KARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus  1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud  tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.
ükski karistusõigus ning: 1) välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku karistamiseks; 2) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja (§7) Põhidelikt- tahtlikult lõpule viidud delikt, täideviimine Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus, osavõtt Karistusõiguslik tegu- tegevus, mis vastab süütekoosseisule, on õigusvastane (puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud) ja isik on teo toimepanemises süüdi (§2 lg2). Deliktistruktuur- lähtutakse finalistlikust küsitlusest, mis omakorda tähendab seda, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, siis on tegemist õigusvastase teoga (koosseisupärasus, õigusvastasus, süü)
Tahtlik tapmine Kriminoloogia põhikursus Autori nimi kustutatud TAPMINE Teise inimese elu äravõtmine. - Vägivaldne surm - Kallalekippumised - Tahtlik vs ettevaatamatus - Suitsiid (lihtne vs teisi inimesi puudutav) - KarS § 113 – 6-15 aastat TAPMINE PS § 16 - õigus elule ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon Elu mõiste – füsioloogiline sünnitamine ja esimene hingetõmme Surma mõiste – pööramatu TAPMINE Tunnused: 1. Vägivaldne iseloom 2. Õigusvastasus 3. Tahtlus Liigid: 1. Ilmselged 2. Mitteilmselged TAHTLIK TAPMINE - Olmetapmised - Isiklikud vaenulikud suhted - Alkoholi tarvitamine - Ettekavatsetud tapmised
3. Muude õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavate asjaolude puudumine Ettevaatamatusdelikti koosseis Koosseis Objektiivne koosseis 1. hoolsuskohustust rikkuv tegu 2. tagajärg 3. põhjuslik seos 4. normatiivne omistamine (objektiivne ettenähtavus, regressikeeld, õigusvastasusseos, normi kaitseala, teise isiku vastutusala jms) Subjektiivne koosseis 1. Kergemeelsus (teadlik ettevaatamatus) 2. Hooletus (teadmatu ettevaatamatus) Õigusvastasus Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavad asjaolud a. Individuaalse ettenähtavuse ja välditavuse puudumine b. Mitte-eeldatavus KarS DELIKTISTRUKTUUR (põhidelikt) Legaaldefinitsioon (§ 2 II): Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule (2. ptk 1. jg), on õigusvastane (2. jg) ja isik on süüdi (3. jg). Eelkontroll: tegu ehk inimkäitumine I. Süüteokoosseis 1
ehitustööstuses. kukkumine kõrgustest (redel, telling või katusel töötamine) raskeid õnnetusjuhtumeid võivad põhjustada mitmesugused kukkuvad esemed kukkumine katmata ja piirdeta avaustesse, kaevudesse, süvenditesse tootmisjääkide kuhjumine tööplatsil suurendab komistamisohtu töötajate vähene koolitus või selle puudumine enne tööde läbiviimist ülekoormusest tingitud väsimus, ületunnitöö hooletus, ettevaatamatus alkoholijoobes töötamine Paljud ehitusega seoses olevad tööd on ohtlikud. Seda enam on keelatud töötada alkoholi, narkootilistes või toksilises joobes. Maalritööd. Maalritööd tehes puutuvad töötajad kokku mitmesuguste värvidega, mis võivad avaldada toksilist (mürgistavat) või allergiat tekitavat toimet. Kõige sagedamini kasutatakse alküüd, lateks ja alküüdlateksvärve. Värvidele lisatakse paksendajaid ja kuivamist
Kavatsetus  kõige raskem tahtluse vorm. Soovib tagajärje saabumist. Kõik kuriteod, millel on motiiv, ajend ja eesmärk. Otsene tahtlus  Tahab tagajärje saabumist või vähemalt möönab. Otseselt ei ole eesmärk, kuid kurjategija teab, et eesmärk võib saabuda. Seos tagajärjega nõrgem. Kaudne tahtlus  Isik paneb toime teo, mille tagajärg võib saabuda. Möönab tagajärje saabumist. 10. Ettevaatamatus ja selle liigid, ohu äratundmine §18 Ettevaatamatus - kergemeelsus ja hooletus. Kergemeelsus  Tagajärg võib saabuda, kuid seda üritatakse vältida. Hooletus  tagajärge oleks pidanud ette nägema. Isikul puudub teadmine, et teama tegu võib vastata süüteokoosseisule. Nt medõde tegi vale verega ülekande. Mõlema ettevaatamatuse liigi ühiseks tunnuseks on tähelepanematu ja kohusetundetu suhtumine oma süüteokoosseisule vastavasse asjaolusse
18 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29- 30 Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused kirjeldavad tegija sisemaailma. Eelkõige 19 puudutavad need isiku teadmist ja tahtmist süüteo koosseisu tunnuste suhtes. Vastavalt KaRS § 12 lg 3 on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.20 1.2.1 Tahtlus, kui tegija psüühiline seos teoga on sätestatud KaRS § 16 Antud paragrahvi esimene lõige selgitab, et tahtlus on üldmõiste, mis hõlmab kõiki kolme tahtluse liiki. Tahtluse liikideks o on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Kõik tahtluse liigid koosnevad intellektuaalsest ja voluntatiivsest elemendist. Karistusõiguse teoorias üldiselt
