Euroopa Liidu majanduslik olemus "Ühise huvi küsimus" Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Majandus- ja rahaliit (EMU) EMU esimene tugisammas põhineb: - Majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamine - Stabiilsus- või konverentsiprogrammid - Maastrichti kriteeriumide täitmine - Eelarvetetasakaalu nõuete järgimine Maastrichti kriteeriumid Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium
Euroopa Liidu majanduslik olemus Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Tagada suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Maastrichti kriteeriumid Nõuded, mille riik peab täitma enne kui ta saab ühineda euroalaga Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium Inflatsioonikriteerium Hinnastabiilsus Tulutaseme ühtlustumisega kaasneb hinnakonvergents ehk hinnataseme ühtlustumine ELi riikide keskmise hinnatasemega Intressikriteerium
heaolu 12. klass ühiskonnaõpetus · Tänapäeval on iga demokraatliku riigi mureks inimeste toimetulek, kuna see mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut. · Riikidel on erinevad heaolumudelid heaolureziimid. · Need tulenevad erinevatest poliitilistest ideoloogiatest, kultuuri- ja ajalootraditsioonidest. Konservatiivne heaolumudel: Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan, Belgia. · orienteerub töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised katavad ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. · Naistes nähakse koduhoidjat, mitte konkurenti tööturul. Vanurid on suguvõsa hoole all või tasulises hooldekodus. · Inimese heaolutaseme määrab tema tööpanus, palk ja staaz kõrgema palga puhul on suuremad sotsiaalkindlustusmaksed. · Sotsiaalkindlustusskeemide haldamist korraldavad tööandjate ühendused ja ametiliidud. Valitsusele jääb järelvalve roll. Sotsiaaldemokraatlik
majanduspoliitikat. Millised sissetulek. muudatused olid Sinu arvates kõige Suuremad maksud riigi ,,kassasse" laekus rohkem raha. olulisemad. Kehtestati miinimum töötasu ja maksimaalne tööpäeva pikkus vähenes tööandjate omavoli, inimestel oli kindlam tulle, sest neile ei tohtinud maksta alla nö miinimumi. Sotsiaaltagatised inimeste elu muutus kergemaks, nad ei pidanud enam elada sugulaste ja perekonna kulul. Kontroll põllumajanduse üle vähenes ületootmine. Mis soodustas diktatuuride teket? Kergesti manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse. Pettumine Versalle'i süsteemis.
majandust. Sellist riiki nimetatakse heaoluriigiks. Kuigi peaaegu kõik demokraatlikud riigid on heaoluriigid, ei toimu majandamine kõigis üheselt. Eristatakse kolme heaolumudelit: konservatiivne, sotsiaaldemokraatlik ja liberaalne. Selleks, et teada saada millist heaolumudelit luuakse Eestis peab lahkama mudelite olemusi ja Eesti riigi korraldusi erinevates valdkondades. Konservatiivne heaolumudel on mõeldud eelkõige töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Ka Eesti ühiskonnas on parimad elamistingimused töötaval inimesel. Peretoetused on väikesed. Igakuiselt makstakse lapsetoetust 300 900 kr. Seega on enamjaolt peres töötav isik, kelle palk on peamiseks elatusallikaks. Konservatiivse heaolumudeli põhjal määrab inimese heaolu tema töökus, kuna enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et kes
palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine
..................................................................................... 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees.......................................................... 1.5 Kohtute infosüsteem......................................................................................................... 2 Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus..................................................................................... 3 Kohtuniku kohustused, sotsiaaltagatised ja distsiplinaarvastutus............................................ Kokkuvõte........................................................................................................................................ Kasutatud kirjandus......................................................................................................................... SISSEJUHATUS Referaat Eesti kohtukorraldus annab ülevaate kohtusüsteemist, kohtunikest ning selleks saamise
Sotsiaaldemokraatia Jõukad nõus maksma, sest saavad ise ka tasuta hüvesid. Iga laps saab lastetoetust, olenemata perekonna majanduslikust seisust. Pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole päevagi tööl käinud, aega maksnud makse Riigid: Rootsi, Norra, Holland, Soome, Taani Konservatism Aluse pani Otto von Bismarck 1880. aastate sotsiaalkindlustusreformiga. Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate vajadused. Inimese tööpanus määrab heaolutaseme.Kes maksab rohkem sots.kindlustusmakse, saab ka suuremaid kompensatsioone. Tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad sots.kindlustusskeemide haldamist, valitsusel on pigem järelvalve roll. Konservatism Üpris vanamoodne suhtumine perekonda ja naistesse. Naises nähakse pigem koduhoidjat, mitte konkurenti tööturul.
