Pideva ümberehitus-protsessi tagab osteklastide ja osteotsüütide kooskõlastatud tegevus. Luukoe tekkimine · Otse embrüonaalsest sidekoest koljuluud, rangluud · Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi toruluud Luude kasvu soodustavad: · Toruluude pikkikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. · Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid. · Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv · Toimub lüü-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel · Samal ajal luuüdiõõs laineb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu · Paksuskasvu stimuleerib kõige enam suurenenud mehhaaniline koormus luudele Ca2+- ja fosfaaditasakaal · Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere kaltsiumisisaldust: Suurendab osteklastide hulka Suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes
kehatemperatuuri tõus - füüsiline ja vaimne areng - närvisüsteemi talitlus Türoksiin Trijodotüroniin Kõrvalkilpnäärmed mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust PTH, parathormoon kaltsitoniin Parathormoon kaltsitoniin Harknääre e tüümus olulist osa organismi immuunsüsteemis ja mitmesugustes immuunreaktsioonides. Tümosiinid Tümopoetiinid Tümuliin Pankreas
-Hormonid on bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitlust Hormoonid mõjutavad : - Sugulist arengud (testesteroon ) - Füüsiline kasv (kasvuhormoon ) - Vaimne areng (kilpnäärme hormoon ) - Ainevahetuse ja energetilise tasakaalu regulatsioon - Reproduktsiooni toetamine (-viljastumine ,-rasestamine , - sünnitamie,) - Homöostaatiline funkts.(-adrenaliin , -insuliin) 1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalk...
sregulatsioon Progesteroon (kollala Kindlustab raseduse keha hormoon) normaalse kulu(valmistab ette emaka limaskesta, takistab ovulatsiooni rasedue ajal, tagab rinnanäärmete sekretsiooni.) kaltsitoniin Langetab Ca ja P sisaldust veres, suureneb Ca ladestumine luudes ja väljaviimine organismist Tüümus ehk Tümosiin Mõjutab organismi kasvu harknääre Tümopoietiinid ja arengu, vajalik teiste Tümuliin hormoonide toime realiseerimiseks
Klass: 10. Kuupäev: 28.04.2014 Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Hormoonid, feromoonid 1. Selgitage mõisted: hormoonid, feromoonid, allomoonid. Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed sisesekretsiooninäärmetes tekkivad ained, mis reguleerivad organismi ainevahetust ja elutegevust. Feromoonid- on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Allomoonid- on näiteks puukide kaitseeritis sipelgate vastu. 2. Iseloomustage hormoone ning täitke tabel inimese hormoonide toime kohta. Hormoon Hormooni tootev Toime Ületalitluse Alatalitluse sisenõrenääre tunnused tunnused 1. Kasvuho...
Ainult väike osa kilpnäärmehormoonides esineb veres vabalt [4]. Türoksiini on vabana ainult 0,02 % ja trijoodtüroniini 0,2 %. Ainult vabad hormoonimolekulid on füsioloogiliselt aktiivsed. [2] 3.2 Türeokaltsitoniin Kilpnäärme folliikulite vahelistest rakkudest eritub vereringesse türeokaltsitoniini. [2] (Türeo)kaltsitoniin võtab osa kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonist olles vastandiks kõrvalkilpnäärmes toodetud hormoonile parathormoonile [5]. Kaltsitoniin suurendab kaltsiumi viimist luudesse ja ka organismist välja. Kõige enam vabaneb seda peale söömist, kuna nii on tagatud imendunud kaltsiumi kiirem viimine kudedesse. Kaltsitoniini toimel langeb kaltsiumi ja fosfaatide sisaldust veres ja väheneb osteolüüs. [3] 4. Kilpnäärme talituse häired Kilpnäärme talituse häireid esineb sageli. Tihti kaasneb nendega ka kilpnäärme suurenemine, mida nimetatakse tekkepõhjustest olenemata struumaks. [2]
sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H?türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub? O2 vähenemisel, Co2 kontsentratsiooni suurenemisel,…,… 1g hemoglobiini seob O2? 1,39 ml , 20, 22 mooli, … erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus, suurem närvirakus, aeglasem kui
HORMOON TEKKEKOHT TOIME AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib hormoonide moodustumist neerupealiste koores. adrenokortikotropiin == TSH (türotroopne hormoon) e. Türotropiin Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib troksiini moodustumist kilpnäärmes. == STH (somatotroopne hormoon) Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib valgusünteesi rakkudes ja organismi kasvu. somatotropiin e. Kasvuhormoon == Naistel stimuleerib koos LHga munaraku arengut munasarja folliikulis ja FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) e. Hüpofüüs (eesssagar) östrogeeni sekretsioo...
