KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil
tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid: territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist Õigusvõime algab elusalt sünniga. Teovõime kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Kas a) täielik teovõime algab 18 eluaastast ja kestab surmani. b) tegemist on õigusaktiga? Ei, järgmine küsimus. Kas tegemist on osaline/piiratud teovõime 0-18 eluaastat; 7a. al tehingud pangas; õigusaktide süstematiseerimisega
õiguste ja kohustuste kandja. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Teovõimetute õigusi ja kohustusi teostab keegi teine. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. 8. Teovõime. Milline tähendus on teovõimel õigussuhtes? Teovõime on lahutatav õigusvõimest ainult tsiviilõigussuhtes, kuna seal on mõnede subjektide suhete iseloom selline, et nad võivad kuuluda ühele isikule, aga teostada võivad teised isikud ja seega saab õigusvõime omistada isikule, kellel pole teovõimet. Teovõimetute õigusi ja kohustusi teostab keegi teine. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust
4.Karistatakse teo eest kui see vastab süüteo koosseisule,on õigusvastane ja isik on selle toime panemises süüdi. (püramiidi printsiip) SÜÜ ÕIGUSVASTASUST VÄLISTAVAD ASJAOLUD SÜÜTEO KOOSSEIS Süüteo mõiste ja delikti struktuur Erinevalt eestis varem kehtinud kriminaalõigusest mis oli 4 elemendi dilekti struktuur kehtib meil kolmetasandiline dilekti struktuur Nõukogude krim.õiguse struktuur Meie karistusõiguslik dilektistruktuur rajaneb finalistlikul 3 astmelisel süüteo mõistel, s.t
Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult
II kontrolltöö küsimused Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 5.2.5 Mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tulenev kondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 5.2.6 Õigustatud isiku käsutusest tulenev kondiktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 5.2.7 Vastuvõtmiseks õigust mitteomavale isikule kohustuse täitmisest tulenev kondiktsioon . . . . 32 6 Deliktiõigus 33 6.1 Delikti üldkoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 6.1.1 Objektiivne teokoosseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 6.1.2 Õigusvastasus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
eeldusel.kui vastusamme ei järgne, võidakse antut tagasi nõuda. Condictio ob turpem vel iniustam causam-kellelegi on midagi antud,et ta ei teostaks mõnd seadus või kõlblusvastast tegu. Condictio sine causa-üldine tagasinõudmise õigus aluseta rikastumise puhul. Communio incidens-vara ühisus. Siin on tegemist juhusliku vara ühisusega, mis ei põhine lepingul,ega moodusta seltsingut Obligatsioonid õiguserikkumistest Delikti all mõistetakse isikule v tema varale õiguse vastaselt kahju tekitamist. Deliktid ehk õigusrikkumised jagunevad kahte suurde rühma: Delicta publica-kuriteod, mis rikuvad riigi huve,mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus Delicta privata-õigusrikkumised,mis riiaad üksikute eraisikute huvisid.neid jälitatakse kannatanu kaebusel.