Ta sisaldab endas üldisi regulatiivseid sätted ja defineerivaid ja annab teo üldisi aluseid karistuse määramiseks. Ta jaguneb 3 gruppi: · õpetus KarS-is; · õpetus kuriteost; · õpetus karistusest. On sündmus. Tuleb anda talle õigusliku hinde. Algame üldosast. Nt. ,,teise isiku tapmine"... Kui tapmise katse, siis tuleb hakata subjektiivsete tunnustega (motiiv jne). NB!!! Meil ei ole enam süüvormid: tahtlus ja ettevaatamatus. Kuid üldosa küsimused on ka mujal. Ka eriosas, kahjuks, on toodud üldmõisted, nt. § 828. Mis on dokument? Ta peab tooma kaasa õiguslikke tagajärge. Aga mis on dokumentaalsed tõendid? Igasugused kindlal kandjal asjad. Kui üldosa määrab kindlaks isikute karistuse piirid, siis eriosa kehtestab reaalset kaitse. Deliktid on õigusrikkumised, mille eest karistatakse. Delikti koosseisu elemendid: koosseisu pärasus, õigusvastasus ja süü
asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüteokoosseis on karistusseaduses või muus seaduses kirjeldatud karistatava teo kirjeldus ehk süüetteheitele omased tunnused.Süüteokoosseisu objektiivne tunnus ehk tegu - seaduses kirjeldatud süüteona etteheidetav tegevus või tegevusettusSüüteokoosseisu subjektiivne tunnus -isiku suhtumine oma teosse, mis väljendub tahtlusena või ettevaatamatusena 10. Ettevaatamatus ja selle liigid, ohu äratundmine Väljavõte seadusest § 18. Ettevaatamatus (1) Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. (2) Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. (3) Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
Subjektiivne koosseis: kuna Ants oli Bernit eelnevalt ähvardanud ja Bernil oli alust arvata, et ähvardused viiakse täide, siis ei tegemist tahtlusega. Berni tegutses teadmisel, et Ants oli tulnud teda ründama, ning enda teada proovis end kaitsta. Järeldus: Berni ei tekitanud Antsule raske tervisekahjustuse § 118 alusel II. Raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest § 119 objektiivne koosseis on sama, mis eeltoodud punkt I all. Subjektiivne koosseis: ettevaatamatus § 18 punkt 3, raskete kehavigastuste tekitamine hooletusest. Berni ei tea, et tema tekitab raskeid kehavigastusi, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Õigusvastasus: kuna Ants oli Bernit ähvardanud rünnata, siis Berni võis tegutseda hädakaitsele tuginedes § 28, kuid kaasuses on toodud, et pärast selgub, et Ants ei soovinud Bernit rünnata ning ei käitunud pargis ründaval moel, langeb hädakaitse rakendamine ära
Sellega kaasnes intensiivne ajuverejooks. millesse Murakas kohapeal suri. Politseivalitsuse sisejuurdlus leidis, et Muraka tegevus vastas mitmele süüteokoosseisule, Tent järgis olukorda lahendades eeskirju ja taktikalisi soovitusi. Fuchs ei tohtinud elektrisokirelva kasutada, kuna selle tüübikoolituse tunnistus oli kuu aega varem kaotanud kehtivuse ja värskenduskoolitust Fuchs ei olnud läbinud. Hageja seisukoht Hageja leiab, et tema abikaasa Muraka surma põhjustas politsei ettevaatamatus ning sellega on talle tekitatud nii varalist kui ka mittevaralist kahju summas 500 000 raha. Esmalt tekib küsimus, kas politsei toimis ettevaatamatult. Kohustiste seaduse §324 lg 2 kohaselt käitub inimene ettevaatamatult, kui ta toimib vähema hoolsusega kui samas olukorras oleks üles näidanud mõistlik inimene. Lisaks sellele, et iga sarnane mõistlik isik oleks taibanud vaadata, ega Muraka võimaliku kukkumisraadiuse suunas auto ei sõida, polnud Fuchs
· Kaitseteenistusalased süüteod 7 Väljavõte karistusseadusest § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Selleks, et esineks süüteokoosseis, peavad selles olema objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivsed tunnused on kuritegu  s.o. keelatud tegu ise ja selle kahjulik tagajärg. Tagajärg peab olema otseselt selle konkreetse teoga põhjustatud. Sel juhul öeldakse, et teo ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Objektiivseteks nimetatakse neid
a) Hädakaitse võimaliku esinemise puhul tuleb alustada koosseisu tuvastamistest. Hädakaitse on õigusvastasust välistav asjaolu, seega on selle võimaliku esinemise küsimus teise struktuuriastme kontrolltasemes. D tegevus võiks vastata KarS §-le 117 - surma põhjustamine ettevaatamatusest. Surma ettevaatamatu põhjustamise objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivsest küljest peab olema tuvastatud ettevaatamatus (KarS § 18). Võimalik, et siia astmele võib jääda ka D suhtes koosseisu analüüs, kuna sellise tagajärje ettenägemist ka hooletuse vormis D-le ette heita on raske. Kui aga siiski möönda, et ta oleks pidanud seda ette nägema, siis tuleb minna edasi, õigusvastasuse tasandile. b) Õigusvastasuse tasand  käesoleval juhul võib õigusvastasust välistava asjaoluna kõne alla tulla isiku tegutsemine hädakaitses, s.o KarS § 28 esinemine. RKKK on lahendis 3-1-
tervist ja suurendab töövõimet. Inimtegevuse mõju metsadele Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb prahti, algupärane taimkate kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad muutuvad ka tänu raietele ja kuivendamistele. Pärast raiumist asenduvad varjutaimed valguslembestega. Kuivendamisel kaovad kooslusest niiskuslembesed taimed. Inimeste ettevaatamatus põhjustab metsatulekahjusi. Majanduslik pool Metsast saab inimene: küttepuid. ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. korjata marju ning seeni. käia jahil. Lõpp Lõpp Täname kuulamast ja vaatamast !