Kõrge tööhõive tagamine on suur probleem, kui vaesemad elanikud ei võimalda endale isegi haridust saada. Samuti arstiabi ees peab maksma suuri summasid, mis on kalleim USA-s. Minu arvates ei saa liberaalne süsteem pakkuda kõikidele elanikele heaolu, eriti madalapalgalistele ning töötutele, sest vaid ainult edukatel on võimalus kindlustada enda elatustase. Konservatistliku heaoluriigi ülesandeks on orienteeruda töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus määrab ära tema heaolutaseme, sest enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel. Minu arvates, on see igati õiglane ning see kattub ka minu ellusuhtmisega, et inimese töökus määrab ära tema elatustaseme, sest nii on ka vaesematel võimalus saada jõukamaks. Järelikult, kes tahab head elu elada, peab selle ausa tööga välja teenima, mis on igati võrdõiguslik
vabadusega lapse elutingimuste kontrollimine) . VI osa on laps ja haridus (õigus haridusele, õppimise vabadus, õpetamise põhimõtted, erivajadustega laste õpetajate ja kasvataja ettevalmistus, lapse tööle lubamine, laste töö korraldamine). VII osa räägib laps ja elukeskkonnast ( õigus puhtale elukeskkonnale, laste elukeskkonna hoidmine, lapse toit, lubamatus õhutada vägivalda, laps ja meelemürgid, laps ja nilbus, lapse sotsiaaltagatised). VIII osa on puudega laps (Puudega lapse õigus aktiivsele elule ja terve lapsega võrdsetele võimalustele, hoolitusus puudega lapse eest, puudega lapse vajaduste rahuldamine, puudega lapsele tehtavad kulutused, puudega lapse lapsendamine, puudega õiguserikkujad). IX osa räägib lapse abistamisest (Abistamise eesmärk, abi vajavast lapsest teatamine, abistava lapse kohtlemine, tugiperekond või isik, turvakodu, eeskoste ja
keskharidust. Üks suuremaid kõrghariduse probleeme on see, et Eesti õlikoolid ei võistle mitte väljapoole, välisõlikoolidega, vaid võisteldakse riigisiseselt omavahel. Mis toob kaasa kõrghariduse taseme languse. Eliitkoolide lõpetajad lähevad välismaale kõrgharidust omandama. Lahkuvad andekamad. Hetkel on välismaal 4300-4400 eestlasest üliõpilast. Kõigi tasemete üliõpilastele tuleb seadusega luua normaalõppeaja jooksul kehtivad sotsiaaltagatised. Peame vajalikuks säilitada võimalus tasuta kõrghariduse saamiseks riikliku koolitustellimuse piires. Riik peab tagama üliõpilastele, magistrantidele ja doktorantidele võimaluse saada madalaprotsendilist õppelaenu. Laen peab olema kättesaadav kõigile soovijatele ning vastama tegelikele õppekuludele. Riigi- või omavalitsusasutusse tööle asunud kõrgkoolilõpetanu õppelaen tuleb järk-järgult kustutada. 4.Eesti võti XXI sajandisse on pidevõpe
* Sotsiaaldemokraatia (keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale inimesele võrdse võimaluse haridusele,arstiabile,tööle ja elukutse omandamisele) * Kommunism (radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist) * Sotsiaaldemokraatia (solidaarsus; kõigile värdselt olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest; nt Skandinaaviamaad) * Konservatism (ajalooliselt vanim; orienteeritud inimestele,kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused; inimese töö panus määrab tema heaolu taseme; nt Saksamaa,Prantsusmaa) * Liberalism (kõrge tööhõive tagamine, konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades ehk kõik sõltub rahakoti paksusest; nt Austraalia,SB,Iirimaa,USA, ka Eesti) Erakond- sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel
seisukohti, mõlemad rõhuvad aktiivse kodaniku ideaali, suhtumine heaoluriiki, uusvasakpoolsus, mida tuntakse ka kolmanda teena, leiab samuti et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Erinevused vasak-ja parempoolsete vahel on säilinud suhtumises võrdsusesse. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim, Otto von Bismarck 1880. Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate perekonnaliikmete vajadused, saab kõrgemat kompensatsiooni vanaduses, tunnusjooneks sotsiaalpartenluse tugevus. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub Skandinaaviaga, märksõnaks solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüviseid peaksid saama kõik kodanikud, 6) olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest, selle peamiseks pakkujaks on riik,et selleks raha saada kehtestatakse kõrged