Erialakirjanduses kasutatakse ka väljendit 'delikt'. See on igasugune õigusega objektiivses mõttes õigusvastaseks määratud tegu, mis toob kaasa juriidilise vastutuse. Kui on toimunud õigusrikkumine, siis see toob kaasa ebaõigalse olukorra - õiglus ei ole toimunud inimestevahelistes suhetes. Ebaõigluse all tuleks mõista rünnet õigushüvedele. Mille üle kirjanduses jäädaksegi vaidlema on see, kas üheks õigusrikkumise oluliseks tunnuseks on ka kahjulikkus. Delikti üldised tunnused: I koosseisupärasus II reaalsus III õigusvastasus IV kausaalsus V süülisus VI juriidilist vastutust kaasatoov Delikti struktuuri käsitlused M-E õiguses omavad erisusi. Jaguneb era- ja avalikuks õigusesks. Rooma õiguses kujutas delikt endas tegusid, millega väljaspool lepingulisi suhteid rikuti absoluutseid subjektiivseid õigusi. Sellised jaotati kahte suurde rühma: Delicta publica Delicta privata
7 sooritamist.(liigid: dare-midagi andma, facere- midagi tegema, praestare- tasuma tekitatud kahjud) Obligatsiooni tekkimise aluseks on juriidiline fakt. Justianuse järgi obligatsiooni tekkimise alused: o Lepingust o Nagu lepingust o Pahateost ehk deliktist o Nagu pahateost Obligatsioonide põhiliigitus: o Lepingu o Nagu lepingu o Delikti o Nagu delikti Liigitus objektide alusel: o Lihtobligatsioon- on ainult üks objekt(rahasumma maksmine) o Alternatiivne obligatsioon- on võimalus valida üks mitmest objektist Pärimise juures astub pärija pärandaja kõikidesse õigustesse ja kohustustesse. Õigussuhtes saab asendada nii kreeditori kui ka deebitori. Kreeditori asendamine- nõude loovutamine ehk tsessioon. Senine kreeditor- tsedent, uus kreeditor- tsessionaar ja võlgnik- debitor cessus. Nii kaua kui võlgnikule pole
õigusvõime Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. 11. teovõime Teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. 12. deliktivõime Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. 13. juriidiliste isikute liigid a) Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. b) Avalikõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides)
surmaga) Jaguneb kaheks: · Täielik teovõime alates 18. eluaastast ja lõpeb surmaga (täisealised) · Piiratud teovõime alaealised -18. eluaastani või täisealistel isikutel, kes on nõrgamõistuslikud või vaimuhaiged või muu psüühikahäirega kestvalt! (See tähendab, ei saa aru oma tegudest või ei suuda juhtida oma käitumist). Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest (algab 14. eluaastast ja lõpeb surmaga). Õigusnorm subjekt Subjektiivne õigus õigustatud isik - riik Posit. e. objek. õigus õigust. isik kohust. isik Juriidiline kohustus Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustatud käitumise määr.
mitteametlik ÕIGUSSUHE -LIIGID Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: 1. aktiivsed õigussuhted 2. passiivsed õigussuhted Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel 1. Lihtsad õigussuhted-ühepoolsed 2. Liitõigussuhted mõlemal poolel õigused ja kohustused(kahepoolsed N:müügi,vahetusleping) Õigussuhte funktsiooni järgi: 1. Regulatiivsed õigussuhted 2. Kaitsvad õigussuhted Õigussubjektsus- isiku võime olla õigussuhtes subjektiks. Tegutsemisvõime- delikti(vastutusvõime 14a) ja teovõime kokku. Õigussuhte objekt on nähtus millele õigussuhte kohustused ja õigused on suunatud. Õigussubjektsus- 1.õiguvõime 2.teovõime 3.deliktivõime JURIIDILISED FAKTID Sündmus-ei sõltu inimese tahtest(loodusnähtused) Õiguspärased teod 1. Juriidiline fakt- juriidilisele tagajärjele suunatud tegu(abiellumine) 2. Juriidiline toiming-kutsub esile juriidilise tagajärje,sõltumata sooritaja tahtest(võõra kaotatud asja leidmine) 3
objektiks. 13. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.See on kõigil ühetaoline ja piiramatu – algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Füüsilise isiku teovõime, mis sõltub isiku vanusest ja psüühilisest seisundist, on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Füüsilise isiku deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. 14. Füüsilise isiku elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Inimese elu ruumiline keskpunkt. Füüsilise isiku tegevuskoht on koht, kus inimene alalselt või peamiselt teguseb, tema elu ruumiline keskpunkt. 15. Teadmata kadunud isik Tingimus: Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha,eluoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.
