...........................3 1.1 Kohustuse põhitunnused.........................................................................................3 1.1.1 Kohustuste hindamine ja kajastamine bilansis....................................................3 1.2 Kohustuste liigitamine.............................................................................................4 1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused......................................................................... 4 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused..............................................6 1.2.3 Eraldiste moodustamine...................................................................................... 7 1.2.4 Eraldiste hindamine.............................................................................................8 1.2.5 Eraldiste ja tingimuslike kohustuste kajastamine bilansis.................................. 8 2. ÜLESANDED.........................................................
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod ...
renoveerimine (ü) 74000101. Riigikogu Kantselei 299 662 344 299 305 344 357 000 0 0 0 299 662 344 4 Eraldised 62 351 418 62 351 418 0 0 0 0 62 351 418 41 Sotsiaaltoetused 59 844 164 59 844 164 0 0 0 0 59 844 164
Konverteeritavad võlakohustused Lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konventeerida ettevõtte aktsia Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud Lühiajalised eraldised Garantiieraldised Restruktureerimiseraldised Eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Pikaajalised laenud Pikaajalised võlakirjad Pikaajalised kapitalirndi khustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad
võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu. 2.võlad ja ettemaksed. Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa: a) võlad tarnijatele; b) võlad töövõtjatele; c) maksuvõlad; d) muud võlad; e) saadud ettemaksed. 3.sihtfinantseerimine. Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud. 4.lühiajalised eraldised. Kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (näit. garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne.). Pikaajalisi kohustusi kajastatakse bilansis: 1. pikaajalised laenukohustused, mis omakorda jagatakse järgmisteks kirjeteks: a) laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused
Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku 12. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad Kokku 14. Mitmesugused võlad Võlad tütar- või emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad Muud viitvõlad Kokku 17. Lühiajalised eraldised 18. Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused 19. Pikaajalised võlakohustused Mittekonverteeritavad võlakohustused Konverteeritavad võlakohustused Pangalaenud Muud laenud krediidiasutustelt Kokku 20. Muud pikaajalised võlad Hankijatele tasumata võlad Võlad tütar- ja emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 21. Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised
1.1 kohustuste liigitamine........................................................................4 1.2 kajastamine bilansis...........................................................................5 1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele..........................................6 1.2.2 Lühiajaline kohustus võlad töövõtjale...........................................6 1.3 kohustuste hindamine........................................................................7 2 ERALDISED................................................................................................ 8 2.1 Eraldiste moodustamine ja kajastumine bilansis................................8 2.2 Eraldiste hindamine............................................................................9 2.2.1 Garantiieraldis............................................................................ 10 3 TINGIMUSLIK KOHUSTUS.........................................................................11
Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum)
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida
Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus)
Müügihind Müügihind = omahind + juurdehindlus + käibemaks Toiduportsjonihind finantseerimis kulud roa valmistamisel tekkinud kulud käibemaks soovitud kasumi püsikulud osa amortiatsiooni eraldised Müügihind peab katma: · käibemaks · püsikulud · soovitud kasumi osa · roa valmistamisel tekkinud kulud · finantseermis kulud Muutuvad kulud: Tooraine maksumus, valmistamisega seotud kulud, palgakulu. Püsikulud on need mida peab maksma ka siis kui tootmist ei toimu: rendikulu, küttekulud, telefoni maksud. Finantseermis kulud: On ettevõtte laenud. Amortiatsiooni eraldised: Need jäävad ettevõtte jaoks ja nende arvelt tehakse uusi inversteeringuid.