Keskseks väärtuseks on võrdsus e võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldatakse segamajandust, erasektori kõrval eksisteerib riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Peamised heaolureziimid: konservatiivne heaolumudel orienteerub töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma kaülalpeetavate pereliikmete vajadused. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval Skandinaaviaga. Märksõnaks on solidaarsus et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olemeata sissetulekust v sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik. Liberaalse heaolumudel lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on väga olulised
· Vaikimiskohustuse kohaselt ei tohi avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinnisel kohtuistungil. Neid võib avaldada üksned Riigikohtu üldkogu loal. · Juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikkuabikandidaate ja üliõpilastest praktiante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja oskusi. 7. Kohtunike sotsiaaltagatised: Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, pensioni, puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel EV nimel. 8. Kohtuniku distsiplinaarvastutus: Süüline ametikohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, ka vääritu tegu. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% üheks aastaks, ametist
Mis on konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudelite peamised erinevused? Millise heaolumudeliga on Eestil kõige rohkem sarnasusi? Peamised heaolureziimid: sotsiaaldemokraatia, konservatism ja liberalism. Nende peamised erinevused: · Sotsiaaldemokraatia (solidaarsus; kõigile värdselt olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest; nt Skandinaaviamaad) · Konservatism (ajalooliselt vanim; orienteeritud inimestele,kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused; inimese töö panus määrab tema heaolu taseme; nt Saksamaa,Prantsusmaa) · Liberalism (kõrge tööhõive tagamine, konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades ehk kõik sõltub rahakoti paksusest; nt Austraalia,SB,Iirimaa,USA, ka Eesti) Eestil on kõige suuremad sarnasused liberaalse heaolureziimiga. Selgita lahti mõisted sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaolu.
Millise heaolumudeliga on Eestil kõige rohkem sarnasusi? Peamised heaolureziimid Konservatiivne Sotsiaaldemokr. Liberaalne heaolumudel heaolumudel heaolumudel Peamised Orienteerub eeskätt 1.Sotsiaalhüvitist Lähtub liberalismi tunnused töötavatele inimestele, peaksid saama põhiväärtustest - kelle plk ja kõik kodanikud, inimeste vabadus ja sotsiaaltagatised olenemata võrdõiguslikkus peaksid katma ka sissetulekust või ning minimaalriik. ülalpeetavate sotsiaalsest Kõrge tööhõive pereliikmete staatusest. tagamine ning vajadused.2. 2.Õigus saada konkurents, Sotsiaalpartnerluse sots toetust, valikuvabaduse
........................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteerutakse eelkõige töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma kogu ülalpeetavate pereliikmete vajadused. 2) Töötaja, kes maksnud suuremaid makse, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat hüvitist. 3) Vanamoodne suhtumine naistesse: Naine pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. 4) Näidisriigid: Saksamaa, Prantsusmaa Liberaalne heaolumudel: 1) Põhimõtteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik 2) Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine vaid kõrge tööhõive tagamine ja
