TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND XXX XXX ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL, KINNITAMISEL JA ESITAMISEL Kodutöö aines: Äriõigus Õppejõud: XXX Tartu 2011 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu
5.Kuidas ergutab turumajandus ettevõtlikust? Turumajandus ergutab ettevõtlust sellega, et nõuab ettevõtluselt, et nad toodaksid ja müüksid kvaliteetsemaid ja odavamaid kaupu/teenuseid, et püsida konkurentsis oma võistlejatega ja see tähendab ettevõtted õpivad paremini kasutama oma resursse. 6.Mille poolest erinevad Eesti äriseadustikuga kehtestatud ettevõtlusvormid üksteisest? Nad erinevad omavahel vajaliku asutamiskapitali suuruse, juhtimisorganite ja ettevõttes osalejate:osanike või aktsionäride vastutuse määra poolest 7.Kuidas saadakse ettevõtjaks? Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks kohalikus maksuametis, äriregistrisse kannab ennast vaid omal soovil. Seejuures FIE-na alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali ja maksuametis registreerimise toiming ei lähe talle midagi maksma. 8.Millised on ettevõtluse ees seisvad probleemid ja võimalused?
kohaselt vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma võimetele. Juhatuse liige on seejuures kohustatud rakendama kogu oma tööjõudu ning kasutama kõiki erialaseid teadmisi ja kogemusi. 2.5 Juhatuse liige kohustub oma tegevuses juhinduma Eesti Vabariigi kehtivast õigusest, sh äriseadustikust, Ühingu põhikirjast, käesolevast Lepingust ja Ühingu Juhtimisorganite seaduslikest otsustest. 2.6 Juhul, kui Ühingu Juhtimisorgani seaduslik otsus või muu otsustus ei ole vastavuses Ühingu õiguspäraste ja majanduslike huvidega, on Juhatuse liige kohustatud sellest teada saamisel koheselt otsuse vastuvõtnud Juhtimisorganit sellest informeerima. Samuti on Juhatuse liige kohustatud informeerima Ühingu Juhtimisorganit viimase
finantseerimine, sh.ka spetsiaalsed regionaalpoliitilised programmid, ekspordi ja ärikontaktide edendamine. Eestis ei ole valitsuse tasandil formuleeritud ühtset väikeettevõttluse toetamise poliitikat, mis paneks paika üldised prioriteedid antud valdkonna arengus. 12.Mille poolest erinevad Eesti äriseadustikuga kehtestatud ettevõtlusvormid üksteisest? Nad erinevad omavahel vajaliku asutamiskapitali suuruse, juhtimisorganite ja ettevõttes osalejate:osanike või aktsionäride vastutuse määra poolest. 13.Millised on ettevõtluse ees seisvad probleemid ja võimalused? Ettevõtluse ees seisvad võimalused on võime rahuldada erilisi turge ja võimalus kohaneda muutustega. Ettevõtluse ees seisvad probleemid on kehv juhtimine, ebapiisav finantseerimine ja suutmatus palgata kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu 14.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus?