Maksuvõlad 0 0 Viitvõlad ( aruandeperioodi maksmata kulud ) 0 0 Võlad töövõtjatele 0 0 Dividendivõlad 0 0 Intressivõlad 0 0 Muud viitvõlad 0 0 Lühiajalised eraldised 0 0 Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud 0 0 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 0 0 PIKAAJALISED KOHUSTUSED Lehekülg 6 Bilanss Pikaajalised võlakohustused 0 0 Mittekonverteeritavad võlakohustused 0 0
Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid
Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid
Võlad tarnijatele 446254 Muud lühiajalised võlad 5927 Maksuvõlad 118555 Viitvõlad(aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele 11902 Intressivõlad 17 Muud viitvõlad 12 Kokku viitvõlad 11931 Lühiajalised eraldised 579 Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 18878 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 660989 PIKAJALISED KOHUSTUSED Pikaajalised kapitalirendikohustused 1169 Pikajalised eraldised 8464 Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 22262 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 31895 KOHUSTUSED KOKKU OMAKAPITAL
2410 Intressivõlad Passiva Muud võlad 2450 Muud kreditoorsed võlad Passiva Muud võlad 246 Deklareerimata palgamaksud Passiva 2460 Sotsiaalmaksu viitvõlg Passiva Muud võlad 2462 Tulumaksu viitvõlg Passiva Muud võlad 2464 Töötuskindlustusmakse viitvõlg Passiva Muud võlad 2466 Kogumispensioni makse viitvõlg Passiva Muud võlad 2500 Saadud ettemaksed (sh.ostjate ettemaksed) Passiva Saadud ettemaksed 2600 Sihtfinantseerimise lüh.kohustus Passiva Sihtfinantseerimine 2700 Lühiajalised eraldised Passiva Lühiajalised eraldised 28 Pikaajalised kohustused Passiva 2810 Pikaajaline pangalaen Passiva Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 2820 Pikaajaline laen omanikult Passiva Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 2830 Pikaajalised kap.rendi lepingud Passiva 28301 Kap.rendi pik.osa, leping .... Passiva Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 28302 Kap.rendi pik.osa, leping .... Passiva Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused
14. Mitmesugused võlad 14.1. Võlad tütar- või emaettevõtetele 14.2. Võlad sidusettevõtetele KOKKU rühm 14. 0 kr 0 kr 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 16.2. Dividendivõlad 16.3. Intressivõlad 16.4. Muud viitvõlad KOKKU rühm 16. 0 kr 0 kr 17. Lühiajalised eraldised 18. Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud Lühiajalised kohustused KOKKU 0 kr 0 kr Pikaajalised kohustused 19. Pikaajalised võlakohustused 19.1. Mittekonventeeritavad võlakohustused 19.2. Konventeeritavad võlakohustused 19.3. Pangalaenud 19.4. Muud laenud krediidiasutustelt KOKKU rühm 19. 0 kr 0 kr 20. Muud pikaajalised võlad 20.1. Hankijate tasumata võlad 20.2
c. Hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust d. Hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust e. Kõik vastused valed 8. Ettevõtte panuse arvestamiseks loodud SKP-s, arvestatuna lisandunud väärtuse alusel, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. Kõik riigile makstavad kaudsed maksud b. Jaotamata kasum c. Kulum d. Teistele firmadele teostatud müük e. Kõik vastused valed 9. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: a. Puhasinvesteeringud b. Puhtad välisinvesteeringud c. Kulum d. Fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamisekd e. Vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks 10. Siirdemaksud – need on: a. Väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga b. Riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele c
aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134). Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt: tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4) 5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks: lühiajalised kohustised, mille summa on teada; eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised; potentsiaalsed lühiajalised kohustised (Tikk, 2016, lk 137). 1.1 Lühiajalised kohustised, mille summa on teada Enamus finantsseisundi aruandes kajastuvate lühiajaliste kohustiste suurus on teada ning need on tekkinud majandusüksuse põhitegevuse või finantseerimistegevuse tulemusel. Sellised lühiajalised kohustised põhinevad lepingutel või seadustel ning seetõttu on nende tasumise tähtaeg ka fikseeritud
aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134). Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt: tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4) 5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks: lühiajalised kohustised, mille summa on teada; eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised; potentsiaalsed lühiajalised kohustised (Tikk, 2016, lk 137). 1.1 Lühiajalised kohustised, mille summa on teada Enamus finantsseisundi aruandes kajastuvate lühiajaliste kohustiste suurus on teada ning need on tekkinud majandusüksuse põhitegevuse või finantseerimistegevuse tulemusel. Sellised lühiajalised kohustised põhinevad lepingutel või seadustel ning seetõttu on nende tasumise tähtaeg ka fikseeritud
konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020“ uuendatakse riigi eelarvestrateegiat igal kevade Millistest näitajatest koosneb riigieelarve? Selgita iga komponendi sisu Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. Tulud tulevad maksudest, kaupade ja teenuste müügist, sealhulgas ka lõivudest, tulud varadelt, toetustest, välisabist, ning ka muudest tuludest (sh trahvid) Kulud on tegevuskulud, eraldised, materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine, muud kulud. Finantseerimistehingud liigendatakse riigieelarves eelarveklassifikaatori alusel vastavalt Vabariigi valitsuse ettepanekule. Miks sotsiaalministeeriumi kulutused on Eesti riigieelarves suurimad? Sellepärast et nad üritavad vältida kriise (majandus jms). Suurimad rahad lähevad toestusteks. Sellest järgmisel tasemel on tööjõu ja majanduskulud.