hukkumisohus inimest • Eksimus – oma käitumise asjaolude ebaõige hindamine • Seaduslikkus – nt kuriteo matkimine Mõisted • Tahtlus – kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus • Kavatsetus – isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava teo toimepanemise • Otsene tahtlus – isik teab, et paneb toime süüteokoosseisule vastava teo • Kaudne tahtlus – isik paneb toime süüteo ning teab, et saabub süüteokoosseisule vastav asjaolu • Ettevaatamatus – hoolsuskohustuse mittejärgimisest tulenev kergemeelsus või hooletus Millal on/ei ole tegu karistatav? • Kui isik vabatahtlikult katkestab süüteo toimepanemise, siis vabaneb ta süüst vabatahtliku loobumise pärast • Nt süüteo ettevalmistamine on karistatav vaid siis, kui see on seaduses nii öeldud § 189.  Narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamine
Õiguspärasus Õiguspärasus võib ilmneda ka tsiviilõiguslikus hädakaitses või otsimisõiguses. Sellisel juhul tuleb arvestada, et see asjaolu õigustab siiski ainult selliseid koosseisupäraseid tegusid, mis ei ulatu kaugemale ohu tõrjumisest. Ebaõigus Esineb nii teo- kui ka tagajärjeebaõigust. Kaitsetegevus on lubatud mõlema ärahoidmiseks. Õigusvastasuse nõudest tulenevalt ei pea ründe tegu olema tahtlik ega süüline. Näiteks: Lapseealised, vaimuhaiged, ettevaatamatus, ei anna aru õigusvastasusest. Vahetu  samaaegne, kohe algav. Vahetult eesseisev rünne on rünne, mida võiks iseloomustada süüteo ettevalmistamisega. Hädakaitset ei saa samastada politseilike volitustega kuritegude ärahoidmisel. Tuleb leida ettevalmistamise staadiumis hetk, mis vahetult eelneb katsele. Kaitsja ei pea ootama, kuni satub aktuaalsesse võitlusolukorda, vaid võib hakata tegutsema hetkest, kui teda ähvardab viimase kaitsevõimaluse äralangemine.
kavatsetud tegu- Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks või kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. (KarS § 16 lg 2) kaudne tahtlus- Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. ettevaatamatus- Kriminaalõiguses on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. kergemeelsus- Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. (KarS § 18 lg 2) hooletus- Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. (KarS § 18 lg 3)
pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise koosseis: 1) Käitumise subjekt - Õigusrikkuja, kelleks on õiguslikus suhtlemises osalev isik, kes omab õigussubjektsust ja deliktivõimet. - Mitmesugused organisatsioonid oma pädevuse ületamisel 2) Käitumise subjektiivne koosseis - subjekti suhtumine oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü: tahtlus või ettevaatamatus Tahtlus Otsene tahtlus isik nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist Kaudne tahtlus isik nägi ette ohtlikke tagajärgi ja teadlikult möönas nende saabumist Ette- Kuritegelik Õigusrikkumise toime pannud isik nägi ette kahjulike vaatamatus kergemeelsus tagajärgede saabumise võimalust, kuid kergemeelselt lootis neid vältida
kõhu lõhki, eemaldab neeru ja õmbleb kõhu kinni. Kas arst pani toime kuriteo? 1 Puudub õigusvastasus. Üldse karistus õiguse kursuse raames mis loetakse on kõige tähtsam asi on kolme astmeline kuriteo mõiste: koosseis, õigussvastasus, süü. Koosseis: Objektiivne- tegu. Tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, eriline iskuktunnus Subjektiivne koosseis- tahtlus, ettevaatamatus, eesmärk, koosseisu eksimus Õigusvastasust välistavad asjaolud- hädakaitse, hädaaseisund, kohustuste kollisioon Süü- süüvõime( 14+ ja täiemõistuslik), süüd välistavad asjaolud( ei ole 14, või ei ole täiemõistuslik), keelueksimus( seaduse mittetundimne ei vabsta vastutusest, inimene saab aru et tegu on keelatud) inimene teeb meelega midagi mida ta teab et teha ei tohi. Keelueksmius välistab syy ainult siis kui see oli selle isiku jaoks vältimatu
kõhu lõhki, eemaldab neeru ja õmbleb kõhu kinni. Kas arst pani toime kuriteo? 1 Puudub õigusvastasus. Üldse karistus õiguse kursuse raames mis loetakse on kõige tähtsam asi on kolme astmeline kuriteo mõiste: koosseis, õigussvastasus, süü. Koosseis: Objektiivne- tegu. Tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, eriline iskuktunnus Subjektiivne koosseis- tahtlus, ettevaatamatus, eesmärk, koosseisu eksimus Õigusvastasust välistavad asjaolud- hädakaitse, hädaaseisund, kohustuste kollisioon Süü- süüvõime( 14+ ja täiemõistuslik), süüd välistavad asjaolud( ei ole 14, või ei ole täiemõistuslik), keelueksimus( seaduse mittetundimne ei vabsta vastutusest, inimene saab aru et tegu on keelatud) inimene teeb meelega midagi mida ta teab et teha ei tohi. Keelueksmius välistab syy ainult siis kui see oli selle isiku jaoks vältimatu