SISSEJUHATUS Riigikogu poolt 06 juunil 2001.a vastu võetud ja 01. septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate
Laiendatud skeem Delikti üldkoosseisu (VÕS §-d 1043-1055) elemendid: 1. Objektiivne teokoosseis: 1.1 Tegu 1.2 Kahju 1.3 Põhjuslik seos (vt VÕS §-d 127 lg 4 ja 138): § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 138. Ühine vastutus kahju eest (1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. (2) Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ju...
volikogu otsus või valitsuse korraldus. Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid: täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku Õigusaktideks ei ole; juhendid, selgitused ehk kommentaarid, võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud ringkirjad ja tsirkulaarid, deklaratsioonid. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide struktuur | Seadusandlike ja haldusaktide Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid struktuur: Preambula (PS), ültsätted, regulatiivne osa või ka muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum. Kohtuotsus: juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. motiveeriv, resolutiiv osa
omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad: 1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. 2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada 3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest. Kompetents. riigiorganite õiguste ja kohustuste kogum, mis on kirja pandud riigi poolt. Teatavatel juhtudel võivad õigussuhetes osaled organisatsioonid, riigiorganid ja riik tervikuna. esinevad juriidiliste isikutena. juriidilised isikud jaotatakse eraõiguslikeks ja avaõiguslikeks juriidilisteks isikuteks. eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides ja sellisteks isikuteks on täisühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja
kuuluda ühele isikule, aga teostada võivad teised isikud ja seega saab õigusvõime omistada isikule, kellel pole teovõimet. Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Teovõimetute õigusi ja kohustusi teostab keegi teine. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Kokkuvõte Õiguse algust ega ka lõppu ei saa mitte kuidagi piiritleda. Õigus on meiega nii kaua kui inimkond. Tänapäeval on kõik reguleeritud sedustega ja kui keegi rikub neid, on olemas toimiv kohtusüsteem. Õigus, kohtusüsteem ja seadused on omavahel seotud. Kõik peavad üksteist austama ja täitma. Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, mis seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad
Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. 7 Õigusvõime- võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja 8 Teovõime.- isiku võime subjktiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohstusi oma tegudega omandada. 9 Deliktivõime. võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest 10 Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid- Juriidiline isik- seaduse alusel loodud õigussubjekt. Liigid- eraõiguslik j.i., avalik-õigusik j.i. Avalikõiguslik- riik, KOV üksus ja muu jur. Isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel. 11 Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. jur isik mis on loodud erahuvides. Nt täisühing,
Kõik karistused on karistusregistrisse märgitud. Kui sealt on leitav, siis on korduv. Jätkuv süütegu Üks kuritegu, mida pannakse toime jupiti. Ühtse tahtlusega kuritegu, samast allikast ja samal viisil. Samad süüteokoosseisu tunnused. Nt müüja varastab iga kuu kassast 50. Vahepeal ei ole süüdi mõistetud. 6. Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud Karistusõiguslik tegu- tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113, röövimine §200) Karistust välistavad asjolud: mõte, arvamus, seisukoht vääramatu jõud kehalised refleksid instinktiivsed kehaliigutused 7. Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste Lõpuleviidud tahtlik süütegu on tegu millega kurjategija saavutab oma kuritegeliku eesmärgi. Nt tapmise puhul inimese surm, varguse puhul mingi võõra asja enda valdusse võtmine jne. 8
53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad: 1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. 2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada 3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest. 54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel korrespondeeruvad, st juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupidi ning nende vastatsikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. 55
tagajärje osas. Sarnane formaalsele loogikale (süllogismile), räägitakse õiguse tagajärje kindlakstegemise süllogismist. 5. Õiguspärane ja õigusvastane käitumine: 5.1. õiguskuulekus, 5.2. deliktsus (karistusõiguslik delikt ja tsiviildelikt mõiste, tunnused ja struktuur), TSIV - tsiviilõigusrikkumise struktuur. VÕS (Võlaõigusseadus) järgi on süül põhineva vastutuse (deliktilise üldvastutuse) aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1. objektiivne teokoosseis 2. õigusvastasus 3. süü Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust.
juriidilise isiku aktsionäridele · Ka juriidiline isik ise ei saa kuuluda teisele isikule, kuigi see võib nii tunduda tegelikkuses saab teisele isikule kuuluda nt aktsiad/osad, aga see ei ole sama, mis isiku kuulumine teisele isikule (aktsiad/osad annavad teatud spetsiifilisi õigusi) · Õigusvõime tähendab ka vastutust, st juriidiline isik vastutab oma kohustuste täitmise eest ise (jällegi mitte nt aktsionärid) ja teatud juhul ka delikti või isegi kriminaalvastutus Hea usu põhimõte- võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma nagu õiglased ja ausad inimesed. Mõistlikuse PM- võlasuhtes loetakse mõitslikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Eseme mõiste Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. · Erista mõisteid objektiivne õigus, subjektiivne õigus ja õiguse subjekt ja objekt
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt pa...
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt pa...
3. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad: 1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. 2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada 3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest. 4. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu. Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel korrespondeeruvad, st juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupidi ning nende vastatsikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. 5. Mis on õigussuhte objekt?
Õigussubjektid Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused Õigussuhte objekt Õigussuhte subjektid Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. algab elusa sünniga Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. 18 kuni surmani. - täielik ja piiratud teovõime Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. Alates 14 Süüvõime kujutab endast isiku võimet teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele normidele · KarS § 33. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. · Otsusevõime on isiku võime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Õigussuhte liigid: · Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: -) aktiivsed õigussuhted
o Ka juriidiline isik ise ei saa kuuluda teisele isikule, kuigi see nii võib tunduda tegelikkuses saab teisele isikule kuuluda nt. Aktsiad/osad, aga see ei ole sama, mis isiku kuulumine teisele isikule (aktsiad/osad annavad teatud spetsiifilisi õigusi). · Vastutamine o Õigusvõime tähendab ka vastutust, st. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste täitmise eest ise (jällegi mitte nt aktsionärid) ja teatud juhul ka delikti või isegi kriminaalvastutus. Juriidilise isiku teovõime on sama, mis füüsilisel isikul. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimisega tekib automaatselt ka teovõime. Juriidiline isik ei saa olla piiratud teovõimega. Juriidilisel isikul on õigus- ja teovõime alati koos. See isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende organite pädevus sätestatakse seadusega
Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigusuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt. Õigussuhte objekt-kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja õigusuhe. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. Asjaõiguslik leping e käsutustehing-asja üleandmise tehing
on olukorras, kus ärahoidmiskohustus on tekkinud, on KarS-is asetatud tegevusetusdelikti katse algus ajahetkel, mis isik hoidus teostamast viimast mitmest ühesguse eduvõimaluse päästmistegevusest. 8.5. Katse õigusvastasus Peale süüteokatse koosseisule vastavuse kindlakstegemist tuleb järgmise tasandina kontrollida, kas ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüteokatse õigusvastasuse tuvastamisel on oluline erisus võrreldes lõpuleviidud tahtliku delikti õigusvastasuse tuvastamisega. 8.6. Süü katse puhul Süüteo kolmeastmelise struktuuri kohaselt on nagu lõpuleviidud süüteo, nii ka katse puhul nõutav, et see peab olema pandud toime süüliselt. Kõik see, mis kehtib süü kohta lõpuleviidud süüteo puhul, kehtib üldiselt ka süüteokatse puhul. Siiski on KarS-is erieeskirjad süüteokatsest loobumise kohta, mis on rakendatavad üksnes süüteokatse, mitte lõpuleviidud delikti puhul. 8.7. Kõlbmatu katse
kohustuste kandja.Tsiviilõiguslik võime tekib inimesel sünniga või isegi enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saades. Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omadanda. Täies ulatuses tekib täisealisena. Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. 33. Õigussuhte objektid. Objekt on nähtus, millele on suunatud tegevus. Õiguse objekt on lähedalt seotud subjektiivse õiguse kandjaga. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu ja tervis. Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivse õiguste esemeks. (näide: tööandja ja töövõtja on subjektid, töö on objekt) 34. Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena.
mõni tiimi liikmetest ei pane midagi korralikult alla- pmst on tal võimalik seda ette näha. Kud tulenevalt tööjaotuspiirangust, võis ta eeldada, et kõik kaaslased hoolsuskohustust järgivad. - Koosseisu täitmne peab olema ettenähtav- tagajärje saabumine peab olema objektiiselt ettenähtav. Tahtluse puhul hindame, kas konkreetne isik pidas tegu võimalikuks ja möönis seda või mitte. Ettevaatamtuse delikti puhul ütleme, et tahtlus puudub ja konkreetne süüdlane ei pea tagajärge võimalikuks. Seetõttu lähemegi ettevaatamatuse delikti poole, selle puhul ütleme seda et keskmine objektiivne kõrvaltvaataja saanuks aru, mis tähendab seda, et tagajärje etteheidetavuse puhul tuleb olukorda hinnata objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt. OK- oleme tuvastanud, et see inimene ei pidanud tagajärje
maakohtu luba (alates 15a) Piiratud teovõime 18a, põhjuseks vaimuhaigus, nõrgamõistuslikus või muu psüühikahäire pikaajalised. Tulemuseks, isik ei saa aru oma tegudest või ei suuda oma tegusi juhtida o Deliktivõime - isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. (14a - surmani) o Otsusevõime - isiku võime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest või neid juhtida. o Süüvõime - isiku võime teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nende normidele. Tehing on toiming või toimingute kogum, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. Õigussuhte objekt nähtus millele subjektide õigused ja kohustused on suunatud,
2) õigustus 3) subjekt 4) objekt 38. Õigussuhete subjektid ja nende iseloomustus (õigusvõime, teovõime): Subjektid: 1) Füüsilised isikud a) kodanikud b) välismaalased c) kodakondsuseta isikud Iseloomustus: omab õigusi ja kannab kohustusi. Õigusvõime peab olema garanteeritud riigi poolt. Õigusvõime tekib sünniga ja lõppeb surrnaga. Teovõime sõltub vanusest ja psüühilisest seisundist. (tsiviilõiguse tehingu võime, delikti võime e. personaalne vastutusvõime). 2) Juriidilised isikud a) eraõiguslikud b) avalikõiguslikud Iseloomustus: õigusvõime tekib moodustamisega ja lõppeb samadel alustel. Teovõime kattub õigusvõimega, kui juriidiline isik on moodustatud seaduslikult, siis on ta ka teovõimeline, kuid olemas ka deliktivõime. 39. Subjektiivne õigus objektiivne õigus: Subjektiivne õigus on võimalus/eeldus selleks, mis tekib õigusnormi alusel ning
Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema: 1) Õigusvõime riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste kohustuste kandja. 2) Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. 3) Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. Tavaliselt kaasneb õigus- ja teovõimega ka võime oma tegude eest vastutada 10. ÕIGUSSUHTE OBJEKT Nähtust (objekti), millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud, nimetatakse õigussuhte objektiks. Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma
täisealiseks saamisega. Nende üldiste tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest. 3) Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist 1. õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. Tavaliselt iseloomu. Ta esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetud kaasneb õigus- ja teovõimega ka võime oma tegude eest riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei vastutada tohi olla või võib olla inimese käitumine. ÕIGUSSUHTE OBJEKT Nähtust (objekti), millele õigussuhte subjektide õigused ja 2
teost, millel on sama süüteokoosseisu tunnused ning mis oma kogumis moodustavad ühe kuriteo sellepärast, et nad olid suunatud sama õigushüve vastu, põhjustasid ühtse kuritegeliku tagajärje ning pandin toime sama süüvormiga. Topeltkaristamise keeld - Kui vastab nii väär- kui kuriteokoosseisule,karistatakse ainult kuriteo eest (§ 3lg 5) 6. Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud karistusõiguslik tegu tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113 7. Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste Lõpuleviidud kuritegu on tegu millega kurjategija saavutab oma kuritegeliku eesmärgi (tapmise puhul inimese surm, varguse puhul mingi võõra asja enda valdusse võtmine jne ). Kuriteokatsega on tegu, kui kurjategija teeb küll kõik endast sõltuva kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, kuid temast mittesõltuvatel asjaoludel soovitud
