RAPLAMAA/RAPLA Keiu Lindeburg 12.klass FAKTID Pindala: 4,67 km² Elanikke: 5139 (1.01.2015)[1] EHAKi kood: 6826 Koordinaadid: 59° 0′ N, 24° 48′ E Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga. Sõprusmaakond Kaiserslautern. Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus. Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust – "8 adramaa suurune Rapala küla". 13.sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise
Õppereis Põhja-Eestisse Kaimar Pihlapuu Küsimused ajaloost 1.Kellele on pühendatud Rapla kirik ja mis ajast see pärineb? Rapla kirik on pühendatud Maarja-Magdaleena kogudusele ,,kirik pärineb 13.sajandist. 2.Millal valmis Rapla kiriku praegune hoone ja mis stiilis ehitis see on? Praegune kiriku hoone valmsi 1901 aastal ja see on uusromaani stiilis 3.Mis seos on Rapla kirikul Võrumaaga? Mõned Võrumaa muusikud on esitanud oma laule kirikus(Kait Tamra,Erki Pehki) 4.Rapla tulevasele majanduskasvule aitas palju kaasa üks 1900.a. aset leidnud sündmus. Mis? 1900 avati Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. 5.Hooajal 2016/2017 tuli Rapla meeskond Eesti korvpallimeistrivõistlustel hõbemedalile. Kes juhendas tollast võistkonda peatreenerina? Toomas Annuk 6.2011.a rahvaloenduse järgi elas Rapla linnas kas 4200; 5200; 6200 või 7200 elanikku. 5200 7.Missugused elemendid on Rapla linna ja ka valla vapil? Pügalristid 8
ettevõtted , turismindus, haljastus, kinnisvaravahendus ja palju muid ettevõtteid. Maakonna ettevõtlust mõjutab positiivselt hea logistiline asukoht Tallinna lähedal koos tiheda teedevõrgu ning oluliste läbivate maantee- ja Raudteetrassidega. Kohalik teedevõrk on suhteliselt halvas seisus, sest mustkattega teede osakaal on väike. See takistab mitmete piirkondade arengut. Raudtee, mille ühendus - Tallinna ja Pärnu ning Viljandiga - kulgeb läbi Rapla, läbilaskevõime rahuldab praegusi vajadusi, kuid raudtee kvaliteet ei ole väga hea ning ühendus Läti suunal on tänaseks katkenud. Suuremad põllumajandusettevõtjad on tänapäeva Raplamaal Raikkülas, Kehtnna ja Kaius. Pärast liitumist EL'iga, mis tõi kaasa põllumajandustoetused, on osa tootjatest suuremaks ja edukamaks muutunud, ent enamus tootmisest on väike- ettevõtete käes. Üks tähtsaim ettevõte on ilmselt NSVL'i ajal loodus rahvusvaheliselt rajatud
MINU KODUKOHT RAPLA Sten Kenert Maalinn 10.LR klass Oktoober 2017 Sissejuhatus Rapla on linn Rapla maakonnas Rapla vallas. Linna pindala on 4,67 km2 ja rahvaarvuks on 5632 inimest. (2012) Raplas leidub mitmeid vaatamisväärsuseid, saab korraliku hariduse, on võimalus sportida ning on üldse põneva ajalooga linn. Rapla sportiklubid Raplamaa Jalgpallikool Rapla Korvpallikool Rapla hariduskeskused Rapla Vesiroosi Gümnaasium Rapla Ühisgümnaasium Ühisgümnaasium Rapla vaatamisväärsused Pildid sellest, mis oli minu kodukohas vanasti Kasutatud allikad https://www.google.ee/search?rlz=1C1GGRV_enEE761EE761&biw=1280&bih=869&tbm=isch&sa=1&q=rapla +linn+&oq=rapla+linn+&gs_l=psy-ab.3...106711.107749.0.111456.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1.1.64.psy-ab..0.0. 0....0.YB-tfdh1UXw#imgrc=s2S62aXlgNAtiM
Linnakultuur ja geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla,
5.9 Vedude omahinna arvutus 6. FINANTSNÄITAJATE ARVUTUS 6.1 Ühe sõitjakilomeetri hind 6.2 Realiseerimise brutokäive 6.3 Realiseerimise netokäive 6.4 Tegevuskasum 6.5 Puhaskasum 6.6 Aktivate rentaablus KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Mersedes benz Sprinter 2.2 CDI andmed: Väljalaskeaasta: 2001 Hind: 500000 EEK Käigukast: manuaal Kütusekulu: ca. 12l / 100km Rehvide arv: 6 Kohtade arv: 19 kohta Mootoriõli: 9.5l Transmissiooniõli: 1.2l Jahutusvedelik: 10l Hommikul :Tartu paide türi- Rapla - Haapsalu Õhtul tagasi: Haapsalu Rapla - türi paide tartu 1. EKSPLUATATSIOONILISED ARVUTUSED 1.1 Vajalik busside arv Buss sõidab liinil Tartu Paide Türi Rapla Haapsalu Türi Paide Tartu, mille kogupikkuseks on 508 km (seega ühe otsa pikkuseks on 254 km). Liinilviibimise aeg TH: TH = L / VE = 254 / 70 =3,6h= 3h 36min Arvestades busside liinilviibimise aega koostan järgmise sõidugraafiku: 1.Variant
Rapla Ühisgümnaasium Mari Kõrtsini 11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ...................................................................................
