Totalitaarsete riikide kunst Marilyn,Anette ja Siret • 1930.aastail taganes avangardistlik kunst. • Saksamaal ja Nõukogude liidus kunsti mitmekesisus ei säilinud. • Totalitaarsed riigid keelasid avangardistliku kunsti. (Isegi selle loomise). • Lubati ainult kasutada akadeismi ja realismi; sotsialistlik realism, idealiseeritud klassitsism. Saksamaa ja NSVL • Suurte juhtide ülistamine. • Revolutsioonisündmused ja sõjalised võidud. • Ideaalkangelased. • Töö ülistamine. • Massiline propaganda. Teemad • Avangardistivastane võitlus avalik • Ainulubatud on kunst, mis toetub traditsioonidele, tõstab aaria rassi väärikust • Eeskujud 19.saj akademism ja realism. • Suhtumine: Moodne kunst on „rassiliselt alaväärtuslike inimeste“ eneseväljendus • Hitler vihkas juba noorena modernistlike, edukaid kunstnikke Saksamaa • Avangardistivastane võitlus salajasem, kuid jõhkram • Ainulubatud kunstistiil sotsialistlik rea...
toimepandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmise või nende õiguste ja vabaduste piiramise eest, samuti tsiviilelanike tapmise, piinamise, vägistamise, neile tervisekahjustuse tekitamise, nende sunniviisilise ümberasustamise, väljasaatmise, prostitutsioonile sundimise, neilt alusetult vabaduse võtmise või muu väärkohtlemise eest – karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist); Kirjeldav dispositsioon(iseloomustab keelatud käitumist lähemalt, annab selle olulisemad tunnused; Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist). § 90. Genotsiid Rahvusliku, etnilise, rassilise, usulise, okupatsioonirežiimile vastupanu osutava või muu sotsiaalse grupi
väljendatud) väide, millele saame omistada tõeväärtuse — tõene või P eitus ( inversioon ) : __ vale. " mitte P "; " pole õige, et P " P Tõeväärtusi tähistame numbritega 0 ja 1. a 0 — vale (väär) Ühe alternatiivi kehtimise nõue: k P Q i 1 — tõene " P või Q " h n Lausearvutuslause peab omandama ühe tõeväärtuse nendest kahest
kutsuvale põhjusele. Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline. Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline. Energia jäävuse seadus ja tasakaaluasend Mõnikord öeldakse, et Lenzi reegel väljendab energijäävuse seadust. Lenzi reegli mitte kehtimise korral põhjustaks voolu suurenemine selle kasvu üha kiiremat jätkumist. Tegemist oleks ei millegi arvelt töötava vooluallikaga. See aga ei ole energia jäävuse seaduse kohaselt võimalik. Lenzi reegli analoogiks mehaanikas on väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaalu asendi poole. Näiteks pendli tasakaalu asendist väljaviimisel, tekib jõud, mis takistab niisugust muutust. See jõud püüab pendlit viia tagasi tasakaaluasendisse.
Maarja Lepind Kooselu registreerimine Kuidas kooselu registreeritakse Koosellepingut sõlmitekse notari juus, kus mõlemad osapoole on kohal (üks osapooltest peab olema Eesti kodanik). Registreeritud kooselu osapooled on kohustatud lepingu kehtimise ajal teineteist toetama ja ülal pidama, need kohustused on võrdsed. Kooselulepingu lõppemisel puudub edasine ülalpidamis ja toetamis kohustus, v.a poolte teistsugusel kokkuleppel Kooselulepingu sõlmimiseks esitatakse notari juures: isikut tõendavad dokumendid sündi tõendav dokument varem abielus olnud inimese abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise
Geenil võib olla populatsioonis genofondis üks või mitu alleeli. Gameetide liitumisel sügoodiks ühinevad vanemate kõigi geenide alleelid paarideks, mood järglase genotüübi. Genotüüpide arv sõltub geeni alleelide arvust: K(K+1)/2 ( K- geenide arv) Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet(suhtelist sagedust) nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. (Määrab ära suurema osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest) Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluaseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonnitit muutumatuks Väiksem evolutsioonivõimeline organismirühm on POPULATSIOON Geneetilise muutlikkuse allikad pop: · Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus, enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud Uute geenide teke(kasulikud muutused tekivad ka, kuid neid tekib vähem)
Kuidas ja millest neid moodustatakse? Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loogiliste konstruktsioonide abil liitlauseid. Lihtlaused seotakse liitlauseks 5 loogikatehte abil, millest 4 on binaarsed, 1 on unaarne ja selleks on eitus. Millised on lausearvutuse loogikatehted? Nende tähistused ja verbaalsed tähendused? Verbaalne esitus: Formaalne tähistus: Eitus: Mitte P, pole õige, et P. ~P, on ka teisi alternatiive. Ühe alternatiivi kehtimise nõue: PvQ P või Q Tingimuste samaaegse kehtimise nõue: P &Q P ja Q Järeldumine: P->Q Kui P siis Q Samaväärsus: P<->Q P ainult siis, kui Q Millist tehet nimetatakse binaarseks? Millised loogikatehted on binaarsed? Binaarsed tehted seovad kahte lauset, nendeks on konjuktsioon, disjunktsioon, ekvivalents ja implikatsioon. Millist tehet nimetatakse unaarseks? Millised loogikatehted on unaarsed?