K.Vaino vabastati E N.H Käbini kutsel ka mitteametlikult Eesti NSV sekretäri ametist oludega tutvumas. Kohaliku põllumajandustoodangu sund- eraldised nn liidufondi suhteliselt mõõdukad. Kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi. J. Käbin tugines oma poliitika teostamisel
järgmisel perioodil ;Konverteeritavad võlakohustused -Kokku Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest Võlad tarnijatele Muud lühiajalised võlad: Võlad emaettevõtjale ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele ;Võlad sidusettevõtjatele ; Muud -Kokku Maksuvõlad Viitvõlad (aruandeperioodil tegemata väljamaksed ): Võlad töövõtjatele ;Dividendivõlad ;Intressivõlad ;Muud viitvõlad - Kokku Lühiajalised eraldised Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused : Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused ; Konverteeritavad võlakohustused - Kokku Muud pikaajalised võlad: Võlad emaettevõtjale ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele; Võlad sidusettevõtjatele ; Muud - Kokku Pikaajalised eraldised: Pensionieraldised ;Muud eraldised - Kokku Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku
usaldusväärselt määrata. LÜHIAJA LISED KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused esinevad bilansis kaheksa põhirühmana: 11. Võlakohustused 12. Ostjate (tellijate ) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele 14. Mitmesugused võlad 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Bilanss, kasumiaruanne 2 Triin Muulmann 17. Lühiajalised eraldised 18. Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud Lühiajaliseks loetakse kohustusi, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem. Aastabilansi koostamisel kantakse lühiajaliste kohustuste hulka ka see pikaajaliste kohustuste osa, mis kuulub tasumisele eeloleval aastal. PIKAAJALISED KOHUSTUSED 19. Pikaajalised võlakohustused 20. Muud pikaajalised võlad 21. Pikaajalised eraldised Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa
Tööpuudus jaguneb registreeritud tööpuuduseks ning varjatud tööpuuduseks. Registreeritud tööpuudus on ühiskonna nähtav osa ning selle moodustavad aktiivsed tööootsijad. Varjatud tööpuuduse moodustavad nn ''heitunud'', kes on loobunud tööotsimisest või, kes erinevatel põhjustel ei soovi töötada. Tööpuuduse põhjused peituvad ühelt poolt majanduse tsüklises arengus, teiselt poolt areneb teadus ja tehnika kiiremini kui areneb tööjõud. Tänapäeva Eestis saamegi rääkida neist kahest faktorist: Ülemaailmne finants- ja majanduskriis on hulgaliselt vähendanud töökohti nii tootmis- kui teenindussfääris. Hinnanguliselt langeb 50% töötuse kasvust just majanduse jahtumisele ning sellest tingitud töökohtade vähenemisele. Teiseks faktoriks on strukturaalne tööpuudus. Eheda näitena võib siin välja tuua olukorra ehituses ning ehitusmaterjalide tootmises, kus viimaste aastate kinnisvarabuum tõi kaasa ligikaudu 80 000 uue töökoha lisandumise. 2008 aasta...
Kokku 2 900.- Kokku 2 900.- Kokku 4 400.- Kokku 4 400.- AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARAD K LÜHIAJALISED KOHUSTISED Raha O Laenukohustised Finantsinvesteeringud Võlad ja saadud ettemaksed H Eraldised Nõuded ja tehtud ettemaksed U Sihtfinantseerimine Varud S B Bioloogilised varad T PIKAAJALISED KOHUSTISED Rp-kohustuslasel eksisteeriv kohustus I V I S Laenukohustised
järjenumbrite summa meetod. Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Lühiajalised kohustused: laenukohustused, võlad ja ettemaksed, sihtfinantseerimine, lühiajalised eraldised. Pikaajalised kohustused: pikaajalised laenukohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, sihtfinantseerimine. KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. Kuupäevaks. Eraldis- on kohustus mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Juriidiline kohustus- on kohustus, mis tuleneb lepingust või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Faktiline kohustus -on ettevõtte tegevuspraktikast tulenev kohustus.
16.03.2010 Rahandus Riigieelarve. Eesti Pank ja . Riigikontroll. 16.03.2010 1 Raha funktsioonid: 1) vahetus- ja maksevahend, 2) väärtuse säilitamine, 3) kaupade ja teenuste väärtuse etalon Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002) 16.03.2010 2 Eesti Pank Eestis korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest Eesti Pank. Eesti Panga õigused ja kohustused raharingluse korraldamisel on sätestatud Eesti Panga seaduses. Raha emiteerimist ja käibelt kõrvaldamist regul...
Kokku · Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest · Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad 11 · Kokku · Mitmesugused võlad Võlad tütar- ja emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele · Kokku · Maksuvõlad · Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad Muud viitvõlad Kokku · Lühiajalised eraldised · Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud · Lühiajalised kohustused kokku · PIKAAJALISED KOHUSTUSED · Pikaajalised võlakohustused Mittekonverteeritavad võlakohustused Konventeeritavad võlakohustused Pangalaenud Muud laenud krediidiasutustelt Kokku · Muud pikaajalised võlad Hankijatele tasumata võlad Võlad tütar- ja emaettevõttele Võlad sidusettevõtetele Kokku · Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised Kokku
eelarveaasta alguses olemasolevate vahendite jääk muud laekumised RE kululiigid- Assigneeringud Riigikogu, Vab.Presidendi, õiguskantsleri, Riigikohtu, Riigikantselei ja Maavalitsuste ning nende hallatavate riigiasutuste ja ministeeriumide valitsemis- alade finantseerimiseks Seadused sätestatud sihtotstarbelised assigneeringud Eraldised valla- ja linnaeelarvetesse ning muud seadustes sätestatud eraldised RE-st antavad toetused Assingeeringud riigilaenude tagastamiseks ja riigilaenude intresside tasumiseks ning tasumiseks ning riigigarantidest ja- tagatistest tulenevate kohustuste katmiseks, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Muud assigneeringud vastavalt seadusele
Tulumaks Подоходный налог Muud võlad Прочие долги Saadud ettemaksed Полученные предоплаты Kokku Всего 14. Sihtfinanseerimine Целевое финансирование 15. Lühiajalised eraldised Краткосрочные отчисления Lühiajalised kohustused kokku Краткосрочные обязательства всего Pikaajalised kohustused Долгосрочные обязательства 16. Pikaajalised laenukohustused Долгосрочные долговые обязательства
müügiks on vaja erinevaid tugiteenuseid; ostjaid on vähe ning nende asukoht on geograafiliselt piiratud; toodet ostetakse harva ning suurtes kogustes; ettevõtte kasumimarginaal on piisav oma müügiketi loomiseks. Laomajanduse kulud: Laokulud-laoruumide amortisatsioon; laoseadmete amortisatsioon; profülaktilise remondi kulud; küte, elektrienergia, vesi; kindlustus ja maamaks; renditasu. Töötasu- Laotöötajate ja teenindava personali töötasu + eraldised sotsiaalkindlustusele. Sisetranspordi kulud- transpordivahendite amortisatsioon; kütus ja energia; profülaktiline ja jooksev remont; transpordivahendite kindlustus ja maksud. Varude hoidmisega seotud kulud- materjalide vananemine; korrosioon ja muud kahjud; inventuuri läbiviimise käigus ilmnenud vead ja nendega seotud kahjud; vargused; allahindlusega seotud kahjud; varude kindlustuskulud. Lisanduvad kapitalikuludega seotud pangalaenuprotsendid ja saamata jäänud intressimäärad.
eelarve on kodulehel ilusti välja toodud. Töötukassa eelarve sisaldab kõiki töötukassa kavandavaid tulusid ja kulusid kalendriaastal ja koosneb järgmistest osadest RT I 2001, 99, 641, Vastu võetud 19.12.2001 nr 417, jõustumine 01.01.2002: töötuskindlustushüvitise sihtfondi eelarve; koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelarve; tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali eelarve; töötukassa tegevuskulude eelarve; eraldised reservkapitali eraldised riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmiseks. Töötukassa eelarve valmistab ette töötukassa juhatus, siis juhatus esitab eelarve projekti koos seletuskirjaga nõukogule. Nõukogu arutab töötukassa eelarve projekti kahel lugemisel ja kinnitab selle hiljemalt 30 päeva jooksul riigieelarve jõustumisest. (Riigiteataja...2012) Kontroll on tugev, erinevate auditite poolt. Siseauditi ülesandeks on anda töötukassa
o Sotsiaalmaks o Käibemaks o Aktsiisid o Hasartmängumaks o Tollimaks (75% - ELi eelarvesse) o Raskeveokimaks o Maamaks (100% KOVidele) Mittemaksulised tulud: o Kaupade ja teenuste müük, tulud varadelt jms. Riigieelarve kulud: Aastati struktuur pisut erinev, kuid üldjoontes järgmised proportsioonid: o Investeeringud ca. 8-10% eelarvest; o Eraldised 70-75% eelarvest; o Tegevuskulud 18-20% eelarvest; o Muud kulud (riigisaladusega seotud asutuste kulud) Ligikaudu 80-85% kulusid kaetakse maksutulude arvelt. Välisvahendite puhul domineerib EL-ilt saadav abi (osakaal eelarvest ca. 15%). Riigieelarve ja valitsussektori eelarve: Maastrichti kriteeriumid „eurokõlblikkuse” hindamisel kehtestatud kogu valitsussektori eelarvepositsioonile ja võlakoormusele
(2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Kuidas kohalik omavalitsus töötab? · Volikogu ja valitsus teeb otsuseid istungitel hääletades. · Volikogu ja valitsuse komisjon otsustab koosolekutel. · Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees. · Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast.
Bilanss 6.tund AKTIVA PASSIVA Raha ( pangakontol, sularaha kassas ) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed (nt. nõuded Võlad ja ettemaksed (nt võlad ostjate vastu; maksude ettemaksed ja tarnijatele, võlad töötajatele, tagasinõuded jne.) maksuvõlad jne.) Lühiajalised eraldised Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal; lõpetamata toodang, valmistoodang jne) Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Pikaajalised finantsinvesteeringud Omad osad või aktsiad Kinnisvarainvesteeringud Kohustuslik reservkapital
igalt poolt midagi laenanud, Rohelised konservatiivne, Rahvaliit konservatiivne. Ühe Riigikogu liikme keskmiseks kampaania hinnaks kujunes miljon krooni. Kamba peale saavad 60 miljonit krooni. Erakond: · MTÜ, mille eesmärk poliitiliste huvide väljendamine ja võimu teostamine · Eesmärk määratlevad põhikiri ja programm · Liikmed vähemalt 18a kodanikud · Registreerimiseks vajalik vähemalt 1000 liiget · Rahastamine: liikmemaksus, annetused, eraldised riigieelarvest 6. Survegrupid Survegrupp e. Huvigrupp on tegutsev valitsus- ja erakonnaväline organisatsioon või indiviidide ühendus, mis ühisele huvile tuginedes püüab mõjutada poliitilist võimu. Positiivne külg: grupp on piisavalt suur,siis oma loomulik osa ja toetab kodanikuühiskonna poolt. Annavad ka hääletatule hääle ja mitte-esindatule esindatusse. Toovad poliitilisse protsessi ekspertiisi toovad varakult tähelepanu keskmesse ühiskonnas eksisteerivad probleemid e
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31,12,2011 31,12,2012 Eurodes VARAD käibevara % raha 10,587 € 26% 14,831 € nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,944 € 19% 7,471 € Varud 770 € 2% 875 € KÄIBEVARA KOKKU 19,301 € 47% 23,177 € Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 116 € 0% 0€ Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 1,524 € 4% 2,100 € Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16,007 € 39% 16,107 € Immateriaalne põhivara 4,061 € 10% 5,247 € PÕHIVARA KOKKU 21,708 € 53% 23,454 € VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
ülesehituse ja juhtimisprintsiibid. Erakonna programm - esitab erakonna konkreetsemad seisukhad seoses erinevate ühiskonnaelu valdkontatega. Vaidlusküsimused Sotsiaal-majanduslik Kultuuriline-rahvuslik Usuline Regionaal (linna-maa vastuolu) Valitsemiskorra Välispoliitika Postmateriaalsed (osalusdemokraatia ja keskkonnapoliitika) Vahendid saatutada eesmärke Materiaalsed (liikmemaksud, eraannetused, eraldised riigieelarvest) Inimresurss (liikmeskond, valijaskond) Ideoloogilised eripärad Vasakpoolsus – riigivõimu suur roll ühiskonnas Parempoolsus – riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas Liberaalne – muutusi toetav Konservatiivne – muutusi tõrjuv
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31.12.2010 31.12.2011 Eurodes VARAD käibevara % raha 10 786 25,18% 10 587 nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7 821 18,26% 7 944 Varud 733 1,71% 770 KÄIBEVARA KOKKU 19 340 45,15% 19 301 Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 46 0,11% 116 Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 2 973 6,94% 1 524 Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. 8 Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile (kui audiitorkontroll on kohustuslik). Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande (kui see on kohustuslik) ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule/osanikele. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele/osanikele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Majandusaasta aruanne peab olema allkirjastatud vastavalt raamatupidamise seaduses sätestatule. Majandusaasta aruande allkirjad Raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond kirjutab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta
6) kui lastakse välja uut liiki aktsiaid nendest aktsiatest tulenevad 9 Aruandlus ja kasumi jaotamine Aruannete esitamine 1) Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. [RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009] 2) Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. [RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010] 3) Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1. puhaskasum; 2. eraldised reservkapitali; 3. kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4. aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365 18 5. kasumi kasutamine muuks otstarbeks. 4) Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt heaks kiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut. [RT I, 25.05.2012, 8 - jõust. 04.06.2012]
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Albina Voronkova RPv-3 Raamatupidamise praktika II (ettevõtte « Anvol » OÜ põhjal) praktika Juhendaja: J. Parfjonova Tallinn 2015 1 .............................................................................5 2 ............................................................8 5 ..................................................................................................................26 6 , ....................................................29 7 .........................................32 .....................................................................................................................34 ..........................................................................................................
aasta sügise börsikrahh, millega TALSE kaotas oma tipptasemest 62% Aasta 1997 Olukord hakkas halvenema 1997. aasta teisel poolel, kui hoogustus majanduskriis Aasias. Vaatamata kuhjuvatele probleemidele olid pangandussektori 1997. aasta tulemused siiski hämmastavalt head: varad suurenesid 77%, laenude hulk 73% ja kliendihoiused 54%. Neil aastatel pidasid pangad oma krediidikvaliteeti suurepäraseks ning halvad laenud ja vastavad eraldised moodustasid kõigist laenudest vaid ligikaudu 1%. Aasta 1998 Järgmisel aastal toimusid olulised muutused panganduses -- Ühispank (nüüd SEB Pank) liitis endaga Tallinna Panga ja Hansapank (nüüd Swedbank) Hoiupanga. Lisaks leidis aset pankrot, mille tulemusel sulges uksed Maapank. Järgnes Soome kapitali tulek Eesti turule -- Sampo pank (nüüd Danske Bank) omandas Optiva panga ja aktiivsemalt alustas tegevust Merita (nüüd Nordea) panga filiaal.
majandusaasta kasum (kahjum), erinevad reservid jne. AKTIVA PASSIVA Raha (pangakontol, sularaha kassas) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Võlad ja ettemaksed (nt võlad tarnijatele, Nõuded ja ettemaksed (nõuded ostjate võlad töötajatele, maksuvõlad jne) vastu; maksude ettemaksed ja tagasinõuded Lühiajalised eraldised jne.) Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal; lõpetamata Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses toodang, valmistoodang jne) Ülekurss Pikaajalised finantsinvesteeringud Omad osad või aktsiad Kinnisvarainvesteeringud Kohustuslik reservkapital Materjaalne põhivara (maa, ehitised, Muud reservid
V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord, - keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ) 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud * RTJ 13-17 on koostamisel 3. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUS Raamatupidamise seadus kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi:
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuht...
Üldkogu on nõuandev kogu, kellel on seadusest tulenev otsustuspädevus. 13. Kohtuhaldusasutust juhib peadirektor, kes on aruandekohustuslik kohtute haldamise nõukoja ees ja tagab selle otsuste täitmise. Kohtuhaldusasutus tagab kohtutes õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalikud töötingimused. IV Kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused 14. Kohtusüsteemi kui põhiseadusliku institutsiooni ainsaks finantseerimise allikaks on riigieelarve eraldised, mis peavad looma piisava tagatise sõltumatu õigusemõistmise toimimiseks. Eelarve kujundamisel on kohtunikel kaalukas roll oma esinduskogude kaudu. Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahelised erimeelsused kohtusüsteemi eelarve eelnõus kirjutatakse riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ja lahendatakse Riigikogus. Riigieelarve menetluses esindab kohtusüsteemi Riigikohtu esimees. 15. Justiitshalduse eelarvest lahutatud kohtusüsteemi eelarve peab kujunema kogu
Üldkogu on nõuandev kogu, kellel on seadusest tulenev otsustuspädevus. 13. Kohtuhaldusasutust juhib peadirektor, kes on aruandekohustuslik kohtute haldamise nõukoja ees ja tagab selle otsuste täitmise. Kohtuhaldusasutus tagab kohtutes õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalikud töötingimused. IV Kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused 14. Kohtusüsteemi kui põhiseadusliku institutsiooni ainsaks finantseerimise allikaks on riigieelarve eraldised, mis peavad looma piisava tagatise sõltumatu õigusemõistmise toimimiseks. Eelarve kujundamisel on kohtunikel kaalukas roll oma esinduskogude kaudu. Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahelised erimeelsused kohtusüsteemi eelarve eelnõus kirjutatakse riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ja lahendatakse Riigikogus. Riigieelarve menetluses esindab kohtusüsteemi Riigikohtu esimees. 15. Justiitshalduse eelarvest lahutatud kohtusüsteemi eelarve peab kujunema kogu
- Koormakahju - Ettevõtlustoetus - Muu vara (nt hoonete) kahju - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) - Õigusabi ja -ekspertiisi kulud - Teisaldamis- ja parkimiskulud - Keskkonnakahju 9.Nimetage teehoiu finantseerimisallikad tellija (riigi) vaatepunktist. - Maksud - Eraldised riigieelarvest riiklike funktsioonide täitmiseks (kohalike teede puhul) - Rahastamisvahendid - Struktuuritoetused - Finantsmehhanismid - Erakapitali kaasamine (Public-Private Partnership, PPP) - Laenud 10.Nimetage Euroopa Liidu struktuurivahendid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