Raplamaa eluta loodusest ja elusloodusest, looduskaitsest 1. Otsusta, kas antud väide on tõene või väär. Vale väite korral paranda õigeks! a. Pajaka looduskaitseala on Raplamaa vanim kaitseala. b. Rapla maakonnas on 267 küla. c. Rapla maakonnas on 13 linna. d. Rapla maakonnas elab 50 000 elanikku. e. Rapla maakonna pindala on 2979,71 km2. f. Rapla vallas on 10 rüütlimõisa. g. Loone linnus on Raplamaa suurim linnus. h. Eeru kõrts asub Mahtras. i. Pae karstiala asub 2 hektari suurusel maatükil. j. Eestimaa Kivide Kuninga nime all tuntakse Mari nutukivi. 2. Täida lüngad! a. Koordinaatidel 58° 52' 13" N, 24° 27' 52" E asub _________________________. b. __________________ on üks suuremaid teadaolevaid viikingiaegseid asulaid
Sponsorlustaotlus Lugupeetud juhatuse esimees Pöördume teie poole Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi võrgupeo koostöö sooviga. Võrgupidu korraldame juba kolmandat korda Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis. Esimesel kahel korral on meid saatnud vaieldamatu edu. Nüüd andis kool meile võimaluse üritust suuremalt korraldada ja meil on rohkem võimalusi enda näitamiseks. Üritus toimub 23. detsembril. Kui te otsustate meid sponsoreerida, siis oleks meil teie sponsorlust vaja ühe puitpaneeli ja mõnede puitliistude näol. Vaja on võrgupeo jaoks üles seada kommentaatoritelaud ja laua ette asetada puitpaneel, kuhu peale saaks kinnitada võrgupeo logo.
Rapla Ühisgümnaasium Birgit Paiba 10.h klass ÕPILASTE KOOLIVÄLINE SPORDITEGEVUS Uurimistöö Juhendaja õp. Tiiu Kosk Rapla 2011 Sissejuhatus Paljud noored inimesed vaevlevad tervisehädades ja seda just vähese liikumise tõttu. Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust. Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt
Piiriprotokoll Käesolev piiriprotokoll on koostatud 1.11.2009.a Mõisa kadastriüksuse piiride kättenäitamise kohta looduses asukohaga: Kehtna alevik, Käbiküla küla, Kehtna vald, Rapla Maakond. Piiriprotokolli koostas maamõõtja Siim Viin (litsents KEHTNA KPK nr474 MA-k 11.10.09.a.). Kadastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest võtsid osa: 1.Põlumajandusministeeriumi esindaja Märt Riisenberg 2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3.Kehtna valla esindja, maakorraldaja Ene sulg Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: IV maatükk: asukohaga Kehtna alevik Mõisa mt4. on looduses tähistatud nelja (4) pirimärgiga
Huvitavaid fakte Kasutatud kirjandus Raplamaa Rapla maakonnas on 10 https://et.wikipedia.org/wiki/Rapla_ omavalitsusüksust (valda). maakond Raplamaal asub tähtsaim http://www.raplamaa.ee/et/turism/va veelahe- Paluküla hiiemägi, atamisvaarsused/ kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik. Maakonna põhjaosas avaneb ordoviitsiumi ladestu.
Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%.
1. Kiiruspiirangu märgid „Suurim kiirus“ Tee nr Tee nimetus Soidutee Algus mkaugus 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 17461 Teeegistris valisin aruannete koostamine ja punktandmete aruanne. Teeks valisin TallinnRapla-Türi maan 2. Pidin leidma kiiruspiirangu märgi pildi. Liiklusmärk „Suurim kiirus“ peaks asuma siin, kuid seda pole. 3. Ristmikud Tee number Tee nimetus Soidutee Tee kaugus 15 Tallinn - Rapla - Türi 1 10914
Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE juhend Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis TÖÖ STRUKTUUR · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu (peatükid) · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad Töö oodatav pikkus tiitellehe, sisukorra, kasutatud kirjanduse ja lisadeta vähemalt 12 lehekülge. Uurimistöö peab vastama enamikule alljärgnevatest nõuetest On sisult · Uudne ja aktuaalne · Objektiivne · Tõestatav, argumenteeritud · Kontrollitav · Täpne · Kriitiline · Seletav
Jõgeva maakond 1,42012 2,05412 3,5145 3,75097 4,33 Järva maakond 1,60354 2,23627 3,75353 3,80594 4,51 Lääne maakond 1,46166 2,14551 3,29528 3,89925 4,93 Lääne-Viru maakond 1,66937 2,11611 3,40521 3,92226 4,93 Põlva maakond 1,43226 1,98318 3,37262 3,7727 4,49 Pärnu maakond 1,7058 2,22732 3,58353 4,24501 4,73 Rapla maakond 1,75565 2,24713 3,60206 3,67748 4,48 Saare maakond 1,57031 2,22988 3,78677 3,97339 4,56 Tartu maakond 1,78377 2,55007 4,2661 4,69175 5,51 Valga maakond 1,47828 2,0145 3,19239 3,61293 4,42 Viljandi maakond 1,51471 2,1813 3,67109 3,8494 4,51 Võru maakond 1,47636 2,01641 3,36431 3,78101 4,55 Allikas[Eesti statistika andmebaas]
................... 11 3 Lähteülesanne Töö teostaja: XXXXX. Litsentsi nr : 0009765 Kontaktandmed: Rävala pst. 135- 1a, Tallinn, 11340 Email: [email protected] Tel: +372 5555555 Töö tellija: Põllumajandusministerium Konaktandmed: Lai tn 41, 15056 Tallinn Epost: [email protected] Ministeeriumi infotelefon: 625 6101 Mõõdistuse asukoht: Maakond: Rapla Asula: Kehtna alevik Vald: Kehtna Asustusetüüp: hajaasustus Katastriüksuse nimi/aadress: Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool mt 8-11 Teostatav toiming: olemasoleva katastriüksuse piiride kättenäitamine looduses Mõõdistamiseks taotletavad lähtepunktid: X koordinaadid Y koordinaadid VIII maatüki punkti 1 6533583.07 550300.50 IX maatüki punkti 6 6533801.56 550670.68 X maatüki punkti 10 6533106
Pärnu Tōhela 88 4 140 417 3813 908 Pärnu Tori NS 88 5 63 890 4453 402 Pärnu Tōstamaa 88 3 61 481 3245 898 Pärnu Vahenurme 88 7 123 651 3935 1383 Pärnu Varbla 88 5 106 865 3808 470 Pärnu Vändra 88 8 81 1190 4205 1639 Pärnu Vändra KS 88 8 196 859 6284 1280 Rapla Järvakandi 85 16 208 242 289 4849 1101 Rapla Kaiu 85 24 153 266 1523 4334 5953 Rapla Kehtna NST 85 17 179 262 1530 4180 7328 Rapla Kodila 85 17 176 289 645 3081 1937 Rapla Kohila 85 20 125 273 1671 4333 5465 Rapla Lenini nim. 85 12 82 174 733 3512 1707 Rapla Lokuta 85 11 144 179 549 3654 1447
ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5 (Pivot1)
SIRET LUUGIMA: "Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames." Paljud ehk ei teagi kui andekas ja suurepärane inimene on sirgunud Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist. See talent on nimelt Siret Luugima. Siret on kogu oma elu ja töö kohandanud just noorte ja lastega tegelemiseks. 9. jaanuaril oma viiendat hooaega alustanud tantsukool on Sireti ainujuhtimisel kogunud palju tantsijaid, keda on üle 300. Siret on sündinud ja koolis käinud Raplas, aga elanud hoopis Kehtnas. Koos temaga oli peres
ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5
Rapla Ühisgümnaasium Kalle Kaalikas Eesti keele ja kirjanduse õpimapp Juhendaja: Siil Siilikas Rapla 2013 SISUKORD 1.EESTI KEELE kontrolltöö nr 1..................................................................3 2.ESSEE............................................................................................................4 3.EESTI KEELE kontrolltöö nr 2..................................................................5 4.Iseseisev töö....................................................................................................6 5.F.Tuglase novellid KONTROLTÖÖ...........
