Tegevusetusdelikt on kohustava normi mittetäitmine, mis toob kaasa karistuse. Isik vastutab tegevusetuse eest üksnes siis, kui ta on õiguslikult kohustatud tegutsema. Ehtne tegevusetusdelikt seaduse tekstis kirjeldatakse tegu, mis väljendub tegevusetuses. Nt elatise mittemaksmine Mitteehtne tegevusetusdelikt tegu kirjeldatakse kui tegevust, aga seda pole võimalik toime panna tegevusetusega. Nt abi ja hoolitsust vajavad vanemad 12. Toimepanija §20 Teo toimepanijad on täideviija ja osavõtja. Täideviija §21 on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Osavõtja §22 Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabil.
Saksa keele sõnad Lektion 47 Toetus,liikmemaks-der Beitrag-e" Kõmupealkiri- die Schlagzeile-n Raadio-der Rundfunk Märge-die Notiz-en Tõttu-wegen Hoolimata-trotz Varas-der Dieb-e Toimepanija-der Täter- Tegu-die Tat-en Tunnistaja-der Zeuge-n Hädaabikõne-der Notruf-e Põhjus-die Ursache-n Reaktsioon-die Reaktion-en Demokraatia-die Demokratie-n Avalikkus-die Öffentlichkeit Riik-der Staat-en Vallandama-kündigen Teada saama-erfahren,erfuhr,hat erfahren Linnapea-der Bürgermeister- Süü-die Schuld Kodanik-der Bürger- Kaebama-beschweren Streikima-streiken Tegelema millegagi-bescäftigen
lahendama, tavaliselt vägivallaga, ei anna see mingeid tulemusi. Varastatud asja selline käitumine tagasi ei anna ega kellegilt kehavigastusi ära ei võta. Sellist käitumist nimetatakse kättemaksuks. Võibolla aastakümneid tagasi oli see enamuse arvates ainuõige kohtumõistmine, siis tänapäeval on ainsaks õigusemõistjaks vastava haridusega ning Eesti Vabariigi presidendi poolt ametisse nimetatud kohtunik. Omakohust teostades satub ehk endine kannataja ise kuritöö toimepanija rolli, kui leiab, et temal on õigus teise inimese suhtes kasutada vägivalda ning üritada selle läbi olukorda parandada. Sellisel juhul pole tegemist enam kannatajaga, vaid kurjategijaga. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Igas riigis on seadused, mis on koostatud selleks, et reguleerida inimeste omavahelisi suhteid ning käitumist. Sealhulgas on kirja pandud read, mis kohustavad inimesi väärtegude korral pöörduma kohtu poole
Kergemeelsuse ja hooletuse määratluste võrdlemisel saab selgeks, et mõlema ettevaatamatuse liigi ühiseks tunnuseks on tähelepanematu ja kohusetundetu suhtumine oma süüteokoosseisule vastavasse asjaolusse. Tegemist on kergemeelsuse ja hooletuse ühise tunnusega- hoolsuskohustuse rikkumisega, mille sisuks on isiku poolt süüteokoosseisu tähenduses hoolsusvastase teo sooritamine või sooritamata jätmine. Kergemeelsuse määratluse kohaselt on kergemeelsusega tegu siis, kui toimepanija peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist siis, kui toimepanija peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis, et tehiolu ei ole. Siinkohal on oluline, et isik pidas võimalikuks oma teo süüteokoosseisule vastavust, kuid lootis selle vältimisele. Hooletuse määratluse järgi on hooletuse iseloomulikumaks tunnuseks see, et puudub
8.1. Loobumise struktuur.......................................................................25 8.8.2. Loobumise vabatahtlikkus..............................................................25 8.8.3. Loobumine lõpetamata katsest.......................................................26 8.8.4. Loobumine lõpetatud katsest.........................................................26 8.8.5. Loobumine mitme toimepanija korral............................................26 8.8.6. Loobumine lõpuleviidud süüteost..................................................26 9. Täideviimine ja osavõtt................................................................................................27 9.1. Teo toimepanija karistusseadustikus.................................................27 9.2. Täideviimine ja selle vormid.....................................
soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Alkoholism ja narkomaania Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet krooniline alkoholism. Kuid käibiva RHK-10 järgi oleks õige termim alkoholsõltuvus. Kuritegevus Kuritegevus on kuritegude toimepanemine. Kuriteo toimepanija on kurjategija. Üldiselt loetakse tänapäevase kuritegevuse peamiseks allikaks suhtelist vaesus. Kuritegu on raske seaduserikkumine. Tänan kuulamast!
Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks. Süüteokoosseis hõlmab endasse nii objektiivselt toimepandu, kui ka toimepanija mõttemaailma. Ehkki teo välised ja tegija sisemaailma kuuluvad tunnused moodustavad terviku ning on omavahel seotud, tuleb neil vahet teha. Seepärast eristatakse süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid (ehk süüteokoosseisu objektiivset ja subjektiivset külge).1 1.1 Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Süüteo koosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad välist teopilti iseloomustavad tunnused.
Süüteokatse struktuur Koosseis 1. Koosseisu subjektiivsed tunnused a. tahtlus b. motiiv, eesmärk 2. Koosseisu objektiivsed tunnused a. teo toimepanemise vahetu alustamine Õigusvastasus Õigustavate asjaolude objektiivne esinemine pole oluline Süü 1. Üldised süüpõhimõtted a. süüvõimelisus b. süüd välistavate asjaolude puudumine 2. Loobumine süüteokatsest a. loobumise vabatahtlikkus b. loobumine ühe toimepanija korral i. loobumine lõpetamata süüteokatsest 1. loobumine tegevusetusega ii. loobumine lõpetatud süüteokatsest 1. tagajärje ärahoidmine 2. tõsimeelne püüdmine c. loobumine mitme toimepanija korral i. tagajärje ärahoidmine ii. tõsimeelne püüdmine Röövimise koosseis I Objektiivne koosseis 1. Objekt a. vallasasi b
suhtes, kes on teo toime pannud Eesti kodaniku vastu sellises piirkonnas, sellises piirkonnas, kus ei kehti ühegi riigi karistusõigus. 7. Teo toimepanemise aega määratletakse teo toime panemise hetkest(tagajärje saabumise aeg ei ole oluline) 8. Teo toimepanemise koht jaguneb neljaks: 1)koht, kus tegu toime pandi 2)koht, kus saabus tagajärg 3)koht, kus isik tegutses(tegevus jõudis) 4)koht, kus toimepanija arvates toimus tagajärg 9. Süüteokoosseis on karistatava teo kirjeldus, mis koosneb objektiivsetest(faktid) ja subjektiivsetest(moraalsed põhjused) tunnustest. 10. Tahtlus on isiku põhjused süüteo toime panemiseks. Tahtlused jagunevad kaheks: 1)tahtlikud tahtlused, mille alla käivad otsene tahtlus, kaudne tahtlus ja kavatsetus. 2)ettevaatamatu tegu, mille alla käivad hooletus ja kergemeelsus. 11. Teo toimepanijaks loetakse isikut, kes paneb toime mingi konkreetse kuriteo. 12
Üks päev läks ta kuriteopaika vaatama. Raskolnikov oli ilmselgelt oma mõtted jälle suureks paisutanud ning see ei lasknud tal enam olla see, kes ta kunagi oli. Sellest külaskäigust peale hakkas kõik Porfiri Petrovitsile palju selgemaks saama ning ta teadis, et Raskolnikov on mõrvar. Lisaks sellele, hakkas viimane rääkima ise mõrvast algul tõde, pärast lükkas kõik väited ümber. Inimesed vaatasid tema peale viltu, kuid keegi ei uskunud, et tema oli veretöö toimepanija, välja arvatud Porfiri. Kogu romaani vältel on Roskolnikovi hinges konflikt. Ta ei suuda enam eristada, kus on unenägu, kus reaalsus. Ta aju hakkab sonima ja ta langeb apaatiasse, selle pärast on mõnikord raske aru saada, kas tegu on unenäoga, või reaalsusega. Kuid romaanis on ka väga selgeid unenägusid. Oma esimest unenägu näeb Raskolnikov pargi pingil, natuke enne mõrva. Uni on väga sümboolne, keeruline ja raske. Ta näeb, kuidas ta väikse poisina on oma teel
sisseränne Euroopasse. Kardetakse, et islam pääseb Euroopa Liidu peamiseks usundiks. Islami usu levimist soodustab euroopa riikides olev madal sündimus ja fakt, et eurooplased on muutumas üha enam ilmalikumaks. See on põhjustanud paljudele inimestele meelehärmi. Eurooplased on koguni selle vastu võitlema hakanud. Kõige värskem ning verisem näide võitlusest islami vastu on Norras, Utøya saarel toimunud veretöö, kus julmalt tapeti vähemalt 76 inimest. Tapatöö toimepanija toetas anti- islamiseerimist ja oma manifestis õigustas islami vägivaldset väljajuurimist Euroopas. Nagu S. R. Huntington oma raamatus väitis, on tsivilisatsioonide vahel tekkimas poliitilised ja sõjalised konfliktid. Ta väidab, et konfliktide peamised põhjused on erinevad arusaamad inimeste suhetest ja inimeste omavaheliste suhete tihenemine, mistõttu on konfliktid sagenemas. Tõepõhja on leidnud ka tema väited, et 21. sajandil
asukohamaa karistusseadusest (§6) Karistusseaduse isikuline kehtivus- Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning: 1) välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku karistamiseks; 2) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja (§7) Põhidelikt- tahtlikult lõpule viidud delikt, täideviimine Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus, osavõtt Karistusõiguslik tegu- tegevus, mis vastab süütekoosseisule, on õigusvastane (puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud) ja isik on teo toimepanemises süüdi (§2 lg2).
sotsiaalkindlustuse ja pensionilise kindlustamise suhted. Meetod on autonoomne, kuulub eraõiguse valdkonda. Õiguslik materjal: Eesti Vabariigi töölepinguseadus, Eesti Vabariigi puhkeseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, Kollektiivse töötüli lahendamise seadus, Kollektiivlepingu seadus, Töötajate usaldusisiku seadus. Kriminaalõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele kuritegevuse vastu. Karistuse rakendamisega kuriteo toimepanija suhtes. Kriminaalõiguse normid ja instituudi määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalkaristuse ähvardusel. Kriminaalõiguse kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad ka põhiseaduses. Kriminaalõiguse konkreetsed normid aga on fikseeritud kriminaalkoodeksis. Meie kriminaalkoodeks on kehtestatud 1. juunil. 1992. Kujutab endast ENSV kriminaalkoodeksi parandatud redaktsiooni.
ohver? Igaühest võib saada kiusamise ohver. Ohver võib olla teisest rahvusest. Ohvri füüsiline või psüühiline erinevus. Arvatava seksuaalse suundumuse tõttu. Lisaks veel võib ohver olla vaene, ülekaaluline, halva õppeedukusega, sotsiaalselt ebaküps, pikk, lühike jne. Kes on kiusajad? On kolme liiki kiusajaid: Targad kiusajad, Mitte- nii- targad kiusajad; Kiusajaist ohvrid. Kiusamise tõenäoline toimepanija on: Üksikvanema laps; Võimukast ja autoritaarsest perekonnast pärit laps; Laps, kes pärineb konfliktsete pere- suhetega perest; Halva õppeedukusega laps; Hüperaktiivne laps; Vähese stressitaluvusega laps. Kiusamise põhjused: Vanemate kasvatusstiil; Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves; Kardetakse ise saada ohvriks; Vanematel on vähe aega; Televiisori liigne vaatamine;
vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. KarS § 18 lg 2 Kaudse tahtluse puhul isik möönab seda, et ta võib panna toime süüteo, aga teisel juhul ta tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Siit jookseb see piir, kuidas teha vahet ettevaatamatuse ja kaudse tahtluse puhul. Subjektiivne külg seisneb tahtluses või ettevaatamatuses. Iseloomustab teo toimepanija sisemaailma ja tema psühholoogilist suhtumist konkreetsesse teosse. Neid määratletakse läbi kahe komponendi. Läbi teadmise ja läbi tahtmise. Tahtelist elementi nimetatakse veel ka voluntatiivseks elemendiks. Teadmise elementi nimetatakse veel ka intellektuaalseks elemendiks. Süüteotasandi määramine ja põhjendamine on oluline eksamil. Kindlasti tuleb vaadata kohtulahendeid!!! Võta riigikohtulahend ja ärge edasi mingegi, proovi ise lahendada. Kontrolli, mis keelt kasutate
saajale. ....käsiraha saanud pool on ta kohustatud maksma teisele poolel 2x käsiraha summa tagasi. Karitusseadustik (sündis 2001) Karistatakse teo eest: See vastab süüteokooseisule On õigusvastane Isik on süüdi. Süüteod 1. süüteod: Süüteokooseisu tunnused: Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivsed: TEGU 1.tegevus 2.tegevusetus Subjektiivsed: 1. TAHTLUS 1.1 otsene(kavatsetud) 1.2 kaudne 2.ETTEVAATAMATUS 2.1kergemeelsus 2.2 hooletus. Teo toimepanija : 1) täideviija 2) osavõtja (õhutaja, ässitaja, kaasaaitaja) Süüvõime Alates 14 eluaastast. 1.1 väärteod Rahatrahv, arest 1.2 kuriteod 1.2.1Füüsiline isik Rahaline karistus, vangistus 1.2.2 juriidiline isik Rahaline karitus, sundlõpetamine Kuriteod jagunevad 1astme kuriteod 2astme kuriteod. Karistatav ainuld tahtlik tegu Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine. Karistuse liigid ja määrad. Kuritegu Põhikaristus rahaline karistus 30500 päevamäär
järgi karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus kehtib järgnevatel juhutudel Eesti Vabariigi karistuseadus: 1) välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku karistamiseks 2) tegu on toime pandud Eesti Vabariigi kodaniku või Eesti Vabariigis registreeritud juriidilise isiku vastu või 2 (RT I 2001, 61, 364) §5 4 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti Vabariigi kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist, või välismaalane, kes on Eesti Vabariigis kinni peetud ja keda ei anta välja3 Kui on toime pandud nn maailmakuritegu, võib toimepanija vastutusele võtta see riik, kes süüdlase kinni peab. Maailmakuritegudeks, mis tulenevad rahvusvahelisest lepingust loetakse: Õhupiraatlus; Sõjakuriteod; Rahapesu; Terrorism;
Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime vahendlikult Näiteks: viib teise inimese (poomiseni) enesetapuni. Põhjuslik seos – ei sõltu asjaolust, kas surm saabus kohe või pikema ajajooksul ( näiteks: kannatanu suri hiljem haiglas). Tapmisdeliktide puhul on enam- ja vähemohtlikud (kvalifitseeritud ja privilgeeritud) koosseisud sätestatud erinevates paragrahvides.
Kisas kuritegudeks on isikuvastased kuriteod. Nende alla kuuluvad: mõrv, tahtlik tapmine, mittetahtlik tapmine, kehavigastuste tahtlik tekitamine või sandistamine ja kehavigastuste mittetahtlik tekitamine või sandistamine. Kisas on kuritegu, mille eest on karistuseks ette nähtud samaväärne tegu, mis oli toime pandud kannatanu suhtes (kättemaksuprintsiip).30 Ettekavatsetud mõrv (araabia keeles Qatl al-'Amd) on teise isiku tahtlik tapmine surmava relva või instrumendiga. Kuriteo toimepanija suhtes kohaldatakse kättemaksu. Kui kurjategija on teo ülessetunnistanud, määratkse ohvri või tema pere heaks välja hüvitis.31 Tahtlik üksikisiku tapmine (Qata Shibu'l-'Amd) on instrumendiga, mis ei ole tunnustatud surmava relvana. Selle rikkumise eest karistatakse religioosse ekspansiooniga (lepitus läbi tegude, nagu paastumine, almuste andmine vaestele) ja verejooks. Ohvri perel on võimalus kurjategijale andestada. Lisaks on tapjal keelatud ohvri vara pärandamine.32
vastajatele eelkõige füüs vv-ga (löömine) ning seejärel vaimse vvga. Oluliselt vähem vastajaid peab vv-ks Lähisuhtevv sisaldab kõiki füüs, seks, psühhol või maj vv akte, mis leiavad aset peres, kodus või lapse füüs karistamist, eakalt vanemalt raha äravõtmist ja tema eest mittehoolitsemist. praeguste või eksabikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga Soovitused: Arendada ühist mõistmist perevvst, sellele reageerimisest ja juhtumite menetlemisest ning ühel elamispinnal. rakendada seda nii ametite siseselt kui ka erinevate erialade spetsialistide vahel. Arendada erinevate
asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. Karistusseaduse isikuline kehtivus - Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning: tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja. Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu ja mille toimepanija on teenistuskohustusi täitev kaitseväelane. Karistusseaduse kehtivus teo kohta, mis on suunatud
Sellise vastuolu tingis ajastu ise, kus jumala ja isandate suhted muutuvad samuti nagu nende isandate ja sõltlaste suhted. 11. ja 12. sajandil sai mõjusaks rohuks enesetapmiste ja meeleheite vastu pihtimine. See tähendas, et saadakse oma patud andeks ja saavutatakse lepitus jumalaga. Pärast pihtimist tundus enesetapp terve mõistusega inimese poolt võimatu. Kui siiski peale pihtimist sooritati enesetapp, eeldas kirik, et toimepanija oli hullumeelne. Keskaja levinumad viisid enesetapmiseks olid poomine, uputamine, noaga tapmine ja surnuks kukutamine. Meessoost enesetapjaid oli kolm korda rohkem kui naisi. Kaks kolmandikku enesetappudest leidis aset öösiti. Enesetappe toimus kõigi ühiskonnakihtide seas. 2.4 Suitsiidid renessansiajal Renessansi algusaja religioossed segadused ei pehmendanud suitsiidi hukkamõistu sugugi, vaid võis täheldada suhtumise teatavad karmistumist. Renessansi algusaegade sotsiaalsed ja
tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas, kodus või praeguste või endiste abikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga ühel elamispinnal. Perevägivalla alla mahuvad järgmised olukorrad: · praeguse/endise abikaasa/elukaaslase vastu suunatud vägivald - paarisuhtevägivald; · laste väärkohtlemine; · vägivald (vana)vanemate suhtes; · õdede-vendade omavaheline vägivald. Perevägivalla mõiste ei määratle ära sündmuse toimu mise kohta. Vägivallajuhtum võib aset leida
Isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Menetuslik immuniteet isikud nimetati ametisse (Riigikoguliikmed, president, valitsuse liikmed jne enamusehäältega võidakse ära võtta immuntieedi siis on tavaline menetlus) , kuid immuniteet kehtib vaid ametiajal kaitseb neid. Kuritegusid ei sooritata, eksameid sooritatakse! Kuritegusid pannakse toime. Teo toimepanija (§ 20) - Teo toimepanijad on 1) täideviija ja 2) osavõtja. Täideviija (§ 21) vahetu ja vahendlik täideviija. Inimene paneb süüteo toime 1) ise või 2) teist isikut ära kasutades. Kurikaga teist inimest pekstest kasutatakse vahendit, kuid kui teine inimene sinu jaoks kedagi peksab, et midagi teeks talle midagi on vahendlik. Kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad)
kahjustavaks. Välja saab tuua kolm olulist faktorit, mille järgi võib tegu kategoriseerida väärkohtlevaks või mitte: 1. lapse vanus; 2. vanema kavatsus; 3. sündmuse toimumise kontekst. 4 Lapse seksuaalne väärkohtleja ei pea alati olema täiskasvanu: ema, isa või keegi teine. Mõnikord osutub selleks ka veidi vanem laps: näiteks õde või vend. Seega peetakse üheks oluliseks seksuaalse väärkohtlemise kriteeriumiks toimepanija ja ohvri vanusevahet. Mõned autorid peavad kriitiliseks vanusevaheks vähemalt viis aastat. Siin tuleb aga silmas pidada seda, et paljude laste bioloogiline vanus ja eakohane arengutase võivad olla erinevad. Ruth Soonets (1997) liigitab seksuaalse väärkohtlemise kaheks seksuaalne ärakasutamine ja seksuaalne vägivald, mis erinevad toimepanija kavatsuse poolest. Esimene, seksuaalne ärakasutamine, sisaldab lapse mittevägivaldset seksuaalobjektina kasutamist, et rahuldada oma suguiha
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Anastasia Panfilova Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas Referaat Juhendaja: õpetaja I. Prees Rühm: RDKR-21 Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.KURITEGEVUS.................................................................................................................3 2.KURITEGUDE TÜÜBID................................................................................................... 4 2.1.Tapmine..............................................................................
tööriistade valmistamine, 2)keel, 3)ratsionaalse mõtlemise oskus ja 4)kultuur.Olen isiklikult pigem vastu, et loomadel pole selliseid tunnused. Kuna väga paljud loomad kasutavad erinevaid tööriistu( kive, oksi vms), et oma eesmärki saavutada. Sama ka keelega, erinevalt inimestest neil pole küll grammatika reegleid, kuid omavahel suhtlemiseks kasutavad nad siiski mingit keelt.Ratsionaalse mõtlemisega on nii, et selleks kaldudakse pidama tegusid, millele nende toimepanija suudab nendele seletust anda. Ilmselgelt ükski loom seda ei suuda, kuid see kehib samahästi ka paljude inimeste kohta. Ka kultuur on osa igast liigist,kus põlvest põlve jagatakse tarkusi edasi oma järglastele. Selge on see, et üldiste tunnuste alusel ei piisa inimese eristamiseks loomast! 4.INIMVAIM JA AJU: KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED 1.Loetlege millistest osadest peaaju koosneb. -Ajukoor,keskaju,väikeaju,piklikaju,ajuripats,ajusild,nägemisnärv,mõõnkeha,talamus ja hüpotalamus.
oluline, kui seda pole, siis on raske hiljem ära tunda. (hindajapõhine) Vahel ei öelda tunnistajatele otseselt, et äratundmiseks esitamise reas ei pruugi olla teo toimepanijat. Segajad on halvasti valitud. Isik, kes äratundmiseks esitamise rida esitleb teab, milline on kahtlusalune. (süsteemipõhine) 10. Kuidas relva olemasolu mõjutab isiku äratundmist? Stress tase? Enesekindlus? Äratundmise kiirus? Relva olemasolu tunnistajad tunnevad kuriteo toimepanija ära vähem täpselt, kui toimepanijal oli relv. Juhib pealtnägija tähelepanu kuriteo toimepanija käes olevale relvale, mistõttu pööratakse vähem tähelepanu teistele detailidele, viies hiljem neid meenutades mäluhäireteni. Stressitase mõjutab isiku äratundmist negatiivselt Enesekindlus kui tunnistaja on enesekindel, võib see näidata tema isiku ära tundmise ebatäpsust. 11. Milline on laste ja täiskasvanute erinevus äratundmisel?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 0.1 Tapmine..................................................................................................................... 4 0.2 Varavastased kuriteod................................................................................................4 ...
Talurahva hulgas eksisteeris arhailine õigus kuni 19. sajandini. Arhailine õigus ei vaja kirja panemist. Arhailises õiguses pole indiviide, Maila Rumessen JU148 on hõimu liikmed. Trahvi maksab sugukond tervikuna. Omasid hoiti, igavõõras oli vaenlane. Ka abielu puudutas kaht sugukonda, mitte kahte isikut. Oluline oli manne e tõotus. Jumal oli kõrgeim, ainult tema oli karistaja. Õigusrikkumises pole tähtis toimepanija vaid tegu. Kõige suuremad muutused toimusid perioodil antiikajast lokaalõiguseni. Sugukonnad hakkasid lagunema ja sellega kadusid sugukonnaõigused. Peamiseks põhjuseks võib lugeda seda, et võim hakkas minema üle sugukondadelt keskvõimule. Inimene ei samastanud ennast enam sugukonnaga, vaid millegi suuremaga. Algas ühiskondlik kihistumine. Ühiskonnal oli vaja uut tüüpi organisatsiooni riiki. Arhailine riik arenes kahes erinevas suunas: despotism ja piiratud monarhia.
lõpuleviimine /kas tema sai kuidagi katkestada kuriteo toimepanemist ja lõpuleviimist. Kui jõuame järeldusele et isikul oli reaalne võimalus katkestada seda, siis on tegemist täideviijaga. Isik, kelle tahtel ja teol ei olnud mõjutada reaalset lõpuleviimist ei ole täideviija. Nt palgamõrvas keegi tellib teise isiku tapmise, maksab selle eest raha ja annab talle püstoli, siis see kas see tapmine pannakse toime või mitte ei sõltu tapmise tellijast ja toimepanija võib ostustada kas ta laseb või ei lase. Kihutaja ehk kes mõrva tellis võib järgi joosta ja öelda, et ära tee, aga reaalne võimalus tapmine tegemata jätta on isikul, kellel oli taparelv. Täideviija on see, kes valitseb tegu ja valitseda on võimalik: 1)valitsemine tegevusega – ehk kui inimene ise teebki selle teo ja täidab koosseisutunnused - üksiktäideviimine 2)valitsemine ülekaalukalt- üks inimene omab teise isiku üle sellist
· Maismaal · Saartel · Veekogudel · Territoriaalvetes · Maapõues · Õhuruumis Eesti kohal · Piiratuna välisriigi diplomaatilise esinduse territooriumil 2. Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil olenemata asukohast. 3. Väljaspool EV territooriumi, kui: · välislepingu alusel on taotlus isiku karistamiseks · tegu on Eesti füüsilise või juriidilise isiku vastu või · toimepanija oli EV kodanik või sai selleks pärast toimepanemist · välismaalane, kes on Eestis kinnipeetud ja teda ei anta välja. Toimepanemise kohta õigusest sõltumata kehtib eesti Karistusõigus väljaspool Eestit toimepandud kohta: Kui: · esimese astme kuritegu ja · kuritegu kahjustab Eesti elanikkonna elu ja tervist (suunatud laia elanikkonna vastu) või · kahjustab Eesti riigivõimu ja kaitsevõimet või keskkonda.
toime pandud kodu- või välismaal. 3) Passiivse isiku printsiip sellisel juhul riigid väidavad, et neil on kriminaaljurisdiktsioon nende kuridegude suhtes mis on suunatud nende kodanike vastu välismaan ning seda olenemata sellest, et kuriteo toimepanijaks on välismaalane. 8 4) Kaitse printsiip lubab riigil karistada nende tegude eest, mis on suunatud tema julgeoleku vastu ning seda olenemata vastava toimepanija kodakondsusest ja toimepanemise kohast. 5) Universaalsuse printsiip riigid omavad teatud kuritegude puhul jurisdiktsiooni, ilma et riigid omaksid seost kuritei toimepanemise koha, toimepanija või kannatanuga. 6) Aut dedere, aut iudicare printsiip kohustab asjaomases rahvusvahelises lepingus defineeritud kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku kinni pidanud riiki kas andma isiku välja mõnele teisele riigile, kellel on tema suhtes
asukohamaa karistusseadusest. Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, ja seda teo toime panemise koha õigusest sõltumatu, kui see tulened välislepingust või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati: 1) Eesti elanikonna elu ja tervist või 2) Eesti riigivõimu teostamis või 3) kaitsevõimet või 4) keskkonda või 5) toime on pandud nn maailmakuritegu, mille eest vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele võib toimepanija vastutusele võtta riik, kes süüdlase kinni peab. Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toime pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu. Süüteod on kuritegu ja väärtegu. Väärtegu on karistuseadustikus või muus seaduses sättestatud süütegu, mille eest on
materiaalõigusenormi ja süüdimõistmist põhjendava faktilise aluse olemasolu.56 ,,Õigusakti alusel" on täidetud karistusjärgse kinnipidamise regulatsiooni jõustamisega karistusseadustikus, kriminaalmenetluse seadustikus ning vangistusseaduses. Asjakohaseks materiaalõigusnormiks konkreetsel juhul on KarS §-d 87² ja 87³ ning faktilisteks asjaoludeks on korduvate kuritegude toimepanemine ning nende toimepanija ohtlikkus, mida hinnatakse igal üksikul juhul eraldi vastavalt KarS-s sätestatud kriteeriumidele. Lisaks eelnevale tähendab seaduslikkuse nõue ka seda, et kinnipidamine on õigustatud vaid vabaduskaotusliku sanktsiooni täideviimiseks ning ei millekski muuks. Mõiste ,,süüdimõistev kohtuotsus" välistab preventiivse ja üldistel julgeolekukaalutlustel kinnipidamise. 57 Karistusjärgne kinnipidamine on aga olemuselt just preventiivne kinnipidamine. Samuti on
-rahatrahv -Vangistus alates 5-20a või eluaegne -arest II-astme kuritegu Süütegu Süüteokooseis -objektiivsed -subjektiivsed Objektiivne tunnus-on seaduses kirjeldatud Tegu/tegevus tegevusetus Ja sellega põhjuslikus seoses oleva tagajärg Subjektiivsus tunnus Tahtlikus/kavaedud(otsene) kaudne Ettevaatamatus/kergemeelsus hoooletus Teo toimepanija 1) Täideviija 2) Osavõtja/kihutaja kaasaitaja Süüvõime Alates 14 Karistuse liidud ja määrad Kuritegu->karistus->rahaline karistus Rahalist karistust võib määrata ka lisakaristusena koos vangistusega Juriidilisele isikule rahaline karistus 50000-250mln.kr Väärtegu Rahatrahv 3-300 trahviühikut Trahviühiku baassumma on 60kr Juriidilise isikule 500-50000kr Lisakaristused füüsilisele isikule 1. Tegutsemiskeeld(kuni 3a) 2
Vaesus jaotub2 -ks : 1. Absoluutne e.primaarne vaesus 2. Suhteline e.sekundaarne vaesus Absoluutne vaesus rahuldamata on esmatähtsad vajadused,st. puudub toit ja peavari Suhteline vaesus elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elutaseme. 2. Tööpuudus Inimestel puudub töö ning nad ei leia ka seda. Tööpuudus on enamlevinud majandusnäitaja. 3. Kuritegevus See on kuritegude toimepanek. Toimepanija on kurjategija. Kuritegevuse peamiseks allikaks on suhteline vaesus. 4. Alkoholism See on haigus, kus organismil tekib sõltuvus etanooli järgi. 5.Kodune vägivald See on , kui üks pereliikmetest kasutab teiste pereliikmete peal füüsilist vägivalda. 6. Narkomaania See on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. 7
Vaesus jaotub2 -ks : 1. Absoluutne e.primaarne vaesus 2. Suhteline e.sekundaarne vaesus Absoluutne vaesus rahuldamata on esmatähtsad vajadused,st. puudub toit ja peavari Suhteline vaesus elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elutaseme. 2. Tööpuudus Inimestel puudub töö ning nad ei leia ka seda. Tööpuudus on enamlevinud majandusnäitaja. 3. Kuritegevus See on kuritegude toimepanek. Toimepanija on kurjategija. Kuritegevuse peamiseks allikaks on suhteline vaesus. 4. Alkoholism See on haigus, kus organismil tekib sõltuvus etanooli järgi. 5.Kodune vägivald See on , kui üks pereliikmetest kasutab teiste pereliikmete peal füüsilist vägivalda. 6. Narkomaania See on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. 7
upub,“ vastavad teised. Vanapapi uppuski ära. Kas noormehed panid toime kuriteo? H: §113 Obj k: surm vette lõkkamise järel- OLEMAS 3 Subj k: kaudne tahtlus OLEMAS Õigusvastassuts välistavad asjaolud- EI OLE Süüd välistavad asjaolud: EI OLE V: koosseis on olemas. §58 lg 10- grupp on alates 2 inimest- grupi poolt- süüd raskendavad asjaolud Kui on kaasus kus on rohkem kui yks toimepanija siis esimese asjana pyyda ära määratleda kas tegemist on kaastäideviijatega või onyks või ka kaks või rohkem täodeviijat ja yks on kas kihutaja või kaasaaitaja. Kaastäideviimine- yhine kooskõlastatud toimepanek. 1. koos teevad plaani ja koos viivad ellu jakõik teevad kõike.- kõik täidavad kuriteo koosseisu. Kõigi käitumine vastab §113 kõigile tunnustele. 2. A teeb 1, B teeb 2 ja C teeb 3= ABC üks täidab yhe koosseisu tunnuse, teine teise ja
" ,,Las upub," vastavad teised. Vanapapi uppuski ära. Kas noormehed panid toime kuriteo? H: §113 Obj k: surm vette lõkkamise järel- OLEMAS 3 Subj k: kaudne tahtlus OLEMAS Õigusvastassuts välistavad asjaolud- EI OLE Süüd välistavad asjaolud: EI OLE V: koosseis on olemas. §58 lg 10- grupp on alates 2 inimest- grupi poolt- süüd raskendavad asjaolud Kui on kaasus kus on rohkem kui yks toimepanija siis esimese asjana pyyda ära määratleda kas tegemist on kaastäideviijatega või onyks või ka kaks või rohkem täodeviijat ja yks on kas kihutaja või kaasaaitaja. Kaastäideviimine- yhine kooskõlastatud toimepanek. 1. koos teevad plaani ja koos viivad ellu jakõik teevad kõike.- kõik täidavad kuriteo koosseisu. Kõigi käitumine vastab §113 kõigile tunnustele. 2. A teeb 1, B teeb 2 ja C teeb 3= ABC üks täidab yhe koosseisu tunnuse, teine teise ja
Laevadel on üldiselt kaks peaankrut, üks samasuur ankur on varuks. Osadel laevadel on ka abiankrud, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtud asendis paeankrutel seismise ajal. 2. Leavapere liikme süüteo arutamise kord merereisi ajal Kui laevapere liiget kahtlustatakse kuriteo toimepanemisel, arutatakse seda tegu ja langetatakse otsus 14 päeva jooksul, komisjoni koosneb kolmest laevapere liikmest. Komisjoni esimeheks on kapten, kui kuriteo toimepanija kuulub laevapere juhtkonda ,siis teised kaks liiget määrab kapten. Kui teo toimepanija ei kuulu juhtkonda, siis nimetab ta ühe komisjoni liikme laeva juhtkonda kuuluvate inimeste seast ja teise valivad laevapere liikmed. Komisjoni esimees nimetab laevapere liikmete hulgast protokollija. Teo arutamisel on süüalusel õigus anda seletusi. Komisjoni liikmed võivad esitada küsimusi nii süüalusele, kui ka teistele, kelle ütlustel võib arutamisel tähtsust olla.
--1.Kuidas vabanes Saksamaa Versaille´i rahulepingust ? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. ( Saksamaa territooriumi loovutamine umbes kaheksandiku võrra,sõjaväe vähendamine,keelati lennuväe ja allvelaevade omamine,laevastikke piirati,reparatsiooni maksud võitjariikidele ). Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu. Sellega alustas Saksamaa on sõjatööstuse arengut ja hakkas looma uut armeed. Selline toiming andis juba aimduse, et Saksamaa...