kohustatud lubama kinnisasja müümist. 15. Rahaline karistus- füüsilisele isikule 30-500 päevamäära. Juriidilisele isikule 50 tuhat- 250 mijl. Rahatrahv 3-300 trahviühikut (60kr) Juriidlilsele isikule 500-500tuhat kr. 16. Õigusrikkumise subjektiivne koosseis Subjekt- õigusrikkuja peab omama deliktivõimet Subjektiivne koosseis- isiku suhtumine oma teosse ja selle tagajärgedesse. (Ettevaatamatus või tahtlus) Õigusrikkumise objektiks on need rikutud õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. objektiivne koosseis- aktiivne tegu, või tegevusetus 17. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. 18
Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt  tehing, delikt, kriminaalõiguslik süütegu. Hiljem  lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist. Kreeditori asendamine ehk nõude loovutamine. Deebitori asendamine  võla ülekandmine. Osaobligatsioonid ja solidaarsed obligatsioonid. Täitmine- subjekt, objekt, aeg, koht, viis. Kahju  otsene; saamata jäänud tulu VÕI otsene ja kaudne kahju. Kahju on vastutuse objektiivne küsimus. Süü  tahtlus, hooletus ja ettevaatamatus. Culpa astmed  jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim. Juhus  ettenägematu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Vääramatu jõud  nt üleujutus. Võlgniku viivitus vs võlausaldaja viivitus. Uuendus  1 suhe asendatakse teisega; tasaarvestus; loobumine; aegumine; surm. Lepinguõigus Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib võlaõigussuhe. Pacta sunt servanda. Verbaalsed,
või teabe ülekandmine ühelt nähtuselt teisele, tagajärg on teost tingitud ning sellest ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud mõju välismaailmale. Tegu eemaldatakse mõtteliselt. (nt vildika viskamine vastu kedagi on tegu, kampsuni määrimine on tagajärg, järelikult tegu on seoses tagajärjega) Conditio sine...Kui tagajärg ei saabu teo tulemusena siis süüteo kooseis ei ole täidetud. Subjektiivsed tunnused - Tahtlus või ettevaatamatus, teatud juhul ka motiiv ja eesmärk. Kuriteona karistatav on TAHTLIK tegu. Tahtluse vorme on 3: 1. Kavatsetus 2. Otsene tahtlus (teab täpselt et tegu mida teeb on keelatud) 3. Kaudne tahtlus (ei tea täpselt kas tema tegu on keelatud või mitte, aga arvab et see on võimalik, vaatamata sellele viib oma teo ellu) Ettevaatamatus jaguneb kaheks: 1. Kergemeelsus  isik teab et ilmselt ta midagi rikub aga loodab et tagajärg jääb saabumata
· Subjektiivne koosseis  väljendab isiku suhtumist oma teosse, teistesse isikutesse ja üldsusesse. · Objekt  õigushüve, mille vastu õigusrikkumine on suunatud · Objektiivne koosseis  tegu või tegevusetus Tegu võib toime panna kahel moel: 1) Tahtlus · Kavatsetus · Otsene tahtlus (teab ja tahab tagajärje, möönab) · Kaudne tahtlus (möönab, kuid ei näinud tagajärge ette) 2) Ettevaatamatus · Kergemeelsus · Hooletus Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: 1) Hädakaitse  kui mind või lähedast, asutust, riigihüve rünnatakse 2) Hädaseisund  toime pandud teise, suurema ohu ärahoidmiseks 3) Kurjategija kinnipidamine  tema kinnipidamiseks mingil määral viga/kahju tegemine
Teo objekt Konkreetseid välismaailma osi millele koosseisupärane tegevus on suunatud nim.teo objektiks.Teo objektidena tulevad kõne alla kehalised ja mittekehalised (elekter,gaas,soojus)esemed. KarS  i järgi on olemas süüteo koosseise mille puhul süüteo objekte ei eksisteeri. Subjektiivsed tunnused e. süüteo subjektiivne koosseis Süüteo koosseisu subjektiivne element kirjeldab tegia sisemaailma. § 12 lg 3 sätestab et süüteo koosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus,veel on ette nähtud motiiv ja eesmärk. Subjektiivsed tunnused puudutavad eelkõige isiku teadmist ja tahtmist süüteo objektiivsete tunnuste suhtes.Vastavalt § 15 lg 1 on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu kui eriosas ei ole ette nähtud vastutust ettevaatamatu kuriteo eest.Kirjeldatud tahtluse nõue kehtib üksnes kuriteo kohta ega puuduta väärtegu kuna § 15 lg 3 sätestab et väärteos on karistatavad nii tahtlike kui ettevaatamatute tegudena.
Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, on nagu segaduses ihad. Inimesed vajavad filosoofide juhtimist, nii nagu ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Ainult filosoof on kohane rahvast juhtima. Iga valitsemisvorm püüab iseennast hävitada oma põhiprintsiipidega liialdamisega. Aristokraatia ruineerib end, piirates liiga kitsalt seda ringi, kelle päralt on võim. Oligarhia(valitsemisvorm kus võim on koondunud väikese grupi inimeste kätte) hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiireks rikastumiseks. Mõlemal puhul on tagajärjeks revolutsioon. Siis tuleb demokraatia. Kuid ka demokraatia hävitab end demokraatia liialdamise tõttu. Tema põhiprintsiibiks on kõigi samaväärne õigus olla ametis ja määrata riigi poliitikat. Esimesel pilgul näib see olevat kena korraldus. Kuid ta muutub hävitavaks sellepärast, et inimesed pole kasvatuse abil ette valmistatud selleks, et valida parimaid juhte. Platon kaebab, et lihtsate ülesannete- nagu
saajale. ....käsiraha saanud pool on ta kohustatud maksma teisele poolel 2x käsiraha summa tagasi. Karitusseadustik (sündis 2001) Karistatakse teo eest: See vastab süüteokooseisule On õigusvastane Isik on süüdi. Süüteod 1. süüteod: Süüteokooseisu tunnused: Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivsed: TEGU 1.tegevus 2.tegevusetus Subjektiivsed: 1. TAHTLUS 1.1 otsene(kavatsetud) 1.2 kaudne 2.ETTEVAATAMATUS 2.1kergemeelsus 2.2 hooletus. Teo toimepanija : 1) täideviija 2) osavõtja (õhutaja, ässitaja, kaasaaitaja) Süüvõime Alates 14 eluaastast. 1.1 väärteod Rahatrahv, arest 1.2 kuriteod 1.2.1Füüsiline isik Rahaline karistus, vangistus 1.2.2 juriidiline isik Rahaline karitus, sundlõpetamine Kuriteod jagunevad 1astme kuriteod 2astme kuriteod. Karistatav ainuld tahtlik tegu Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine. Karistuse liigid ja määrad. Kuritegu
1.Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud delektivõimeline isik. Õigusrikkumise koosseis: Subjekt  õigusrikkuja (deliktvõimeline isik, jur. isik) Subjektiivne koosseis  subjekti suhtumine oma teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü on tahtlus (nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist) või ettevaatamatus (möönas nende saabumist), mis väljendub õigusvastases teos. Kuritegelik kergemeelsus  isik nägi ette tagajärgi, kuid lootis neid vältida. Kuritegelik hooletus  ei näinud ette tagajärgi, kuigi oleks pidanud. Objekt  õiguhüved, mille vastu õigusrikkumine on suunatud. Objektiivne koosseis  õigusvastane tegu või tegevusetus, kahjulik tagajärg ja kasuaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud:
Tahtlus võib olla kas kavatsetus, otsene tahtlus või kaudne tahtlus. Otsene tahtlus on siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda asjaolu. Samas ta teab kindlasti, et tema teo tulemusena saabub soovitav eesmärk ja tagajärg, või ta suhtub tagajärjesse ükskõikselt. Kaudne tahtlus on siis, kui isik, pannes toime süüteo, peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Ettevaatamatus on hoolsuskohustuse mittejärgimisest tulenev kergemeelsus või hooletus. 16. EL institutsioonid: Euroopa Parlament (nad on seal selleks tava kodanike häält oleks kuulda. Põhimõteliselt toimib nagu iga teine Parlament. Järelvalve. Eelaarve. Ainuke institutsioon mis on mõeldud kodanikutele.) EL nõukogu: Liikmesriikide riigipead. Vähemalt korra poole aasta jooksul. Ministrite nõukogu: Riigid valivadise ministreid. Valmistakse akte, mis lähevad EL Parlamenti
Õigusrikkumise subjekt Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga: nii riigi kodanik, apatriid kui ka välisriigi kodanik. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigust ei saa rikkuda nt loomad ja loodus, samuti vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud isikud ning deliktivõimelised alaealised. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused. Tahtlus ja ettevaatamatus. Õigusrikkumise subjektiivne koosseis hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Seega on tahtlus ja ettevaatamatus kaks süü vormi, nad iseloomustavad isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Iga õigusvastane tegu võib olla toime pandud kas tahtlikult või ettevaatamatult
Põhikaristus: I-astme -rahatrahv -Vangistus alates 5-20a või eluaegne -arest II-astme kuritegu Süütegu Süüteokooseis -objektiivsed -subjektiivsed Objektiivne tunnus-on seaduses kirjeldatud Tegu/tegevus tegevusetus Ja sellega põhjuslikus seoses oleva tagajärg Subjektiivsus tunnus Tahtlikus/kavaedud(otsene) kaudne Ettevaatamatus/kergemeelsus hoooletus Teo toimepanija 1) Täideviija 2) Osavõtja/kihutaja kaasaitaja Süüvõime Alates 14 Karistuse liidud ja määrad Kuritegu->karistus->rahaline karistus Rahalist karistust võib määrata ka lisakaristusena koos vangistusega Juriidilisele isikule rahaline karistus 50000-250mln.kr Väärtegu Rahatrahv 3-300 trahviühikut Trahviühiku baassumma on 60kr Juriidilise isikule 500-50000kr Lisakaristused füüsilisele isikule 1
