KORDAMISKÜSIMUSED ,,JURISPRUDENTS" 1. Jurisprudentsi mõiste ja seos õiguse rakendamisega. (lk 50 55) ...see tegeleb õigusnormide sisu ja väljaselgitamisega. Õigusnormidel on kaks erinevat aspekti, sisemine ja väline. Sisemise vaatenurga esindajad on kohtunik ja haldusametnik. Nad töötavad süsteemis selle osadena, rakendades õigusnorme konkreetsete tegude ja sündmuste puhul. Väljaspoolt vaadeldes võib see ise olla uurimise onjektiks. Teadlane asetab uuritava objekti vaatluse alla näiteks laboratooriumi tingimustes ja teeb selle kohta järeldusi, olemata ise objekti osaks. Õigusteadlane on nagu välise ja sisemise vaatenurga vahemaal, tema huvi on suunatud normidega, mis on kehtiv õigusena. Üldiselt on õigusteaduse alal tegeleva inimese huvitatus teadmistest siiski lähedasem kohtuniku kui ühiskonnateadlase omale. Õigusteadus on normide uurimise teadus. Õi...
Kui õiguse subjekt ei taba ära mõne normis esineva sõna tähendust, siis tekivad normist tulenevate õiguslike tagajärgede elluviimisel tõsiseid raskusi. Seaduslik tehnika püüab siin olukorda leevendada spetsialiseeritud õigusnormide loomisega-need kuuluvad mittetäielike õigusnormide hulka ja õigusliku jõu omandavad seoses teiste õigusnormidega. Õiguse „täpsus“ võib erineda tavaarusaamadel põhinevast sõnade tähendusest. ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS Õiguse realiseerimisest ehk kasutamisest, kinnipidamisest ja rakendamisest on huvitatud ühiskond tervikuna. Õiguse realiseerimisele selle tulemuslikkuse mõttes saab kaasa aidata jurisprudents- õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust just normatiivsest askeptist ja tegeleb seepärast normi “mõttega“. Teadus õigusnormidest. Arusaamade süsteem kehtivas õigusest, mis teeb ülestähendusi kehtiva õiguse kohta. Õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel eksisteerib tihe seos.
Arenes rooma riigis kehtivaks õigussüteemiks Ajalooline käsitlus lõpeb 6. sajandiga Orjanduslikus ühiskonnas domineeris tavaõigus Ajalugu Sünnikohaks Rooma Ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust Lisandusid suhted abielu, pärimuse ja igapäevaste tehingute aladel Rooma õigus oli muutunud universaalseks, kuna selle sisus oli elemente mitmete rahvaste õigusest Viimistletud koju andis Rooma õigusele klassikaline ajastu, 2. ja 3. sajandi jurisprudents Kuid lõpliku kuju sai see keiser Justinianuse seadustekogus Kokkuvõte Eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kojundamisel Ka tõnapäeval loetakse juristidele Rooma õiguse tundmist vajalikuks
tagajärg võib ikkagi tulla. Pingeseisund võib tekkida ka sellest, et elulisi asjaolusid kirjeldatakse igapäevakeeles. Seadus on liiga abstraktne ning konkreetne faktiline tegelikkus ei kuulu nimistusse, kuigi peaks, siis tekib pingeseisund. 3. Õiguse realiseerimine ja õigusteaduse osa selles. Õiguse realiseerimisest on huvitatud ühiskond tervikuna, sest omavoli tekitaks kaose. Realiseerimisele saab kaasa aidata ka jurisprudents. Realiseerimise ja jurisprudentsi vahel on tihe seos: jurisprudents on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust normatiivsest aspektist ja tegeleb normi ,,mõttega". Jurisprudentsi meetodiõpetus ongi normatiivsete lausete keel. Jurisprudents on teadus õigusnormidest. Normatiivse kehtivuse all mõeldakse seal seda, et on olemas käitumisnõude määr, seotus, kohustuslikkus, millega saab inimkäitumist mõõta. See erineb normi faktilisest
sotsioloogia; Õe ajalugu ja Õe filosoofia. Kõik need küsimise viisid on seotud Õliku praktikaga ehk Õliku tegelikkusega. Kui küsida ühe ja sama asja kohta erineva kvaliteediga küsimusi, siis saame ka eri vastuse. Õlik tegelikkus tarnib toormaterjali ja niisamuti ootab see Õlik tegelikkus abi metatasemelt. Õe kohta saab esitada küsimusi ka mitte ainult horisontaalselt. Õt peab tundma õppima mitmetasandiliselt: Õlik praktika ↔ Praktiline (dogmaatiline) Õteatud jurisprudents ↔ Jur. meetodiõpetus ↔ Üldine õpetus Õteadusest/Õe teooria ↔ Lingvistika, Õlingivistiga ↔ Sotsioloogia, Õlik sotsioloogia ↔ Filosoofia (Õe, riigi ja sotsiaalne filosoofia), Õe loogika. 1. 2. Õiuse tunnetusviisidest I. 2.1. Õe filosoofia kui Õe tunnetusviis Hea ja õiglase Õe järgi on ikka ja alati küsitud. Õ f tegeleb juriidil põhimõttel küsimustega. Nende põhimõtteliste küsimuste tunnetamisega, nende üle diskuteerimisega, küsimustele vastuste leidmisega
Kuidas mõtlesid rooma juristid ja mida me oleme rooma juristidelt üle võtnud Aines: AKJ6329.YK Euroopa õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: Peeter Järvelaid Tallinn 2018 ,,Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust , mis Rooma kui linn-riigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õiguse süsteemiks." 1 Just Vanas-Roomas ilmus jurisprudents. Kuna Rooma õigussüsteem kujunes välja siis oli vaja inimesi, kes saavad seda rakendada igapäeva elus ja sellisteks inimesteks olid peamiselt- juristid. Ajaks, millest peale puhas- rooma õigus esineb on 7. Sajand e.m.a ja rooma õiguse ajalooline käsitlus lõpeb 6. sajandiga. Tänapäevane eesti õigussüsteem algusest peale baseerub rooma õigusel ja see tähendab seda ,et eesti juristid peavad palju üle võtma rooma juristidelt
Mida täpsemalt on õigus formuleeritud, seda kindlamini ta ka inimkäitumises realiseerub. Õiguse realiseerimine on tihedalt seotud õiguse efektiivsuse või õiguse tulemuslikkusega. Õiguse realiseerimine toimub õiguse kasutamisel ja õigusest kinnipidamisel üaljukordsete inimkäitumise akide kaudu. Riiklikult organiseeritud ühiskonnas, kus teatud osa inimkäitumisest reguleerivad õigusnormid, on omavoli lubamatu. Õiguse realiseerimisele selel tulemuslikkuse mõttes saab kaasa aidata jurisprudents. Jurisprudents on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust just normatiivsest aspektist ja tegeleb selle normi ,,mõttega". Jurisprudents on tegu keelelisest väljendist arusaamisega tema normatiivses tähenduses. Jurisprudents on normi keelestarusaamise teadus. 2. Õiguse realiseerimist mõjutavad tegurid. 3. Õiguse realiseerimine ja õigusteaduse osa selles. 4. Õiguse realiseerimise vormidest: õiguse kasutamine, õigusest kinnipidamine (järgimine), õiguse
Kas õigus peab olema õiglane ESSEE Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula ütleb ,,Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel..., mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele..." (Eesti Vabariigi põhiseadus 1992). Mõiste ,,õiglus" on sätestatud põhiseaduses, mis on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument. Kaasaaegse õigusriigi kontseptsiooni põhisisuks ongi sisult õiglane õigus, kuid on juba Vana-Rooma ajast pärit jurist Celsus ütles, et ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst". Samas on nii sõnal ,,õigus", kui ka sõnal ,,õiglus" eksisteerivad mitmeid erinevaid tähendusi ning juristide ja tavakodanike arusaamad nendest mõistest ei pruugi kattuda. Oma essees ma üritan käsitleda õiguse ja õigluse suhet juriidilises aspektis, ehk enne peab nende...
Sama raske kui vastata Pilatuse küsimusele, mis on tõde. Roomlased tähistasid õidust sõnaga ius. Ilmselt on see seotud vande ja tõotusega, mida tähistas sõna iurare. Eesti keeles sirgejoonelisus, sisaldab kõiki neid termineid ja viitab ka millelegi õigele. Eesti keeles on õigus traditsiooniline, millegi parema , sirgejoonelisema tähendus.Õigus on see, mis on tõde ja tõde on see, mis on õigus. Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents. Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiglus ja headus ei ole samased katekooriad. Samas sisaldab õigus endas nii headust kui õiglust. Õigus ei ole reeglite mehaaniliine käsitlus, vaid seisneb huvid ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. Celsuse tänapäeva käsitlus: õigus on teadus heast ja õiglasest. Õigusteaduses on kesksel kohal hea ja kurja probleem , tegemist on sügavalt eetilise teadusega
Mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas. Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe. Etapid: 1) Glossaatorite koolkond – 12.-13. saj; 2) Konsiliaatorite koolkond – 14.-15. saj; 3) Humanistlik jurisprudents – 16. saj; 4) Usus modernus pandectarum – 17. saj; 5) Ratsionalistlik loomuõigus – 18. saj; 6) Ajaloolina koolkond – 19. saj. Loomuõigus Page 1 Loomuõigus on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi
õiguse asendas sotsialistlik. Kogemuslik funktsioon ehk teadasaamine olnust. Aitab üldse paremini mõelda järele inimese ja tema tegevuse üle maailmas (osaliselt õiguse filosoofia). See annab võimalusi võrrelda tänapäeva ja olnud õigussüsteeme ning näha alternatiivseid võimalusi ja funktsionaalseid seoseid. Teadasaamise funktsioon laias plaanis võimaldab näha seoseid ja suhteid õigusinstituutide ja koguni õiguskordade vahel. 2.4. Õigusdogmaatika e praktiline õigusteadus e jurisprudents Vanim õigusteaduse osa, tekkis III saj. e.Kr Roomas. Jurisprudents uurib kehtivate normide sisu ja süstematiseeritust. Siia kuulub näiteks ka võrdlev õigusteadus. Teadust kehtivast õigusest võiks nimetada õigusteaduse haruks, mis tegeleb kehtivate normide tõlgendamise ja süstematiseerimisena. Tõlgendamine on sisu selgitamine. Jurisprudentsi ja õiguspraktika juures eristuvald selgelt väline ja sisemine aspekt. Õigusteadlane
Võib eristada vähemalt nelja õigusteaduste hulka kuuluvat uurimisala – õigussotsioloogia, õigusdogmaatika, õiguse ajalugu ja võrdlev õigusteadus. Mis on teadus kui selline? iga õpetus, mis on on süsteemselt korrastatud terviku tunnetamine. Narits rõhutab veel, et teaduse ülesanne on toota uut teadmist. Õigusteadus on tüüpiline teadus. Õigusteadus hõlmab mitmeid teadusi õigusest – õiguse sotsioloogia, õiguse ajalugu, õiguse filosoofia, õiguse teooria ja jurisprudents (e õiguse dogmaatika). See on võimalik, sest õigus on kompleksne fenomen. + omavahelised seosed. Õigusteadusest saab rääkida seoses Rooma riigi õiguskorra kujunemisega. Rooma õigusteaduses seadusel erilist rolli ei olnud (seega sarnane pigem common law’ga). Rooma õigusteaduse hiigelhooneks on „Corpus Iuris Civilis“. Õigusteaduse metodoloogia. Narits, lk 9 jj Õigusteaduse eesmärk on sellise sotsiaalse fenomeni nagu õiguse tundmaõppimine (lühidalt)
Preetor hakkas korrigeerima endist õigust-seda seal kus käibe vajadused olid üle kasvanud vanadest kviriitliku õiguse normidest. Edikti andmisega vana seadus muutus sisutuks.- paljaks õiguseks-ius nudum quirutium Tsiviilõiguse järgi on isikul hagiõigus –õigus kohtu pool epöörduda Ediktiga kujundatud õiguse puhul, on isikul õigus seepärast, et talle on võimaldatud hagi esitamine. ILMALIK JURISPRUDENTS Rooma juristid tõlgendasid ja täiustasid õigust. Dies fasti-päevad millal lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine Dies nefasti- päevad millal ei ole lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine Ilmaliku jurisprutentsi kiire arengu põhjused: 1. Õiguse range formalism nõudis õigustehingute sooritamisel ja hagide esitamisel alatist ettevaatust ja vastavate normide tundmist
poliitilised programmid. Haldusriik ülemäära suure ametnikkonna ja haldusinstitutsioonide mõjujõuga riik. Politseiriik on riigi valitsemisvorm, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude ametkondade omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. 35. Polütsentriline õigus - riik ja õigus ei ole lahutamatud. 36. Jurisprudents Jurisprudents on praktiline või vähemalt sellele lähedane teadus. Ladina keeles jurisprudentia teadmine õigusest. Kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes nt õigusteadus, õigusfilosoofia (ka inglise keeles) ning õigusteooria. 37. Õiguse üldakt Õiguse üldakt e. normatiivakt, akt mis sisaldab õigusnorme. Õigustloova aktina ehk õiguse üldaktina tuleb mõista õigusnorme ehk üldkohustuslikke abstraktseid käitumiseeskirju sisaldavaid
tegevust õiguse rakendamine. · Õigust peavad realiseerima kõik õiguse subjektid. Õiguse rakendamise olemus · Rakendamiseks peavad olema rakendamis alused ja erisubjektid. · Alus: 1. riigi õigustrakendav tegevus 2. õigusrikkumine Sünnib õiguse rakendamise akt, mis aitab realiseerida subjektiivseid õiguseid ja juriidilisi kohustusi. Õiguse realiseerimine ja jurisprudents · Õiguse realiseerimise vahendatud viis on kõige enam õigusteadusega seotud. · Õiguslik praktika ehk õiguslik tegevus: 1. jurisprudents ehk õigusdogmaatika 2. õiguse sotsioloogia 3. õiguse ajalugu 4. õiguse filosoofia · Õigusteadus on väga praktilise sisuga teadus. · Õiguse rakendamist väljendatakse sageli sõnaga subsumeerimine. · SUBSUMEERIMINE T R T iga juhuse osas kehtib R S=T S on sarnane T S R S osas kehtib R
Pooldajad tähistavad õigusdogmaatikat ka kui praktilist õigusteadust. Seda sellepärast, et just õigusdogmaatika seisab õiguse mitmetasandilise tundmaõppimise kontekstis õiguspraktikale kõige lähemal ja on tunnetuslikus plaanis selle tegelikkusega kõige otsesemalt seotud. 8. Jurisprudentsi mõiste ja selle suhe õiguse rakendamisega. Sõna "jurisprudents" kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes: * jurisprudents ehk õigusteadus * jurisprudents ehk õigusfilosoofia * jurisprudents ehk õigusteooria. Jurisprudents on normi keelest arusaamise teadus. Jurisprudens poolt pakutavad lahendused on vajadusel abilisteks õiguse keeles aru saamisel õiguse realiseerimise viiside juures. Õiguse rakendamine on üks õiguse realiseerimise viisiks. 3 9. Metodoloogia alused. Deduktsioon, induktsioon, analüüs, süntees.
...............................................................21 7.3Õiguse subjektid...............................................................................................................22 7.4Õiguse obekt....................................................................................................................23 8Õiguse rakendamine V peatükk..............................................................................................24 8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS...................................................25 8.2ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS...........................................................................26 8.3Õiguse rakendaja..............................................................................................................26 9Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus...........................................................................27 9.1Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang...................
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid
Mitmetähenduslike sõnade (homonüümide) jaoks õiguses on n-ö mittetäielikud ehk siis omandavad jõu koostöös teiste õigusnormidega. Niisiis võib õiguse täpsus oleneda tavaarusaamadele, mis põhinevad erinevatele sõnade mõistmisele. Õiguse realiseerimiseks on kolm viisi: selle kasutamine, kinnipidamine, rakendamine. Kasutamine ja kinnipidamine on vahetu õiguse realiseerimise viisid. Õigust võivad realiseerida nii füüsilised kui ka jur isikud. 2. Õiguse realiseerimine ja jurisprudents Õiguse realiseerimise tulemuslikkusele saab kaasa aidata jurisprudents. See on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigus normatiivsest aspektist ja tegeleb n-ö normi mõttega; see on normi keelest arusaamise teadus. 3. Õiguse rakendamise olemus See on 3. õiguse realiseerimise viis. See on riikliku tegevuse eriliik; eeldab erisubjekti (kompetentse riigiorgani) vastavat tegevust. Rakendamine – subsumeerimine. Subsumeerimise olemus – tuleb
,,surnud ja suletud" Rooma õigusest on avatud ja arenev õigussüsteem. Alles hilisemal ajal muutus ühes või teises piirkonnas kehtiv ilmalik õigus teadusliku uurimise ja õpetamise objektiks. Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe. Siinkohal piirdume vaid etappide nimetamisega: 1) Glossaatorite koolkond 12.-13. saj; 2) Konsiliaatorite koolkond 14.-15. saj; 3) Humanistlik jurisprudents 16. saj; 4) Usus modernus pandectarum 17. saj; 5) Ratsionalistlik loomuõigus 18. saj; 6) Ajaloolina koolkond 19. saj. Loomuõigus. Rooma õiguse retseptsiooni ühe etapina on eespool nimetatud ka ratsionalistlikku loomuõigust, samas on viimase tähendus Euroopa õiguslikus arengus niivõrd suur ja iseseisev, et teda nimetatakse Rooma õiguse kõrval teiseks õiguse allikaks Õhtumaa õigusajaloos.
http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täide...
Haldusriik – kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi Valitsus ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. 34 Polütsentriline õigus – riik ja õigus ei ole lahutamatud. Ilma riiklike institutsioonide osavõtu ja eriti ilma riikliku sunnita funktsioneerivat õigussüsteemi võib kirjeldada selliste mõistetega nagu polütsentriline õigus 35 Jurisprudents – ehk õigusteadus, ladina keeles „teadmine õigusest“. on praktiline või vähemalt sellele lähedane teadus. ladina keeles jurisprudentia teadmine õigusest. Kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes nt õigusteadus, õigusfilosoofia (ka inglise keeles) ning õigusteooria. 36 Õiguse üldakt - on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, see sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme
Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi Valitsus ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. 34 Polütsentriline õigus riik ja õigus ei ole lahutamatud. Ilma riiklike institutsioonide osavõtu ja eriti ilma riikliku sunnita funktsioneerivat õigussüsteemi võib kirjeldada selliste mõistetega nagu polütsentriline õigus 35 Jurisprudents ehk õigusteadus, ladina keeles ,,teadmine õigusest". on praktiline või vähemalt sellele lähedane teadus. ladina keeles jurisprudentia teadmine õigusest. Kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes nt õigusteadus, õigusfilosoofia (ka inglise keeles) ning õigusteooria. 36 Õiguse üldakt - on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, see sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme
Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused 1. Õiguse tunnused 1) Õigus on käitumisreeglite kogum 2) Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) Õiguses väljendub riigi tahe 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normi...
väide on vastuolus ja ka kogu riigipoliitiline sündmustik enne Manifesti. Päriselt tähelepanuta jääb neil aga Maanõukogu 28. novembri Otsuse ja Manifesti enese normatiivne iseloom. Ka ei suuda nad lahus hoida riigi juriidilist tekkimist riigi faktilisest sünnist ning riigi kujunemist siseõiguse mõttes riigi astumisest rahvusvahelisse käibimusse. Lõppeks unub neil ka asjaolu, et rahva iseseisvusel, eriti aga riiklikul iseseisvusel on mitu iseseisvuse astet. Vana jurisprudents vajab riigi olemasoluks kõrgemat võimu teataval pindalal asuva rahva üle. Vajalikud kolm riigielementi – võim, maa ja rahvas – oli 28. novembri akti kohaselt kõik juba olemas. Kaks vajalikku elementi – maa ja rahvas – olid juriidiliste mõistetena loodud juba kogukondliku iseseisvuse ajal. Traditsionalistidele vajalik kolmas element – kõrgem võim ja tema kandja – loodi 28. novembril 1917. Seda asjaolu tunnustas ka Manifest ise, samuti
GAIUS JULIUS CAESAR 100-44 eKr Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja isiklik elu..................................................................................................................4 Caesar kui riigimees, väejuht ja sõjakunsti arendaja................................................................5 Caesar ja Rooma õigus.................................................................................................................. Juliuse kalender............................................................................................................................... Caesar kui salakirja looja............................................................................................................... Sissejuhatus Gaius Julius Caesarit või...
See mõju avaldus ka õiguse alal. Vana natsionaalne Rooma õigus polnud enam suuteline arusaadavalt kõiki neid uusi suhteid reguleerima. (Rooma astus kaubandussuhetesse teiste rahvastega). Uus õigussüsteem polnud enam puhtnatsionaalse sisuga, vaid muutunud teatavas mõttes universaalseks.(Oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest). Viimistletud kuju andis Rooma õigusele nn. klassikalise ajastu jurisprudents. Lõpliku kuju sai Rooma aga kuulsas keiser Justinianuse seadustekogus- Corpus iuris civilis. Rooma riik ise aga oli määratud kadumisele.. (algul lääneosa, hiljem idaosa). Uute rahvaste majanduslik areng - rahvusvaheliste kaubandussuhete kujundamiseni - tekib vajadus ühtse universaalse õiguse järele- Rooma õigus- rakendatakse kohtutes, mis tungib üksikute riikide seadusandlustesse- Rooma retseptsioon!
Subjektiivne õigus tähendab põhimõtteliselt seadusandja tahtest lähtuvat ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust. Subjektiivses õiguses on tegemist õiguslikult kaitstud huviga. 5. Õigusteadus on teadus õigusest, mis selgitab kehtivate õ. normide sisu. Töötab välja põhimõtteid, taktriinid, mida saab kasutada positiivses õiguses. Õigusega kaasajal on seotud mitmed teadused: õ filosoofia, õ ajalugu, õ teooria, jurisprudents (õ dogmaatika) ja õ sotsioloogia. See on võimalik sellepärast, et õigus ise on kompleksne fenomen. Iga õigusteaduse valdkond põhineb teatud teooriatel. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses: ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal.
Rooma vana õigus uues vormis kehtis, arenes ja levis üle maailma, viimast lausa kaks korda, mida nimetatakse Rooma õiguse retseptsiooniks. Rooma õigus on kui universaalne õigussüsteem, kuna selles õiguse sisus on elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Roomlased oskasid nii oma õiguse kui ka vallutatud maadet ülevõetud õiguse paremiku sulatada meisterlikult üheks terviklikuks süsteemiks. Viimistletud kuju andis Rooma õigusele nn. Klassikalise ajastu jurisprudents e õigusteadus. See oli õigus, mis levis suures osas tolleaegses maailmas. Lõpliku kuju sai Rooma õigus kuulsas keiser Justinianuse seadsutekogus - "Corpus iuris civilis" ja nimelt sel kujul pärandaski Rooma oma õiguse järgnevatele sajanditele. Pärast antiikse maailma hukkumisel hävis palju antiikse kultuuri väärtusi. Uued rahvad alustavad uut elu ja nagu varemgi, tekib vajadus ühtse universaalse õiguse järele. Seda
aja kaubandusliku suhtlemise keskuseks. Rooma õigus ei olnud enam puht natsionaalse sisuga, vaid ta oli muutunud universaalseks, kuna selle uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Roomlased oskasid nii oma õiguse kui ka vallutatud maadest ülevõetud õiguse paremiku sulatada meisterlikult üheks terviklikuks süsteemiks. Viimistletud kuju andis Rooma õigusele nn. klassikaline ajastu (2. ja 3. sajandi) jurisprudents (õigusteadus). See ongi õigus, mis omal ajal oli levinud suures osas tolleaegsest antiikmaailmast. Järgnevas referaadis käsitlen lähemalt mõningaid Rooma perekonnaga seotud suhteid. Esmalt sissejuhatav osa Rooma õiguse arenemisloosse ja eraõiguse iseloomustus. Need sissejuhatavad teemad on toodud mõistmaks Rooma õiguse ajalugu ja tähtsust. Edasi käsitlen naise elu vanas Roomas ning orjade ja vabakslastute eluolu. Lisaks Rooma perekonnast lähemalt ja abielust
1 Tõlgendusvõimaluste struktuur:.....................................................................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormid...
surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. Õiguskord ei olnud eraldatud tava ja moraalikorrast ius scriptum - kirjutatud õigus - formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. Kirjapandud õigus on kui väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 4. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents: Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav
Mida ,,täpsemalt" on õigus formuleeritud, seda kindlamini ta ka inimkäitumises realiseerub, see on tihedalt seotud õiguse efektiivsuse või õiguse tulemlikkusega. Kvantitatiivselt tähendab õiguse tulemuslikkus õigusnormide toime faktilise resultaadi suhet selle sotsiaalse eesmärgiga, mille saavutamiseks õigusnorm välja anti. Tavasituatsioonis ei mõelda õigusakti peale, mida järgitakse. 2. Õiguse realiseerimine ja jurisprudents Jurisprudents õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust just normatiivsest aspektist ja tegeleb seepärast normi ,,mõttega". Erialakirjanduses jurisprudentsi meetodiõpetus ongi normatiivsete lausete õigusnormide) keel; see on teadus õigusnormidest; arusaamade süsteem, mis teeb ülestähendusi kehtiva seaduse kohta. Jurisprudentsis mõistetakse õigusnormi normatiivse kehtivuse all seda, et on olemas
„surnud ja suletud” Rooma õigusest on avatud ja arenev õigussüsteem. Alles hilisemal ajal muutus ühes või teises piirkonnas kehtiv ilmalik õigus teadusliku uurimise ja õpetamise objektiks. Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe: 1. Glossaatorite koolkond – 12.-13. saj; 2. Konsiliaatorite koolkond – 14.-15. saj; 3. Humanistlik jurisprudents – 16. saj; 4. Usus modernus pandectarum – 17. saj; 5. Ratsionalistlik loomuõigus – 18. saj; 6. Ajaloolina koolkond – 19. saj. Rooma õiguse retseptsioon ehk taaskehtestamine algas Itaalias, kandus sealt üle Hispaaniasse, Prantsusmaale, Inglismaale, haarates seega peaaegu kõik Lääne-Euroopa maad. Kõige viimati tungis Rooma õigus Saksamaale, kus ta aga saavutas kõige ulatuslikuma rakenduse. Üheks
retseptsiooni all mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas. Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe. Siinkohal piirdume vaid etappide nimetamisega: · Glossaatorite koolkond 12.-13. saj; · Konsiliaatorite koolkond 14.-15. saj; · Humanistlik jurisprudents 16. saj; · Usus modernus pandectarum 17. saj; · Ratsionalistlik loomuõigus 18. saj; · Ajaloolina koolkond 19. saj. · 7. Loomuõigus- on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest.
Sel ajal kujuneb välja Roomalinnriik. [kuningate e rexide ajajärk 753- 510ema – 7rexi. Õiguse alliakd – tavaõigus ja jumalikupäritoluga normid] - 300 – 27 e.m.a – klassikalise vabariigi aeg. Kuni octavianuse võimule tulekuni. Sel ajal kujuneb väljatsensusel põhinev hääletamine, kujuneb uus eliit. Sel ajal kujuneb välja klassikalise eraõiguse alused – iushonorarium – ius pretorium kui kohtuametnike ja ius aedilicium kui tsiviilametnike õigus) ja jurisprudents. (õiguse alliakd: 12t seadused, tavaõigus, senati ja magistraatide korraldused,rahvakoosoleku otsused, kokkulepped isikute vahel) - 27 e.m.a – 283 – toimub üleminek vabariigist monarhistlikuks impeeriumiks. Printsipaadi ajajärk.Alguses jätkub klassikaline õiguse areng, kuid järjest enam hakkab taanduma juristide osa õiguses jaõigus läheb üle keiserlikesse seadustesse ja keisri kohtuaktidesse. (õiguse alliakd: imperaatorite aktid,senati otsused, preetorite ediktide kogu) -
kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid; 4)seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmisekontrollija; 5)poliitline kommunikatsioon, st poliitilise informatsiooni edastamise mehhanismi, riik juhib seda suurel määral; 6) teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija. 362. Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel? Jurisprudents on õigusdogmaatika. Sisu selgitamisele suunatud tegevust nimetatakse tõlgendamiseks. [4] Tõlgendamine ongi jurisprudentsi meetod, mille objektiks on õigusnormid. Uurimisobjekti järgi võib jurisprudentsi täpsemalt liigitada, näiteks karistusõigusjurisprudentsiks, riigiõigusjurisprudentsiks jne. Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist
HUMANITAARTEADUSED Sotsioloogia ÜHISKONNATEADUSED SOTSIAALTEADUSED Õigusteadus Majandusteadus ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS „Mul on õigus.“ Väide või seisukoht on õige Õigus e vabadus käituda vastavalt oma tõekspidamistele Jurisprudents – teadus, mille käsitlusobjektiks on õigus. Lääne õiguse kindlad elemendid 1. Normid e kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriteetne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid ja nende töö 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus – käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga.
mõistlik. 3. Jumalik õigus – sisaldub jumalasõnas; usk 4. Inimlik ehk ilmalik õigus – inimeste loodud, peaks püüdlema igavese, loomuliku ja jumaliku poole. 14.saj juurdub positiivse õiguse mõiste, mis seotud vastandumisega loomuõigusele. Ius naturale – loomuõigus ehk loodusõigus, jumalik õigus, igavene ja muutumatu Ius positivum – positiivne õigus, sätestatud õigus, maise valisteja õigus. 3) Valgustusajastu loomuõigus 16.saj. ehk humanistlik jurisprudents. Kodifikatsiooni mõiste kasutuselevõtt. Esindaja J.Bentham Kuulsaim kodifikatsioon Constitutio Criminalis Carolina 1532.a ehk CCC. Siin on kokku sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus. Rooma õiguse retseptsioon ehk ülevõtmine võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku ehk kodifikatsiooni. Kodifitseerimine – õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
Õigusteadus on konkreetne ja praktiline teadus, mis peab suutma adekvaatselt reageerida sotsiaalsele reaalsusele. Õigusteadus on väga vana teadus. Kaasaegne arusaam õigusteadusest on n.ö. kompleksne käsitlus, mis tähendab, et õigusteadus on koguv mõiste, mitmest õigusteadusest koosnev teadus. 1 õiguse filosoofia õiguse ajalugu õiguse teooria õigusdogmaatika e jurisprudentsi õiguse sotsioloogia Kõik nimetatud teadused, õiguse filosoofia, õiguse ajalugu, õigusdogmaatika e jurisprudents, õigusteooria ja õiguse sotsioloogia, on õigusteadused ja samas moodustavad kogumis ühe õigusteaduse. Küsimus on seejuures selles, millisest aspektist õigust uuritakse. Et teadus kujutab endast paljus süstemaatilist uurimistööd, siis on ka õigusteaduses mõnikord raske määratleda, millisesse õigusteadusesse üks või teine uurimistöö kuulub. Teadust iseloomustatakse sageli tema objekti järgi. Vanim õigusteaduse haru ongi õigusdogmaatika
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks o...
nt. õigus kaupa vaadata.) Subjektiivse õiguse sisuks võib olla võimalus nõuda kohustatud õiguse subjektilt vastavat käitumist ning samuti võimalus pöörduda riigi poole abi saamiseks temale kuuluva subjektiivse õiguse realiseerimiseks. 5. Õigusteaduse mõiste ja olemus 1) Õigusteadus On teadus õigusest. 2) Õiguse ajalugu Teadus õigusest, mis tutvustab kunagi eksisteerinud riikide õigust. 3) Jurisprudents Tegeleb kehtiva õigusest, analüüsib (õigusdogmaatika) objektiivset õigust ehk kehtivat õigust. 4) Õiguse sotsioloogia Pöörab tähelepanu õiguse eksisteerimise tingimustele. 5) Õiguse filosoofia Tegeleb õiguse mõttega, et mis see õigus üldse on. 6) Õiguse teooria Tegeleb õigusnormide kehtivuse põhjendamisega ja selle kehtivuse piiridega. See on teoreetiliseks baasiks jurisprudentsile.
· Õigusteadus on palju noorem kui õiguslik elu. Õiguslikust elust võib rääkida juba tavaõiguse ajal, kuid õigusteadus sündis seoses Rooma riigi õiguskorra kujunemisega. · Rooma riigi õiguskord oli keerukas ja formaalne, ratsionaalne hea; tänu sellele oligi võimalik retseptsioon. Rooma õiguse väljakujunemisega on seotud õpetatud juristid ja õigusteadus. · Ajalooliselt kuulub õigusteaduse tekkimine III sajandisse eKr, kui formeerus antiikne jurisprudents. AKADEEMILISE ÕIGUSHARIDUSE TRADITSIOONID EUROOPAS · Juristide ettevalmistus hakkas Euroopas II sajandil Bütsantsis, läänes hakkas see Bolognas ja Pariisis 11. sajandil. · Roomas mõisteti haridusega juristi all mehi, kellel oli kohustus õigust luua. Nüüd on juristid objektiivse õiguse elluviijad. Nüüd on juristide hulgas ka naisi (20 saj). · Õiguse õppimine ei ole lihtne terminid, abstraktsioonid, loogika, liigutakse üldiselt üksikule
Preetor hakkas korrigeerima endist õigust-seda seal kus käibe vajadused olid üle kasvanud vanadest kviriitliku õiguse normidest. Edikti andmisega vana seadus muutus sisutuks.- paljaks õiguseks-ius nudum quirutium Tsiviilõiguse järgi on isikul hagiõigus –õigus kohtu pool epöörduda Ediktiga kujundatud õiguse puhul, on isikul õigus seepärast, et talle on võimaldatud hagi esitamine. ILMALIK JURISPRUDENTS Rooma juristid tõlgendasid ja täiustasid õigust. Dies fasti-päevad millal lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine Dies nefasti- päevad millal ei ole lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine Ilmaliku jurisprutentsi kiire arengu põhjused: 1. Õiguse range formalism nõudis õigustehingute sooritamisel ja hagide esitamisel alatist ettevaatust ja vastavate normide tundmist. Selleks vajati vilunud isikute abi 2
neid liigitada ja kirjeldada, aga samuti nende tekke- ja arengulugu modelleerida. § 2. ÕIGUSTEADUS JA ÕIGUSTEOORIA Õigusteadus (jurisprudents) ja õigusteooria kuuluvad sotsiaal- ehk ühiskonnateaduste alarühma. Seejuures on nad: 1) poliitilised, 2) nii üldistavad kui ka rakenduslikud, 3) nii ühtsed kui ka diferentseeritud. Poliitilised on õigusteadus, õigusteooria ning praktiline jurisprudents seetõttu, et kuuluvad sotsiaalteaduste sellesse rühma, mis uurivad poliitilisi suhteid ühiskonnas (ühiskonna poliitilist organisatsiooni). Üldistavad kui ka rakenduslikud on nad seetõttu, et kujunevad ja arenevad valdavalt sotsiaalse praktika, st riigi organiseerimistegevuse ning õigusliku reguleerimise mõjul, üldistades saadud kogemusi ning andes üldistuste pinnalt praktikale tagasi teaduslikult põhjendatud lahendeid.
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
Ius scriptum aga oli tõeline õ, kuna oli fornaalselt määratletud ja lähtus riigist kui institutsioonist. Rooma õ on tähtis kirjutatud õ kontekstis, et mõista mandrieuroopalikku õ. Kultuuri. Rooma õ varasematel etappidel oli tegu süsteemiga, kus kirjutatud õ-l polnudki erilist tähtsust. (action- süsteem, hiljem kirjutatud õ).Keiser Theodosius II ajal keiserlikud seadused Codex Theodisianus 5s, CIC 6s. 3. s eKr formeerus antiikne jurisprudents. Rooma õ arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline. Gaiuse "institutions" on hilisk (institutsiooniline süsteem), Ulpiani liber singularis regularum (Ulpianuse tööd), Pauli sententatie, Fragmenta Vaticana, Lex Dei ehk Collatio legume Mosaicarum et Romanarum. 2. Justinianuse eesmärk CIC loomise põhjused/ eesmärgid: · õiguse ühtlustamine · õigushariduse ühtlustamine · ühte moodi mõtlevad juristid ühtne õigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