arvust: k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Kuna alleelide sagedus erinev, siis ka eri genotüüpide sagedus erinev. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. UK matemaatika Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Wilhelm Weinberg tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. St et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Kehtib kui: 1) Populatsioon on väga suur 2) ristumised on vabad 3)mutagenees puudub 4)populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest 5) puudub looduslik valik kõik genotüübid on võrdse kohasusega e valikuväärtusega.
lihtseadusega või konstitutsioonilise seadusega. Seaduse väljakuulutamine Riigikogu poolt vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. President võib kasutada oma vetoõigust ning seaduse Riigikogusse tagasi saata. Kui Riigikogu seadust ei muuda, on Vabariigi Presidendil õigus pöörduda Riigikohtusse, kes tühistab põhiseadusega vastuolus olevad seadused. Seaduse avaldamine Seaduse kehtimise eeltingimus. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see 7 päeva jooksul Riigi Teatajas, pärast mida jõustub ta 10 päeva pärast.
Ta sündis inimeste seas, elas Udaipuri kuningalossi puurides, kust ta ühel ööl põgenes. 3. Ahvid kartsid püüton Kaad, sest keegi ei teadnud tema jõu piire, keegi ei julgenud talle silma vaadata ning keegi neist polnud tema embusest iial elusana välja tulnud. 4. India jahimehed kõrvetasid surnud tiigri vurre, et tema vaim neid kõrvetama ei tuleks. 5. Veerahu kuulutas välja metsik elevant Hathi, kes elas sada aastat ja rohkemgi. Selle seaduse kehtimise ajal oli surmapatt kedagi joogipaikades tappa. 6. Messua hütis sängis lebas täies pikkuses Bagheera ja haigutas. 7. Mowgli pöördus Hathi ja ta kolme poja poole ja palus, et nad dzungli külasse sisse laseksid. Elevandid täitsid ta palve. 8. Mowgli võttis kaasa kahe jala pikkuse ankuse ehk elevandiastla, mis oli üleni kaetud erinevate kalliskividega. Ta viis selle tagasi, kuna ühe öö jooksul said selle tõttu surma kuus inimest. 9
populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsioon ei evolutsioneeru, ta säilib sellisena igavesti, kuid sellist pole olemas.
eristatakse puistetihedus ja rappetihedus.Eristatakse kergmetalle,kesk ja raskmetalle.Sulamistemp on temp,mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse.On kergsulavad, kesksulavad, rasksulavad.Kõvadus-materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile,kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha.Määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse.OILemas erinevad meetodid:Brinelli,Rockwelli(HR=N-h/S),Vickersi.Elastsusmoodul nim Hooke seaduse kehtimise ja joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava suhtelise deformatsiooni suhet.Hooke seadus-kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikkuse muutusega.Kuju e. Nihkeelastsusmoodul G iseloomustab materjali nihke jäikust.Ruumelastsusmoodul K iseloomustab materjali jäikust mahumuutuse suhtes.Poissoni tegur µ iseloomustab suhtelise risti-ja pikideformatsioonide suhet tõmbel.Metallide ja sulamite mehaanilised omadused-
Plastsete materjalide korral aga voolavuspiiri. 9. Millised materjalid on ratsionaalne katsetada surveteimiga ja miks? Hapradi materjale, sest neid kasutatakse eelkõige seal, kus mõjub survejõud. Kui survejõu mõjul leiab aset hapra materjali purunemine siis surveteimil saadud materjali tugevuspiir on üldiselt palju suurem sama materjali tugevuspiirist tõmbel. 11. Mida iseloomustab normaalelastsus (Joungi) moodul E? Normaalelastsuseks nimetatakse Hookei seaduse kehtimise ja joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava normaalpinge suhet. 13.Mis on Poissoni tegur ? Poissoni tegur iseloomustab suhteliste risti- ja pikkideformatsioonide suhet tõmbel(survel). Enamikel metallidel on see piires 0,2....0,4. 15. Kas materjali plastuse näitajad A ja Z sõltuvad survetöötlemise viisist (valtsimine, stantsimine, tõmbamine, pressimine j.n.e)? Jah, sest töödeldes muutuvad materjalide omadused 17. Mis on metalli kalestumine?
· Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes. · Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel. · Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. · Töökeskkonnanõukogu: 1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist; 2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks: · pudelikaelaefekt- tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. · rajajaefekt ehk asutaja efekt(põhjapõtrade ränne põhjast lõunasse) Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s.t selles on väga palju sigivaid isendeid) - kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, s.t nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest - mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi mutatsioone
Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees esitab tingimused, mille olemasolu korral kuulub õigusnorm kohaldamisele Õigusnormi hüpoteesi liigitatakse: 1. Määratletud hüpotees Ideaalne hüpotees, sest see määrab konkreetsed normi teostamise tingimused. 2. Suhteliselt määratletud hüpotees Näitab samuti normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi. 3. Määratlemata hüpotees Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. Tavaliselt formuleeritakse : "Vajaduse korral", "Isiku äranägemisel". Konkreetsusastme järgi eristatakse: 1. Kasuistlik hüpotees - näitab üksikasjaliselt tingimused, millal norm kuulub
t sõltumata looduslikust valikust, näiteks hukkumine katastroofides. See jaguneb kaheks: · pudelikaelaefekt- tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. · rajajaefekt ehk asutaja efekt(põhjapõtrade ränne põhjast lõunasse) Populatsiooni genofond- populatsiooni kõigi isendite geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumik. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga ainult järgmistel tingimustel: - populatsioon on väga suur (s.t selles on väga palju sigivaid isendeid) - kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, s.t nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest - mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagetusega uusi mutatsioone
digiallkirja andmisel. Digitaalallkirju on lihtne ja mugav anda ja kontrollida Sertifitseerimiskeskuse DigiDoc-süsteemi abil, mida saab kasutada tasuta. ID-kaardiga autenditakse end iga päev kokku üle 70 000 korra ning antakse 40 000 digitaalallkirja päevas. (17. Jaanuar 2010) · digiallkirjastamiseks on vaja ID-kaarti, Internetiühendusega arvutit, kaardilugejat ja digiallkirjastamiseks mõeldud ID-kaardi PIN-koodi · digiallkirju saab anda sertifikaadi kehtimise ajal · digiallkirja kontrollimisel vaata alati, kas allkirjaga on seotud kehtivuskinnitus Turvalisus Turvalisus sõltub suures osas ID-kaardi kasutajast endast, kuna kasutajal on turvaliseks kasutamiseks ettenähtud palju nõudeid. · Ära anna oma ID-kaarti teiste isikute kätte. · Hoia oma ID-kaardi koode teiste eest salajas. · ID-kaardi kadumisest tuleb kohe teatada ID-kaardi abiliini numbril 677 3377 või lühiliini numbril 1777.
Konkurentsi osutamise keeld ja selle rakendamine töösuhetes Konkurentsi osutamise keeld tähendab seda, et töötaja nõustub sellega, et ta ei või töölepingu ajal töötada mõne konkurendi juures samal alal. Konkurentsipiirangu kokkulepe võib olla vajalik selleks, et kaitsta tööandja erilisi majanduslikke huve ning ärisaladusi. Selline keeld pannakse inimesele peale siis, kui ta sõlmib konkurentsipiirangu kokkuleppe. Konkurentsipiirang võib kehtida töölepingu kehtimise ajal ning seaduse alusel ka kuni üks aasta pärast seda, kui tööleping on lõppenud. Tööandjale kaasneb konkurentsipiirangu kokkuleppega kohustus maksta töötajale mõistlikku hüvitist iga kuu selle eest, et töötaja peaks kokkuleppest kinni ning ei töötaks teiste tööandjate juures. Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe igal ajal üles öelda, aga ta peab sellest vähemalt 30 päeva ette teatama. Töötaja võib sellise kokkuleppe üles öelda