tööle teised näärmed Kilpnääre Türoksiin – sisaldab joodi, mõjutab Kõrvalkilpnääre närvisüsteemi tööd (õppimine, keskendumine. Kontrollib Ca ja P Kaltsitoniin - ↓Ca veres, viib luudesse ainevahetust, Parathormoon – ↑Ca veres, Ca luudest↓ Pankreas Insuliin – glükoos → glükogeeniks, kui nõristub vähe- diabeet. Glükagoon – vastupidine insuliinile Neerupealised
ül: kasvuhormoon - kudede kasv., valkude sünt., rasvhapete kas. energiaks; prolaktiin - piimanäärmete areng, piima tootm., piimasünt. käiv. ja käigus hoidm.; ADH - neerude talitl., vererõhu tõus, väljut. vee hulga vähend.; oksüdotsiin - emaka kontrakt. sünnit., piima väljut.; melatoniin - ööpäevane rütm; türoksiin, trijoodtüroniin - süsives. kas. energiaks, ainevah., valkude sünt., mõj. kasvu; kaltsitoniin - Ca ainevah., Ca -> lihastesse, närvikoesse, luudesse, hammastesse, Ca vähend. veres; parathormoon - Ca ja P ainevah.; tümosiin, tümopoetiin - T- lümfotsüüdid, kaitsefakt.; insuliin - kiirend. glükoosi trans., suurend. maksa glükogeeni varusid, tõst. valkude, rasvade sünt. maksas; glükagoon - suhkrutaseme hoidm.; adrenaliin, noradrenaliin - sümpaatiline NS, südame tööjõudl. tõstm.; min
Loeng 3 Luid on 4 tüüpi: 1. Toruluud 2. Lamedad luud (vaagna-, kolju-, abaluu) 3. Lühikesed luud (lülisamba lülid, labakäe- ja jalaluud) 4. Segatüüpi luud (nt oimuluu) luu os ld k Luude kasvu mõjutavad: 1. Hormoonid: a) kasvuhormoon STH (somatotropiinhormoon); b) kõrvalkilpnäärme hormoon PTH (paratüreoidhormoon); c) 2 kilpnäärme hormooni trijoodtüroniin (T3) ja kaltsitoniin; d) sugunäärmete hormoonid östrogeen ja testosteroon; e) vitamin D3- hormoon e kaltsitriool 2. Mineraalained, eriti Ca 3. Vitamiinid, eriti D3 (kaltsitriooli tekkeks vajalik lähteaine) Seaduspärasused, mis mõjutavad kasvu ja arengut: 1. Pärilikkusega seotud faktorid suur osa kasvu mõjutamisel 2. Sotsiaalsed faktorid aitavad pärilikkuse ilmnemisele kaasa Sots faktorid: a) Õpetamine ja kasvatus b) Füüsiline kasvatus skeletilihaste arendamine, l...
ainetest . Mineraalained annavad luudele kõvaduse , orgaanilised ained aga elastsuse ja painduvuse .Kõige olulisem orgaaniline aine on valgud ja rasvad .Mineraal ainetest sisaldavad luud kaltsiumi -, fosforit- , ja magneesiumiühendeid . Luukoes on väga intensiivne ainevahetus .Vere sooladega koos vahetuvad luu mineraalid pidevalt .Täiskasvanu luudes on kaltsiumi üle kilogrammi . Luu struktuuri säilitavad mõningad hormoonid ning reagulatsiooni faktorid . Kasvuhormoon , kaltsitoniin , mees ja naissuguhormoonid ning D- vitamiinid soodustavad luu kasvamist . Luu kasvu aeglustavad parathormoon ja glükokortikoidid .Inimese vananedes luude koostis muutub . Luudes suureneb mineraalainete sisaldus , luude elastsus väheneb ning nad võivad kergesti murduda . Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest , mis on luust pehmem ja painduvam . Elastne kõhrkude hõlbustab sündimist ja tagab luude arengu ja kasvu .Lapse kasvades muutub kõhr kõvaks luuks
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Makroelemendid 98-99% · C ; H ; N ; O ; P; S Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes · K; S;P;Cl;Ca;Na;Mg;Fe;Zu;Cu;I;F Ca - luude tugeus,luudekoes Mg klorofülli koostises Fe (aneemia-raua puudusest) hemoglobiinis seob O2 ja võimaldab O2 viia kehasse. I2 - kilpnäärme hormoonide sünteesiks F hambaemaili koostises Kehas on kõige rohkem hapnikku (keem.el.) Orgaanilisest ainest on kõige rohkem valke. Anorgaanilised ained vesi 80% Orgaanilised ained- valk 14% Osmoos- lahustis molekulide liikumine ( K ja Na) VEE ÜLESANDED: · Ainevahetus · Temperatuuri reguleerimine · Jääkide eemaldamine · Ainevahetus reaktsioon · Tagab nahale elastsuse · Tagab rakule vererõhu · Kaitse(loode areneb) · Viljastumine(toimub niiskes keskkonnas) SAHHARIIDID E. SÜSIVESIKUD Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises ohn süsinik, vesinik ja hapnik. 1. ...
