ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigust kaitsev. 3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9
Uurimustöö koostamise reeglid Teema III Õigusnormid Aarnio 56-67 LM I 15-16 LM II 9-14, 17--25, 30-35, 62, 102-103 ÕE III peatükk SÕT III (lk45-61) RiTo 2,/2000 (www.riigikogu.ee/rito) Kes on R. Scumann ja mida tähendas tema plaan? Kelle ja milline teos on EL hümniks? Sümbolid? Millal on EL-u päev? Sots normide mõiste ja süsteem, liigitus ja mis on millele iseloomulik, Kohustused: autonoomne, autonoomne imperatiivne 6 põhitunnust (PP) Aine, ese, objekt vallata! Formaalne (õiguspärane, õigusloomega seonduv) ja materiaalne (legitiimne, pos. õiguse ja ülipos.õiguse juures) Sots. normide liigid, funktsioonid, lühiiseloomustus! NB! Õigusnormide vormistamine (PP) Õigusnormide liigid Õigusnormi struktuurist Sotsiaalsed normid näited -sotsiaalsete normide kui käitumiseeskirjade näited: 1. tavad, sh traditsioonid e kombed (nii ilmalikud elukombed kui ka usukombed), harjumused,
· sisuliste vigade parandamine (silumine, debugging) · programmi testimine (testid peavad olema ENNE välja mõeldud; parem veel, kui testib keegi teine) · programmi dokumenteerimine (Java keele korral genereeritakse html-vormingus dokumentatsioon javadoc abil) · programmi viimine tegeliku kasutajani ja kõik see, mis on seotud tarkvaratehnika aspektidega - big picture Programmeerimise paradigmad, imperatiivne vs. deklaratiivne lähenemine: · imperatiivne · funktsionaalne · loogiline · objekt-orienteeritud · ... Ajalooliselt esimesed kõrgtaseme keeled toetavad imperatiivset lähenemist. · FORTRAN, kirjeldus 1954, realisatsioon 1956. J. Backus. FORmula TRANslator · ALGOL, 1958, P. Naur. ALGOrithmic Language - Euroopa projekt · COBOL, 1959, COmmon Business Oriented Language - USA · BASIC, 1965, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code - USA · Pascal, 1971, N. Wirth - Euroopa · C, 1974, D. Ritchie
· kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud vm. käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata valikuvabadust · suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi:
Käitumise määratletuse järgi eristatakse: Absoluutselt määratletud dispositsioon- konkreetne, annab täpselt hooldeõigused ja kohustused Suhteliselt määratletud dispositsioon- mitte konkreetne, on valik1 või teine, võimaldab seadusandja kehtestatud üldistes raamides oma kohustusi täpsustada Alternatiivne dispositsioon võimaldab subjektil valida kahe või enama käitumise vahel. Käitumise õigusliku iseloomu järgi eristatakse: Imperatiivne dispositsioon- kohustuslik täitmiseks, Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. Kohustus ja keeld on imperatiivne Dispositiivne dispositsioon- mitte kohustuslik, annab õigussuhete subjektidel endil võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Kui kokkulepe puudub, siis määrab käitumisvariandi seadus. Õigus millegi peale või midagi saada jne- dispositiivne Sanktsioon:
Kas RSA algoritm on DES algoritmi analoog? Vali üks: Jah Ei + Osaliselt Millist tarkvara arhitektuuri mudelit kasutavad erinevad Torrenti nime kandvad rakendused? Vali üks: Distributed computing Client-Server Plugin Peer-to-Peer + Millist tarkvara arhitektuuri mudelit kasutab Kazaa? 1. Peer-to-Peer + 2. Client-Server 3. Plugin 4. Distributed computing Kui RSA arvutamisel valida kasutatavateks algarvudeks 137 ja 173 (moodul 23701) ning avalikuks võtmeks 7, siis mis on sinu salajane võti? Vastus: 13367 Lahenduskäik: http://pages.csam.montclair.edu/~benham/enclabs/index.html => Shift-click here to download the Excel workbook. => Paneme: First Prime: 137 ; Second Prime: 173 ; Public key: 7 Kelle poolt on loodud tuntuim tehisintellekti test, mis on tänini kasutusel? Vali üks: Alan Turing + Alonzo Church Claude Shannon Howard Aiken Milline XML keelte perekonna liige on ettenähtud XML info kasutajale mugavamaks esitamiseks? Vali ü...
romaani-germaanianglo-ameerika Rooma eraõiguse mõju õigusteaduse kõrge tase õigusriigi idee era ja avaliku õiguse eristamine ERA- JA AVALIK ÕIGUS AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS subordinatiivsed varalised ja õigussuhted, kus isiklikud suhted üheks pooleks on võrdsete isikute riik vahel reguleerimise reguleerimise meetod on meetod on imperatiivne dispositiivne Huviteooria (Ulpianus) Subjektiteooria ÕIGUSSÜSTEEM ÕIGUS ERAÕIGUS AVALIK ÕIGUS TSIVIILÕIGUS RIIGIÕIGUS VÕLAÕIGUS HALDUSÕIGUS TÖÖÕIGUS KRIMINAALÕIGUS
Alan Turing Kuidas hindad XML keeles sees olevaid võimalusi väljundi kujundamiseks? Millised vahendid on XML keeles endas väljundi kujundamiseks? Puuduvad Milline XML keelte perekonna liige on ettenähtud XML info kasutajale mugavamaks esitamiseks? XSLT Kas masinkeel on tänaseni kasutusel? Jah Millised järgnevatest olid tõeliselt programmeeritavad keeled? Enigma, Z3, Colossus, Mark I, ABC Computer Millistesse keelte klassidesse kuulub tavapärane assembler? Imperatiivne, interpreteeritav, "käsitsi" mäluhaldusega Milleks loodi keel LISP? Tehisintellekti programmeerimiseks Millised neist on kasutaja tööarvuti operatsioonisüsteemid? Ubuntu, FreeBSD, NetBSD, Windows Server 2003 Mida tähendas algselt lühend CP/M? Control Program/Monitor Arendaja jaoks peaks valmis tehtud tükke pakkuma: operatsioonisüsteem Millises laboris on 60-ndate lõpus ja 70-ndate alguses meisterdatud pildil olev masin, mis on üks esimesi ennast ruumis määratlev robot
Riigikogu liikmel on riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigus tema kohustuste täitmiseks. 9. Riigikogu liikme tegevuspiirangud. Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Riigikogu ligie ei või olla avalikus teenistuses; linna- või vallavolikogu liige; Euroopa Parlamendis; ega juhatuse liige; Ega pidada vabat elukutset. 10. Imperatiivne mandaat vs vaba mandaat. Imperatiivne mandaat kohustab esindajat kõrvalekaldumatult täitma teda volitanud isikute juhiseid. Imperatiivne mandaat ei sobi demokraatlikku valitsemissüsteemi, mis tugineb huvide ja seisukohtade paljususele ning kus otsusele jõutakse kompromisside kaudu. Tallinna Majanduskool 2017
episteemiline eeldus (f). Tingimus (g) on normi funktsionaalse kehtivuse eeldus, (h) on õigusnormi funktsioneerimise episteemiline moodus. Tingimused (g) ja (h) kehtivad ka tavanormi puhul, kuid selle erinevusega, et nende lõppemisel lakkab tavanorm eksisteerimast (tavad muutuvad), kuid õigusnormi puhul tekib vastuolu õigusnormi formaalse kehtivusnõude ja normi operatsioonilise (funktsionaalse) kehtivuse vahel. Ühisosaks on imperatiivne atribuut - norm on täitmiseks; sotsiaalne fakt – normi täidetakse; täitmisele sundimine – normi täitmist tagatakse otsese mõjutamisega. (Rosentau 2004, lk 230-232). Õigus realiseerub, kui õiguse subjektide käitumine on vastavuses õigusnormide nõuetega. Selle ja õiguspärase käitumise saavutamiseks tuleb õigust tunda ja analüüsida. Tuleb endale selgeks teha, mida õigusnormiga öelda tahetakse ja kuidas seda täita.
Praktikas ei ole sageli tellijatel võimalust tõendada töö tegemisega seotud kulusid. Seda, kas ja millises ulatuses oleks töövõtja oma tööjõudu saanud kasutada mõnel muul objektil, on tellijal kui töövõtja äritegevuse suhtes kõrvalisel isikul peaaegu võimatu tõendada. Seega praktilisest aspektist on tõendamiskoormis vaidluste korral jagatud selliselt, et tellija väited mahaarvamiste olemasolu ja suuruse kohta jäävad sageli paljasõnalisteks. Kuna säte pole imperatiivne ja lepingus võib kokku leppida ka teisiti, võiks tellija huvides töövõtulepingus välistada lepingu ennetähtaegse lõpetamise nimetatud tasunõude esitamise ning poolte õiguste ja kohustuste tasakaalustamiseks võiks lepingupooled selle asemel kokku leppida töövõtjale kindlaksmääratud suurusega hüvitise maksmises. Seega tuleb töövõtulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel nii lepingust taganemise kui ülesütlemise korral tellijal
Õigusõpetus III Õigussüsteem Poliitika on riigi tegevus ühiskonnaelu korraldamisel Poliitika onkorra jõustamine jõu jõustamise või rakendamise teel. Õiguspoliitik akaudu määrtaletakse milliseid sotsiaalseid eesmärke ja milliste õiguslike vahenditega neid taotletakse. Õigupoliitikat teostatakse tavaliselt kahel viisil: Õigusloome Õiguse realiseerimise/rakendamise kaudu Igas riigis one rinevad õigusnormid, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm, vaatamata sellele nad ie kujuta endats mehhaanilist summat vaid valitatiivselt määratletud ühtsust või igussüsteemi. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka, omavahel seotud elemente, mis kujutab endast terviklikku moodustist. Õigusnormide ja õigussüsteemi ühtsus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete ühtsusest. Ja see ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi. Samal ajal selle ühtsuse raamides moodustavad ...
määratlemata alternatiivne hüpotees Dispositsioon 1 Dispositsioon 2 Dispositsioon 3 Õigusaktis väljendamise viisi Käitumise määratletuse Dispositsiooni õigusliku järgi astme järgi iseloomu järgi Lihtne absoluutselt määratletud imperatiivne Kirjeldav suhteliselt määratletud dispositiivne Sakntsioonide liigid 1 Sakntsioonide liigid 2 Sakntsioonide liigid 3 Rakendatavate vahendite Määratletuse astme järgi Struktuuri järgi iseloomu ja rakendavate organite järgi - kriminaalõiguslikud - absoluutselt määratletud - lihtsanktsioon
Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta. 1.Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne. 2.Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi. 3.Moraal tähendab meie enda vastutust. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne ja loob endale südame- tunnistusest lähtudes ja ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi. Moraalikohustustel on imperatiivne (käskiv) jõud. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: hüpoteetiline imperatiiv, kategooriline imperatiiv Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks. Näit: Et saada terveks, võta rohtu! Kategoorilise imperatiiv on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). Tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet),
loomaks, haigust haiguseks, eset esemeks jne.): Kui pole talve talve ajal, siis pole suve suve ajal; Mets on vaese mehe kasukas; Hobust ära aja piitsaga, vaid kaertega; Müts on mehe au; Haigus hobustega tuleb, aga härgadega läheb Vanasõna kommunikatiivsed funktsioonid ja didaktiline funktsioon Kuidas saab vanasõna õpetada? Vanasõna on välise lausemoodi poolest tavaliselt indikatiivne (Igal linnul ise laul; Kus hoolekest, seal koorekest) või imperatiivne (Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal; Ära vanasse kaevu sülita, kui uut veel pole). Need moodid on omavahel seotud hinnangulise, aksioloogilise moodi kaudu, mille väljendamiseks ei ole eraldi kõneviisi ja mis saab süntaktilise vormi võtta ainult eelistuse 7 (preferentsi) vormis, nt. Parem suutäis soolast kui maotäis magedat. Kuid liikumist faktilistelt
2012 Slide 19 Slide 20 Ratsionalism Moraalikohustus Moraalireegliteni jõutakse ratsionaalse Moraalikohustustel on imperatiivne mõtlemise abil. Abiks on loogika. (käskiv) jõud. See tagab, et kõik ratsionaalsed olendid jõuavad ühtede ja samade järeldusteni. Kant eristab 2 sorti imperatiivi:
Ada programmide analüüs, näiteks programmi automaatsel kohandamisel paralleelarvutile, kus programmi täitmise juures function sumto(n: in INTEGER) return INTEGER is töötab samaaegselt hulk protsessoreid. // Peamiseks miinuseks on programmide väiksem töökiirus - deklaratiivne sum : INTEGER := 0; programm ei pruugi küll alati aeglasem olla, kui imperatiivne, kuid on seda harilikult siiski. Põhjuseks on siin keele begin automaattranslaatori väiksem intelligentsus kogenud programmeerijaga võrreldes. for i in 0..n loop Prolog on esimene -- ja siiani väga populaarne -- loogilise programmeerimise keel. Prolog-i põhi-idee on nõuda otsitava
ja lapsele sündmus, arstile tegu; korraline keiser on naisele tegu ja lapsele sündmus, arstile tegu.) Loomulik surm on sündmus, mõrv on minul sündmus ja mõrvarile tegu; enesetapp on tegu (kui õnnestub), muidu on sündmus. 1. Kas lapse sünni registreerimine on juriidiline fakt? Jah, tegu. 2. Kas vanemate selline kokkulepe on lubatav? Ei ole. 3. Millist liiki õigusnormidega siin tegemist on? Kohustavad, imperatiivne ehk kategooriline (perekonna kohustused) 4. Kas lapse vanemad ja nende laps on õigussubjektsed? Vanemad on õigussubjektsed, aga laps ei ole. 5. Kas tegemist on õigusrikkumisega? Kui jah, siis millist liiki? (Väärtegu, kuritegu, tööõigusrikkumine, distsiplinaar õigusrikkumine, tsiviilõigusrikkumine) Jah, tegemist on väärteoga. 6. Kas vanemate käitumises esinevad teo õigusvastasust välistavad asjaolud?
kõik mõistlikult võimaliku. Nt ehitaja töövõtusuhtes ei saa raha enne, kui maja on valmis ehitatud. LOENG 18.02.15 Dispositiivsus* - kui suur on võimalus õigussuhtes milleski kokku leppida. Seadus näeb ette küll ühe käitumismudel, kuid võrdsed pooled saavad leppida kokku nii, nagu ise soovivad Eraõiguse põhimõtted on kohustuslikud, imperatiivsed. Küll aga on nt põhikirja põhimõtteist võimalik kõrvale kalduda. TsÜS on küllaltki imperatiivne, loob aluspõhimõtted. Pole võimalust dispositiivsuseks. Intellektuaalses omandis tehakse hetkel reforme. Paljud seadused lähevad peatselt muutmisele, et see saaks kaasajastatud, kodifitseeritud ehk seadused oleksid samadel põhimõtetel koostatud. Int. omandil on kõige tihedam seos litsentsilepinguga (VÕS). see reguleerib int. omandi üleandmist. 5. Tsiviilõiguse puutuvus avaliku õiguse harudega
4. Dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivse normi vastand? Millisest eraõiguse valdkonnast me leiame enim dispositiivseid norme, millisest vähem? Võlaõigusseaduses sätestatust võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda, lepinguga muuta kui seaduses ei ole otseselt sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine on keelatud. Annab subjektidele võimaluse teatud määralkindlaks määrata oma õigusi ja kohustusi. Vastandiks on imperatiivne norm/säte on norm, mis on absoluutne ja täitmiseks igal juhul kohustuslik. Nende kohaldamises või väistamises ei ole võimalik kokku leppida. Tarbijalepingute puhul sellised keelud reeglina eksisteerivad. Kui sõlmitud lepingus on ette nähtud mistahes tarbija õigusi kitsendav lisatingimus võrreldes seaduses talle antud õigustega, siis see ei ole tarbija jaoks siduv. Muudes eraõiguse valdkondades ei saa normi dispositiivsust eeldada, vaid seda tuleb
10) reservkapitali suurus; 11) muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. NB!!! § 244 lg 2 (2) Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Selgelt imperatiivne norm. Kui palju ja kui vähe tuleb põhikirja skokku leppida? Maitse küsimus. On olema skohustuslikud tingimuse,d mis peaad olema ära näidatud seal. Vuti rekord: 32 lk põhikirja. Piisab 2 lk-st. ühingu eesmärgi küsimus varemoli vaja kirja panna ühingu tegevusalad, see määras ära ühingu põhieesmärgi. tegevusalad juhatuse volituste 10 küsimus. Nt AS Kalev puhas omavoli
fd i in 0..h loop t66tab samaaegselt hulk protsessoreid. // PemiBeks miinuseks m programmide vaiksem tit6kiirus - deklaralitvne l96() - coBo|., L|SP $m :: 6um + i; programm ei pruugi kull alati aegla6em olla, kui imperatiivne, kuid on seda harilikult siiski. Pdhjuseks on 6iin keele end l@pl atdomaattranslaatori vdiksem inlelligentsus kogenud programmeeriiaga v6reldes. l96l - Spacc War. esinlene amrtinriing. pDp I
või enama käitumisvariandi I vahel(alternatiivne alaliik). (Kui O müüdud asi ei vasta lepingu- tingimustele, võib ostja nõuda asja O parandamist või asendamist). N Õigusl iku Imperatiivne e kategooriline e käsutav dispositsioon. Dispositiivne e korraldav dispositsioon. iseloo Teeb subjektile kategoorilises Annab suhte subjektile võimaluse mu vormis kohustuseks tetud viisil teataval määral ise kindlaks määrata järgi käituda ega luba sellest kõrvale oma õigused ja kohustused.
eluvaldkondades. Moraali iseloomulikud jooned: · Moraal on normatiivne ettekirjutatav Lad. norma reegel, ettekirjutus Väljendab inimestevaheliste suhete soovitavat tüüpi. Moraalinormides väljendub inimkonna kogemus. * käsud keelud Ära valeta! Ära varasta! * käsud näidised Ole vastutustundlik! Ole julge! Ole töökas! · Moraal on imperatiivne käskiv, nõudev Lad. imperativ käsk, tungiv nõue Nõuete kaudu suunatakse ja kooskõlastatakse inimeste käitumist, inimestevahelisi suhteid, inimese ja ühiskonna suhteid. Moraalinõudeid toetab teiste inimeste ja ühiskonna heakskiit või hukkamõist. Inimene täidab moraalinõudeid vabatahtlikult. · Moraal on hinnanguline Valetamine on pahe jm. · Moraal on üleüldine, universaalne.
1. Absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust. 2. Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse ise seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel.26 Õigusliku iseloomu järgi eristatakse: 1. Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. 2. Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile teatavalt määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida.27
Deklaratiivsed keeled võimaldavad enamikku programme kiiremini ja mugavamalt kirjutada, kui imperatiivsed keeled - programmeerija ei pea kõigi detailide eest hoolt kandma. Tunduvalt lihtsam on ka programmide analüüs, näiteks programmi automaatsel kohandamisel paralleelarvutile, kus programmi täitmise juures töötab samaaegselt hulk protsessoreid. Peamiseks miinuseks on programmide väiksem töökiirus - deklaratiivne programm ei pruugi küll alati aeglasem olla, kui imperatiivne, kuid on seda harilikult siiski. Põhjuseks on siin keele automaattranslaatori väiksem intelligentsus kogenud programmeerijaga võrreldes. Deklaratiivsed keeled jaotatakse Funktsionaalse programmeerimise keelteks (näide: Haskell), kus lahendus kirjeldatakse funktsioonide kogu abil - ka viimast saab tegelikult käsitleda kui teatud tüüpi loogikasüsteemi. Loogilise programmeerimise keelteks (näide: Prolog), kus otsitavat lahendust kirjeldatakse loogika keeles
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud
ettekirjutused (kohtuotsus). · Õigusteaduslikud distsipliinid õigusharude alusel, millele need distsipliinid vastavad. · Õigusnorm on kohustuse üks alaliike. Kohustus- inimene peab käituma üksnes teatud viisil. Sooritama teo või sellest hoiduma. Liigid: 1) Üksikisiku vabatahte akt e. autonoomne kohustus: inimese enda poolt võetud kohustus toimida oma isiklike tõeks pidamiste kohaselt just nii. 2) Imperatiivne kohustus: üks inimene annab või loob kohustuse teisele inimesele käituda teatud viisil, teine inimene loeb kohustuse kehtivaks ja täidab ettekirjutuse. 3) Sotsiaalne kohustus: teatud subjekt loob kohustuse teistele inimestele. Subjekt on in-te poolt tunnustatud (õigusnormid, tavad, traditsioonid ja muud ühiselu reeglid). 6. Õiguse mõiste, õiguse kehtestamine, õiguse tunnused: Õigus on sotsiaalse kontrollivahend ja vorm
alternatiivne hüpotees Dispositsioon: 1. Õigusaktis väljendamise või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Tekivad õigusrikkumise viisi järgi: lihtne ja kirjeldav, 2. Käitumise määratletuse astme järgi: alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine. absoluutselt määratletud ja suhteliselt määratletud. 3. Dispositsiooni Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku õigusliku iseloomu järgi: imperatiivne ja dispositiivne. Sanktsioon: toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 1. Rakendatavate vahendite iseloomu ja rakendavate organite järgi: kriminaalõiguslikud, haldussanktsioonid, varalised ja ÕIGUSRIKKUMISE ERINEVUS ÕIGUSPÄRASEST distsiplinaarsanktsioonid. 2. Määratletuse astme järgi: absoluutselt KÄITUMISEST määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata. 3
· kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud vm. käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata valikuvabadust · suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi:
Eelarve ületamine 13.12.20 3-2-1- VÕS § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö 06 129-06 eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kui eelarve on siduv, siis tuleb eelarve suurenemine eraldi kokku leppida. 05.11.20 3-2-1- Kuna VÕS §-s 639 sätestatud regulatsioon ei ole 08 79-08 imperatiivne, siis võivad pooled lepinguga põhimõtteliselt kokku leppida teisiti, näiteks lepingu hinna muutmise õiguses juba ette juhuks, kui töö maht suureneb. Asjaolust, et eelarvet ületati oluliselt, ei saa järeldada eelarve ületamise ettenähtamatust. VÕS § 639 lg 2 teise lause järgi peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamatult teatama. Ainult
Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees näitab õigusnormide kehtivuse tingimused. Määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, kasuistlik, abstrektne, lihtne, liit, alternatiivne hüpotees 9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Lihtne, kirjeldav, absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, imperatiivne, dispositiivne dispositsioon 10. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Kriminaalõiguslikud, haldus, distsiplinaar, varalised e tsiviilõiguslikud, absoluutselt määraltetud e määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, liht, liit e
Peale riigiõiguse mõiste on paljudes riikides levinud mõiste "konstitutsiooniline õ" (eriti peale II maailmasõda) ja viimasel ajal mõistet "riigiõ." ei kasutata. Neid saab kasutada sünonüümidena ja Eestis kasutatakse traditsiooni järgi mõistet "riigiõ". 3 Reguleerimismeetoditest kasutab riigiõigus nii imperatiivset kui dispolitiivset meetodit. Imperatiivne meetod seisneb ühiskonnasuhete reguleerimist käskude ja keeldude abil. Imperatiivse meetodi hulka kuulub ka riigiorganite pädevuse määramine, sest enamikul juhtudel on riigiorganid kohustatud oma pädevust täitma (nt. kohtud -- õigusemõistmine, valitsus - täitevvõim). Dispolitiivset meetodit kasutatakse peamiselt isiku õiguste ja vabaduste kehtestamisel. Ebatäpne on väide, et riigiõiguse põhimeetod on
mida superstate'e. ülemineku aktiveerumine iganes)? Sünkroniseerimine Mitmed kommertstarkvarapaketid Saavutatavus (Reachability) Et jõutakse Suur väljendusvõime: imperatiivne mudel (näiteks Sünkroniseerimist ei saa eraldada (StateMate, StateFlow, BetterState, ...) vajalikku olekusse C või kommunikatsioonist On olemas ,,back-end" tarkvara StateChart'ide või et mõnda olekusse kunagi ei jõutaks. Kas on
foo calls foo: int foo(int x) { if (x>0) return 1+foo(x-1) else return 1} To say that a subroutine calls itself indirectly means that it calls a second subroutine which in turn calls the first subroutine (either directly or indirectly). foo calls bar which calls foo: int foo(int x) { if (x>0) return 2+bar(x-2) else return 1} int bar(int x) { if (x>0) return 2*+foo(x-1) else return 1} Deklaratiivne vs imperatiivne Programmeerimiskeeli ja -meetodeid saab klassifitseerida mitmel moel. Selle loengu kontekstis sobib jaotada programmeerimiskeeled kõigepealt kahte gruppi: Imperatiivsed keeled] sobivad samm-sammult, kindlas järjekorras täidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid kujutavad endast arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled.
LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? ...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik v...
- subjektiteooria, sh modifitseeritud subjektiteooria. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer. Haldusõigus. Üldosa. Tallinn 2004, lk 31-32. Eraõigusest eristamisel on oluline põhimõte, et kui eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, siis avalikus õiguses, sh haldusõiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Eraõigus on üldjoontes dispositiivne, avalik õigus imperatiivne. Samas ei ole probleem mitte üksnes avaliku õiguse ja eraõiguse omavahelises eristamises. Esineb ka avaliku õiguse siseseid eristamisprobleeme – silmas pidades haldusõiguse ja karistusõiguse eristamist. 2. Halduse eraõiguslik tegevus Avalik võim osaleb lisaks avalik-õiguslikule tegevusele ka eraõiguslikes suhetes, nt: – tegutseb vara omanikuna (nt ostab ja müüb vara), – sõlmib rendi-, töö- jms eraõiguslikke lepinguid,
juhatuse liikmeid saab vastavalt põhikirjale valida vaid aktsionäride hulgast. VUTT: 1 kas põhikirjas olev piirang on seaduslik? o ÄS § 308 lg.1: juhatuse liige ei pea olema aktsionär; aga lg.3 2. lause: põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks- kas selline piirang on siis õiguspärane? Kooskõlas § 308 lg1 lause1- on küll! Ta ei pea olema aktsionär aga võib. See pole imperatiivne norm kohe kindlasti. Tegu on didaktilise ehk õpetusliku normiga. o järelikult on põhikirja piirang lubatud o kas aktsionär on ainuke piirang, mida juhatuse liikmele panna saab? ei ole o § 308 lg.1 on lihtsalt didaktiline norm tegelikult, see ei ole imperatiivne 13 2 § 322 lg
juhatuse liikmeid saab vastavalt põhikirjale valida vaid aktsionäride hulgast. VUTT: 1 kas põhikirjas olev piirang on seaduslik? o ÄS § 308 lg.1: juhatuse liige ei pea olema aktsionär; aga lg.3 2. lause: põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks- kas selline piirang on siis õiguspärane? Kooskõlas § 308 lg1 lause1- on küll! Ta ei pea olema aktsionär aga võib. See pole imperatiivne norm kohe kindlasti. Tegu on didaktilise ehk õpetusliku normiga. o järelikult on põhikirja piirang lubatud o kas aktsionär on ainuke piirang, mida juhatuse liikmele panna saab? ei ole o § 308 lg.1 on lihtsalt didaktiline norm tegelikult, see ei ole imperatiivne 13 2 § 322 lg
KarS ei leia, aga seal on sätestatud primaarnormina tapmise keelu eest karistus. Nt tapmise eest karistatakse... Subjektiivsed õigushüved – tervisele, elule jne. Kollektiivsed õigushüved – loodus, avalik kord tervikune jne. 2. Õiguskorra kaitse, et tagada terviklikkus ja puutumatus. KarS § 56. Eripreventiivne eesmärk on see, et edaspidi isik sama tegu ei teeks. KarS peab tagama usu normikindlusesse, et inimene oleks kindel õigusnormi toimimises. Karistusõigus on olemuselt imperatiivne ning sätestab käsud ja keelud, milles ei saa kokkuleppida nii nagu eraõiguses. Absoluutne karistusteooria – karistuse põhjendatus pole vajalik, vaid karistus iseenesest ongi juba põhjendus. Meil seda ei rakendadata. Ilmselt autoritaarses riigis Relatiivne karistusteooria Ei ole kuritegu ega karistust ilma seaduseta! Määratletuse nõue. Ei ole kuritegu ega karistust ilma täpse seaduseta. Karistatav tegu peab olema selgelt määratletav, ei saa olla abstraktne.
2 1) Inimese enda poolt võetud vabatahtlikust kohustusest toimida oma isiklike tõekspidamiste, soovide kohaselt just nii, s.t. see on üksikisiku vaba tahte akt ehk autonoomne kohustus. 2) Üks inimene annab teisele inimesele kohustuse või veenab teist tungivalt käituma üksnes teatud viisil, mida kohustatu loebki enda kohta kehtivaks ja täidabki ettekirjutise. See on autonoomne imperatiivne kohustus; tegamist on isiklike suhetega kahe või enama subjekti vahel, milles lõpliku otsuse, kas täita või mitte, teeb ikkagi käsu saaja. 3) Ainuisikuline või kollegiaalne objekt, kes on autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse (imperatiivsed ettekirjutused), mis reguleerivad paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, vaid üldiste huvides.
2. Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. Nt, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. 1. Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. Iseloomulikud karistusõiguse, haldusõiguse, finantsõiguse jt avalik-õiguslikele normidele, kus üheks subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon. 2. Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele
Õigusõpetus II Riigiaparaat Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: · Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa · Riigiorganil on riigivõimu volitused · Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsiona...
elanud. · Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Ratsionalism · Moraalireegliteni jõutakse ratsionaalse mõtlemise abil. Abiks on loogika. · See tagab, et kõik ratsionaalsed olendid jõuavad ühtede ja samade järeldusteni. · Mõistus on piisav selleks, et leida üles moraaliseadus kui transtsendentaalne ja kõigi ratsionaalsete olendite jaoks universaalselt siduv. Moraalikohustus · Moraalikohustustel on imperatiivne (käskiv) jõud. · Kant eristab 2 sorti imperatiivi: o hüpoteetiline imperatiiv, o kategooriline imperatiiv. Hüpoteetiline imperatiiv · Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. · See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks. · "Kui tahad saada A, tee B!" · Näit: Et saada terveks, võta rohtu! · Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad. Kategooriline imperatiiv
kaalutud ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Sotsiaalne norm — käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm tähendab eeskätt sotsiaalset kohustust. Kohustus on tegu või tegevusetus teatud viisil. Kohustuste liigid on: autonoomne kohustus, autonoomne imperatiivne kohustus, heteronoomne kohustus. Autonoomne kohustus — üksikisiku vaba tahte akt. Autonoomne imperatiivne kohustus — kohustuse allikas ei ole enam täitja ise, vaid teine subjekt. Tegemist on isikliku suhtega kahe või enama subjekti vahel: käsu või keelu andja ning selle täitja vahel, milles lõpliku otsuse kas täita või mitte teeb ikkagi käsu saaja. Heteronoomne kohustus — reguleerib paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel ühiskonnaga vaid üldistes huvides
seotud mingi kindla valijaskonna ning selle poolt rangelt määratud volituste piiride või ekstra talle antud ülesandega (kuna tänapäeval on valdavalt levinud salajane hääletamine, siis ei saagi deputaat ju teada, kes teda isikuliselt valisid! Hilisem viide a' la "mina valisingi sind" võib olla 50:50 kas tõde või spekulatsioon). Imperatiivne mandaat tähendab, et volitatu on absoluutselt seotud oma valijatega nende poolt määratud volituste ja ülesannete läbi. Imperatiivne mandaat on ajalooliselt vanem kui vabamandaat ning põhimõtteliselt eeldaks ta avalikku valimist - valija ei tohiks sel juhul jääda deputaadi suhtes anonüümseks.Käesoleva sajandi algupoole levis salajane hääletamine kui võrratult demokraatlikum viis. NB! Nõukogude valimistel kasutati küll salajast hääletamist, kuid samas valijate juhendite kaudu saavutati 1970/80-tel aastatel taas imperatiivse mandaadi iseloom - deputaat oli seotud nn oma
ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust. 2) Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel (alternatiivne alaliik). Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk kategoorilisi ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. 1) Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kürvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. Sellised dispositsioonid on iseloomulikud karistusõiguse, haldusõiguse, finantsõiguse ja teistele avalik-õiguslikele normidele, kus üheks suhte subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon. 2) Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused
- Seaduskeele määratlus - Kompetentsinorm - menetlusnorm 3. A.Aarnio liigitus 1) Primaarnorm 2) Sekundaarnom Moodsa õiguse normitüübid: 1) Kaalutlusnorm 2) Kokkuleppenorm 3) Eesmärginorm 4) Ressursinorm 4. Loengumapi liigitus 1) Regulatiivne 2) Õigustkaitsev Regulatiivsed: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 1) Üldsubjektne 2) Erisubjektne 1) Imperatiivne 2) Dispositiivne 3) Soovitav/juhendav/lubav 1) Delegatsiooninorm 2) Definitsiooninorm 3) Õigusharu norm 1) Lihtnorm 2) Liitnorm Regulatiivsed – faktiline koosseis T ehk hüpotees ja õiguslik tagajärg R ehk dispositsioon; iseloomulik H-D struktuur. Dispositsioon väljendub kohustuse, õigustuse või keeluna. Õigustkaitsvad – eesmärk tegude keelamine/ keelatud teo sooritamisest hoidumine. R= sanktsioon. H-S struktuur.
õigussuhtest Reguleerimisala omavahel perekondlikult seotud eraõiguse subjektide vara- ja isikuõiguslikud suhted. Sugulus/põlvnemine Abielu/Kooselu Eestkoste 3 Perekonnaõigus tsiviilõiguse osana Suuremas osas imperatiivne (tuleb lähtuda sellest, mis on seaduses kirjas ja teisiti kokku leppida ei saa). Instituutide sisu on seadusandja poolt tüpiseeritud. Seotud ühiskonnas hetkel valitsevate moraali- ja kõlblusnormidega. Jaotus absoluutseteks ja relatiivseteks perekonnaõigusteks ei ole õigusnormide olemusest tulenevalt võimalik. Tänapäeva perekonnaõiguse põhimõtted Naise ja mehe võrdõiguslikkus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
