Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"valdus" - 345 õppematerjali

valdus – tegelik võim asja üle  Valdaja – isik, kelle tegeliku võimu all asi on; ei pea olema omanik  Valdus võib olla heauskne või pahauskne o Heauskne – valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata o Pahauskne – valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata o Valdus on heauskne, kuni pole tõendatud vastupidist
thumbnail
16
docx

VALDUS

Valduse kaitse on omanikule lihtsama kaitse võimaldamiseks – puudub kohustus omandiõigust tõendada 2. Annab võimaluse kaitsta valdust ka mitteomanikust valdajale 3. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes – eesmärgiks on nn välise rahu säilitamine (vägivalla vältimine). Valduse funktsioonid Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne) Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu....

Õigus
4 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Asjaõigus

selle kasulikkust Vara ­ on tavakeeles kasutatav mõiste; on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vallasvara ja kinnisvara) Valdus ja omand Valdus ­ on tegelik võim asja üle Valdaja ­ on isik, kelle tegeliku võimu all asi on (ta ei pea olema omanik) - ajutine valdamine: rendi-, üüri-, hoiu- või muu suhte alusel Seaduslik valdus ­ õiguslik alus Ebaseaduslik valdus Heauskne ­ juhuk, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata Pahauskne ­ vastupidisel juhul, valdaja teab, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teisel isikul on suurem õigus Valdus omandatakse ­ 1) tegeliku võimu saamisega asja üle; 2) abinõude üle, mis võimaldab seda võimu - sellele piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest...

Õiguse alused
220 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Õigus konspekt

Valdus ...............................................................................................................................................3 1.1. Valduse ja valdaja mõiste......................................................................................................3 1.2. Valduse omandamine ja lõppemine........................................................................................3 1.3. Omavoli ja omavoliline valdus.................................................................................................3 1.4. Otsimisõigus, nõuded ja õigused..............................................................................................4 2. Kinnistusraamatu ülesanded.............................................................................................................5 2.1. Õigusajalooline areng...

Ühiskonnaõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Asjaõiguse konspekt

Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides (TsÜS § 61 lg 1). Oluline on siin püsivus ja tahe. NB! Päraldis ei pea olema sama omaniku kuuluvusega, kuid võib olla. 8. Valduse mõiste, valduse liigid AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad...

Asjaõigus
626 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Essee valdusest

Otsene valdaja valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu taolise lepingu alusel. Selline leping annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Teine isik valdab asja kaudselt. Valdajaks ei saa olla isik, kes teostab tegelikku võimu teatud asjade üle, aga teeb seda kellegi teise korraldusel ja mitte oma majapidamises või ettevõttes. Valdus on seaduslik juhul kui ta põhineb seaduslikul alusel. Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea (ei peagi teadma), et tema valdusel puudub seaduslik alus ja on olemas isik, kellel on selle valduse peale suurem õigus. Valdus on pahauskne, kui valdaja siiski teab (või peab teadma), et tema valdusel puudub seaduslik alus ja kellegil teisel on suurem õigus tema valduse peale. Valduse omaniku staatus tekib siis kui saabub tegelik võim asja üle. Sellise olukorra tekkimiseks on vajalik senise valdaja ja uue omandaja kokkulepet. See suhe ei pea...

Õigusõpetus
46 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Asjaõiguse konspekt

Võlaõiguste korral saavad vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled, asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest. Kuna asjaõigusi tuleb järgida kõigil isikutel, siis peavad need olema ka teada ja nähtavad. Seevastu peavad asjaõigused, mida igaüks peab respekteerima, olema ka kolmandatele isikutele selgesti nähtavad. Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade puhul on valdus , kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis kinnistusraamat. Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga...

Asjaõigus
165 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Õigusõpetus II kt konspekt

Sealt nähtub, kes on kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on asi korraldatud. Päraldis - vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (lukk ja lukuvõti). Asja vili on asjast saadud saadus, samuti tulu, mille asi annab õigussuhte tõttu. 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Vara on isikule kuuluv rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdaja ei pea olema asja omanik (vallata võib ka suhte alusel); sellisel juhul on valdamine ajutine. Valdaja ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Valdus loetakse seaduslikuks. kuni ei ole tõendatud vastupidist....

