Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Õiguse alused eksami kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ja kellele on see küsimus, mis on õigus, oluline ?
  • Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline ?
  • Kuidas määratlete riigi olemust ?
  • Millised on riigivalitsemise vormid ?
  • Millised on riikliku korralduse vormid ?
  • Mida mõistetakse poliitilise reziimi all ?
  • Mis on riigi funktsioonid ?
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ?
  • Kuidas riigiorganeid liigitatakse ?
  • Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos ?
  • Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik ?
  • Mis on sotsiaalriigi printsiip ?
  • Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki ?
  • Kuidas on seotud õigus ja poliitika ?
  • Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed ?
  • Kuidas defineerida õigust ?
  • Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust ?
  • Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust ?
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine ?
  • Milline norm on sotsiaalne norm ?
  • Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid ?
  • Milline on õiguse ja moraali seos ?
  • Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet ?
  • Milline on õigusnormi loogiline struktuur ?
  • Miks just selline ?
  • Mis on õigusnormi hüpotees ?
  • Kuidas hüpoteese liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi dispositsioon ?
  • Kuidas dispositsioone liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi sanktsioon ?
  • Kuidas sanktsioone liigitatakse ?
  • Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides ?
  • Mis on õigusharu ?
  • Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse ?
  • Mis on õigusliku reguleerimise meetod ?
  • Mis on õigusinstituut ?
  • Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga ?
  • Mis on õigussüsteem ?
  • Mis on õigusperekond ?
  • Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse ?
  • Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes ?
  • Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all ?
  • Mis on tänapäevased õiguse allikad ?
  • Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem ?
  • Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele ?
  • Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus ?
  • Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem ?
  • Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis ?
  • Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord ?
  • Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud ?
  • Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses ?
  • Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid ?
  • Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub ?
  • Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur ?
  • Mis on õiguse ja õigussuhte objekt ?
  • Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid ?
  • Kuidas defineerite õiguse rakendamise mõiste ?
  • Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte ?
  • Milles seisneb õiguse tõlgendamine ?
  • Kuidas toimub sätte tõlgendamine ?
  • Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja kuidas need toimivad ?
  • Mida tähendab lünk õiguses ja kuidas need lüngad ületatakse ?
  • Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest ?
  • Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks ?
  • Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ?
  • Mis on õigusrikkumise objekt ?
  • Mis on õigusrikkumise objektiivne külg ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Mis on juriidiline vastutus ?
  • Milline on Eesti Vabariigis toimiv õiguskaitsesüsteem ?
  • Kuidas toimub vaidluste lahendamine ?
  • Mis on tõendid ja millised on tõendite liigid ?
  • Mida hõlmab riigiõigus ?
  • Mis on riigiõiguse allikad ?
  • Mis ja millised on põhiseaduse printsiibid ?
  • Mis ja millised on põhiõigused ?
  • Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata ?
  • Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus ?
  • Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele ?
  • Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid ?
  • Millised on haldusõiguse õigusallikad ?
  • Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted ?
  • Kes on avaliku halduse kandjad ?
  • Milline on olnud rahvusvahelise õiguse ajalooline areng ?
  • Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis ?
  • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded ?
  • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid ?
  • Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel ?
  • Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel ?
  • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus ?
  • Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele ?
  • Milline tegu või tegevus on süütegu ?
  • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost ?
  • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ?
  • Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Kuidas tulemit hinnata ?
  • Millised on süüteost osavõtu vormid ?
  • Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik ?
  • Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid ?
  • Millal kohaldatakse liitkaristusi ?
  • Millised on karistused väärteo eest ?
  • Kes lahendavad väärteoasju ?
  • Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg ?
  • Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus ?
  • Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus ?
  • Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus ?
  • Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded ?
  • Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus ?
  • Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid ?
  • Millised on kohtunike kohustused ?
  • Millised on kohtunike sotsiaaltagatised ?
  • Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus ?
  • Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel ?
  • Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod ?
  • Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik ?
  • Millised on tsiviilõiguse printsiibid ?
  • Mis on hea usu põhimõte ?
  • Mis on mõistlikkuse põhimõte ?
  • Mis on õigusvõime ja teovõime ?
  • Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime ?
  • Kes on juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse ?
  • Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused ?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus ?
  • Mis on tingimuslik tehing ?
  • Kuidas toimub isikute esindamine tsiviilõiguslikes suhetes ?
  • Millal volitus lõpeb ?
  • Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid ?
  • Mis on aegumine ?
  • Mis tähtsus sellel on ?
  • Millised on aegumise tähtajad ?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust ?
  • Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust ?
  • Millist õigust kohaldatakse inimese elukoha kindlaksmääramisel ?
  • Millist riigi õigust kohaldatakse inimese õigus- ja teovõimele ?
  • Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule ?
  • Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine ?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule ?
  • Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt ?
  • Mis on valdus ja kuidas valdus tekib ?
  • Mis on omand ja millised on omandi liigid ?
  • Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand ?
  • Mis on reaalservituut ?
  • Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb ?
  • Mis on kasutusvaldus ?
  • Kuidas see tekib ?
  • Mis on isiklik kasutusõigus ?
  • Mis on hoonestusõigus ?
  • Mis on ostueesõigus ?
  • Kuidas see seatakse ?
  • Mis on pant? Millised on pandi liigid ?
  • Mis on registerpant ?
  • Kuidas toimub transpordivahendi pantimine ?
  • Mis on kommertspant ?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb ?
  • Mis on õiguste pantimine ?
  • Mis on hüpoteek ?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb ?
  • Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine ?
  • Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek ?
  • Mida reguleerib võlaõigusseadus ?
  • Millele kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid ?
  • Mis on võlasuhe ja millest see tekib ?
  • Mis on tsiviilõiguse allikad ?
  • Mis tähendus on pakkumusel ja nõustumusel, oferdil ja aktseptil ?
  • Millised nõuded esitatakse tehingu vormile ?
  • Mida tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel ?
  • Mis on eelleping ?
  • Mida tähendab seaduse dispositiivsuse põhimõte (Võlaõigusseaduse järgi) ?
  • Mis on lepingute siduvuse põhimõte ?
  • Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted ?
  • Millega määratakse lepingupoolte kohustused ?
  • Kuidas toimub lepingu sõlmimine ?
  • Mis vormis võib/peab leping olema sõlmitud ?
  • Kuidas võib lepingut muuta ?
  • Millal loetakse kohustus täidetuks ?
  • Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju ?
  • Mis on kõrvalkohustused ?
  • Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine ?
  • Mis on käsiraha ?
  • Mis on leppetrahv ?
  • Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek ?
  • Mis on müügileping (mõiste) ?
  • Mis on vahetusleping ?
  • Mis on faktooringleping ?
  • Mis on kinkeleping ?
  • Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe ?
  • Mis on üür ja kõrvalkulud ?
  • Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja ­võtja kohustused ?
  • Mis on litsentsileping ?
  • Mis on frantsiisileping ?
  • Mis on ehitise ajutise kasutamise leping ?
  • Mis on tasuta kasutamise leping ?
  • Mis eristab laenu- ja krediidilepingut ?
  • Mis on laenuintress ?
  • Mis on elurendis ja ülalpidamisleping ?
  • Mis on kompromissleping ?
  • Mis on seltsinguleping ?
  • Mis on käsundusleping ?
  • Mis on töövõtuleping ?
  • Mis seda iseloomustab ?
  • Mis leping on maaklerileping ?
  • Mis on agendileping ?
  • Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad ?
  • Mis on komisjonileping ?
  • Mis on maksekäsund ja arveldusleping ?
  • Mis on tervishoiuteenuse osutamise leping ja millised on selle erisused ?
  • Mis on kaubaveoleping ?
  • Mis on reisijaveo leping, tsarterleping, pagas ?
  • Mis on ekspedeerimisleping ?
  • Mis on pakettreisileping ?
  • Mis on hoiuleping ?
  • Mis on hoiutasu ?
  • Milles seisneb hoidja vastutus ?
  • Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele ?
  • Mida reguleerib äriseadustik ?
  • Kes või mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala ?
  • Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada ?
  • Kes on füüsilisest isikust ettevõtja ?
  • Mis on ärinimi ?
  • Kuidas neid eristatakse ?
  • Kuidas neid kaitsta saab ?
  • Mis on prokuura ?
  • Mis andmeid saab äriregistrist ?
  • Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine ?
  • Kuidas toimub osaühingu asutamine ?
  • Kuidas toimub osaühingu juhtimine ?
  • Millised on osaühingu lõpetamise alused ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine ?
  • Mis on aktsiad ja millised on nende liigid ?
  • Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted ?
  • Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted ?
  • Missugune on aktsiaseltsi struktuur ?
  • Mis on aktsiaseltsi juhtorganid ?
  • Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted ?
  • Millised on aktsiaseltsi aktsiakapitali muutmise võimalused ja põhimõtted ?
  • Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud ?
  • Millised on äriühingute juhtimisorganid ?
  • Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus ?
  • Millistel tingimustel saab äriühinguid ühendada, jagundada, ümberkujundada ?
  • Milline on piiriülese ühinemise kord ?
  • Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus ?
  • Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse ?
  • Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja ?
  • Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus ?
  • Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses ?
  • Millest moodustub pankrotivara ?
  • Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses ?
  • Kuidas toimub pankrotivara valitsemine ?
  • Kuidas pankrotimenetlus lõpeb ?
  • Mis on kompromiss pankrotimenetluses ?
  • Mida reguleerib saneerimisseadus ?
  • Mis on saneerimine ?
  • Kuidas saneerimismenetlus algatatakse ?
  • Millised on saneerimisnõustaja ülesanded ?
  • Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine ?
  • Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse ?
  • Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad ?
  • Mida reguleerib pärimisseadus ?
  • Mis on pärimisõigus ?
  • Kuidas toimub pärimine seaduse järgi ?
  • Milline on abikaasa seisund pärijana ?
  • Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks ?
  • Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi ?
  • Mis on annak ja selle ese ?
  • Mis on sihtkäsund ja selle ese ?
  • Mis on sihtmäärang ja selle ese ?
  • Kes on testamenditäitja ?
  • Millised on testamenditäitja kohustused ?
  • Mis on testament ja millised on testamendi liigid ?
  • Mille poolest erineb pärimisleping testamendist ?
  • Mis on pärandi avanemine ?
  • Kuidas saab pärandist loobuda ?
  • Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus ?
  • Kuidas toimub testamendi täitmine ?
  • Kes on kaaspärija ?
  • Milles seisneb pärandvara ühisus ?
  • Mida reguleerib töölepingu seadus ?
  • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos ?
  • Mis on tööleping ?
  • Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus ?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused ?
  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping ?
  • Mis on katseaeg, mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla ?
  • Millised on töötaja kohustused ?
  • Millised on tööandja kohustused ?
  • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida ?
  • Kuidas saab töölepingut muuta ?
  • Mis on töölepingu lõppemise alused ?
  • Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda ?
  • Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse ?
  • Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Kuidas toimub põhipuhkuse andmine ?
  • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse ?
  • Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis ?
  • Mis tingimustel antakse õppepuhkust ?
  • Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse ?
  • Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes ?
  • Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale ?
  • Mis on töölähetus ?
  • Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine ?
  • Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Millised on kahju hüvitamise põhialused ?
  • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded ?
  • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine ?
  • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle ?
  • Mis on individuaalne töövaidlus ?
  • Kes lahendab töövaidlusi ?
  • Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused ?
  • Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks ?
  • Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada ?
  • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid ?
  • Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine ?
  • Kes on jurist ja kuidas õppida juristiks ?
  • Millega tegeleb õigusteadus ?
  • Millised on õigusteaduse harud ?
  • Millest koosneb õiguse idee ?
  • Kuidas defineerida õiglust ?
  • Milline on õiguse ja õigluse seos ?
  • Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord ?
  • Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused ?
  • Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel ?
  • Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus ?
  • Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel ?
  • Kuidas defineerida õiguskindlust ?
  • Mida peab õiguskindlus tagama ?
  • Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus ?
  • Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus ?
  • Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte ?
  • Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel ?
  • Mis on legaaldefinitsioon ?
  • Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid ?
  • Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine ?
  • Mis on seaduse analoogia ja õiguse analoogia ?
  • Mida oodatakse juristilt ?
  • Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses ?
  • Kuidas lahendatakse kaasuseid ?
  • Kui töötaja soovib saada kirjalikku töölepingut ?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem ?
  • Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne ?
  • Millised on tarbija põhiõigused ?
  • Millised on müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused ?
  • Mida reguleerib perekonnaseadus ?
  • Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed ?
  • Millised on abikaasade võimalikud varasuhted ?
  • Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus ?
  • Kui töötaja soovib saada kirjalikku töölepingut ?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem ?
  • Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne ?
  • Millised on tarbija põhiõigused ?
  • Millised on müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused ?
  • Mida reguleerib perekonnaseadus ?
  • Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed ?
  • Millised on abikaasade võimalikud varasuhted ?
  • Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus ?
  • Kellele on see küsimus, mis on õigus, oluline ?
  • Mida nad lepingu abil teha tahavad ?
  • Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline ?
  • Miks ei toimi ärikeeld ?
  • Miks tuleb normi just nii mõista ja mitte teisiti ?
  • Miks on õiguslik institutsioon kujunenud just selliseks ?
  • Mida on küsitud ?
  • Millist liiki õigussuhtega on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad ?
  • Milline õigussuhte osalise tegevus on õiguspärane ?
  • Millised need on ja mida nende rakendamiseks teha tuleb ?
  • Mis on siis toimunud ?
  • Kuidas seda aset leidnut õiguslikult hinnata ?
  • KES KELLELT MIDA nõuab MILLE ALUSEL ?
  • Milline on täitemenetluse territoriaalne alluvus ?
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOL
ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT
­­­­­­­­­­
ÕIGUSE ALUSED
Loengukonspekti alus
Lektor Aare Kruuser
Tallinn, 2015
SISUKORD
PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED
ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED
SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE
01 SISSEJUHATUS
02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma
03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE
03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED
REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA
VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE
Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. 5
PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA 5
MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA. 148
SOTSIAALNE REGULEERIMINE 148
Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused. 148
Sotsiaalsete normide funktsioonid 151
Sotsiaalsete normide liigid. 152
ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 156
RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED 156
Riigiteooriad 158
Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus 162
Õiguse tunnused 165
Õiguse ülesanded 165
Miks ja kellele on see küsimus, mis on õigus, oluline? 167
Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad 174
Õiguse argimõiste. 175
Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses 176
Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika 182
ÕIGUSTLOOVATE JA –RAKENDAVATE ÕIGUSAKTIDE PÕHIMÕTTELINE SÜSTEEM EESTIS 190
Vabariigi president Seadlus e dekreet Otsus; käskkiri 190
MUUD NORMATIIVAKTID 191
Tööandja ja töökollektiivi vaheline 191
Äriühingu üldkoosoleku otsus 191
ÕIGUSE ALLIKATE HIERHARHIA 192
ÜLDIST INFOT SISALDAVAD ALLIKAD, MIS ON KÕIGILE KÄTTESAADAVAD 194
EESTI.EE EESTI ÕIGUSSÜSTEEMIST 194
Õiguse allikad 194
Õigusaktide liigid – kirjeldus 194
Õigusaktide hierarhia 196
Institutsiooniline raamistik 197
Õigusaktide vastuvõtmise eest vastutavad institutsioonid 197
Otsuste tegemise protsess 198
Algatamine 198
Eelnõu menetlemine 198
Vastuvõtmine 199
Väljakuulutamine 201
Õigusaktide avaldamine 201
Lühike sisukirjeldus 201
EESTI.EE EESTI ÕIGUSHARUDEST 205
Õigusharud 205
Riigiõigus 205
Tsiviilõigus 206
Haldusõigus 206
Karistusõigus 207
Protsessiõigus 207
EUROOPA LIIDU ÕIGUSSÜSTEEM 209
ELi õiguse allikad 209
ELi esmane õigus ( aluslepingud ) 209
ELi teisene õigus (õigusaktid, lepingud , kokkulepped jne) 210
Õigusaktide kokkuvõtted ja lisateave 210
Õiguse allikad 211
Õiguse valdkonnad 211
ÕIGUSALLIKATE TEEMA ANNAB AINET MÕTISKLUSTEKS 212
Järgmiselt esmalt mõned näited sellest, et õigusallikate teema annab põhjust aruteludeks. Seejärel näiteid meie õigussüsteemi osade täiendavatest kirjeldustest. 212
Avalik- ja eraõigus 214
Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline? 214
Riigiõigus 215
Haldusõigus 215
Karistusõigus 216
Protsessiõigus 216
Rahvusvaheline õigus 217
EV ERAÕIGUS 218
Tsiviilõigus 218
TSIVIILÕIGUS 222
VÕS § 293.  Maksud ja koormised 222
VÕS § 573. Ülalpidamislepingu vorm 222
 Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. 222
Tsiviilõiguse mõiste 226
VÕLAÕIGUS 227
ASJAÕIGUS 227
KAUBANDUSÕIGUS, MAJANDUSÕIGUS, ETTEVÕTLUSÕIGUS (vahel ka äriõigus) 228
ÄRIÜHINGUÕIGUS 230
ÜHINGUÕIGUS 231
PEREKONNAÕIGUS 231
Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid. Iseloomulik on autonoomia meetod aga spetsiifiline reguleerimisobjekt ( perekonnasuhted ). 231
PÄRIMISÕIGUS 231
TÖÖÕIGUS 231
TSIVIILPROTSESSIÕIGUS 231
KOKKUVÕTE TEEMAST TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD 232
ÕIGUSPOLIITIKAST 236
SEADUS PEAB OLEMA MÕJUS 237
ÕIGUSTEADUSE ASEND TEADUSE ÜLDISES STRUKTUURIS 242
JURISPRUDENTS 245
TÕLGENDAMINE 249
METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT-STIILIS LAHENDAMISEKS 251
Sissejuhatus 251
Abiskeem: 259
Kaasus täitemenetlusõiguses 260
TÄITMISAVALDUS 262
  • Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime.

  • Teovõime- täisealine ning võimeline iseseisvalt tegema kehtivaid tehinguid
  • Tööleping-sõlmin isiklikult
  • kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.


PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA


I. Riik. Riigi tekkimine ja olemus.
  • Kuidas määratlete riigi olemust? Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
    Tänapäevane riik kujutab endast universaalset poliitilist vormi, mille moodustavad rahva ja territooriumi ühtsus ja mille kaudu teostub suveräänne riigivõim. Riigi tunnused on Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim.
  • Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki?
    Riigivalitsemise vormid on:
    A. Monarhia – on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu
    kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt
    vastutamatu.
    B. Piiramata monarhia – selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius
    C. Piiratud monarhia – on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud
    mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt.
    D. Seisuslik- esinduslik monarhia
    E. Konstitutsiooniline monarhia – on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul
    monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud
    konstitutsiooniga.
    F. Vabariik – on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud
    tähtajaks valitav president.
    a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik – kuulus võim kitsale
    pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus
    b. Demokraatlik vabariik – kuulus võim rahvale, valimistest
    võisid osa võtta kõik vabad kodanikud.
    G. Sotsialistlik vabariik – seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses
    otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu
    organina täidesaatev komisjon .
    H. Nõukogude vabariik – seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel
    rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem.
    I. Rahvademokraatlik vabariik
    J. Presidentaalne vabariik – kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab
    võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA)
    K. Parlamentaarne vabariik – on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu
    ülimuslikkusel. (nt Eesti)
    Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras
    seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest).
    Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust.
  • Millised on riikliku korralduse vormid?
    Riikliku korralduse vormid on:
    L. Unitaarriik ehk lihtriik – on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset
    tervikut.
    M. Föderatsioon ehk liitriik – on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid ). (nt USA, India, Mehhiko jne.)
    N. Konföderatsioonid – on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks.
    Autonoomia – kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel . (nt. Korsika , Ahvenamaa jne).
  • Mida mõistetakse poliitilise režiimi all?
    Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise režiimi põhitüübid on demokraatlik, autoritaarne ning totalitaarne režiim. ( lisa lk 23)
  • Mis on riigi funktsioonid?
    Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliu ja poliitilise iseloomustuse . Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks.
    1. Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuuriliskasvatuslikku f.
    2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon.
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ? Kuidas riigiorganeid liigitatakse?
    Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse võimu.
    Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa.
    Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks.
  • Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
    Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastva tahteta, samas õiguses väljendub riigi tahe.
  • Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik , totalitaarriik ?
    Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse
    Politseiriik on riigikorra korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglemeteeritud
    Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust.
    Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas toimunud tööstuse areng võimaldas indiviidil saavutada ühiskonnas suurema isesisvuse.
    Totalitaarriik- kogu võim on koondunud ühe isiku või partei kätte ning kogu riigi tegevus on allutataud sellele võimule ning reguleeritud selle võimu poolt.
  • Mis on sotsiaalriigi printsiip?
    Majandusliku mõjuga konstitutsiooniprintsiipide all mõitsetakse ühe printsiibina sotsiaalriigi printsiipi . Riik peab tagama kõigile elanikele inimväärse elamise . Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib heaoluriigini.
  • Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki?
    Liberaalset ja sotsiaalriiki eristatakse riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas. Liberaalses seisavad esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poltilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.
  • Õigusriigi kujunemine, põhimõtted, tunnused.
    Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.
    Õigusriigi tunnused:
    a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus).
    b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes.
    c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes.
    d) Eksisteerib võimude lahusus - seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud.
    e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele.
    f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest.
  • Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
    Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas.
  • Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
    Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted objektiivse iseloomuga , nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida õigusega muuta ei ole võimalik. Teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele, mistõttu majanduse määravat mõju õigusele ei tule mõista absoluutsena.
    • Õigus on majanduse peegeldus . Kui majanduses toimuvad olulised muudatused, siis peavad need toimuma ka õiguses. Samas avaldab õigus mõju ka majandusele. Õigusel on majandusele reguleeriv toime: ta võib lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt.

  • Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu?
    Teooriad- seotud tööjaotuse kujunemisega,territoorium. Lepinguteooria ,orgaaniline teooria, võimu teooria. Lepinguteooria-riik luuakse lepingu sõlmimisega. Orgaaniline teooria-riik ise on loomulik,orgaaniline yhiskonna struktuur, kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Võimuteooria-tänu yhe inimgrupi võimule luuakse poliitiline yhendus.riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel.
    II. Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus.
  • Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust?
    Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. // Õiguse tunnused: 1) Käitumisreeglite kogum ehk terviklik süsteem. 2) Riigi poolt kehtestatud normide kogum/ või sanktsioneeritud. Õigusnorme loob ainult riik. 3) Selles väljendub riigi tahe. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum ehk kohustuslik kõigile riigis asuvatele isikutele. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik püüab kõikide tema käsutuses olevate seaduslike vahenditega ära hoida tema poolt kehtestatud õiguse rikkumisi 6)õigus peab vastama yhiskonna õiglustundele.
  • Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
    Õiguse juriisilise käsitluses ehk õiguse normatiivse konseptsioonis on õigus riigi poolt kehtestatud normistik , mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiallsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õiguse loomuõigluslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele
  • Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust?
    Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad.
    Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas
    võimu pealik , kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, sugukonna käitumist juhtisid tavad, eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud (erinevalt riigivõimust).
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
    Sotsiaalne reguleerimine on inimeste käitumisele piirde kehtestamist, indiviidide ja nende
    gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist.
  • Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes?
    Individuaalse regulatsiooni eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades
    situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Team puuduseks aga tuleb läbitöötada lõpmata palju kongreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid , määravat osaetandab lahendaja suva. Normatiivne regleerimine erineb kvalitatiivselt individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust ning vähendades juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puuduseks on, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust.
  • Milline norm on sotsiaalne norm?
    Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimsete käitumist
    suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga,
    kollektiiviga)
  • Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
    Moraalinormid , korporatiivsed normid, tava, traditsioonid, religioossed normid, valise kultuuri normid
  • Milline on õiguse ja moraali seos?
    Õigusnormid reguleerivad ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid (omand, ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne.) Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud.
    III Õigusnorm ja õigussüsteem
  • Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid?
    õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on üldkohustuslik käitumisreegel,annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused,on formaalselt määratletud reegel.funkt-on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist.
  • Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii?
    Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
  • Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline?
    Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõtelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadina (täitjani) teama teadvuse kaudu. Eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi: hüptees; dispositsioon ja sanktsioon .
    Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: nt. Kui...........(hüpotees), siis.................(dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti mängureeglitele.
  • Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
    Õigusnormi hüpotees näitab selle kehtivuse tingimused. Ta sisaldab tingimusi, kriteeriume,
    mille abilnormi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Hüpoteesi tingimuste määratluse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. Kongreetse astme järgi eristatakse kasulikke ja abstraktseid hüpoteese. Rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese.
    : 1) Määratletud hüpotees – Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees – Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist. 3) Määratlemata hüpotees – Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. // Hüpoteeside liigitus konkreetsuse astme järgi: 1) Kasuistlik hüpotees – Näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub õigusnormi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees – Esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. // Hüpoteeside liigitus õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: 1) Lihtne hüpotees – Esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu. 2) Liithüpotees – Nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheagselt esineva tingimuse olemasolu. 3) Alternatiivne hüpotees – Seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud.
  • Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?
    Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Dispositsioonide liigitus normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1) Lihtne dispositsioon – Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2) Kirjeldav dispositsioon – Iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt. // Dispositsioonide liigitus käitumise määratluse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud – Määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata subjektidele valikuvabadust. 2) Suhteliselt määratletud – Annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. // Dispositsioonide liigitus igusliku iseloomu järgi: 1) Imperatiivne dispositsioon – Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. 2) Dispositiivne dispositsioon – Annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida.
  • Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
    Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjustusevahendid, mis kuuluvad
    rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsioonide liigitus rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: 1) Kriminaalõiguslikud sanktsioonid – Kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Kõige karmimad karistused. 2) Haldussanktsioonid – Sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. 3) Distsiplinaarsanktsioonid – Karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid – Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid – Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon – Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon – Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon – Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon – Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon – Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist.
  • Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides?
    Õigusnormid väljendadakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes . Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetava käitumismudeli adekvaatselt edasi selle adressaadile, isikutele, kellele see käitumismudel on ettenähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisaltuvaid norme.
  • Mis on õigusharu?
    Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid
  • Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
    Õigusnormide õigusharudesse liigitamise kriteeriumideks on õigusliku reguleerimise objekt ja meetod. Õigusliku reguleerimise objektTeatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted. // Õigusliku reguleerimise meetod – Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks
  • Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest?
    Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autoritaarne reguleerimismeetod vastandina autonoomsele (õigussuhte objektid on võrdsed) loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (nt. avalik õigus, riigi valitsemine).
  • Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga?
    Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
  • Mis on õigussüsteem?
    Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
  • Mis on õigusperekond?
    Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
  • Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda?
    Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekonda iseloomustab eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile.
    Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekonda iseloomustab madalam abstraktsuse aste kui romaani-germaani perekonda, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Seda eesmärki silmas pidades on õigusmõistmist reguleerivad normid märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja halduspretsedent.
  • Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus.
    Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
  • Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse?
    Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus.
  • Esitage skemaatiliselt:
    ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning
    Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks).
    Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks
    Avalik Õigus laieneb Rahvusvaheliseks õiguseks, riigoõiguseks (konstitutsiooniõigus), kirikuõigus, haldusõigus (laieneb veel omakorda materiaalne, formaalne ,), kriminaalõigus (materiaalne, formaalne), protsessiõigus (laieneb tsiviilprotsessiõigus, kriminaalprotsessiõigus), finatsõigus.
    kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa.
    Õigus laieneb eraõiguseks ja avalikuks õiguseks
    Eraõigus: Laieneb tsiviilõiguseks mis omakorda tsiviilmenetlusõiguseks (s tsiviiltäitemenetluseks, asjaõiguseks (laieneb maaõiguseks), võlaõigus (laieneb tööõiguseks), pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks.
    Avalik Õigus:
    Riigiõigus, finantsõigus, haldusõigus (jaguneb omakorda haldusmenetlusõiguseks), Rahvusvaheline õigus, kriminaalõigus (jaguneb omakorda kriminaalmenetlusõigus, sh kriminaaltäitevmenetluseks) (lk 26)
    Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
    Vaatamata paljudele erisustele tunnustavad tänapäeva demokraatlikud riigid rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks.
  • Esitage üksikute õigusaharude iseloomustus.
    https://www.eesti.ee/est/teemad/oigusabi/oigusest_uldiselt/millised_on_oigusharud
    Riigiõigus-õigusnormide ja institutsioonide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon(riigivalitsemise vorm) , riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem,õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted.
    Haldusõigus e administratiivõigus- reguleerib riigi täitev –korraldavat tegevust,sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel.
    Finantsõigus-reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes
    Karistusõigus- võitlus süütegude vastu , rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes.
    Kriminaalprotsessi õigus- reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel.
    Tsiviilõigus-reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid.
    Tsiviilprotsessiõigus- reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel jaa nendevaheliste vaidluste lahendamisel
    Perekonnaõigus- reguleerib abielu ja perekonnasuhteid, suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest laste vastu.
    Tööõigus- reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja nendega seotud suhteid.
    Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord
    Rahvusvaheline õigus- reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal.
    IV Õiguse allikad ehk vormid.
  • Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud?
    Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava (tekkis ürgühiskonna imperatiividena ja nende täitmise tagamiseks riigi sunnivahendite rakendamise. Õiguslik tava toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne , kaitstes sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevadi suhteid.), juristide arvamus (ehk õigusteadus etendas õigust tähendust teatud ajaperioodil (2.-3. saj) vanas Roomas, kus mõned juristid said anda tsiviilvaidlustes arvamusi , mis olid kohtutele kohustuslikud.), kohtu- ja halduspretsedent (saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu jägrmiste samasisuliste asjade lahendamisel.), leping ja normatiivne akt (leping pole üldjuul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis
    on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Kuid teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem
    juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina.
    Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kinldaks lepingupoolte konkreetsed kohustused ja
    õigused ning lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega; normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid.).
  • Mis on tänapäevased õiguse allikad?
    õiguslikud tavad
    lepingud
    kohtulahendid ehk –pretsedendid
    õigusteadlaste arvamused
    õigustloovad aktid
  • Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?
    EL-i liikmesriigid seob terviklikuks organisatsiooniks keeruline normistik, mis on kujunenud selle ühenduse arengu käigus ja mis määrav kindlaks mitte ainult liidu struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused, vaid ka need sisulised ja vormilised nõuded ja tingimused, millele peab vastama ühenduse liikmeks olev riik. EL-i liikmesriikide põhiline õiguslik regulatsioon peab olema omavahel kooskõlastatud. EL-il on oma iseseisev õigussüsteem, mis koosneb: 1) EL-i esmane õigus – Moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest. Need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Liikmesriikidele kohustav ja siduv ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL-i esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL-i õigust. 2) EL-i teisene õigus – Koosneb EL-i institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid , otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid.
    Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast (e.
    primaarset ) ja teisest (e. sekundaarset ) õigust. ELi esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid
    täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Lepingud liigitatakse:
    1. ühenduse asutamilepinguteks (nt. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping );
    2. riikide liitumislepingud;
    3. olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt. 1992.a Maastrichti leping EL
    loomiseks);
    4. eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped.
    Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid,
    nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused.
    EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil
    rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta.
    ELi teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus.
    ELi institutsioonid (Eur.Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu, Eur. Parlament , Eur. Komisjon, Eur. Kohus)
    annavad õigusakte volituste alusel, mis nad said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse
    moodustavad määrused (kõige kõrgema juriidilise jõuga), direktiivid (kõige olulisemad õigusaktid),
    otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse
    astmega aktid
  • Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?
    Kohustavad õigusaktid kõikidele liikmesriikidele on määrused ja direktiivid. Otsused,
    soovitused ja arvamused on suunatud konkreetsetele subjektidele, kas siis riigile,
    organisatsioonile või üksikisikule, ning on ainult temale kohustavad.
  • Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?
    Üldakt ehk normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab
    üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab
    normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub
    rakendamisele määratlemata arv kordi , mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Samas
    nimetatakse ka üld- ehk normatiivakti õigustloovaks aktiks , kuna normatiivakti kaudu loob riik
    õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust.
    Üksikakt ehk mittenormatiivakt on selline akt, mis annab subjektiivseid (antud objektile
    kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektidele või täpselt määratletud
    subjektide ringile . Seetõttu nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised
    õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut
    konkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid.
    Üksikaktiks on nt. kohtuotsus, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad,
    armuandmise otsused jms.
  • Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?
    Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus – s.o. normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks
  • Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?
    1) Seaduse algatamine – Teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. 2) Seaduseelnõu arutamine – Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel (nt riigieelarve ) ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil . 3) Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena – Toimub hääletamise teel, vastuvõtmiseks vajalik häälte arv sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus). 4) Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon – Seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. 5) Seaduse avaldamine – Seaduse kehtimise eeltingimuseks. Tätimiseks kohustuslikud saavad oll vaid avaldatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja .
  • Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel?
    Justiitsministeeriumi peamisi töövaldkondi on õigusloome ehk õigusaktide eelnõude koostamine. Peale eelnõude koostamise kontrollib justiitsministeerium alati teiste ministeeriumide algatatud eelnõude vastavust põhiseadusele ja teistele seadustele ning era­- ja avaliku õiguse üldpõhimõtetele. Kui eelnõu on läbinud kõikide ministeeriumide kooskõlastusringi, esitab valitsus selle riigikogule.
  • Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud?
    Vabariigi Valitsus teostab igapäevast riigijuhtimist, täites parlamendi suuniseid. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda „seaduse alusel ja täitmiseks“. Vabariigi Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga ehk üldakt, korraldustega lahendatakse konkreetseid üldküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha jne.). Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt „Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelvalve teostamiseks“, kehtestab aga nõude, et määrus peab viitama selle andmise aluseks olevate seaduse sättele. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab
    alla peaminister , asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja
    riigisekretär. Nii määrused kui ka korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Määrus on juriidiliselt jõult seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam.
    • Määrus – Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruste andmise õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil (linna- ja vallavalitsusel). Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda “seaduse alusel ja täitmiseks”. Vabariigi Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele. Vabariigi Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga ehk üldakt, korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi. Need on üksikaktid, mis täidavad õiguse raknedamise ülesandeid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks.

  • Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud?
    Põhiseaduse järgi korraldavad ja otsustavad kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused , kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohaliku omavalitsuse organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldusele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär.
    Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohalike omavalitsue organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nende seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Üldise tähtsusega volikogu määrused saadetakse riigikantseleile avaldamiseks, otsused aga saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär., need peavad olema valla või linna põhimääruses kehtestatud korras kas avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele; korraldused saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele.
  • Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord?
    Normatiivaktide kehtima hakkamise ehk jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist ja tema kohast õigusaktide süsteemis. Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Mahukamate ja suuremate seaduste korral on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses , kusjuures seaduse avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse pikem ajavahemik , et seaduse täitjatel oleks võimalik uue seadusega kohaneda ja teha selle rakendamiseks vajaduse korral ka vastavad ettevalmistused. Põhiseaduse muutmise seadus jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui 3 kuud pärast väljakuulutamist. Vabariigi Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad 3. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad 3. päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. // Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Kehtivusaja möödumisel kaotab akt juriidilise jõu juhul, kui ta on kehtestatud kindlaksmääratud tähtajaks, st on ajutine õigusakt. Selliseid akte võetakse vastu harva, tavaliselt kehtestatakse alalised õigusaktid, st nad jõustatakse määramata ajaks. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine või 2) uue samasisulise normatiivakti vatuvõtmisega, mis kehtestab suhtele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks.
  • Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
    tavaliselt üldaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuid on kaks erandit : 1.tagasiulatuva jõuga on
    seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi; 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus , kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või keergendab karistust.
  • Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
    Riigi suveräänsuse ruumiline ehk territoriaalne ulatus. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Ühe riigi territooriumil teise riigi seadused üldjuhul ei kehti. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades, mitte aga kogu riigi territooriumil. Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil.
  • Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
    Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigile selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid , bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad , konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti.
  • Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine, kuidas ja millistes vormides see toimub?
    Materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Normatiivse materjali süstematiseerimisel on suur tähtsus ka seaduslikkuse tagamise seisukohalt. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse: 1) Inkorporiseerimine – Normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Tulemuseks on õigusaktide kogumik. 2) Kodifitseerimine – Normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadusandlusse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Seega erinevalt inkorporeerimisest töötatakse kodifitseerimisel normatiivmaterjal läbi ka sisuliselt.
    V-VII Õiguse realiseerimine õigussuhetes. Õigussuhe. Õiguse rakendamine.
  • Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
    Õiguse realiseerimine- õigusnormide elluviimine õiguse subjektide tegevuses ja see väljendus subjektide käitumises. Vormid-õigusnormide nõuetest kinnipidamine :õigusnormide täitmine,et subjekt käituks kooskõlas õigusnormi nõuetega. Õigusnormide kasutamine:õigussubjekti poolt om aõiguste aktiivses teostamises . Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine:
  • Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest?
    Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on
    inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise taga riik. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. 1) Tekib õigusnormi alusel. 2) Tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) Säilimise tagab riik. 4) Kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu.
  • Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur?
    Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkib isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte struktuursed elemendid: 1) Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled. 2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) Õigussuhte objekt.
  • Kes on õigussuhte subjektid ja millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt?
    Õigussuhte subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. // Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. // Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. // Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise ( delikti ) eest.
  • Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad?
    Õigussuhte juriidilise sisu moodustavad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel korrespodeeruvad ehk juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupid ning nede vastastikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. // Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga, vajadusel ka sunnivahenditega. Seega on subjektiivne õigus lubatud käitumise määr. Teiselt poolt seob subjektiivne õigus selle kandjat kohustatud isikuga , lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud subjekt täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid (seaduslikke) nõudmisi. Seega on subjektiivne õigus ka võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. // Juriidiline kohustus tugineb samuti õigusnormile ja kujutab kahesugust seost: ühelt poolt kohustatud isiku ja riigi vahel, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Seosed on vastupidised: see, mis on õigustatud subjektile õiguseks, on kohustatud subjektile kohustuseks. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõudiste kohaselt.
  • Mis on õiguse ja õigussuhte objekt?
    Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid ning millised on õigussuhte põhiliigid?
    1) Reguleeritavate suhete valdkonna järgi: riigiõiguslikud, haldusõiguslikud, tsiviilõiguslikud, tööõiguslikud, perekonnaõiguslikud jne õigussuhted. 2) Õigussuhte struktuuri järgi: kahepoolsed (õigused ja kohustused) ja ühepoolsed õigussuhted (ühe subjekti tahteavaldus ). 3) Õigussuhte funktsiooni järgi: regulatiivsed (tekitavad subjektidele õiguseid ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega) ja kaitsvad õigussuhted (riikliku sunni kohaldamine isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi).
  • Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
    Juriidilised faktid on sellised tegelikkuses asetleidvad muurused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise
    Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Sündmus on selline tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest. Tegu on tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt. Tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega õiguspärasteks ja õigusevastasteks tegudeks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele. a) juriidiline akt – selline käitumine
    mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele . b) juriidiline toiming – toiming, mis kutsub esile juriidilised tagajärjed sõltumata sooritaja tahtest. c) juriidilise resultaadiga tegu – käitumine, mis on suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele.
    Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada õigusharude järgi. Õiguslike tegude järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigusloovaid, õigustmuutvaid ja
    õigustlõpetavaid juriidilisi fakte.
  • Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse praktiline tähtsus?
  • Juriidilise fakti seotuse alusel subjekti tahtega: sündmused (tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest) ja teod (tegelikkuses aset leidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, jaguneb õiguspärane ja õigusvastane tegu. 2) Õiguslike tagajärgede järgi: õigustloovad, õiustmuutvad ja õigustlõpetavad juriidilised faktid. 3) Juriidilise fakti struktuuri järgi: lihtfakt (kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje), liitfakt (sisaldab ühes käitumisaktis samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge), juriidiline ehk faktiline koosseis (avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes). Juriidilistel faktidel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas.
  • Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest? Kuidas defineerite õiguse rakendamise mõiste?
    Õiguse realiseerimise vajadus tekib:
    1. kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita
    (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine jms);
    2. õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamine võimalikkuse üle
    (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine või muu varaline vaidlus, töövaidlus jms);
    3. kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kahaldada sanktsioone.
    Õigusnorme rakendavad riigiorganid , kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Oma sisult seisneb õiguse rakendamise individuaalse õigusakti ehk üksikakti ehk õiguse rakendamise akti andmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (pannakse talle uusi või vähendatakse või muudetakse vanu ülesandeid või määratakse karistus ). Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormid elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, rakendamine nõuab riigiorganilt sageli ulatuslikku organiseerivat tegevust, mis mõnikord peab toimuma erilises, seadusega ettenähtud vormis. Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus
    õigusnormdie realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites.
    Õiguse rakendamine- ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid
  • Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess? Millised on õiguse rakendamise staadiumid?
    Õiguse rakendamise terviklikus protsessis täheldatakse erinevadi staadiume, mis kujutavad asja läbivaatamisel suhteliselt iseseisva tähendusega etappe. Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüsTeine staadium on õigusnormi . valik ja analüüs. See staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele. Kuigi teo lõplik õiguslik kvalifikatsioon võidakse anda hiljem otsuse tegemisel, määratakse sellele staadiumil kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiilne alus. Õigusnormi valiku õigsuse kontrollimiseks ja tagamiseks peab tähelepanelikult ja kriitiliselt analüüsima kasutatavat õiguslikku materjali. Vajadusel toimub sellel õiguse rakendamise staadiumil ka õiguse tõlgendamine, mille käigus mitmesuguste võtete kasutamisega tehakse kindlaks õigusakti tegelik sisu. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Vormiliselt kujutab see staadium õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamist. Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine.

  • Õigusnormi rakendamine- ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid
    Faktiliste asjaolude väljaselgitamine, asjakohase õigusnormi kindlakstegemine , õigusnormi lahkamine, subsumeerimine ehk allutamine- Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes., õigusliku tagajärje kindlaks tegemine, õigusliku tagajärje kohaldamine.
  • Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse, põhistatuse, otstarbekuse, õigluse seisukohalt?
    Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normides, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega. Otsus peab rajanema asja juriidilisel alusel. 1) Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit. 2) Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires. 3) Õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ette nähtud, on kohustuslik igal juhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast. 4) Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni . Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada. 5) Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. // Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. // Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest aspektist . 1) Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. 2) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse ramides võib olla teatavates piirides erinev. //Õiguse rakendamise õigluse nõue tähendab, et õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna.
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte?
    Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: 1) Regulatiivsed aktid – Määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega. 2) Juridiktsioonilised aktid – Kohaldatakse kaisvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. // Akti välja andnud organite järgi: 1) Seadusandliku võimu aktid 2) Täidesaatva riigivõimu aktid 3) Kohtuorganite aktid 4) Kontroll- ja järelevalveorganite aktid.
  • Milles seisneb õiguse tõlgendamine? Kuidas toimub sätte tõlgendamine? Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja kuidas need toimivad ?
    Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel.
    Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Ajalooline tõlgendamine/subjektiiv- teleoloogiline - Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus , millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel.
    Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline seadusandja.
    Objektiiv -teleoloogiline tõlgendamine- Siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekujutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem.
    Eesmärgid, mida seadusandja normi loomisega tahab saavutada, on valdavalt õiguse objektiivsed eesmärgid. Nt.rahu ja julgeoleku kindlustamist, õiglast vaidluste lahendamist, sotsiaalset võrdsust jm.
  • Mida tähendab lünk õiguses ja kuidas need lüngad ületatakse? Kuidas toimub seaduslünga ületamine, vastuolu lahendamine? Milline on rakendaja otsustusruum? (Vt Sander Põllumäe, lk 80-101.)
    Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses.
    Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Kõige üldisemalt öeldes saab saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil.
  • Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
    Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole õiguslikult reguleeritud. // Õigusrikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriigilist kohustust või ületab tema käitumsele õigusnormidega lubatud piirid.
  • Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad? Defineerige õiguserikkumise mõiste.
    Õigusrikkumine- õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriigilist kohustust või ületab tema käitumsele õigusnormidega lubatud piirid.
    Õigusrikkumise koosseis on käitumise elementide tervik. 1) Õigusrikkumise subjekt – õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. 2) Õigusrikkumise subjektiivne koosseis – Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Huvid, eemsärgid, motiivid. Õigusrikkumise püshholoogilised aspektid. Isiku süü – Tahtlus või ettevaatamatus , mis väljendub õigusvastases teos. 4) Õigusrikkumise objekt – Iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või mingit suhet, mis on kaitstud õigusnormidega. Õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. 5) Õigusrikkumise objektiivne koosseis – Inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel ka tegevusetus .
  • Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
    Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene sõltumata tema seosest riigiga – nii riigi kodanik, apatriid kui ka välisriigi kodanik.
  • Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste?
    Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Huvid, eemsärgid, motiivid. Õigusrikkumise püshholoogilised aspektid. Isiku süü – Tahtlus või ettevaatamatus, mis väljendub õigusvastases teos. //// Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja sell tagajärgedesse. süü 1) tahtlik : otsene või kaudne 2) ettevaatamatus: kuritegelik kergemeelsus või kuritegelik hooletus
  • Mis on õigusrikkumise objekt?
    Õigushüve, mille vastu on suunatud õigusrikkumine
  • Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
    Aktiivne tegu või tegevusetus. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine , kohustuste kollisioon ,eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus, kannatanu nõusolek, teenistus - või kutsealase
    kohustuste täitmisel toime pandud tegu, oma õiguste teostamisele suunatud tegu, alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine
  • Hädakaitse – Kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. 2) Hädaseisund – Tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuis mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid. Ei ole õigusrikkumine. Olukord, mis vajab inimese aktiivset sekkumist ja ka mingi kahju põhjustamist, et ära hoida suuremat kahju. 3) Kurjategija kinnipidamine – Isiku tegevus, kes üritab kurjategijat kinni pidada, kannab väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu . 4) Kuritegude matkimine – Tegevus, millel on karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. 5) Kohutuse kollisioon – Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohutust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus – Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Ekslik arusaam oma käitumise aluseks olevatest asjaoludest, olukorra ebaõige hindamine. 7) Kannatanu nõusolek – Näiteks oaniku nõusolek tema omandit kasutada. Nõusolek peab olema õiguspärane ja ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks. Nõusolek peab olema vabatahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. 8) Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu. 9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu. 10) Allluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine – Üldine põhimõte on, et käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu täitja.
  • Mis on juriidiline vastutus?
    Juriidiline vastutus on retrospektiivne vastutus, mis on seotud õigusnormidega. See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Realiseerub õigussuhetes riigi ja õigusrikkuja vahel
  • Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine ?
    Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse , aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu – Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu – tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2) Väärtegu ehk haldusõigusrikkumine – Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest . 3) Tsiviilõigusrikkumine – Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes. 4) Tööõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu – Seisneb tööõiguslpeingust tulenevate kohustuste rikkumises. // Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus – Hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2) Haldusvastutus – Järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus – Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise vastutuse liigitamine juriidilist vastutust kohaldava organi järgi: 1) Kohtulik vastutus – Seda kohaldab kohus või kohtunik . 2) Haldusvastutus – Seda rakendavad selleks pädevad haldusorganid (nt politsei, toll, inspektsioonid jms). // Juriidilise vastutuse liigitamine sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist: 1) Karistav mõjutusvahend – Kriminaal - ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar - ning mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Põhieesmärk on avaldada riiklikku hukkamõistu õigusrikkujale tema taunitava õigusvastase käitumise pärast, samuti mõjutada teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma sellisest käitumisest. 2) Õigusttaastavad – Üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Peaeesmärk on ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe.
  • Milline on Eesti Vabariigis toimiv õiguskaitsesüsteem? Millised on võimalikud õiguskaitsevahendid? Kuidas toimub vaidluste lahendamine? Kuidas toimub tõendamine? Mis on tõendid ja millised on tõendite liigid?
    AVALIK ÕIGUS
    VIII Riigiõigus
  • Mida hõlmab riigiõigus? Riigiõiguse mõiste.
    Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused
  • Mis on riigiõiguse allikad?
    Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus.
  • Mis ja millised on põhiseaduse printsiibid ?
    Eesti õigusloome reguleerimise, ÕMA ja õigusaktide kvaliteedi hindamise aluseks on esijärjekorras Eesti Vabariigi Põhiseaduses sätestatud õigusaktide väljatöötamisele kohalduvad printsiibid. Põhiseaduse printsiipidest saab seadusandjale kohustuslike kvaliteetse õigusloome peamiste alustena nimetada kolme: demokraatia printsiipi, õigusriigi printsiipi ja võrdsuse printsiipi
  • Mis ja millised on põhiõigused?
    põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Igaühel on õigus põhiõiguste rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. põhiõigused kui riikliku õiguskorra olulised elemendid ühelt poolt ja teiselt poolt põhiõigused ulatuvalt
    üle riiklikest õigussüsteemidest: sisaldavad inimõigusi (Inimõiguste Ülddeklaratsioon)
    Euroopa liikmesriikide Euroopa põhiõiguste tasand (Euroopa Liidu põhiõiguste Harta)
  • Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata?
    Põhiõigusi saab piirata ainult seadustega (mitte alamalseisva õigusaktiga.
    Kui piirangu eesmärgiks on tagada teiste isikute põhiõigusi või muid põhiseaduslikke väärtusi.
    Põhiõigusi või piirata kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tõkestamiseks (tohib rikkuda kodu
    puutumatust")õigusi tohib teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus , sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus , õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi
    IX Haldusõigus ja avalik haldus.
  • Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus?
    Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja toimimist ning seejuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide elluviimine
    Haldusõiguse ülesanne on luua avaliku haldust teostavate organite moodustamise alused, sisustada nende pädevus ja luua õiguslikud raamid pädevuse teostamisel tekkivatele suhetele
  • Kuidas määratleda avalik haldus, millised on avaliku halduse tüüpilised tunnused ja ülesanded?
    on täidesaatva riigivõimu tegevus. Riigivõimu otsuste igapäevane täideviimine.
    Ülesanded:
    • Avaliku korra ja julgeoleku kaitse
    • Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine
    • Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine
    • Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine
    • Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid
    o Tunnused:
    • Ühiskondlik, inimestevaheline tegevus
    • Suunitletus avalikele huvidele
    • Aktiivne, sageli tulevikku suunatud
    • Sisuks kindlate abinõude rakendamine üksikjuhtumite lahendamiseks ja tegevuskavade teostamine
    • Ulatusliku järelevalve olemasolu
    • Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel
    • Üldtegevusvahendid ennustamine - kavandamine, täitmine ja järelevalve
  • Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele?
    Traditsiooniliselt eristatakse koormavat haldust ja soodustavat haldust. Koormava haldusega on tegu kui
    haldus sekkub isiku õigussfääri ja piirab tema õigusi või vabadusi, seega kui ta paneb isikule kohustusi
    või koormisi.
    Soodustava halduse olemasolu tuleb eeldada, kui see tagab isikule soodustavad toetused. Esimesel juhul
    toimib haldus käskivalt ja viib oma käsud vajadusel ellu sunni abil, teisel juhul pakub haldus abi ja soodustusi.
  • Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid?
    FUNKTSIOONID :
    • - planeerib riiklikku ja ühiskondlikku tegevust;
    • - teostab järelevalvet ja korraldab või juhib üksikisikute ja gruppide tegevust;
    • - ta tagab soodustused abivajajatele ja jaotab vahendeid ning

    - ta edendab ühiskondlikke ettevõtmisi
    Vorm: Haldus toimib reeglina võimualaselt, s.t. Haldusõiguse vastava valdkonna normide kohaselt ja seega avalik-õiguslikult (võimuhaldus) ta võib aga teatud tingimustel kasutada ka eraõiguse õiguslikke vorme (eraõiguslikult toimiv haldus).
  • Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem?
    Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja toimimist ning seejuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide elluviimine. Reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigusliku reguleerimise mehhanism kujutab endast selliste suhete juriidilise vahendamise vormi, kus üks pool esineb haldaja ja teine hallatava rollis. Sellised suhted eeldavad alati hallatavate tahte teatud allutamist haldaja ühtsele tahtele, mille väljendajaks on täidesaatva võimu teatud subjekt. Järelikult on haldusõiguslik reguleerimine mõeldud valdavalt selliste ühiskondlike suhete jaoks, mille on välistatud nende osaliste juriidiline võrdsus. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod - autoritaarne meetod.
  • Millised on haldusõiguse õigusallikad?
    Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus, määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus. haldusõiguse üldpõhimõtted, kohtunikuõigus, rahvusvahelised lepingud, täiendavad allikad
  • Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted?
    Tegemist on mitte üksnes üldprintsiipidega, vaid sageli ka reeglitega, mida õiguskirjandus ja eelkõige õigusemõistmine on kuni üksikasjadeni konkreetiseerinud, välja arendanud ja süvendanud. Nad ei kujuta endast iseseisvat õigusallikat, neid ei saa ka taandada teatud kindlale õigusallikale.
     a) tavaõigus;
     b) riigiõiguse konkreetiseerimine;
     c) toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile;
     d) tuletised nn õiguspõhimõtetest.
  • Kes on avaliku halduse kandjad ?
    Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalikomavalitsus
    Avaliku halduse subjekt – institutsioon , millele õiguskorras on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks:
      • Riik
      • Tuletatud (derivatiivsed) haldusekandjad:
        • Avalik-õiguslik korporatsioonid
        • Avalik-õiguslikud asutused ja sihtasutused
        • Osalise haldusõigusvõimega institutsioonid
    • Näitena eraõiguslikest isikutest kui avaliku halduse kandjatest võib tuua notari ja kohtutäituri.

  • Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus , kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne.
    Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.
    Põhiprintsiibid: Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid , mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Põhimõtted: Õiguste kaitse, Kaalutlusõigus-haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist
    või valida erinevate otsustuste vahel , Vormivabadus- ja eesmärgipärasus- Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
    , Uurimispõhimõte- Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel .. Haldusorgan-Õiguslikult loodud haldusekandja asutus.
    Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust
    otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust
    Mõiste:
    Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel,
    toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.
    (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste
    lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei
    ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses
    . Kaalutlusõigus
    (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist
    või valida erinevate otsustuste vahel.
    (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse
    üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
    (3)
    Vormivabadus ja eesmärgipärasus
    (1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse
    alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
    (2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt,
    vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
    (3) Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel
    ja suuruses.
    [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
    (4) Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud
    tähtaja jooksul.
    [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
    (5) Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse
    alguses kehtinud õigusnorme .
    (6) Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega.
    Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes
    õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või
    määruses sätestatud juhtudel.
    (7)
    Uurimispõhimõte
    Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse
    korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.
    Haldusorgan
    (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse
    ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.
    (2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti
    X Rahvusvaheline õigus
    http://www.lvrkk.ee/kristiina/rahv.oig/sissejuhatus.html
  • Rahvusvahelise õiguse mõiste ja olemus.
    Rahvusvaheline õigus - on õigusnormide ja -printsiipide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid kui ka teatud määral nende suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega.
  • Milline on olnud rahvusvahelise õiguse ajalooline areng?
    Rahvusvahelise õiguse ajaloolist arengut on võimalik periodiseeida mitmeti...
    • Varajasest ajaloost Kolmekümneaastase sõja lõpuni (kuni1648);
    • Vestfaali rahust Esimese maailmasõja lõpuni (1648-1919);
    • Rahvaste Liiga loomisest Teise maailmasõja lõpuni (1919-1945);
    • ÜRO loomisest kuni Külma sõja lõpuni (1945-1989);
    • Külma sõja lõpust tänapäevani (alates 1989).

    Teist ja kolmandat perioodi tuntakse kui rahvusvahelise õiguse klassikalist ajastut ning viimast kahte perioodi ühiselt kui rahvusvahelise õiguse kaasaegset ajastut.
    Rahvusvahelise õiguse termin pärineb aastast 1789 . Mõiste looja oli J. Bentham . Esmased rahvusvahelise õiguse normid olid tuletatud lääne tsivilisatsiooni poolt, mille märksõnad olid eurotsentrism, ristiusk , vabaturumajandus. Kõik rahvusvahelise õiguse normid olid loodud euroopa suurriikide või keskmiste riikide poolt (koloniaalimpeeriumite poolt) peamiselt nende enda huvides.
    Rahvaste Liidu loomisest Teise maailmasõja lõpuni (1919-1945)
    Esimene maailmasõda mõjutas oluliselt rahvusvahelise õiguse arengut. Võitjad otsustasid luua Rahvasteliidu (1919), mis aitaks vältida laiaulatuslikke relvakonfliktide tekkimist. 1928 sõlmiti üldine sõjast loobumise leping - Briand- Kellogg ´i pakt. Hakati tähelepanu pöörama üksikisiku ja vähemusgruppide kaitsele.
    ÜRO põhikiri ja külma sõja lõpp 1945-1989
    1945 loodi Ühinenud Rahvaste organisatsioon. Rahu ja stabiilsus muutusid Teise maailmasõja tagajärjel üldiseks ja peamiseks eesmärgiks. ÜRO põhikiri keelustas jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise. Keeld hõlmab kõiki relvakonflikte. Põhikirjaga loodi julgeolekunõukogu, keda volitati tarvitusele võtma meeetmeid, juhul kui mõni riik rikub vastavat keeldu.
    Külma sõja lõpp tänapäevani
    Oluline muutus rahvusvahelises ühiskonnas toimus Nõukogude Liidu lagunemisega, millega kadus põhimõtteline vastasseis endise sotsialistliku bloki riikide ning lääneriikide vahel. Sel perioodil võib täheldada USA positsiooni tugevnemist lääneriikide eesotsas. Varasemal perioodil kujunesid välja rahvusvahelise õiguse erinevad harud (nt inimõiguste õigus, humanitaarõigus, keskkonnaõigus, kaubandusõigus, kriminaalõigus, riikide vastutuse õigus).
  • Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid.
    Rahvusvahelise õiguse põhimõtted:
    Riigi siseasjadesse sekkumise keeld.
    Tülide rahumeelse lahendamise kohustus.
    Relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise e agressiooni keeld.
    Rahvaste võrdõiguslikkus ja enesemääramisõigus.
  • Rahvusvahelise õiguse kehtivus.
    Rahvusvahelise õiguse kehtivus põhineb otsesel või varjatud kokkuleppel: kehtib siis, kui riigid tunnustavad/järgivad (voluntarism, konsensualism). Loomuõiguse varjatud mõju ius cogensi käsitluse arengule. Üldtunnustatud tava ja uued tavad. Rahvusvaheline Kriminaalkohus Vajalikkuse põhimõte: rahvusvahelise õiguse tunnustamise taga on praktiline vajadus, muidu ubi societas, ibi ius
  • Rahvusvahelise õiguse allikad.
    Rahvusvahelise õiguse allikad jagunevad:
    Formaalseteks - tähendavad vormi, milles esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks .
    Materiaalsed - milles õigusnorm tegelikult väljendub.
    Kehtivusulatuse alusel liigitatakse rahvusvahelise õiguse allikaid :
    üldised allikad - tavad jaõiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat enamust rahvusvahelise õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte;
    partikulaarsed allikad - rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad.
    Tähtsuse alusel võib rahvusvahelisi õiguse allikaid liigitada:
    põhiallikad - tavad ja lepingud;
    lisaallikateks - õiguse üldpõhimõtted (rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused , õigusteaduslik arvamus)
  • Rahvusvahelise õiguse subjektid
    Põhilised subjektid on riigid
    Teised toimijad on:
    Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e. johanniidid e. hospidalivennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee)
    Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt. Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st. samuti esmatasandi subjektideks
    Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused
    Rahvusvahelised e. hargmaised suurettevõtted (MNC-d)
    Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm. vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused
    Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina
  • Rahvusvahelised käitumisaktid ja nende tagajärjed
    Tava välendusvormidena on loetletud väga erinevaid rahvusvahelisi ja riiklikke dokumente ning käitumisakte:
    diplomaatiline kirjavahetus ;
    poliitilised avaldused;
    pressiteated;
    ametlike õigusnõunike arvamused;
    täitevvõimu korraldused ja toimingud;
    riikide esindajate kommentaarid;
    siseriiklik õigus;
    rahvusvahelised ja siseriiklikud kohtuotsused;
    rahvusvaheliste lepingute ja muude instrumentide preambulad;
    samasisuliste rahvusvaheliste lepingute kogum;
    rahvusvaheliste organite praktika;
    ÜRO Peaassamblee õigusalased resolutsioonid jne.
  • Rahvusvahelise õiguse järgimise tagamine
    Lisaks lepingutele on rahvusvaheline kogukond loonud viimasel poolteisesajal aastal mitmeid institutsioone, mis peavad tagama rahvusvahelise õiguse järgimise: Alaline Ar-bitraažikohus, Rahvusvaheline Kohus, Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvasteliit ja terve rida institutsioone, mis moodustavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.
  • Diplomaatiline õigus
    Diplomaatiline õigus laiemas mõistes on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib diplomaatilist suhtlemist.
    Diplomaatiline õigus reguleerib diplomaatiliste suhete sisseseadmist ja lõpetamist, käsitleb rahvusvahelise suhtlemise organite ja nende töötajate õiguslikku seisundit ja tegevust, privileege ja immuniteete.
    Diplomaatilise õiguse kitsamas mõistes saab jagada: passiivseks
    aktiivseks diplomaatiliseks õiguseks.
    XI Karistusõigus.
  • Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis?
    Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Kar.õiguse ül. On tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse. Karistusõigus kuulub üldisesse erinevatest era- ja avalik-õiguslikest õigusnormidest moodustuvasse õigussüsteemi
  • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
    Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõiguse ülesanne on kindlaks määrata süüteod, neid lahendavad organid, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja teiste õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja tegevuse põhiprintsiibid jne, selleks et kaitsta isikut seaduslike vahenditega õigusvastaste rünnete vastu.
  • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
    Kar. õigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitste isikut õigusvastaste rünnete vastu. See peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Karistusõigus peab aitama kaasa mõistliku kompromissi leidmisele riigi ja üksikisiku huvide kaitsel.