kaitseb Äriühingu huve kõigis valitsusasutustes, riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites ning suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega, samuti täidab teisi Äriühingu põhikirjast, osanike koosolekute ja juhatuse seaduslikest otsustest tulenevaid Äriühingu juhtimisega seotud ülesandeid isiklikult. 2.3.Juhatuse liikmel raamatupidajal on õigus teha tehinguid Äriühingu nimel kooskõlas äriseadustiku, Äriühingu põhikirja ja Juhtimisorganite otsustega. 2.4.Juhatuse liige raamatupidaja on kohustatud juhinduma oma tegevuses osanike koosoleku seaduslikest korraldustest. Juhatuse liige raamatupidaja on kohustatud viivitamatult teatama osanike koosolekule kõigist oma ametikohustuste täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada Äriühingut muutma Juhatuse liikmele raamatupidajale antud juhiseid. Vajadusel teeb Juhatuse liige raamatupidaja osanike koosolekule ettepanekuid Äriühingu
KOHUSTUSED Kirjalik kodutöö Õppejõud Laivi Annus Anijärv MA Mõdriku 2016 1 ÄRIÜHINGUTE VORMID Peamisteks äriühingute vormideks on Osaühing, Aktsiaselts. Vähem kasutatavad on Täisühing, Usaldusühing ja Tulundusühing Äriühingute vormid erinevad teineteisest järgmiselt: Osanike vastutuse põhimõtete ja osakaalu järgi Äriühingute juhtimisorganite ja otsustusprotsesside esindusõigusega Nõutava osakapitali suuruse ja sissemakse viisi järgi Äriühingu auditeerimise nõuete järgi Igapäevase tegevuse korraldamise järgi Tabel 1. Äriühingute vormid (eesti.ee) Ettevõtlusvorm Minimaalne Minimaalne Varaline vastutus Juhtimine nõutav nõutav algkapital asutajate (euro) arv
aga ka kehavigastuste tekitamiste eest. Asüül ehk varjupaiga õigus. Unitaarvõim ehk tervilik võim. Sellele on iseloomulikud järgmised tunnused: ühine konstitutsioon ja õigussüsteem; ühine riigivõimuorganite ja juhtimise süsteem; ühine kodakondsus; kohtusüsteemi ühtsus; riigi jagunemine administratiiv-territoriaalseteks üksusteks, milles kasutatakse üldriiklikke norme; allüksuste juhtimisorganite alluvus riigivõimu- ja juhtimisorganitele. Monoteism usk ainujumalasse (kristlus, islam, judaism). Lepingud Piiblis; toora e. Teine Moosese raamat; talmud juudi kirjatundjate ehk rabide poolt kirja pandud seletused(kommetaaarid) Toorale: juhised kuidas jumala teenistust läbi viia, pühi pidada. Koraan püha raamat, käsitlatakse Jumala sõnana. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu.
Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. Võlgnik peab olema menetluse vältel kättesaadav, võtma osa menetlustoiminguist. Samas tema puudumine ei takista kohtuistungi, koosoleku läbiviimist või toimingu tegemist, v.a kui võlgnik peab toimingu tegema isiklikult. Kohtu otsusega võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, sundtoomist ja aresti. Kui tegemist on juriidilisest isikust võlgnikuga, siis kohaldatakse mõjuvahendeid juhtimisorganite liikmetele. Kohus võib lisakaristusena kohaldada võlgniku suhtes ka ärikeeldu. Ärikeelu määruse peale võib esitada määruskaebuse. Pankrotiotsuse alusel moodustub võlgniku varast pankrotivara, mida kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, aga samuti pankrotimenetluse läbiviimiseks (PankrS § 108). Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti
küsimustega. Pärast Eesti Rahvakomissaride Nõukogu 18. septembril 1940. aasta vastavat otsust jõuti aasta lõpuks riigistada 387 suuremat kauplust, 1940. aastal riigistamine jätkus. Teise Maailmasõja alguseks oli enamus kauplusi natsionaliseeritud ja koondatud riikliku juhtimise alla, sest neisse kauplustesse oli määratud usaldusmehed. Usaldusmehed korraldasid järelvalvet ettevõtte tegevuse üle, võisid osa võtta ettevõtete juhtimisorganite tegevusest ning seisma panna viimaste korralduste täitmise, kui need korraldused ei olnud kooskõlas rahvamajnduse huvidega. Samuti jälgisid nad kaubandusettevõtete varade, kassa ja väärtpaberite kasutamist vastavalt ettenähtud juhistele. Erakaupluste üle laiendati riiklikku kontrolli. 1940. aasta 1. oktoobriks oli kontrolli alla võetud 213, 20. oktoobriks juba 488 ja 30. novembriks 506 erakaubandusettevõtet. 5
Eesti panga õiguslik seisund: 1. Eesti Panga sõltumatus Vastavalt Eesti Panga seaduse § 3-le on eesti Pank sõltumatu, mis tegeleb teistest riigiasutustest eraldi. Eesti Pank annab aru riigikogule, ega allu vabariigi Valituse või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ning kolmandatele isikutele. Kuna Eesti Pank kuulub Euroopa Keskpankade Süsteemi, võivad eesti Panka ja tema juhtimisorganite liikmed taotleda ja saada täitmiseks juhiseid vaid Euroopa Keskpangalt- tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 130. Eesti Pank sõltumatust iseloomustab asjaolu, volituste piires toetab pank Vabariigi valitsuse majanduspoliitikat, kui see ei ole vastuolus Eesti Panga eesmärkide ja ülesannetega ega takista nende täitmist. Tulenevalt rahvusvahelisest ja Euroopa õiguses tunnustatud sõltumatu ja täidesaatvast
................... Kuidas lahendada konflikti ettevõttehuvidest lähtuvalt......................................................... 1. Võim Võimul on meie elus väga suur tähtsus. Inimene puutub võimuga sageli kokku, tihtipeale seda ise märkamatagi. Kord on ta võimu subjekt, võimu valdaja, nagu või teatava võimu kehastaja töökollektiivis ning paljudes ühiskondlikes organisatsioonides, kord jälle kujutab ta endast mitmesuguste võimu- ja juhtimisorganite korralduste või ettekujutuste adressaati (4:5). Seepärast on loomulik, et inimene hakkab võimu olemuse ja sotsiaalsete funktsioonide üle järele mõtlema ning otsib võimuküsimustele vastust raamatutest ja suhtlemisest kaasinimestega (4:5). Ent vastust küsimusele, mis on võim, polegi nii lihtne ja kerge leida, nagu esimesel pilgul võib näida. Kummatigi on inimeste teadvuses, kui jätta kõrvale võimu põhimõtteliselt
kaudu – keskastme “iseseisvad vürstiriigid”, rakendamine. juhtide iseseisvus ja ettevõtte eri osade tegevuse seeläbi motivatsioon kooskõlastatus kannatab. suurenevad. Kasv koordineerimise Bürokraatia kriis – võib kujuneda Kujundataks kaudu – kontrolli liigne bürokraatia ja rutiin, mis innovaatilisem parandab täiendavate tapab igasuguse loomingulisuse. organisatsioonistruktuur. juhtimisorganite, standardite, normide rakendamine. Kasv koostöö kaudu – Sisemised kasvuvõimalused Koostöö teiste luuakse näiteks ammenduvad ettevõtete ja spetsiaalseid töörühmi. organisatsioonidega Kasv Identiteedikriis ? ettevõtetevahelise koostöö kaudu - liidud, liitumised, võrgustikud 29. Adizese elutsükli faaside käsitlus.
keskastme juhtide iseseisvus ja ,,iseseisvad vürstiriigid", ettevõtte eri rakendamine. seeläbi motivatsioon suurenevad. osade tegevuse kooskõlastatus kannatab. Kasv koordineerimise kaudu Bürokraatia kriis võib kujuneda Kujundataks innovaatilisem kontrolli parandab täiendavate liigne bürokraatia ja rutiin, mis tapab organisatsioonistruktuur. juhtimisorganite, standardite, igasuguse loomingulisuse. normide rakendamine. Kasv koostöö kaudu luuakse Sisemised kasvuvõimalused Koostöö teiste ettevõtete ja näiteks spetsiaalseid töörühmi. ammenduvad. organisatsioonidega. Kasv ettevõttevahelise koostöö Identiteedikriis. ? kaudu 31. Adizese elutsükli faaside käsitlus.