Pärnu Thela 88 4 140 417 3813 908 Pärnu Tori NS 88 5 63 890 4453 402 Pärnu Tstamaa 88 3 61 481 3245 898 Pärnu Vahenurme 88 7 123 651 3935 1383 Pärnu Varbla 88 5 106 865 3808 470 Pärnu Vändra 88 8 81 1190 4205 1639 Pärnu Vändra KS 88 8 196 859 6284 1280 Rapla Järvakandi 85 16 208 242 289 4849 1101 Rapla Kaiu 85 24 153 266 1523 4334 5953 Rapla Kehtna NST 85 17 179 262 1530 4180 7328 Rapla Kodila 85 17 176 289 645 3081 1937 Rapla Kohila 85 20 125 273 1671 4333 5465 Rapla Lenini nim. 85 12 82 174 733 3512 1707 Rapla Lokuta 85 11 144 179 549 3654 1447
ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5
kontseptsioonid leidsid uue kõrgusvõrgu juures rakendust ja millised mitte? Algselt plaaniti, uue võrgu nivelleerimistööd võtavad aega 5 aastat, kuid sellega läks aasta kauem. Viidi läbi olemasolevate märkide ülevaatus ja korrastustööd (värvimised, katteluukide asendamised jne). Lisaks seoti Eesti kõrgusvõrk Läti kõrgusvõrguga. Hiiumaa nivelleerimiskäigu puhul kasutati uue käigu rajamise asemel vana. Uue kõrgusvõrgu puhul leidis rakendust Rapla-Laiküla, Türi-Tapa ja Rõngu-Võru nivelleerimiskäikude kasutamine. Joonistest lähtudes ei ole uue nivelleerimise puhul käiku Lelle-Pärnu, küll aga on täiendav käik Oiu-Rõngu lõigul. 2. Milliseid kõrgusvõrgu konfiguratsiooni muutuseid täheldate varasemate kordusnivelleerimiste konfiguratsioonidega võrreldes? Uus võrk projekteeriti käikude süsteemina, mis moodustab 11 suuremat polügooni mandril ja saartel
Ly Seppel Elulugu: Ly Seppel on sündinud 30. aprillil 1943 a. Haapsalus talupoja tütrena. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija. Ly Seppel on 3. oktoobrist 1975 a. abielus Andres Ehiniga, võttes tema perekonnanime. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Alates 1974 a. elavad nad Raplas. Haridus ja töö: 1950-1961 a. õppis Rapla Keskkoolis. 1958 a. aktiivne õpilasalmanahhi “Oma Sulega” kaastööline. 1958 a. ilmus esimene luuletus Rapla ajalehes “Ühistöö,” hiljem on avaldatud ta värsse ajakirjades “Pilt ja Sõna,” “Looming” ja ajalehtedes. 1961 a. alustas eesti filoloogia õppimist Tatru Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonnas, ülikoolis on tegelnud ka orientalistikaga. 1965-1966 a. õppis Aserbaidžaani RÜ-s türgi-tatari keeli. Bakuus ja Moskvas on õppinud turgi keeli. Kooliõpilasena võttis osa Tallinna Noorte Autorite Koondise tööst, Viimasel ajal on tegelenud ka psühholoogiaga
Märt Avandi Märt Avandi sündis 26. veebruaril 1981. aastal.Ta on väga tuntud Eesti näitleja.Märt lõpetas Rapla ühisgümnaasiumi 1999. aastal ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli aastal 2004. Märt Märt Avandi abiellus 11. augustil 2007 Rapla kirikus Tõnis ja Laine Mägi tütre Liis-Katrin Mägiga. Neil on kaks poega Albert, kes pulmade ajal oli aasta ja kolm kuud vana, ja Herman.2012. aasta alguses suri nende poeg Albert vähki. Märt on saanud ka tunnustusi-2005 Eesti teatri festivali Draama 2005 laureaat (särava episoodilise rolli eest etenduses "Pidusöök", Rakvere teater).2007 Eesti teatri festivali Draama 2007 laureaat koos Piret Laurimaaga "võluvaimad armastajad" ("Karge meri", Endla teater)
