Täpsemalt peab saama vaadata, mis seisundis üks või teine pakkumine on ja kui palju on ühes või teises seisundis pakkumisi 6 3 INFOSÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. Infosüsteemis kasutatavale tarkvarale esitatavad funktsionaalsed nõuded on järgmised: Pakkumuse koostamisel peab saama kasutada tüüppakkumust vastavalt valitud saadetise tüübile Peab jälgima pakkumuse protsessi Peab näitama saadetise olemasolu Protsessi toetava tarkvara kasutusjuhud on: Kliendi olemasolu kontroll (logistik) Kliendi lisamine (logistik) Kliendi muutmine(logistik) Saadetise info olemasolu kontroll (logistik) Saadetise lisamine (logistik) Saadetise muutmine (logistik)
Märkus: Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek. Kõnekeelsed väljendid "pakkumine" ja "ofert" on oma sisult samad, kuid võlaõigusseadus (VÕS) nimetab lepingu sõlmimise ettepanekut pakkumuseks. Pakkumuse teinud isikut nimetatakse oferendiks. Pakkumus peab olema oma sisult piisavalt määratletud ning määratud peab olema ka isik, kellele ettepanek tehakse. See tingimus on omane eelkõige pakkumusele, mis tehakse kaubanduslepingu sõlmimiseks. Pakkumuses peab väljenduma ka esitaja tahe olla edaspidi pakkumuse põhjal sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Olenemata kas kasutatakse sõna pakkumine või müügipakkumine on sisuliselt tegemist VÕS-i § 16 lõike 1 järgse dokumendiga
Kostja ei olnud teadlik, et ta pargib eramaale. Narva mnt 50 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu, samuti ei olnud sissekäigu juures nähtaval selget ja silmale eristatavat teavitust eramaa kohta. Kinnistu aiale kinnitatud väikesemõõtmelist valgel taustal teadet tekstiga: "Eramaa. Läbipääs AS Pujään lubadega. Parkimine 1000 EEK/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses. Ofert peab olema piisavalt määratletud ning pakkumuse saajale äratuntav ja nähtav. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kas praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek või pakkumus? Antud juhul on vaidlusaluse teade (aiale paigaldatud märk) pakkumuse esitamise ettepanek hageja poolt
Võlasuhe võib tekkida näiteks lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Teine peatükk räägib lepingutest. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lisaks on toodud välja ka koduukselepingute, sidevahendi abil sõlmitud lepingud eseme üleandmiseks või teenuse osutamise ja arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute sätestamise kord. Esimese osa viimane peatükk keskendub võlasuhete lõppemisele.Võlasuhe lõpeb kohase täitmisega, tasaarvestusega, kokkulangemisega;
Kostja ei olnud teadlik, et ta pargib eramaale. Narva mnt 50 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu, samuti ei olnud sissekäigu juures nähtaval selget ja silmale eristatavat teavitust eramaa kohta. Kinnistu aiale kinnitatud väikesemõõtmelist valgel taustal teadet tekstiga: "Eramaa. Läbipääs AS Pujään lubadega. Parkimine 1000 EEK/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses. Ofert peab olema piisavalt määratletud ning pakkumuse saajale äratuntav ja nähtav. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 1. Kas praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek või pakkumus? Tegemist on pakkumuse ettepanekuga. 2. Kas aiale paigaldatud märk võib olla ettepanekuks teha ofert VÕS § 16 lg 3 tähenduses?
Samuti määravad mõlemad õigusaktid üheselt, et aktsept ehk nõusolek pakkumusega ei ole vaikimine või tegevusetus, vaid oferdile tuleb anda alati selle adressaadi poolt avalduse või muu käitumisega, mis avaldab nõusolekut, otseselt oferdi esitajale tagasiside ehk nõusolek või keeldumine. Samas on Võlaõigusseadus oma lepingutingimuste seletustes oluliselt detailsem, tuues välja erinevad nüanssid nii erinevate tähtaegadega ofertide ja pakkumuse lõppemise, oferdiga nõustumuses, muudatustega nõustumuse kui ka hilinenud nõustumuse puhuks. Viini konventsioonis on need küll märgitud ning lühidalt seletatud, kuid Võlaõigusseadus on siinkohal siiski täpsemalt kõik detailid lahti seletanud. Viini konventsioon annab selle kasutajale oluliselt rohkem tõlgendamis- ja otsustamisruumi kui Võlaõigusseadus, kus on lepingu pakkumuse tegemise jaoks erinevad võimalused ja nende tingimused detailselt
Võlaõigusseaduses §20. Samuti määravad mõlemad õigusaktid üheselt, et aktsept ehk nõusolek pakkumisega ei ole vaikimine või tegevusetus, vaid oferdile tuleb anda alati selle adressaadi poolt avalduse või muu käitumisega, mis avaldab nõusolekut, otseselt oferdi esitajale tagasiside ehk nõusolek või keeldumine. Samas on Võlaõigusseadus oma lepingutingimuste seletustes oluliselt detailsem, tuues välja erinevad nüanssid nii erinevate tähtaegadega ofertide ja pakkumuse lõppemise, oferdiga nõustumuses, muudatustega nõustumuse kui ka hilinenud nõustumuse puhuks. Viini konventsioonis on need küll märgitud ning lühidalt seletatud, kuid Võlaõigusseadus on siinkohal siiski täpsemalt kõik detailid lahti seletanud. Viini konventsioon annab selle kasutajale oluliselt rohkem tõlgendamis- ja otsustamisruumi kui Võlaõigusseadus, kus on lepingu pakkumuse tegemise jaoks
eelleping olema sõlmitud samas vormis. 9. Ofert: mõiste, kehtivusaeg. Mille poolest erineb ofert ettepanekust esitada ofert. Tooge konkreetne näide oferdist ning ettepanekust esitada ofert. Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate. Pakkumus ei lõpe, kui pakkumuse esitaja pärast pakkumuse esitamist, kuid enne nõustumuse kättesaamist, muutub piiratult teovõimeliseks või sureb või kui kuulutatakse välja tema pankrot või tema vara määratakse sundvalitsemisele, välja arvatud juhul, kui võib eeldada pakkumuse esitaja tahet pakkumuse lõppemiseks sellisel juhul. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse
Hinnad kujunesid tavaliselt võistupakkumise teel. Dokumendid töö kohta saadeti paljudele töövõtjatele, kes esitasid pitseeritud ümbrikutes oma ettepanekud, mis avati arhitekti poolt eelnevalt väljakuulutatud päeval ja kellaajal. Tavaliselt sai lepingu see firma, kelle poolt tehtud pakkumus oli madalaim. Pakkumuse tegemiseks oli aga ettevõtjal vaja arvutada projekti töömahud ja materjali vajadus. Seda tehti jooniseid üle mõõtes ja kuna algandmed pakkumuse tegemiseks olid samad igale pakkujale, pidid ka kõik arvutustulemused olema samad, juhul kui vigu ei tehtud. Selline põhimõte polnud aga mõistlik. Oli tekkinud soodne olukord töömahtude arvestaja ameti tekkimiseks, kelle ülesandeks oli koostada projekti töömahtude loend, arvutada töömahukus ja materjalide vajadus. Oma tasu sai ta aga juba eduka pakkumuse teinud pretendendilt. Kohe tekkis aga uus raskus. Pakkumussüsteemi edu sõltus võistluse aususest ja alati oli oht, et pakkujad
TEE-EHITUSTÖÖDE KORRALDUS (ETT0011) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisneb Piiratud hankemenetluse põhiline erinevus Avatud hankemenetlusest? Avatud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib pakkumuse esitada iga huvitatud isik, kes vastab RHS § 12 lõikes 3 sätestatud tunnustele ja võimalikele sama lõike alusel kehtestatud piirangutele. Piiratud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad, kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku. 2. Kuidas valitakse edukas pakkumus Väljakuulutamisega läbirääkimistega HM-s? Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral iga huvitatud isik võib esitada hankemenetluses osalemise taotluse ja hankija teeb vähemalt kolmele enda poolt objektiivsete ja
EESTI ENERGIA AS HANKEDOKUMENDID EESTI ENERGIA KAEVANDUSED AS-i NARVA KARJÄÄRI TÖÖTAJATE VEOTEENUSE TELLIMINE Hanke nr 1189 TALLINN 2013 SISUKORD 1.Hanke nimetus ja hankelepingu eseme lühikirjeldus................................................ 3 2.Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ja nõutavad dokumendid............................. 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise ja vormistamise juhised........................................... 4 4. Läbirääkimised........................................................................................................ 5 5.Pakkumuste hindamine............................................................................................ 5 6 Muud tingimused................................................................................................. 5 7 Hankedokumentide lisad..........................
Kostja ei olnud teadlik, et ta pargib eramaale. Narva mnt 50 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu, samuti ei olnud sissekäigu juures nähtaval selget ja silmale eristatavat teavitust eramaa kohta. Kinnistu aiale kinnitatud väikesemõõtmelist valgel taustal teadet tekstiga: "Eramaa. Läbipääs AS Pujään lubadega. Parkimine 100 EURI/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses. Ofert peab olema piisavalt määratletud ning pakkumuse saajale äratuntav ja nähtav. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kas praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek või pakkumus (ofert) ? (3) Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami,
Tagamaks hankijate, pakkujate ja huvitatud isikute informeerituse enamlevinud RHS-i rikkumistest ning riikliku järelevalve seisukohtadest. 10 E- riik; Ettevõtlus Euroopa Liidus; Euroopa Liit ja riigihanked 11 EUROPA; Teie Euroopa; Ettevõtted; ELi turg; Riigihanked 12 Rahandusministeerium; Riigihangete poliitika 8 2.2 Riigihangete liigid ja menetlus Avatud hankemenetlus, mille korral võib pakkumuse esitada iga huvitatud isik, kes vastab seaduses sätestatud tunnustele. Piiratud hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad, kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku. Võistlev dialoog, mille korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse
Õppejõud: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Sisukor Vorm I Pakkumuse esildise vorm.......................................................................................................21 Tabel5: Pakkuja äritegevus [3] Tallinn 2015 ........................22 Vorm II Pakkuja äritegevus................................................................................................................22 Tabel6: Kinnitus maksude tasumise kohta [3].......................................................
53. Kuidas nimetatakse lepingupooli võlaõiguses ja kuidas asjaõiguses? Võlaõiguses oferent ja aktseptant; asjaõiguses omanik ja omandaja. (Seda asja tuleb kusagilt üle vaadata, indeed) 54. Millises vormis leping sõlmitakse? Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 55. Mis on pakkumus? Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (VÕS § 16) 56. Millised õiguslikud tagajärjed on pakkumusel? Pakkumuse üldist kehtivust reguleerivad tahteavalduse kehtivuse sätted. Kindlale isikule tehtud pakkumus muutub kehtivaks kättesaamisega, kindlaksmääramata isikule tehtud tahteavaldus aga tahte väljendamisega (vt TsÜS § 69 lg 1). Tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on (vt TsÜS § 69 lg 2): 1)
Tihti sõlmivad isikud omavahelisest suhetes müügilepinguid selle peale mõtlemata ja endale aru andmata, et nad sõlmisid mingi lepingu ja et lepingu sõlmimisega kaasnevad erinevad juriidilised õigused ja kohustused) (N: autole kütust ostes). Võlaõigusseadus: Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (§ 8. Lepingu mõiste). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui
kohustatud lepingupool. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. f. Lepingu sõlmimine - Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui
leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. 12. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Pakkumus ehk ofert (§ 16) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus.
midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Saab ise otsustada, kas sõlmida leping või mitte ning pooled võivad ise määrata lepingu tingimused. Tihti ei ole lepingu sõlmijad võrdses seisus ja õiglane on kaitsta nõrgemat poolt. Seepärast kasutatakse üha rohkem tüüplepinguid, kus riik on kehtestanud oma piirangud (näiteks tarbijalepingud, töölepingud). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Juriidiliselt on pakkumuse ja nõustumuse sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Osad lepingud tuleb notariaalselt tõestada (näiteks kinnisasja võõrandamine, abieluvaraleping, hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohustuste rikkumine.
midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Saab ise otsustada, kas sõlmida leping või mitte ning pooled võivad ise määrata lepingu tingimused. Tihti ei ole lepingu sõlmijad võrdses seisus ja õiglane on kaitsta nõrgemat poolt. Seepärast kasutatakse üha rohkem tüüplepinguid, kus riik on kehtestanud oma piirangud (näiteks tarbijalepingud, töölepingud). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Juriidiliselt on pakkumuse ja nõustumuse sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Osad lepingud tuleb notariaalselt tõestada (näiteks kinnisasja võõrandamine, abieluvaraleping, hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohustuste rikkumine.
küsimus nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. b. ettepanek asuda läbirääkimistesse c. lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava
Ofert Ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab ettepaneku tegija (oferendi) tahet olla ettepaneku aktseptimise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Tähtaeg Kui oferdis on aktseptimistähtaeg määratud, kehtib ofert ja selle võib aktseptida selle tähtaja lõpuni. Ofert ei ole õigeaegselt aktseptitud, kui aktsept ei jõua oferendini aktseptimise tähtaja jooksul. Kirjaga edastatud pakkumuse korral loetakse aktsepti andmise tähtaja alguseks kirjas märgitud tähtaeg. Seega võib oferent ise määrata, millisest kuupäevast alates algab vastamise tähtaeg. Kui seda ei ole märgitud, siis arvestatakse vastamiseks vajalikku tähtaega alates kirja postitamisest. Kinnituskiri Majandus- või kutsetegevuses tuntakse ka lepingute sõlmimist kinnituskirjaga. Kinnituskirjaks nimetatakse pärast suulise kokkuleppe
esitada, mõisklik aeg KUI ON ASENDATAVAD ASJAD, SIIS EI MÕJUTA SEE, ET ASI ON EDASI MÜÜDUD ANTUD Faktilised alused - Kaasuses on üks FIE (Reinhold) ja füüsiline isik (Mait) - Üks on soov müüa (Reinhold) ja teisel soov osta (Mait). Järelikult üks osapool müüb teine ostab õiguslik alus: VÕLASUHE (leping) - faktilised asjaolud vastavad müügilepingule VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? o VÕS § 9 lg 1 Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega (tuleb kasutada ainult esimest poolt, sest meil on offert ja aksept eristatavad), samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kas on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe VÕS § 9 mõistes? o VÕS § 208 tingimused Kas on olemas ostja? Ostjaks on Mait
Kasutatakse siis, kui projekteerimine pole veel lõpetatud ja töömahtude loend on vaid esialgne. Lõpliku hinna määramiseks mõõdetakse täpsed tööde mahud alles töö täitmise käigus. Mooduse eelis on, et see 7 võimaldab varasemat tööde alustamist, keerukam on aga nii aja- kui maksumuskontrolli korraldamine. Siiski selle meetodi puhul, kui töövõtja on eelnevalt teinud liiga madala pakkumuse, on tal ikkagi mingi võimalus oma tegelike kulude tagasisaamiseks. c) Läbirääkimistel sõlmitud leping Töövõtja valitakse projekteerimise ajal lähtudes eelnevast koostööst või lihtsa pakkumisküsitluse alusel, kus on märgitud juhtimis- ja üldkulud ning palgakulude määr. Leping koostatakse töömahtude loendi alusel ja paralleelselt jooniste valmimisega ning töövõtja osalemisel ka eelarve (tavaliselt osaleb töövõtja ka detailprojekteerimisel)
Hinnad kujunesid tavaliselt võistupakkumise teel. Dokumendid töö kohta saadeti paljudele töövõtjatele, kes esitasid pitseeritud ümbrikutes oma ettepanekud, mis avati arhitekti poolt eelnevalt väljakuulutatud päeval ja kellaajal. Tavaliselt sai lepingu see firma, kelle poolt tehtud pakkumus oli madalaim. Pakkumuse tegemiseks oli aga ettevõtjal vaja arvutada projekti töömahud ja materjali vajadus. Seda tehti jooniseid üle mõõtes ja kuna algandmed pakkumuse tegemiseks olid samad igale pakkujale, pidid ka kõik arvutustulemused olema samad, juhul kui vigu ei tehtud. Selline põhimõte polnud aga mõistlik. Oli tekkinud soodne olukord töömahtude arvestaja ameti tekkimiseks, kelle ülesandeks oli koostada projekti töömahtude loend, arvutada töömahukus ja materjalide vajadus. Oma tasu sai ta aga juba eduka pakkumuse teinud pretendendilt. Kohe tekkis aga uus raskus. Pakkumussüsteemi edu sõltus võistluse aususest ja alati oli oht, et pakkujad
isiku juhtorgani liige,likvideerija,prokurist ja rp eest vastutav isik.; 2)juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Pakkumus on piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse pakkumuse esitaja tahet olla lepinguliselt kohustatud, antakse lubadus midagi teha/mitte teha. Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Töövõtulepinguga
Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Koduukseleping Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja) teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks. Tarbija võib koduukselepingust taganeda 14 päeva jooksul. Tasaarvestus Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
soovi kaasa tuua õiguslikke tagajärgi või ka vaikimine/tegevusetus kui see tuleneb poolte vahelisest kokkuleppest või seadusest) Võlaõiguslike lepingutega võetakse kohustus midagi teha, millegi tegemisest hoiduda või omandatakse nõudeõigused. Lepingu võib sõlmida misatahes vormis, kui seadusega ei ole sätestatud lepingule kohustuslikku vormi. Leping on täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda). Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aksept) andmisega, kuid ka muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Leping on sõlmitud ajast, mil: a) Pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai 2 b) Pakkumuse esitaja teost teada sai, kui nõustumus on kaudne tahteavaldus ehk tegu (v.a kui praktikast või kokkuleppest tulenevalt
tehtavad kulud vaadeldavad kui põhjendamatud ja kui selles pole tellija ise süüdi, on tal õigus tunda end siiski petetuna oma konsultantide poolt. Mõnikord pole siiski võimalik vältida olulisi muudatusi projekteerimise käigus. Sel juhul on parem ja odavam pöörduda tagasi mõnele eelnevatest etappidest ja pigem alustada sealt uuesti, kui püüda kohandada täpset maksumusplaani kavandiga, mida on mingis osas oluliselt muudetud. 5. PAKKUMISE KORRALDAMINE - Pakkumuse aktsepteerimine Pakkumused peaksid vastama maksumusplaanile. Kui olukord on tõesti nii, piirdub pakkumise korraldamine vaid pakkumushindade fikseerimisega. Kui aga pakkumused erinevad maksumusplaanist juba teatud ulatuses, on vajalik ka palju põhjalikum majandusuuring. Eelnevate etappide põhjendatud korraldamine tagab aga minimaalsed probleemid pakkumisel. 6. EHITAMINE - Lepingujärgne kulukontroll "reaalajas"
53. Kuidas nimetatakse lepingupooli võlaõiguses ja kuidas asjaõiguses? Võlaõiguses oferent ja aktseptant; asjaõiguses omanik ja omandaja. (Seda asja tuleb kusagilt üle vaadata, indeed) 54. Millises vormis leping sõlmitakse? Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 55. Mis on pakkumus? Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (VÕS § 16) 56. Millised õiguslikud tagajärjed on pakkumusel? Pakkumuse üldist kehtivust reguleerivad tahteavalduse kehtivuse sätted. Kindlale isikule tehtud pakkumus muutub kehtivaks kättesaamisega, kindlaksmääramata isikule tehtud tahteavaldus aga tahte väljendamisega (vt TsÜS § 69 lg 1). Tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on (vt TsÜS § 69 lg 2): 1)
see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. 6 VÕS § 8. Lepingu mõiste (1) Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikkuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Theodorose ja Caruse vahel on võlasuhe, mis on sõlmitud lepinguga, pakkumuse ja nõustumuse andmisega, mille juures mõlemad lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Theodoros on kohustatud andma laenu, mida ta ka tegi, seega on Carus kohustatud laenu tagasi maksma. VÕS § 11
- asjaõiguslikud. Eellepingud pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu kokkulepitud tingimustel. Raamlepingud lepitakse kokku põhikohustustes ja tingimustes, mis lai8enevad raamlepingu alusel sõlmitavatele lepingutele. Pooled võivad sõlmida lepinguid, mida seadus otseselt ette ei näe. Ei või olla vastuolus seaduse sisu ja mõttega. Liigitatakse veel: traditsioonilised, kodifikatsioonilised, muud liigitused. 1.2 Lepingu sõlmimine. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja selle nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selga, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Pooled peavad tahteavaldused tegema vastastikku ja nende sisu peab olema piisavalt määratletud. Tahteavalduste tegemine: 1. otsene 2. kaudne 3. enampakkumine Lepingueelsed läbirääkimised:
lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Tüüptingimus Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud. Koduukseleping Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja) teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks. Tarbija võib koduukselepingust taganeda 14 päeva jooksul. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist;
Hageja palus kostjal saata e- mail, milles kostja tunnistaks lepingu rikkumist ja maksekohustuse täitmata jätmist, mida kostja ka tegi. Kostja pole lepingut vabatahtlikult täitnud ja puuduvad andmed, kas ja millal ta saab seda täita. Õiguslikud põhjendused Võlaõigusseaduse § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuse tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Antud juhul vahetasid hageja ja kostja 12. jaanuaril 2014.a tahteavaldusi allkirjastades laenulepingu, kus on selgelt määratletud kõik laenulepingu olulised tingimused. VÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning
õigusvormina. Leping on õigusvorm siis, kui määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega (nn normatiivne leping, nt rahvusvahelised lepingud [paktid, konventsioonid]). 13. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumuses võib olla ka antud nõustumuse (aktsepti) tähtaeg, sellisel juhul peab nõustumus olema jõudnud pakkumuse esitajani antud tähtajaks. Kui tegemist on määramata tähtajaga pakkumusega, peab nõustumuse andma viivitamata, vastasel korral pakkumus üldjuhul enam ei kehti (selline põhimõte
Lepingu sõlmimisel kehtib lepinguvabaduse põhimõte, st seda, et pooled võivad sõlmida igasuguseid lepinguid. Lepinguvabaduse elementideks on: Vabadus otsustada kas leping sõlmida; Vabadus valida, kellega sõlmida; Vabadus valida, millist lepingut sõlmida; Vabadus valida lepingu sisu; Vabadus valida, millises vormis leping sõlmida, kui seaduses ei ole ette nähtud kindlat vormi. Lepingu sõlmimise viisiks on pakkumuse (ehk oferdi) tegemine ühe poole poolt ja sellele nõustumuse (ehk aktsepti) andmine teise poole poolt, seega kahe vastastikuse tahteavalduse tegemine. Pakkumuse mõiste. Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Leping on sõlmitud, kui teine pool annab pakkumusele nõustumuse (ehk oferdi aktseptib).
vormis Sõlmitud Viinis 1980 (seetõttu ka 1980. aasta Viini konventsioon), jõustus 1988. Eesti ratifitseeris selle 1993 ja see jõustus Eesti suhtes 1994 · Läbinisti dispositiivne õigusnorm, v.a artikkel 12: kui kasvõi ühe lepingupoole asukohariigis on kohustuslik lepingu sõlmimise kirjalik vorm, siis tuleb leping sõlmida kirjalikult (sobib ka telegraafi või teletaibi teel ) · Lepingu sõlmimise klassikaline mudel: Oferent teeb pakkumuse (ofert) ja aktseptant võtab pakkumuse vastu (aktsept) Ofert piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse tahet olla lepinguliselt kohustatud, st antakse lubadus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda Aktsept - tahteavaldus, milles oferdi saanud isik võtab vastu oferdi, või tahteavaldus, milles oferdi saaja väljendab oma nõustumist oferdiga i. Oferdi liigid, vastu- ehk kontraofert · Ofert konkreetsele isikule Ofert kohalviibijale
12) vaidluste lahendamise kord (kohus või vahekohus – arbitraaž); 13) tehingu hind ja vääring; 14) sanktsioonid ja vääramatu jõud; 15) lisad, nt standardsed tegevusjuhised, töö ulatus (teenuste korral, sh töömaterjalid ja – tarvikud, IT-vahendid, töömaht, scope of work), riiklikud või tööstusharu erinõuded, teenuse kvaliteedinõuded (service level) või kaubaspetsifikatsioonid, hinna struktureerimine. c. Lepingu sõlmimise etapid Oferent teeb pakkumuse (ofert) ja aktseptant võtab pakkumuse vastu (aktsept) Ofert – piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse tahet olla lepinguliselt kohustatud, st antakse lubadus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda Aktsept - tahteavaldus, milles oferdi saanud isik võtab vastu oferdi, või tahteavaldus, milles oferdi saaja väljendab oma nõustumist oferdiga 3 d
asjaolusid (VÕS § 7 lg 2). Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg 1). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 3/ 9 Lepingu sõlmimine Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos (nt lepingu täitmisele asumine), mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast,
töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta satestatut. VÕS Peatükk 2, 1. Jagu § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. (2) Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse katte sai. Kui nõustumus valjendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, valja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte
o 5) käsundita asjaajamisest; o 6) tasu avalikust lubamisest; o 7) muust seadusest tulenevast alusest. ü Tegemist on kahesuguste võlasuhetega seadusest ja tehingust tulenevatega. 21 Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingu sõlmimine. (Slaid 9) Leping sõlmitakse pakkumuse (offert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui
ega ka liiga suur, kuna see tõstab keskmist turuhinda. Sobivaks peetakse keskmiselt 5- 8 pretendenti. Info võistupakkumise tingimuste kohta antakse kirjalikult, varustatult kuupäeva, kellaaja ja allkirjaga. Töövõtutingimused esitatakse nii, et nende alusel esitatavad pakkumused oleksid võrreldavad 3.5.Loetle pakkumiskutses sisalduvad põhiosad. · kes on tellija ja millise objektiga on tegu; · millise töövõtuga on tegemist; · tööde algus ja lõpp; · pakkumuse esitamise aeg ja kehtivus; · pakkumuste esitamise aadress; · pakkumuste avamise protseduur; · lisad. Lisatakse ka pakkumisblankett, mis peab kindlustama pakkumuste sarnasuse ja võrreldavuse. Seega, esitatud tehniline dokumentatsioon peab olema piisavalt detailne, täpselt sõnastama tellija kvaliteedinõuded ja kõigi tööde mahud nii, et pakkuja peab suutma selle alusel hinnata maksumust. 3.6
täitnud ning Hageja ütles 2. oktoobril 2012.a. Laenulepingu üles (lisa 3). Kostja edastas 15. oktoobril 2012.a. Hagejale kirja (lisa 4), milles kinnitas, et ei ole laenusummat tasunud. 1 II Õiguslikud põhjendused 2.1 VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. 2.2 VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuse tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Antud juhul vahetasid Hageja ja Kostja 28. jaanuaril 2012.a tahteavaldusi allkirjastades laenulepingu, kus on selgelt määratletud kõik laenulepingu olulised tingimused. 2.3 VÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või
seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 3. Lepingu mõiste, sõlmimine ja vorm Leping on tehing lepingupoolte vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või
jms). Pooled peavad esitama lepingueelsetel läbirääkimistel teineteisele tõeseid andmeid ning teavitama teineteist kõigist asjaoludest, mille vastu võiks teisel poolel olla lepingu eesmärki arvestades äratuntav huvi. Olenemata sellest, kas leping sõlmitakse või mitte, ei ole kummalgi poolel õigus avaldada elläbirääkimistel räägitu sisu kolmandatele isikutele. Leping sõlmitakse reeglina: pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) saamisega. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek. Nõustumus on otsene tahteavaldus või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Oluline on, et pooled vahetaksid vastastikku tahteavaldusi ning oleks selge, et omavahel on saavutatud kokkulepe lepingutingimuste osas. Töölepingu sõlmimisel suurt tähendust omav tahteavaldus võib olla väljendatud:
11.2011] (https://www.riigiteataja.ee/akt/12791579) Mõned lõigud viidatud dokumentidest: Hankija peab esitama HDs pakkujale kaks nõuet: 1. nõue pakkujale näidata pakkumuses, kui suures osas hankelepingu mahust kavatseb pakkuja sõlmida allhankelepinguid; 2. nõue pakkujale esitada pakkumuses tingimus, et pakkuja võib kaasata hankelepingu mahust olulise osa täitmisel muid alltöövõtjaid üksnes hankija nõusolekul. RHSi § 47 lg 3 kohaselt lükkab hankija muu hulgas tagasi pakkumuse, milles ei sisaldu RHSi § 31 lõike 2 punktis 9 sätestatu kohaselt nõutud tingimust. Praktikas on hankijad käsitlenud mõlemat RHSi § 31 lg 2 p 9 nimetatud nõuet eraldiseisvana ning lükanud pakkumuse tagasi RHSi § 47 lg 3 alusel ka olukorras, kus pakkuja ei ole planeerinud hankelepingu täitmisel alltöövõttu kasutada (ei ole märkinud pakkumuses andmeid alltöövõtu Ettevõttepraktika aruanne
huvides kahju tekitati. Privaatautonooma ehk eraautonooma põhimõte (PS § 19) Tsiv.õiguses väljendub tehingute (tehinguvabaduse) kaudu. Tehingu tähtsaim liik on leping. Lepinguvabadus hõlmab sõlmimis-, sisu- ja vormivabadust. Lepinguvabadust võib piirata seaduse alusel. Toimingute kogum tehingus ofert ja aktsept koos Ofert ja aktsept üksi ei ole käsitletavad tehinguna. § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepinguvabadust piiravad tüüptingimused. Poe reklaam postkastis on üleskutse teha pakkumus Tahteavaldus* - õigusliku tagajärjele suunatud tahte väljendus. Kehtib tahteavalduse viisi valiku vabadus. Peab olema teistele äratuntav ja arusaadav
spetsiifikaga ehitusettevõtte või kui avalik võistupakkumine on seotud liiga suurte kulutustega ja juhul kui avalik võistupakkumine ei andnud tulemusi. Piiratud osalusega võistupakkumise korral saadetakse valitud pretendentidele identsed kutsed koos lisadokumentatsiooniga. 3.5 Pakkumiskutse põhiosad: · kes on tellija ja millise objektiga on tegu; · millise töövõtuga on tegemist; · tööde algus ja lõpp; · pakkumuse esitamise aeg ja kehtivus; · pakkumuste esitamise aadress; · pakkumuste avamise protseduur; · lisad Lisatakse ka pakkumisblankett, mis peab kindlustama pakkumuste sarnasuse ja võrreldavuse. Seega, esitatud tehniline dokumentatsioon peab olema piisavalt detailne, täpselt sõnastama tellija kvaliteedinõuded ja kõigi tööde mahud nii, et pakkuja peab suutma selle alusel hinnata maksumust. 3
korraga selliseid erinevatelt platsidelt saadud andmeid. Probleemidele platsilt saadavate andmete kasutamiskõlblikuks muutmisega lisanduvad maksumusplaanija probleemid, kui ta analüüsib pakkumisdokumente. Enamik maksumusplaanija maksumusteabest kujuneb töömahtude loendite alusel, kuid see dokument võib tugineda vigastele eeldustele. On avaldatud ka äärmiselt radikaalset arvamust, et töömahtude loendis on tellija jaoks ainuke usaldatav arv vaid pakkumuse kogusumma. Kui aga hakata seda summat jaotama väiksemateks kuluartikliteks, võib leida kõikjalt vead: mida enam on kuluartikleid, seda enam on ka vigu, eelkõige järgnevalt loetletud põhjustel. 1. Hinnatasemed töömahtude loendites pole tõesed maksumused ja ka mitte tõesed hinnad selles tähenduses nagu kaupadel kaupluse riiulil. Töövõtja ei paku müüa oma müüritööd teatud tasu eest ruutmeetri kohta: tema pakkumus on kommerts- ja korraldustegurite koosmõjul saadud kogumaksumus
"Kes on auto omanik?" Seejärel tuleb järgemööda analüüsida järgmisi küsimusi: 1. Kas on täidetud selle normi kohaldamise eeldused, milles ettenähtud õiguslik tagajärg on vastuseks kaasuses püstitatud küsimusele? (Nt "võib nõuda asja väljaandmist" või "on asja omanik või saab omanikuks") 2. Kas on täidetud mõne teise normi kohaldamise eeldused, mis välistab nõude esitamise või selle rahuldamise? (nt lepingu sõlmimise pakkumuse tühistamine) 3. Kas on täidetud mõne normi kohaldamise eeldused, mille tagajärjel nõue ära langeb? (nt lepingu ülesütlemine) 4. Kas on täidetud mõne normi kohaldamise eeldused, mis takistavad nõude maksmapanekut? (nt lepingu täitmatajätmisest tulenevad vastuväited) Iga võimaliku nõude alust tuleb kontrollida sama põhiskeemi järgi, käsitledes õiges järjekorras kõiki punkte ning kvalifitseerides õigesti kõne alla tulevaid õiguskaitsevahendeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