1 1 1 1 1 1 = 0 Konjunktsioon on ka tehte suhtes distributiivne : x(y z) = xy xz Sellise distributiivsuse kehtimise kontrollimiseks võib arvutada eelneva Seega jõudsime võrduse x ( y z ) = x y x z mõlemat poolt võrduse mõlema poole väärtused muutujate kõigi 8 väärtuskombinatsiooni x ¯y z x y ¯z , mis samuti kinnitab Ü teisendades sama avaldiseni korral ehk arvutame võrduse mõlema poole tõeväärtustabelid nende
juhtudel ja ulatuses, informeerides sellest eelnevalt Tööandjat. Kohustus hoida Tööandja äri ja tootmissaladusi kehtib tähtajatult ka pärast Töölepingu lõppemist. 5.4. Tööandja võib Tööandja töökorralduse reeglites ühepoolselt määratleda täiendavaid äri ja tootmissaladusi, mille hoidmise kohustus Töötajal on vastavalt Lepingu punktile 5.4. 5.5. Kui Töötaja rikub Lepingu kehtimise ajal või pärast Lepingu lõppemist punktis 5.4 toodud kohustust, hüvitab Töötaja Tööandjale sellise tegevusega tekitatud kahju ning kohustub tasuma leppetrahvi kuni Töötaja 6 (kuue) kuu keskmise töötasu ulatuses. 5.6. Töötaja on kohustatud hoidma heaperemehelikult tema kasutusse antud vara ning täitma nimetatud vara hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi
õigusest, õiguslausetest ja normidest. Vastandina on avatud süsteem ehk case law. Õigussüsteeme saab luua vaid kindlatele põhimõtetele lähtudes. Õigus ei tulene reeglist, vaid olemasolevast õigusest tuleb luua reeglid. Süsteemil peab olema selge järjekindlus. ÕIGUSNORMI FUNKTSIOON Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. Õiguslause-laused, mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu v õiguse kehtimise kohta e need on pidamislaused. Õigusnorm sisaldab alati kindlat adressaati ja see kehtestab kuidas peab ka käituma. Õiguse funktsioonid ja ül: 1. Õiguskord-sisemise rahu kindlustamine(konfliktide ennetamine ja lahendamine) 2. Vabaduse kindlustamine(kaitse teiste sekkumise eest isikuvabadusse, kaitset riigi sekkumise eest jne) 3. Õigusliku võrdsuse tagamine 4. Sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustatuse tagamine 5. Sotsiaalsete protsesside juhtimine
eelnevalt Tööandjat. Kohustus hoida Tööandja äri ja tootmissaladusi kehtib tähtajatult ka pärast Töölepingu lõppemist. 5.5. Tööandja võib Tööandja töökorralduse reeglites ühepoolselt määratleda täiendavaid äri ja tootmissaladusi, mille hoidmise kohustus Töötajal on vastavalt Töölepingu punktile 5.4. 5.6. Kui Töötaja rikub Töölepingu kehtimise ajal või pärast Töölepingu lõppemist punktis 5.4 toodud kohustust, hüvitab Töötaja Tööandjale sellise tegevusega tekitatud kahju ning kohustub tasuma leppetrahvi kuni Töötaja 6 (kuue) kuu keskmise töötasu ulatuses. 5.7. Töötaja on kohustatud hoidma heaperemehelikult tema kasutusse antud vara ning täitma nimetatud vara hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi. Töötaja vastutab Tööandja
juuni kella 22ni. Kõigile vahetakse kuni 1500 rubla vastu 150 krooni. Raha vahetas 1 096 706 Eesti elanikku ehk 70,4 protsenti elanikest. Keskmiselt vahetati igaühe kohta 136,41 krooni. · 22. juuni 1992 Viljandi Ugala teatris toimub krooniball. · 17. november 1992 Eesti Panga nõukogu kehtestab moratooriumi kolmele pangale: Balti Ühispangale, Tartu Kommertspangale ja Põhja-Eesti Aktsiapangale. Hiljem Tartu Kommertspank sund likvideeritakse. · 14. jaanuar 2011 Eesti krooni kehtimise viimane päev. Sõjajärgne kroon oli Eestis kehtiv raha 18 aastat, kuus kuud, 25 päeva ja 20 tundi. Praegu on Eestis ainus kehtiv maksevahend euro, kuid inimestele kätte jäänud kroone vahetatakse keskpangas piiranguteta. ( Euroveeb ) 01 jaanuar 2011 oli Eesti täitnud kõik tingimused ,et võtta euro kasutusele. Euroopa Liidu majanduspoliitikas Eesti roll suurenes seoses euro kasutuselevõtuga Eesti saab õiguse osaleda Euroopa Liidu rahapoliitiliste otsuste tegemisel.