•Suurendab osteoblastideaktiivsust, inhibeerib osteoklaste •Eelravim-esmase metabolismi käigus tekib aktiivne toimiv ühend. •tõestatudlülisambalülimurdudearvuvähenemine •Vastunäidustused: –süvaveenide tromboos, kopsuemboolia või võrkkesta veeni tromboos –Maksahaigused –Tupeveritsused –Emakavähk K. Vahenõmm 2018 Osteoporoosi ravis kasutatavad ained (bifosfonaadid (alendroonhape, risedroonhape), pratüreoidhormoon, SERM-id, strontsiumranelaat, kaltsitoniin, hormoonasendusravi (Östradiool + hüdroksüprogesteroon), nende farmakokineetika, farmakodünaamika, kõrvaltoimed. Ravi: •Bisfosfonaadid •Paratüreoidhormoon •Selektiivsedöstrogeeniretseptorite modulaatorid (SERM -id) •Strontsiumranelaat •Kaltsitoniin •Hormoonasendusravi (HAR) Alendroonhappe: •Igapäevane kasutamine •Vertebraal fraktuuride vähenemine 48% võrra, puusaluu murdude vähenemine 56% võrra. Ibandroonhappe –Kasutamine: 1 kord kuus Kõrvaltoimed:
Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase aga pidurdab seda - Kasvuhormooni vabanemine verre on puhanguline: ...
nende hulgas ka ensüüme. Mida rohkem ensüüme, seda suurem on ensümaatilise reaktsiooni kiirus. Seega on metaboolne vastus muutunud. Käib ainult nende hormoondie kohta, mis suudavad läbida rakumembraani. Ülejäänud rajad on nende hormoonide jaoks, mis ei pääse läbi membraani Ülekanne cAMP vahendusel · Somatostatiin, GRH, ACTH, FSH; LH, TSH, LPH, MSH, ADH, glükagoon, kaltsitoniin, PTH, hCG, antiotensiin II, VIP, opioidse toimega peptiidid Retseptor asub membraani peal, tavaliselt integraale valk (läbib membraani). Kui tuleb signaalmolekul hormoon ning toimub kompleksi moodustamine, muudab retseptor oma kuju. Retseptor on seotud G-valkudega. G-valgud on trimeersed valgud (alfa, beeta, gramma subühikud). Alfa-subühik omab ensümaatilist aktiivsust. Alfa-subühiku aktiivtsentris istub GDP (guanosiindifosfaat)
-siia koguneb organismi tulnud jood, -skeleti norm areng ühinedes AH türosiiniga hormoonideks -südametöö intensiivistumine -hüperf korral-türeotoksikoos e -suguorganite norm talitlus Basedowi tõbi -aeglase mõjuga (mitu päeva) -talitluse nõrgenemine lapseeas: kääbuskasv, norm kehaproports. KALTSITONIIN - LANGETAB Ca ja fosfaatide sisaldust häirumine, vaimne alaareng veres KRETINISM -SUURENEB Ca ladestumine luudes -joodi vaegus->struuma e suurenenud - TAKISTAB Cja väljaviimist organismist kilpnääre->hüpofüüsi türeotropiini -osteoporoosi raviks
Ainult 1-2% filtreeritud Ca+2 imendub tagasi kogumisjuhades. 3.2.4. Vee ja elektrolüütide reabsorptsiooni regulatsioon. Regulatsioon põhineb hormoonidel. Distaalne tuubul ja kogumistoruke kontrollivad elektrolüütide ja vee eritust, et säilitada homeostaasi, hoolimata sellest, palju sisse süüakse. Kontrollivad hormoonid on angiotensiin II, aldosteroon, antidiureetiline hormoon, endoteliin-1, natriureetiline peptiid, parathüroidhormoon, vitamiin D3 ja kaltsitoniin. Angiotensiin II & endoteliin-1 toodetakse neerudes. Angiotensiin II - võimendab Na+ tagasiimendumist proks. torukeses, ülenevas jämedas osas, distaalses vääntorukese, kogumisjuhas. Nendes esinevad angiotensiin II retseptoreid – AT1, mis aktiveerimisel suurendavad Na+ transporti. Angiotensiin II suurendab peamiselt erinevate transportvalkude ekspressiooni (vahetajad, transporterid). Kui aktiveeritakse teisi retseptoreid – AT2, siis võimendab see hoopis Na+ eritamist neerudest.
Põhiainevahetust mõjustavad ained Kilpnäärme-hormoonide sünteesi regulatsiooni mehhanismid. Türeotropiini vabastava homooni (protireliin) füsioloogiline toime ja kasutamisnäidustused. Hüpo- ja hüpertüreoosi üldine iseloomustus. Kilpnäärmehormoonide süntees organismis ja füsioloogiline roll. Kilpnääre sekreteerib türoksiini (T4) – 90%, trijoodtüroniini (T3) – 10% ja kaltsitoniini. Need hormoonid on vajalikud normaalse kasvu ja arengu tagamiseks. Kaltsitoniin reguleerib plasma Ca2+ sisaldust. Protireliin – TSH sünteetiline analoog, kasutatakse hüpofüüsi puudulikkuse diagnostikas. T3 ja T4 toimemehhanism: • Rakkudes konverteeritakse T4 T3-ks, mis interakteerub retseptoriga raku tuumas • Hormoon-retseptor kompleks liitub tuumas spetsiifiliste geenide kindla DNA segmendiga. • Suureneb geenide transkriptsiooni aktiivsus. • T4 afiinsus retseptorite suhtes on oluliselt madalam kui T3 . • Joodi vaegusel suureneb T3 osakaal. • Ained, mis
hormoonide tase tõuseb, siis türeotroopse hormooni ja türeoliberiini produktsioon väheneb. Kilpnääre produtseerib hormoonidest trijoodtüroniini(T3) ja tetrajoodtüroniini e türoksiini (T4). T4 on väga vähe aktiivne, ta on umbes nagu depoo (tagavara), mis vajadusel annab ühe joodi ära ja hakkab aktiivseks. T3 on aktiivne. Üks hormoon on veel, aga oma toime poolest ei ole T3 ja T4-ga sarnane. See hormoon on türeokaltsitoniin e kaltsitoniin, teda produtseeritakse C-rakkude poolt. Kaltsitoniin on seotud kaltsiumi ja fosfori ainevahetusega. Kaltsitoniini mõjul läheb verest rohkem kaltsiumi luudesse, tema liigproduktsiooni korral on luude tihedus tavalisest märksa kõrgem. T3 ja T4 toimed: 1)Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad PAV'i teevad seda süsivesikute oksüdatsiooni stimuleerides. PAV intensiivistub, tekib rohkem soojust. PAV'i hindamist kasutatakse ka kilpnäärme talitluse hindamiseks. 2)Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad südame tegevust (kiirendavad) seda teevad
toitumine, vajadusel kaltsiumi ja D-vitamiini sisaldavate preparaatide tarvitamine. Kui patsiendil on esinenud osteoporootiline luumurd ja/või densitomeetrial leitud väike luutihedus, tuleb alustada ravi. Osteoporoosi ravimid: · Bifosfonaadid aeglustavad luukoe kadu, suurendavad luude tihedust, vähendavad osteoporoosist tingitud luumurdude riski nii selgroo lühikeha kui ka reieluukaelamurru riski. · Kaltsitoniin aeglustab luude lammutusprotsessi ja vähendab lühikehamurruriski. · Selektiivsed östrogeeni retseptorite modulaatorid, raloksifeen · Strontsium ranelaat parandavad luu tekke protsessi. · Teriparatiid e. paratüreoidhormoon · Hormoonasendusravi Osteoporoosi ravimite toime on aeglane ja seetõttu kestab ravi aastaid. Ravi kestuse üle otsustab arst. Osteoporoosi ravimitel ei ole enamasti tõsiseid kõrvaltoimeid. Osteoporoosi ravimid ei mõju
vabaneda tingitud reflektoorselt. 3. Soodustab ematunde teket. Kui rotil kahjustada neuroneid, mis hüpotaalamuses oksütotsiini produtseerib, jätab rott pojad maha. 4. Soodustab paarissuhte teket. Kilpnääre Asub kaela piirkonnas, on 2 sagarat, võib olla ka 3 (on keskel, ei ole mitte kõigil inimsetel). Kilpnääre produtseerib 3 hormooni, millest üks on täiesti erineva toimega: 1. Trijoodtüroniin ehk T3 2. Tetrajoodtüroniin ehk T4 ehk türoksiin 3. Kaltsitoniin Kaks esimest on ühesuguse toimega, T3 ja T4- sünteesitakse kilpnäärme koes aminohape türosiinist, millele lisandub ka kolm või neli joodi. Kilpnäärme hormoonide väljutamist reguleeritakse hüpotaalamuse, hüpofüüsi eessaagara, kilpnäärme hormoonide poolt- T4 ja T3 enda taseme järgi veres. · Kui T3 ja T4 tase on veres madal, selle tagajärjel hüpotaalamuses suureneb türeoliberiinide väljutus (TRH), selle mõjul suurenev hüpofüüsi eesssagaarst
vabaneda tingitud reflektoorselt. 3. Soodustab ematunde teket. Kui rotil kahjustada neuroneid, mis hüpotaalamuses oksütotsiini produtseerib, jätab rott pojad maha. 4. Soodustab paarissuhte teket. Kilpnääre Asub kaela piirkonnas, on 2 sagarat, võib olla ka 3 (on kesek, ei ole mitte kõigil inimsetel). Kilpnääre produtseerib 3 hormooni, millest üks on täiesti erineva toimega: 1. Trijoodtüroniin ehk T3 2. Tetrajoodtüroniin ehk T4 ehk türoksiin 3. Kaltsitoniin Kaks esimest on ühesuguse toimega, T3 ja T4- sünteesitakse kilpnäärme koes aminohape türosiinist, millele lisandub ka kolm või neli ioodi. Kilpnäärme hormoonide väljutamist reguleeritakse hüpotaalamuse, hüpofüüsi eessaagara, kilpnäärme hormoonide poolt, seda T4 ja T3 enda taseme järgi veres. Kui T3 ja T4 tase veres on madal, siis selle tagajärjel hüpotaalamuses suureneb türeoliberiinide väljutus (TRH), selle
2. Lipiidide metabolismi reguleerijad STH, - lipokaiin, epinefriin, kortikotropiin, glükokortikoidid, insuliin 3. Aminohapete ja valkude metabolismi reguleerijad STH, kortikotropiin, glükokortikoidid, kortikotropiin 4. Vee ja mineraalainete metabolismi reguleerijad adiuretiin (vasopressiin), atrionatriureetiline faktor, mineralokortikoidid, endoteliinid, angiotensiinid 5. Kaltsiumi (fosfori) metabolismi reguleerijad parathormoon, kaltsitoniin 6. Seedekulgla metabolismi reguleerijad gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, bradükiniin, motiliin, histamiin, serotoniin jpt. 7. Universaalne toime metabolismile iseloomulik väga lai toimespekter ja toime paljude kudede rakkudele kilpnäärme hormoonid T4 , T3 - reguleerivad SV, V ja L ainevahetust (eriti katabolismi) neerupealsete hormoonid dopaniin, epinefriin, norepinefriin neerude hormoonid- erütropoetiin
Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmete ülesandeks on toota hormoone ehk bioloogiliselt aktiivseid aineid. Hüpofüüs - Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast. Ees-, kesk- ja tagasagar. Asukoht on peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Nende ülesanne on produtseerida erinevaid hormoone: kasvuhormooni ja adrenokortikotroopset, mis stimuleerib neerupealise koore tegevust. Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüstee...
o. 20-30 mmol Toiduga saadud kaltsiumist imendub keskmiselt 20-30% Päevas eritub 25 mmol (1g) Ca, sellest uriiniga 1/5, 5 mmol, ülejäänu 20 mmol eritub väljaheidetega Ca bilanssi reguleerib 3 hormooni: 1) Parathormoon (PTH) · peptiid, vabaneb kui Ca on veres vähe · soodustab Ca2+ vabanemist luudest · suurendab Ca2+ imendumist peensoolest, sest stimuleerib D3 moodustumist neerudes · suurendab Ca2+ tagasi imendumist neerudes 2) kaltsitoniin (CT) · sünteesitakse hüperkaltsineemia korral, hoiab Ca luudes 3) vitamiin D3 · vitamiin D hormonaalne vorm (kaltsitriool) · moodustub neerudes siis, kui PTH tõuseb, soodustab Ca imendumist · suurendab Ca siduva valgu sünteesi ja seega membraani läbitavust Ca-le Ca imendumine on puudulik neeruhaiguste korral või vitamiin D vähesuse korral. Ca imendumist takistavad · kiudained (sisaldavad fütiini, mis seob Ca) · oksalaadid · tsitraadid
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
, *Kasvuhormoon ja prolaktiin on mitteglandotroopsed hormoonid. *Antidiureetiline hormoon on ajuripatsi tagasagara hormoon, mis osaleb neerude talitluse ning vee ja soolade vahetuse regulatsioonis. 151.Mis on inimese suurim sisenõrenääre? Kilpnääre 152.Millised sisenõrenäärmed toodavad alltoodud hormoone? a) Melatoniin ja serotoniin → Käbikeha, b) Türoksiin, trijoodtüroniin ja kaltsitoniin → Kilpnääre, c) Parathormoon → Kõrvalkilpnäärmed, d) Glükagoon, insuliin ja somatostatiin → Kõhunäärme sisesekretoorsed saared 153.Milliseid alltoodud hormoone toodab neerupealise koor, milliseid säsi? a) Adrenaliin → Neerupealise säsi, b) Aldosteroon → Neerupealise koor, c) Kortisool → Neerupealise koor, d) Noradrenaliin → Neerupealise säsi 154.Milline ajuripatsi sagar toodab gonadotroopseid hormoone nagu folliikuleid