Tingimuslikud lepingud enne VS-te tekkimist. Ka pärast LVVS-te tekkimist, saab seda reguleerida, st sõlmida kompromissi leping, nõudest loobuda, sellega ühineda, loovutada… 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? Nt kahju hüvitamine § 1044 lg 3, nt arsti vastutus, kus rikkunud lepingulist kohustust ja teisalt pannud toime ka delikti. Samasugune valikuõigus ka kutseõiguse kaasuste puhul. Nt A müüb B-le koera. A tahab B-lt koera tagasi. Suhte puhul saame eristada ML ehk kohustustehingut ja AÕL ehk käsutustehingut (mida on kaks). Kui mõlemad tehingud on tühised (Kot ja Kät), on A-l kaks varianti: AÕ-lik vindikatsiooninõue või alusetu rikastumise nõue § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 l 1. Vindikatshagi puhul peab A suutma ära tõendada oma omandiõiguse. ARN puhul sellist kohustust ei
34. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja; tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada (täiskasvanuks saamisega) Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest (alates 14. aastaselt) 35. Õigussuhte objektid Õigussuhte tekkimise ja säilimise eelduseks on kahe või enama isiku tahte suunatus ühele ja samale objektile. Seda nähtust, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud, nimetatakse õigussuhte objektiks. Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed, alates lihtsaimatest tarbeesemetest ja toiduainetest ning lõpetades kosmoseaparaatidega. Samuti ka
piiranguid õigusvõime omandamises (vanus, mitme ameti pidamine riigiametis, usutunnistus jne). Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täisealiseks saades (täies ulatuses, enne seda on piiratud, ka vaimuhaigetel jne). Deliktivõime on isiku võime kanda iseseivalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. Karistusseadustik järgi vastutab enda tegude eest 14- aastane isik. 4. Õigussuhte objektid. Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed (asjad) ning ka mittemateriaalsed väärtused (tööjõud, teenus, intellektuaalne omand, au ja väärikus, nimi). Õigussuhte objektidega seoses astuvad subjektid õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 5
Äriühingud KOV üksused Erakool Tartu Ülikool Pangad Ministeerium Mittetulundusühingud NEED KANTAKSE NEED LUUAKSE SEADUSE ALUSEL. REGISTRISSE tegutsevad avalikes huvides Tegutsevad erahuvides Tegutsemisvõime- delikti(vastutusvõime 14a) ja teovõime kokku. Õigussuhte objekt on nähtus millele õigussuhte kohustused ja õigused on suunatud. Õigussuhte võimed 1.õiguvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi.Algab elusalt sünniga ja lõppeb surmaga. 2.teovõime on isikuvõime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. 3.deliktivõime on isikuvõime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust, toimepandud õigusrikkumise eest.Algab 14.eluaastast. Juriidiliselt algab rasedus 12 nädalast
õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigussuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Selleks, et mõni organisatsioon astuks majanduslikesse suhetesse, peab ta olema tunnistatud juriidiliseks isikuks ehk talle peab olema antud juriidilise isiku subjektsus. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. 22. Mida tähendab õigusvõime, millal see tekib ja lõpeb (Kama 40) Õigusvõime on isiku võimelisus olla õigussuhtest osavõtjaks võimet omada õigusi ja kohustusi.
kolmas isik, mis on antud juhul õige (sunniõigus). Sugukondades kehtis eelkõige lepinguõigus. Püsiva keskvõimu tekkides ei räägita mitte enam hõimust, vaid arhailisest riigist. Hõimud lõid sugukondlikule korrale 3 tüüpilist organisatsioonilist instituuti, millele hiljem rajanes arhailine ühiskond: kuningas, hõimuvanemad ning rahvakoosolek. Materiaalne õigus Kättemaks. Ei pööratud mitte niivõrd tähelepanu delikti tahtlikusele või tahtmatulse, vaid lähtuti tulemusest. Tavaõigus tekkis vajadusest julgeolekule. Seni kuni puudus tugev keskvõim, polnud tavaõigus sundiv õigus ning sellest ei peetud alati kinni. Algelisi püüdeid piirata sugukondadevahelisi võitlusi on näha juba sellest, et kättemaksu ei suunatud niivõrd teise sugukonna kui just isiklikult solvaja vastu. II teema. Õiguse allikad 1. Õiguse allikate kujunemisloost mandri-Euroopas: 1.1. Sugukonnaõigus.
nii tahtlikult kui ettevaatamatusest, va asja hävitamine kui rikkumine. See on nii ettevaatamatusest kui tahtlusest kantud. Teo objektiivne koosseis peab mahtuma eriosa dispositsiooni sisse. Varguse definitsioon – nt elektrit ei saa varastada. Varastada saab asja (asi – kehaline ese). Varguse puhul peab pöörduma asjaõiguse poole (kas on asi, kas on võõras omand) Peab toimuma valduse murdmine. Kuidas tuvastada ära ebaseadusliku valduse vahetamine. Materiaalsete delikti puhul on vaja ära tuvastada teo ja tagajärje vahetu põhjuslik seos. Vajaliku tingimuse põhimõte – ekvivaltentsus teooria ld .k condition sine qua non – tingimus ilma milleta ei ole. Tagajärg on põhjustatud antud teo poolt, kui ei ole võimalik tegu mõtteliselt kõrvaldada ehk ära mõelda. Põhjuslikkuse kontrollimine vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-4-08. Katkendlik põhjuslikkus- A paneb B-le tassi sisse mürki. C tuleb ja tapab A püssiga maha ning B sureb
Õigussubjektsus seega võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigussuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Selleks, et mõni organisatsioon astuks majanduslikesse suhetesse, peab ta olema tunnistatud juriidiliseks isikuks ehk talle peab olema antud juriidilise isiku subjektsus. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Füüsilised isikud peavad olema elusalt sündinud kui lollakalt see ka ei kõlaks. 5.3 Õigussuhte subjekti õigus- ja teovõime - Õigusvõime on isiku võimelisus olla õigussuhtest osavõtjaks võimet omada õigusi ja kohustusi
kui vastusamme ei järgne, võidakse antut tagasi nõuda. Condictio ob turpem vel iniustam causam-kellelegi on midagi antud,et ta ei teostaks mõnd seadus või kõlblusvastast tegu. Condictio sine causa-üldine tagasinõudmise õigus aluseta rikastumise puhul. Communio incidens-vara ühisus. Siin on tegemist juhusliku vara ühisusega, mis ei põhine lepingul,ega moodusta seltsingut Obligatsioonid õiguserikkumistest Delikti all mõistetakse isikule v tema varale õiguse vastaselt kahju tekitamist. Deliktid ehk õigusrikkumised jagunevad kahte suurde rühma: Delicta publica-kuriteod, mis rikuvad riigi huve,mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus Delicta privata-õigusrikkumised,mis riiaad üksikute eraisikute huvisid.neid jälitatakse kannatanu kaebusel.
omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad: 1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. 2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada 3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest. Kompetents. riigiorganite õiguste ja kohustuste kogum, mis on kirja pandud riigi poolt. Teatavatel juhtudel võivad õigussuhetes osaled organisatsioonid, riigiorganid ja riik tervikuna. esinevad juriidiliste isikutena. juriidilised isikud jaotatakse eraõiguslikeks ja avaõiguslikeks juriidilisteks isikuteks. eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides ja sellisteks isikuteks on täisühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja
Õigussuhte subjektid võivad olla kõik isikud, kes vastavad kindlale õiguslikule tingimusele. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhetest osavõtja. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi/kohustusi. Teovõime on isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada. Deliktvõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõiguslik on jur. isik, mis on loodud erahuvides. (AS, OÜ, MTÜ jne) Avalik-õiguslik on jur. isik, mis on loodud avalikes huvides. (riik,kov,ülikool) Subjektiivne õigus- tekib õigusnormi alusel. Lubatud käitumise määr Juriidiline kohustus- tugineb õigusnormile ja kujutab kahesugust seost:- kohustatud isiku ja riigi vahel, -kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel
annaabi.ee 