Ameeriklased jätkasid joomist ja alkoholiga seotud kauplemine muutus varimajanduseks. Vägijookide müüki hakkasid kontrollima bandiidid. Kokkupõrked bandiitide vahel. 1920. a olid USA õitsengu aeg. Levis organiseeritud kuritegevus. Auto muutus tavaliseks liiklusvahendiks. Levis masstootmine, tänu konveier tootmise kasutusele võtule. Tööpäev lühenes. Linnast mindi elama eeslinnadesse oma majadesse. Puudus peaaegu majanduse riiklik reguleerimine ja sotsiaaltagatised. Renes kultuur. Arenes massikultuur ja filmitööstus. Tuntuks said palju Ameerika kirjanikud nt:E. Hemingway. Ameerika kultuur levis rohkem Euroopas, kui Ameerikas. 6)Aasia Jaapan- Sai endale saksa kolooniaid(Mariaanid, Karoliinid, Marshalli saared). Soovis ennast ka Hiina arvelt laiendada. Sekkub Venemaa kodusõtta-loodab saada ka Venemaalt alasid. Nende arvates peab Aasia kuuluma asiaatidele. Nemad peaksid kõige rohkem alasid saama Aasias, olid Euroopa ülemvõimu vastu
Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune õigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Kõrged maksud! Inimesed nõus neid maksma, kuna saavad siis tasuta mitmeid sotsiaalhüviseid tarbida Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel Vanim heaolumudel, aluse pani Bismarck Saksamaal. Orienteerutakse eelkõige töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Töötaja, kes maksnud suuremaid makse, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat hüvitist. Vanamoodne suhtumine naistesse: naine pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. Näidisriigid: Saksamaa, Prantsusmaa Liberaalne heaolumudel: Põhimõtteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine
tootmisvahendite parem ärakasutamine ja vähenevad püsikulud. Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 11 Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 12 Tüki- ehk akordpalga eelised ja puudused: LISASOODUSTUSED JA TÄIENDAVAD SOTSIAALTAGATISED + stimuleerib tootlikkuse tõusu Lisasoodustused on kõik praegustele (ka endistele töötajatele ja pereliikmetele) + lihtsustab kulude arvestust (palgakulu tooteühikule konstantne) tagatav (v.a palk ja kasumiosa ning riiklikud sotsiaaltagatised), mis ei sõltu
Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel · Normatiivne- Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel Ühiskonna majanduseesmärgid: · Majanduskasv · Täistööhõive · Hindade stabiilsus (kolm ajalooliselt säilinud eesmärki) · Majanduslik efektiivsus (sisendite ja väljundite suhe) · Majandusvabadus (turumajanduslik väärtus) · Tulude võrdne ümberjaotamine · Sotsiaaltagatised · Kaubandustasakaal RAHVAMAJANDUSE KOGUTOODANG EHK SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG. *On mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Mõõdetakse lisaväärtust SKT mõõdab ainult seaduslikke turutehinguid Ei arvesta: finantstehinguid (riiklik sotsiaalabi) , edasimüüki SKT on voolmuutuja SKT on majandustegevuse, mitte heaolu mõõt ( võrreldav on SKT elaniku kohta) SKT on nii toodangu kui ka sissetuleku mõõt
1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 1) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. “valgekraed” on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 2) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 3) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine WEBERI KAPITALISLIK VAIM??? 24. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus
1 kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi määrab suuresti tema rahakoti paksus. Pooldatakse madalaid ja võrdelisi või nõrgalt astmelisi makse. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi. Konservatiivne heaolumudel orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduses, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Tunnusjooneks sotsiaalpartnerluse tugevus. Tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad mitmete sotsiaalkindlustusskeemide haldamist, valitsusele jääb pigem järelvalve roll. Naisi nähakse pigem koduhoidjatena ja vanureid suguvõsaliikmete hoole all või tasulises hooldekodus.