Õigusõpetus
122 allalaadimist
thumbnail
10
docx

IGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ

Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on varalised suhted. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigutusel? 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?...

Õigusõpetus
74 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

Pastaka ostmine puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust(omanik puudub) (käsutustehing). - Kuidas omand tekib? Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist - kokkulepe omandi üleandmiseks ja valduse üleminek Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei. Otsene valdus ­ enda käes hoidmine Kaudne valdus ­ valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati Kinnisomand (maa) ­ tekib kinnistusraamatukandega kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, siis on tegemist abstraktsiooni printsiibiga (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat ­ register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. · Tsiviilõigussuhe Kaasus ­ eluline situatsioon...

Tsiviilõiguse üldosa
425 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Tsiviilõiguse üldosa

Valdamine ­ omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, tegelik võim asja üle- (enda käes hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte Pastaka ostmine puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust(omanik puudub) (käsutustehing). Kuidas omand tekib? Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist : 1) kokkulepe omandi üleandmiseks; 2) valduse üleminek. Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei; Otsene valdus ­ enda käes hoidmine; Kaudne valdus ­ valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati; Kinnisomand (maa) ­ tekib kinnistusraamatukandega. Abstraktsiooni printsiip asjaõigus ja võlaõigus. (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat ­ register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. Tsiviilõigussuhe Kaasus ­ eluline situatsioon...

Tsiviilõiguse üldosa
45 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused

Päraldis ei ole peaasja osa – see tähendab, et päraldist saab peaasjast eraldada nii, et see ei kahjusta kumbagi. Päraldiseks on näiteks saapapaelad, trummipulgad, kellapatareid, autohaagis. Toodud näidetest on näha, et üks ja sama asi võib sõltuvalt olukorrast olla käibes kas päraldisena (pulgad koos trummiga) või iseseisva asjana (pulgad ilma trummita). 10. Mis on valdus ? AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE...

Riigiõigus
44 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Asjaõigus 6. peatükk

Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel. Selle puhul avaldus kollektiivne valdus ,millest ka üleandmise vorm mitme isiku osavõtul. Rec nec mancipi- kõik muud esemed. Majapidamisesemed, tooted, raha, muud loomad jne. Kõike seda nim ka pecunia- raha. Eraomand tekib selle puhul.Hiljem tekib eraomand ka tootmisvahendite suhtes.Saab üle anda lihtsa üleandmise-traditio teel Hiljem vahettegemine res mancipi ja rec nec mancipi vahel kaob. Oluliseks saab liigitus: 1. Res immobiles- liikumata asjad ehk vallasasjad. See on nagu rec mancipi tähtsaimaks asjade liigiks...

Asjaõigus
30 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Asjaõiguse näidikaasus

Kaasusest selgub, et jalgratas oli J-i käes, seega J-i tegeliku võimu alla enne valduse omavolilist äravõtmist (varastamist) V poolt. Eeldus nr 1 on seega täidetud, J on jalgratta valdaja. Eeldus nr 2 kontroll Selleks, et välja selgitada, kas H on J-i suhtes omavoliline valdaja peame kõigepealt abinormina kasutama AÕS § 40 lg 2, mille järgi omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline ja valduse saaja omavoliline valdaja. Kaasusest selgub, et omavoliline valdaja J-i suhtes on V, kes J-i nõusolekuta seadusvastaselt (varastas) võttis J-i valdusest ära jalgratta. Kuid, kas H on ka J-i suhtes omavoliline valdaja? AÕS § 40 lg 4 alusel vastutab omavolilise valduse eest ka valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, st ka ostja, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Seega H võib...

