1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtussteemi I astmesse (kige madalamasse astmesse? Maakohtud 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Prnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. halduskohtud 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. 2. Millised kohtud kuuluvad kohtussteemi II astmesse? Ringkonnakohus (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.) 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Esimesest 4. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 5. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maakohtu 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? arutab tsiviil-, kriminaal- ja vrteoasju 8. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud?
eest ning tööraamatu väljastamine ning hüvitis viimase väljastamise eest. Sellest kõigest tulenevalt on tõstetud peaprobleemiks töölepingu olemasolu. Maakohus kohaldas valesti TLS § 8 ja 9. Maakohus jättis alusetult tähelepanuta TLS §-s 17 sätestatu, mille kohaselt sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Maakohus ei ole märkinud, millistel tõenditel rajanevad tema järeldused. Kostja arvates andis Ringkonnakohus ebaõige hinnangu poolte tahtele lepingu sõlmimisel ja jättis arvestamata TLS §-s 9 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 89 sätestatu. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid, sest ei hinnanud mõlema poole tegelikku ühist tahet. Ringkonnakohus oleks pidanud asjaolude väljaselgitamiseks määrama kohtuistungi. Lahendades asja kirjalikus menetluses, rikkus ringkonnakohus TsMS § 647 lg-t 2
kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Maakohus on seisukohal, et TLS 97 lg 3 sätestab, et TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Maakohus luges töölepingu lõppenuks 14. detsembril 2009, seega töölepingu ülesütlemine jõus ning hageja sellekohane nõue tuleb jätta rahuldamata. 1.4.3 Ringkonnakohus Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning tuvastas, et kostja töölepingu ülesütlemine on tühine ning luges töölepingu lõppenuks alates 31. detsembrist 2009. Lisaks sellele mõistis ringkonnakohus hageja kasuks välja 3556 €, millest 2005 € ja 82 senti on töölähetuses tehtud ületundide eest ja 1551 € ja 6 senti on TLS § 109 lg 1-st tulenev hüvitis. Ringkonnakohus ei rahuldanud hageja nõuet saamata jäänud töötasu Eesti töökoha suhtes 786 € ja 46 sendi ulatuses.
Kokku 26 halduskohtunikku Halduskohus Kohtunikud nimetab Tallinna ametisse Vabariigi Halduskohus President Riigikohtu Tartu ettepanekul Halduskohus Ringkonnakohtud Teise astme kohtutes vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid Eestis on kokku 3 ringkonnakohut Kokku 44 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Ringkonnakohtud Viru Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigikohus Eesti Vabariigi kõrgeim kohus Vaatab läbi ringkonnakohtute lahendite peale esitatud kaebused kassatsiooni korras Asukohaks on Tartu Lossi tn. 17 Riigikohus Esimeheks on Uno Lõhmus Kokku 17 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu Riigikohus Tegevus toimub Põhiseaduslikkuse kolleegiumites järelevalve
isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohtus on 66 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Pärnu Maakohtus on 22 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
ei oma kostja võimalik teadmine aktsiate väärtusest asjas tähtsust. Hageja nõue hüvitada pooltevahelise lepinguga tekitatud kahju tuleb jätta rahuldamata, sest hagejale ei ole TsK § 222 lg 2 järgi kahju tekkinud. Hageja ise rikkus lepingut ja kannab selle eest vastutust. Asjaosaliste põhjendused 6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus TsMS § 95 kui jättis sisuliselt hindamata AS Satwo 29. aprilli 1997. a aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokolli nr 14. Nimetatud üldkoosoleku protokoll tõendab, et aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimise ajal oli AS Satwo juba raskes majanduslikus seisus (kahjumis) ning aktsiate väärtus oli nullilähedane. Lepingu jõustumise ajaks 22. augustil 1997. a ei olnud aktsiate väärtus muutunud. Seega leidis ringkonnakohus ekslikult,
hagejalt välja mõista 213 737 kr ja 92 senti. · Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. · Tartu Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2005. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 418 395 kr ja hagejalt kostja kasuks 80 775 kr. · Kostja esitas maakohtu otuse peale apelltasioonikaebuse paludes tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas ning teha uus otsus. · Tartu Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2005. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonikaebuse rahuldamata. · Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonikaebuse, paludes nii maakohtu kui ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese hagi asjaolud · OÜ K ja aktsiaselts T sõlmisid 14. septembril 2001.a ehituse töövõtulepingu nr 153, mille kohaselt pidi hageja alltöövõtjana tegema
16.03.2010 halduskorraldus 7 Halduskohus · Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju · Halduskohtud on: 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. · Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas, mille teeninduspiirkonda jääb koht, mis määrab haldusasja kohtualluvuse 16.03.2010 halduskorraldus 8 Ringkonnakohus (1) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. (48) (2) Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus. (3) Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Harju Maakohus ja Pärnu Maakohus ning Tallinna Halduskohus. (4) Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Tartu Maakohus ning Tartu Halduskohus. (5) Viru Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Viru Maakohus. 16.03
põhjendatud TsMS § 60 lg 2 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kuna hageja on loobunud hagist põhjusel, et nõue on täidetud, siis tuleb hagi esitamisel hageja tasutud riigilõiv kostjalt välja mõista. 7. Apellatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus teha kohtukulude osas uue otsuse, millega jätta kohtukulud kostjalt välja mõistmata. Ringkonnakohtu lahend 8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. septembri 2004. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. 9. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus kaevatavas otsuses ebaõigesti viidanud TsMS § 60 lgle 2. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, kuna kohus on sisuliselt lähtunud TsMS § 62 lgst 2. Hagist loobumise korral reguleerivad riigilõivu väljamõistmist TsMS § 62 lgd 1 ja 2. Üldreeglina jäävad hageja kohtukulud hagist loobumise korral tema enda kanda, välja arvatud siis, kui hageja
rahuldamata. Kui haige peab isik olema (k.a sümptomid), et tal ei ole mitte mingit võimalust või viisi edastada kaebus posti teel või elektrooniliselt Kaebaja ei suuda piisavalt hästi tõestada seda, et oli tellinud kaebuse koostamise MTA täitemenetluse rakendamine, arestides kaebaja pangakontod, jättes kaebajat sellest teavitamata Tallinna Ringkonnakohus ei ole pädev hindama kellegi tervislikku seisundit Tallinna Ringkonnakohus ei kogunud tõendeid ega teinud kaebajale ettepanekut tõendite esitamiseks 2.4 Riigikohtu praktika viited Riigikohus toetub antud lahendis ainult korra varasemale praktikas avaldatud seisukohale. (19. jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-01, p 1). Kus on öeldud, haigus ei pruugi alati olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks
kuritegude toimepanemine kahjustab väga tõsiselt avalikku korda ning kuritegelikult käituv inimene kujutab endast suurt ohtu avalikule korrale ja kogu ühiskonna julgeolekule. Halduskohus oli märkinud, et isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne meede riigi julgeoleku tagamiseks, millest tulenevalt on õigustatud ka kaebaja õiguste piiramine. Isik kaebas halduskohtu otsuse edasi Tallinna Ringkonnakohtuse ning ringkonnakohus rahuldas isiku kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et PPA on kaalutlusotsuse tegemisel andnud põhjendamatult suure kaalu kaebaja poolt toime pandud kuriteo raskusele ning jätnud piisava tähelepanuta kaebaja Eestis elamise kestust, kaebaja vanust ja sidemeid Eestiga puudutavad asjaolud. Kaebaja on Eestis sündinud ning elanud kogu elu siin, seega omab ähvardav väljasaatmine tugevat riivet kaebaja eraelule. PPA pole otsuses näidanud, et
vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et 25. aprilli 2003. a koostööleping ei sisalda tüüptingimusi ega ole käsitatav tüüplepinguna. Hageja väide, mille kohaselt toimikumaterjalidest ei nähtu, et lepingutingimusi oleks poolte vahel eraldi läbi räägitud, ei ole põhjendatud. Resolutsioon Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2006
esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 46 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. Apellatasioon tähendab edasikaebamist kõrgema instantsi poole. Seega ei algata ringkonnakohus ise uus kohtuasju, vaid kontrollib maakohuste otsuseid kirjaliku edasikaebuste alusel. Riigikohus asub Tartus ja on Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab
esitatud andmete muutmiseks ning lõpetas menetluse ja jättis tagasinõude taotluse täitmise rahuldamata. 4 OÜ KR Priit esitas 20.11.2013 kaebuse, milles palus tühistada MTA otsuse tagasinõude tühistamise kohta ning kohustada maksuhaldurit tagastama kaebajale enammakstud käibemaks ja arvestama tagasinõudmise viivitamise eest intressi. Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata. 3 Menetlusosaliste seisukohad 2.1 Tartu Halduskohtu seisukohad Tartu Halduskohus jättis 04.04.2014 otsusega OÜ KR Priit kaebuse enammakstud käibemaksu tagastamisnõude rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt: 1. juhul, kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise taotluseta kohaldatakse MKS § 106 lg-tes 2, 21, 3 ja 7 ning §-s 107 sätestatut.
Semjonovi süüdistamine altkäemaksu võtmises on alusetu, oli kriminaalasja algatamisest möödas kuus ja pool aastat. Kriminaalasja jõudis arutada üksteist kohtukoosseisu ning tehtud oli kümme kohtuotsust. Kui Ida-Viru maakohus möödunud aasta lõpus Saksi ja Semjonovi järjekordselt õigeks mõistis, protestis prokurör Indrek Rebase õigeksmõistva otsuse. Sel kevadel pidi kriminaalasja hakkama arutama Tallinna ringkonnakohus põhjusel, et Viru ringkonnakohtus polnud enam kohtunikke, kes varem selles asjas poleks otsuse tegemisel osalenud. Ida-Viru maakohtu ja Viru ringkonnakohtu vahel käis selle altkäemaksulooga justkui pallimäng: maakohus mõistis õigeks, ringkonnakohus tühistas otsuse ning saatis maakohtule tagasi. Altkäemaksusüüdistus, mis kohtus tõendamist ei leidnud, jättis politseiniku tööta ning rikkus tervist.
Samuti on õigus süütuse presumptsioonile kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne, kui kohus pole langetanud süüdimõistvat otsust. Kohtujärgsel perioodil on tähtis korduva süüdimõistmise välistamine ja edasikaebamise õigus. Need on võõrandamatud õigused, sest neist ei tohi ilma jätta mitte kedagi, isegi mitte süüdimõistetut. Vältimaks vigu, on rakendatud kohtuotsuse edasikaebamise õigus. Apellatsiooni korras vaatab ringkonnakohus läbi esimese astme kohtu lahendi. Apellatsioon on kõrgema instantsi poole pöördumine edasikaebusega. Ringkonnakohus ise uusi kohtuasju ei algata, ta kontrollib maa- ja linnakohtute otsuseid edasikaebuste alusel. Kassatsiooni korras tegeleb kohtuotsustega Riigikohus. Kassatsioon on kohtulahendi läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja tõendite põhjal. Arutatakse, kas eelnevalt on menetletus kohtuasja vastavalt seadustele ja protseduurireeglitele.
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka
maksuasi tervikuna uuesti läbi ning määrata suurem maksusumma varasemaga võrreldes. Bauhof Group AS palus apellatsioonikaebuses muuta halduskohtu põhjendusi, jättes kohtuotsuse motiividest välja hinnangud konsultatsiooniteenuste kohta ning muutes neid põhjendusi. Samuti palus aktsiaselts täiendada halduskohtu põhjendusi revisjoni seaduslikkuse ja intressinõude õigusvastasuse küsimustes. 2.2 Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14.08.2014 Maksu-ja Tolliameti apellatsioonikaebuse tühistades halduskohtu otsuse, milles rahuldati Bauhof Group AS-i kaebust ning kus tehti uus otsus, milles jättis kaebuse tervikuna rahuldamata. AS-i apellatsioonikaebuse jättis ringkonnakohust rahuldamata, põhjendades seda järgmiste asjaoludega : 1. halduskohus on õiguskindluse ja reformatio in peius põhimõtteid sisustanud ekslikult.
nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
abieluvararegistrit. 4. Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. 5. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 6.Halduskohtud Eestis on: Tallinna Halduskohus jaTartu Halduskohus. 7. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 8. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 9. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 10. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. (2) Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.
1)Anglo-Ameerika: -USA kohtusüsteem, ühtne, tipnedes ülemkohtuga -kohtunik omab suurt mõjuvõimu (ei pea omama jur.haridust) -kohtunikkond moodustatakse valimiste teel -pole konstituts.kohust 2)Mandri-Euroopa: -mitmeharuline, spetsialiseeritud kohtusüsteem; jaguneb tsiviil-ja kriminaalkohtuteks -kõrgeim kohtusüsteem konstitutsioonikohus (nt EST, SKM) -valitsus nim kohtunikud (ametis eluks ajaks, peab omama vastavat haridust) EESTIS *3-astmeline kohtusüsteem: Riigikohus - Ringkonnakohus Haldus-ja maakohus *ringkonnakohus=apellatsioonikohus *ringkonnakohus ei muuda alati I astme kohtu otsust *ringkonnakohus ei pea muutma kohtuotsust- võib jätta samaks või tagasi lükata *Riigikohus ei vaata asja sisuliselt läbi *Riigikohtu põhiseaduslik järelvalve- kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele *kriminaalasja lahendamisel osalevad: prokurör, süüdistatav ja kaitsja, kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik
Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaateva võimu kõrval kolmas võim. Kohus seisab selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. I astme kohutus (Harju, Viru, Pärnu maakohus ja halduskohus) arutatakse tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Apellatsioon läheb otse II astme kohtusse. II astme kohtus (Tallinna ja Tartu ringkonnakohus) vaadatakse üle I astme otsus, mis kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Edasi saab kaevata kassatsioonikaebuse III astme kohutusse. III astme kohtus (Riigikohus) vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus, misjärel otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Riigikohtu otsus on lõplik. 7. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi?
Tallinna Ringkonnakohus Pärnu mnt 7 Tallinn 09.05.2016 Apellant: Mari Maasikas (isikukood 48611148758) Aadress: Paju 2, Tallinn 18293 E-post: [email protected] Tel: +372 5464 7464 Apellandi volitatud esindaja: Vandeadvokaat Toomas Tool Advokaadibüroo OÜ E-post: [email protected] Tel: +372 6474 7363 Vastustaja: Kalle Saabas ( 35606050403) Aadress: Saju 3, Tallinn 12623 E-post: [email protected] Tel: +372 5689 1452 Apellatsioonkaebus Tallinna Harju Maakohtu 09.04.2016 otsusele tsiviilasjas nr 1-2-345 1) Sissejuhatus: 1. Apellatsioonkaebusega vaidlustatakse Tallinna Harju Maakohtu poolt 09.04.2016 tehtud ...
Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku amet on eluaegne, peab olema juriidiline kõrgharidus
Mõisted - Demokraatia – rahva võim, valitsemisvorm kus rahvas saab kaasa rääkida riigi küsimustes ja rahvas valib esinduskogu. - Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel - Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel. - Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, saadikud on aktiivsed valijate suhtes - Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib 1 isik veresuguluse alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament - Siirderiik – üleminekuriik, läheb diktatuurist demokraatiasse - Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub to...
· täidab konstitutsioonilisi funktsioone: eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni: -seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve -erinevate võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli -kehtiva valitsemissüsteemi teotamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem: · riigikohus Tartus, arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ise ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus · ringkonnakohus arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale · maakohus Tallinn, Tartu. Pärnu, Jõhvi · halduskohtud Harju, Pärnu, Tartu, Viru I maa- ja halduskohtud Tsiviilasju, kriminaalasju. Maakohtud võivad tsiviil ja kriminaalasjade arutamise juurde kutsuda 2 kaasistujat, kelle valib 5 aastaks volikogu vallavanema või linnapea ettepanekul II ringkonnakohus ei algata ise kohtuasja, vaatab läbi, teeb otsuse kas tühistatakse, muudetaks või jäetakse samaks.
право õigus правовой акт õigusakt административное право haldusõigus правопорядок õiguskord охрана правопорядка õiguskorra kaitse правосудие õigusemõistmine юрист jurist юридический juriidiline суд городской, окружной, уездный, государственный kohus linnakohus, ringkonnakohus, maakohus, riigikohus компетенция суда kohtu pädevus суд выносит решение kohus teeb otsust повестка в суд kohtukutse вручать, вручить повестку kohtusekuste kätte andma вручение повестки kohtukutse kätteandmine судья kohtunik судебный kohtu-, kohtulik судебное заседание kohtuistung
Õiguse mõistmisel lähtutakse pretsedentideks. 12 suvalist meest e. Vandemehed. 3. Islami õigussüsteem Sariaat põhinevad islamiusul, arhailine, hammas-hamba vastu õigus. Eesti kohtusüsteem - 3-astmeline kohtusüsteem. 1) Maakohtud tegeleda tsiviil ja kriminaal asjade esmase läbivaatamisega, õigusemõistmisega. Halduskohtud füüsiliste ja juriidiliste isikute vaidlused riigi või kohaliku omavalitsusega. 2) Ringkonnakohus lahendab neid apellatsioone, mis on maa- või halduskohtutest tulnud. 3) Riigikohus Priit Pikamäe 1. tegeleda kaebustega, mis kaevatakse edasi ringkonnakohtust 2. tegeleda põhiseaduslikkuse järelvalvega. Eesti president - Peamine funktsioon esindamine. Muud ülesanded: 1) Esindab Eesti riiki välissuhtluses otsuseid ja kokkuleppeid sõlmida ei saa 2)Väljakuulutada seadused konrtollib, kas seadused vastavad põhiseadusele
Ilves. Presidendi valib riigikogu või kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi. valimiskogu. Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn. Kohus Kodanikuühiskond Õigusemõistmist teostav riigiorgan. Eesti Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kohtusüsteem on 3-astmeline: Maakohus kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. (halduskohus), Ringkonnakohus ja Kodanikuühiskond edendab vabameelsust, Riigikohus. omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Osalusdemokraatia Kodanikuühendus Demokraatia vorm, mida iseloomustavad Kodanikuosaluse raames kujunenud saadikute segased kontaktid valijatega, organisatsioon, millel on püsivaim juriidiline
Riigikogus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Maakohus *arutab esimese astme kohtuna tsiviil-,kriminaal- ja väärteoasju *Harju Maakohus,Viru Maakohus,Pärnu Maakohus,Tartu Maakohus *Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas Halduskohus *arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju *Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus *Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas,mille teenindus piirkonda jääb koht,mis määrab haldusasja kohtualluvuse Ringkonnakohus *teise astme kohus,kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid *Tallinna Ringkonnakohus,Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus Riigikohus *riigi kõrgeim kohus *asub Tartus *19 riigikohtunikku *otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt 3-e liikmelises koosseisus *tsiviil-,kriminaal- ja halduskolleegium *
kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Pärnu Maakohus lõpetas 27. aprilli 2004. a määrusega pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus luges ajutise pankrotihalduri aruande põhjal tuvastatuks, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. juuni 2004. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei olnud raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõistes. Nii osaühingu netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri kui pankrotiavalduse esitamisega viivitamine ei ole sellisteks asjaoludeks. Asjas tuvastati, et võlgniku maksejõuetus oli tingitud
(kriminaalasi: vargus, rööv, mõrv, seksuaalkuritegu, küberkuritegu) EESTI KOHTUSÜSTEEM Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides. Eesti presidendil on õigus anda karistuse kandjale armu. I aste. Maa- ja halduskohus Maakohtud: (Harju, Viru, Tartu)- arutavad tsiviil- ja kriminaalasju Halduskohtud: (Tallinn, Tartu)- arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu(samuti heakorraeeskirja rikkumisi) II aste. Ringkonnakohus. Apellatsioon-edasikaevamine Ringkonnakohtud: Tallinn, Tartu- esimesest astmest edasi kaevatud, esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus Riigikohtu: Tartus, Toomemäel- edasikaevamine II astmest, riigikohus vaatab üle II astme tegevuse karistuse määramisel, muudab seda, või jätab muutmata või saadab tagasi uuesti arutamiseks. Riigikohtu otsus on LÕPLIK. Riigikohtu ülesanne on jälgida, et täidetakse põhiseadust
Tartu Ülikooli testidest võetud kergemad harjutused loogilise mõtlemise harjutamiseks 1) Leia küsimärgiga tähistatud arv. 50 20% 60 16 25% 20 18 50% ? A 27 B 28 C 31 D 34 E 36 2) Koolis esitati viktoriinil 30 küsimust. Iga õige vastuse eest sai õpilane 7 punkti, iga vale vastuse eest võeti maha 12 punkti. Mitu õiget vastust andis õpilane, kes sai 77 punkti? A 7 B 13 C 15 D 21 E 23 3) Tartu Ringkonnakohus vaatas 2002. aastal läbi teatud hulga esimese astme vaidlustatud kohtulahendeid. Nendest 101 puhul otsustati esimese astme kohtulahendit muuta. See on 7,93% vaidlustatud kohtulahenditest. Umbes iga mitmenda läbivaadatud kohtuasja puhul muudeti kohtulahendit ringkonnakohtus? A umbes iga 4 B umbes iga 8 C umbes iga 13 D umbes iga 6 E umbes iga 10 4) Ruudu ABCD diagonaalile AC on märgitud punktid K ja M ning diagonaalile BD punktid
Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele · Vabariigi valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid Kohtuvõim · Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru · Õigust mõistab ainult kohus · Kohus on tegevuses sõltumatu I aste Maakohtu(tsiviil ja kriminaalasjad), halduskohtu (kaebused isikute- ja ametiasutuste vastu) II aste Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu) III aste Riigikohus (Tartus) Kodanike osalemine poliitikas · Erakonda kuulumine · Valimistel osalemine · Massiliikumistes osalemine · Kodanike ühendustes osalemine Erakond ehk partei on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus · Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane Eesti kodanik · Ühte erakonda võib kuuluda korraga · Erakonna liimeid ühendab sarnane maailmavaade
Kas istungit saab üldse kehtetuks tunnistada?? Avalikkus § 37. Seda taotlust sellises sõnastuses rahuldada ei saa. Kohtu kohustus juhuliku maksumaksja juurdepääsu tagamiseks kohtusaalile? kohus peaks teada andma, millal istung algab ja sellel ajal ka alustama. Samuti ei tohiks töötajad võtta numbrit ja lubada tagasi helistada. Istung hakkab lõppema alus saali mittelubamiseks? Kas rikkumised annavad aluse kohtuotsuse tühistamiseks? Kui apellatsioonikaebus laekuks, siis peab ringkonnakohus uurima, kas sellega on rikutud oluliselt avalikkuse põhimõtet § 656. V ei saa kaevata. Aga mingi kaebeõigus, et reaalselt avalikkuse põhimõte toimiks? Saaks ehk määruskaebuse ja kui see läheks riigikohtuni välja, siis riigikohus vb laiendaks määruskaebuse esindajate ringi. On küll õigus, aga pole õigust nõudmisi esitada. Kohus jätab taotluse rahuldamata. 6. Kohus arutas H hagi K vastu liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. K esitas
Territooriumil elavad inimesed Avalik võim Sümbolid lipp, vapp, raha Kodakondsus on antud riigi kodanikuks olemine Ministeeriumid, ministrid Haridus ja teadus Justiits Kaitse Keskkonna Kultuuri Majandus ja kommunikatsiooni Põllumajandus Rahandus Sise Välis Sotsiaal Peaminister Regionaalminister Kohtusüsteem Kohtuvõim on demokraatliks riigis alati mitmeastmeline eh otsuseid on võimalik edasi kaevata. 1. astme kohtud on maa, linna ja halduskohtud 2. astme kohtus on ringkonnakohus, mis asubvad Tartus, Tallinnas ja Jõhvis 3. astme kohus on riigikohus, mis asub Tartus Riigikohtu kandidaturi esitab president ja kinnitab riigikogu Kohtuniku amet on eluaegne Kaasistuja võib olla 25 kuni 60 aastane EV kodanik Inimene on seni süütu kuni tema süüts on tõestatud Kohtus peab tunnistama kui seda nõutakse Kohtus ei pea tunnistama lähisugulaste vastu Riigikaitse Riigil on sisemised ja välised ohud. Sisemised ohud on näiteks epideemiad. Nendega tegelevad
Luba- haldusakt, millega antakse isikule õigus või kõrvaldatakse õigusaktist tulevnev piirang. Käskkiri- haldusakt mis on suunatud asutuse või organisatsiooni sisemiste küsimuste lahendamiseks ja teenistussuhete reguleerimiseks(õigus, kohustus, puhkus, töökorraldus) Kohtuotsus- üksikakt millega lahendatakse poolte vaheline sisuline kohtuvaidlus. Kohtumenetluste liigid(tsiviil-, kriminaal-, haldus-, põhiseaduslik) ja kohtumenetluste astmed(1. Haldus-ja maakohtud. 2.Ringkonnakohus 3. Riigikohus). Laiem tähendus ja korralduslik pool.VT materjali! Väärteo otsus- täitevvõimu õiguse mõistmise funktsiooni akt Rahvusvahelise õiguse allikad Välislepingud- rahvusvaheline leping mis on kahe või enam riigi vahel sõlmitud mis tahes õiguslikult siduv kokkulepe. Ei pea vastama Viini konvensioonile. Konvensioon- valmis leping mis on valmis liitumiseks kõigile(inimõiguste kon) Harta- sisuliselt sama mis konvensioon. EL õiguse allikad
võim. Kohtuvõim on sõltumatu võim.KOLMEASTMELINE VÕIM-viimane aste- maakohtud(harju, viru, pärnu, tartu) ja halduskohtud(TLn, tartu, pärnu, jõhvi), teine aste-ringkonnakohtud(tln, tartu)arutavad kaebusi esimeses astmes theud otsuste peale.esimene aste-riigikohus Tartus.RIIGIKOHUS-19 kõrgemat kohtunikku. Riigikohu esimees-Märt Rask. Riigikohus arutab kassatsioonikaebusi-asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt 1 riigikohtunik. Põhiseaduslikkuse järelvalve. RINGKONNAKOHUS-toimub asjade läbivaatamine, kohust ei toimu.3 kohtunikku otsustavad. Selle asjaga tegeleb eestis 46 kohtunikku. Ringkonnakohus peab jälgima maakohtude otususeid. MAAKOHTUS-arutatakse tsiviil-kirimaal-ja väärteoasju. Süüdistaja-prokuör.hageja-kes süüdistuse esitab kostja-kelle vastu süüdistus esitatakse. Maakohtute juurde kuuluvad-kinnistuosakonnad(maa, maja kinnisturaamat, abieluvararegister)-registriosakond (äriregister, MTÜ register,
Maa-amet keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsemisasutus, teostab täidesaatvad riigivõimu ja riiklikku järelvalvet, ning kohandab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Maa-ameti ülesandeks on: maareformi koordineerimine maakorraldus maakatastri pidamine maa hindamine geodeesia ja kartograafia Ehitise kindlustusväärtus loetakse selle taastamisväärtust. Kohtud jagunevad: maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline Notar- avalik-õigusliku ameti kandja (tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, võtab hoiule ja annab edasi raha, väljastab registriseisuse tõendeid ja registriväljatrükke, koostab varaloendeid, edastab avaldusi ja teateid). Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel. Kindlustusriskid: tulekahju, loodusõnnetus, vandalism, veeavarii, vargus. Kindlustuse hüvitamise printsiibid: kahjusumma määramine, kindlustushüvitise arvutamine,
*Igaühel on õigus saada eestikeelset kooliharidust. *Kodanikul on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18 aastat vanaks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. *Vähemalt 21-aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku. *Vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida Vabariigi Presidendiks. 5.Eesti kohtusüsteem ja kohtuülesanne. *Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: maakohus, ringkonnakohus, riigikohus. *Kohtute ülesanne: rahu tagamine, avaliku võimu kontroll, põhiseaduslikkuse järelvalve, vaidluste lahendamine eraisikute vahel, kriminaalasjades esitatavad süüdistused, õiguse kujundamine ja loomine. 6.Seadusandliku ja täidesaatva võimu ülesanded, kohustused, õigused. *Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi Täidesaatev võim- viib seadusi ellu
sünnivad olulised kollektiivsed seisukohad. Kohaliku omavalitsuse tuluallikad: osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, laekumised teistelt omavalitsustelt, trahvid, riigilõivud, kaupade ja teenuste müük jne. Eesti kohtusüsteem: I aste. Maa-ja halduskohus = Maakohtud arutavad küiki tsiviil-ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja inikute vastu. II aste. Ringkonnakohus = Esimese astme kohtu otsuse saab siia edasi kaevata apellatsiooni käigus. Otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus = II astme kohtuotsuse saab siia edasi kaevata kassatsiooni korras. Otsus võib saada muudetud kui ka tagasi saadetud. Riigikohtu otsus on lõplik! Korruptsioon – ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või jättes need tegemata.
toetus. Kulu allikad: haridus, teede korrashoid, sotsiaal toetus, valla valitsemine, tervise hoid 5. Tead maakondi ja maakonnakeskuseid, oskad neid kaardil leida. 6. Mis on riikliku halduse üksus, kes seda juhib ning kes juhi ametisse kinnitab? Maakond, Juhib maavanem,ametisse kinnitab vabariigi valitsus Teema 14: Eesti kohtusüsteem 1. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi (astmed, kohtute nimetused) I Maa ja linna kohtud, II Ringkonnakohus, III Riigikodus Teema 15: Riigikaitse ja julgeolek 1. Kes on riigikaitse kõrgeim juht Eesti Vabariigis? President 2. Kes korraldavad Eesti riigikaitset? Kaitsevägi 3. Mis on kaitseliit, mis kaitsevägi? Kaitsevägi on eesti relvajõud, mis koosneb ajateenistusse kutsutud kodanikest, kaitseliit on vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon. 4. Mis on riigikaitse eesmärgid? Tagada riigi kaitse võimaliku kallaletungi korral, kehtiva riigikorra ja
varalisi, lepingulisi, perekondlikke jm taolisi suhteid). Tsiviil- ja töösuhetest tekkinud kohtuvaidlused. haldusasi- halduskohtus lahendatav kohtuasi. kriminaalasi- maakohus- esimese astme kohus Eestis, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteosasju. (Harju Maakohus; Pärnu Maakohus; Tartu Maakohus; Viru Maakohus). halduskohus-kohus, mis lahendab avalik-õiguslikke vaidlusi. Lisaks annab kohus mõningatel juhtudel loa haldustoiminguks. ringkonnakohus-teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimene astme kohtu lahendeid. Ringkonnakohtutes ametis kokku 43 kohtunikku. Eestis 2 ringkonnakohut: Tallinna Ringkonnakohus (28kohtunikku), Tartu Ringkonnakohus (15 kohtunikku) riigikohus-Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus. Riigikohus täidab kassatsioonikohtu üledandeid, millele lisanduvad põhiseaduslikkuse järelvalve kohtu funktsioonid
Pretsedent üksikjuhtum Eestis 2 õigusvaldkonda: 1)Avalik õigus reguleerib õiguslikku vahekorda riigiga. 2) Eraõigus reguleerib õiguslikku vahekorda teise inimesega. Kohtusüsteem: 1. maa-, linna- ja halduskohtud: halduskohus arutavad inimese kaebusi riigi, oma valitsuste ja ametiisikute vastu, inimese kaebus riigi vastu. Kaasus kohtuasi : kriminaalasi- riik süüdistab inimest, prokurör ja advokaat, tsiviilasi kahe eraisikuvaheline vaidlus. 2. Ringkonnakohus: kaebus 1-2se apellatsioon. 3. Riigikohus: kaebus 2.-3sse kassatsioon. Loakogu- vaatab läbi kassatsioonikaebused. 2 kaasistujat- kohtunikuabid 5-aastaks, linna või valla poolt. Õiguskantsler jälgib, et kõik seadused, otsused, määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ja muude seadustega 7 aastaks. Usaldusmees ehk ombudsmani funktsioon õiguskantsler, pöördub kohtu poole kõrgete riigiametnike rikkumistega tsiviilelanike vastu.
Valitakse 7 aastaks. Õiguskantsler ja mitmesugused kohtud seisavad selle eest,et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste khaselt tagatud. Kohtumine on sõltumatu ja kogu elu ajaks. Kohtuvõim intitutsiooniks on 3-asmeline kohtusüsteem: •Esimese astme kohus(Harju,Viru,Pärnu maakohus ja halduskohus). Arutatakse kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju.Apellatsoiinikaebuse korras võib kaevata otsuse edasi teise astme kohtusse. •Teise astme kohus(Tallinna ja Tartu ringkonnakohus). Vaadatakse üle esimene astme kohtu otsus, mis seejärel kas tühistatakse,muudetakse või jäetakse samaks. Kassatsioonikaebuse korras võib kaevata otsuse edasi klmanda astme kohtusse. •kolmanda astme kohus(Riigikohus). Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus,mis järel otsused kas tühistatakse muudetakse või jäetakse samaks. Riidikohtu otsus on lõplik. Kohtuistundid on avalikud,aga on ka kinnised. Näitek kui on alaealised,riigisaladused või vägistamine. Omavalitsus
Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler(IRL) Siseminister: Marko Pomerants(IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur(Eesti Reformierakond) Välisminister: Urmas Paet(Eesti Reformierakond) Eesti kohtu süsteemid: 1.astme kohus: Maa-ja halduskohus Maakohtud: Harju,Viru,Tartu,Pärnu Maakohus Arutlevad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud:Tallinnas ja Tartus Kaebused ametiasutuste ja isikute vastu ja haldusõigusrikkumised. 2.astme kohus: Ringkonnakohus Tallinnas ja Tartus Edasikaebamine 1.astmest teise : apellatsioon. Võimalused: Otsus:tühistatakse , muudetakse, jäetakse samaks. Kui pole rahul otsusega saab edasi kaevata. 3.astme kohus: Riigikohus Tartus Toomemäel. Edasikaebamist nimetatakse kassatsiooniks. Võib: muuta,tühistada jätta samaks. Eu kuulu edasi kaebamisele! Eesti kohtu ülesanne: Kohtute ülesandeks on: 1)õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse.
1.2 Õigussüsteemi head Peamisteks headeks asjadeks on, et Eesti õigussüsteem on korrektne ja on inimestele arusaadavaks tehtud. Seadusi on kerge internetist üles leida ja need on ka arusaadavas keeles, et kellegil ei tekiks arusaamatusi. Lisaks on suureks heaks asjaks, et Eestis on 3- astmeline kohtusüsteem: Esimese astme kohus Harju, Viru, Pärnu maakohus ja halduskohus. Arutatakse kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Teise astme kohus Tallinna ja Tartu ringkonnakohus. Vaadatakse üle esimese astme kohtu otsus, mis seejärel kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Kolmanda astme kohus Riigikohus. Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus, misjärel otsused kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Riigikohtu otsus on lõplik. Ennekõike seisavad kohtud selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Kolmandaks heaks argumendiks võib pidada seda, et Eesti on ainult üks
USA) (varem juhtunud juhtumid) · Milline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on 3astmeline. Põhineb Rooma õigustel. o I aste maa- ja halduskohtud maakohtud (harju, viru, tartu, pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (tallinn, tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikuste vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. o II aste ringkonnakohus arutavad kaebusi I astmes tehtud otsuste peale. ( tallinn, tartu ) o III aste riigikohus II astme kohtu otsuse peale saab edasi kaevata Riigikohtusse (tartu). Riigikohtu otsus on lõplik. Teostab põhiseaduslikku järlevalvet. ERAÕIGUS e TSIVIILÕIGUS AVALIK ÕIGUS Reguleerib erahuvidest lähtuvaid suhteid üksikisikute vastu. Reguleerib avalikest huvidest tulenevaid õigussuhteid, kus
lahendamisele. Selleks muudeti halduskohtute funktsionaalset alluvust ja nähti ette halduskohtusüsteemi suurem eraldamine üldkohtusüsteemist kohtusüsteemi esimeses astmes. Haldusvaidluste lahendamine esimeses astmes koondati kahte halduskohtusse asukohtadega Tallinnas ja Tartus. Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja. 17. Ringkonnakohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus. Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees.
Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui
annaabi.ee 