- pool avalikest tuludest, läheb sotsiaalsfääri - heaolu riik pakub ühishüviseid (raamatukogud, haridus) * Heaoluriigi olemus: - Ühishüvis kaup või teenus, mida jaotatakse turu vahenduseta ning seda tarbib enamus ühiskonna liikmeid. - Ühishüvis aitab ühtlustada toimetulekuvõimalusi, et kõik saaksid tarbida olulisi sotsiaalseid teenuseid. Heaolu mudelid: KONSERVATIIVNE HEAOLUMUDEL orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadusi. · Keskseks heaolu eest vastutajaks tööandja, töövõtja, pere · Selle heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus · Mudeli konservatiivsed jooned väljenduvad vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse. · Nt Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan SOTSIAALDEMOKRAATLIK HEAOLUMUDEL seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga
Individuaalne ja kollektiivne heaolu Peamised heaolureziimid Konservatiivne Sotsiaaldemokr. Liberaalne heaolumudel heaolumudel heaolumudel Peamised Orienteerub eeskätt 1.Sotsiaalhüvitist Lähtub liberalismi tunnused töötavatele inimestele, peaksid saama põhiväärtustest - kelle plk ja kõik kodanikud, inimeste vabadus ja sotsiaaltagatised olenemata võrdõiguslikkus ning peaksid katma ka sissetulekust või minimaalriik. ülalpeetavate sotsiaalsest Kõrge tööhõive pereliikmete staatusest. tagamine ning vajadused.2. 2.Õigus saada Sotsiaalpartnerluse sots toetust, konkurents,
palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). A: 130-131 /, /AU: 223/, / HMS: 195/ 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 1) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 2) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 3) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine R. DAHRENDORF - ebavõrdsus on eeskätt võimusuhte, mitte alati eraomanduse tagajärg (n. haiglas, sõjaväes, ülikoolis). Kui organisatsioon saavutab teatava suuruse ja vajab tsentraalset
otseselt töötaja töö hulgalistest ja/või kvalitatiivsetest tulemustest ning võib olla kas lineaarne või progressiivne (või ka regressiivne). Preemiate liigid: · kvantiteedi ehk hulgapreemiad kui pole võimalik määrata ajanorme, · kvaliteedipreemiad nt praagi % vähenemise vms näitaja eest, · kokkuhoiupreemiad tootmistegurite säästliku kasutamise eest, · intensiivsuspreemiad lühemate seisu- ja remondiaegade vms eest LISASOODUSTUSED JA TÄIENDAVAD SOTSIAALTAGATISED Lisasoodustused on kõik praegustele (ka endistele) töötajatele ja pereliikmeteletagatav mis ei sõltu otseselt töötaja tööpanusest ega ettevõtte tegevuse tulemustest, vaid võimaldatakse kõigile personali hulka kuulujatele.Lisasoodustuste hulka kuuluvad rahalised, mitterahalised (materiaalsed) hüved ning mittemateriaalsed hüved nagu (tasuta või soodushinnaga) teenused jm. Lisaks sotsiaalsetele ja eetilistele on ka majanduslikud motiivid: töötulemuste parandamine, töötajate
esimees? Kohtunike täiskogu on kogu, kuhu kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. Seda juhtib Riigikohtu esimees. Arutab õigusemõistmise probleeme ja muid kohtutega seotud küsimusi. 6. Nimetage kohtunike kohustused. · Ülesandeid tuleb täita erapooletult ja omakasupüüdmatult · Käituda tuleb laitmatult teenistuses kui ka väljaspool · Vaikimiskohustus · Tuleb juhendada ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate jms 7. Millised on kohtuniku sotsiaaltagatised? Ametipalk, kohtuniku lisatasud, kohtuniku pension, kohtuniku puhkus. 8. Milline on kohtunike distsiplinaararvastutus? · Noomitus · Rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses · Ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks · Ametist tagandamine 9. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? 10. Milline on kohtu esimehe ja kohtu haldusdirektori roll kohtu juhtimisel?
Huvigrupid võivad olla nii mitteformaalsed grupid kui ka organisatsioonid. - valitsemisorganid - töökohad (nende loomine) Kõikidel huvigruppidel on antud ettevõttega seotud mingid kindlad huvid, mille - sotsiaaltagatised tugevus ja mõju ettevõttele sõltuvad konkreetsetest tingimustest. - välism. ja r/v institutsioonid - infrastruktuuri arengu toetamine - (eriala)liidud, huviühingud
või täielikult korraldab avalik sektor. ◦ Avalik teenus tuleneb avalikust huvist ning sisaldab nii avaliku sektori kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid. ◦ Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile. ◦ Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama. ◦ Näited: ▪ sotsiaalhoolekanne / sotsiaaltagatised ▪ riigikaitse ▪ korrakaitse ▪ keskkonnakaitse kontroll ▪ riiklik televisioon ▪ haridus ▪ tervishoid ▪ õiguskord • Kommertsteenus peab suutma leidma turul piisaval hulgal ostujõulisi tarbijaid, kes on valmis teenuse eest maksma – teenuse genereeritud „väärtus“ on suurem kui selle osutamisega seotud kulud. ◦ Näited: ▪ pangakontor, ▪ postkontor
/ protestandi püha kohus on korraldada hästi oma tegevust, töötada intensiivselt, mitte raisata raha ja olla kasin. See kujundab kapitalismi vaimu. 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5 Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6 Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7 Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 15. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus.