Reaalelus muidugi huvitab eeskätt korrektne argument. 6. Milles seisneb deduktiivse ja induktiivse argumendi erinevus? Deduktiivse argumendi all mõistetakse sellist mõttestruktuuri, kus eelduste tõesus kindlalt ja paratamatult tagab järelduse tõesuse. Kui eeldused on tõesed, on loogiliselt võimatu, et järeldus oleks väär. Induktiivse argumendi võib määratleda kui sellise, kus eelduste tõesus teeb järelduse kehtimise tõenäoliseks või tõepäraseks. 7. Mis vahe on vaidlusel ja lahkarvamusel? Vaidlus on otsene, terav vastasseis, kus põrkuvad vastandlikud teesid. Üks väidab, et A; teine kaitseb täpselt vastupidist teesi, eelmise eitust. Kumbki osapool püüab teist veenda oma väitest loobuma ja võtma omaks vastupidist. Lahkarvamus on nõrgem vastasseis, mõnel juhul peaaegu neutraalne vaatepunkt. Ühel osapoolel on selge tees, teine aga kahtleb selle õigsuses või põhjenduse mõnes punktis.
teated, korteriühistut, kes korraldab teate edastamise korteriühistu liikmetele. Planeeringu koostamise ajal võib kohalik omavalitsus kehtestada planeeritaval maa- alal või selle osal ajutise ehituskeelu, kui koostatava üldplaneeringu või detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. Ajutise ehituskeelu kehtimise ajal on keelatud välja anda ehituslube ehitamiseks maa-alal, mille kohta keeld on kehtestatud. Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks, kuid see ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega ja olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega
seda, et libreralism ei ole nii tugev nagu seda väidetakse. Peale selle on tegmist aktuaalsete ohtudega, mis nii demokraatiat kui liberalismi tugevust proovile panevad. Milleks on üha suurenenud islamistlikke rühmituste laiaulatusliku võrgustiku näol, mis on viinud meie ühiskonna oluliste valikuteni, kuidas antud vastuolu puhul toimida. Seetõttu leian, et maailm on muutunud liigselt ärevaks, et väita liberalismi ideoloogia mõjuvõimu kehtimise osas ka hiljem tulevikus. Mistõttu on tegemist antud analüüsi puhul pigem olukorraga, kus Fukuyama poolt teostatud artikli „Ajaloo lõpp“ ei ole sellises stiilis võimalik.
f) seadusandja, seaduste vastuvõtmise ja avaldamise kord on üldiselt teada ja äratuntav, g) normi ettekirjutus on reaalselt täidetav ega ole vastuolus teiste normidega h) normi subjektid üldiselt teavad normi ettekirjutust või oskavad sellele vastavalt käituda. Õigusnormi eristab tavanormist: Legaaldefinitsioon (a), konstitutsiooniline üldnorm (b), kompetentset organit volitav sanktsioon (c), formaalse kehtimise tingimus (e) ja normi formaalse kehtivuse üldine episteemiline eeldus (f). Tingimus (g) on normi funktsionaalse kehtivuse eeldus, (h) on õigusnormi funktsioneerimise episteemiline moodus. Tingimused (g) ja (h) kehtivad ka tavanormi puhul, kuid selle erinevusega, et nende lõppemisel lakkab tavanorm eksisteerimast (tavad muutuvad), kuid õigusnormi puhul tekib vastuolu õigusnormi formaalse kehtivusnõude ja normi operatsioonilise (funktsionaalse) kehtivuse vahel.
alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. See määrab suurema osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. Godfrey Harold Hardy (inglise matemaatik) ja Wilhelm Weinberg (saksa arst) tõestasid 1908.a, et pärandumusseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Sama kehtib aga ainult järgnevatel tingimustel: · populatsioon on väga suur (palju sigivaid isendeid) · kõik ristumised on vabad (ehk juhuslikud; st et nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · mutagenees puudub (populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone)
õigus ja selle rakendamine allutatud on. - Aristoteles ütles, et "õigus on suur anum, mis tuleb täita õiglase sisuga" - Eesti õigusteadlaste seast on H. Kelsen väitnud, et "õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis". - Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse ehk positivistliku ja sisulise ehk loomuõigusliku vahepealset väärtuskogumit, mille kehtimise aluseks on olemas eetilised nõuded ja normide suhtes kehtib üldkohustuslikkuse nõue. 1. Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse erinevus? Selgita! Positiivne õigus on kehtiv õiguskord, millelt oodatakse, et see oleks õiglane ja hea. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Positiivse õiguse kohal nö kõrgub ülipositiivne õigus. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega
nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.- see määrab suurma osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. G. H. Hardy ja W. Weinberg tõestasid, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatus. Tingimused: 1) populatsioon on väga suur st. Selles on väga palju sigivaid isendeid. 2) Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud st. Nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest. 3) mutagenees puudub. Populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone. 4) populatsioon on isoleeritud
1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. Need moodustavad õiguslauseid. Õiguslaused on sellised laused, mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta ehk pidamislaused. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu, vaid lubab midagi teha, kirjutab midagi ette, tagab või jätab koguni millestki ilma. Õigusnormi ülesanne on kontinentaalses õigussüsteemis anda küllaldaselt üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisreegleid, mille alusel kohutnikud ja kodanikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb probleem lahendada. Õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid.