ühene tähendus. **ühtsus  igat aktis kasutatavat mõistet tuleb tähistada alati sama terminiga. Oluline vältida sünonüümide kasutamist jne. Probleem kuidas tagada ühe õigusinstituudi raames või õigusharu raames, viimane eriti problemaatiline. Rääkimata õiguskorra raames. **iseseisvus ehk autonoomsus- akt võib anda teatud terminile spetsiifilise e juriidilise tähenduse, mis võib erineda termini tavatähendusest. Nt. Hädaseisund, kihutamine, katse, ettevaatamatus, kannatanu, kahtlustatav, 3.isik. Täiesti uued, tavakeeles tundmatud mõisted- manukas, asitõend, hagi, hageja, kostja. Legaaldefinitsioonid: võivad tuleneda akti kontekstist, võidakse anda ka lahtiste loeteludena või anda selgesõnaliselt edasi määratlusi definitsioonidena. ** terminoloogia püsivuse printsiip - eelnõu koostamisel tuleb kasutada juba kasutusel olevaid ja ennast õigustanud termineid ning hoiduda pidevatest tehnoloogi- listest uuendustest
5.4 Õigussuhte sisu: subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus - juriidiline vastutus - isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse aluse, seaduses sätestatud korras pandud konkreetne kohustus Et teole järgneks juriidiline vastutus, on vajalik 4 komponendi olemasolu: 1) Subjekt -deliktivõimeline /vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse  tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. 5.5 Õigussuhte objekt. Juriidilised faktid ja nende liigituse alused - Isikute käitumine võib olla nii õiguspärane kui õigusvastane. Kui käitumine pole õigusega reguleeritud, on see õiguspärane käitumine.
karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on selline süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest : -tegevus v tegevusetus -seaduses ettenähtud tagajärg -põhjuslik seos tea ja tagajärje vahel -isiku erilised isikutunnused -teo mentaliteedid Ja subjektiivsetest tunnustest: -tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel -teo motiiv -ajend -eesmärk vms Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb silmas pidada: -tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus
rünne kõrvale. - kuriteo ettevalmistamine ja kuriteo katse taanduvad lõpuleviidud teo eest. - kergem samaliigilise hüve vastu suunatud rünne taandub raskema eest nt §118 taandub tapmise ees - ohtudelikt taandub kahjustusdelikti eest - osavõtt taandub täideviimise eest. Osavõtt on kuriteole kihutamine või kuriteole kaasamine. Kui üks isik on nii kihutaja kui täideviija siis ta vastutab vaid täideviimise eest. - ettevaatamatus taandub tahtliku teo eest. Tahtlik tegu on intensiivsem rünne. 3)konsumeerimise reegel- kui üks koosseisudest ammendab teise koosseisus avaldava ebaõigluse ehk kui üks rünne on niivõrd palju raskem, et teisega pole mõtet tegeleda. - kui kellegile lüüakse nuga kõhtu siis lähb kõht ja ka riided katki. Riiete purunemise kohta öeldakse, et see on põhiteoga kaasnev tegu. - kui järeletegu ründab mingit muud hüve, siis ei tohi kõrvale
Katkiseid hambaid peab õigeaegselt ravima. KARASTAMINE. Tervislik on ujumine basseinis ja suvel võimaluse korral meres. Kui ujumise võimalused puuduvad, võib karastada end jaheda veega dusi all, algul soojema veega ja siis järjest minna üle külmemale veele. Veeprotseduurid aitavad parandada enesetunnet ja tugevdavad närvikava. Samuti oleks kasulik teha hommikuvõimlemist avatud akna all, mis tugevdab organismi. Inimese tervist ohustavad mitmesugused vigastused, hooletus hüppamisel, ettevaatamatus tulise vee või lahtise tulega, mis võivad edaspidises elus tunda anda. Kõiki neid reegleid jälgides kasvab lapsest täisväärtuslik terve inimene. Paljudel inimestel, kellel tuleb tegelda nii vaimse kui ka füüsilise tööga, tuleb nii vaimsele ja kui ka kehalisele tervishoiule pöörata võrdselt tähelepanu. Vaimse tervishoiu all me mõistame kõiki neid abinõusid ja võtteid, mis tugevdavad kesknärvisüsteemi, kujundavad huvideringi, laiendavad teadmisi ning aitavad säilitada ja
Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, on nagu segaduses ihad. Inimesed vajavad filosoofide juhtimist, nii nagu ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Ainult filosoof on kohane rahvast juhtima. Iga valitsemisvorm püüab iseennast hävitada oma põhiprintsiipidega liialdamisega. Aristokraatia ruineerib end, piirates liiga kitsalt seda ringi, kelle päralt on võim. Oligarhia hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiireks rikastumiseks. Mõlemal puhul on tagajärjeks revolutsioon. Siis tuleb demokraatia. Kuid ka demokraatia hävitab end demokraatia liialdamise tõttu. Tema põhiprintsiibiks on kõigi samaväärne õigus olla ametis ja määrata riigi poliitikat. Esimesel pilgul näib see olevat kena korraldus. Kuid ta muutub hävitavaks sellepärast, et inimesed pole kasvatuse abil ette valmistatud selleks, et valida parimaid juhte. Platon kaebab, et lihtsate ülesannete- nagu
304. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? V: Väärtegu erineb selle poolest, et selle süüteo eest on põhikaristus kas arest või rahatrahv. Mitte vangistus. 305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? V: On. Siis kui isik oli tagajärge õiguslikult kohustatud ära hoidma. (nt. turvamees) 306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? V: Objektiivsed- tegevus või tegevusetus millega põhjustatakse tagajärg. Subjektiivsed- ettevaatamatus. 307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? V: Süüteokoosseis on alus mille järgi hinnatakse kas tegemist on süüteoga või mitte. 308. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata? V: Sellised asjaolud kus isik tegu toime pannes kujutab endale ekslikult ette, et ta ei soorita midagi seadusevastast. Sellisel juhul vastutab isik ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. 309. Nimetage kuritegude raskusastmed?