keskastme juhtide "iseseisvad vürstiriigid", ettevõtte eri rakendamine. iseseisvus ja seeläbi osade tegevuse kooskõlastatus motivatsioon suurenevad. kannatab. Kasv koordineerimise Bürokraatia kriis võib kujuneda Kujundataks innovaatilisem kaudu kontrolli parandab liigne bürokraatia ja rutiin, mis tapab organisatsioonistruktuur. täiendavate igasuguse loomingulisuse. juhtimisorganite, standardite, normide rakendamine. Kasv koostöö kaudu Sisemised kasvuvõimalused Koostöö teiste ettevõtete ja luuakse näiteks ammenduvad organisatsioonidega spetsiaalseid töörühmi. Kasv ettevõtetevahelise Identiteedikriis ? koostöö kaudu - liidud, liitumised, võrgustikud 25. Adizese elutsükli faaside käsitlus. Ichak Adizese ettevõtte elutsükli faasid elukaarel
keskastme juhtide "iseseisvad vürstiriigid", ettevõtte eri rakendamine. iseseisvus ja seeläbi osade tegevuse kooskõlastatus motivatsioon suurenevad. kannatab. Kasv koordineerimise Bürokraatia kriis võib kujuneda Kujundataks innovaatilisem kaudu kontrolli parandab liigne bürokraatia ja rutiin, mis tapab organisatsioonistruktuur. täiendavate igasuguse loomingulisuse. juhtimisorganite, standardite, normide rakendamine. Kasv koostöö kaudu Sisemised kasvuvõimalused Koostöö teiste ettevõtete ja luuakse näiteks ammenduvad organisatsioonidega spetsiaalseid töörühmi. Kasv ettevõtetevahelise Identiteedikriis ? koostöö kaudu - liidud, liitumised, võrgustikud 25. Adizese elutsükli faaside käsitlus. Ichak Adizese ettevõtte elutsükli faasid elukaarel
Kasv delegeerimise kaudu Kontrolli kriis kujunevad Kontrollimehhanismide keskastme juhtide iseseisvus ja ,,iseseisvad vürstiriigid", rakendamine seeläbi motivatsioon ettevõtte eri osade tegevuse suurenevad kooskõlastatus kannatab Kasv kordineerimise kaudu Bürokraatia kriis võib Kujundataks innovaatilisem kontrolli parandab täiendavate kujuneda liigne bürokraatia ja organisatsioonistruktuur juhtimisorganite, standarite, rutiin, mis tapab igasuguse normide rakendamine loomingulisuse Kasv koostöö kaudu luuakse Sisemised kasvusõimalused Koostöö teiste ettevõtete ja nt spetsiaalseid töörühmi ammenduvad organisatsioonidega Kasv ettevõtetevahelise Identiteedikriis ? koostöö kaudu liidud, liitumised, võrgustikud 31. Adizese elutsükli faaside käsitlus. Läbikukkumise tõenäosus sõltub: 1
· Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Pank on 1919. aastal Eesti Vabariigi keskpangana asutatud Eesti Panga õigusjärglane.(EPS §1) · Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele. (EPS §3 lg1) · Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmisel võivad Eesti Pank ja tema juhtimisorganite liikmed taotleda ja saada täitmiseks juhiseid vaid Euroopa Keskpangalt.(EPS §3 lg 11) · 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro. Sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige. · Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb
protokollis või hääletusprotokollis. Osanikud saavad ka tehingu juhatuse liikme ja osaühingu vahel tagantjärele heaks kiita vastava otsuse vastuvõtmisega. Konkurentsikeeld Juhatuse liikmetele laieneb konkurentsikeeld (ÄS § 185), mille kohaselt juhatuse liige ei või ilma osanike või nõukogu nõusolekuta (kui ühingul on nõukogu) ise tegutseda osaühinguga samal tegevusalal ega olla teiste äriühingute juhtimisorganite liige, mis tegutsevad samal tegevusalal kui osaühing. Keeld kuuluda teiste osaühinguga samal tegevusalal tegutsevate äriühingute juhtimisorganitesse ei kehti juhul, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Laenukeeld ÄS § 159 sätestab, et osaühing ei või anda laenu oma juhatuse liikmele ega ka tagada juhatuse liikmete poolt võetavat laenu. Konfidentsiaalsuskohustus ÄS § 186 kohaselt peavad juhatuse liikmed hoidma osaühingu ärisaladust
Isikliku panuse ja vastutuse seos ja tähendus. Eneseorgani põhimõte juhtimine ja esindamine toimub osanike poolt. Isikuühingud on täisühing ja usaldusühing, vt ÄS §-d 79-134. b) Kapitaliühingud kapitali ja piiratud vastutuse seos ja tähendus. Võõrorgani põhimõte juhtorganid võib moodustada ühinguvälistest isikutest ehk isikutest, kes ei ole osanikud või aktsionärid. Korporatiivne juhtimisstruktuur ehk spetsiaalsete juhtimisorganite, st juhatuse või nõukogu olemasolu. Kapitaliühinguteks on osaühing ja aktsiaselts ning tinglikult ka tulundusühistu, vt ÄS §-d 135-383. Supranatsionaalsed (liikmesriikide ülesed, üle-euroopalised) ühinguvormid Euroopa Liidu nõukogu määruste ja Riigikogu poolt vastu võetud vastavate määruste rakendamisseadustega on reguleeritud veel 4 eraõiguslikku ühingu liiki: Euroopa majandushuviühing (EEIG ehk EMHÜ), määrus nr 2137 ja RK poolt 2000
Mõte on see, et ta oleks teistest eristatav. Ja nimest pead tulenema ka see liik, mis liiki jur isikuga tegemist on. Äriühingutel on ärinimi ÄS §81, §25 (2), §35, §244, TÜS §6, MTÜS §3, SAS §4. 3.6 Juriidilise isku juhtumine 3.6.1 juhtimise organid Tegevuse korraldamine ja teiste isikutega suhtemine põhiül. Tuleb teada, et 1 on juriidiline isik ja teien ettevõte, mis on majanduslik üksus. Äriühingul võib olla mitu ettevõtet. Juhtimisorganite alla kuuluvad juriidilisel isikul reeglina üldkoosolek ja juhatus. Sihtasutusel ei ole üldkoosolekut (sest seal pole aktsionäre ega osanikke ega neid teisi, ainult asutajad). Teatud juhtudel võib olla ka nõukogu (aktsiaseltsil nt). Juhtorganid Tsüs pg 31 lg 2. Eristatakse jur isikute organeid ja nende raames veel juhtorganeid. Juhtorganid on juhatus ja nõukogu. Juhtorganiks ei ole üldkoosolek!!!!!!! Liikide kaupa juhtimisorganid: 1
Mõte on see, et ta oleks teistest eristatav. Ja nimest pead tulenema ka see liik, mis liiki jur isikuga tegemist on. Äriühingutel on ärinimi ÄS §81, §25 (2), §35, §244, TÜS §6, MTÜS §3, SAS §4. 3.6 Juriidilise isku juhtumine 3.6.1 juhtimise organid Tegevuse korraldamine ja teiste isikutega suhtemine – põhiül. Tuleb teada, et 1 on juriidiline isik ja teien ettevõte, mis on majanduslik üksus. Äriühingul võib olla mitu ettevõtet. Juhtimisorganite alla kuuluvad juriidilisel isikul reeglina üldkoosolek ja juhatus. Sihtasutusel ei ole üldkoosolekut (sest seal pole aktsionäre ega osanikke ega neid teisi, ainult asutajad). Teatud juhtudel võib olla ka nõukogu (aktsiaseltsil nt). Juhtorganid – Tsüs pg 31 lg 2. Eristatakse jur isikute organeid ja nende raames veel juhtorganeid. Juhtorganid on juhatus ja nõukogu. Juhtorganiks ei ole üldkoosolek!!!!!!! Liikide kaupa juhtimisorganid: 1
Vt. Äriseadustiku §9-§15; MTÜ-de seadus §4; Sihtasutuste seadus §3. 3.6. Juriidilise isiku juhtimine See on tegevuse korraldamine ja suhtlemine teiste isikutega. Sissepoole kuidas juriidiline isik toimib; väljapoole kuidas suhtleb kolmandate isikutega. NB! Erista juriidiline isik ja ettevõte. Ettevõte on majanduslik üksus, ettevõtete omamine on omane äriühingutele. Juriidiline isik on see, kellele ettevõte kuulub, kes organiseerib ettevõtte tegevust. 3.6.1. Juhtimisorganid Juhtimisorganite alla reeglina kuuluvad üldkoosolek ja juhatus. Teatud juhtudel võib olla ka nõukogu, alati ASil, teatud juhtudel ka OÜl; alati ka sihtasutusel. Vt. TsÜS §31 lõige 2. Juhtorgan juhatuse liikmed, kui on nõukogu, siis ka nõukogu. Juhtorganiks ei ole üldkoosolek! TsÜS §37 Juhtorganite liikmed vastutavad oma tegevusega tehtud kahju eest. Üldkoosolekul osalevad liikmed reeglina ei vastuta. Sihtasutusel ei saa üldkoosolekut olla! Täis- ja usaldusühing Vt
Äriseadustiku §9-§15; MTÜ-de seadus §4; Sihtasutuste seadus §3. 3.6. Juriidilise isiku juhtimine See on tegevuse korraldamine ja suhtlemine teiste isikutega. Sissepoole – kuidas juriidiline isik toimib; väljapoole – kuidas suhtleb kolmandate isikutega. NB! Erista juriidiline isik ja ettevõte. Ettevõte on majanduslik üksus, ettevõtete omamine on omane äriühingutele. Juriidiline isik on see, kellele ettevõte kuulub, kes organiseerib ettevõtte tegevust. 3.6.1. Juhtimisorganid Juhtimisorganite alla reeglina kuuluvad üldkoosolek ja juhatus. Teatud juhtudel võib olla ka nõukogu, alati ASil, teatud juhtudel ka OÜl; alati ka sihtasutusel. Vt. TsÜS §31 lõige 2. Juhtorgan – juhatuse liikmed, kui on nõukogu, siis ka nõukogu. Juhtorganiks ei ole üldkoosolek! TsÜS §37 Juhtorganite liikmed vastutavad oma tegevusega tehtud kahju eest. Üldkoosolekul osalevad liikmed reeglina ei vastuta. Sihtasutusel ei saa üldkoosolekut olla! Täis- ja usaldusühing Vt
Institutsionaalne aspekt annab vastuse küsimusele: kes kellega juhib? Seega iseloomustab see aspekt juhtimisülesannete täitjate kõrval ka teisi töötajaid. Erinevuseks, võrreldes personaalse mõõtmega, on juhtimise vaatlemine juhi ja juhitava interaktsioonina (juhi mõju ja juhitava reaktsioon). Funktsionaalne aspekt annab vastuse küsimusele: kuidas toimub juhtimine ja kuidas see mõjutab juhitavaid? Esiteks iseloomustab see aspekt juhtide ja juhtimisorganite tegevust ning kujundamist siin võib vaadelda ka juhtide tegevuse spetsiaalseid karakteristikuid (nn juhtimisstiile). Teiseks iseloomustatakse juhtide mõjusuhteid juhitavatele (nt juhtimise tõhusus) võrreldes protsessuaalsete mõõtmetega sisaldab see kahte täiendust: juhtimisorganite kujundamist ja juhtide mõjusuhteid juhitavatele. 23 Koostatud Schierenbeck, H. Grundzüge der Betribswirtschaftslehre. 15. Aufl. München: R. Oldenbourg Verlag, 2000 lk. 82 alusel.
ÄRISEADUSTIK 237. Mida reguleerib äriseadustik? Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik (ÄS). ÄS eesmärgiks on vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis. Seadus kehtestab tugeva finantsmajandusliku kontrolli aktsiaseltside (AS) ja osaühingute (OÜ) üle. ÄS-s on reguleeritud OÜ-de ja AS-de juhtimisstruktuuride omavaheline pädevus ning on määratletud juhtimisorganite vastutus. ÄS aitab kaasa majanduskuritegevuse vähendamisele ja annab selge raamistiku tegutsevatele firmadele kaitstes neid äripartnerite seadusevastase tegevuse eest. 238. Kes või mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala? Ettevõtja – on füüsiline isik kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade või teenuse osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses on Ettevõtja (FIE) sätestatud äriühinguna. Ettevõtja on subjektiks.
Äriõigust laiemas tähenduses nimetatakse ka kaubandusõiguseks või majandusõiguseks. Äriõigus kitsamas tähenduses on äriühinguõigus. Äriõigust laiemas plaanis on vaja tunda, et majandustegevust tervikuna kõigis aspektides nõuetekohaselt korraldada. Äriõigust kitsamas tähenduses kui äriühinguõigust on vaja tunda, et teada, kuidas äriühinguid asutada, korraliku ettevõtja hoolsusega juhtida, ümberkujundada, jagada, ühendada, lõpetada; millised on omanike ja juhtimisorganite liikmete õigused ja kohustused. Aga ka selleks, et osata otsustada, millises vormis oma äriplaane realiseerida. ÄRIÜHINGUÕIGUS Äriõiguse kui äriühinguõiguse peamiseks õigusallikaks on äriseadustik (ÄS), mille üheks peamiseks eesmärgiks on vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis. Äriseadustik sätestab normid füüsiliste isikute ja äriühingute osalemiseks majandustegevuses
annaabi.ee 
