Pideva ümberehitus-protsessi tagab osteklastide ja osteotsüütide kooskõlastatud tegevus. Luukoe tekkimine · Otse embrüonaalsest sidekoest koljuluud, rangluud · Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi toruluud Luude kasvu soodustavad: · Toruluude pikkikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. · Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid. · Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv · Toimub lüü-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel · Samal ajal luuüdiõõs laineb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu · Paksuskasvu stimuleerib kõige enam suurenenud mehhaaniline koormus luudele Ca2+- ja fosfaaditasakaal · Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere kaltsiumisisaldust: Suurendab osteklastide hulka Suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes
kehatemperatuuri tõus - füüsiline ja vaimne areng - närvisüsteemi talitlus Türoksiin Trijodotüroniin Kõrvalkilpnäärmed mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust PTH, parathormoon kaltsitoniin Parathormoon kaltsitoniin Harknääre e tüümus olulist osa organismi immuunsüsteemis ja mitmesugustes immuunreaktsioonides. Tümosiinid Tümopoetiinid Tümuliin Pankreas
-Hormonid on bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitlust Hormoonid mõjutavad : - Sugulist arengud (testesteroon ) - Füüsiline kasv (kasvuhormoon ) - Vaimne areng (kilpnäärme hormoon ) - Ainevahetuse ja energetilise tasakaalu regulatsioon - Reproduktsiooni toetamine (-viljastumine ,-rasestamine , - sünnitamie,) - Homöostaatiline funkts.(-adrenaliin , -insuliin) 1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalk...
sregulatsioon Progesteroon (kollala Kindlustab raseduse keha hormoon) normaalse kulu(valmistab ette emaka limaskesta, takistab ovulatsiooni rasedue ajal, tagab rinnanäärmete sekretsiooni.) kaltsitoniin Langetab Ca ja P sisaldust veres, suureneb Ca ladestumine luudes ja väljaviimine organismist Tüümus ehk Tümosiin Mõjutab organismi kasvu harknääre Tümopoietiinid ja arengu, vajalik teiste Tümuliin hormoonide toime realiseerimiseks
hormoone. 2. Melatoniin Käbikeha Produtseerib Naha pigmenti. Väsimust. organismi ööpäevarütmikat. 3. Türoksiin, Kilpnääre Avaldavad mõju Kiire ainevahetus. Kehatemperatuu trijoodtüroniin, ainevahetusele ja r on madal. kaltsitoniin. närvisüsteemi erutuvusele. 4.Adrenaliin Neerupealsed Avaldavad Emotsioonide ja Emotsioonitu organismi tunnete (hirm, olek. funktsioonidele ehmatus) korral. mitmelaadset toimet
Joodivaegusest tulenevalt väheneb türoksiini ning trijoodtüroniini produktsioon ning selle sisaldus veres. [5] Ainult väike osa kilpnäärmehormoonides esineb veres vabalt [4]. Türoksiini on vabana ainult 0,02 % ja trijoodtüroniini 0,2 %. Ainult vabad hormoonimolekulid on füsioloogiliselt aktiivsed. [2] 3.2 Türeokaltsitoniin Kilpnäärme folliikulite vahelistest rakkudest eritub vereringesse türeokaltsitoniini. [2] (Türeo)kaltsitoniin võtab osa kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonist olles vastandiks kõrvalkilpnäärmes toodetud hormoonile parathormoonile [5]. Kaltsitoniin suurendab kaltsiumi viimist luudesse ja ka organismist välja. Kõige enam vabaneb seda peale söömist, kuna nii on tagatud imendunud kaltsiumi kiirem viimine kudedesse. Kaltsitoniini toimel langeb kaltsiumi ja fosfaatide sisaldust veres ja väheneb osteolüüs. [3] 4. Kilpnäärme talituse häired
sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H?türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub? O2 vähenemisel, Co2 kontsentratsiooni suurenemisel,…,… 1g hemoglobiini seob O2? 1,39 ml , 20, 22 mooli, … erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus, suurem närvirakus, aeglasem kui
Kiirendab ainevahetust ning tõstab seega kehatemperatuuri. Koos STHga Türoksiin == Kilpnääre reguleerib laste kasvu ja arengut. Sisaldab joodi. Vähendab kaltsiumi ja fosfori eraldumist luudest (kus neid säilitatakse) ning Kaltsitoniin == Kilpnääre seega nende sisaldust veres. PTH (paratüroidhormoon) e. Suurendades kaltsiumi eraldumist luudest tõstab selle sisaldust veres (vt. Kõrvalkilpnäärmed parathormoon e. paratüriin ülal). Vähendab fosfori hulka veres.
tööle teised näärmed Kilpnääre Türoksiin – sisaldab joodi, mõjutab Kõrvalkilpnääre närvisüsteemi tööd (õppimine, keskendumine. Kontrollib Ca ja P Kaltsitoniin - ↓Ca veres, viib luudesse ainevahetust, Parathormoon – ↑Ca veres, Ca luudest↓ Pankreas Insuliin – glükoos → glükogeeniks, kui nõristub vähe- diabeet. Glükagoon – vastupidine insuliinile Neerupealised
rinnaku taga, pankreas (Langerhansi saared) - tagumisel kõhuseinal, mao taga, neerupealised - neerude ülaosa peal, munasarjad/munandid - väikevaagnas/väljaspool kõhuõõnt munandikotis tood.: ajuripats - kasvuhormoon, teisi näärmeid (neerupealised, kilpnääre, sugunäärmed) stimul. hormoone, prolaktiin, oksüdotsiin, ADH; käbikeha - melatoniin; kilpnääre - joodi sisald. horm. (türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin); kõrvalkilpnäärmed - parathormoon; harkelund - lümfotsüütide arengut ja antikehade mood. stim. hormoonid (tümosiin, tümopoetiin); pankreas - glükagoon, insuliin; neerupealised - min.- (aldosteroon), glüko- (kortisool, kortisoon), androgeensed (suguhorm. - testosteroon) kortikoidid, adrenaliin, noradrenaliin; munasarjad - östrogeenid, progesteroon, munandid - testosteroon ül: kasvuhormoon - kudede kasv., valkude sünt
Loeng 3 Luid on 4 tüüpi: 1. Toruluud 2. Lamedad luud (vaagna-, kolju-, abaluu) 3. Lühikesed luud (lülisamba lülid, labakäe- ja jalaluud) 4. Segatüüpi luud (nt oimuluu) luu os ld k Luude kasvu mõjutavad: 1. Hormoonid: a) kasvuhormoon STH (somatotropiinhormoon); b) kõrvalkilpnäärme hormoon PTH (paratüreoidhormoon); c) 2 kilpnäärme hormooni trijoodtüroniin (T3) ja kaltsitoniin; d) sugunäärmete hormoonid östrogeen ja testosteroon; e) vitamin D3- hormoon e kaltsitriool 2. Mineraalained, eriti Ca 3. Vitamiinid, eriti D3 (kaltsitriooli tekkeks vajalik lähteaine) Seaduspärasused, mis mõjutavad kasvu ja arengut: 1. Pärilikkusega seotud faktorid suur osa kasvu mõjutamisel 2. Sotsiaalsed faktorid aitavad pärilikkuse ilmnemisele kaasa Sots faktorid: a) Õpetamine ja kasvatus
ainetest . Mineraalained annavad luudele kõvaduse , orgaanilised ained aga elastsuse ja painduvuse .Kõige olulisem orgaaniline aine on valgud ja rasvad .Mineraal ainetest sisaldavad luud kaltsiumi -, fosforit- , ja magneesiumiühendeid . Luukoes on väga intensiivne ainevahetus .Vere sooladega koos vahetuvad luu mineraalid pidevalt .Täiskasvanu luudes on kaltsiumi üle kilogrammi . Luu struktuuri säilitavad mõningad hormoonid ning reagulatsiooni faktorid . Kasvuhormoon , kaltsitoniin , mees ja naissuguhormoonid ning D- vitamiinid soodustavad luu kasvamist . Luu kasvu aeglustavad parathormoon ja glükokortikoidid .Inimese vananedes luude koostis muutub . Luudes suureneb mineraalainete sisaldus , luude elastsus väheneb ning nad võivad kergesti murduda . Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest , mis on luust pehmem ja painduvam . Elastne kõhrkude hõlbustab sündimist ja tagab luude arengu ja kasvu .Lapse kasvades muutub kõhr kõvaks luuks
· Toimelt universaalsed (nt: kilpnäärme hormoonid mõjuvad kõigile rakkudele) · Või spetsiifilised (nt: adrenaliin-lihasrakkudele) · Toime realiseerub ensüümide kaasabil. Sisenõrenäärmed: 1. ajuripats e. hüpofüüs(kasvuhormoonid,teisi sisenõrenäärmeid mõjutavad hormoonid-tropiinid) 2. käbikeha(melatoniin-pigmentatsioon) 3. kilpnääre(türoksiin- ainevahetus) 4. kõrvalkilnääre(kaltsitoniin) 5. neerupealsed(adrenaliin) 6. kõhunääre(insuliin,glükagoon) 7. sugunäärmed 4. VITAMIINID Vajatakse ensüümide koostises;jagatakse vees(C;B) ja rasvlahustuvateks( A;D;E) A-vitamiin( nägemine-kalamaksaõli) E-vitamiin(antioksüdant-taimsed õlid) D-vitamiin(Ca-ainevahetus- luukoe areng UV-kiirguse toimel tekib inimese nahas) K-vitamiin(vere hüübimine-kala;saadused) B-rühma vitamiini(närvi-ja südametegevus,naha ja juste tervis
•Suurendab osteoblastideaktiivsust, inhibeerib osteoklaste •Eelravim-esmase metabolismi käigus tekib aktiivne toimiv ühend. •tõestatudlülisambalülimurdudearvuvähenemine •Vastunäidustused: –süvaveenide tromboos, kopsuemboolia või võrkkesta veeni tromboos –Maksahaigused –Tupeveritsused –Emakavähk K. Vahenõmm 2018 Osteoporoosi ravis kasutatavad ained (bifosfonaadid (alendroonhape, risedroonhape), pratüreoidhormoon, SERM-id, strontsiumranelaat, kaltsitoniin, hormoonasendusravi (Östradiool + hüdroksüprogesteroon), nende farmakokineetika, farmakodünaamika, kõrvaltoimed. Ravi: •Bisfosfonaadid •Paratüreoidhormoon •Selektiivsedöstrogeeniretseptorite modulaatorid (SERM -id) •Strontsiumranelaat •Kaltsitoniin •Hormoonasendusravi (HAR) Alendroonhappe: •Igapäevane kasutamine •Vertebraal fraktuuride vähenemine 48% võrra, puusaluu murdude vähenemine 56% võrra. Ibandroonhappe –Kasutamine: 1 kord kuus Kõrvaltoimed:
oksüdatsiooniprotsesside ja soojusproduktsiooni intensiivistumine - Südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri tõstmine, kehakaalu vähendamine, söögiisu suurendamine -- JOOD! - -kaltsitoniin -Kaltsiumi homöostaasi tagamine ( kalitsiumi deponeeritakse luudes ) Kõrval- -parathormoon - Stimuleerib vitamiini D sünteesi kilpnäärmed - Stimuleerib Ca imendumist seedetraktist - Mõju luudele : suurendavad osteklastide hulka, Ca luudest verre
· Lipiidide metabolism (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) · Aminohapete metabolism (glükokortikoidid, androgeensed hormoonid, insuliin, kilpnäärme hormoonid) · Vee ja mineraalainete metabolism (ADH, atrionatriureetilised peptiidid, aldosteroon, angiotensiin II, endoteliinid) · Ca ja P ainevahetus (PTH, kaltsitriool, kaltsitoniin) · Seedekulgla talitlus (gastriinid, sekretiinide perekond, koletsüstokiniin, hPP, histamiin jt) · Kehamass ja söögiisu (lepiin, NPY, CCK-8, grehlin) · Erütropoees ( EPO) · Valulävi (endorfiinid, enkefaliinid, jt) · Käitumise ja heaoluga seotud reaktsioonid (serotoniin, melatoniin, dopamiin jt.) Signaali ülekande rajad (retseptori asukoha järgi)
● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasakaalu mõjutavad: ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis 5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme parathormoon ● kilpnäärme kaltsitoniin ● toidust saadav D-vit, mida tekib nahas UV-kiirguse toimel - vaegus -> rahhiit! ● rauatasakaal võib olla ebastabiilne kasvueas lastel ja naistel mensese või raseduse ajal 6) Energiatasakaalu reguleerib: ● isu ● süsivesikuid esindab veres veresuhkur GLÜKOOS - hulka reguleerivad insuliin, glükagoon, glükokortikoidid, katehhoolamiinid ja autonoomne NS - insuliinivaegus -> diabetes mellitus e suhkrutõbi
Torukeste struktuur: * proksimaalne vääntoruke – enamik filtreeritud aineid (60%) ja vett reabsorbeerub. torukese vedelikust → verre – Na+, K+, Cl-, bikarbonaat, vesi, glükoos, AH Väga palju transporditakse aineid (aktiivselt ja passiivselt). Palju Na +, Cl-, fosfaati imendub – kontrollivad hormoonid angiotensiin II, aldosteroon, antidiureetiline hormoon, endoteliin-1, nartiuretic peptiid, paratrüoidhormoon, vitamiin D 3 ja kaltsitoniin. Sekreteeritakse: endogeensed - sapphappe soolad, oksalaat, uraat, kreatiniin, prostaglandiinid, epinefriin, hippuraat. Lisaks ravimid ja toksiinid: AB (penitsilliin G, trimethoprim), diureetikud (chlorothiazide, furosemide), viirusvastased (acyclovir, ganciclovir), anesteetiline morfiin ja selle derivaadid, herbitsiid paraquat jpt * Henle ling (alanev osa ja peen/ ülenev jäme osa). ülenev peen osa: - uurea läheb toru valendikku, vesi tuleb torust välja, teeb U-ringi, seejärel läheb
Põhiainevahetust mõjustavad ained Kilpnäärme-hormoonide sünteesi regulatsiooni mehhanismid. Türeotropiini vabastava homooni (protireliin) füsioloogiline toime ja kasutamisnäidustused. Hüpo- ja hüpertüreoosi üldine iseloomustus. Kilpnäärmehormoonide süntees organismis ja füsioloogiline roll. Kilpnääre sekreteerib türoksiini (T4) – 90%, trijoodtüroniini (T3) – 10% ja kaltsitoniini. Need hormoonid on vajalikud normaalse kasvu ja arengu tagamiseks. Kaltsitoniin reguleerib plasma Ca2+ sisaldust. Protireliin – TSH sünteetiline analoog, kasutatakse hüpofüüsi puudulikkuse diagnostikas. T3 ja T4 toimemehhanism: • Rakkudes konverteeritakse T4 T3-ks, mis interakteerub retseptoriga raku tuumas • Hormoon-retseptor kompleks liitub tuumas spetsiifiliste geenide kindla DNA segmendiga. • Suureneb geenide transkriptsiooni aktiivsus. • T4 afiinsus retseptorite suhtes on oluliselt madalam kui T3 . • Joodi vaegusel suureneb T3 osakaal. • Ained, mis
Kui kilpnäärmete hormoonide tase tõuseb, siis türeotroopse hormooni ja türeoliberiini produktsioon väheneb. Kilpnääre produtseerib hormoonidest trijoodtüroniini(T3) ja tetrajoodtüroniini e türoksiini (T4). T4 on väga vähe aktiivne, ta on umbes nagu depoo (tagavara), mis vajadusel annab ühe joodi ära ja hakkab aktiivseks. T3 on aktiivne. Üks hormoon on veel, aga oma toime poolest ei ole T3 ja T4-ga sarnane. See hormoon on türeokaltsitoniin e kaltsitoniin, teda produtseeritakse C-rakkude poolt. Kaltsitoniin on seotud kaltsiumi ja fosfori ainevahetusega. Kaltsitoniini mõjul läheb verest rohkem kaltsiumi luudesse, tema liigproduktsiooni korral on luude tihedus tavalisest märksa kõrgem. T3 ja T4 toimed: 1)Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad PAV'i teevad seda süsivesikute oksüdatsiooni stimuleerides. PAV intensiivistub, tekib rohkem soojust. PAV'i hindamist kasutatakse ka kilpnäärme talitluse hindamiseks.
toitumine, vajadusel kaltsiumi ja D-vitamiini sisaldavate preparaatide tarvitamine. Kui patsiendil on esinenud osteoporootiline luumurd ja/või densitomeetrial leitud väike luutihedus, tuleb alustada ravi. Osteoporoosi ravimid: · Bifosfonaadid aeglustavad luukoe kadu, suurendavad luude tihedust, vähendavad osteoporoosist tingitud luumurdude riski nii selgroo lühikeha kui ka reieluukaelamurru riski. · Kaltsitoniin aeglustab luude lammutusprotsessi ja vähendab lühikehamurruriski. · Selektiivsed östrogeeni retseptorite modulaatorid, raloksifeen · Strontsium ranelaat parandavad luu tekke protsessi. · Teriparatiid e. paratüreoidhormoon · Hormoonasendusravi Osteoporoosi ravimite toime on aeglane ja seetõttu kestab ravi aastaid. Ravi kestuse üle otsustab arst. Osteoporoosi ravimitel ei ole enamasti tõsiseid kõrvaltoimeid. Osteoporoosi ravimid ei mõju
vabaneda tingitud reflektoorselt. 3. Soodustab ematunde teket. Kui rotil kahjustada neuroneid, mis hüpotaalamuses oksütotsiini produtseerib, jätab rott pojad maha. 4. Soodustab paarissuhte teket. Kilpnääre Asub kaela piirkonnas, on 2 sagarat, võib olla ka 3 (on keskel, ei ole mitte kõigil inimsetel). Kilpnääre produtseerib 3 hormooni, millest üks on täiesti erineva toimega: 1. Trijoodtüroniin ehk T3 2. Tetrajoodtüroniin ehk T4 ehk türoksiin 3. Kaltsitoniin Kaks esimest on ühesuguse toimega, T3 ja T4- sünteesitakse kilpnäärme koes aminohape türosiinist, millele lisandub ka kolm või neli joodi. Kilpnäärme hormoonide väljutamist reguleeritakse hüpotaalamuse, hüpofüüsi eessaagara, kilpnäärme hormoonide poolt- T4 ja T3 enda taseme järgi veres. · Kui T3 ja T4 tase on veres madal, selle tagajärjel hüpotaalamuses suureneb türeoliberiinide väljutus (TRH), selle mõjul suurenev hüpofüüsi eesssagaarst
vabaneda tingitud reflektoorselt. 3. Soodustab ematunde teket. Kui rotil kahjustada neuroneid, mis hüpotaalamuses oksütotsiini produtseerib, jätab rott pojad maha. 4. Soodustab paarissuhte teket. Kilpnääre Asub kaela piirkonnas, on 2 sagarat, võib olla ka 3 (on kesek, ei ole mitte kõigil inimsetel). Kilpnääre produtseerib 3 hormooni, millest üks on täiesti erineva toimega: 1. Trijoodtüroniin ehk T3 2. Tetrajoodtüroniin ehk T4 ehk türoksiin 3. Kaltsitoniin Kaks esimest on ühesuguse toimega, T3 ja T4- sünteesitakse kilpnäärme koes aminohape türosiinist, millele lisandub ka kolm või neli ioodi. Kilpnäärme hormoonide väljutamist reguleeritakse hüpotaalamuse, hüpofüüsi eessaagara, kilpnäärme hormoonide poolt, seda T4 ja T3 enda taseme järgi veres. Kui T3 ja T4 tase veres on madal, siis selle tagajärjel hüpotaalamuses suureneb türeoliberiinide väljutus (TRH), selle
Kilpnäärme hüperfunktsioon (hüpertüreoos) väljendub Basedow`tõvena, mille põhilised kliinilised sümptomid on kõhnumine, käte värisemine, punnsilmsus, südametegevuse ja psüühika häired. Haigel on tõusnud põhiainevahetus, uriiniga eritub eritub palju lämmastikku (kreatiini). Raviks pärsitakse hormooni hormooni produktsiooni joodi blokeerimisega. Mõnikord eemaldatakse operatiivseltosa näärmest. KÕRVALKILPNÄÄRME HORMOONID Parathormoon PTH Kaltsitoniin NEERUPEALSETE HORMOONID Neerupealsetel eristatkse säsi ja koort ning kummaski toodetakse hormoone. S ä s i o l l u s e hormoonid adrenaliin / epinefriin ja noradrenaliin / norepinefriin, mis tekivad türosiinist. Adrenaliin stimuleerib glükogeeni lagunemist maksas, mis viib glükoosisisalduse tõusule veres, soodustab rasvade lagunemist lipaasi aktiviseerumisega. Noradrenaliin soodustab emaka lihaskesta (müomeetriumi) kontraktsioone, lõõgastab
Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemis erutusele. Asukoht on kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. Harkelund – Harkelundil on oluline osa organismi kaitsereaktsioonides. Hormonaalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustamist. Asukoht on eesmises keskseinandis rinnaku taga. Neerupealis – Asukoht on neerde ülaosa peal. Glükokortikoidid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, mineralokortikoidid naatriumi ja kaaliumi
o. 20-30 mmol Toiduga saadud kaltsiumist imendub keskmiselt 20-30% Päevas eritub 25 mmol (1g) Ca, sellest uriiniga 1/5, 5 mmol, ülejäänu 20 mmol eritub väljaheidetega Ca bilanssi reguleerib 3 hormooni: 1) Parathormoon (PTH) · peptiid, vabaneb kui Ca on veres vähe · soodustab Ca2+ vabanemist luudest · suurendab Ca2+ imendumist peensoolest, sest stimuleerib D3 moodustumist neerudes · suurendab Ca2+ tagasi imendumist neerudes 2) kaltsitoniin (CT) · sünteesitakse hüperkaltsineemia korral, hoiab Ca luudes 3) vitamiin D3 · vitamiin D hormonaalne vorm (kaltsitriool) · moodustub neerudes siis, kui PTH tõuseb, soodustab Ca imendumist · suurendab Ca siduva valgu sünteesi ja seega membraani läbitavust Ca-le Ca imendumine on puudulik neeruhaiguste korral või vitamiin D vähesuse korral. Ca imendumist takistavad · kiudained (sisaldavad fütiini, mis seob Ca) · oksalaadid · tsitraadid
· Toime realiseerub vahendatult läbi retseptorite (ainult kindlatele rakkudele) · Toime realiseerub enüümide kaasabil BIOLOOGIA 2010 SISENÕRENÄÄRMED 1. Ajuripats ehk hüpofüüs (kasvuhormoonid, teisi ssisenõrenäärmeid mõjutavad hormoonid tropiinid) 2. Käbikeha (melatoniin pigmentatsioon) 3. Kilpnääre (türoksiin ainevahetus) 4. Kõrvalkilpnääre (kaltsitoniin) 5. Neerupealised (adrenaliin) 6. Kõhunääre (insuliin, glükagoon) 7. Sugunäärmed (naistel munasarjad, meestel munandid) VITAMIINID neid vajatakse ensüümide koostises; jagatakse vees- (C; B) ja rasvlahustavateks (A;D;E) A-vitamiin (nägemine kalamaksaõli) E- vitamiin (antioksüdant taimsed õlid) D-vitamiin (Ca-ainevahetus luukoe areng UV-kiirguse toimel tekib inimese nahas) K-vitamiin (vere hüübimine kalasaadused)
pikim ja jämedaim närv, on pärit sellest põimikust. → Ristluupõimik, d) Sellest põimikust lähtuvad muuhulgas nervus ulnaris ja nervus radialis. → Õlavarrepõimik 146.Millised alljärgnevatest ajuosadest kuuluvad ajutüve koosseisu? Sild, Piklikaju, Suurajuvarred, Vaheaju, Keskajukatus 147.Milliste hulka alltoodutest kuuluvad naatriumi ja kaaliumi ainevahetust reguleerivad kortikosteroidid? Mineraalkortikoidid 148.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Kaltsitoniin ja parathormoon võtavad osa kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonist. *Kilpnäärme nimetus ladina keeles on glandula thyreoidea. *Türoksiin ja trijoodtüroniin intensiivistavad oksüdatsiooniprotsesse, stimuleerivad valkude sünteesi kogu organismis ja avaldavad mõju kasvule. 149."Adrenaliini produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi korral ning tugevate välis- ja sisekeskkonna ärritajate toimel pingeseisundites, noradrenaliini toodab
(4) Lihasjõu vähenemine; seedehäired; luude hõrenemine; naha elastsuse vähenemine. 49. Kummut –eritamine, sisenõrenäärmed. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! 1. elund, mille 2.aine, mis 3. hormoon, mis on 4. hormoon, mis on kaudu mõjutab seotud kaltsiumi verest seotud veresuhkru väljutatakse enim organismi luudesse viimisega kasutusega lihastes vett, sooli ja ainevahetust ja Kaltsitoniin pingutusel kusisainet tekib Adrenaliin Neerud sisenõrenäärmetes Türoksiin 5. elund, mis seob 6. uriinis sisalduv 7. 10-15 cm pikkune 8. vedelik, mis neerusid ja aine, mis tekib elund,mis paikneb sisaldab vett, soola, kusepõit eriti valkude kõhuõõne tagaosas kusiainet
seedehäired; luude hõrenemine; naha elastsuse vähenemine. 49. Kummut eritamine, sisenõrenäärmed. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! 1. elund, mille 2.aine, mis 3. hormoon, mis on 4. hormoon, mis on kaudu mõjutab seotud kaltsiumi verest seotud veresuhkru väljutatakse enim organismi luudesse viimisega kasutusega lihastes vett, sooli ja ainevahetust ja Kaltsitoniin pingutusel kusisainet tekib Adrenaliin Neerud sisenõrenäärmetes Türoksiin 5. elund, mis seob 6. uriinis sisalduv 7. 10-15 cm pikkune 8. vedelik, mis neerusid ja aine, mis tekib elund,mis paikneb sisaldab vett, soola, kusepõit eriti valkude kõhuõõne tagaosas kusiainet
väljutust. · kui kilpnäärme hormoonide tase veres tõuseb, siis väheneb türeotroopse hormooni produktsioon ja vastupidi. Kilpnäärmel on väga hea verevarustus! · kilpnääre produtseerib hormoonidest trijoodtüroniini e T 3-e tetrajoodtüroniini e T4. · T4 on väga vähe aktiivne. T3 on aktiivne. T4 on nagu depoo (tagavara), mis vajaduse korral annab ühe joodi ära ja muutub aktiivseks. · türokaltsitoniin ehk kaltsitoniin - teda produtseeritakse kilpnäärmes C rakkude poolt. Kaltsitoniini funktsioon on seotud kaltsiumi ja fosfori mõjuga. Kaltsiumi mõjul läheb verest rohkem kaltsiumi luudesse ja liigproduktsiooni korral on luude tihedus tavalisest märksa kõrgem. T3 ja T4 toime: 1) kilpnäärme hormoonid stimuleerivad põhiainevahetust (PAV). Nad teevad seda süsivesikute oksüdatsiooni produtseerides. Kilpnäärme ületalitluse korral ainevahetus kiireneb.
Osa osteoblaste jäävad tekkiva luusubstantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks. Järgmiseks ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega. Luude kasvu soodustavad: toruluude pikikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid(kasvuplaadid; toruluude ülemine/alumine osa). Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv. Toimub luu-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel. Samal ajal luuüdiõõslaieneb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu. Paksuskasvu stimuleerib kõige enam suurenenud mehhaaniline koormus luudele. Ca2+ ja fosfaaditasakaal. Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere kaltsiumi sisaldust: Suurendab osteoklastide hulka; Suurendab
Osa osteoblaste jäävad tekkiva luusubstantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks. Järgmiseks ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega. Luude kasvu soodustavad: toruluude pikikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid(kasvuplaadid; toruluude ülemine/alumine osa). Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv. Toimub luu-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel. Samal ajal luuüdiõõslaieneb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu. Paksuskasvu stimuleerib kõige enam suurenenud mehhaaniline koormus luudele. Ca2+ ja fosfaaditasakaal. Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere kaltsiumi sisaldust: Suurendab osteoklastide hulka; Suurendab
2. Lipiidide metabolismi reguleerijad ◦ STH, β- lipokaiin, epinefriin, kortikotropiin, glükokortikoidid, insuliin 3. Aminohapete ja valkude metabolismi reguleerijad ◦ STH, kortikotropiin, glükokortikoidid, kortikotropiin 4. Vee ja mineraalainete metabolismi reguleerijad ◦ adiuretiin (vasopressiin), atrionatriureetiline faktor, mineralokortikoidid, endoteliinid, ◦ angiotensiinid 5. Kaltsiumi (fosfori) metabolismi reguleerijad ◦ parathormoon, kaltsitoniin 6. Seedekulgla metabolismi reguleerijad ◦ gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, bradükiniin, motiliin, histamiin, serotoniin jpt. LIPIIDID LIPIIDID Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.). Neid võib tinglikult jaotada kaheks: ◦ tsütoplasmaatiline s.o. rakkude tsütoplasma rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab
Vere Ca nivoo konstantsuse tagamisel on vit D norm-l. SISESEKRETSTOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : adrenokortikotroopne hormoon,folliikuleid stimuleeriv. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: antidiureetiline Hormoon :oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre :paratüreoidHormoon. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin; noradrenaliin. Kõhunääre..insuliin Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- testosteroon. *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud-koletsüstokiniin, sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad
Struktuurseks ühikuks on kilpnäärme folliikul. Iga Iga sagariku parenhüüm moodustub kilpnäärme follikulitest. Folliikul on põisjas moodustis, mille seinaks on ühekihiline kuupepiteel ja mille valendikku täidab kolloid. Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu. Kilpnääre toodab kolme hormooni: türoksiin ja trijoodtüroniin - reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi (follikulaarrakud sekreteerivad) ja kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset (parafollikuliaarrakud). 39. Seljaaju ehitus. Medulla spinalis. Seljaajukanalis paiknev KNS osa. Koosneb hall- ja valgeainest. Seljaaju koosneb 2 sümmeetrilisest poolest, mida ühendab komissuur. Seljaaju komissuur jaguneb kaheks. Tsentraalkanalist ülevalpool asub hallkomissuur (commissura grisea, moodustavad müeliniseerimata närvikiud). Allpool müeliniseeritud närvikiud valgekommissuuri (commissura alba). Seljaaju kahte
6. Ketokehade organismi kuhjumise põhjused ja biokeemiline mehhanism: 29 Maris Kallus KKS 2010 Hormoonid 1. Hormoonide klassifikatsioon nende keemilise ehituse alusel: 1) Peptiidid ja valgud – sellesse rühma kuuluvad väga paljud hormoonid. Vaid mõnede näitena olgu toodud insuliin, glükagoon, kaltsitoniin, parathormoon, erütropoetiin, kasvuhormoon, aderenokortikotropiin. 2) Aminohappe türosiini derivaadid – niisuguse põhistruktuuriga on esiteks katehhoolamiinid – epinefriin ja norepinefriin ning teiseks kilpnäärme hormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin. Kahe viimase iseloomulikuks jooneks on vastavalt nelja ja kolme joodi aatomi olemasolu nende molekulis. 3) Steroidid – neerupealise koore hormoonid ja suguhormoonid. Nende hormoonide
SISENÕRESÜSTEEM: reguleerib org eluavaldusi. Tähtsamad sisenõrenäärmed ja hormoonid: sisenõrenääre hormoon toime KÕHUNÄÄRE INSULIIN Alandab veres glükoosi sisaldust, st stimuleerib glükoosi muutumist glükogeeniks. (pankreas) GLÜKAGOON Tõstab vere glükoositaset, kiirendades maksas glükogeeni muutumist glükoosiks KILPNÄÄRE KALTSITONIIN Langetab Ca sisaldust veres ja viib selle luudesse. TÜROKSIIN Stimuleerib kasvamist, kiirendab ainevahetust KÕRVALKILPNÄÄRE PARATHORMOON Mõjutab vere kaltsiumisisaldust. NEERUPEALIS ADRENALIIN Ahendab veresooni, kiirendab südame tööd. Suurendab glükoosi sisaldust veres valmistab organismi stressiseisundiks
grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. (nt. T4 e. türoksiin) - Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks. (nt. kaltsitoniin) - Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. (nt. INS e. insuliin) - Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. (nt. melatoniin) - Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas
Jämesoole tüüpi diarröa Gastroenteriit prevaleerub oksendamine Raskusastme alusel Kerge diarröa 3 korda päevas, elutegevus ei ole häiritud Mõõdukas/äge diarröa - 4 korda päevas, kaasnevad valu, iiveldus, oksendamine, tenesmid, palavik, dehüdratatsioon elutegevus on oluliselt häiritud Tenesm defekatsioonile eelnev ja kaasnev tugev tung ja valu alakõhus Klassifikatsioon (patogeneesi alusel) Sekretoorne infektsioosne; hormonaalne (VIP, kartsinoid serotoniin, kaltsitoniin); villoosne adenoom; sapphapete malabsorptsioon Osmootne laktoositalumatus; lahtistid (Na-sulfaat) Malabsorptsioon infektsioosne; pankrease ensüümide, sapphapete ; peensoole absorptsioon (gluteenenteropaatia, Whipple´i tõbi, Crohn´i tõbi, laktoositalumatus) Põletikuline infektsioosne; põletikuline soolehaigus Faktorid, mis määravad diarröa tekke Mikroob invasiivsus, oksiinide produktsioon, inokulatsioon
soolasisalduse korral toidus väheneb uriini hulk, tekib janu ning soolade ja vee normaalne vahekord seatakse jalule täiendava vee viimisega organismi, mis hiljem koos liigsete sooladega organismist eritatakse. Neerude talitlus on seega otseselt seotud organismi üldise vedelike mahu ja soolade tasakaalu regulatsiooniga. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel (antidiureetiline hormoon ehk adiuretiin (ADH), aldosteroon, RAAS, ANP, kaltsitoniin, vitamiin-D-hormoon ehk kaltsitriool). 15
Osteoblastid- luurakkue noorvormid(rakuvaheaine tootjad) Osteotsüüdid-moodustavad luu Osteoklastid-luud lagundavad rakud(hävitavad vajadusel rakuvahe ainet) 13.Millised tegurid reguleerivad luude kasvu? Paksuskasvu reguleerib kõige enam suurenenud mehaaniline koormus luudele. Luude kasvu reguleerib kasvuhormoon.(Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid, nende toimel taandarenevad epifüüsiplaadid puperteedi lõppedes.) Laste luude normaalset kasvu soodustab kilpnäärme hormoon, kaltsitoniin ja D vitamiin 14.Mis on osteokaltsiin ja selle võimalik hormonaalne roll? Luude maatriksis ja vereplasmas esinev valk. Luudes on seotud hüdroksüapatiidiga ja lahustunult vereplasmas dekarboksüleeritud vormis. Kui organismis OK hulk suureneb, siis see suurendab insuliini tootmist, kudede insuliini tundlikkust ning testosterooni tootmist. 15.Keha suuremad luud ning põlve-ja puusaliigese ehitus (eraldi lehel terve skelett) Põlve liigesja puusaliiges eraldi lehel 16
Jämesoole tüüpi diarröa Gastroenteriit prevaleerub oksendamine Raskusastme alusel Kerge diarröa 3 korda päevas, elutegevus ei ole häiritud Mõõdukas/äge diarröa - 4 korda päevas, kaasnevad valu, iiveldus, oksendamine, tenesmid, palavik, dehüdratatsioon elutegevus on oluliselt häiritud Tenesm defekatsioonile eelnev ja kaasnev tugev tung ja valu alakõhus Klassifikatsioon (patogeneesi alusel) Sekretoorne infektsioosne; hormonaalne (VIP, kartsinoid serotoniin, kaltsitoniin); villoosne adenoom; sapphapete malabsorptsioon Osmootne laktoositalumatus; lahtistid (Na-sulfaat) Malabsorptsioon infektsioosne; pankrease ensüümide, sapphapete ; peensoole absorptsioon (gluteenenteropaatia, Whipple´i tõbi, Crohn´i tõbi, laktoositalumatus) Põletikuline infektsioosne; põletikuline soolehaigus Faktorid, mis määravad diarröa tekke Mikroob invasiivsus, oksiinide produktsioon, inokulatsioon
Lad.keeles glandula (nääre) thyreoidea. Tal on kas 2 või 3 sagarat (3. on individuaalne). On väga hea verevarustusega nääre. Produtseerib 3 hormooni, millest 2 on enam-vähem sarnase toimega: Trijoodtüroniin (T3)– produtseerivad T3-hormoonid Tetrajoodtüroniin (T4, endise nimega türoksiin) – produtseerivad kilpnäärme T4 hormoonid. On märksa vähem aktiivne kui T3. Justkui tagavara depoo (aktiveerub ekstreemolukorras) Kaltsitoniin (türeokaltsitoniin) – produtseerivad kilpnäärme C-rakud. Mõjutab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. T4 ja T3 toimed: Põhiainevahetust stimuleeriv mõju – põhiainevahtus (PAV) on energia vajadus ööpäevas täielikus puhkeolekus; see on see energia, mis läheb organismi enda elutegevuse kindlustamiseks (kudede, rakkude jaoks). Tõstavad soojusproduktsiooni ja on vajalikud hormoonid ka kohanemisel erinevate ilmastikutingimustega.