    Lähtudes õigushüve teooriast, peab karistusõigus hoidma tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsma isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Samas peab karistusõigus aitamataastada süüteoga tekitatud kahju ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Kuna karistuõigus peab kaitsam nii riigi, kui ka isiku õigustatud huve, on tema ülesandeks leida mõistlik kompromiss riigi ja isiku huvide kaitsel.
  • Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel?
    Karistusseaduse väljatöötamise aluseks võeti 1975. a Saksa karistusseadustik ja 1994.a
    Prantsuse Code Penal ning selles võib leida Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi sugemeid.
    Eesti kar. sead. Põhimõttelised alused on sätestatud põhiseaduses, mis määrab kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega
  • Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel?
    Karistusseaduse sätete kohaldamise korral lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada , peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Kar.õig. kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse lisaks põhiseadusele ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik.
  • Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud?
    Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
    Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus:
    1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda.
  • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus?
    Karistusõiguse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud:
    1) Eesti territooriumil
    2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karitusseadusest. Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, kui see tulenebn välislepingust või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonna elu ja tervist või riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda.
  • Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust?
    1.Kõik süüteo toimepannud süüvõimelised ja süüdistatavad füüsilised isikud olenemata kodakondsusest, sealhulgas ka välisriikide kodanikud, kellel puudub välislepingust tulenev immuniteet, ning eraõiguslikud juriidilised isikud.
    2. Süüdimatud, ta ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist juhtima vastavalt sellele seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega, muu raske psüühikahäirega, mille tuvastab kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
  • Milline tegu või tegevus on süütegu?
    Süütegu on tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu on süütegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod
  • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost?
    Kuritegu on vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti .
  • Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest?
    Jah, kui tegu on tahtliku tegevusetusega, isiku passiivse käitumisega, hoidumisega teatud kohustustest või tegevustest, milleks isik on õiguslikult kohustatud.
  • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused?
    Objektiivsed- kui isikul on selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid . Subjektiivsed- tahtlus või ettevaatus.
    Objektiivsed tunnused: tegevus või tegevusetus, seaduses ette nähtud tagajärg.
    Subjektiivsed tunnused: tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv , eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus
  • Kuidas anda hinnang teole , mis võib olla süütegu?
    Tegu hinnates peab arvestama nii karistusseadustiku üldosa sätteid kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele
    Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi:
    1) kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused;
    2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjolu);
    3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s.o kas isik oli vastutusvõimeline vaimse seisundi, situatsioonist tingitud hingelise seisundi e afektiseisundi tõttu, kas isikut ei ole selle teo eest juba varem karistatud jne).
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata?
    Välistavad asjaolud: 1)hädakaitseseisund- seotud õigusvastase ründe tõrjumisega, tegu pole õigusvastne kui isik vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedel, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire , 2)hädaseisund- tuleb lähtuda ähvardanud ohu suurusest ja selle tõrjumisel teo ohtlikkusest, kas puudusid mud võimalused ohu kõrvaldamiseks, 3)kohustuste kollisioon- kui isik peab täitma samaaegselt mitut õiguslikku kohustust j ata ei ole võimeline kõiki neid üheaegselt täitma, kuid ta teeb endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus, 4)eksimus teo toimepanemisel- seotud oma käitumise asjaolude ebaõige hindamisega, 5)muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu.
  • Nimetage kuritegude raskusastmed?
    Esimese astme kuritegu- seaduseandja on ette näinud karistuseks rahalise karistuse ja tähtaegse vangistuse viieks või enamaks aastaks või eluaegse vangistuse ja juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuritegu- seaduseandja on ette näinud kas rahalise karistuse või vangistuse või vaid vangistuse alla viie aasta.
  • Millised on süüteost osavõtu vormid?
    Kihutaja - isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja- isik, kes tahtlikult osutab kaasabi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, millel on kuriteo tunnused. Süüteo toimepanija on täideviija ja osavõtja. Süüteost osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja
  • Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik?
    Süüdimatu- ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist juhtima vastavalt sellele seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega, muu raske psüühikahäirega, mille tuvastab kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Piiratud süüdivusega- kui isik on eelnevast tingituna vaid oluliselt piiratud
  • Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid?
    Karistus- vastus sellele, et süüdlane kuritegu toime panes, lähtudes oma tahtevabadusest, valis seadusega keelatu ja otsustas ebaõigsuse kasuks, kuigi tal oli võimalus otsustada õigsuse kasuks. Karistus peab aitama tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toime panemist tulevikus või vähemalt selle toimeoanemist piirama.
  • Nimetage põhi- ja lisakaristused.
    Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus.
    Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, sõiduki
    juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine.
    Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv ja arest. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv.
  • Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele?
    Mittekaristuslikud mõjutusvahendid: konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid (üle 14a - hoiatus , allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse paigutamine , kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine).
  • Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus?
    Eraõiguslik juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks. Talle kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest mõistetav rahaline karistus ja sundlõpetamine ning vöörteo eest rahatrahv. Võib lisanduda lisakaristus.
  • Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud.
    Kergendavad: 1)süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, 2)kahju vabatahtlik hüvitamine, 3)süüdlase süü vabatahtlik ülestunnistusele ilmumine , puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, 4)süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul 5)süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul 6)süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esilekutsutud hingelise erutuse mõjul 7)süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt 8)süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel 9) leppimine kannatanuga. Raskendavad: 1)kur.töö toimep. Omakasu või muu madal motiiv, 2)süüteo toimep. Erilise julmusega või kannatanut alandades, 3) sü.t. toimep. Teadvalt noorema kui 12-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes, 4)süüteo t.p. isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses, 5)s.t. toimep. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, 6) s.t. toimep. Ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades, 7) s.t. toimep. Üldohtlikul viisil, 8)süüteoga raske tagajärje põhjustamine, 9) s.t. toimep. Teise s.t. hõlbustamiseks või varjamiseks, 10)s.t. toimep. Grupi poolt, 11) s.t. toimep. Hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine
  • Millal kohaldatakse liitkaristusi?
    ? Kui isik paneb
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused #1 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #2 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #3 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #4 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #5 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #6 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #7 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #8 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #9 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #10 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #11 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #12 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #13 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #14 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #15 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #16 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #17 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #18 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #19 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #20 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #21 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #22 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #23 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #24 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #25 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #26 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #27 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #28 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #29 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #30 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #31 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #32 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #33 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #34 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #35 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #36 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #37 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #38 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #39 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #40 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #41 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #42 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #43 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #44 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #45 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #46 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #47 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #48 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #49 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #50 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #51 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #52 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #53 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #54 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #55 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #56 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #57 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #58 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #59 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #60 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #61 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #62 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #63 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #64 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #65 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #66 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #67 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #68 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #69 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #70 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #71 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #72 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #73 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #74 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #75 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #76 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #77 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #78 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #79 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #80 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #81 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #82 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #83 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #84 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #85 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #86 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #87 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #88 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #89 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #90 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #91 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #92 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #93 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #94 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #95 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #96 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #97 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #98 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #99 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #100 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #101 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #102 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #103 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #104 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #105 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #106 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #107 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #108 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #109 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #110 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #111 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #112 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #113 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #114 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #115 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #116 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #117 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #118 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #119 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #120 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #121 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #122 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #123 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #124 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #125 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #126 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #127 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #128 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #129 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #130 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #131 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #132 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #133 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #134 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #135 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #136 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #137 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #138 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #139 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #140 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #141 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #142 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #143 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #144 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #145 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #146 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #147 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #148 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #149 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #150 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #151 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #152 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #153 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #154 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #155 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #156 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #157 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #158 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #159 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #160 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #161 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #162 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #163 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #164 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #165 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #166 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #167 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #168 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #169 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #170 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #171 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #172 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #173 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #174 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #175 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #176 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #177 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #178 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #179 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #180 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #181 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #182 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #183 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #184 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #185 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #186 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #187 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #188 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #189 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #190 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #191 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #192 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #193 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #194 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #195 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #196 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #197 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #198 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #199 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #200 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #201 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #202 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #203 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #204 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #205 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #206 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #207 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #208 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #209 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #210 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #211 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #212 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #213 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #214 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #215 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #216 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #217 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #218 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #219 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #220 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #221 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #222 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #223 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #224 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #225 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #226 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #227 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #228 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #229 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #230 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #231 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #232 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #233 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #234 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #235 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #236 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #237 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #238 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #239 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #240 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #241 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #242 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #243 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #244 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #245 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #246 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #247 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #248 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #249 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #250 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #251 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #252 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #253 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #254 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #255 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #256 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #257 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #258 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #259 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #260 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #261 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #262 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #263 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #264 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #265 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #266 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #267 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #268 Õiguse alused eksami kordamisküsimused #269
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 269 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    28
    doc
    ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
    100
    doc
    ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS
    125
    pdf
    Konspekt 2
    46
    doc
    Õiguse aluste kordamisküsimused
    190
    pdf
    Õiguse üldteooria



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun