Kaali Kool Heiki Ernits Referaat Juhendaja : Vika Viss Koostaja:Toomas Mitt Kaali 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Raamatud mida on illustreerinud 3. Filmialane tegevus Heiki Ernits on sündinud 24.märtsil 1953.a Tallinnas.Ta on filmilavastaja ja karikaturist.Hariduselt on ta joonistamise ja tööõpetuse õpetaja. Aastal 1978 läks ta tööle ,,Tallinnfilmi'' joonisfilmi osakonda. Tal on olnud raamatute kujundaja, korraldanud mitmeid autori näitusi ning illustreerinud erinevaid väljaandeid. Paljud tema illustratsioonidega raamatud on saanud üle Eesti kuulsaks ja armastatuks. Ta on illustreerinud: ,,Lotte olümpiaraamatu'' , ,,Lepatriinude jõulud'' ,
keegi uus ja huvitav isik, kes rääkis erineval teemal ja asju erinevast vaatenurgast. Ei hakka maha salgama et päris igasse loengusse ma ei jõudnud füüsiliselt kohale ei jõudnud, seda erinevatel mõjuvatel põhjustel. Sellistel juhtudel aga alati vaatasin loengu esimesel võimalusel järgi ja tegin seda suurima huviga. Esimene loeng [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047- cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 27. august loengusalvestus] toimus 27. augustil ja tegu oli nii öelda kooliaasta avaloenguga. Kahjuks ise ma loengust osa võtta ei saanud, sest polnud võimalik enne 1.septembrit Tallinnasse elama asuda. Loengus võtsid sõna Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Suurema osa rääkimisest tegi Inga Vau, kes on meie kooli õppeosakonna juhataja. Loengus räägiti üldistest asjadest, nagu näiteks kõrgharidussüsteemist ja
Üleeuroopaline kuulujutt." · 2014. aasta kevadel mängis ta Kanal 2 seriaalis "Viimane võmm" politseiuurijat Anders Prikki. Lavastused: · 2009 Vanemuises (ÖdönvonHorvath ,,Lood Viini metsadest") · 2009 Vanemuises (Martin Crimp ,,Linn") · 2008 Ugalas (YazminaReza ,,Kunst") · 2007 VAT Teatris (Jon Fosse ,,Talv") Rollis Vanemuises: · 2008 Bass, Haagma (Tiit Ojasoo, Ene-LiisSemper "Ruja") · 2008 Bruno (Janno Põldma, Heiki Ernits, Priit Pajusaar "Detektiiv Lotte") · 2009 Muusik (ÖdönvonHorvath "Lood Viini metsadest") · 2009 Bruno (Janno Põldma, Heiki Ernits "Lotte ja Bruno muusikatund") · 2010 Arnu (Mati Unt"Huntluts") · 2010 Hr Mooney / Politseinik /Baarmen / Dr Marston (DanGordon "Vihmamees") · 2011 Esimene statist,Sõdur (Mati Unt "Viimnepäev") · 2011 Lysander (Henry Purcell "Haldjakuninganna") · 2011 Cleante (Molière "Ebahaige")
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Ruth Murakas Uurimis- ja Arendustöö metoodika iseseisev töö Artikli analüüs Juhendaja: Ülle Ernits Tallinn 2018 Artikli analüüsimise skeem Uurimis ja Arendustöö metoodika iseseisev töö Artikli analüüsi eesmärgiks on analüüsida ühte rahvusvahelises õendusteaduse ajakirjas avaldatud artiklit või uurimistöö raportit, mis ei tohi olla vanem kui kolm aastat. Analüüs esitatakse Moodle keskkonnas avalikult kõikidele tutvumiseks ja kommenteerimiseks. Artikli analüüs tuleb koostada kõikidest järgnevatest punktidest lähtuvalt: 1
Illustraatorid 1. Heiki Ernits ,,Kaelkirjak" (Andrus Kivirähk) "Leiutajateküla Lotte" (Andrus Kivirähk) 2. Vive Tolli ,,Nukitsamees" (Oskar Luts) 3. Edgar Valter ,,Sipsik" (Eno Raud) ,,Krõll" (Ellen Niit) 4. Heldur Laretei ,,Londiste, õige nimega Vant" (Iko Maran) 5. Alissa Poret ,,Karupoeg Puhh" (Alan Alexander Milne) 6. Tove Jansson ,,Muumitroll" (Tove Jansson) 7. Piret Raud ,,Sari Tähenärija raamatukogu: Paula elu" (Aino Pervik) 8. Anni Mäger "Limpa ja mereröövlid" (Andrus Kiviräha) 9. Kädi Rist ,,Miriami lood" (Teet Kamarik) 10. Ülle Meister ,,Kaarist on kasu" (Aino Pervik)
seguga. Soolatud meduuse lisatakse salatitele, neid süüakse keedetult ja praetult, lisades pipart, nelki ja muskaatpähklit. Nad pole küll kuigi toitvad, kuid sisaldavad siiski valke, rasvu, süsivesikuid ja B-vitamiine. Vietnamlased usuvad, et meriristist valmistatud roogade söömine on kasulik kõrgvererõhutõve all kannatavatele inimestele ja seedimishäiretega lastele. KASUTATUD MATERJAL: Eesti Entsüklopeedia 6.köide, Tallinn 1995 Peeter Ernits: Suveelukas, Eesti Päevaleht 14.aug.1996 Peeter Ernits: Meriristi kalmistu asub rannal, Õhtuleht, 31.aug.2000 Vikipeedia, Meririst, et.wikipedia.org/wiki/Meririst Mai Talts: Millimallikas sureb sügisel, www.ilm.ee Loomade elu 1.köide, Tallinn 1979 7 8
ja subjektiivset külge).1 1.1 Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Süüteo koosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad välist teopilti iseloomustavad tunnused. Vastavalt Karistussedustiku (KaRS) § 12 lg 2 on süüteo koosseisu objektiivseteks tunnusteks seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.2 1 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29 2 RT I 2001, 61,364, Seaduses ei ole toodud välja subjekti mõistet ja selle sisus, mis aga oma olemuselt kuulub süüteo objektiivsete tunnuste hulka. Õigusteoreetiliselt on õigussuhte subjekt, õigussuhtes osalev füüsiline või juriidiline isik.3 Seega karistusõiguslikus mõttes on subjektiks teo toimepanija. Teo toimepanija legaaldefinitsioon on antud KarS prg. 20, mille kohaselt:
Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter Lavastaja: Taavi Tõnisson Teater: NUKU väike saal Pealkiri: “Evita” Autor: Andrew Lloyd Webber & Tim Rice Lavastaja: Georg Malvius Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Ooperifantoom” Autor: Andrew Lloyd Webber Lavastaja: Georg Malvius Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Kõuts pampuši muinasjutud” Autor: Daniil Harms Lavastaja: Saša Pepeljajev Teater: Vene Teater Pealkiri: “Detektiiv Lotte” Autorid: Janno Põldma, Heiki Ernits, Priit Pajusaar ja Leelo Tungal Lavastaja: Ain Mäeots Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Helisev muusika” Autorid: Richard Rodgers & Oscar Hammerstein Lavastaja: Ain Mäeots Teater: Teater Vanemuine
Kaka ja kevad andrus kivirähk Illustreerinud heiki ernits Raamat räägib erinevaid, põnevaid lühijutukestest. Iga jutt on väga naljakas ja omapärane. Nt see kuidas koer kakas, ning kevade saabudes leidisi kaka endale kaaslaseks võilille. Kuidas lapsed arvasid et söögitädi lasteaias peab kõik toidu ära sööma, mitte ei pane toitu lauale. Villu ja radiaator. Kuidas villu leidis radiaatori tagant igasuguseid riideesemeid. Ja siis kui ta need kokku pani õigesse järjekorda siis avastas et nägu on veel puudu .villu arvas et radiaator
12.15-13.00 Põlatud õiguspositivism õigusriigi teenistuses: õigusajaloo õppetunde Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor 13.00-14.00 Lõuna 14.00-14.30 Sõjakurjategijate näidisprotsessid ENSV Ülemkohtus - kohtupidamine või etendus? Meelis Maripuu, ajaloolane 14.30-15.00 Inimõigused ja demokraatlik põhiseadusriik Madis Ernits, õiguskantsleri asetäitja-nõunik 15.00-15.30 Õigusloome 1990. aastad Paul Varul, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor 15.30-16.00 Kohvipaus 16.00-17.30 Paneeldiskussioon "Tänane õigusmõistmine eilsete ministrite ja kantslerite pilgu läbi" Osalevad: Jüri Adams, justiitsminister 1994-1995 Paul Varul, justiitsminister 1995-1999
Milliseid oskusi või teadmisi on mul vaja, et hakkama saada kasutades infotehnoloogilisi vahendid? Tänapäeva maailmas, kus infotehnoloogia järjest areneb, peaks siiski mingil määral olema kursis arvuti kasutamise ning erinevate programmidega. Kuigi aja üle jäämisel võiksime veel aega kulutada programmeerimisele, piltide töötlemisele. Mul on vaja teadmisi selle kohta, kuidas kasutada Microsoft Wordi, Microsoft Excelit ja Micfrosoft Powerpointi ja õppida interneti saladusi. Aga kindlasti sooviksin veel teada missuguseid võimalusi veel leidub arvuti kasutamisel. Samas arvan ma, et nende programmide käsitlemisega läheb meil piisavalt kaua aega ja meil ei jätku aega rohkemaks. Et hakkama saada elus, on mul vaja teadmisi arvuti kasutamisest. Kuna ma kavatsen edasi õppida ülikoolis, siis sooviksin teada, kuidas kasutada arvutis märkmikku, ning, kuidas arvuti saab lihtsustada minu õppimist ülikoolis. V...
Madis Ernits*1 Õiguskantsler *2 1. Sissejuhatus Põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid
Klass Filmi rezissöör on Ilmar Raag. Ta on kirjutanud ka stsenaariumi. Operaator on Kristjan Jaak Nuudi. Peaosades näitlesid Vallo Kirs- Kaspar, Pärt Uusberg- Joosep, Lauri Pedaja- Andres, Paula Solvak- Thea. Teised näitlejad koos tegelasnimedega: Mikk Mägi- Paul, Riina Ries- Riina, Joonas Paas- Toomas, Kadi Metsla- Kati, Triin Tenso- Kerli, Virgo Ernits- Tiit ja Karl Sakrits- Olav. Film "Klass" sai valmis aastal 2007 ja esilinastus 15. märts 2007. Film kestab 99 minutit. Joosep oli keskkooliõpilane, keda kiusasid kõik tema klassikaaslased. Kui klassi tuli uus poiss Kaspar, üritas ta Joosepit kaitsta, aga siis hakkasid teised ka teda kiusama. Lõpuks läksid kiusajad üle piiri ja poisid otsustasid kätte maksta. Joosep varastas oma isalt relvad ja korraldas koos kaspariga koolitulistamise
Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast" Heli Ernits (oboe) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent DANIEL RAISKIN 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks väga lühidalt, iga punkti kohta kõige rohkem 23 lauset! a) solistide elulugu, varasem tegevus jne, tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta 4. Etendatava teose sisuline iseloomustus: a) näiteks millises zanris teos esitati ja millisest ajastust; b) lühike sisu kokkuvõte kõige rohkem 45 lauset! NB! Helilooja elulugu pole vaja kirjutada
Lõuna-Korea kultuur Merlyn Ernits 8. klass Juhendaja: Virve Neerot Viljandi 2014 Eesmärk Rohkem teada saada Lõuna-Korea riigist ja selle kultuurist Mind on huvitanud Lõuna-Korea meelelahutus kultuur (muusika, filmid ja sarjad) Minu lemmikzanrid on popmuusika, draamad ning tõsielusarjad Click to edit Master text styles Second level Third level Asukoht Fourth level Fifth level · Kaug-Idas · Korea poolsaare lõunaosas · Kõige lähimad riigid on Põhja-Korea, Jaapan ning Taiwan · Pealinn on Soul · Tallinnast enam kui 7000 km kaugusel Riigi juhtimine Click to edit Ma...
Tuumapomm Autor: Rodion Krupin Juhendaja: Reet Ernits 9.Klass Tuumapommid · Tuumapomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · See on esimene väljatöötatud tuumarelv ja ainuke sõjas kasutatud tuumarelv. · Tuumapomm töötati välja Teise maailmasõja ajal USA-s Manhattani projekti raames. · Tuumarelvi on sõjaolukorras kasutatud kaks korda: Hiroshimas ja Nagasakis 1945. aastal. Tuumapommid
The School I come from The school I come from, is named Anna Haava nimeline Pala school and there learns a little bit less than 100 students, I learned there from 7-9 grade. I started learning English in third grade and if I remember correctly then our teachers name was Reet Ernits but she is not the only who has taught me English So far I have had five teachers (not including my current teacher), who all have been very different but they had one thing in common, they all used I love English books. With my first teacher we wrote down lots of rules about grammar and other stuff like that but I did not understand them so for me it was more like a waste of time. With my second, third and fourth
· Hundi arvukuse ohutus piiris hoidmiseks Hunt Eestis Elavad rabades ja võsastikes Põhivärvus on kollakas-hall Põsed, kurgu- ja kõhualune ning jalgade siseküljed on valkjashallid 2013. aasta loomaks oli hunt Rahvapärimuses on ta populaarne tegelane Kasutatud allikate loetelu: Kaal, M. (1983). Hunt. Tln: Valgus. LK: 9,11,78. Chaline, E. (2011). Viiskümmend looma, kes muutsid ajalugu. Tln: Koolibri. LK 45-46 Ernits, P. (2012). 101 Eesti looma. Tln: Varrak. LK 13. Arusoo, H. (2014). Hunt: aasta loom 2013. Tln: Kroonpress. LK 90-91. Arusoo, H. (2012). Hunt Eestis. Loodus sõber. Nr 5, LK 33- 34. Ehrlich, L., Õis, K. (2013). Ohtlik loodus: müüdid ja tegelikkus. Tln: keskkonnainvesteeringute keskus. LK 99. http://padisejs.ee/?p=59#10 https://et.wikipedia.org/wiki/Hunt
2) dispositiivsed; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; jne. Era- ja avaliku õiguse normid ning normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused on esitanud õiguskantsleri asetäitja- nõunik Madis Ernits 14. detsembril 2009 Justiitsministeeriumis õiguskeele päeval peetud ettekande täiendatud versioonina ajakirja “Õiguskeel” 2010. aasta numbris 1 avaldatud artiklis “Õigusnormi struktuur” pärast stažeerimist Karlsruhes Saksa Liidukonstitutsioonikohtu juures 2009. aastal Euroopa Liidu personaliarendusmeetme raames. (Ernits, M. Õigusnormi struktuur. Õiguskeel, 2010-1. Vt http://www.just.ee/et/oiguskeele- numbrid-2007 / http://www.just.ee/49512.)
seadus sisaldas ka sätteid kriminaalkohtumenetluse muutmise kohta, pidi järgima ka PS §-i 104 nõudeid. Seadus võeti vastu Riigikogus 66 poolthäälega.47 PS § 13 lg 2 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. See norm sätestab õigusselguse põhimõtte. Viimane nõuab, et õigusaktid oleksid sõnastatud piisavalt 42 Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002 § 20 komm 1. 43 Ernits, M. Kommentaarid §-le 19. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, § 19 komm 1 ja 2. 44 Vallikivi, H. Põhiõiguste ja vabaduste piiramise seadusliku aluse põhimõttest. Juridica 1997 nr 5, lk 241. 45 Ernits, M. Kommentaarid II peatüki sissejuhatusele. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, II peatüki sissejuhatus komm 10. 46 Ernits. M. Op.cit, komm 10.1. 47
27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest,neljast või viiiest. Eesti võrkpallurid · Kristjan Kurik · Viljar Loor · Argo Meresaar · Mihkel Sepp Eesti treenerid · Ivan Dratsov · Riina Ernits · Juhan Kalamägi · Avo Keel · Laimons Raudsepp · Pasi Rautio Eesti võistkonnad · Tallinn Selver/Audentes · ESS/Falck Pärnu võrkpalliklubi · Sylvester · Tartu Pere Leib/Cibus · Aeroc Rakvere võrkpalliklubi Rivaal
oktoober 1919) I abiesimees Julius Seljamaa (10. oktoober 1919 4. jaanuar 1921) II abiesimees Aadu Birk (23. aprill 10. oktoober 1919) II abiesimees Jakob Westholm (10. oktoober 1919 4. jaanuar 1921) Sekretär Hans Martna I abisekretär August Jürima II abisekretär Hugo Raudsepp Liikmed Augut Rei o Juhan Mihkel Ainson Johannes Ernesaks o Jaan Ammermann Villem Ernits o Ado Anderkopp Karl Oskar Freiberg o Alma Anvelt-Ostra Julius Grünberg o August Arras Timotheus Grünthal o Emma Asson-Petersen Johannes Semper o Karl Ast-Rumor o Alma Ast-AnniRobert Astrem o Marie-Helene Aul o Eduard Georg Aule o Karl August Baars o Adam Bachmann (Randalu) o Ado Birk o Eduard Birkenberg o Max Woldemar Bock o Christjan Brüller o Kaarel Eenpalu
Retsensioon Keskkoolimuusikal 30. aprillil 2010 kell 19.00 Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis toimus ,,Keskkoolimuusikali" (HIGH SCHOOL MUSICAL) etendus. Muusikali lavastaja on Andres Dvinjaninov, kes on lavale toonud ka sellised nimekad teosed nagu ,,Grease" ja ,,Romeo ja Julia". Muusikajuht on Kaire Vilgats, kunstnik Riina Degtjarenko, koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits, laulusõnad tõlkis Kelli Uustani ja libreto tõlkijaks oli Andres Roosileht. Peaosalist Troyd mängis selles etenduses "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ning naispeaosa Gabriellat Mari Ronimois. Teistes osades olid Getter Jaani(Sharpay), Teele Viira (Taylor McKessie), Lee Trei (Kelsi Nielsen), Ingrid Isotamm ( Preili Darbus) jpt. Etendus oli kahes vaatuses, kestusega 2,5 tundi. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella kaks noort, kes kohtuvad koolivaheajal uusaastapeol
Maret Orgmets Ants Õnnis TROMBOON OBOE FAGOTT TROMPET Andres Kontus Nils Rõõmussaar Peeter Sarapuu Indrek Vau Peeter Margus Aleksander Kristjan Kungla Erki Möller Väino Põllu Hännikäinen Kadri-Ann Nuut Ivar Tillemann Johannes Kiik Heli Ernits Kaido Suss István Baráth (basstromboon) Tõnis Traksmann Andres Lepnurm (inglissarv) (kontrafagott) TUUBA HARF LÖÖKPILLID Andrei Sedler Tatjana Lepnurm Madis Metsamart
Petersen ja Kevin Quinn; Andy Dodd ja Adam Watts; Bryan Louiselle; David N. Lawrence ja Faye Greenberg; Jamie Houston. Muusikaseaded Bryan Louiselle Põhineb Disney kanali originaalfilmil, autor Peter Barsocchini Libreto tõlkija Andres Roosileht Laulusõnade tõlkija Kelli Uustani Lavastaja Andres Dvinjaninov Muusikajuht ja dirigent Kaire Vilgats Kunstnik Riina Degtjarenko Koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits Orkester Georg Otsa nimelise Muusikakooli õpilased Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid OSADES Spordikad Troy Bolton Ott Leplnad või Kristjan Kasearu Chad Danforth Silver Laas Zeke Baylor Karel Tallermaa Jason Kristo Ukanis Taibud Gabriella Montez Mari Ronimois Taylor McKessie Teele Viire või Marilyn Jurman Martha Cox Carine Jessica Kostla Kratnoff Siim Kornel Rulatajad Ripper Oliver Timmusk Mongo Sandra Mirka Jack Scott Norman Salumäe
vastavat valdkonda hästi tundev retsensent (anonüümne või autorile teadaolev), kes võib olla ajakirja/kogumiku toimetuse liige või väljastpoolt." Jah, rito.riigikogu.ee lehel, rubriik ajakirjast, on kirjas järgnev: "Uuringute ja arvamuste rubriigis avaldatakse ka eelretsenseeritud heatasemelisi teadusartikleid, mis käsitlevad nüüdisühiskonna, riigivalitsemise ja poliitika huvipakkuvaid probleeme..." ja autoriks on Madis Ernits, kes on Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik. b) erista artikli puhul teadusteksti kohustuslikud struktuuriosad ning too välja, mis on nende peamine funktsioon tekstis: sissejuhatus, liigendatud sisuosa (kus tuleks omakorda eristada nii teooriast kui empiiriast kõnelevad alapeatükid), kokkuvõte ja kasutatud allikad; Teadusartikkel on teaduslikus või populaarteaduslikus perioodilises
senisest selgem võimalus riigi ja erasektori andmebaasidest teabe saamiseks. TsMS § 306 lg 3 uus redaktsioon sätestab kohtu õiguse küsida andmeid ka menetlusosalise tööandjalt, krediidiasutustelt, kindlustusseltsidelt jmt isikutelt või asutuselt (TsMS § 306 lg 3) Nimetatud isikud peavad kohtule vastama ning tehniliste võimaluste olemasolul tuleks kohtule võimaldada ligipääs andmebaasi vastavale osale7. 6 M. Ernits. Kättetoimetamisest põhiõiguste valguses. Juridica 2004/V, lk 322. 7 Menetlusdokumendi kättetoimetamineTsiviilkohtumenetluses Kohtupraktika analüüs Margit Vutt eraõiguse analüütik Tartu 2009 lk 4 4 Aga on ka erandlike olukordi TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud
Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling). Eesti kuulsamad võrkpallurid: Kristjan Kurik ,Argo Meresaar ,Mihkel Sepp Eesti kuulsamad treenerid: Riina Ernits , Pasi Rautio Eesti kuulsamad võistkonnad: Tallinn Selver/Audentes ,ESS/Falck Pärnu võrkpalliklubi ,Sylvester ,Tartu Pere Leib/Cibus Kasutatud kirjandus: 1. http://www.sportnet.ee/juur.php3?id=43 2. http://www.evf.ee/?id=182 3. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall 4. http://www.powerman.wroc.pl/images/Mikasa/Mikasa_V-230_big.jpg 5. "Võrkpall" Aino Huimerind, Eesti Raamat 1971
Poks Referaat Merilyn Kasepuu 10a. juhendaja : Ulle Ernits Otepää gümnaasium 2011 Sisukord 1. Mis on poks ? 2.Esimese maailmameistrimatsi võitja. 3. Kuulsad Poksijad . 4. Nais poksija. 5. Eesti poksijad. Sissejuhatus Minu referaat räägib poksist. Mis on poks? Lisaks räägin maailma esimese poksi võistluse võitnud mehest. Mainiks ära ka mõne hetkel oleva kuulsa poksija ja räägiks temast natuke lähemalt .Ei jäta vahele ka naisi , kes jumaldavad poksi
loota, et laastamistöö ei ole nii suur. Teine taim on kress, mis liblika tähelepanu endale tõmbab. Lavendel meelitab kapsaliblikaid ligi ja seda ei tasuks aedviljapõldudele istutada. Nukkumisel ronivad röövikud taimevartele, kividele ja majaseintele koguni räästa alla. Ületalve elavad vaid need nukud kes jäävad lume alla. Nukk on köidisnukk. Kolmanda põlvkonna röövikuid kahjustavad kapsajuulakad. Olenevalt põlvkonnast elab suur-kapsaliblikas 3-7 kuud. (Ernits, 2012: 106-107) (Viidalepp, Remm 1996: 203) Suur-kapsaliblikas põldohakal nektariga maiustamas 26.07.2012 2.7.Väike-kapsaliblikas (Pieris rapae) Väike-kapsaliblikas on levinud kogu Euraasias. Austraaliasse ja Põhja-Ameerikasse on ta levinud inimese abil. Eestis on ta tavaline liblikas ning levinud nii kultuur- kui ka loodusmaastikul. Ta on küll Eestis levinud, aga mitte nii arvukalt kui teised selle perekonna liigid. Möödunud suvel oli
Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja merervlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vhimatki vimalust lasteraamatusse pseda. Nd on nad lpuks kohal! Kik Kivirhki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas Theke ja plvinud laste heakskiidu ning kurjade tdikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, vib tema pilte vaatama jdagi. Nii tleb lasteraamatu Kaka ja kevad tutvustus raamatu tagakaanel. See sissejuhatav tekst avab testi vga hsti nhtuse, millest kohe juttu hakkab olema. Normaalsus ja ebanormaalsus, reaalsus ja ettekujutus, vajalikkus ja mttetus vi hoopis vim. Asjade vim inimeste le? Vimu avaldumine kohtades kus poleks selle pealegi tulnud? Kik lasteraamatus viitab sellele, et Kivirhki looming on astunud
enamasti veidi kõrgem kui isastel). Püsivat kehatemperatuuri aitab säilitada halva soojusjuhtivusega sulestik, liigsest soojusest vabaneda aitab peamiselt soojusvahetus hingamisel. Lindude lämmastiku ainevahetuse lõpp-produktiks on vees lahustumatu kusihape. Kuna munas viibival linnu lootel puudub võimalus jääkaineid keskkonda eritada, saavad nad nii ohutult koguneda. Igal kolmandal aastal muutub sookurg pikaks ajaks lennuvõimetuks vahetades oma kulunud suled uute vastu (Ernits, 2003). 2.5. Eluviis Elutsevad soistel aladel. Paljud öise eluviisiga, tegutsevad äärmiselt peidetult rohurindes. Toituvad seemnetest ja väiksematest loomadest (putukatest, ussidest, tigudest). Kurglased (Gruidae) on rookanalastele mitmeti vastandlikud: nad on suured linnud, pika noka, pika kaela ja pikkade taga jäsemetega. Enamikule on iseloomulik hingetoru pikenemine: see moodustab mitu kääru rinnaluu kiilu sees (hääle resonaator). Elutsevad soodes ja steppides.
ja teistes haistmisega seotud ajuosades parkinsonism, Alzheimeri tõbi sclerosis multiplex temporaalepilepsia- probleemid lõhnade identifitseerimisel ja äratundmisel Vaimuhaiguste kõrvalnähuna võib esineda muundunud haistmistaju skisofreenia kroonilised hallutsinatoorsed psühhoosid aastaajast sõltuv depressioon raskekujulise anoreksia Kasutatud allikad 1) Ernits, Enn. Nahkur, Esta. Koduloomade anatoomia. Närvisüsteem. Meeleelundid 2) Benjamin Walton, MD. Can You Smell That? Anatomy and Physiology of smell. http://www.utmb.edu/otoref/Grnds/smell-2012-01/smell-pic-2012-0130.pdf 3) Helen Gatcum and Tim Jacob. Anosmia. http://www.cardiff.ac.uk/biosi/staffinfo/jacob/Anosmia/anosmia.html 4) Erge Tedersoo. Toidu sensoorsel analüüsil on kaalukausil maitse, lõhn ja välimus. http://www.horisont.ee/node/1992 5) Annika Liivak
Tsehhoslovakkia meeskond, keda peeti üheks parimaks maailmas. Eestlaste seas oli populaarne bumerangserv. Esimese Eesti võrkpallurina sai Nõukogude Liidu koondisesse Aino Huimerind. Tiimiga saavutati rohkesti võite nii Soomes kui Bukarestis ja Varssavis. Nõukogude perioodil jõuti mängida 81 kohtumist kokku. Võrkpalliga seotud Eesti kuulsamad võrkpallurid: Kristjan Kurik ,Argo Meresaar ,Mihkel Sepp Eesti kuulsamad treenerid: Riina Ernits , Pasi Rautio Eesti kuulsamad võistkonnad: Tallinn Selver/Audentes ,ESS/Falck Pärnu võrkpalliklubi, Sylvester ,Tartu Pere Leib/Cibus Rannavõrkpall Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu
Jelena Podholjuzina, Kaia Pihlak, Kristi Möldri, Kristin Pukka, Liina Kask, Maiken, Mari Sepp, Mari Simm, Mariann Saar, Marilin Kongo, Maria Tsheremissinova, Marja Veskimets, Merilin Lehtmaa, Natalia Ivanova, Nele Kirsipuu, Nele Suisalu, Niina Rejeva, Olga Privis, Siret Salamov, Viktoria Vladimirova, Aleksander Pihoja, Aleksandr Arbuzin, Aleksandr Lozkin, Alo Siiak, Argo Liik, Bert Pringi, Christofer Eriksson, Jaanus Koort, Jakko Maltis, Kaarel Väli, Marek Vetik, Margus Toomla, Mihkel Ernits, Ott Lepland, Raul Leemets, René Köster, Sergei Kuznetsov, Sergei Titov, Simo Kruusement, Taavi Immato, Vahur Agar. Mustanahaline rootslane Danne Dahlin osaleb projektis nii koreograafi kui ka näitlejana, kandes teksti ette eesti keeles. Noormees lõpetas Rootsis balletikooli ning enne seda õppis ta hiphoppi. JZ Belle ehk Tatjana Mihhailova: On pärit KohtlaJärvelt, elab Viljandis, õpib Viljandi Kultuurikolledzis tantsu erialal. Alates neljandast eluaastast on end
Tööinspektsioon. 10.5.Kas kataloog võimaldab otsida eraldi ainult elektroonilisi teavikuid (e-ressursid? Kuidas seda teha saab? Tooge viited kahe õiguse valdkonna eestikeelse võrguteaviku kohta. Jah saab, valides E-Resursid ja sisestage märksõna e-raamat. Raidve, H., Rask, M.(2011). Töölepingu seadus praktikas. Esimene raamat, Töölepingu sõlmimine, töötajate vastutus, tähtajaline tööleping [Võrguteavik]. Mõttus, A., Ernits M., Oja, L., Sibul, H. (2012). Riigikogu kodu- ja töökorra seadus [Võrguteavik] : kommentaarid. Tallinn : Riigikogu Kantselei : Eesti Digiraamatute Keskus. Tallinn : Äripäev : Digira. Juhul, kui vajate andmeid Eesti raamatukogudes mitteleiduvate raamatute kohta (näiteks huvitab teid, milliseid teoseid on veel teile huvi pakkuv (välis)autor avaldanud, mis raamatuid üldse leidub teatud teemadel jne.) saate sooritada analoogilisi otsinguid teiste
mina“, „Jänesepoeg Juss ja karupoeg Kusti“, „Kasper ja viis tarka kassi“, „Õpetaja Kusti kummitab“, „Elle ja Kalle koduvideo“, „Sandri mikroskoop“, „Unelinnu pesa“, „Nõianeiu Nöbinina ja korstnapühkija“, „Nõianeiu Nöbinina“. Ta on illustreerinud enamus oma raamatutest, kuid "Nõianeiu Nöbinina", „Õpetaja Kusti kummitab" ja „Elle ja Kalle koduvideo" illustreeris Heiki Ernits. „Nõianeiu Nöbininast“ on tehtud ka ETV teleseriaal. Kristiina Kass on võitnud palju auhindu oma raamatute eest ning tema jutte on avaldanud ajakiri Täheke. Ta on tõlkinud soome kirjaniku raamatu „Risto Räppar“ eesti keelde. Paljud on küsinud, mis teeb Kassi raamatud nii eriliseks. Taas kord tuleb tsiteerida Astrid Lindgreni, kes ütleb, et hea lastekirjaniku tunneb ära keelest. Ja et selleks, et kirjutada hüva lasteraamat,
ja Raija Hämäläinen ISBN 951-31-3456-3 2008 Majanduspoliitika, Tallinn, ISBN 9789949159277 "Kuidas ületada kriis?", Tallinn, Eesti Keskerakond, 2009, ISBN 9789949187058 Artiklid raamatutes ja ajakirjades 1994 Uus poliitika tulekul. Uus poliitika tulekul, Tallinn 1994 1999 Ühistransport on linnale tähtis. Sõitja, nr 5 2000 Keskerakonna esimees Edgar Savisaar: Laari valitsuse tegevus on hindamatu (intervjuu /P. Ernits, ajakiri Luup, nr 6 (115) 2000/2001 Koos Villu Reiljani, Viktor Andrejevi ja Aldo Vinkeliga. Opposition parties' letter to the Ambassador of the U.S., Tallinn, July 20, 2000. The Monthly Survey of Baltic and Post-Soviet Politics, nr 3 (105) 2002 Eesti on tasakaalust väljas, kuid vankri saaks veel teele. Raivo Vetik (toim). Kaks Eestit: artiklite, ettekannete ja analüüside kogumik, Tallinn ISBN 9985-58-234- 9 2002 Igaunija un Latvija: desmit gadi pc atjaunotas neatkarbas. Estonia and
vabaduste järgimise üle. Õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve alla kuuluvad järgmised õigustloovad aktid: 1) seadused; 2) seadlused; 3) Vabariigi Valitsuse määrused; 4) ministrite määrused; 5) kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; 6) avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.4 1 Õiguskantsleri seadus.- RT I 1999, 29, 406 (redaktsioon kehtivusega alates 01.01.2014) 2 M. Ernits. Õiguskantsler- Juridica I/2003, lk 14-27 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.- RT I 1992, 26, 349 2 (12) Õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse menetluse algatamine võib toimuda kas õiguskantsleri omal algatusel (kui ta näeb, et õigustloov akt ei ole tema arvates kooskõlas põhiseaduse või seadusega) või isiku avalduse alusel. Juhul kui menetlus algatatakse avalduse
Tekitades sel moel uus tööstusharu ja läbi selle muuta elanikkonna tarbimisharjumisi tervislikumaks. Vastuseis ei tule mitte ainult tootjatelt. Käesoleva aasta oktoobri alguses tegi sotsiaalkaitseminister ettepaneku keelustada alkoholimüük tanklates. Vastasseis alkoholi müügiga tegelejate poolt on ühehäälne ja heidetakse ette ühe ettevõtlusvormi diskrimineerimist, küsides millist probleemi see lahendab (Ärileht, 8.10.15). Erik Ernits maanteametist selgitab selle piirangu laiemat positiivset mõju ühiskonnale: "Maailma praktika näitab, et alkoholi kättesaadavuse vähendamine vähendab ka alkoholist ühiskonnale tingitud kahju. Sealjuures võib alkoholi füüsiline kättesaadavus mõjustada sotsiaalseid ja kultuurilisi norme, mis omakorda mõjutavad alkoholi tarvitamise mustreid." (Ärileht, 9.10.15) Mul on hea meel, et riik jätkab hoolimata ühiskonna vastuseisust alkoholipoliitika elluviimist. Võiks küsida,
Põhiseaduse põkkumine Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. – Juridica 2016/3, lk 147-164. 4. I. Gräzin. Lugemik poliitiliste õpetuste ajaloost. I osa. Tartu, Tartu riiklik ülikool, 1987. 5. J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusõigus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 2015. 6. K-D. Borchardt. Euroopa Ühenduse õiguse ABC. V trükk. Tallinn, 2001. 7. K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn, Juura 1998. 8. M. Ernits, Konkreetne normikontroll de lege lata ja de lege ferenda. – Juridica 2001/8, lk 572-596. 9. M. Kingisepp. Vastutav subjekt tootja vastutuse kohaldamisel. Juridica, 2011. 10. R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Tallinn, Juura 2004.
3515982 (p) 3509728 (p) (b) 1771604 : (e) 3553056 (e) : (e) 38200 (e) 37550 (e) : : 33005 33196 42590879 : 2998577 2986151 9705643 9809981 (e) 3720400 (e) 3718200 Nimi Arto Aas Jüri Adams Raivo Aeg Yoko Alender Andres Ammas Krista Aru Maire Aunaste Deniss Boroditš Dmitri Dmitrijev Enn Eesmaa Peeter Ernits Igor Gräzin Helmut Hallemaa Hannes Hanso Monika Haukanõmm Mart Helme Martin Helme Andres Herkel Remo Holsmer Olga Ivanova Jüri Jaanson Toomas Jürgenstein Tiina Kangro Jaanus Karilaid Uno Kaskpeit Liina Kersna Johannes Kert Toomas Kivimägi Aivar Kokk Valeri Korb Mihhail Korb Siret Kotka-Repinski Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Kalvi Kõva Külliki Kübarsepp Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja Maris Lauri Heimar Lenk Jürgen Ligi
Põhiliselt vene madrused ja soldatid ja laevaehitustehastes ja merekindluse ehitajad-töölised. Vasaktiib hakkas lähenema bolševikele, moodustades nendega sügisel 1917 koalitsioonivalitsuse. Eesti esseerid - Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei suur mõju talurahva hulgas, nägid Venemaad sotsialistliku riigina kaugemas tulevikus, aga algul föderatiivne riik, Eesti selle osariik +kultuurautonoomiaga. (Hans Kruus, Gustav Suits, Villem Ernits). Just Lõuna-Eesti keskustes ja maakondades. Eesti rahvuspolkude soldatid. Radikaalsotsialistid – Eesti Tööerakond, vasakul tiival veel siis (Jüri Vilms, Otto Strandman, Konstantin Konik), hiljem võttis suuna paremale. Föderatiivne Venemaa, iga osariik demokraatlik vabariik. Lõppeesmärk sotsialism. Mitte Marx vaid Lääne-Euroopa revisjonistid. Sotsiaalsed uuendused. Sotsiaalne revolutsioon saabub sotsiaalse evolutsiooni teel.
Lisada veerg, kuhu moodustada valemi(te) abil nimest: perenimi, koma, tüh Moodustada valemi(te) abil nende inimeste initsiaalid (nimetähed: eesnime Leida valemi(te) abil, mitmel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaa Leida valemi abil, mitu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuul NB! Selle ülesande juures kasutage viitamisel lahtritele ainult nimesid Nimi Merry Aart Annely Akkermann Yoko Alender Riho Breivel Dmitri Dmitrijev Enn Eesmaa Peeter Ernits Urmas Espenberg Hele Everaus Kalle Grünthal Helle-Moonika Helme Heiki Hepner Kaido Höövelson Jüri Jaanson Maria Jufereva-Skuratovski Jaak Juske Marek Jürgenson Ruuben Kaalep Tiit Kala Raimond Kaljulaid Siim Kallas Kaja Kallas Kalev Kallo Jaanus Karilaid Uno Kaskpeit Erkki Keldo Liina Kersna Johannes Kert Siim Kiisler Kert Kingo Signe Kivi Toomas Kivimägi Aivar Kokk Mihhail Korb Andrei Korobeinik Heiki Kranich Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Leo Kunnas
aastal. Iseloomustus: üldloetav nädalaleht, mis sisaldab uudiseid, kommentaare, arvamusi, kultuuri-, looduse- ja naljakülgi, pakub juriidilist nõuannet jpm. Ajalehe põhihuvi ei koondu ainult Tallinnas toimuvale, vaid kajastab elu Eestimaal tervikuna. Iga kuu viimane lehenumber sisaldab ka 8- leheküljelist Metsalehte. Peatoimetajad: Varem on peatoimetajad olnud: * Ülo Russak (19871991) * Olev Anton (19911992) * Raul Kilgas (19921998) * Sulev Valner (19982004) * Peeter Ernits (20042007) * Sulev Valner (20072009) * Aivar Viidik (2009...) Alates 01.10.2009 on ajalehe Maaleht väljaandjaks AS Eesti Ajalehed. Alates 2007. aastast on Maalehe suuromanik Ekspress Grupp. Seni kuulus suurim osalus Jüri Ehasalule, väikeaktsionärid olid Andres Anton ja Agu Veetamm, kes oli ühtlasi lehe vastutav väljaandja ja kirjastustegevuse juht. Ostutehingu järel sai juhatuse esimeheks Kadi Lambot. 2007
Arto Aas AA 2 Jüri Adams JA 1 Raivo Aeg RA 1 Yoko Alender YA 1 Andres Ammas AA 2 Krista Aru KA 1 Maire Aunaste MA 1 Deniss Boroditš DB 1 Dmitri Dmitrijev DD 1 Enn Eesmaa EE 1 Peeter Ernits PE 1 Igor Gräzin IG 1 Helmut Hallemaa HH 2 Hannes Hanso HH 2 Monika Haukanõmm MH 3 Mart Helme MH 3 Martin Helme MH 3 Andres Herkel AH 1 Remo Holsmer RH 1 Olga Ivanova OI 1 Jüri Jaanson JJ 1
Arto Aas AA 2 Jüri Adams JA 1 Raivo Aeg RA 1 Yoko Alender YA 1 Andres Ammas AA 2 Krista Aru KA 1 Maire Aunaste MA 1 Deniss Borodits DB 1 Dmitri Dmitrijev DD 1 Enn Eesmaa EE 1 Peeter Ernits PE 1 Igor Gräzin IG 1 Helmut Hallemaa HH 2 Hannes Hanso HH 2 Monika Haukanõmm MH 3 Mart Helme MH 3 Martin Helme MH 3 Andres Herkel AH 1 Remo Holsmer RH 1 Olga Ivanova OI 1
8 Kasutatud kirjandus L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma, V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull, A. Kuusik, A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop, A. Reino, T. Saal, U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja. (2012). Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Lk 47 9
klassikaline – • J. Rannap: Salu Juhani ja Agu Sihvka lood; • E. Raua poistelood; • I. Soopan: Kõik poisid ei saa suureks; • S. Henno: Mina olin siin (2005); • T.Lehtinen: Tiivad varvaste vahel (2005); • B. Lebert: Crazy (1999); • K. Altmart: Makaagid ja majad; • M. Karu: Nullpunkt (2010), • B. Rohelend: Mina, Mortimer (2007) vs. - emantsipatoorne poisteraamatu tüüp • J.Vaiksoo poistejutud; • K.Reimus: Eilset pole olemas (2002); • M.Ernits: Hei, Dima (2009) • J.D. Salinger: Kuristik rukkis Marianne Harju “Talvehullus” • Sisu tutvustus • Üks talv ja kuus head sõpra: lahutamatu paar Maribel ja Meelis, Maribeli armunud poeedihingega Robert, rikaste vanemate võsuke Erik, Maribeli parim sõbranna Kati ning modellist naistemagnet Kris, kes on Kati salajane ihalusobjekt. Kas nende kuue sõprus on piisavalt
’’ Leelo Tungal on nii viljakas kirjanik, et tema teoste puhul jääb avastamisrõõmu küllaga nii mulle kui teistelegi. 11 Kasutatud kirjandus 1. Uhtjärv, Siim http://tungal.weebly.com/elulugu.html 17.03.2017 2. Eesti Lastekirjanduse Keskus. Leelo Tungal http://www.elk.ee/?profile=leelo-tungal 16.03.2017 3. Loide, Kertu. Ernits, Ruut. 26.05.2015 http://menu.err.ee/285240/kuula-kuidas-kolab- eurovisiooni-voidulugu-eesti-keeles 29.03.2017 4. Score. https://luuletused.score.ee/Leelo%20tungal 21.03.2017 5. Eesti Rahvuskultuuri Fond. Leelo Tungal http://www.erkf.ee/meist/noukogu/leelo-tungal 20.03.2017 6. Leelo Tungla elulugu ja looming https://sorimistore.wordpress.com/kirjanikud- 2/kirjanikud/leelo-tungal/ 22.03.2017 7. Tungal. Jutustus. Avita. Tallinn ’’Varesele valu’’ 2002 8. Tungal. Luulekogu. Ilo
annaabi.ee 