kohustuslik. (3) Erandina võib kohus konfiskeerida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta: 1) on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel, 2) on omandanud vahendi, aine või eseme täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või 3) teadis, et vahend, aine või ese võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Millisel juhul saab asitõendist rääkida? Asendamatu objekt kui see rahapakk on asendamatu objekt ja me teame, mis kuriteo käigus saadud raha see on. Peab saama omistada tõenduslikku väärtust. § 124. Asitõend
See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. FÕ normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. FÕ põhimõttelised seisukohad on väljendatud põhiseduses ja eri seadustes. Kasutab aurotitaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanija suhtes. Üldisemad põhimõtted sisaldusvad põhiseduses, karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Kasutab autoitaarset reguleerimismeetodit. 5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel. KPÕ üldised
Teatud juhtudel peab objekti analüüsima. Nt § 199 nõuab mitte lihtsalt asja, vaid vallasasja. Sellisel juhul tuleb analüüsida, kas tegemist on vallasasjaga. § 116 korral peab olema ründeobjekt sündiv või asjasündiv laps. Näiteks § 113 ei räägi midagi objekti kohta, sel juhul ei ole mõtet seda ka analüüsida. Subjekti küsimusel tuleb samuti peatuda siis, kui koosseisu nõuab seda. Süüteo subjekt on teo toimepanija. Subjekti üldtunnused (east ja vaimsest tervises tulenev süüvõime) loetakse süü alla kuuluvaks ning ei kuulu käsitlemisele koosseisu tasandil. 3.3. Tegu: tegevus kui aktiivne teovorm, teo väline asjaolu ehk teomodaliteet Tegu on vajalik iga koosseisu juurde, see on süüteokoosseisu põhiosa. Teovorm võib olla aktiivne või passiivne. Inimese vastutust ei tohi analüüsida mitmekaupa. Üks neist peab olema alati täideviija
toimepanemises. Vägivalla kasutamisega on A puhul tegemist ekstsessiga, seega vastutab ta selle eest ainuisikuliselt. Järeldus: A vastutab KarS § 25 - § 200 lg 1 järgi, kuid tema surma tõttu ei ole alust seda menetleda (3 punkti) 2. B tegevus B tegevuse puhul on põhiprobleem selles, kas tegemist on kaastäideviimise või kaasaaitamisega. a) Lg 2 p 5 vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes (objektiivne kriteerium) ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest (subjektiivne kriteerium). Antud juhul on see koosseisutunnus Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 täidetud, kuna võõra vallasasja äravõtmine toimus pargis, päise päeva ajal, kolmandate isikute juuresolekul ning vähemalt ohvriks osutanud naisterahvas sai aru, et temalt üritatakse võtta käekott
Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimu-alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamine koosneb erinevatest staadiumidest, mille kohta kehtib reegel, et järgmine ei saa olla ilma eelmiseta. Esimene staadium- tehingu olude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. (Mis ja kuidas toimus teo toimepanija, kannatanu, kurieo koht, viis, vahendid jne) Teine staadium- õigusnormi valik ja analüüs. Määratakse rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. (nt tervisekahjustuse puhul võib seda määratleta erineva karistusseadustiku vastava paragraafi erineva punkti järgi.) Kolmas staadium- on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Neljas staadium- on asjas tehtud pysise täitmise tagamine.
Arvuti riistvara või tarkvara vargust või hävitamist; Vandenõu/plaani, kasutada süüteo sooritamiseks arvuti ressursse; Kindlat kavatsust ebaseaduslikult hankida informatsiooni või materiaalset vara, kasutades selleks arvutite abi. Arvuti kasutamise võimalusega saavad pettuste toimepanijad varastada rohkem, kiiremini ja väiksema vaevaga. Näiteks miljonite dollarite varastamiseks ei pruugi kuluda rohkem kui mõni sekund ning teo toimepanija leidmine on väga ebatõenäoline. Seetõttu on küberpettusi mitmeid kordi raskem tuvastada kui teisi pettuseid. Arvutisüsteemid on küberkuritegude suhtes kaitsetud erinevatel põhjustel. Järgnevalt on toodud välja põhilisemad: 7 Ettevõtete/asutuste andmebaasidesse on koondatud väga palju andmeid. Andebaasidesse ligipääsemisel on võimalik vähese ajaga varastada, hävitada või
Vastavalt seadustikule määratakse sellisel juhul isikule rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.14 2004. aasta jaanuaris jõustunud seadusmuudatuse kohaselt tõsteti karistuse ülemmäär ühelt aastalt kolmele, seega muudeti karistuse skaalavahemik laiemaks. Vastavas paragrahvis toodi isikukaristusõiguse muudatus sisse 1. jaanuaril 2004 jõustunud seadusemuudatusega, mil §183 muutus kahelõikeliseks, kus kvalifitseeritud koosseisu puhul on toimepanija varasem kuritegelik minevik kui vastutust raskendav ajaolu. Suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemist on käsitletud karistusseadustiku §-s 184. Kuriteo toimepanemise eest nähakse ette ühe- kuni kümneaastane vangistus. Tegu on narkokuritegevuse vastu võitlemise põhiparagrahviga. 15 Kui aga tegu on toime pandud, sarnaselt eelmises paragrahvis käsitletule, grupi või juriidilise või faktilise
füüsilised isikud olenemata kodakondsusest, sealhulgas ka välisriikide kodanikud, kellel puudub välislepingust tulenev immuniteet, ning eraõiguslikud juriidilised isikud. Eesti karistusõigus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eesti seaduse järgi kuritegu, kuiteo toimepanemise kohas on see tegu karistatav (või kui seal ei kehti ükski karistusõigus ) ning see on toime pandud Eesti kodaniku või juriidilise isiku vastu või teo toimepanija oli Eesti kodanik või ta sai selleks pärast teo toime panemist või selleks oli välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja välisriigile (§ 7 lg 1). Eesti karistusõigus kehtib väljaspool Eestit toime pandud kuriteo kohta, mille toimepanijaks on teenistuskohuseid täitev kaitseväelane. Küsimusi enesekontrolliks 1. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? 2. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
