Juridica 2010/7 Tehingu vorminõuded ja nende järgimata jätmise tagajärjed Karin Sein lk. 508-516 1. Sissejuhatus Alates 2002. aasta 1. juulist kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse *1 (TsÜS) 4. peatükk reguleerib tehingu vormiga seonduvaid küsimusi. Tehingu vormi sätete peamiseks eeskujuks olid Saksamaa tsiviilseadustiku *2 (BGB) vastavad sätted, kuid paljuski tugineti ka 1994. aastal jõustunud ja kuni 2002. aastani kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse *3 (1994. aasta TsÜS) normidele. Käesolevas artiklis antakse esmalt ülevaade peamistest tehingu vorminõuete uuendustest võrreldes varem kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadusega, käsitletakse vorminõuete ulatust ja funktsioone ning seejärel analüüsitakse vorminõude järgimata jätmise tagajärgi Riigikohtu asjakohaste lahendite põhjal. 2. Peamised muudatused tehingu vorminõuete regulatsioonis 1994. aasta TsÜS-ga võrreldes Peamisteks muudatusteks tehingu vorminõu...
Järvelaid. Õiguskantsleri instituut Eestis: ajalugu ja tänapäev. Akadeemia Nord toimetised, 1999, nr 2, lk 1927; R. Narits. Õiguskantsler. Eesti konstitutsiooniõigusest. K. Merusk, R. Narits. Tallinn: Juura, 1998, lk 141147; H. Schneider. Õiguskantsler: tema koht riigiorganite süsteemis. Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aastaraamat 19911992. Tallinn, 1995, lk 1925; E.-J. Truuväli. Õiguskantsleri tegevuse mõningatest garantiidest. Juridica, 1997, nr 9, lk 440441. Vt ka vastvalminud Eesti Vabariigi põhisea- dus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Õigusteabe AS Juura, 2002, XII ptk. Õiguskantslerist on kirjutatud üks magistritöö politoloogias: M. Sarapuu. The Ombudsman for Local Government. Tartu Ülikool, 1998. Õiguskantslerit käsitlevad õigusteaduslikud bakalaureusetööd: M. Altnurme. Õiguskantsler. Eesti Vabariigi põhiseaduse 12. peatüki analüüs. Tartu Ülikool, 1998; A. Habicht
Arvutivõrgus: http://www.iap-association.org/ressources/Standards_English.pdf; Recommendation Rec(2000)19 of the Committee of Ministers to member states on the role of public prosecution in the criminal justice system. Adopted by the Committee of Ministers on 6 October 2000 at the 724th meeting of the Ministers’ Deputies (edaspidi Rec(2000)19). 560 JURIDICA VIII/2011 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses Norman Aas teemi olemasolu, mille raames kõrgetele ametialastele ja isikuomaduste nõudmistele vastavad prokurörid saaksid oma tööd teha õiglaselt ja erapooletult. Alljärgnevalt analüüsitaksegi prokuratuuri suhtes kehtivaid peamiseid rahvusvahelisi standardeid
aastapäeva aktuskontserdil 8. juunil 1994. Arvutivõrgus: http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=9415. 12 Kommentaar Euroopa õiguskutse tuumpõhimõtete hartale, lk 5. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee/get/3295/ Euroopa%20tuump%C3%B5him%C3%B5tete%20harta%20ja%20eetikakoodeks%20Euroopa%20advokaatid. 488 JURIDICA VII/2011 Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja Kristel Voltenberg Tulles veel kord tagasi president Meri kõne juurde advokatuuri 75. aastapäeval, tasub meenutada ka järgmist mõtet: „Need aastad on Eesti Advokatuurile toonud paremaid ja halvemaid aegu, samuti kui meie riigilegi
mail 1846 kogu Vene impeeriumis*9, sealhulgas kolmes 1 Uurimistöö teostamisel ja artikli kirjutamisel nõustasid ja toimetasid Marin Sedman, Marju Luts-Sootak ja Toomas Anepaio ETF grandi 9209 raames. 2 K. Grau. Tarvidus Uue Nuhtlusseaduse maksmapanemiseks Eesti Vabariigis. – Õigus 1921/5–6, lk 100. 3 J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn 2010, lk 32. 4 K. Merusk. Õigustloovate aktide kehtivuse õigusteoreetilisi probleeme. – Juridica 1996/7, lk 340. 5 T. Anepaio. Kriminaalõiguse muutumisest 1889. aasta reformi käigus. – Tractatus Terribiles. Artiklikogumik professor Jaan Sootaki 60. juubeliks. Tallinn 2009, lk 143. 6 K. Grau (viide 2), lk 97–99. 7 Käesolevas artiklis on kohtupraktika analüüsi peatükis kasutatud vana nuhtlusseadustiku 1885. a redaktsiooni (Н. С. Таган- цев. Уложение о наказаниях уголовных и исправительных 1885 года. С
*6 Ka Velleste ja Andrejevi otsustes kordas EIK esmalt, et riigisiseste õiguskaitsevahendite ammenda- mise nõude eesmärk on pakkuda konventsiooniosalistele riikidele võimalust ennetada või heastada oma 1 Ülevaadet selle kohta, millised tingimused peavad olema EIK-sse pöördumisel täidetud, vt M. Kuurberg. Euroopa Inimõiguste Kohtusse individuaalkaebusega pöördumise tingimused. – Juridica 2010/10, lk 727–739. 2 EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 04.01.2012, Velleste vs. Eesti, 67623/10. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/ sites/default/files/Velleste_ET.pdf. 3 EIKo kaebuse vastuvõetavuse kohta 04.01.2012, Andrejev vs. Eesti, 64016/10. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www. vm.ee/sites/default/files/Andrejevi%20otsus_ET.pdf. 4 RT II, 2010, 14, 54. 5 Interlakeni deklaratsiooni preambuli p 6, deklaratsiooni p 2. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www
Eesmär- giks on olukord, kus õigusliku probleemiga kimpus olev inimene võib astuda sisse ükskõik millisesse büroosse ning alati eeldada, et ta saab sealt asjatundlikku juriidilist nõu. 5 RTL 2001, 37, 510. 6 Kindlasti tuleb aga tunnustada Eesti Juristide Liidu tegevust tema ümber koondunud õigusbüroode juristide süsteemse koolituse organiseerimisel. 122 JURIDICA II/2002 Kes on õigusnõustaja? Virgo Saarmets Kvaliteetne õigusteenus ja õigusnõustaja kutsestandard Õigusteenuse seadus on käsitatav ka omapärase tarbijakaitseaktina, kehtestades üht liiki teenusele – õigusteenusele – kohustuslikud minimaalsed kvaliteedinõuded*7, millele vastavat teenust on kliendil
6 H. Fayol. Administration industrielle et générale: prévoyance, organisation, commandement, coordination, contrôle [Industrial and General Administration, Translated from French by J.A. Coubrough, Pitman, 1930]. Paris: Dunod 1925, lk 26–27. 7 R. Alas. Juhtimise alused. Tallinn: Külim 2004, lk 5. 8 R. L. Daft. Understanding Management. The Dryden Press 1995, lk 8. 468 JURIDICA VI/2011 Juhtimine Eesti notaribüroodes Kristina Piilik tähtsustavad inimesi, kes peavad ülesandeid täitma.*9 C. Williams lisab, et juhid näevad end ülemustena, kes valitsevad ning nõuavad pikki tööpäevi, varjavad informatsiooni töötajate eest ning võtavad otsuseid vastu üksinda
teenuse pakkumise alusel; − spetsialiseerumisvõimaluse puudumist – iga notar peab olema valmis tegema kõiki ametitoiminguid kogu selle ampluaa ulatuses, notar ei saa spetsialiseeruda ühele valdkonnale ning muudes valdkon- dades teenuseid mitte osutada. 1 RT I 2001, 93, 564; 2010, 38, 231. 452 JURIDICA VI/2011 Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna Tarvo Puri 2. Uuenduslik ametiteenuste regulatsioon Viimastel aastatel on Eesti õiguslik regulatsioon muutunud notari kõrvaltegevuste ja pädevuse laiendamise suhtes märgatavalt liberaalsemaks. Lisaks varem lubatud teaduslikule ja pedagoogilisele tööle on ameti-
6 H. Fayol. Administration industrielle et générale: prévoyance, organisation, commandement, coordination, contrôle [Industrial and General Administration, Translated from French by J.A. Coubrough, Pitman, 1930]. Paris: Dunod 1925, lk 26–27. 7 R. Alas. Juhtimise alused. Tallinn: Külim 2004, lk 5. 8 R. L. Daft. Understanding Management. The Dryden Press 1995, lk 8. 468 JURIDICA VI/2011 Juhtimine Eesti notaribüroodes Kristina Piilik tähtsustavad inimesi, kes peavad ülesandeid täitma.*9 C. Williams lisab, et juhid näevad end ülemustena, kes valitsevad ning nõuavad pikki tööpäevi, varjavad informatsiooni töötajate eest ning võtavad otsuseid vastu üksinda
samaväärset kaitset.*10 EIK sõnul on riigi käitumine, mis tuleneb mõne organisatsiooni liikmesusega seotud kohustustest, „põhjendatud juhul, kui asjassepuutuva organisatsiooni kohta arvatakse, et see kaitseb põhiõigusi – nii sisuliste garantiide kui ka nende järgimise kontrollimise mehhanismide suhtes – 3 J. Laffranque. Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis. – Juridica 2009/8, 4 A. Peters. Compensatory Constitutionalism: The Function and Potential of Fundamental International Norms and Structures. – Leiden Journal of International Law 2006 (19). 5 EKo 15.07.1964, 6/64, Flaminio Costa vs. E.N.E.L.; EKo 17.12.1970, 11-70, Internationale Handelsgesellschaft, p 3; EKo 09.03.1979, 106/77, Amministrazione delle Finanze dello Stato vs. Simmenthal SpA, p 21. Lissaboni lepingule lisati deklaratsioon ülimuslikkuse kohta
on õigus nõuda seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus (KS § 45 lg 2). 9 KS § 12 lg 3 p 3, § 20 lg 3 p 3, § 24 lg 3 p 3, § 27 lg 2 p 3 ja § 45 lg 1. 10 RT I 1991, 38, 473; 2002, 64, 390. Kehtis 29. juulini 2002. 11 Kohtuvõimu sõltumatus Eestis 2001 (viide 7), lk 99. &" JURIDICA III/2006 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Gea Suumann soovituse nr R (94) 12 kuuenda põhimõtte punktiga 3 on kooskõlas distsiplinaarkaristuste määramine vaid kohtuorgani poolt.*12 Iseenesest võib ka väita, et justiitsministri algatusõigus ei ole nii määrav ja et praegune süsteem on liialt kohtukeskne tekib ringkaitse oht
Kuna politsei ja prokuratuuri vaheliste suhete analüüs nõuab aga omaette põhjalikumat käsitlust, kui on võimalik käesoleva teema raamides, lähtub autor eeldusest, et prokuröride poolt süüdistusfunktsiooni täitmine ei ole ilmselt käesolevas poliitilises situatsioonis vaieldav. 1Vt nt E. Kergandberg. Kümme märkust seoses prokuröri funktsionaalse rolliga Eesti tänases ja tulevases kriminaalmenetluses. – Juridica, 1999, nr 2, lk 65. 74 JURIDICA II/2000 Prokuratuuri põhiseaduslik asend.Funktsionaal-organisatoorne analüüs Norman Aas Riigivõimu funktsionaal-organisatoorse analüüsi põhimõtted
Lühikokkusvõte Maksuõiguse põhimõtte tõlgendamise kohaselt kogub riik tegevusteks vajalikud ressursid maksude kaudu. Seadusandja loob seadused lähtudes majanduslikest seisukohtadest ja kaalutlustest. Jättes arvestamata juriidilised vormid. Antud põhimõtte eesmärk on ellu viia üheti mõistetav maksustamise printsiip. Majandusliku lähenemise põhimõte jaguneb kaheks: tsiviilõiguslike mõistete tõlgendamine ja elusliste asjaolude hindamine maksuõiguses. Lähtudes põhiseadusest §-st 113 peab maksukoosseisu moodustamine jääma seadusandja pädevusse. Majanduslik lähenemine peab jääma normikoosseisu ja selline lähenemine on problemaatiline tõlgendamismeetod, seda on võimalik rakendada õiguse edasiarendamiseks ja seaduse tõlgendamiseks, mille tõttu peavad olema majandusliku lähenemise põhimõtte rakendajad tähelepanelikud, et nad ei seaks end seadusest kõrgemale ega hakkaks maksukoosseisu osi juurde looma. Kui eelnevalt ei tehta omale selgeks normid...
milles notar oli vaba riigiametniku staatuses, vaba notariaat 11. Uus süsteem ehitati algusest peale üles Saksa notariaadisüsteemi järgi, mis sobis Eesti õiguskorda eelkõige tulenevalt Saksa ja Eesti õiguskorra sarnasusest12. Kui väljenduda keskmisest kunstipärasemalt, siis võiks öelda, et nii mõnigi asi, mis jäi Eesti notariaadis tegemata 1939. aastal, tehti ära 1993. aastal. 5 Notarite Koda. www.notar.ee. (10.02.2015). 6 triinu käes olev raamat 7 milva lõputöö 8 juridica 559 9 P. Malavet. Counsel for the Situation: The Latin Notary, A Historical and Comparative Model. Florida, 1996. Arvutivõrgust: http://works.bepress.com/pedro_malavet/2/, 15.01.2012 10 Eesti Notariaadi X aastapäev. Tallinn: Notarite Koda 2003, lk 5 11 Sepp, lk 17 12 Vahtre, L. Eesti notariaadi ajalugu. Tallinn: Juura 2008, lk 185 3
15 Euroopa Komisjon. Commission Communication on parallel imports of properietary medicianal products for which marketing authorisations have already been granted. Brussels: 30.12.2003, lk 6 Kättesaadav arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2003:0839:FIN:en:PDF 16 K. Kurisoo. Paralleelimport konflikt kaubamärgiomaniku ainuõiguste ja üldise vabakaubanduse vahel. Juridica V/2003, lk 350 17 C. Ginter. Intellektuaalomandi kaitse ja paralleelimport. Juridica III/2009, lk 159 Samas keelab artikkel 36 kasutada keelde või piiranguid kui suvalise diskrimineerimise vahendit või varjatult nendega liikmesriikidevahelist kaubandust piirata. Direktiiv 89/104/EMÜ Kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikkel 5 lõige 1 annab küll registreeritud kaubamärgi omanikule selle kasutamise ainuõiguse ning lõike 1 punkti a kohasel sätestatakse omaniku õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid
käitumises sellise teo tunnused, mis on seadusega tunnistatud õigusvastaseks. Siiski ei pea õigusrikkumise tunnustega teo olemasolu alati kaasa tooma täiendava sunnivahendi kohaldamist. Seetõttu seobki seadus selle kohaldamise õigusaktides konkreetselt määratud täiendavate tunnuste esinemisega. Põhiliselt on sellisteks asjaoludeks teiste vahendite 7 Eelnõu seletuskiri, lk 6. 8 Koolmeister, I; Orion, K. Haldussund kehtivas õiguses. Juridica 1998 nr 8, lk 382-389. 9 Merusk, K; Koolmeister, I. Haldusõigus. Tallinn: Õigusteabe AS, 1995, lk 167. 10 Koolmeister, I; Orion, K. Op.cit. lk 382-389. 6 ärakasutatus ja eelneva korralduse mittetäitmine. 11 Ka Eestis kasutusele võetud karistusjärgse kinnipidamise kohaldamine on tugevalt seotud eelneva karistatusega ning faktiga, et varasemad karistused ei ole olnud piisavad isiku mõjutamiseks uusi kuritegusid mitte toime
Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Lugeda läbi järgmised artiklid: Julia Laffranque artikkel: „Pilk Eesti õigusmaastikule põhiseaduse täiendamise seaduse valguses. Euroopa Liidu õigusega seotud võtmeküsimused põhiseaduslikkuse järelevalves”. – Juridica 2007/VIII, lk 523. Uno Lõhmuse artikkel: „Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse kontroll pärast 1. maid 2004.” – Juridica 2006/I, lk 3. Julia Laffranque artikkel: „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ – Juridica 2009/VIII, lk 483. Uno Lõhmus. „Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime?” – Juridica 2007/III, lk 143.
11.2010, 2; vt Eesti OECD liikmeks astumise protsessi ja põhjuste kohta lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt. 75 Vt lähemalt Rahandusministeeriumi kodulehelt. 76 Vt Moneyval’i ja FATF-i kohta lähemalt Rahandusministeeriumi kodulehelt. 77 Ülevaadet vt Justiitsministeeriumi kodulehelt. 78 Äriseadustiku-eelse aja ning äriseadustiku väljatöötamise protsessi kohta vt põhjalikult V. Kõve. 10-aastane äriseadustik – tagasivaade senisele arengule. – Juridica 2005, 595 (595 jj); äriseadustiku-eelse aja kohta vt ka A. Vutt. Ettevõtete liigid: olevik ja tulevik. – Juridica 1993, 100 (100 j). 79 Saksa seadused on leitavad internetileheküljel http://www.gesetze-im-internet.de. 80 V. Kõve. Äriseadustiku põhialused. – Juridica 1995, 134 (134). 81 Riigikogu IX koosseisu tulundusühistuseaduse eelnõu nr 437 seletuskiri. 82 V. Kõve. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste seadustest. – Juridica 1996, 555 (555 jj).
märksõnastiku abil. Sealt alt tsiviilasjad rahvusvaheline eraõigus välisleping. Antud kaustas ei leidunud aga ühtegi lahendid (vt lisas: joonis 3). 1 Kõve, V. Varaliste tehingute süsteem Eestis, doktoritöö. Tartu 2009. Lk 101. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8251/k%F5vevillu.pdf;jsessionid=E5B13EA7289E96D27AAC7 38825E4346C?sequence=1 (25.09.2011) 2 Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. JURIDICA VII/2010. Lk 470. http://juridica.ee/get_doc.php?id=1583 (5.10.2011) 3 Ibid 5. Kuidas olid ülesanded rühma liikmete vahel jaotatud? Nelja liikmeline rühm oli jagatud algallikate otsingute teostamiseks kaheks grupiks. Ühed tegelesid valdkondlike artiklite leidmisega, teised riigikohtu lahendite otsimisega. Seejärel toimus grupitööde vahetus kontrolliks ja valiti ühiselt artiklid, mida küsimuste vastamisel kasutasime. Põhiallika läbitöötamine oli kõigil kohustuslik
täidesaatev võim tohib seadusandlikku funktsiooni täita mitte omal initsiatiivil, vaid ainult formaalse seadusega antud volituse, st parlamendi volituse alusel. Põhiseaduse § 80 lg 1 nõuab, et seaduslik volitus peab määratlema volituse sisu, eesmärgi ja ulatuse.” 6 1. K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn: Juura, 1998, lk 48. 2. L. Lehis. Eesti Panga staatus ja pädevus tulenevalt põhiseaduse §-dest 111 ja 112. – Juridica 1999/10, lk 480–486 3. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine, täiendatud väljaanne. Tallinn: 2008, lk 565 4. T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura, 2006, lk 80-81 5. H. Maurer. Haldusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004, lk 42-43 Ülesanne 4. 1. A. Aarnio. Õigusteabe AS, Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1996. 2. A. Aedma. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus, jt 2004. 3. H. Kalmo
internetikasutajate koostöö. Populaarne meelelahutusportaal YouTube.com YouTube on maailma üks populaarseim veebiportaal, kuhu kasutajad saavad videoid üles laadida, jagada ja vaadata. YouTube'is on võimalik leida laias valikus videosisu, sealhulgas filmilõigud, erinevate telesaadete katked, muusikavideod, amatööride videoblogid jms. 7 Rosentau, M. (2007) Intelllektuaalse omandi õigused infotehnoloogias, Autori isiklikud õigused, Juridica, VII Enamiku YouTube'i sisust on üles laadinud eraisikud, ehkki YouTube'i partnerluse kaudu pakuvad oma materjale ka suured meediakorporatsioonid. Registreerimata kasutajad saavad üksnes videoid vaadata, registreeritud kasutajad võivad ka piiramatus koguses videoid üles laadida. Ohtliku sisuga videod on kättesaadavad üksnes vähemalt 18 aasta vanustele registreeritud kasutajatele. YouTube portaalil külastab hetkel rohkem kui üks miljard unikaalset kasutajat päevas. Igas
kehtis kuni 01.09.2002 aastani. Kriminaalkoodeksisse lisati 1995 aastal säte karistusõiguslike sanktsioonide rakendamiseks ka autoriõigusega kaitstava teose ebaseadusliku reprodutseerimise vastase kaitsevahendi kõrvaldamiseks mõeldud tehnilise vahendi või seadme tootmise või muul 4 Samas 5 J. Laffranque, Euroopa Liit. Euroopa Ühendus: institutsioonid ja õigus, Sisekaitseakadeemia, 1999, lk. 25. 6 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 647. 7 K. Hell, Autorite õiguslik kaitse Eesti Vabariigis aastatel 1918-1940. Diplomitöö. Juhendaja dots. H. Pisuke, Tartu Ülikool, 1991, lk. 3. 8 H. Pisuke, Eesti ja Euroopa Liit, Autoriõiguse põhimõtted, Mis on autoriõigus?: arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikantselei.ee/failid/Autori_guse_p_him_tted.pdf (12.10.2009) 6 viisil ebaseadusliku kasutamise eest
Küsimused põlevkivi kasutamise mõjudest on piisavalt olulised, et viia läbi põhjalik avalik arutelu kõigil otsustustasandeil rahvusliku rikkuse kasutamisel tuleb lähtuda avalikest huvidest. See eeldab ka Eesti kodaniku 5 Keskkonnaõiguse keskuse kodulehekülg. Kättesaadav internetivõrgus http://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid (13.10.2011). 6 Veinla, H. Keskkonnamõju hindamine kui keskkonnariskide ennetamise ja juhtimise vahend. Juridica, 2006. 6 aktiivset osalust meie ühishuve määratlevates otsustusprotsessides, tagades omakorda otsuste läbipaistvuse, legitiimsuse ja järjepidevuse.7 Üheks keskkonnamõju hindamise eriliigiks saab pidada ka üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluvat ala mõjutada võivate kavade ja projektide hindamist.
kujutab endast teadusartiklit, (2) akadeemiline allikas, mille puhul on tegemist õigusakti kohta antud kommentaaride või ekspertarvamusega ja (3) üks pool-akadeemiline allikas; 1. Annus, T. (2001). Riigiõigus. Tallinn: Juura. 2. Varul, P. (2000). Põhiseaduse juriidiline ekspertiis: eesmärgid, töökorraldus ja tulemused. Riigikogu Toimetised 1, lk 6576. 3. Alexy, R. (2001). Põhiõigused Eesti põhiseaduses. Juridica, eriväljaanne, lk 596. e) hinda, kas artiklis viidatud allikad liigituvad kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla; Õiguskirjanduse alla. "*Artikkel põhineb autori raamatu "Põhiõigused, demokraatia, õigusriik" (2011) sissejuhataval artiklil ning väljendab autori isiklikke vaateid." f) püüa, vaid teksti sissejuhatust ja kokkuvõtet lugedes, lühidalt sõnastada artikli peamised järeldused.
tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. • Tasaarvestuse tulemusena vastastikused nõuded kattuvas ulatuses lõppevad. Soovituslik kirjandus • Õigusaktid: • Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 • Võlaõigusseadus, RT I 2002, 60, 374 • Raamatud ja artikklid: • Kalamees, P jt. Töö vastuvõtmine ja töövõtja vastutus ehitusvigade eest, Juridica nr 4, 2010. • Kalamees, P. Müügilepingust taganemise õigus asja lepingutingimustele mittevastavuse korral. Kommentaar Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-11-10, Juridica nr 10, 2010 • Kull, I. Võlaõigus. I. Üldosa, Tallinn, Juura 2004 • Kõve, V. Lepingu ühepoolse lõpetamisega seotud küsimused võlaõigusseaduses. Juridica nr 4, 2003. • Värav, A jt.Müüjavastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse
III keskkonnaalased õigused Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud inimõiguste seos keskkonnaseisundiga – Loeng Keskkonnaalane materiaalõiguslik põhiõigus– loeng, Kommentaarid 123 - 135 Keskkonnaalased menetluslikud õigused. loeng, Kommentaarid 136 - 147, 158 -169, Juurdepääs õiguskaitsele keskkonna alal, Loeng, Kommentaarid 172 - 182 Soovitatav: Relve, K.. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 - kas alus piiramatuks actio popularis'eks? Juridica, 2009 I, 19 - 27. IV Rahvusvaheline keskkonnaõigus areng - Materjal ÕIS-s põhimõtted - Materjal ÕIS-s süsteem - Materjal ÕIS-s V EL keskkonnaõigus EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng (EL keskkonnadirektiivide jagunemine tootedirektiivideks ja keskkonnakvaliteedi direktiivideks – Loeng; Materjal ÕIS-s EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid – Materjal ÕIS-s
järglimel päeval loetakse. Kui keeldutakse, loetakse, et tal oli võimalus kätte saada kiri, aga ta seda ei kasutanud. Kui kiri oli saadetud ekirjaga, siis loetakse, et isik loeb seda hiljemalt järgmisel päeval. Kui see on spammi saanud, siis siiski töötab seal §69 lg 2. RKTKo 3-2-1-144-09, p 11; Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Varul, P. Tahteavaldus ja selle tegemine, Juridica, 2010, 7, lk 497-507. 1. Sein, K. Tehingu vorminõuded ja nende järgimata jätmise tagajärjed. Juridica, 2010, 7, lk 508-516. 1. Andres soovib müüa oma sõiduauto 10 000 euro eest ning teatab 8.10. sellest kirja teel Jaanile, andes talle aega vastamiseks kuni 15.10. Kiri saabub kohale 10.10. Päev pärast kirja ärasaatmist leiab Andres endale aga teise ostja, kes on nõus maksma rohkem. Ta viib sama päeva hilisõhtul Jaani postkasti ettepanekut tühistava kirja
olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Kriminaalmenetluse koodeks. (1995). Kasutamise kuupäev: 10. mai 2016. a., allikas Riigiteataja: www.riigiteataja.ee Laffrangue, J. (2004). Riigikogu toimetised. Kasutamise kuupäev: 10. mai 2016. a., allikas Riigikogu: www.riigikogu.ee Liin, U. (1999). Pärimisõiguse põhimõtetest. Juridica, 24. Põllumäe, S. (2009). Konspekt "Sissejuhatus õigusesse"., (lk 20). Tallinn. Sillaots, M. (2001). Riigikohtu lahend Eesti kriminaalmenetlusõiguse allikana. Juridica, 79- 87. Uluots, J. (1936). Seletuskiri tsiviilseadustiku 1936. aasta eelnõu juurde. Tartu. 8
perekonnaõigus ja pärimisõigus. Selline õigusaladeks jaotumus moodustas pika aja jooksul ammendava õigusklassifikatsiooni. Väljaspool neid õigusi ei olnud muid sama tähtsusjärku kirjutatud õigusnorme. Võib oletada, et kui silmapaistvad Rooma juristid, kes panid kunagi kirja pandektid, oleksid pidanud arvestama nii mitmekesiseid majandussuhteid, nagu 2 Luts, M. (2003). Retseptsioonid. Rooma õiguse retseptsiooni mitmekihilisus. Juridica, 570- 575 valitsevad tänapäeval, oleksid nad õigusnormid jaotanud kindlasti hoopis teisiti ja suuremaks arvuks õigusaladeks. (Mereste, 2000) Rooma õiguse mõju kontinentaalse õigussüsteemi hulka loetavate riikide osas on riigiti erinev. Näiteks Saksa LV, Austria ning Hollandi rahvuslik õigussüsteem on saanud rooma õigusest tugevaid sisulisi mõjutusi, Skandinaaviamaade ja Soome oma on see mõjutanud vähem
(esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) • 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri • 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel • 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Kasutatud kirjandus: • Kuusikko, K. Ametnike kohustus anda kodanikele nõu kui hea haldustava. European Public Law. Vol. 7 (2001) no. 3 • Parrest, N. Hea halduse põhimõte Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Juridica 2006 • www.estonica.org Poliitiline maastik iseseisvumisest aastani 2006 • https://www.siseministeerium.ee/30410 Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon • Vetik, R . (2013) Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. • Sarapuu, K. Avalik haldus. Lk 247-277 AITÄH!
kuupalga ulatuses. Erisoodustusega lepingu sõlminud töötaja omavoliliselt lahkumisel töötaja vastutus 3 keskmise kuupalga ulatuses. Normatiivmaterjal: - Eesti Vabariigi töölepingu seadus - töötajate distsiplinaarvastutuse seadus - individuaalsete töövaidluste lahendamise seadus Täiendav kirjandus: - Treier, T. Töölepingu ülesütlemine töötaja terviseseisundi tõttu. Juridica, 2006, 2; - Orgo, I.-M. Peamised vaidlusküsimused töölepingu lõpetamisel töötaja mittevastavuse ja katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Juridica, 1999, 9. 5
informatsiooni levitamist. Põhiseadus ei tee vahet erineva sisuga info vahel, seega on kaitstud sisuliselt igasugune eneseväljendamine, isegin kui see on sokeeriv või häiriv või pole enamuse poolt aktsepteeritav. Samuti pole vahet, kas tegemist on faktilise infoga või arvamustega, veendumuste subjektiivse väljendusega. Kaitstud on nii tõestatav ja kontrollitav info kui kontrollimatud arvamuseavaldused.5 4 ,,Sõnavabadus ja selle piirid." R. Maruste Juridica 2001, nr 1 5 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" 4 Euroopa Inimõiguste Kohus leidis kohtuasjas Lingens vs Austria, et ajakirjandusel lasub kohustus edasi anda teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. Peale selle, et ajakirjandusel lasub kohustus sellist teavet ja mõtteid edasi anda, on avalikkusel ka kohustus neid saada
b. uurimisprobleem- (lk 23) lahendust nõudev küsimus c. uurimise eesmärk- uurimistöö eesmärgiks on uurimisprobleem lahendada d. uurimisküsimus- uurimisküsimus on küsimus, millele tahetakse antud uuringuga vastust leida ja see aitab ühtlasi ka teemat piiritleda, nähtuste kohta leida erinevaid tähendusi. 6. Elektrooniline teabeotsing: kuidas kirjandust otsida, põhilised andmebaasid a. juridica b. ester (raamatud na shit) c. riigiteataja (seadused) d. ise.elnet.ee e. utlib (andmebaasid) f. google scholar 7. Esialgne tutvumine kirjandusega (millele tähelepanu pöörata, teadusartikli traditsiooniline struktuur, allikakriitika) a. tutvu sisukorraga, rapordi tulemustega, artikli abstractiga b. vaata millal on avaldatud c. sissejuhatus ja kokkuvõte d. vaata pealkirjad, tabelid, joonised e
ajalooline taust .Kultuur mängib suurt rolli selles küsimuses, sest põhiväärtused kujunevad välja mitte üks sajand ja väärtused sõltuvad sellest milline on meie mentaliteet ja ajalooline taust. Artikli lisa-analüüs: 1) Artikli autor on Raul Narits , võrdleva õigusteaduse professor. Akadeemilises mõistes Raul Narits on autoriteet ,sest on Tartu Ülikooli professor , Õiguse entsüklopeedia autor ja on Juridica ajakirja toimetuskolleegiumis. 2) Artikkel on ilmunud pool-akadeemilises allikas. Allikas kuulub pool-akadeemiliste allikate hulka ,sest artikkel ilmus parlamendi ajakirjas Riigikogu toimetised (2000). Kvaliteetajakirjad on pool-akadeemilised allikad. 3)Minu arvates artikkel oma žanrilt on nii ekspertarvamus kui ka teadusartikkel. Ekspertarvamus see artikkel on sellepärast , et autor mõnedes kohtades väljendas oma arvamus ja kommenteeris teiste teadlaste arvamust
senisest selgem võimalus riigi ja erasektori andmebaasidest teabe saamiseks. TsMS § 306 lg 3 uus redaktsioon sätestab kohtu õiguse küsida andmeid ka menetlusosalise tööandjalt, krediidiasutustelt, kindlustusseltsidelt jmt isikutelt või asutuselt (TsMS § 306 lg 3) Nimetatud isikud peavad kohtule vastama ning tehniliste võimaluste olemasolul tuleks kohtule võimaldada ligipääs andmebaasi vastavale osale7. 6 M. Ernits. Kättetoimetamisest põhiõiguste valguses. Juridica 2004/V, lk 322. 7 Menetlusdokumendi kättetoimetamineTsiviilkohtumenetluses Kohtupraktika analüüs Margit Vutt eraõiguse analüütik Tartu 2009 lk 4 4 Aga on ka erandlike olukordi TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Perekonnaõigus 14.02.2013 Kontrolltööde hinnetest kujuneb eksamihinne. 2 kontrolltööd. 27 märts esimene kontrolltöö. 2 kontrolltöö 6 mai. Eraldi registreerida!!- kontrolltööd saab ka teha. Teoreetiline ja praktiline osa. Koosneb osaliselt testivormist ja osaliselt vabakäelisest kirjutamisest. Teoreetiline osa toimub peast ja praktiline osa seadust kasutades. Materjalid- juridica artiklid. Perekonnaseadus, kehtiva perekonnaseaduse eelnõu seletuskiri (tuleb kriitiliselt lugeda, on toimunud teatud muudatusi) , kohtupraktika. I. PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED sissejuhatus perekonnaõigusesse. II. ABIELU III. KOOSELU- vabaabielu inimeste vahel IV. SUGULUS V. EESTKOSTE- piiratud teovõimega isikud I perekonnaõiguse üldküsimused 1. Perekond 2. Perekonnaõigus 3. Perekonnaseisutoiminguteõigus Mis on perekond? Grupp inimesi. Milline grupp
03.1926 aastal võeti vastu kriminaalkoodeks, mille koostamisel lähtuti Giuseppe Zanardelli loodud. 8 Г.Ф. Елаян. Основы мусульманского уголвного права. Махачкала 2002, lk 9. 9 J. Schacht. The Origins of Muhhammadan Jurisprudence. ACLS History E-Book Projekt 2001, lk 22-34. 10 A. Schimmel, lk 60. 11 R. Khair Al-din. Islami jurisprudentsi ja õiguse olemusest. – Juridica 2000/8, lk 462-463. 12 M. Lippman. Islamic Criminal Law and Procedure: Religiouse Fundamentalism v. Modern Law. Boston. 01.12.1989, lk 35. 6 Itaalia “Zanardelli” koodeksist. Selle tulemusena loobuti surmanuhtlusest ja kehtestati karistus, mis oli seotud vabaduse võtmisega.13 Sudaani 1899.a ja 1925.a kriminaalkoodeksite ja Bahrain’i kriminaalkoodeksi koostamisel võeti eeskuju briti õigusteadlaste poolt väljatöötatud 1860
kahjustatavat hüve tavaliselt kahesuguselt – roomaõiguslikult ja germaaniõiguslikult28. Roomaõiguslik vaatevinkel lähtub ametnikule kehtestatud keelust teenistuse raamides mistahes kingitusi või meelehead vastu võtta. Eeltoodu järgi on altkäemaksu ebaõigus ametniku poolt kingituste saamises, seega riigiteenistuse aluste kui õigushüve rikkumises. 26 Jaan Sootak, Elina Elkind, Juriidilise isiku vastutus: uued arengusuunad Eesti kohtupraktikas - Juridica, 2005, nr 10, lk 671-681 27 Jaan Sootak, Altkäemaks: kas uus tõlgendus seadusele?, Juridica, 1998, nr 8, lk 397-403 28 R. Maurach, Fr-Chr. Schröder, M. Maiwald. Strafrecht. Besonderer Teil. Tb 2. Heidelberg, 1991, S 263. 19 Hilisem käsitlus rõhutab siinjuures veel seda, et ametnikkond, ka konkreetne ametnik, on oma pädevuse piires riigivõimu õige, riigi huvidele vastava tegevuse garant. Riik ei saa
hüvitamise alused ja kord. Haldusõiguse reform 1.juulil 2003 jõustus: • halduskoostöö seadus – füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse avaliku halduse ülesannete (edaspidi haldusülesannete) iseseisvaks täitmiseks volitamise tingimused ja korra ning haldusorganite vahelise ametiabi osutamise alused ja korra. Loe Ü.Madise, “Eesti haldusõiguse reformi kandvatest ideedest”, Juridica 2003, nr 1. Õiguskantsler hea halduskantsleri rollis Alates 1.1.2004 on õiguskantsleril õigus valvata hea halduse põhimõtete järgimise üle. Väljavõte seletuskirjast: Ühest küljest tähendab see, et õiguskantsleri tegevuse eesmärgiks ei ole dubleerida riikliku järelevalve tegevust, mis teostab kontrolli üksnes õiguspärasuse üle, vaid üldiselt edendada haldusülesannete täitjate halduskultuuri; õiguskantslerit ei tohiks pidada üksnes
1. ÄRIÜHING 1.1 Äriseadustiku regulatsioon Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist. Kusjuures osaühingu asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Äriseadustik reguleerib samuti nii täisühingu kui ka usaldusühingu loomise printsiipi kus täisühingu loomiseks peab olema kaks või enam omanikku ning usaldusühingus vähemalt kaks isikut, kes tegutsevad ühise ärinime all. Suurimaks erinevuseks on ettevõtlusvormides just vastutust ühingu kohustuste eest. Antud juhul vastutavad täisühingus kogu oma varaga kõik omanikud kes ärile aluse on pannud. Usaldusühingus aga vähemalt üks isik, kes on antud juhul täisosanik ja on kohustuste ees kogu oma varaga. Teiste partnerite suhtes on see vastuvõetav ehk õiglane, sest täisühingus toimitakse nii. Pean sellist klassifitseerimist ebaõiglaseks, sest kui koos on asutatud ühine äri, siis peaksid kõik olema selle ees ...
Saastamine on heite väljutamine nii, et see põhjustab keskkonnaohu või keskkonnariski ( 7 lg 4). Saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis ( 7 lg 5). 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine Materjal: Hannes, V.; Saunanen, E. (2008). Keskkkonnaseadustiku üldosa seaduse põhialused. Juridica, 9, 598 - 608. Eesti keskkonnaõiguse kodi tseerimine algas Justiitsministeeriumi eestvedamisel 2007.a. Kodi tseerimise vajadus. 90ndate teisel poolel asuti tegema ettevalmistusi EL-ga ühinemiseks. Kiiresti tuli võtta üle suur hulk direktiive; nende ülevõtmine toimus ajapuuduses väga formaalselt ja tulemuseks on segane ja süsteemitu õigus.
Lisalugemist Juurde võib lugeda erinevaid seisukohti näiteks järgmistest allikatest: Taavi Annus. Riigiõigus, lk 151-159. Juura 2006. Eesti vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, teine täiendatud väljaanne, Kirjastus Juura 2008. §-d 4, 15, 20, 21, 22 ja 146. Poigo Nuuma. "Kohtud ja võimude lahusus", Riigikogu Toimetised 9/ 2004 (kättesaadav netis, www.rito.ee); Rait Maruste. "Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis", Juridica 3/1994 Heinrich Schnider. "Kohus lahusvõimude süsteemis", Juridica 9/1999 Kai Kullerkupp. "Kohtusüsteemi reguleerimise probleeme", Juridica 10/1997; Uus Riigikogule esitatud kohtute seaduse eelnõu, 649 SE, www.riigikogu.ee; Uno Lõhmus. "Kohtuhaldus kohtute seaduse eelnõu järgi", Juridica 2010/2, lk 75-85. "Kohtunikud uuest eelnõust: kohtuid ei saa juhtida nagu sõjaväge", Eesti Ekspress 12.01.2010.a. Riigikohtu esimehe iga-aastased ülevaated Riigikogule, www.riigikohus.ee Äriõigus
siis tuleb see hüvitada. Rääkimata sellest, et iga inimene võib liidu institutsioonide poole ühes põhiseaduse keeltest. 6 Kasutatud kirjandus: Kuusikko, K. Ametnike kohustus anda kodanikele nõu kui hea haldustava. European Public Law. Vol. 7 (2001) no. 3 Parrest, N. Hea halduse põhimõte Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Juridica 2006 nr 1. 7
Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 SEMINAR 1 Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviil õigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks: 1) kelle vahel, millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid?
üldkujutlus, plaan, tärganud mõte, idee. Õigusteaduse koht teaduste süsteemis ja õigusteaduste perekond (edasi oli oluline info, vt!) -õigusteadusest saame rääkida alates rooma riiklusest -Rooma ÕT ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: 1) eelklassikaline III saj. Keskpaik e.Kr 82 e.Kr 2) klassikaline 82 e.Kr.-27 e.Kr.250p.Kr. 3) hilisklassikaline 250-476 p-Kr. -õigusteaduse aktiivsed perioodid on eelkl. ja klassikaline. (Hesi?,) juridica, IX/2002 lk 626-634 Siimets-Gross Teaduse (uurimise) objektiks on objektiivse tegelikkuse valdkonnad. Teaduse ained.. Teaduse meetodiks on viisid ja võtted, mille abil uurimisobjektist piiritletakse konkreetne uurimisese ning uuritakse selle eriomaseid tunnuseid ja objektis ... Õigusteadus on teadus õigusnormide sisust, mis aitab teisi ühiskonnateadusi ning nende teaduste eesmärkide saavutamisel. Õigusteaduse uurimise üldobjektiks on õigusnormid
äriseadustiku §§ 180-187 ja 306-315 võlaõigusseaduse §§ 1, 619-702 Analüüs ,,Tuleviku töö uued suunad ja lahendused". Lõpparuanne. Technopolis Group &TÜ RAKE, 2017. Kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/tuleviku_too_- _uued_suunad_ja_lahendused_l6pparuanne.pdf, lk 11-14 Kilusk, G. Kolmepoolsed töösuhted. - Juridica 2004, 10 Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. Kättesaadav ka: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf, lk 13-16 Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica 2012, 4 Muda, M., Orgo, I.-M., Tavits, G., Treier, T. Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud
kirjeldatud tegu, mis seisnes tegevuses või tegevusetuses ja on olemas teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos. Konkreetsetel juhtudel, kui eriosa koosseis eeldab erilise isikutunnuse olemasolu on ka eriline isikutunnus süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks vaatamata sellele, et seadusandaja ei loetle seda koosseisu objektiivse tunnusena. 1.2 Süüteo koosseisu subjektiivsed tunnused 16 Sealsamas, lk 30 17 Juridica III/ 2003 lk 158 18 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29- 30 Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused kirjeldavad tegija sisemaailma. Eelkõige 19 puudutavad need isiku teadmist ja tahtmist süüteo koosseisu tunnuste suhtes. Vastavalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