Asjaõigus
121 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt

Vallasasja puhul vallasomand tekib: valduse üleminek, omandi üleandmise kokkulepe.Valdus-tegelik asja enda käes hoidmine. Kaudne valdus-taskus võti. Otsene-oled omanik.  Kasutamine- sihtotstarbeline tarvitamine.(rattaga sõidame)  Käsutamine- tehingute tegemine(osta-müüa-vahetada-kinkida)  Valdamine- tegelik võim asja üle Kokkuleppe oli, et B saab auto. Seega omanik on A. kuna valdus üle ei antud. Kinnisasja puhul: tekib kinnisomand kandmisega kinnistusraamat- kõik inimese asjad on kantud sinna, kes on omanikuna kantud, see on omanik. Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. A ja C vaheline tehing. Võlaõiguslik nähtus- hind. Ta maksis hinna. Ta sõitis autoga ära- asjaõiguslik nähtus. Kokkulepe oli ja valdus üle antud. C on omanik. Käsutustehing võib olla kehtetu. Aga käsutusleping kehtiv....

Õigus ja eetika
26 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Tsiviilõiguse Üldosa

Prantsusmaal sellist asja ei ole (Romaani õiguses). Näiteks, germaani õiguse järgi asja ostmisel saab asja omand üle minna ennem raha tasumist. Romaani õiguses läheb omand üle siis, kui on asi tasutud. Germaani õiguses arvestatakse nii VÕS kui AÕS antud tehingu tegemisel. Romaaniõiguses kasutatakse antud kaasuses ainult VÕS. Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnistu üleandmine - kinnistusraamatus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb rooma õigusest – ius civile (Tähendas rooma riigi kodanikele kuuluvat õigust). Sisu mitte. Reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – Varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ( nt. perekonnaõigus)...

Tsiviilõiguse üldosa
84 allalaadimist
thumbnail
180
docx

ASJAÕIGUSE konspekt

 Ettevõte on teatud otstarbeks mõeldud varakogum, mille kaudu ettevõtja tegutseb  VÕS § 180 lg 2 täpsustab: Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. II LOENG VALDUS Valduse mõiste AÕS § 32: Valdus on tegelik võim asja üle (omand on täielik õiguslik võim asja üle) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Omanikul ei ole alati tegelikku võimu asja üle, asi võib olla mõne teise isiku valduses. Valdus on puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte (ka varas on valdaja). Tegelik võim asja üle – võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada...

Asjaõigus
78 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Õigusõpetus teooria 2

Kinnisasja olulised osad on kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasja oluline osa jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis. S.t. et asjaõiguslikud õigusmuudatused asja kohta käivad ka selle oluliste osade kohta ja piiratud asjaõigused (nt hüpoteek) laienevad ka asja olulisele osale. 15. Mis on valdus ja omand, kuidas on võimalik neid kaitsta? Valdus on tegelik võim asja üle (valdaja võib mitte olla omanik). Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Asja võib vallata ka rendi, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Sel juhul valdamine on ajutine (vastavalt Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Valdus võib olla seaduslik ja mitte seaduslik....

Õigusõpetus
661 allalaadimist
thumbnail
11
doc

2. Kontrolltöö küsimused ja vastused

A3, A4, A5 suuruses. 12. teated lihtkirjalikud A4 suuruses. 13. enampakkumisaktid, arestimisotsused. lihtkirjalikud A4 suuruses. 14. kinnistamisotsused lihtkirjalikud A4 suuruses. 15. kandemäärused (määrused), määruskaebused lihtkirjalikud A4 suuruses. 16. maksekorraldused koopiad. A4 suuruses (kui on paljundatud või prinditud) või tavapärases suuruses, milles pangad neid väljastavad 21. Mis on valdus ja omand, kuidas on neid võimalik kaitsta Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Otsene valdaja valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise lepingu alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik on kaudne valdaja. Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes....

Õigusõpetus
352 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam...

Õiguse alused
489 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Näidis - Seadme üürileping

SEADME ÜÜRILEPING Käesoleva seadme üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel [seadme nimetus ja kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis...

49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun