Bentham väitis, et maailmas tuleb inimestel tunda valu ja mõnu, valu on nende jaoks paha (va masohhistid) ja mõnu hea. Kui indiviidide valikud mõjutavad üksteist, siis valivad indiviidid koguheaolu maksimeeriva alternatiivi. Suurim heaolu suurimale arvule inimestele, oli utilitaristide deviis. Bentham väitis, et kõik inimesed arvestavad ühtemoodi õnne määratlust. Kuna see lause tundus liiga segane, otsustas Bentham seda ka matemaatiliselt näidata. Iga konkreetne kogemus oli mõõdetav nelja faktoriga: 1. sagedus, 2. kestvus, 3. juhuslikkus 4. lähedus. Hiljem, et enam matemaatiliselt täpsemaks minna, lisas Bentham veel kolm faktorit: 1. viljakus, 2. rõvedus 3. mõju kaaskodanikele. Valiku tegemiseks mitme teguviisi vahel tuleb kõigepealt mõelda, milliseid naudinguid ja kannatusi toob kaasa esimene teguviis ning siis  milliseid teine jne. Seejärel tuleb neid tagajärgi võrrelda.
Egle Pääslane JEREMY BENTHAM Elulugu Jeremy Bentham sündis Londonis 15. veebruaril 1748. aastal. Ta sündis advokaatide jõukas perekonnas. Vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid põngerja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut, ladina keele õpinguid alustas ta juba kolme aastaselt. Bentham elas suurte sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste ajal. Õpinguid alustas ta Wesminsteri koolis. Pärast seda, 1760. aastal, kõigest 12-aastasena saatis isa ta õppima Queeni kolledzisse Oxfordis ja seal sai ta 1763. aastal bakalaureuse ning 1766 magistrikraadi õigusteaduses. Kuigi ta oli pädev praktiseerima õigusteaduse alal, ei teinud ta seda kunagi. Õige pea pettus lootustandev advokaat Inglise keerukas õigussüsteemis ja hakkas kehtivat
Jeremy Bentham (15. veebruar 1748  6. juuni 1832) Valitsemine on nagu arstiteaduski, seisneb valikute tegemises mitme halva vahel. Iga seadus on halb, sest iga seadus piirab vabadust. ("Principles of Morals and Legislation", 1789) Jeremy Bentham oli oli inglise õigusteadlane, sotsioloog, filosoof, majandusteadlane ja ühiskondlik tegelane, kes kasutas terminit kasulikkus, kui kõikjal toimivat põhimõtet. Bentham ise väidab, et ta jätkab oma arutlustes joont, mille alguses on vanakreeka filosoof Epikuros. Bentham sündis Londonis jõukas perekonnas ning tema vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid poja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut. Väike Jeremy alustas ladina keele õpinguid juba kolme aastaselt. 1760. aastal läks ta õppima Oxfordi ja sai seal 1763. aastal bakalaureusee ning 1766.aastal magistrikraadi õigusteaduses.
õiguseks nõuda, et teised käituks samamoodi nagu tema. Kui teine kaldub tema poolt õigeks peetavaks käitumisest kõrvale, siis on alust arvata, et rikutakse sotsiaalseid õigusi. Sellest tulenevalt aga võivad sattuda kõikide õigused ja vabadused kriitika alla, kellele indiviidile need on vähegi vastuvõetamatud. Kui inimene võib tegutseda enda huvides ilma, et ühiskond looks mingeid tõkkeid nimetatakse poliitiliseks vabaduseks. T. Hobbes ja J. Bentham olid arvamusel, et vabadus peab olema igaühe jaoks teiste poolt sekkumata. Inimene peab saama teha seda, mida tahab, kuid siiski peavad olema teatud piirid. Piiride määratlemises olid küll eelpool nimetatud filosoofid eriarvamustel. Ütlus ,,Haugi vabadus on lepamaimude surm" seletab hästi vabaduse piiride tunnetamist ning inimese isikliku vabaduse mõju teistele. See, mis on ühe inimese vabadus ja õigus
Jeremy Bentham Virve Kass Jeremy Bentham, keda võib pidada utilitarismi isaks, sündis Londonis 15. veebruaril 1748.aastal. Ta vanemad olid jõukad ja pidasid oma võsu imelapseks, mistõttu hakati talle juba 3-aastaselt õpetama ladina keelt. Arvatavasti õpingute käigus tutvus ta ka filosoofiaga ja see on võimaldanud tal oma töödes viidata varasematele filosoofidele. Näiteks Bentham rõhutab, et jätkab oma arutlustes joont, mida alustas vanakreeka filosoof Epikuros (341–270 eKr). Kaheteistaastaselt saatis Benthami isa ta Oxfordi, kus viimane 1760.-66. aastal õppis õigusteadust, omandades magistrikraadi. Ta pettus Inglise keerukas õigussüsteemis juba õpingute käigus ja ei töötanudki kunagi juristina. Selle asemel hakkas Bentham kehtivat seadusandlust avalikult kritiseerima. Seega
" Kuna ei ole garantiid et, võimed ja oskused oleks inimeste vahel võrdselt jaotunud, arvestamata rassi ja sugu. Teistest peaks hoolima ja teistega peaks arvestama võrdväärselt, sõltumata nende välimusest, olemusest ja võimetest Spetsiesism on liigikuuluvuse järgi tehtav eelistus või diskrimineerimine, lugupidamatus või sobimatu hoiak inimliiki mitte kuuluvate olendite elu, vajaduste, väärikuse ja õiguste suhtes. Autori arvates tuleks spetsiesism täielikult hukka mõista. Jeremy Bentham oli üks vähestest kes mõistis, et huvide võrdse arvestamise printsiip kehtib ka teiste liikide kohta samamoodi nagu see kehtib ka meie kohta. Kõrgem intelligentsustase ei anna ühele võimu teise üle, kes on vähemal määral intellektuaalsete võimetega. Kannatuse ja nautimise võime ei ole vajalik, vaid on ka piisav tõestamaks, et igal olendil on huvid, näiteks loomadel on huvi mitte haiget saada ja valu tunda. Kui olend kannatab siis on see piisav põhjus sellega arvestada
Samuti arvas Smith, et on tarvis vaba võitlust ehk konkurentsi ning parima töötulemuse saavutab igaüks kindlal alal ehk tekib tööjaotus. Eri töötajaid ühendab aga turg, millest areneb maailmaturg. Tähtsaks pidas veel Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust ning riigi ülesandeks oleks ettevõitjate ja nende omandi kaitsmine riigivõimu ja kohtu abil ning teede ehitamine. Adam Smith´i vaateid nimetame me tänapäeval turumajanduseks. Jeremy Bentham arendas edasi Adam Smith´i huvitatuse ideed ning Bentham väitis, et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi. See õpetus sai nimeks utilitarism. Utilitarismi järgi on kasulik see, mis teeb inimesed õnnelikuks. Benthami eeskujuks oli keemik Joseph Priestley, kes ütles, et ühiskonna eesmärk peab olema võimalikult paljude inimeste heaolu. Bentham rõhutas indiviidi vabadust ning uskus, et üksikisikule vabaduse andmine toob riigile tulu
Küsimus 2 Aukartusel elu ees eetikast lähtudes Vali üks: a. võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Õige vastus! b. tuleks järjekindel olles loobuda üldse loomsest ning taimsest toidust, sest need eeldavad elu hävitamist Küsimus 3 Millised on järgmiste filosoofide arvamused? David Hume Moraal põhineb osavõtlikkusel, kaasatundmisel Immanuel Kant Eetikal pole kasulikkusega midagi ühist Jeremy Bentham ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist
halb ning õõnestaks avalikkuse usaldust meditsiini vastu. Jeremy 1748-1832; Kuidas muuta Matemaatiliselt läbi Suurim heaolu suurimale Bentham inglise maailma paremaks? tegude, mis muudavad arvule inimesele; ( nauding ) õigusteadlane ja maailma paremaks ja 7 filosoof, kasutas kriteeriumi; Bentham Valitsemine on nagu terminit uskus, et me peaksime arstiteaduski, seisneb
Law-makers breaking the law: torture as a justified interrogation technique? 1 Introduction It was Jeremy Bentham who thought of a famous method to give ethics a rational basis. He was fed up with the penal laws where offenders met corporate punishment and together with Cesario Beccaria he stood up to torture, corporal punishment, and the death penalty. He resisted against irrational moral emotions as the instigation for ethical conduct, saying only reasonable grounds could justify the moral decisions of individuals and legislators. And now his theory of is the one that is known for justifying torture
egoistlikult  igaüks enda heaks. Friedrich Nietzsche (1844-1900) õpetas: Me peaksime püüdma rahuldada omaenda võimuiha, vajaduse korral isegi ekspluateerides ja valitsedes teisi, enne kui nemad hakkavad valitsema meie üle. (Hitler) o Utilitarism "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" 3 põhijoont (tagajärgede alus, kasu hulk, kõigi kasu) Jeremy Bentham (maksimeeri naudingut, min. valu, õige tegu on see, millel on soodsam hüvebilanss) John Stuart Mill (erinevat järku naudingud) Hedonistlik utilitarism (nauding ainult hea)  õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism  õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill)
Westminster School The Royal College of St. Peter in Westminster, almost always known as Westminster School, is one of Britain's leading independent schools,with the highest Oxbridge acceptance rate of any secondary school or college. Located in the precincts of Westminster Abbey in central London, and with a history stretching back beyond the 12th century, the school's notable alumni include Ben Jonson, Robert Hooke, Christopher Wren, John Locke, Jeremy Bentham, and A. A. Milne. The school traditionally encourages independent and individual thinking. Boys are admitted to the Under School at age seven, and to the main school at age thirteen; girls are admitted only at sixteen. The school has around 750 pupils; around a third are boarders, of whom most go home for the weekends, after Saturday morning school. It is one of the original nine English public schools as defined by the .
arvestada 64. Mis on kultuuriline relatiivsus ? inimese põhimõtted ja uskumused omavad mõtet vaid tema enda kultuuri sees 65. Milles seisneb andmete reliabiilsus? (usaldatavus, püsivus) kas erinevate uurimuste resultaadina saadud tulemused kattuvad (sama mõõtmistehnika kasutamine samal objektil annab sama tulemuse). 66. Molekulide mõju käitumisele sõltub sotsiaalsest keskkonnast 67. Kelle kuulsa lause muutis Jeremy Bentham üldiseks eetiliseks printsiibiks ? Kuidas see lause kõlas ? Ideaalne ühiskond  Bentham muutis Helvétiuse lause ,,suurim kogus õnne suurimale hulgale inimestest" üldiseks eetiliseks printsiibiks  HEDOONILINE KALKULATSIOON  mida tuleb järgida 1. kui palju aega tagasi lahknes simpaniste perekond inimeste omast? Umbes 5 miljardit 2. maastrichti lepingu kohta oli küsimus, et millele ta aluse pani? Euroopa liidule pani aluse 1992. 3. milleks on vaja suurt aju
olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad: · Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. · Utilitarism-Rajajaks oli Jeremy Bentham, kes oli inglise jurist ja filosoof. Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu (kurjust, õnnetust). Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele. Deontoloogilised printsiibid Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel ja põhjuslikel seostel. Käsitleb inimese õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb
usaldusväärsust, hoida ettevõtet jätkusuutlikuna ja tagada pideva arengu. Eetiline / vastustundlik käitumine ei mõjuta mitte ainult inimesi ja huvigruppe, vaid ka organisatsiooni huvisid ja pika-ajalist kasumlikku tegevust. Seega lihtsalt aitab juhtida ettevõtet paremini. Eetilised lähenemised ärieetikas - · Relativism - võttes arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte. Tagajärgede eetika (J. Bentham) - tagajärjed ja mõjud on olulised, kulude ja tulude analüüs, (äritegevuses ka lühiajalised ja pikaajalised perspektiivid). · Kohustuste eetika (I. Kant) - õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena, mitte vaid vahenditena, tegutsemine viisil nagu elaksime ideaalses maailmas. · Õigused ja õiglus (J
1) aurumasin  viljapeksumasin  aurumootor  vee- ja tuuleenergia  elekter 8. Uued sotsiaalsed kihid, mis tekkisid ühiskonnas tööstusliku revolutsiooni tulemusel: 1) kodanlus 2) töölisklass 9. Poliitilised ideoloogiad:  konservatism – E. Burke. Tunnusjooned: traditsioonid, usk oli tähtis, alalhoidlikkus, toetab tugevat riiki, ei pooldanud üldist valimisõigust.  liberalism – J. Mill, J. Bentham. Tunnusjooned: oluline üksikisik, riigi roll väike, majanduses ettevõtlusvabadus, pooldasid valimisõiguste laiendamist.  sotsialism – R. Owen. Tunnusjooned: kapitalism põhjustas ebavõrdsust, tulevikuühiskond, naiivne, töölisliikumine, tekkis Leibristlik partei.  marksism – K. Engels. Tunnusjooned: kapitalistid ja töölised on vaenlased, töölised saavad võimu vägivalla teel, proletariaadi diktatuur. 10
küsimustes, orjusest kui representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government"). Kuulsa utilitaristina oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu.Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Klassikaks on saanud ka Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides
Liberalism kui poliitiline ideoloogia kujunes välja 19. saj. alguses. Tolle aja liberalismi võib nimetada klassikaliseks liberalismiks, mis tugines 17.-18. sajandil eksisteerinud loomuõiguse teoorial. Liberaalid on kasutanud selliste tuntud loomuõiguse teoreetikute nagu Thomas Jeffersoni ideid. Klassikaline liberalism põhines ka utilitarismil (inglse keeles utility: kasulikkus, praktilisus). James Stuart Mill ja Jeremy Bentham olid teoreetikud, kes arvasid, et loomuõigusest üksi on inimese mõistmiseks vähe. Nad pidasid oluliseks inimese püüdlist saavutada rahuldust. Klassikalise liberalismi tunnused on: Usk negatiivsesse vabadusse - igaüks peab olema vaba vahelesegamistest ja tal peab olema võimalus tegutseda oma parema äranägemise järgi. Inimesel puuduvad välised piirangud. Võimalikult vähe riiki - see on üks inimese täieliku vabaduse rakendumise tingimusi. Riik on
tulenevaid õigusi keelata (sotsiaalne staatus tekib kuna erinevatel rollidel on erinev tähtsus grupi jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud). Selle üle, kas need staatused ja õigused ka ise õiglased on, ei vaieldud aga pea kunagi, see jaotus oli lihtsalt "antud". Õigluse sidusid heaolu mõistega utilitaristid, eriti Jeremy Bentham (1748- 1832), kelle järgi moraaliväärtustest saabki rääkida üksnes seoses üldise heaoluga. Utilitarismi puhul on individuaalsed nõuded õiglusele igal juhul allutatud sotsiaalsele kasule. Mina isiklikult ei nõustu utilitaristide põhimõttega, et õiglane on see, mis indiviidile kasu toob. Inimeste arvamused heaolu toovatest tegudest on ju väga erinevad  seega oleks peaaegu kõik teod siinilmas õiglased. Ma lähtun
vahel Aukartusel elu ees eetikast lähtudes 1 Õige! võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu: milline on solidaarsuse valdkond? 1 Õige! Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? 1 Õige! Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Aukartusel elu ees eetikast lähtudes 1) võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuures 1) ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Millised on järgmiste filosoofide arvamused?
Â18. sajandil levinud loomuõiguse teoorial. Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused. Inimesel on need õigused sünniga kaasa saadud. Tuntumateks loomuõiguse teoreetikuteks, kelle ideid on kasutanud liberalistid, on John Locke ja Thomas Jefferson. Locke'i arvates on loomuõigusteks elu, vabadus ja varandus. Jeffersonil on aga elu ja vabaduse kõrval püüdlus õnne poole. Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. Teoreetikud James Mill ja Jeremy Bentham arvasid, et loomuõigustest on vähe, et mõista inimest. Inimese juures pidasid nad oluliseks inimese püüdlust saavutada rahuldust. Klassikaline liberalism, nagu nimigi ütleb, on liberalismi varaseim suund. Klassikalist liberalismi on nimetatud ka 19. sajandi liberalismiks. Niisamuti on 19. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut. Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglosaksi maades.
John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest
jätnud.Põhivabadusteks pidasid nad sõna-,trüki,koosolekute,ühingute ja südametunnistuste vabadust. Majanduslik liberalism : Adam Smith. Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine ning teede ehitamine.Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse. Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas tööväärtusteooriat.Esitas ka seisukohta,et töölisele ei maksta sugugi poole rohkem palka,kui ta töötab paremini ja toodab rohkem kaupu,sest palk ei olene vaid tööst vaid ka sellest kui suurt kasumit kapitalist taotleb.
Vabaduse määr on otseselt proportsionaalne enda peale võetud vastutuse määraga. Kui inimene loobub vastutusest, võtab ta endalt vabaduse. Vastutuse eest põgenev inimene surub end iseenda sotsiaalsete ja psühholoogiliste tingimuste puuri. Sellised inimesed moodustavadki nii nn. halli massi, mis allub nende eest vastutust kandvatele vabadele inimestele. Alluda on loomulikult lihtsam ja turvalisem kui valitseda ja otsustada. T. Hobbes ja J. Bentham olid arvamusel, et vabadus peab olema igaühe jaoks teiste poolt sekkumata. Inimene peab saama teha seda, mida tahab, kuid siiski peavad olema teatud piirid. Piiride määratlemises olid küll eelpool nimetatud filosoofid eriarvamustel. Ütlus ,,Haugi vabadus on lepamaimude surm" seletab hästi vabaduse piiride tunnetamist ning inimese isikliku vabaduse mõju teistele. See, mis on ühe inimese vabadus
kaubanduslike suhete tihenemine ja rahvusvahelise õiguse geograafiline levik. Rahvusvahelise õiguse kujunemisse ja lahtimõtestamisse andsid sel perioodile mitmed nimekad juristid omapoolse panuse: hispaanlased F. De Vitoria ja F.Suarez, itaallane Alberico Gentili ning kõige enam hollandlane H.Grotius. 1.1 2.2. Vestfaali rahust. Esimese maailmasõja lõpuni (1648-1918) „Rahvusvahelise õiguse“ termin pärineb aastast 1789. Termini loojaks oli J. Bentham, kes kasutas mõistet esmakordselt oma teoses „Introduction to the principles of Morals and Legislation“. „Esmased rahvusvahelise õiguse normid olid tuletatud lääne tsivilisatsiooni poolt, mille märksõnad olid eurotsentrism, ristiusk, vabaturumajandus. Kõik rahvusvahelise õiguse normid olid loodud euroopa suurriikide või keskmiste riikide poolt peamiselt nende enda huvidest lähtudes.“ (Kristiina Rahv, 2013) Sel rahvusvahelise õiguse arengu perioodil
vabastama. *) Ta ütleb, et on geenius ja esimene immoralist ehk moraali eitaja  eitab kritsliku ja heasoovlikut elu, sest leiab, et need ei käi jaatava elu juurde. Leiab, et jaatuse eeltingimuseks on eitus ja häving. -) apolliline (ihasi alla suruv) ja dionüüsiline. -) Inimest paneb liikuma peamiselt võimuiha. Teleoloogiline eetika * Teleoloogiline eetika ehk eesmärgi eetika. -) Eesmärk pühitseb abinõu. * Utilitarism: -) Rajajaks Jeremy Bentham (1748-1842)  sünnib vajadusest reformida Briti vangla süsteemi. *) Ta uskus, et peamine põhjus, miks sooritatakse kuritegusid on saada heaolu ja naudingut ning seega uskus ta, et tuleb karistusi karmistada nii, et saavutatav nauding väheneks. *) Ta ütles, et hea on see, mis toob võimalikult suurt heaolu, võimalikult suurele hulgale inimestele. -) John Stuart Mill reformis utilitarismi (1806-1873).
Seetõttu teostavad inimesed ennast mitut moodi. Näiteks rahuldavad inimesed oma eneseteostusvajadusi kunstis, spordis või mõnel muul ametialal. Joonis Inimvajaduste püramiid ja selle teooriad 3. VARASED MOTIVATSIOONITEOORIAD Esimeseks teooriaks on Hedonistlikud teooriad. See sai alguse 18. ja 19. sajandi filosoofidest: John Locke (1632  1704), Jeremy Bentham (1748  1832) ja John Stuart Mill (1806  1873). See mudel on kohandatud olmepsühholoogilisele ning hedonistlikule seisukohale, mille järgi inimesed (ja loomad) püüdlevad naudingu poole ja eemale valust. Teooria kohaselt tekitab meeldiv stiimul hedonistliku reaktsiooni. Stiimuli lõppemisel kulgeb vastassuunaline (see tähendab ebameeldiv) järelreaktsioon. Stiimuli korduval esitusel hedonistlik reaktsioon veidi väheneb, vastandreaktsioon aga jääb muutumatuks.
materiaalset. Esindajateks Marx ja Feuerbach. Materialism on vastuolus idealismiga, sest materialism eitab maailma loomist ja hinge surematust. positivism  Positivism - filosoofia suund, mille järgi tõelised, positiivsed teadmised saadakse üksnes eriteadustest või nende andmete sünteesist. Tunnetest tuleks välistada mõttetud, metafüüsilised arutelud. COMTE utilitarism - Selle eesmärk on suurim heaolu võimalikult suurele inimhulgale (Bentham). Üksik, kes otsib omaenese õnne, peab aru saama, et see on vaid saavutatav, kui oma püüdlused üldisele eesmärgile kohandada. Bentham arvas, et hüve on võimalik matemaatiliselt välja arvutada, kuid John Stuart Mill reformis Benthami utilitarismi, eemaldades matemaatika ja öeldes, et naudingu kvaliteet on olulisem kui kvantiteet. kategooriline imperatiiv - toimi üksnes selliste maksiimide ehk põhimõtete alusel, mille saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida
(Kuldne reegel) Egoismi-eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast ("Pärast meid tulgu või veeuputus"). Egoismi-eetika ei ole piisav eetikateooria! Meil on kohustusi järeltulevate põlvede ees! b) utilitarism: telos- kreeka k "eesmärk". Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Utilitas  lad k. "kasu" Printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Aluse panid Hutcheson, David Hume, Adam Smith. Jeremy Bentham ja John Stuart Mill on utilitarismi klassikud. Bentham: Maksimeeri naudingut, minimeeri valu. Stuart Mill: Eudamonistlik utilitarism (eudaimonia  "õnn"). Empirist  uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel. Moraali ei põhjendatud enam viitega Jumalale. Moraalsus seisneb inimeste õnne suurendamises maa peal. Meil on lubatud ja isegi kästud teha seda, mis toob kaasa õnne. Utilitarismi kolm põhijoont: Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod,
,,Eesmärk pühitseb abinõud." (Jesuiitide ordu) UTILITARISM Utilitarism taotleb maksimaalse hüve maksimaliseerimist maksimaalsele arvule inimestele  hea on see, mis on võimalikult hea suurele inimhulgale. Utilitarism apelleerib omakasupüüdlikkusele. See, mis on ühiselt hea, seda tuleb suurendada. Utilitarism oli algselt seotud sotsiaalpoliitikaga. See oli mõeldud vangidele, kandus edasi majandusse. Rajajaks oli Jeremy Bentham. Mõte, kuidas vähendada ühiskonnas kuritegevust. B jõuab selleni, et kurjategija peab oma karistuse saama. ,,Maksimaliseerime karistust." Leidis, et peamine eesmärk, mis paneb inimest tegutsema, on mõnutunne. Hedonism: ,,Inimene on olend, kes tunneb kas mõnu või kannatust." B arvas, et mõnutunnet on võimalik välja arvutada  7 parameetrit. Arvas, et kannatust on ka võimalik numbrites väljendada. John Stuart Mill asus Benthami utilitarismi reformima. Mill hakkas rääkima
seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad:  Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita.  Utilitarism-Rajajaks oli Jeremy Bentham, kes oli inglise jurist ja filosoof. Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu (kurjust, õnnetust). Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele. Deontoloogilised printsiibid Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel ja põhjuslikel seostel. Käsitleb inimese õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb. Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad.
vastuolus isiklike veendumustega, vabadus mitte võtta osa kehalise kasvatuse tunnist jne. Näiteks inimene on kitsas mõttes vaba sel juhul, kui tema tegutsemisele ei tee keegi teine inimene takistusi või ei muuda tema tegutsemist mingil moel võimatuks. Samas ei ütle selline vabaduse määratlus mitte midagi selle kohta, mida inimene peaks oma vabadusega tegema, st on negatiivne määratlus. Termini negatiivne vabadus võttis kasutusele Jeremy Bentham, kes tähistas sellega sunduse puudumist. Negatiivset vabadust on muuhulgas propageerinud Thomas Hobbes, John Locke ja David Hume. Negatiivse vabaduse piirjuhuks võib pidada anarhiat, kui selle sisuks on igasuguste piirangute puudumine, normaalsel juhul on aga negatiivne vabadus siiski määratletud mõnede kindlate piirangute puudumisega. Positiivne vabaduse näideteks võiks olla vabadus valida elukohta, vabadus avaldada
See on su tervisele hea." Või "Ole optimist. See on sulle lõppkokkuvõttes kasulikum." Või mõni kolmas põhjendus. Seni kui konteksti ei lisandu, on võimatu öelda, missugune täpselt on Churchilli põhjendava printsiibi sisu. Kuid põhjenduse katse kindlasti on, ning põhjendus tundub olevat spetsiifiline, eristudes muudest võimalikest põhjendustest. Seega, jah, siin tõenäoliselt on argument. 2. Mistahes seadus on halb asi, sest iga seadus on vabaduse rikkumine. (J. Bentham) Tegu on vaid ühe lausega, ent see sisaldab kahte eraldi väidet. Siin on esitatud argument, sest olemas on nii eeldus kui järeldus. Tasub märkida, et üks lausesaab vabalt olla argument, kuid üks väide mitte. Argumendi tekkimiseks on vaja minimaalselt kahte väidet. 3. Kui riik püüdleb sellele, et olla võrdsetest koosnev ühiskond, siis ühiskond, mis põhineb keskklassil, kaldub olema kõige parema ülesehitusega. 4
instinktiivselt eelistame. Nt nauding. Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, siis peetakse selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks. Mitteintrinsikalism · Arvab et seesmiseid väärtusi ei ole olemas · Arvab et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja (J.P.Sartre) Hedonism · Peavad naudinguid seesmiseks väärtuseks · Epikuros, Bentham · Nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest Hedonistid jagunevad: · Sensualistid  nauding kui mõnus meelteärritus · Satisfikatsionistid  nauding kui rahuldustunne Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonistid: · Monistid  on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding
Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuures Õige! ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu: milline on solidaarsuse valdkond? Õige! Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Õige! Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist V TEST 1. Idealismi (immaterialismi) kohaselt AD ? pole olemas materiaalset maailma ning meeleline kogemus on seetõttu illusoorne. AE Ei ole õige on materiaalse maailma asjad olemas, kuid meie kogeme vahetult vaid oma aistinguid. Õige! on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. 2. Leibniz'i arvates (Kiri leedi Masham'ile, Kiri kuninganna
on isiklik tõesusele pretendeeriv otsus, mida uskuja peab olema valmis kaitsma - tuues esile veenvaid põhjusi või tõendeid. Kuigi suhtumised omandatakse üldiselt teistelt, moodustuvad uskumused suhtumiste alagrupi, mida me isiklikult tõeseks peame. Öeldes, et me usume, et miski on tõsi, ei tähenda veel, et me teame kindlasti, et see on tõsi. Utilitaarne kalkuleerimine tegevuse või toimimisviisi poolt tekitatud õnnetunde mõõtmine. Selle kontseptsiooni võttis tarvitusele J. Bentham oma utilitarismi versioonis, millele mõnikord viidataks kui psühholoogilisele hedonismile, kuna ta käsitleb püsivate naudingutunnete saavutamist. Kaasaegsete majandusteadlaste püüdlused mõõta "elu kvaliteeti" lähtuvad sageli Benthami mõttekäigust. Utilitarism teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu (Jeremy Bentham), õnne (J. S. Mill), ideaalide (G. E. Moore ja H. Rashdall) või huvide kaudu (R
Utilitarism on tuntuim teleoloogiline teooria. • Konsekventsialistlik printsiip (tagajärje eetika): kõigepealt uurime välja erinevate tegude võimalikud tagajärjed ja siis otsustame, kas need teod on õiged e. moraalselt head. Eesmärk õigustab abinõu. Õigluse tagamine on väga oluline moraalne eesmärk. • Kasulikkuse printsiip: tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne, naudingut, heaolu, on õige tegu. Jeremy Bentham (1748-1832) Tegude õige eesmärk on tagada suurim õnn 3 suurimale hulgale. Leevendage valu ja edendage naudingut ja õnne. John Stuart Mill (1806-1873) Milli arvates on Benthami lähenemine toores. Mill eristas kõrgemaid ja madalamaid naudinguid. Kõrgemad ehk peenemad naudingud ( intellektuallsed, esteetilised.., loovus, vaimsus) on kalkulatsioonis kallimad (kõrgemad e. peened naudingud ületavad madalamad). Tuleb teha vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul.
võimet  nn. ,,nähtamatu käe" tööprintsiipi ja win-win põhimõtet. Smithi teos pakub tänapäevani alust palavateks aruteludeks. 1789  samal aastal kui puhkes Suur Prantsuse Revolutsioon, ilmus Jeremy Benthami ,,Introduction to the Principles of Morals and Legislation", kus on põhjalikult kirjeldatud utilitarismi tööfunktsiooni  optimaalse tulemuse leidmist inimhulga ja naudingu korrutise maksimaalväärtusest. Bentham käsitles inimest sügavalt atomaarse nähtusena, kelle poolt moodustatavad ühiskondlikud seosed on vaid vaht süvastruktuuri pinnal.3 Ühiskonda juhivad ja kujundavad naudingu ja ebameeldivustunde põhiprintsiibid, mis Benthami väitel alluvad aritmeetilisele loogikale. Benthami, kes veetis kirjutuslaua taga kuni 12 tundi päevas, suurejooneliseimaks ja vastuoluliseimaks projektiks kujunes ideaalvangla Panoptikum välja töötamine, kus üksainus
19.-20. saj andis mõistusliku aluse (Elsass, Sileesia) Samas on ka modernsete riikide ala pidevas muutumises, nt Saksamaa ja Poola, Balkan Suveräänsus Idee, et poliitilises koosluses on lõplik ja täielik võimukandja (authority) ning väljaspool seda pole veel lõplikumat ja täielikumat Hobbesi Leviathan loodusolukorra lõpetajana Locke, Rousseau: suveräänsuse kandja on rahvas Montesquieu jt: suveräänsuse jagamine institutsioonide vahel Bentham, Mill, Schumpeter: demokraatia kui valitsuse piiraja (20. saj. demokraatlik elitism) Tehnikamuutuste mõju modernse riigi suveräänsuse süvenemisele Suveräänsuse sisemine ja välimine tahk Põhiseaduslikkus Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna Veel olulisem võib olla ,,põhiseaduse vaim," mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK
1863 avaldati "Utilitarianism". 1865 valiti Mill parlamenti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformist, Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government"). 2. LOOMING Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et
dilemma. Tee teistele mida tahad argument põhineb liialt psühholoogilisel egoismil. 34. Tõestamaks, et EE ei pea paika. Ta ei ole tegutsemisjuhis. Annab vastuolulisi käske. Egoisti huvis poleks ka selle moraaliprintsiibi avalikustamine kõigile. 35. Teleoloogiline eetika rõhub teo tagajärjele, ning määrab õige,väära selle kaudu, kui deontoloogiline eetika rõhub teo olemusele, vaatamata tagajärjest. 36. Utilitaristlikke filosoofe: Jeremy Bentham, John Stuart Mill. 37. Benthami utilitarismi teooriat täiendas Mill sellega, et eristas õnne ja puhtmeelelist naudingut. 38. Utilitarismi peamised jooned: Konsekventsialistlik  tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt  tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste rahuldatuses.
Hiljem avaldas ta kahe osalise essee teemadel filosoofia ja poliitika, mis saavutasid suure tuntuse. Hume kandideeris ka Edinburgi linnavolikokku, kuid linnavolikogu ei kiitnud otsus heaks, põhjendades, et Hume vaated ja kirjutised on liiga usuvastased ning Hume pidi kandidatsioonist loobuma. Selle asemel sai Hume St. Clairi sekretäriks. Sajandi lõpuks tunnistati teda kui utilitarismi moraalse teooria loojat. Bentham tunnistas, et Hume mõjutas teda otseselt. Hume kandideeris ka Edinburgi Ülikooli filosoofiaprofessori kohale, kuid ka see ei läinud läbi. Selle asemel asus Hume tööle Edinburgi Advokaatide raamatukogus, kus ta sai tegeleda oma ajaloohuviga. Seal kirjutas ta oma populaarseid teoseid Inglismaa ajaloost. (Fieser, 2018)Aastaid hiljem elas Hume Pariisis, töötades saadiku sekretärina, kus ta puutus kokku teiste kuulsate 2 filosoofidega
Peaideoloog  Edmund Burke. Liberalism (19.sajand) olulisim poliitiline vool - isikuvabadus: Tekke põhjused  Soov kaitsta Prts. Revolutsiooniga kätte võidetud vabadusi. Vajadus põhjendada majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi saada poliitilist võimu. Vaated riigivalitsemisele ja majandusele  Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed  sõnavabadus, usuvabadus. Võimude lahusus, konstitutsiooniline monarhia ja vabariik. Peaideoloog  John Stuart Mill, Jeremy Bentham Sotsialism (19.sajand): Tekke põhjused  Kiire majanduslik areng muutis ühiskonna sotsiaalset struktuuri -> vastuolud. Süvenes varanduslik ebavõrdsus. Vajadus ühiskonnakorralduse järele, mis oleks õiglane ja tagaks võrdsuse. Vaated riigivalitsemisele ja majandusele  Sotsialism: ühiskond pidi tuginema ühisomandile, kohustuslikule kollektiivsele tööle ja kindlatel plaanidel põhinevale majandustegevusele  külluseühiskond.
2.Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip) 3.Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu  kõigi kasu, keda tegu puudutab. ,,Suurim õnn, suurimale hulgale" Hedonism-eetika suund, mis peab naudingut ja lõbu inimese elu kõrgeimaks väärtuseks ning eesmärgiks. Utilitarismi erivormid: 1)Hedonistlik (psühholoogiline ja aksioloogiline)- õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne NAUDINGU näol (Bentham) 2)Eudaimonistlik- -,,- , mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol (Mill) 3)Eelistus- -,,- rahuldavad kõige paremini igaühe soove, eelistusi UTILITARISMI 2 LIIKI: 1)Teo-utilitarism (act utilitarianism) Küsitakse, kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti. 2)Reegli-utilitarism (rule utilitarianism) Hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt
- Aristoteles - Rooma Keskaeg - Augustinus – lex aetema (jumalik+loomulik õigus), nex naturalis (loomulik + inimlik õigus), lex temporalis - Aquino Thomas Uusaeg - Grotius - Hobbes - Locke - Levellers - Revolutsioonide aeg – Glorious Revolution 1688, Ameerika revolutsioon) - Immanuel Kant - Prantsuse revolutsioon - Thomas Paine Loomuõiguse lõpp - Edmund Burke - Jeremy Bentham - Marx - Sotsioloogid Weber, Durkheim ja Marx Ajalooline kujunemine Sündmused - Magna charta – ei ole alusdokument - Inglise bill of rights - 18. sajandi deklaratsioonid Liikumised - Demokraatia – usa ja prantsusmaa - Orjandus - Humanitaar - Sufražetid – naiste valimisõigus - Töölisliikumine - Vähemusrahvad Kujunemine II MS ajal ja järel Maailmasõdade vahel universaalset korda ei loodud Sõja ajal:
Vastupidist seisukohta, et olemas ikkagi n-ö ainuõige moraal, nimetatakse absolutismiks (ld absolutus 'sõltumatu'). Nii ühe kui teise vaate korral tekib ikkagi juba mainitud küsimus: mis teeb käitumise moraalses mõttes positiivseks või negatiivseks? Filosoofia ajaloos on nimetatud teema üle arutlemine viinud kolme tüüpi teooriate tekkimisele. 1.4 Utilitarism Utilitarismi rajaja oli Inglise filosoof ja ühiskonnteoreetik Jeremy Bentham (1748-1832). Benthami arvates määravad seega teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet: suurim võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale. Reeglina on igas olukorras võimalik käituda mitut moodi. Utilitarismi seisukohalt on alternatiivsetest käitumisviisides
valminud "Vabadusest", selle talle pühendades. 1863 avaldati "Utilitarianism". 1865 valiti Mill parlamenti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformist, Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast (1961 "Considerations on R G"). 4 Looming Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõndadel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et
Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad. Kõrgemat sorti naudingud ületavad kvaliteedilt madalamaid, need on eelistatavamad
FLFI.02.003 Eetika alused Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad. Kõrgemat sorti naudingud ületavad kvaliteedilt madalamaid, need on eelistatavamad
seaduspärasustele. See teadmine lõi omakorda eeldused ühiskonna kui iseseisva reaalsuse olemasolu tunnustamiseks. Sugenes veendumus, et ühiskonnas, inimeste ühiskondlikes kooslustes samuti nagu füüsikalise mateeria sfääris ning looduses on nähtused ja protsessid omavahel põhjuslikult seotud, et igal tagajärjel on põhjus iga põhjus kutsub kõrvalekaldumatult esile tagajärje. Pidades silmas avastatud statistilisi seoseid ühiskonnaelu nähtuste ja protsesside vahel, väitis Jeremy Bentham et eeldatavasti allub kuritegevus kindlatele seaduspärasustele, mille tundmine võiks aidata seadusandjat tema töös. Tema ennustus leidis täiel määral kinnitust Quetelet` töödes. Alustanud oma statistilisi uuringuid demograafia valdkonnas (suremuse ja sündimuse statistika), tegi Quetelet õige ruttu kindlaks siin valitsevad seaduspärasused. Ta tõestas, et näilise juhuslikkuse varjus valitsevad kuritegevust kindlad seaduspärasused, mis tegelikult iseloomustavad ühiskonnaelu
annaabi.ee 
