TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND XXX XXX ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL, KINNITAMISEL JA ESITAMISEL Kodutöö aines: Äriõigus Õppejõud: XXX Tartu 2011 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu
5.Kuidas ergutab turumajandus ettevõtlikust? Turumajandus ergutab ettevõtlust sellega, et nõuab ettevõtluselt, et nad toodaksid ja müüksid kvaliteetsemaid ja odavamaid kaupu/teenuseid, et püsida konkurentsis oma võistlejatega ja see tähendab ettevõtted õpivad paremini kasutama oma resursse. 6.Mille poolest erinevad Eesti äriseadustikuga kehtestatud ettevõtlusvormid üksteisest? Nad erinevad omavahel vajaliku asutamiskapitali suuruse, juhtimisorganite ja ettevõttes osalejate:osanike või aktsionäride vastutuse määra poolest 7.Kuidas saadakse ettevõtjaks? Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks kohalikus maksuametis, äriregistrisse kannab ennast vaid omal soovil. Seejuures FIE-na alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali ja maksuametis registreerimise toiming ei lähe talle midagi maksma. 8.Millised on ettevõtluse ees seisvad probleemid ja võimalused?
kohaselt vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma võimetele. Juhatuse liige on seejuures kohustatud rakendama kogu oma tööjõudu ning kasutama kõiki erialaseid teadmisi ja kogemusi. 2.5 Juhatuse liige kohustub oma tegevuses juhinduma Eesti Vabariigi kehtivast õigusest, sh äriseadustikust, Ühingu põhikirjast, käesolevast Lepingust ja Ühingu Juhtimisorganite seaduslikest otsustest. 2.6 Juhul, kui Ühingu Juhtimisorgani seaduslik otsus või muu otsustus ei ole vastavuses Ühingu õiguspäraste ja majanduslike huvidega, on Juhatuse liige kohustatud sellest teada saamisel koheselt otsuse vastuvõtnud Juhtimisorganit sellest informeerima. Samuti on Juhatuse liige kohustatud informeerima Ühingu Juhtimisorganit viimase
finantseerimine, sh.ka spetsiaalsed regionaalpoliitilised programmid, ekspordi ja ärikontaktide edendamine. Eestis ei ole valitsuse tasandil formuleeritud ühtset väikeettevõttluse toetamise poliitikat, mis paneks paika üldised prioriteedid antud valdkonna arengus. 12.Mille poolest erinevad Eesti äriseadustikuga kehtestatud ettevõtlusvormid üksteisest? Nad erinevad omavahel vajaliku asutamiskapitali suuruse, juhtimisorganite ja ettevõttes osalejate:osanike või aktsionäride vastutuse määra poolest. 13.Millised on ettevõtluse ees seisvad probleemid ja võimalused? Ettevõtluse ees seisvad võimalused on võime rahuldada erilisi turge ja võimalus kohaneda muutustega. Ettevõtluse ees seisvad probleemid on kehv juhtimine, ebapiisav finantseerimine ja suutmatus palgata kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu 14.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus?
kaitseb Äriühingu huve kõigis valitsusasutustes, riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites ning suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega, samuti täidab teisi Äriühingu põhikirjast, osanike koosolekute ja juhatuse seaduslikest otsustest tulenevaid Äriühingu juhtimisega seotud ülesandeid isiklikult. 2.3.Juhatuse liikmel raamatupidajal on õigus teha tehinguid Äriühingu nimel kooskõlas äriseadustiku, Äriühingu põhikirja ja Juhtimisorganite otsustega. 2.4.Juhatuse liige raamatupidaja on kohustatud juhinduma oma tegevuses osanike koosoleku seaduslikest korraldustest. Juhatuse liige raamatupidaja on kohustatud viivitamatult teatama osanike koosolekule kõigist oma ametikohustuste täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada Äriühingut muutma Juhatuse liikmele raamatupidajale antud juhiseid. Vajadusel teeb Juhatuse liige raamatupidaja osanike koosolekule ettepanekuid Äriühingu
KOHUSTUSED Kirjalik kodutöö Õppejõud Laivi Annus Anijärv MA Mõdriku 2016 1 ÄRIÜHINGUTE VORMID Peamisteks äriühingute vormideks on Osaühing, Aktsiaselts. Vähem kasutatavad on Täisühing, Usaldusühing ja Tulundusühing Äriühingute vormid erinevad teineteisest järgmiselt: Osanike vastutuse põhimõtete ja osakaalu järgi Äriühingute juhtimisorganite ja otsustusprotsesside esindusõigusega Nõutava osakapitali suuruse ja sissemakse viisi järgi Äriühingu auditeerimise nõuete järgi Igapäevase tegevuse korraldamise järgi Tabel 1. Äriühingute vormid (eesti.ee) Ettevõtlusvorm Minimaalne Minimaalne Varaline vastutus Juhtimine nõutav nõutav algkapital asutajate (euro) arv
aga ka kehavigastuste tekitamiste eest. Asüül ehk varjupaiga õigus. Unitaarvõim ehk tervilik võim. Sellele on iseloomulikud järgmised tunnused: ühine konstitutsioon ja õigussüsteem; ühine riigivõimuorganite ja juhtimise süsteem; ühine kodakondsus; kohtusüsteemi ühtsus; riigi jagunemine administratiiv-territoriaalseteks üksusteks, milles kasutatakse üldriiklikke norme; allüksuste juhtimisorganite alluvus riigivõimu- ja juhtimisorganitele. Monoteism usk ainujumalasse (kristlus, islam, judaism). Lepingud Piiblis; toora e. Teine Moosese raamat; talmud juudi kirjatundjate ehk rabide poolt kirja pandud seletused(kommetaaarid) Toorale: juhised kuidas jumala teenistust läbi viia, pühi pidada. Koraan püha raamat, käsitlatakse Jumala sõnana. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu.
Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. Võlgnik peab olema menetluse vältel kättesaadav, võtma osa menetlustoiminguist. Samas tema puudumine ei takista kohtuistungi, koosoleku läbiviimist või toimingu tegemist, v.a kui võlgnik peab toimingu tegema isiklikult. Kohtu otsusega võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, sundtoomist ja aresti. Kui tegemist on juriidilisest isikust võlgnikuga, siis kohaldatakse mõjuvahendeid juhtimisorganite liikmetele. Kohus võib lisakaristusena kohaldada võlgniku suhtes ka ärikeeldu. Ärikeelu määruse peale võib esitada määruskaebuse. Pankrotiotsuse alusel moodustub võlgniku varast pankrotivara, mida kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, aga samuti pankrotimenetluse läbiviimiseks (PankrS § 108). Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti
küsimustega. Pärast Eesti Rahvakomissaride Nõukogu 18. septembril 1940. aasta vastavat otsust jõuti aasta lõpuks riigistada 387 suuremat kauplust, 1940. aastal riigistamine jätkus. Teise Maailmasõja alguseks oli enamus kauplusi natsionaliseeritud ja koondatud riikliku juhtimise alla, sest neisse kauplustesse oli määratud usaldusmehed. Usaldusmehed korraldasid järelvalvet ettevõtte tegevuse üle, võisid osa võtta ettevõtete juhtimisorganite tegevusest ning seisma panna viimaste korralduste täitmise, kui need korraldused ei olnud kooskõlas rahvamajnduse huvidega. Samuti jälgisid nad kaubandusettevõtete varade, kassa ja väärtpaberite kasutamist vastavalt ettenähtud juhistele. Erakaupluste üle laiendati riiklikku kontrolli. 1940. aasta 1. oktoobriks oli kontrolli alla võetud 213, 20. oktoobriks juba 488 ja 30. novembriks 506 erakaubandusettevõtet. 5
Eesti panga õiguslik seisund: 1. Eesti Panga sõltumatus Vastavalt Eesti Panga seaduse § 3-le on eesti Pank sõltumatu, mis tegeleb teistest riigiasutustest eraldi. Eesti Pank annab aru riigikogule, ega allu vabariigi Valituse või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ning kolmandatele isikutele. Kuna Eesti Pank kuulub Euroopa Keskpankade Süsteemi, võivad eesti Panka ja tema juhtimisorganite liikmed taotleda ja saada täitmiseks juhiseid vaid Euroopa Keskpangalt- tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 130. Eesti Pank sõltumatust iseloomustab asjaolu, volituste piires toetab pank Vabariigi valitsuse majanduspoliitikat, kui see ei ole vastuolus Eesti Panga eesmärkide ja ülesannetega ega takista nende täitmist. Tulenevalt rahvusvahelisest ja Euroopa õiguses tunnustatud sõltumatu ja täidesaatvast
.................... Kuidas lahendada konflikti ettevõttehuvidest lähtuvalt......................................................... 1. Võim Võimul on meie elus väga suur tähtsus. Inimene puutub võimuga sageli kokku, tihtipeale seda ise märkamatagi. Kord on ta võimu subjekt, võimu valdaja, nagu või teatava võimu kehastaja töökollektiivis ning paljudes ühiskondlikes organisatsioonides, kord jälle kujutab ta endast mitmesuguste võimu- ja juhtimisorganite korralduste või ettekujutuste adressaati (4:5). Seepärast on loomulik, et inimene hakkab võimu olemuse ja sotsiaalsete funktsioonide üle järele mõtlema ning otsib võimuküsimustele vastust raamatutest ja suhtlemisest kaasinimestega (4:5). Ent vastust küsimusele, mis on võim, polegi nii lihtne ja kerge leida, nagu esimesel pilgul võib näida. Kummatigi on inimeste teadvuses, kui jätta kõrvale võimu põhimõtteliselt
Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2014/2015 1. EL ettevõtluse “suur pilt“ – eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) – 1. loengu põhjal. EL ettevõtlus – suur pilt 92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted >1% keskettevõtted (VKE- d kokku 99,8%) 0,2% suurettevõtted Ettevõtja motiivid: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 68% Töötamise aja ja koha vaba valik 35% Paremad sissetulekuväljavaated 20% Ärivõimaluse realiseerimine 9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 4% Palgatöötaja motiivid: Regulaarne, fikseeritud sissetulek 40% Tööhõive stabiilsus 35% Kindlad töötunnid 16% Sotsiaalne kindlustun...
keskastme juhtide iseseisvus ja ,,iseseisvad vürstiriigid", ettevõtte eri rakendamine. seeläbi motivatsioon suurenevad. osade tegevuse kooskõlastatus kannatab. Kasv koordineerimise kaudu Bürokraatia kriis võib kujuneda Kujundataks innovaatilisem kontrolli parandab täiendavate liigne bürokraatia ja rutiin, mis tapab organisatsioonistruktuur. juhtimisorganite, standardite, igasuguse loomingulisuse. normide rakendamine. Kasv koostöö kaudu luuakse Sisemised kasvuvõimalused Koostöö teiste ettevõtete ja näiteks spetsiaalseid töörühmi. ammenduvad. organisatsioonidega. Kasv ettevõttevahelise koostöö Identiteedikriis. ? kaudu 31. Adizese elutsükli faaside käsitlus.
ETTEVÕTLUS 2 Kordamisküsimused Juhan Teder 2012/2013 1. EL ettevõtluse "suur pilt". Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) Eri suurusega ettevõtete osakaal 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. (VKEd) Mikro- Väike Kesk- VKE-d Suur - Kokku (<10) (10-49) (50-249) kokku (250+) Ettevõtteid Arv, tuh 19058 1424 226 20709 43 20752 % ...
ETTEVÕTLUS 2 Kordamisküsimused Juhan Teder 2012/2013 1. EL ettevõtluse "suur pilt". Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) Eri suurusega ettevõtete osakaal 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. (VKEd) Mikro- Väike Kesk- VKE-d Suur - Kokku (<10) (10-49) (50-249) kokku (250+) Ettevõtteid Arv, tuh 19058 1424 226 20709 43 20752 % ...
Kordamisküsimused: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. 2. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), Palgatöötaja: Regulaarne, fikseeritud sissetulek 24/40% Tööhõive stabiilsus 27/35% Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% Ettevõtja: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20% Ärivõimaluse realiseerimine 4/9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3/4% 3. ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettev...
· Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Pank on 1919. aastal Eesti Vabariigi keskpangana asutatud Eesti Panga õigusjärglane.(EPS §1) · Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele. (EPS §3 lg1) · Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmisel võivad Eesti Pank ja tema juhtimisorganite liikmed taotleda ja saada täitmiseks juhiseid vaid Euroopa Keskpangalt.(EPS §3 lg 11) · 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro. Sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige. · Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb
protokollis või hääletusprotokollis. Osanikud saavad ka tehingu juhatuse liikme ja osaühingu vahel tagantjärele heaks kiita vastava otsuse vastuvõtmisega. Konkurentsikeeld Juhatuse liikmetele laieneb konkurentsikeeld (ÄS § 185), mille kohaselt juhatuse liige ei või ilma osanike või nõukogu nõusolekuta (kui ühingul on nõukogu) ise tegutseda osaühinguga samal tegevusalal ega olla teiste äriühingute juhtimisorganite liige, mis tegutsevad samal tegevusalal kui osaühing. Keeld kuuluda teiste osaühinguga samal tegevusalal tegutsevate äriühingute juhtimisorganitesse ei kehti juhul, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Laenukeeld ÄS § 159 sätestab, et osaühing ei või anda laenu oma juhatuse liikmele ega ka tagada juhatuse liikmete poolt võetavat laenu. Konfidentsiaalsuskohustus ÄS § 186 kohaselt peavad juhatuse liikmed hoidma osaühingu ärisaladust
Isikliku panuse ja vastutuse seos ja tähendus. Eneseorgani põhimõte juhtimine ja esindamine toimub osanike poolt. Isikuühingud on täisühing ja usaldusühing, vt ÄS §-d 79-134. b) Kapitaliühingud kapitali ja piiratud vastutuse seos ja tähendus. Võõrorgani põhimõte juhtorganid võib moodustada ühinguvälistest isikutest ehk isikutest, kes ei ole osanikud või aktsionärid. Korporatiivne juhtimisstruktuur ehk spetsiaalsete juhtimisorganite, st juhatuse või nõukogu olemasolu. Kapitaliühinguteks on osaühing ja aktsiaselts ning tinglikult ka tulundusühistu, vt ÄS §-d 135-383. Supranatsionaalsed (liikmesriikide ülesed, üle-euroopalised) ühinguvormid Euroopa Liidu nõukogu määruste ja Riigikogu poolt vastu võetud vastavate määruste rakendamisseadustega on reguleeritud veel 4 eraõiguslikku ühingu liiki: Euroopa majandushuviühing (EEIG ehk EMHÜ), määrus nr 2137 ja RK poolt 2000
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama....
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
Institutsionaalne aspekt annab vastuse küsimusele: kes kellega juhib? Seega iseloomustab see aspekt juhtimisülesannete täitjate kõrval ka teisi töötajaid. Erinevuseks, võrreldes personaalse mõõtmega, on juhtimise vaatlemine juhi ja juhitava interaktsioonina (juhi mõju ja juhitava reaktsioon). Funktsionaalne aspekt annab vastuse küsimusele: kuidas toimub juhtimine ja kuidas see mõjutab juhitavaid? Esiteks iseloomustab see aspekt juhtide ja juhtimisorganite tegevust ning kujundamist siin võib vaadelda ka juhtide tegevuse spetsiaalseid karakteristikuid (nn juhtimisstiile). Teiseks iseloomustatakse juhtide mõjusuhteid juhitavatele (nt juhtimise tõhusus) võrreldes protsessuaalsete mõõtmetega sisaldab see kahte täiendust: juhtimisorganite kujundamist ja juhtide mõjusuhteid juhitavatele. 23 Koostatud Schierenbeck, H. Grundzüge der Betribswirtschaftslehre. 15. Aufl. München: R. Oldenbourg Verlag, 2000 lk. 82 alusel.
ÄRISEADUSTIK 237. Mida reguleerib äriseadustik? Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik (ÄS). ÄS eesmärgiks on vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis. Seadus kehtestab tugeva finantsmajandusliku kontrolli aktsiaseltside (AS) ja osaühingute (OÜ) üle. ÄS-s on reguleeritud OÜ-de ja AS-de juhtimisstruktuuride omavaheline pädevus ning on määratletud juhtimisorganite vastutus. ÄS aitab kaasa majanduskuritegevuse vähendamisele ja annab selge raamistiku tegutsevatele firmadele kaitstes neid äripartnerite seadusevastase tegevuse eest. 238. Kes või mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala? Ettevõtja – on füüsiline isik kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade või teenuse osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses on Ettevõtja (FIE) sätestatud äriühinguna. Ettevõtja on subjektiks.
Äriõigust laiemas tähenduses nimetatakse ka kaubandusõiguseks või majandusõiguseks. Äriõigus kitsamas tähenduses on äriühinguõigus. Äriõigust laiemas plaanis on vaja tunda, et majandustegevust tervikuna kõigis aspektides nõuetekohaselt korraldada. Äriõigust kitsamas tähenduses kui äriühinguõigust on vaja tunda, et teada, kuidas äriühinguid asutada, korraliku ettevõtja hoolsusega juhtida, ümberkujundada, jagada, ühendada, lõpetada; millised on omanike ja juhtimisorganite liikmete õigused ja kohustused. Aga ka selleks, et osata otsustada, millises vormis oma äriplaane realiseerida. ÄRIÜHINGUÕIGUS Äriõiguse kui äriühinguõiguse peamiseks õigusallikaks on äriseadustik (ÄS), mille üheks peamiseks eesmärgiks on vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis. Äriseadustik sätestab normid füüsiliste isikute ja äriühingute osalemiseks majandustegevuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