tagajärje saabumiseks ja ainult üks neist muutis võimalikkuse tagajärjeks; 4) vastutuse tingimus on süü. Süü on psüühiline suhtumine oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Sellest lähtudes tuuaksegi välja süü kaks vormi: a) tahtlus  võib olla kas otsene või kaudne tahtlus. Kaudse tahtluse korral näeb ette sellise tagajärje saabumist kuid loodab, et mingite asjaolude tõttu see tagajärg ei saabu; b) ettevaatamatus  raske ja kerge ettevaatamatus. Selle väljaselgitamisel tuleb arvesse võtta selle isiku omadused ja siis muud asjaolud. Kõike seda lähtudes põhimõttes, kas ta teadis või pidi teadma oma käitumise õigusvastasusest ja selle võimalikest tagajärgedest või ta ei teadnud ega pidanudki teadma. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et on olemas selliseid õigusjuhte, kus vastutus järgneb ka süü puudumisel. Sellisel juhul on tegu kõrgendatud tsiviilõigusliku vastutusega
tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. Süüteo subjektiivsete tunnuste määratlemisel on kasulik teada, et: 1) tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu; 2) ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse; 3) tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust; 4) tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning, et 5) väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste (hooletuse ja kergemeelsuse) eristamine. Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevusel või tegevusetusel) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused, sest karistusseadustik annab kuritegude ammendava loetelu; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks
tootma, mitte valitsema. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, on nagu segaduses ihad. Inimesed vajavad filosoofide juhtimist, nii nagu ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Ainult filosoof on kohane rahvast juhtima. Iga valitsemisvorm püüab iseennast hävitada oma põhiprintsiipidega liialdamisega. Aristokraatia ruineerib end, piirates liiga kitsalt seda ringi, kelle päralt on võim. Oligarhia hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiireks rikastumiseks. Mõlemal puhul on tagajärjeks revolutsioon. Siis tuleb demokraatia. Kuid ka demokraatia hävitab end demokraatia liialdamise tõttu. Tema põhiprintsiibiks on kõigi samaväärne õigus olla ametis ja määrata riigi poliitikat. Esimesel pilgul näib see olevat kena korraldus. Kuid ta muutub hävitavaks sellepärast, et inimesed pole kasvatuse abil ette valmistatud selleks, et valida parimaid juhte. Platon kaebab, et lihtsate ülesannete- nagu
tuleb kasutada teistsugust skeemi. Tegu võib olla toime pandud tegevusena või tegevusetusena. Põhidelikt peab silmas tegevust. Tuleb kontrollida, kas on aktiivne või passiivne. Tegevusetus on tuletis ja tuleb minna üle tegevusetuse skeemile. Lõpuleviimine on põhidelikt, katse selle tuletis. Kui leiame, et antud tegu pole lõpule viidud, katkeb lõpuleviidud süüteokoosseisu kontroll ning minnakse üle katsele (§ 25 ja 26). Tahtlus põhidelikt, selle tuletis on ettevaatamatus. Esialgu tahtlikuna näiv süütegu võib osutuda hoopis ettevaatamatusest toimepanduks. Tuleb üle minna ettevaatamatuse kontrollimisele. IV. SÜÜTEOKOOSSEIS ISIKUVASTASTES SÜÜTEGUDES 1. Tegu kui inimkäitumine 1.1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris Tahtest kantud inimkäitumine, millele järgneb tagajärg. 1.2. Teo piiritlemine mitteteost Mõte, arvamus, hoiak, tunne. Vis absoluta, kus inimene küll tegutses, tema tahe saatis tegu ja hõlmas ka
karistusena vabaduskaotust mitte üle 8 aasta. III aste. Kolmanda astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatusest toimepandud tegu, mille eest kriminaalkoodeksis nähakse ette mittevabaduskaotuslik karistus, s.t. rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. SÜÜ VORMID Kuritegu võib olla toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu. Tahtlus võib olla otsene või kaudne, ettevaatamatus on kas kergemeelsus või hooletus. Tahtlus on otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse tagajärgedest ning soovib nende tagajärgede saabumist. Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest ning näeb ette selle tegevuse tagajärge, kuigi ta seda otse ei soovi, ta möönab selle saabumise võimalust. Ettevaatamatuks loetakse tegu siis, kui isik saab aru
omad kohtud. Lähtuti pigem üksikseaduste vanale vormile. Ühtsem riigisisene seadusandlus hakkas tekkima kõrgkeskajal, kui hakati koostama seadusraamatuid ning kodifitseerima seadusi. Selle eestvedajateks olid valitsejad, kes tahtsid end näidata ka riigi seadusekandjatena ning seetõttu kindlustada oma võimu. Kiirendati ja reguleeriti kohtupidamisi, üha enam asuti kaitsma alamaid ametnike kuritarvituste eest. ,,Vana hea õigus": Arhailist õigust ei huvitanud tegija, ettevaatamatus ja tahtlus. Kahju tuli hüvitada--taastada endine õiguskord.Õigusemõistmise toimingu eesmärk on vana hea õiguse taastamine (rikutud olukorra taastamine, ennistamine). Lisaks usuti, et õigus on alati olemas olnud, seda ei saa parandada, ainult rikkuda. Mida vanemad seadused, seda paremad ja õiglasemad ning uusi seadusi esitleti vanadena, mis lihtsalt vahepeal unustusse vajunud. Karistusõigus ja meheraha (wergeld): Keskaja alguses (arhailise õiguse periood)
tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 16 lg 3. 3. Kaudne tahtlus - läbi teadmise, aga see teadmine ei ole kindel. (4) Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. KarS § 16 lg 4. Tuvasta tuleb alati kas ta pani süüteole vastava asja vähemalt kaudse tahtlusega. ---------------------------------------------------------------------------------- 4. Ettevaatamatus: kergemeelsus ja hooletus. Kergemeelsus - (2) Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. KarS § 18 lg 2 Kaudse tahtluse puhul isik möönab seda, et ta võib panna toime süüteo, aga teisel juhul ta tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Siit jookseb see piir, kuidas teha
deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Käitumise koosseisu elemendid: 1) Käitumise subjekt (õigusrikkuja(deliktivõimeline)) 2) Käitumise subjektiivne koosseis (süü) 3) Käitumise objekt (õigushüve) 4) Käitumise objektiivne koosseis (aktiivne tegu või tegevusetus) Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus ja ettevaatamatus Tahtlus 1) Kavatsetus on teo toimepanemisel siis, kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teab, et see saabub või peab vähemalt selle saabumist võimalikuks (lööb inimest noaga eesmärgiga teda tappa). 2) Otsene tahtlus on siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda asjaolu. Samas teab ta kindlasti, et tema teo tulemusena saabub
järgnemine pole oluline, küll on aga oluline see, et tegu on oma iseloomult selline, mis seda suudaks tekitada. Nt: § 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine, § 113 tapmiskatse. 2. Valu põhjustav kehaline väärkohtlemine Kergem tegu koosseisus. Valutekitavad teod (tõukamine, millele järgneb kukkumine võib tekitada koosseisu). Lähi- või sõltuvussuhe – sugulased, lapsed, tuttavad, abikaasad. Sõltuvussuhe- töösuhe, ülemus peksab alluvat. Korduvalt – korduvuse retsidiiv. Ettevaatamatus ei ole karistatav. Teo objekt on teine inimene (homo sapiensidest põlvnev). Subjektiivne koosseis - Tahtlus, ettevaatamatu tegu. Süüteokoosseis algab juba kaudse tahtlusega. Tagajärje delikt. Subjektiivne koosseis - tahtlus 3. Ähvardamine. Mis on ähvardamine? Ähvardamine on väga selge sõnumiga hirmutav tegevus, mis on suunatud konkreetsele isikule, mille abil sunnitakse ta nõustuma enda soovidega. Ähvardamise puhul on alust arvata, et lubadus viiakse täide
vabandust või õigustust toimepandud teole. 46. Teo koosseisupärasus (objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, objektiivne omistamine) Süüteokoosseisu tunnused - Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Vastutus tegevusetuse eest - Isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud. Juriidilise isiku vastutus - Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud
Õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste hõlmab õigusrikkuja käitumise psühholoogilisi aspekte nende kogumis ehk subjekti suhtumist oma õigus-vastasesse teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse ning oma teo tagajärgedesse. Süü on õigusrikkumise kohustuslik element, see kujutab isiku tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Tahtlus ja ettevaatamatus on kaks süü vormi, mis iseloomustavad isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. 5.Mis on õigusrikkumise objekt? Õigusrikkumise objektiks on kõik need hüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine ehk õigusrikkumise tagajärjel kahjustada saanud isikute õigused, vabadused või suhted, mis on kaitstud õigusnormidega. 6.Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
kaks süü vormid: o Tahtlus  kuritegu on toimepandud tahtlikult, kui isik sai aru oma teo või tegevuse tähendusest, nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist (otsene tahtlus) või teadlikult möönab nende saabumist (kaudne tahtlus). 4 o Ettevaatamatus  kui kuriteo toimepannud isik nägi ette kahjulike tagajärgede saabumise võimaluse, kuid kergemeelselt lootis neid vältida (kuritegelik kergemeelsus) või ei näinud ette tagajärgede saabumist, kuigi pidi ja võis ette näha (kuritegelik hooletus). Õigusrikkumise eest võetakse isik vastutusele, kui selle rikkumise põhjustanud tegu oli süüline. Süü on õigusrikkumise kohustuslik element.
annaabi.ee 