(4) Lihasjõu vähenemine; seedehäired; luude hõrenemine; naha elastsuse vähenemine. 49. Kummut –eritamine, sisenõrenäärmed. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! 1. elund, mille 2.aine, mis 3. hormoon, mis on 4. hormoon, mis on kaudu mõjutab seotud kaltsiumi verest seotud veresuhkru väljutatakse enim organismi luudesse viimisega kasutusega lihastes vett, sooli ja ainevahetust ja Kaltsitoniin pingutusel kusisainet tekib Adrenaliin Neerud sisenõrenäärmetes Türoksiin 5. elund, mis seob 6. uriinis sisalduv 7. 10-15 cm pikkune 8. vedelik, mis neerusid ja aine, mis tekib elund,mis paikneb sisaldab vett, soola, kusepõit eriti valkude kõhuõõne tagaosas kusiainet
seedehäired; luude hõrenemine; naha elastsuse vähenemine. 49. Kummut eritamine, sisenõrenäärmed. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! 1. elund, mille 2.aine, mis 3. hormoon, mis on 4. hormoon, mis on kaudu mõjutab seotud kaltsiumi verest seotud veresuhkru väljutatakse enim organismi luudesse viimisega kasutusega lihastes vett, sooli ja ainevahetust ja Kaltsitoniin pingutusel kusisainet tekib Adrenaliin Neerud sisenõrenäärmetes Türoksiin 5. elund, mis seob 6. uriinis sisalduv 7. 10-15 cm pikkune 8. vedelik, mis neerusid ja aine, mis tekib elund,mis paikneb sisaldab vett, soola, kusepõit eriti valkude kõhuõõne tagaosas kusiainet
väljutust. · kui kilpnäärme hormoonide tase veres tõuseb, siis väheneb türeotroopse hormooni produktsioon ja vastupidi. Kilpnäärmel on väga hea verevarustus! · kilpnääre produtseerib hormoonidest trijoodtüroniini e T 3-e tetrajoodtüroniini e T4. · T4 on väga vähe aktiivne. T3 on aktiivne. T4 on nagu depoo (tagavara), mis vajaduse korral annab ühe joodi ära ja muutub aktiivseks. · türokaltsitoniin ehk kaltsitoniin - teda produtseeritakse kilpnäärmes C rakkude poolt. Kaltsitoniini funktsioon on seotud kaltsiumi ja fosfori mõjuga. Kaltsiumi mõjul läheb verest rohkem kaltsiumi luudesse ja liigproduktsiooni korral on luude tihedus tavalisest märksa kõrgem. T3 ja T4 toime: 1) kilpnäärme hormoonid stimuleerivad põhiainevahetust (PAV). Nad teevad seda süsivesikute oksüdatsiooni produtseerides. Kilpnäärme ületalitluse korral ainevahetus kiireneb.
toimel. Samal ajal luuüdiõõslaieneb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu. Paksuskasvu stimuleerib kõige enam suurenenud mehhaaniline koormus luudele. Ca2+ ja fosfaaditasakaal. Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere kaltsiumi sisaldust: Suurendab osteoklastide hulka; Suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes; Vähendab kaltsiumi eritumist sülge ja piima; Fosfaadile on mõju vastupidi, s.t. vähendab nende sisaldust veres. Kaltsitoniin on kilpnäärme peptiidhormoon. Tema tähtsus on täiskasvanud inimese jaoks väike v.a. rasedus. Kasvava lapse jaoks on tõenäoliselt tähtsam, soodustades kaltsiumi akumuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktis. D-vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel. Organismi vedelikes on lahustunud kaltsiumi vähe. Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis,
toimel. Samal ajal luuüdiõõslaieneb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu. Paksuskasvu stimuleerib kõige enam suurenenud mehhaaniline koormus luudele. Ca2+ ja fosfaaditasakaal. Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere kaltsiumi sisaldust: Suurendab osteoklastide hulka; Suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes; Vähendab kaltsiumi eritumist sülge ja piima; Fosfaadile on mõju vastupidi, s.t. vähendab nende sisaldust veres. Kaltsitoniin on kilpnäärme peptiidhormoon. Tema tähtsus on täiskasvanud inimese jaoks väike v.a. rasedus. Kasvava lapse jaoks on tõenäoliselt tähtsam, soodustades kaltsiumi akumuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktis. D-vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel. Organismi vedelikes on lahustunud kaltsiumi vähe. Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis,
2. Lipiidide metabolismi reguleerijad ◦ STH, β- lipokaiin, epinefriin, kortikotropiin, glükokortikoidid, insuliin 3. Aminohapete ja valkude metabolismi reguleerijad ◦ STH, kortikotropiin, glükokortikoidid, kortikotropiin 4. Vee ja mineraalainete metabolismi reguleerijad ◦ adiuretiin (vasopressiin), atrionatriureetiline faktor, mineralokortikoidid, endoteliinid, ◦ angiotensiinid 5. Kaltsiumi (fosfori) metabolismi reguleerijad ◦ parathormoon, kaltsitoniin 6. Seedekulgla metabolismi reguleerijad ◦ gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, bradükiniin, motiliin, histamiin, serotoniin jpt. LIPIIDID LIPIIDID Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.). Neid võib tinglikult jaotada kaheks: ◦ tsütoplasmaatiline s.o. rakkude tsütoplasma rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab
Vere Ca nivoo konstantsuse tagamisel on vit D norm-l. SISESEKRETSTOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : adrenokortikotroopne hormoon,folliikuleid stimuleeriv. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: antidiureetiline Hormoon :oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre :paratüreoidHormoon. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin; noradrenaliin. Kõhunääre..insuliin Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- testosteroon. *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud-koletsüstokiniin, sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad
Kilpnääret katab sidekoeline kapsel, millest lähtuvad septid jagavad parenhüümi sagarikeks. Iga sagariku parenhüüm moodustub kilpnäärme follikulitest (struktuurne ühik). Folliikul on põisjas moodustis, mille seinaks on ühekihiline kuupepiteel ja mille valendikku täidab kolloid. Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu. Kilpnääre toodab kolme hormooni: türoksiin ja trijoodtüroniin - reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi (follikulaarrakud sekreteerivad) ja kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset (parafollikuliaarrakud). Neerupealised Paiknevad neerude ülemist poolust ümbritsevas rasvkoes. Näärmeid katab sidekoeline kapsel ja parenhüüm on jaotunud koore- ja säsiosaks. Neerupealise koor allub hüpfüüsi eessagara toodetava adrenokortikotropiini (ACTH) mõjule. 1. Neerupealise koor Koosneb kolmest selgelt piiritlenud tsoonist: glomeruloostsoon - zona glomerulosa - toodab mineralokortikoide (nt aldosteroon). Rakud paiknevad siin ringjate gruppidena
6. Ketokehade organismi kuhjumise põhjused ja biokeemiline mehhanism: 29 Maris Kallus KKS 2010 Hormoonid 1. Hormoonide klassifikatsioon nende keemilise ehituse alusel: 1) Peptiidid ja valgud – sellesse rühma kuuluvad väga paljud hormoonid. Vaid mõnede näitena olgu toodud insuliin, glükagoon, kaltsitoniin, parathormoon, erütropoetiin, kasvuhormoon, aderenokortikotropiin. 2) Aminohappe türosiini derivaadid – niisuguse põhistruktuuriga on esiteks katehhoolamiinid – epinefriin ja norepinefriin ning teiseks kilpnäärme hormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin. Kahe viimase iseloomulikuks jooneks on vastavalt nelja ja kolme joodi aatomi olemasolu nende molekulis. 3) Steroidid – neerupealise koore hormoonid ja suguhormoonid. Nende hormoonide
SISENÕRESÜSTEEM: reguleerib org eluavaldusi. Tähtsamad sisenõrenäärmed ja hormoonid: sisenõrenääre hormoon toime KÕHUNÄÄRE INSULIIN Alandab veres glükoosi sisaldust, st stimuleerib glükoosi muutumist glükogeeniks. (pankreas) GLÜKAGOON Tõstab vere glükoositaset, kiirendades maksas glükogeeni muutumist glükoosiks KILPNÄÄRE KALTSITONIIN Langetab Ca sisaldust veres ja viib selle luudesse. TÜROKSIIN Stimuleerib kasvamist, kiirendab ainevahetust KÕRVALKILPNÄÄRE PARATHORMOON Mõjutab vere kaltsiumisisaldust. NEERUPEALIS ADRENALIIN Ahendab veresooni, kiirendab südame tööd. Suurendab glükoosi sisaldust veres valmistab organismi stressiseisundiks
1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) C-Süsinik- C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; Iga C-aatom on võimeline moodustama neli ...
südametalitluse stimulatsioon, luukude, piima koostises. Väljub organismist põhiliselt jämesoole, vähem neerude kaudu. Tiinuse ja laktatsiooni ajal organismi kaltsiumivajadus suureneb. Poegimisjärgselt lehmade poegimishalvatus on tingitud kaltsiumisisalduse langusest veres, seotud kaltsiumi imendumise häiretega ja intensiivse piima moodustumisega. Kaltsiumi bilanssi reguleerivad parathormoon, kaltsitoniin ja vitamiin D3 hormoon. 4) Fosfor makroergiliste ühendite (ATP) ja koensüümide koostises, rakusisese puhversüsteemi koostisosa, rasvade transpordiks vajalik, kaltsiumfosfaadina luude koostises. Kaltsiumi ja fosfori metabolism on omavahelises seoses (luustiku struktuurid). 5) Magneesium oluline mitokondrites ensüümide aktivaatorina, valgusünteesil, pidurdab närvikeskuste erutuvust ja blokeerib neuromuskulaarse sünapsi talitlust
Liigse soolasisalduse korral toidus väheneb uriini hulk, tekib janu ning soolade ja vee normaalne vahekord seatakse jalule täiendava vee viimisega organismi, mis hiljem koos liigsete sooladega organismist eritatakse. Neerude talitlus on seega otseselt seotud organismi üldise vedelike mahu ja soolade tasakaalu regulatsiooniga. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel (antidiureetiline hormoon ehk adiuretiin (ADH), aldosteroon, RAAS, ANP, kaltsitoniin, vitamiin-D-hormoon ehk kaltsitriool). 15
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
südametalitluse stimulatsioon, luukude, piima koostises. Väljub organismist põhiliselt jämesoole, vähem neerude kaudu. Tiinuse ja laktatsiooni ajal organismi kaltsiumivajadus suureneb. Poegimisjärgselt lehmade poegimishalvatus on tingitud kaltsiumisisalduse langusest veres, seotud kaltsiumi imendumise häiretega ja intensiivse piima moodustumisega. Kaltsiumi bilanssi reguleerivad parathormoon, kaltsitoniin ja vitamiin D3 hormoon. 4) Fosfor makroergiliste ühendite (ATP) ja koensüümide koostises, rakusisese puhversüsteemi koostisosa, rasvade transpordiks vajalik, kaltsiumfosfaadina luude koostises. Kaltsiumi ja fosfori metabolism on omavahelises seoses (luustiku struktuurid). 5) Magneesium oluline mitokondrites ensüümide aktivaatorina, valgusünteesil, pidurdab närvikeskuste erutuvust ja blokeerib neuromuskulaarse sünapsi talitlust
Lad.keeles glandula (nääre) thyreoidea. Tal on kas 2 või 3 sagarat (3. on individuaalne). On väga hea verevarustusega nääre. Produtseerib 3 hormooni, millest 2 on enam-vähem sarnase toimega: Trijoodtüroniin (T3)– produtseerivad T3-hormoonid Tetrajoodtüroniin (T4, endise nimega türoksiin) – produtseerivad kilpnäärme T4 hormoonid. On märksa vähem aktiivne kui T3. Justkui tagavara depoo (aktiveerub ekstreemolukorras) Kaltsitoniin (türeokaltsitoniin) – produtseerivad kilpnäärme C-rakud. Mõjutab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. T4 ja T3 toimed: Põhiainevahetust stimuleeriv mõju – põhiainevahtus (PAV) on energia vajadus ööpäevas täielikus puhkeolekus; see on see energia, mis läheb organismi enda elutegevuse kindlustamiseks (kudede, rakkude jaoks). Tõstavad soojusproduktsiooni ja on vajalikud hormoonid ka kohanemisel erinevate ilmastikutingimustega.
Lad.keeles glandula (nääre) thyreoidea. Tal on kas 2 või 3 sagarat (3. on individuaalne). On väga hea verevarustusega nääre. Produtseerib 3 hormooni, millest 2 on enam-vähem sarnase toimega: Trijoodtüroniin (T3)– produtseerivad T3-hormoonid Tetrajoodtüroniin (T4, endise nimega türoksiin) – produtseerivad kilpnäärme T4 hormoonid. On märksa vähem aktiivne kui T3. Justkui tagavara depoo (aktiveerub ekstreemolukorras) Kaltsitoniin (türeokaltsitoniin) – produtseerivad kilpnäärme C-rakud. Mõjutab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. T4 ja T3 toimed: Põhiainevahetust stimuleeriv mõju – põhiainevahtus (PAV) on energia vajadus ööpäevas täielikus puhkeolekus; see on see energia, mis läheb organismi enda elutegevuse kindlustamiseks (kudede, rakkude jaoks). Tõstavad soojusproduktsiooni ja on vajalikud hormoonid ka kohanemisel erinevate ilmastikutingimustega.
erinev. (2) Noradrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi e. glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi organismis. Adrenaliini ja noradrenaliini toimet saab vähendada vastavate retseptorite blokaatoritega: -blokaatorid (propranolool). Neerupealisesäsi hormoonide produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi; tugevate välis- või sisekeskkonna ärritajate toimel. Kilpnäärme produtseeritud hormoon kaltsitoniin suurendabkaltsiumi viimist luudesse, vabaneb pale söömist, mis tagab imendunud kaltsiumikiirema luudesse viimise. Kõrvalkilpnäärme produtseerib parathormoon, mille teket stimuleerib vere kaltsiumivoo langus e.hüpokaltseemia. Parethormooni toimel vabaneb luukoest rohkem kaltsiumi, väheneb neerude kaudu väljutatava kaltsiumi hulk ja sellega hoitakse kaltsiumi tase veres normaalsena. Parathormoon tõstav vere kaltsiumitaset, soodustab luude mineraliseerumist, langetab fosfaatide taste
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on va...
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
eessagar : AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. adrenokortikotropiin ACTH; TSH (türotroopneH ) e. türotropiin; STH (somatotroopneH) e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH (folliikuleid stimuleeriv H) e. follikulotropiin; LH (luteiniseeriv H ) luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL (laktogeenneH) e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH (paratüreoidH) e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud: CCK (koletsüstokiniin), sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