poliitikat) · ,,hävitage eraettevõtlus ja te hävitate vabaduse" · ,,tasuta juust on vaid hiirelõksus" b) Sisu: · vaba ettevõtluse toetamine · denatsionaliseerimine erakätesse 1/3 riigiettevõtteid (raudtee, telekom...) · range rahanduspoliitika · a/ü õiguste kärpimine · maksude alandamine c) Tulemused: · loodi arvukas keskkiht, kes toetas konservatiive · vähenesid sotsiaaltagatised, suurenes varanduslik kihistumine · vähenes tööpuudus ja inflatsioon · majandustõus ja ettevõtete konkurentsivõime kasv d) Levik: · levis ka teistesse Lääne-Euroopa riikidesse · taasiseseisvunud Eestis Mart Laar ,,Thatcheri parim õpilane" 4. Põhja-Iirimaa a) 1922 UK koosseisus: · olukord rahulik 1960ndate lõpuni b) Kriis: · majandusraskused (UK mahajäänuim osa)
1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5. Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6. Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7. Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 24. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. I. horisontaalne sotsiaalne mobiilsus
palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 15. Ebavõrdsuse tekkimine staatuse ja võimu alusel (Weber) Weber eristas majanduslikku (omand, tarbimine), sotsiaalset (elulaad) ja poliitilist (võimu alusel) kihistumist.
isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingus sätestatut. Töölepingu kohta sätestatud ei kohaldata 1) Lepingule mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja, koha, valiku olulisel määral iseseisev 2) Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa filiaali juhataja lepingule. Töölepingu sõlmijal on mitmed sotsiaaltagatised, mis muude teenuste lepingute alustel puuduvad 1) Õigus saada töötasu alammäärast 4350 või 27/h 2) Õigus saada puhkust 3) Tööaja piirangud 4) Töölepingu ülesütlemise piirangud tööandjale 5) Ohutud töötingimused Käsunduslepingu tunnusteks 1) Teenuse osutamine 2) Töö iseseisev korraldamine 3) Isikliku täitmise eeldamine 4) Nii tasuline kui ka tasuta Töövõtu leping:
teisiti (TLS § 1 lg 3). Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata: 1. Lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töötegemise viisi, aja, koha valiku olulisel määral iseseisev. 2. Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Miks on vaja töölepingut vaja eristada teistest võlaõiguslikest lepingutest? Töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaaltagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad näiteks: 1. Õigus saada töötasu alammääras 2. Õigus saada puhkust 3. Tööajapiirangud 4. Töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise piirangud 5. Ohutud töötingimused 6. Ülesütlemise piirangud Töölepingu võrdlus käsunduslepinguga. Käsunduslepingu tunnused on: 1. Teenuse osutamine 2. Töö iseseisev korraldamine 3. Isikliku täitmise eeldamine 4. Võib olla nii tasuline kui ka tasuta
Riigikohtunikud töötavad neljas kolleegiumis: tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumis ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. 135. Millised on kohtunike kohustused? Kohtunike kohustused on sätestatud kohtute seaduse (KS, RT I 2002, 64, 390; 04.03.2011, 1) 9. peatükis. Kohtunikul on üldkohustused, vaikimiskohustus, nõupidamissaladuse hoidmise kohustus, juhendamiskohustus ja enesetäiendamise kohustus. 136. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Kohtunike sotsiaaltagatised on sätestatud KS 10. peatükis – kohtuniku ametipalk, kohtuniku lisatasud, kohtunikupension, kohtuniku vanaduspension, kohtuniku väljateenitud aastate pension, kohtuniku töövõimetuspension, kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension, pensioni suuruse ümber arvutamine, toetus kohtuniku surma korral, kohtuniku puhkus, kohtuniku ametiriietus, muud sotsiaaltagatised. 137. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus?
tohi avaldada infot mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast ametist lahkumist. Riigikohtu üldkogu loal võib ta andmeid avaldada.. Samuti tähtajatult ei tohi kohtunik avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi. Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevad kohtuniku kandidaate, ka üliõpilasi ja pidevalt täiendama oma erialaseid teadmisi. 331. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Kohtuniku sotsiaaltagatised hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel otsustamisel Eesti Vabariigi nimel. 332. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest., samuti vääritu teo eest..
tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingus sätestatut. Töölepingu kohta sätestatud ei kohaldata 1) Lepingule mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja, koha, valiku olulisel määral iseseisev 2) Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa filiaali juhataja lepingule. Töölepingu sõlmijal on mitmed sotsiaaltagatised, mis muude teenuste lepingute alustel puuduvad 1) Õigus saada töötasu alammäärast 4350 või 27/h 2) Õigus saada puhkust 3) Tööaja piirangud 4) Töölepingu ülesütlemise piirangud tööandjale 5) Ohutud töötingimused Käsunduslepingu tunnusteks 1) Teenuse osutamine 2) Töö iseseisev korraldamine 3) Isikliku täitmise eeldamine 4) Nii tasuline kui ka tasuta Töövõtu leping:
Seadus paneb kohtunikule vaikimiskohustuse, mille kohaselt ta ei tohi avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil (kehtib ka pärast teenistusest lahkumist) ja ei või ka avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi. Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja oskusi. 331. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Kohtuniku sotsiaaltagatised hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel Eesti Vabariigi nimel. 43 332. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus?
4) heaoluriik, mis hoolitseb vähemkindlustatute sotsiaalse turvalisuse eest 5) sotsiaalne võrdsus poliitilise ideaalina. Põhiteemad on seotud sotsiaalpoliitikaga, nt tervishoid, lastega perede ja pensionäride toimetulek, tööpuudusega võitlemine, töötajate kaitse, olulised teemad on nende jaoks ka haridus ja keskkonnakaitse. Kiriku osa ühiskonnas ei peeta oluliseks. Edu tagatiseks nende arvates võib olla vaid hea palk ja kindlad sotsiaaltagatised (haiguse, vanaduse ja töötuks jäämise puhul), mis omakorda annab piisava motivatsiooni heaks tööks. Kõrgeid maksud on seotud kõrgete sotsiaal- ja hariduskuludega. Pooldatakse diferentseeritud maksusüsteemi e sissetulekust sõltuvat maksustamist, mida põhjendatakse solidaarsusega. Riik peab enda kanda võtma vähekindlustatud sotsiaalsete gruppide toetamise, selleks saadakse raha kodanike maksustamisest. Tegemist on tulude ümberjagamisega riigieelarve kaudu.
esitatud kaebusi. Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Millised on kohtunike kohustused? Vaikimiskohustus, kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgmia teenistushuve ka väljaspool teenistust. Peab käituma laitmatult nii teenistuses kui väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel EV nimel. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitsmise eest, samuti väärteo eest
astme kohtute lahendite peale esitatud kaebusi. Riigikohus- vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Millised on kohtunike kohustused? Vaikimiskohustus, kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgmia teenistushuve ka väljaspool teenistust. Peab käituma laitmatult nii teenistuses kui väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel EV nimel. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitsmise eest, samuti väärteo eest
Põhiseaduse § 28 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Siia kuuluvad seega sotsiaalhooldus, sotsiaalkindlustus, sotsiaaltagatised, ravikindlustus, töötingimuste kontroll, isikute majanduslike ja poliitiliste õiguste kaitse jne.; üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine. Sotsiaalriigi printsiip ei tähenda mitte ainult indiviidi sotsiaalse julgeoleku tagamist, vaid ka seda, et kõigile tuleb kindlustada võrdsed stardivõimalused riikliku haridus- ja kasvatussüsteemi abil. Põhiseaduse § 37 kohaselt on kooliealistel lastel õppimine seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning
Põhiseaduse § 28 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Siia kuuluvad seega sotsiaalhooldus, sotsiaalkindlustus, sotsiaaltagatised, ravikindlustus, töötingimuste kontroll, isikute majanduslike ja poliitiliste õiguste kaitse jne.; üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine. Sotsiaalriigi printsiip ei tähenda mitte ainult indiviidi sotsiaalse julgeoleku tagamist, vaid ka seda, et kõigile tuleb kindlustada võrdsed stardivõimalused riikliku haridus- ja kasvatussüsteemi abil. Põhiseaduse § 37 kohaselt on kooliealistel lastel õppimine seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning
Riigikohus- vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus 140. Millised on kohtunike kohustused? Vaikimiskohustus, kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgmia teenistushuve ka väljaspool teenistust. Peab käituma laitmatult nii teenistuses kui väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. 141. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel EV nimel 142. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitsmise eest, samuti väärteo eest. Karistuseks võib olla:
annaabi.ee 
