke ka fosforit. Teisi mineraalaineid on vähem. Mineraalaineid on õunas kõige rikkalikumalt koorealuses kihis. Inimesele vajalikest mikroelementidest on õunas rauda, mangaani, vaske ja joodi.Inimese toidulaual on õun oluline kiudainete allikas, sest selles leidub pektiini, glükaani, hemitselluloosi ja tselluloosi. Pektiin on õunas lahustunud kujul, lahustumatut tselluloosi sisaldavad põhiliselt õuna koorealune kiht ja seemneümbrised. Sajagrammises õunas on 2,1-2,3 g kiudaineid. Ehkki kodumaised õunad jäävad välimuselt ja suuruselt sageli importõunadele alla, on nad toitainetesisalduselt samaväärsed. Koduaia punapõskseid kaunitare võib julgelt süüa neid pole enamasti mürkidega pritsitud või on tehtud seda kordi vähem ega ole ka konservantidega töödeldud. Kasutatud allikad: et.wikipedia.org www.toidutare.ee ENE
NS Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaaju...
KOOREÜRASK Kooreüraskid on suurimad puidukahjurid meie metsades. Kooreüraskid on 4-9 cm pikkused, pruunid või mustad mardikad. Suurema osa elust veedavad nad puukoore all peidus või puidus. Munad paigutab emasürask koore alla rajatud emakäiku. Iga kooreürask muneb kuni 100 muna. Munadest arenevad vastsed, kes toituvad koore all. Vastsed nukkuvad ja juba 6 nädala pärast kooruvad nukkudest noormardikad, kes jätkavad koorealuse närimist. Kui kooreüraskeid on palju, näritakse koorealune nii läbi, et koor võib tüvelt laikudena maha variseda. Valmikud talvituvad kas koore all või mullas. Tavaliselt asustavad kooreüraskid nõrgestatud puid. Soodsates tingimustes sigivad kooreüraskid aga jõudsasti ning ründavad siis ka elujõulisi puid. Harilikult suudavad terved puud võidelda kooreüraskite vastu vaiguga, milles kooreüraskid hukkuvad. PIHLAKAS Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks.
Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga.Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool 9 asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks
KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju ühendab kehas toimuvat peaajuga ja vastutab reflekside eest. Peaajul on 5 osa. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust lähtuv võrkmoodustis reguleerib und ja ärkvelolekut. Tagaajus toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. Keskajus asuvad automaatsete liigutuste ja orienteerumisreflekside keskused. Vaheajus paiknevad muu hulgas koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus. Limbiline süsteem, aju funktsionaalne osa, reguleerib emotsionaalset käitumist. Otsaju on seotud kõrgema närvi talitlusega. Ajukoores eristatakse 4 sagarat -- otsmiku-, kiiru-, oimu-ja kuklasagar -- ning 3 liiki välju: motoorsed, sensoorsed ja assotsiatiivsed väljad. Aju töö on reflektoorne. Refleks on KNS-i vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele.
Tasakaalu regulatsioon Uss kontrollib automaatseid liigutusi Keskaju mesencephalon Väikseim peaaju osa Koosneb suurajujalakestest ja katteplaadist III ja IV peaajunärvi tuumad Funktsioonid: Lihastoonuse regulatsioon Mittetahtlikud automaatsed liigutused Vaheaju diencephalon Taalamused ehk tundekühmud Paarilised, peamiselt hallollusest koosnevad moodustised Kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) koorealune keskus Taalamuste vahel asub III ajuvatsake Taalamuse kummalegi küljele jääb põlvikkeha, kuhu tulevad kuulmis- ja nägemiserutused Funktsioon: Seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega Hüpotaalamus ehk tundekühmudealune piirkond: Asub taalamusest allpool, sisaldab juhteteid ja palju väikesi tuumi Asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja
Jaanalind 1000–1600 Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,2–1,6 mm, kanamunadel 0,25–0,40 mm. Munakoores on 90–120 poori 1 cm2 kohta, kokku 7000–17 000 poori
Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. 6. Täius - näitab metsa suhtelist tihedust. 7. Kasvukohatüüp - puistud eraldatakse, kui nad kuuluvad erinevatesse tüübirühmadesse. 2.3 Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid Kõige tavalisem ümarmetsamaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a. materjali ladvapoolset diameetrit (cm) * mõõdetakse koorealune diameeter * mõõdetakse minimaalne diameeter * diameeter mõõdetakse 1 cm täpsusega b. materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. Koefitsiendid on erinevad, sõltudes: *puuliigist *materjali pikkusest *materjali diameetrist 3. Saematerjalid Tihti antakse laua või prussi paksus millimeetrites, laius sentimeetrites ja pikkus meetrites, sellisel juhul tuleb mõõtmed teisendama.
Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,2–1,6 mm, kanamunadel 0,25–0,40 mm.
● taalamuste vahel asub III ajuvatsake ● taalamus on vahepealne (koorealune) sensoorne keskus ● siit lähevad erutused edasi: - suuraju poolkerade koorde - TEADVUS - basaaltuumadesse ja - hüpotaalamusse ★ taalamuse piirkond on seotud ka mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega - Mihkel Raua ja Igor Gräzini näoliigutused ★ kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) koorealune keskus Põlvikkeha ● taalamuse kummalgi küljel - paiknevad taalamuste taga, nägemis- ja kuulmiskeskuste kohal - koorealune nägemis- ja kuulmiskeskus: siia tulevad kuulmis- ja nägemiserutused, siit edasi suuraju poolkerade koorde Hüpotaalamus ● NEURAALSE JA HORMONAALSE SÜSTEEMI VAHEJAAM ● asub taalamustest allpool - sisaldab juhteteid ja palju väikesi tuumi ★ VEGETATIIVSETE FUNKTSIOONIDE KÕRGEIMAKS KESKUSEKS!
ning neid ühendavatest närvidest. Tunnused: aferentsete ja eferentsete süsteemide koostöö(huulte asetus), realiseerimisele eelneb programmeerimine, operatsioonide järgnevus ajas, kõne FS iseeneset ei lagune. ¤ Kõneliigutuste neuroloogilise juhtimise tasandid: nende funktsioonid ja nende kahjustusel ilmnev kõnepatoloogia. 1. Ajutüve tasand (A)-lihastoonuse, tasakaalu reguleerimine(nt düsartia; liikumishäired) 2. Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand (B): liigutuste koordineerimine: rütm, ajaline järgnevus.(nt ekstrapüramidaalne düsartria- sundliigutused või teatud liigutuse tegemisel tekib kaasliigutus- tikid) 3. Ruumitasand (C): liigutuste sihipärasuse reguleerimine.(ruumitaju, tähtede-numbrite õppimine on ka selle tasandiga seotud, see tasand vastutab koos- ja järelkõne eest) 4. Toimingute tasand (D): eesmärgistatud liigutuskompleksi juhtimine (operatsioonide valik ja järjestamine)
kirvega kumeraks tahuda ja siis omakorda tekkivad pisemad nurgad. Lõpuks tuleb kogu välispind ühtlaselt kumerhöövliga üle hööveldada. Toorik pööratalse põhja peale ja nüüd on vaja määrata selle tasapinna laius, mille kaudu kanuu seest tühjaks õõnestatakse, ja see osa tuleb tooriku pealt ära raiuda. Kahe viiendiku kohal toorikust on laius 25-30 cm ja 1/5 ning 1/3 kohal 35 cm. Otsad jäevad 10 cm pikkuselt tahumata. See on tooriku ülemine koorealune pind. Kanuu väliskuju ja välispinna viimistlus on väga oluline, sest sellest oleneb pärast paadi seest tühjaksõõnestamist ja servade laiali painutamist kanuu kuju. Kui kanuupakk on kummuli pööratud, tõmmatakse pliiatsiga paku välispinnale iga 25-30 cm tagant ristikesed radiaalsed jooned. Siis puuritakse joone pealt 10 cm vahedega 14-16 mm sügavused 8 mm läbimõõduga augud. Nendesse aukudesse asetatakse tihedalt seedrimännist tehtud kollakasroosad punnid. Õõnestamine
Keskaju ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines leiduvad III ( silmaliigutajanärvi) ja IV ( plokinärvi) peaajunärvi tuumad. Nelikkeha küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad on koorealused nägemiskeskused pea ja silmade pööramine, pupilli ahenemine. Alaküngaste tuumad on koorealused kuulmiskeskused pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. Vaheaju siin on u 40 tuuma. Talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Otsaju - tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust. 151. Võrkmoodustise olemus, tähtsus. Võrkmoodustis on ajutüves paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustiku. Ülesandeks on avaldada kas aktiveerivat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. N: suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund. 152. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha. Raamat 146
(globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e. mandeltuum (corpus amygdaloideus, nucleus amygdaloideus) – “amügdala” – ümar tuum oimusagara eesosas, tihedas kontaktis mälu- ja haisteaju keskustega, “nn. põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne., Vaheaju: - 4 suurt osa: 1.Selgmine taalamus (ka lihtsalt “taalamus”) thalamus dorsalis – kõrgeim koorealune tundekeskus – siit kulgevad läbi kõik tundeimpulsid. 2.Hüpotaalamus – keha sisekeskkonna juhtimine – juhib vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooninäärmete tööd. 3. Epitaalamus – väike osa taga üleval, selle küljes käbikeha e. epifüüs, mitmeid funktsioone. 4.Kõhtmine taalamus – selgmise taalamuse all olev osa, hulk motoorseid keskusi. Keskaju: Suhteliselt väike ajuosa; selle sees kulgeb keskaju veejuha e. ajuveejuha aquaeductus cerebri – kõige
Afekt on emotsionaalne puhang, mida iseloomustavad järgmised tunnused: 1) Võimukus afektiivses seisundis olles tunneb inimene end afektile alluvana, selle võimuses olevana, sellest jõulisest seisundist kaasaviiduna; 2) Tormilisus kõik protsessid kulgevad inimese väga intensiivselt, tugevalt, ilmnevad erakordse jõupuhanguga. See on lühiajaline plahvatusetaoline protsess, kus inimese peaaegu täielikult domineerib aju koorealune osa ning ajukoor on pidurdusseisundis. See tingib pidurdamatute, primitiivsete reaktsioonide tormilise ja ägeda avaldumise; 3) Ootamatus ja lühiajalisus afekt põhiliselt sellepärast tekibki, et inimene ei ole valmis teatud sündmuste käiguks, need tabavad teda ootamatult. Subjekt ei ole selleks 9 valmistunud, kuid olukord nõuab tegevust ja afekt saab probleemsituatsiooni lahendamisel tahtmatult vahendiks
Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokr...
, hingamine, seedetalitl., kaitserefleksid (köh., aevast., oksend.); ajusild - südametegevus, hingamine, seede- ja kaitserefleksid; väikeaju - automaat. motoor., tahtl. liigut. jõud ja ulatus, aegl. liig. koord., kiirete liig. progr., tasakaalu säil.; keskaju - painutajate (lihased) toonus, liigutusvõime, õppim., mot., koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused, orienteerumisrefleks; vaheaju - talamus (kõrgeim koorealune sens. info keskus), põlvikkehad (nägemis- ja kuulmiskeskus), hüpotalamus (veget. NS) eksist. keskus, regul. ainevah., kehatemp., toitekäit., hüpofüüs, vee/soolade tasak., homöostaas; retikulaarformatsioon - ärkvelolek, tähelepanu- ja orient.reakts., kehaasend, lihastoonus; limbil. süst. - toite-, kaitse- ja seksuaalkäit., emots.; suuraju - pretsentr. käär (motoorika), posttsentr. käär (sensoorika), mõhnkeha (valgeaine plaat poolk
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
Flavonoidid Flavonoidid, mis on tuntud ka kui P-vitamiin, on vees lahustuvad taimsed pigmendid, mida esineb rikkalikult kõigis taimedes ja peaaegu kõik taimsed koed on võimelised neid sünteesima. Suuremates kogustes leidub neid puu- ja köögiviljades, mis sisaldavad ka palju C-vitamiini, nagu näiteks tsitruselised. Looduses esineb vähemalt 2000 flavonoidi. Parimateks allikateks on aprikoosid, kirsid, sidrunid, koriander, basiilik ja apelsini ning greibi koorealune valge kiht. Arvatakse, et neil on antioksüdantseid omadusi, kaitstes maksatoksiinide, kasvajate, viiruste ja mikroobide, allergia ning põletike eest. Nad tugevdavad veresooni, eriti kapillaare, mille ülesandeks on hapniku ja toitainete transport rakkudeni. Samuti suurendavad nad C-vitamiini toimet. Osad uuringud on näidanud ka kae arenemise aeglustumist diabeetikutel. Flavonoidide alla kuulub ka katehhiin, mida leidub tees.
Ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines asuvad III silmaliigutajanärvi ja IV plokinärvi peaaju tuumad. Suuraju sääre ja katendi piiril on tumedat pigmenti sisaldav tuum - mustaine. Katendil paikneva keskaju katuse küngastel asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad on subkortikaalsed nägemiskeskused. Alaküngaste tuumad on subkortikaalsed kuulmiskeskused. d) Vaheaju: Talamuses on umbes 40 tuuma, ta on kõigi tundlikkuse liikide koorealune keskus. Teine osa talamuse tuumadest on ühenduses ajukoore paljude piirkondadega, need tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse nägemisristmikus kulgevad II peaajunärvi ehk nägemisnärvi kiud. Allapoole ahenedes moodustab ta lehtri, mille otsas ripub tähtsaim sisesekretoorne nääre - hüpofüüs. Hüpotalamuses asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse
metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses, arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid e. puistud eraldatakse, kui nad kuuluvad erinevatesse tüübirühmadesse. Metsamaterjalide mahu määramine 1. Ümarmaterjalid. Kõige tavalisem ümarmaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a) materjali ladvapoolset diameetrit (cm) – mõõdetakse koorealune diameeter (puidu diam); - mõõdetakse min diam (ebasümmeetrilise palgi korral); - diam mõõdetakse 1cm täpsusega. b) materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. M(rm)= virna pikkus* virna laius* virna kõrgus. Saadud maht on ruumimeetrites (rm), (materjal koos õhuvahedega). Et üle minna m3 (puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsiendiga. Küttepuude korral kasutatakse: 1tm= 1,43 rm; 1rm= 0,7tm
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kau...
Taalamuse alumine pk on hüpotaalamus. Hüpotaalamus on ühenduses ajuripatsi ehk hüpofüüsiga, mis jääb ka vaheajju. Vaheajju kuulub ka veel kolmas ajuvatsake. Ajuvatsakesed tühjad, seal pole närve. Ajuvatsakesed on seljaaju kanaliga ühenduses. Ajuripats. Nägemiskühmude ehk taalamuse f-n on tundlikkuse juhtimine peaaju poolt. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikkust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad, v.a haistmistundlikkus. Taalamus koorealune tundlikkuse juhtimise jaam. Peaaju koor on aju kõige uuem osa. Taalamuse kahjustuse korral tekivad tundlikkuse häired. Taalamuse f-n on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse f-nid: 1) Neurosekretoorne f-n. Taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele produtseerivad ka hormoone. Osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarisse ehk neurohüpofüüsi. Hüpotaalamuses need tuumad,
Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused Keskaju- punatuum, mustaine, III ja IV peaajunärvi tuumad Keskused: -Ülaküngaste tuumad- koorealused nägemiskeskused - Alaküngaste tuumad- kuulmiskeskused. Vaheaju – emotsioonide kujundamine Keskused: -talamus- kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus (sisald u 40 tuuma) -hüpotalamus- vegetatiivsed keskused( reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet) 150. Võrkmoodustise olemus, tähtsus - eriline närvirakkude kogum - närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud, moodustavad võrgustiku - ül. avaldada aktiveerivat v pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele NT
Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused Keskaju- punatuum, mustaine, III ja IV peaajunärvi tuumad Keskused: -Ülaküngaste tuumad- koorealused nägemiskeskused - Alaküngaste tuumad- kuulmiskeskused. Vaheaju – emotsioonide kujundamine Keskused: -talamus- kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus (sisald u 40 tuuma) -hüpotalamus- vegetatiivsed keskused( reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet) 150. Võrkmoodustise olemus, tähtsus - eriline närvirakkude kogum - närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud, moodustavad võrgustiku - ül. avaldada aktiveerivat v pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele NT
orus laavakihtide vahelt leitud inimjäänuste dateerimisel Varasemalt suure veavahemikuga (kuni 10% ehk mõnel juhul üle veerand miljoni aasta, uuemad rakendused on andnud palju suurema täpsusega vanusemääranguid (nt Mary Leakey leitud hominiid Lucy vanus – 3,18 miljonit aastat ± 2%) Minevikusündmuste selgitamist aastase täpsusega võimaldavad • Seostamine ajaloosündmustega • Dendrokronoloogia ehk dateering puidu aastarõngaste põhjal • eeldusel, et koorealune aastarõngas on säilinud ning olemas kronoloogia ja piisav jada, 50-70 aastarõngast • Aastakihiliste setete ehk varvide loendamine – kujunevad jääserva taandumise järel, kasutatav Läänemeremaades (s.h Eesti), Põhja-Ameerikas, Jaapanis Kuidas uurida ühiskonda? Elman Service’ i mudel (1962) Rühm – hõim – pealikuriik – riik Eestis 1940. aastatest marksistlik mudel: Ürgkogukondlik kord – sugukondlik kord – varafeodaalne kord – feodaalkord –
1. (A) Ajutüve tasand + ajuke, ekstrapüramidaal(juhteteed): lihastoonuse, tasakaalu reguleerimine. Lihase hüpotoonus väljendub selle kahjustusest, lihas on nõrk, ei saa töötada nii nagu vaja, nt halvatud kõneorganid, nt üks häälepael halvatud (hääl vaikne) või keele lõtvus. Kõnepuue düsartria (tekivad 2/5st düsartriast bulbaarne ja ajukese düsartria) + tasakaaluprobleemid + inimene liigutab nt keelt liiga palju või liiga vähe 2. (B) Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand: liigutuste koordineerimine: rütm, ajaline järgnevus, sujuvus. Ekstrapüramidaalne düsartria kaasliigutused(nt tõstab kätt ja silm tõmbleb vms- tikid). Selle kahjustuse puhul tekib kogelus (tekib kramp, kordus, sujuvuse kahjustus) 3. (C) Ruumitasand: liigutuste sihipärasuse reguleerimine. Haarab oimu-kiiru-kuklasagara äärmised (perifeersed) osad. Et liigutused oleksid suunatud õigesse kohta õigel ajal.
Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires on vajalik kui metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses, arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid e. puistud eraldatakse, kui nad kuuluvad erinevatesse tüübirühmadesse. 8.3 Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid Kõige tavalisem ümarmetsamaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a. materjali ladvapoolset diameetrit (cm) * mõõdetakse koorealune diameeter (puidu diameeter) * mõõdetakse minimaalne diameeter (ebasümmeetrilise palgi korral) * diameeter mõõdetakse 1 cm täpsusega b. materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus Saadud maht on ruumimeetrites (rm), (materjal koos õhuvahedega). Et üle minna m3 (tm) (puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsiendiga.
aevastamine), südametalituse ja hingamise keskused. VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU –3-4 peaajunärvi tuumad. Pea ja silmade pööramine vastuseks valgusärritusele (optiline orienteerumine) ja pea pööramine ootamatu heliärrituse korral (akustilised orenteerumisrefleksid). I ja II peaajunärvi tuumal pole kindlat asukohta VAHEAJU – talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega. SUURAJU – soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel
KESKAJU 3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega. SUURAJU soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel
KESKAJU –3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast – üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides – pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid – pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU – talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad 72 vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega. SUURAJU – soodustab verevarustust
Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis 71 refleksides pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega. SUURAJU soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel
Peale otsese kahjustuse 13 võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Koorealune kambiumi kiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid. Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile Puistu oma võrastikuga takistab ühelt poolt päikesekiirguse jõudmist maapinnale, teiselt poolt ka soojuskiirgust maapinnalt. Päikesekiirgus võib metsa võrastiku all olla
tagasi( kõva ja sile), teised neeldub materjalisse( pehmed ja krobelised mater) ja kolmas läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. 4. Puidu siseehitus ja omadused: Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor- mähk- maltspuit- lülipuit- säsi. Aastarõngas koosneb kevadpuidust( hele ja poorne)ja sügispuidust( tume ja tihe). Koorealune helepuit on maltspuit, Südamiku ümber olev tume puit on lülipuit. Kui südamiku ümber olev kuivem osa tumedam ei ole siis nim seda küpsepuiduks. Koosneb surnud puurakkudest ja on kuivem. Puud jagunevad kolme rühma: lülipuidulised( lülipuit ja maltspuit), maltspuidulised( koosnevad ainult maltspuidust), Küpsepuidulised( neil on maltspuit ja küpsepuit). Tähtsamad puuliigid: Mänd, kuusk, kask, tamm, saar, sanglepp, haab. Puidu omadused: Värvus:valge, kollakas, pruunikas või punakas
kõhulahtisuse puhul. Pirnid suurendavad uriini eritumist ja sisaldavad mikroobidevastaseid aineid, seetõttu tarvitatakse neid kuseteede ja põiepõletike vastu. Pirnil on ka valuvaigistav toime. Mango (Mangifera indica) peamiselt Ida-Aasias, Indias, Malaisias, Filipiinidel ja Lõuna- Hiinas kasvav 10-30 m. kõrgune puu, mille viljade värvus varieerub rohekaskollasest kollakaspunaseni. Vili kaalub 300-grammist kuni isegi 2-kilogrammini, koorealune viljaliha on sõltumatult koore värvusest kollakasoranz, mahlakas ja enamasti tugevalt magusa maitsega. Sisaldab palju kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini ja eriti rikkalikult provitamiini A. Soodustab seedimist, toimib kõhtu lahtistavalt. Sidrun (Citrus limon) Kagu-Aasias, Lõuna-Euroopas jm.lähistroopilistes maades.On ideaalne tee maitsestaja, aga mitte ainult. Tuntud oma põletikevastaste omaduste poolest, eriti angiini ja neelupõletike korral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