c jääb Eesti põhiliselt transnatsionaalsete korporatsioonide huvisfääri 121 Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee "Suur mäng" arengustsenaariumi korral a on väga suur kihistumise oht b on keskmine kihistumise oht c on väike kihistumise oht 122 Ettevõtjate meelest on ühiskondlik kokkulepe vajalik selleks, et a minimaalpalk ja maksumäärad külmutatakse ühiskondliku kokkuleppe kehtimise ajaks b keskmine palk tõuseks ühiskondliku kokkuleppe kehtimise ajal vaid inflatsiooni kompenseerimiseks c majandus- ja sotsiaalpoliitika oleks stabiilne ega sõltuks konkreetsest valitsusest ega valimistest üldse 123 Ühiskondlikku kokkulepet võib käsitleda kui a parteide omavahelist kokkulepet majandus- ja sotsiaalpoliitika küsimustes b ametiühingute sekkumist majandus-ja sotsiaalpoliitikasse
c jääb Eesti põhiliselt transnatsionaalsete korporatsioonide huvisfääri 121 Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee “Suur mäng” arengustsenaariumi korral a on väga suur kihistumise oht b on keskmine kihistumise oht c on väike kihistumise oht 122 Ettevõtjate meelest on ühiskondlik kokkulepe vajalik selleks, et a minimaalpalk ja maksumäärad külmutatakse ühiskondliku kokkuleppe kehtimise ajaks b keskmine palk tõuseks ühiskondliku kokkuleppe kehtimise ajal vaid inflatsiooni kompenseerimiseks c majandus- ja sotsiaalpoliitika oleks stabiilne ega sõltuks konkreetsest valitsusest ega valimistest üldse 123 Ühiskondlikku kokkulepet võib käsitleda kui a parteide omavahelist kokkulepet majandus- ja sotsiaalpoliitika küsimustes b ametiühingute sekkumist majandus-ja sotsiaalpoliitikasse
33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36. Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. 37. Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. 38. Liigisisene ja liikidevaheline konkurents, selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. 39. Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. 40. Metapopulatsioonide teooria. 41. Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. 42. Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. 43. Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks. 44. Kuidas muutub isendite arv saaklooma populatsioonis kui isendite arv kiskja populatsioonis on tasakaalutasemest suurem? Põhjendage oma arvamust. 45. Kuidas muutub isendite arv kiskja populatsioonis kui isendite arv saaklooma populatsioonis on tasakaalutasemest väiksem? Põhjendage oma arvamust. 46
EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsus...
VÕS ÜLDOSA KONTROLLTÖÖ 1 1. Palun selgitage, millele tuleb tähelepanu pöörata lepingute sõlmimisel sidevahendite abil? Tarbijale tuleb enne lepingu sõlmimist mõistliku aja jooksul teatavaks teha seaduses sätestatud andmed, eelkõige pakkuja nimi ja aadress, asja või teenuse põhitunnused, lepingu jõustumise eeldatav aeg, pakkumise või pakutava hinna kehtimise tähtaeg, maksmise kord, hinna sisse arvesatamata posti- või veokulud jne (VÕS § 54 lg 1). Arvutivõrguabil sõlmitud lepingute puhul peab pakkuja tegema kliendile teatavaks ka lepingu sõlmimise tehnilised etapid. Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul. Kauba ostu puhul algab see tähtaeg asja üleandmisest ostjale ja teenuse puhul algab tähtaeg lepingu sõlmimisest.Tagastamisel ei pea tarbija põhjendama, miks ta kaupa ei soovi.
kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras. •(4) Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel. •(5) Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. (6) Töökeskkonnanõukogu ülesanded: •1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist; •2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
Võimule tulles lubasid nad kroonuvargustes süüdistavad K.Päts ja J.Laidoneri kohtu alla anda ning trellide taha toimetada. 12.märtsil 1934 kasutas Päts uue põhiseadusega talle antud volitusi ning kehtestas samastas päevast alates kuueks kuuks kaitseseisukorra kogu riigis, nimetades J.Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks, põhjendas seda vajadusega ära hoida vapside riigipööre. Vabadussõjalaste organisatsioonid ning ajakirjad suleti, nende juhid vahistati. Kaitseseisukorra kehtimise ajal keelati kõik poliitilised rongkäigud ja koosolekud, kehtestati tsensuur. Riigivanema dekreediga pandi seisma riigivanema valimise protsess ning tühistati senised valimitoimingud. Vabadussõjalaste Liitu kuulunud isikud eemaldati Kaitseliidust, sõjaväe juhtkonnast ning omavalitsusest. Lõpetati uue põhiseaduse kohaselt riigivanema ettekirjutise järgi 24.aprilli istungjärgu. Sügisel saadeti parlament laiali. Algas vaikiv ajastu, mil K
Peinliche Gerichtsordnung Karls V (edaspidi CCC). Karistusõiguse ajalugu on palistatud erinevatele huvigruppidele meelepäraste kohtuotsustega e. süüdimõistmisega, mis põhinevad tänapäevast keelepruuki kasutades ,,kurjategija lõhki löömisel". Kuna CCC on Euroopa riikide (sh ka Eesti karistusõiguse) mõjutajaks, soovis autor lähemalt tundma õppida ja aru saada, kas CCC võis olla selle ilmingu ,,esimeseks seadusesse raamitud teeviidaks". Üheks eelnimetatud ilmingu põhjuseks seaduse kehtimise ajal oli toimiv ühiskondlik taustsüsteem, kuid huvitavaks teeb selle asjaolu, et ka juba tollal peeti tähtsaks, et kohtumõistmine peab lisaks muudele kriteeriumitele ka näima õiglane. Analüüsi eesmärgiks on välja tuua CCC olulisus oma ajas ja ka tema ajalooline mõju. Lisaks sellele käsitletakse analüüsis valitud allika liiki, selle struktuuri, koostajat, adressaate ja argumentatsiooni. Autor käsitleb analüüsis põgusalt ka analoogseid allikaid teistes riikides, mis kehtisid 16
Õiguse normatiivne tõlgendamine näitab, et olemasolevast õigusest võib luua normi-reegli vaid juhul, kui olemasolevat õigust mõistetakse kui ühtset ja põhimõttelist alget. 2. Õigusnormi funktsioon Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. ,,Sein" ja ,,sollen" (olema ja pidama) eristamine. Kirjutatud õiguses on õigusel lause vorm (nn. õiguslause). Õiguslaused on sellised laused, mis sisalavad tähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta. Nad on pidamislaused. Õiguskord on ka sotsiaalse liigina pidamiskord. Tegusõna ,,paenduma" eristab õigust teistest nähtustest. Õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas peab ta antud olukorras otsustama. Selline teadaandmine on seotud normatiivse funktsiooniga. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu. Õigusnorm lubab, kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma. Õigusnormid on seega käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena
Õigusnormid on tüüpilised sotsiaalsed normid. Nad on korra loomise vahendiks inimkäitumises. Õigusnorm on ka sotsiaalne norm, ja nii avanevad õigusel edasises perspektiivid osalemiseks teistes sotsiaalsetes süsteemides. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. Moodustavad õiguslauseid. Õiguslaused on sellised laused, mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta. Nad on pidamislaused. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu, vaid lubab midagi teha, kirjutab midagi ette, tagab või jätab koguni millestki ilma.Õigusnormi ülesanne on kontinentaalses õigussüsteemis anda küllaldaselt üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisreegleid, mille alusel kohutnikud ja kodanikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb probleem lahendada. Õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid
tunnistada seadus välja põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikohus tunnistab Riigikohus tun-nistab seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. seaduse põhi- seadusega koos-kõlas olevaks Vabariigi Presi-dent kuulutab seaduse välja 5) Seaduse avaldamine seaduse kehtimise eeltingimus. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see 7 päeva jooksul Riigi Teatajas, pärast mida jõustub ta 10 päeva pärast II Seadlus ehk dekreet - riigipea normatiivne õigusakt või õiguse rakendamise akt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on
valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras. § 18. Töökeskkonnanõukogu. • (4) Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel. • (5) Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. (6) Töökeskkonnanõukogu ülesanded: • 1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist; • 2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude
õigustatud ja teine kohustatud.(muutlaen) Kahekülgsed lepingud-contractus bilaterales-mõlemal poolel on vastastikused õigused ja kohustused. Kui mõlema poole kohustused ja õigused on võrdsed nim seda lepingut-sünallagmaatilisek slepinguks.(ostu-müügi tehing) Kahekülgsed lepingu liigitati nelja rühma: 1. Do ut des-anna, et annaksid 2. Do ut facias-anna , et teeksid 3. Facio ut des-teen, et annaksid 4. Facio ut fasias-teen, et teeksid Lepingu kehtimise esimeseks tingimuseks on lepingupoolte nõusolek-consensus. Lepingud peavad olema kooskõlas heade kommetega-boni mores. Leping muutub kehtetuks: 1. Vis ja metus.kehtetu on leping mis on sõlmitud sunduse all hirmu tagajärjel.Sundus võib olla materialne-kehaline-vis absoluto [kehaline sundus kõrvaldab täielikult inimese tahte, seega on see leping tühine ]v mõtteline-psüühiline-vis compulsiva-.isik sõlmib lepingu ähvarduse tagajärjel. 2. Dolus- pettus
Teine põhjus on välisabi, mitmel moel. Esiteks Inglise laevastik ehk 13 laeva, mis saabus Tallinna alla ja hoidis ära Venemaa meredessandi. Saabusid vabatahtlikud muudest riikidest- eelkõige Soomest (umbes 3700), aga ka Taanist ja Rootsist, kuid nende arv oli väiksem. Lisaks saadi abi relvastuse ja laskemoona näol. Näiteks brittidelt saadi 24 lennukit. Pöörde tõi rahvaväe ümberkorraldamine ja Laidoneri määramine juhiks, mis tõi kaasa sõjalise distsipliini kehtimise. Lisaks aitasid pööret saavutada soomusrongid, mida kasutati sõjategevuses. Need olid tavalised vagunid, mis olid kindlustatud liivakottide ja mõnede plaatidega. Soomusrongid olid talveolukorras kõige efektiivsem viis vägesid ümber paigutada, kuna teed olid täis tuisanud ja autosid ei olnud. Venemaa ei saanud ronge kasutada, seda eelkõige Põhja-Eestis, sest Narva raudteesild oli sakslaste poolt õhku lastud ja Venemaa ei saanud Eestisse ronge tuua
lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu(vähemalt 4 liiget, volitused kehtivad kuni 4 aastat), kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajad. Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsuseid vastu konsensuspõhimõttel. Liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale. ÜLESANDED: 1.Analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks nind jälgib vastuvõetud otsuste täitmist. 2.Osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel. 3
laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. See tõi kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle, mille tagajärjeks olid rohked valitsuskriisid, need omakorda tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise (1933) Vapsid – ehk vabadussõjalased olid Eestis 1920-30 a tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. Isamaaliit – loodi 1934-40 riigis kestnud kaitseseisukorra kehtimise ajal, pärast seda, kui erakonnad ning teised poliitiliste ühingute tegevused seisma pandi. Tegemist ei ole erakonnaga. See oli kavandatud Kaarel Eenpalu ja tema pooldajate poolt vastukaaluks Pätsi asutatud kutsealastele omavalitsustele. Isamaaliidu struktuur: täiskogu ja keskjuhatus, maakonnakomiteed ja linnakomiteed. Põhimõtete ja kavade arutamiseks kutsuti kokku üleriiklik kongress
Koosneb siis eelnevast 3 (6 ) faktist. 3. Kohustus – Põhikohustus. PS §92 Põhikohustuse adressaat on põhikohustuste kandja. PS§53 Põhiõiguste kandja, põhiõiguste formaalne kandja. Kas põhikohustus on otsekohalduv? III Põhiõiguste põhiliigitused. 1. Subjekti järgi- * Kõik ja igaühe põhiõigused * Kodaniku põhiõigused 2. Sisu järgi- * Liberaalsed põhiõigused * Sotsiaalsed põhiõigused 3. Kehtimise aluse järgi- * Riigi eelsetest põhiõigused * Riiklikud põhiõigused * Riigiülesed põhiõigused (rahvusvahelised) 4. Struktuuri järgi- * Tõrje põhiõigused (Vabaduspõhiõigused) * Soorituspõhiõigused * Võrdsuspõhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus. Neil on ülim siduvusjõud, kehtivad kõigis õigussuhetes. V Põhiõiguste teooriad 1
Uusaegkond ehk Kainosoikum. 32. Darvinism on ühendatud mendelliku geneetikaga. Darwin esitas teoreetilisi seletusi oma faktide kohta. Mehhanismide ja protsessid Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mitmekodeerivate osade kogumit nimetatakse popultasiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhtet nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusefa ja need jäävad põlvkoniti muutumatuks. Popultasioon on väga suur, ristumised on vabad ehk juhuslikud, mutagenees muutub, popultasioon on isoleeritud, puudub looduslik valk. Muutuda võib isendite geenide ja kromosoomide struktuur ja arv, samuti geenide ja genotüüpide sagedus. Mikrorevolutsioon. Mutatsioonid on geenide muutumise põhjus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