Lad.keeles glandula (nääre) thyreoidea. Tal on kas 2 või 3 sagarat (3. on individuaalne). On väga hea verevarustusega nääre. Produtseerib 3 hormooni, millest 2 on enam-vähem sarnase toimega: Trijoodtüroniin (T3)– produtseerivad T3-hormoonid Tetrajoodtüroniin (T4, endise nimega türoksiin) – produtseerivad kilpnäärme T4 hormoonid. On märksa vähem aktiivne kui T3. Justkui tagavara depoo (aktiveerub ekstreemolukorras) Kaltsitoniin (türeokaltsitoniin) – produtseerivad kilpnäärme C-rakud. Mõjutab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. T4 ja T3 toimed: Põhiainevahetust stimuleeriv mõju – põhiainevahtus (PAV) on energia vajadus ööpäevas täielikus puhkeolekus; see on see energia, mis läheb organismi enda elutegevuse kindlustamiseks (kudede, rakkude jaoks). Tõstavad soojusproduktsiooni ja on vajalikud hormoonid ka kohanemisel erinevate ilmastikutingimustega.
erinev. (2) Noradrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi e. glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi organismis. Adrenaliini ja noradrenaliini toimet saab vähendada vastavate retseptorite blokaatoritega: -blokaatorid (propranolool). Neerupealisesäsi hormoonide produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi; tugevate välis- või sisekeskkonna ärritajate toimel. Kilpnäärme produtseeritud hormoon kaltsitoniin suurendabkaltsiumi viimist luudesse, vabaneb pale söömist, mis tagab imendunud kaltsiumikiirema luudesse viimise. Kõrvalkilpnäärme produtseerib parathormoon, mille teket stimuleerib vere kaltsiumivoo langus e.hüpokaltseemia. Parethormooni toimel vabaneb luukoest rohkem kaltsiumi, väheneb neerude kaudu väljutatava kaltsiumi hulk ja sellega hoitakse kaltsiumi tase veres normaalsena. Parathormoon tõstav vere kaltsiumitaset, soodustab luude mineraliseerumist, langetab fosfaatide taste
· Sugufuntksioon langeb kuni viljatuseni ja suguvõimetuseni. · Saab asendusteraapiaga asendada. Kilpnäärmehormoonide vaegus varases lapseeas põhjustab raske kehalise ja vaimse arengu pidurdumise kretinismi. 13. Kõrvalkilpnäärmed. Harknääre Kõrvalkilpnäärmed- paiknevad kilpnäärmete kõrval, neid on 4. Väikesed näärmed- produtseerivad hormooni- PTH- paratüreoidhormooni- mõjutab Ca ainevahetust, Ca ainevahetust mõjutab kilpnäärme kaltsitoniin- PTH tase sõltub Ca tasemest veres. 2,3-2,5 mM/L- ca norm tase veres. Ca taseme langemine stimuleerib PTH teket. Samal ajal pidurdab kaltsitoniini teket. PTH mõjul : · Vabaneb luudest Ca, mis läheb verre, et taastada Ca norm taset · Neerudes suureneb esmasuriinist Ca tagasiimendumine verre läbi neerutorukeste seina, sellega tõstetakse Ca taset vereplasmas · PTH mõjul intensiivistub neerudes vitamiin D3 hormooni ehk kaltsitriooli teke,
vabade vesinikioonide eritumist uriini 2. Glükokortikoidid näiteks kortisool, ainevahetuslik efekt seisneb glükoneogeneesi stimuleerimises maksas 3. meessuguhormoone ehk androgeene (testosteroon- iseloomulik tugev valgusünteesi ning seeläbi lihasmassi kasvu stimuleeriv toime) Neerupealise säsi hormoonid epinefriini ehk adrenaliini ning norepinefriini ehk noradrenaliini. Neid koos nimetatakse: katehhoolamiinid. Kilpnäärme hormoonid: Kaltsitoniin: toimib peamiselt luude suhtes, stimuleerides kaltsiumi ladestumist luudes, on oluline luukoe normaalseks talitluseks ja arenguks. Kaltsitoniinil kaltsiumi kontsentratsiooni langetav efekt veres. Kõrvalkilpnäärmete hormoon parathormooni (PTH): mõjutab eelkõige luude, neerude ja soolte talitlust ning tema toime on suunatud Ca2+ kontsentratsiooni suurendamisele veres. Parathormoon stimuleerib kaltsiumi vabanemist luukoest, andes seega kaltsitoniinile vastupidise efekti.
adrenokortikotropiin ACTH; TSH (türotroopneH ) e. türotropiin; STH (somatotroopneH) e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH (folliikuleid stimuleeriv H) e. follikulotropiin; LH (luteiniseeriv H ) luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL (laktogeenneH) e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH (paratüreoidH) e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud: CCK (koletsüstokiniin), sekretiin.
Intermediin reg. naha pigmentatsiooni Vasopressiin Oksüdotsiin tõstab silelihaste toonust KÄBIKEHA väike, 0,25g kaaluv käbi meenutav kehake vaheaju koosseisus Melatoniin reg. ööpäevarütmikat ja und Käbikeha hormoon pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut KILPNÄÄRE suurim sisesekretoorne nääre, kaalub 40g. Asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiin,trijoodtüroniin,kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemi erutuvusele. KÕRVAKILPNÄÄRMED kõige väiksemad näärmed, iga kaalub ligikaudu 0,1g. Neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. Parathormoon reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust HARKELUND kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist.
annaabi.ee 