Kristiina Ehin luuletaja ja proosakirjanik Anna-Britt Pähkel 12C elulugu 18.07.1977 Rapla isa Andres Ehin ja ema Ly Seppel Rapla keskkool Tartu Ülikool Erakkond vaht Mohni saarel abikaasa Silver Sepp koht kirjanduses üks kõige edukamaid enim tõlgitud ja maailmas tähelepanu pälvinud Täiskuu luulefestival Tartu esimene linnakirjanik looming luuletused ja proosapalad elulisus armastus ja lootus urbanismivastasus eeskujuks Viivi Luik iseloomulikud jooned naise vaatepunkt vaimsus ja tundlikkus maalähedus ja looduslikkus soome-ugri juurtega modernne
Rapla Ühisgümnaasium Eliise Orav 11. r klass RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE TEADLIKKUS GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE KASUTUSEST EESTIS MÜÜDAVATES TOIDUAINETES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Luule Linamäe Rapla 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID........................................................4 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid?...............................................4 1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika..........................5 1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika...................
kulud Column B Enimi Nimi pikkus (m) kaal (kg) sünniaeg Sünnikoht Elukoht Mati Sepp 1.25 56 12/01/1985 Pärnu Pärnu Kati Mänd 1.36 54 23/06/1960 Viljandi Viljandi Marge Kask 1.25 56 11/11/1911 Tartu Tartu Virve Kuslapuu 1.58 68 15/08/1988 Jõhvi Jõhvi Milvi Kuusk 1.78 96 23/04/1999 Rapla Pärnu Joosep Sirel 1.96 85 14/12/1965 Pärnu Pärnu Tanel Sarapuu 1.28 65 16/06/1985 Tartu Haapsalu Malle Kadakas 1.47 75 22/11/1986 Tallinn Tallinn Villem Toome 1.68 65 31/01/1954 Haapsalu Haapsalu Susi Lepp 1.75 85 16/10/1984 Kuressaare Kuressaare Ants Toominga 1.96 45 02/02/1985 Tallinn Haapsalu
sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla Arhit-historitsism ja juugend, neoromaani(rapla
Raplamaa karjääriteenused Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus asutati 2009 aastal. Keskus on avatud kõigile, kes soovivad saada karjäärinõustamist, vajavad abi õppetöös, tunnevad huvi erinevate töötamis- ja õppimisvõimaluste vastu ja tahavad kaasa lüüa erinevates projektides. Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskuse põhikirjas seisab sihtasutuse tegevuse eesmärgina Rapla maakonna karjääri-, kutse-, psühholoogilise ja õppenõustamise süsteemne arendamine, valdkondlike võrgustike ja koostöö koordineerimine ning koostöö teiste valdkondadega. Info- ja Nõustamiskeskus tegutseb Raplas Tallina maantee 14 asuvas majas endistes Kiisu kohviku ruumides. Keskust kaasrahastab haridus- ja teadusministeeriumi vastav programm. SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskuses pakutakse erinevaid teenuseid:
Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18-aastased. Volikogusse võib kandideerida kõigi Euroopa liikmesmaade kodanikud, kui tal on selle omavalitsuse püsielanik. Vallavanem pannakse ametisse volikogu poolt ning see toimub alati kohalike valimiste järel pärast volikogu uue koosseisu kokkutulemist. 7. Nimeta Eesti maakonnad ja nende keskused? Hiiumaa - Kärdla, Saaremaa - Kuressaare, Läänemaa - Haapsalu, Harjumaa - Tallinn, Raplamaa - Rapla, Pärnumaa - Pärnu, Järvamaa - Paide, Viljandimaa - Viljandi, Lääne- Virumaa - Rakvere, Ida-Virumaa Jõhvi?, Jõgevamaa - Jõgeva, Tartumaa - Tartu, Valgamaa - Valga, Põlvamaa - Põlva, Võrumaa - Võru. 8. Jäta meelde meie maakonna ja naabermaakondade vapid. 9. Mida sümboliseerivad Rapla maakonna vapi värvid? Miks on Rapla maakonnal just selline? Rapla maakonna vapi värvid sümboliseerivad naabermaakondi. Värvid ongi võetud
Harjumaa Sisukord Geograafiline asukoht ja üldandmed Maavalitsuse kohta informatsioon Ajalugu Loodus Looduspargid Asukoht Asub Eesti põhjaosas Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga. Vapp ja lipp Üldandmed Pindala: 4333,13 km² Harju maakonnas on arvestuslikult 524 938 elanikku 59,77% elanikest on eestlased ja 32,29% venelased Omavalitsused Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksus 6 linna (Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Otto von Kotzebue Referaat Nimi: Klass:8b Rapla 2011 O. von Kotzebue. Repro EAM 1.Eluaastad Otto von Kotzebue elas aastatel 1788-1846 2.Elulugu Arktika uurija Otto von Kotzebue on August von Kotzebue poeg esimesest abielust. Tema kasuemaks sai 1794. a Christina von Krusenstern Järlepalt, kelle kaudu tekkinud lähedased sidemed Adam Johann von Krusensterniga suunasid ka Otto von Kotzebue pilgu merele. Seitsmeaastaselt sai temast Peterburi
lihastele, haiget saanud kohtadele ning ka stress vastu. Õpilastel leevendab massaa ka haigusi, nagu nt. peavalud. Õhtupoolne aeg on sobiv tööinimestele, kellel on hea tulla peale väsitavat tööd lõõgastuma, ravima oma muresid ( peavalu, turjavalu, tselluliit jne) . 4 Ettevõtte kohta leidu reklaame internetis, kus asub ettevõtte koduleht ja on olemas reklaamid Rapla maakonna ajaehtedes. Kui klient siseneb ettevõttesse leiab ta eest väikese toa, kus on valge diivan ja suur plasmateler, see on ootetuba. Seal on veel kohvimasin, et saaks oodates nautida kohvi, kakaod või siis teed. Ootetoa kõrval asub klientidele WC. Edasi minnes, kui on saabunud massaai aeg, läheb klient teise ruumi. Sealt leiab ta eest massailaua ja riietuskabiini, kus klient võtab üleliigsed riided ära. Hea meeleolu massaai ajal
P004 04/01/15 Karu Lääne küte 1 Siil P004 04/01/15 Karu Lääne vaher 1 Siil P005 06/01/15 Seen Võru küte 1 Põder P006 06/01/15 Juur Pärnu mänd 2 Rebane P007 07/01/15 Lind Valga kuusk 2 Jänes P008 07/01/15 Vaher Rapla saar 3 Hunt P009 08/01/15 Mänd Harju küte 1 Jänes P010 09/01/15 Karu Lääne küte 2 Hunt P010 09/01/15 Karu Lääne mänd 1 Hunt P010 09/01/15 Karu Lääne mänd 2 Hunt P011 11/01/15 Lepp Viljandi kuusk 1 Karu
Rapla Ühisgümnaasium 11.R Motokross ja selle areng Raplamaal Uurimistöö Juhendaja: Rapla 2015 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Motokrossi olemus ja arengulugu Eestis..............................................................4 2. Motokross Raplamaal......................................................................................... 7 3. Raplamaa motosportlaste mälestusi ja saavutusi..............................................9 3.1 Vanus...........
Kristiina Ehin Kristiina Ehin on Eesti luuletaja ja kirjanik. Ta sündis 18. juulil 1977 Raplas. Oma põhi- ja keskkoolihariduse sai ta Rapla I Keskkoolis. Lõpetas keskkooli 1995. aastal. Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Vabalajal tegleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga.Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseela ja on töötanud Vodja koolis õpetajana. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti
1632 Tartu ülikool, Forselius Põhiseadus: 28.06.1992 (hetkel 4.) 1721 Põhja sõjaga Vene võim Parlamentaarne Vabariik 1816 (1819) Pärisorjuse kaotamine Lipp: juuni 1922, august 1990 1857 püsiv ajakirjandus (Perno) Haldusjaotus: põhiseadusega 1938 1866 vallaseadus Muutused NL perioodist: Rapla maakond 30.03.1917 Liivimaa Eestile 15 maakonda; 195 valda 24.02.1918 EV väljakuulutamine 34 linna 13 vallasisesed (Rapla) 02.02.1920 Tartu rahu Põhiseadused: EV ajaloos on kehtinud 4 põhiseadust. 1. PS 15.06.1920 Ilma referendumita, Asutav kogu. Euroopa üks demokraatlikem, sest 1920 said naised ka valida. 1925/6 võeti vastu seadus, millega ei takistatud teiste rahvaste kultuuri arengut
Märt Avandi 10.C Jaanika Orav Märt Avandist Ta on 26. veebruaril sündinud eesti näitleja. Lõpetas Rapla Ühisgümnaasiu mi 1999.aastal ja Kõrgema Lavakuntstikooli 2004. aastal. Lavarollid Endla teatris 2006: "Vargamäe kuningriik" Indrek 2006: "Liblikas ja peegel" mees 2007: "Karge meri" Eerik Lamm 2007: "Kajakas" Trigorin, Boriss Aleksejevits, kirjanik 2007: "Kangelane"
Guten Tag. Es ist schön dich wieder zu sehen. Wie geht es dir? Hallo. Danke, gut. Aber dir? Es geht's. Was hast du gemacht? Wo hast du gelernt? Ich habe in Gemeingymnasium Rapla gelernt und dann ich habe in Universität Tallinn studiert. Aber du? Ich habe in Gymnasium Vesiroos gelernt und dann bin ich zu arbeiten gegangen. Ich habe in Elion als Sekretärin gearbeitet. Und jetzt arbeite ich bei der Firma RMW als Sekretärin. Ich habe in der Bibliothek Rapla gearbeitet. Aber jetzt arbeite ich in der Hauptschule Kehtna als Matemathiklehrerin. Oo, hast du freundliche Kollegen? Ja, meine Mitarbeiter sind sehr freundlich und menschlich. Aber wie sind deine Kollegen? Meine Kollegen sind manchmal frech und unfreundlich und sehr gesprächig. Aber verdienst du gut? Ja, ganz gut. Ich habe viel Freizeit. Ich bekomme Krankengeld, Urlaubsgeld, kindergeld.auch prämie und pension. mein Urlaub ist 50 Tage lang. Aber wie ist in deiner Firma?
Tänavaküsitlus: Soomes töötavad eestlased! Uudistes ning mujalt meediast on tihti kuulda, et paljud eestlased käivad Soomes tööl või lõpuks kolivad jäädavalt sinna, mis pole Eesti riigile hea. Seetõttu otsustasime 6. veebruaril uurida Rapla linna inimestelt, milline on nende suhtumine sellese, et paljud eestlased lähevad Soome tööle. Esimesena vestlesime 45. aastase Annega, kes on ametilt juuksur. Pärast pikemat mõtlemist vastas Anne: ,,Eriti hästi ei suhtu, kuna see pole normaalne, et noored Eesti isad peavad lahkuma oma pere juurest, et elatist teenida ning lisaks sellele jäävad maksud võõrasse riiki." Uurides veel, et kas mõni tema tuttav ka Soomes töötab, tekkis näole naeratus. Ta lisas, et
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Kalad kodutöö Ken Krister Maalinn 10.klass Juhendaja: Kersti Luik Rapla 2014 Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski kataksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime
RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM Eesti sport 30ndatel Rapla 2010 Sisukord: 1.Üldiselt Eesti spordist.............................................................................................................. 3 2.Kristjan Palusalu ..................................................................................................................... 4 3.Paul Keres ............................................................................................................................... 5 4.Kasutatud kirjandus:.......................................
03.2006 Jaanika Roosimägi 47803015202 Tallinn, Haava 33-60 01.03.1978 Karl Salu 38708092609 Tallinn, Tammsaare 90-34 09.08.1987 Jana Salu 45012097324 Pärnu, Riia 5 09.12.1950 Ave Salu 60701108359 Tallinn, Metsa 22 10.01.2007 Evi Salumets 49908043904 Pärnu, Aia 20 04.08.1999 Erno Sarapik 39807134557 Rapla, Kase 13-8 13.07.1998 Tiina Toomsalu 45012173887 Tallinn, Narva mnt. 6-54 17.12.1950 Risto Tubin 50309298202 Põlva, Kaare 3 29.09.2003 Ahti Tubin 35711278907 Viljandi, Suur-Kaare 4-12 27.11.1957 Kaspar Veesimaa 35003164368 Võru, Aia 4 16.03.1950 Nädalapäev Linn 1 Tallinn 6 Tartu 2 Viljandi 1 Tallinn 1 Tallinn
4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 2002 0 0 0 10 Rapla 2002 0 0 0 11 Saare 2002 0 0 0 12 Tartu 2002 0 0 0 13 Valga 2002 0 0 0 14 Viljandi 2002 0 0 0 15 Võru 2002 0 0 0
kõige parem oleks käsitleda Eestis tuntuks saanud kirjanikke, seega valisime ühe kirjaniku välja ning selleks saigi O.Luts ja tema looming s.h ,,Nukitsamees". Teema valik osutus väga harivaks, kuna tihti tuntakse O.Lutsu kui ,,Kevade ,, autorina kuid mitte ,,Nukitsamehe" autorina. Teatrikasvatuse nädala läbiviimisel on arvestatud noorte vanust ning seetõttu on tegevused eakohased ning teostatavad. Läbiviimise paik: Rapla kultuurimaja osutus valikuks kuna hoones on olemas suur ja avar saal, kus on võimalik tegevusi läbi viia. Lisaks on Rapla linna noortel kultuurimajja ligipääs hea, kuna asub täpselt Rapla linna südames. Kasutusel olevad vahendid: Vahendite hankimisel aitab Rapla Linnavalitsus ja Taig AS, kes annab soodsamalt kirjutamisvahendeid ning pabereid. Teatrikasvatuse nädal Sihtgrupp: 14-16- aastased noored; 10 noort grupis, 5 poissi ja 5 tüdrukut Toimumise periood: 3.08.2015-7.08.2015
........................................................................17 Tabel 22 teavitamine.............................................................................................................18 Tabel 23 teadlikkus kiusatavatest..........................................................................................18 Tabel 24 Kiusajate ning kiusatavate sooline jaotus...............................................................18 Sissejuhatus Oma teema ,,Küberkiusamine Rapla Ühisgümnaasiumis" valisin sellepärast, et tegelen igapäevastelt väga palju arvutiga ning mulle pakub väga huvi kõik see, mis toimub arvutiga nii sees kui ka väljas. Kui ma esimest korda seda teemat stendil nägin, siis ma tegelikult ei teadnud, mis asi see küberkiusamine on. Sellepärast ma otsustasingi hakata seda uurima ja jõuda vastuseni. 2
Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim), Narva-Jõesuu (pikim mereäärne supelrand), Kuremäe nunnaklooster (vanim tegutsev). Järvamaa: Paide Vallitorn ja Vallimägi, Püharisti kirik(Paides), Vargamäe (A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" sündmuspaik), Järva-Jaani (Tuletõrjemuuseum, Kinomuuseum, Vanatehnika varjupaik), Imavere (Eesti Piimandusmuuseum, Sassi talu jaanalinnnufarm), Kilplala. Raplamaa: Rapla kivisild ja Jõepromenaad ja Pangahoone, Rapla kirik, Varbola Jaanilinn(11-12 saj), Vigala mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum. Tartumaa: Tartu (Raekoda, raekoja plats, ülikooli peahoone, Antoniuse õu, Jaani kirik), Peipsi piirkond (vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv
annaabi.ee 
