ministeeriumite (komisjonide) loomiseks. Kuid käib suur arutelu seaduse muutmiseks ja lisamiseks sinna eraldi ,, Seadusandlus alaealiste ministeeriumi jaoks." Sead seadusandlust olid arutamas 40 organisatsiooni, samas ka Justiitsministeerium, Siseministeerium, Haridusministeerium, organisatsioonid, kes tegelesid alaealistega. ( http://rushistory.3dn.ru) 4 3. ALAEALISTE KRIMINAALVASTUTUSE ISEÄRASUSED Vastavalt Venemaa kriminaalkoodeksi artiklile 87 loetakse alaealisteks isikuteks isikuid, kellel kuriteo toimepanemise ajaks on saanud 14 a. vanuseks, aga ei ole veel 18 aastased. Venemaa seadustes on esimest korda 1996. aastast kehtivas kriminaalkoodeksis pühendatud terve 5. jaotis, millesse kuulub ka peatükk 14, pühendatud alaealiste kriminaalvastutuse iseärasustele. Selliste erisätete seadusesse võtmise põhjus on selles
Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel ja ajakirjanikel. Juriidiline staatus Eetikakoodeksite juriidiline staatus võib olla erinev. Mõne eetikakoodeksi rikkumine võib kaasa tuua haldusliku vastutuse (sealhulgas tegevuslitsentsi äravõtmine) või tsiviil- või kriminaalvastutuse. Mõne eetikakoodeksi puhul võib selle rikkumine kaasa tuua ainult kutseorganisatsioonist väljaheitmise. On ka selliseid eetikakoodekseid, mille rikkumise puhuks sanktsioone ei ole ette nähtud (võib isegi puududa rikkumise kindlakstegemise protseduur). Organisatsiooni eetikakoodeks Organisatsiooni eetikakoodeks kujutab endast sageli deklaratsiooni, mis kuulutab välja organisatsiooni seisukohad teatud kõlbelistes ja sotsiaalsetes küsimustes. Organisatsiooni
JURIIDILINE VASTUTUS Iseseisev töö 2011 Juriidiline vastutus Juriidiline vastutus on seotud õigusnormidega ja see on toimepandud õigusrikkumiste eest. Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele. Meie ühiskonnas on igal Eesti kodanikul omad õigused ja kohustused. Samuti oleme teadlikud käskudest, mida tohib teha, mida mitte. Paraku on meie seas inimesi, kes eiravad käske ja seetõttu tekitavad nad nii endale probleeme kui teistele. Juriidiline vastutus on isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse alusel, seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Ja juriidlilist vastutust liigitatakse nelja alamrühma: Kriminaalvastutus Haldusvastutus Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus Distsiplinaarvastutus Kriminaalvastutus on kõige lihtsamini öeldud kuritegu. Kuritegu on karistatav tegu, tegevus v...
..2007, 2, 6. Kõige tähtsam võrdset kohtlemist reguleeriv õigusakt on soolise võrdõiguslikkuse seadus4, 3 mis on kõige üksikasjalikumat ning lahtikirjutatumat diskrimineerimise vastast õiguslikku regulatsiooni sisaldav siseriikliku õiguse allikas Eesti Vabariigis. Ka karistusseadustik5 sisaldab diskrimineerimise keeluga seonduvaid sätteid, nähes teatud rikkumiste puhuks ette kriminaalvastutuse. Seadustiku olulisemad asjakohased paragrahvid on vaenu õhutamise keeld, võrdõiguslikkuse rikkumise keeld ja diskrimineerimise keeld pärilikkusriskide alusel. 2) Võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine Eestis Võrdse kohtlemise põhimõte on üks õigluse alustaladest Euroopa demokraatlike riikide õigusruumis, mis on sätestatud ka Eesti Vabariigi põhiseaduses. Üksnes põhiseadusliku
Kohtutäitur vastutab ka pärast ametist vabastamist tahtlikult/süüliselt tekitatud kahju eest tööl oleku ajal. 2) Distsiplinaarvastutust - Kohaldada saab Justiitsministeerium ja Aukohus - Süüteoks võib olla vääritu käitumine/tegu, õigusnormide rikkumine - Karistuseks võib olla rahatrahv (max 6400), noomitus, ametist tagandamine või ametiteenuste osutamise õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks. 3) Kriminaalvastutust Kohtutäituri kriminaalvastutuse saavad kaasa tuua ametialased kuriteod. Kõne alla võivad tulla: - ametiseisundi kuritervitamine - ametialane lohakus - pistis - altkäemaks - vara teadvalt ebaseaduslik arestimine ja müük 4) Kohtutäituri tasu, täitekulud Kohtutäituri ametitoiming on tasuline. Kohtutäituri tasumäärad kehtestatakse seadusega. Tasu on õigus saada ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult seaduses sätestatud juhtudel
toimepanemisele, kuulumise eest karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega. §255 sätestab, et kuritegeliku ühenduse loomine, juhtimine või sinna liikmete värbamise eest karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega. (KarS §255 (1) , [RT I 2007, 13, 69] ja KarS §256 ). Vene Föderatsioonis pööratakse endiselt suuremat tähelepanu organiseeritud kuritegevusele. 1996. aasta Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi §210 näeb ette kriminaalvastutuse kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest, vaatamata asjaolule, kas ühendus on konkreetseid kuritegusid toime pannud või mitte. Kriminaalkoodeksi §210 lg 1 sätestab, et kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest, toime panemaks raskeid või eriti raskeid kuritegusid, ühenduse (organisatsiooni) või struktuursete osade juhtimise, organisaatorite, juhtide või muude organiseeritud gruppide esindajate liidu loomise eest, eesmärgiga välja töötada plaane
4)tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel. 4)Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. 73. Mida hõlmab riigiõigus? Riigiõigus hõlmab õigusnorme mis määravad kindlaks riigi
distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Õigusharude järgi liigitataks ejuriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus – hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus – järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel. 4)Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest.
Art 76 – tekkis võidujooks, osa liikmesriike esitasid tõlkedirektiivi avalduse, komisjon esitas sama avalduse teises sõnastuses, et näidata, et temal on ka nüüd initsiatiiviõigus. Veel kriitikat komisjoni aadressil – miks turukaitseks hakata kriminaalõigust kohaldama, mõttetu topelt reguleerimine – ülikooli professorid kritiseerisid. Kui pädevus hakkab mõjutama üldosa – kas on võimalik sätetest välja tulla? Paratamatult on juba mõjutanud, nt juriidiliste isikute kriminaalvastutuse koha pealt, ka tahtlus – keskkonnavastaste kuritegude direktiivides rõhutati, et ka hooletuse korral peaks olema kuritegu, osavõtt – ka kuriteost osavõtt peab olema karistatav. Kui jääb mulje, et ühtlustatakse kuriteoliike, siis mõju on laiem. Et kui direktiiv muudab pisikest osa, siis meie karistusseadustik on kõik seotud (üldosa ja eriosa seos omavahel) ja kui ühte kohta muuta, peab paratamatult kohandama ka teisi osi. Jagatud pädevus – mõiste tuleb ELTL art 4(2), 2(2)
Samas aga saab asutamislepingut või -otsust muuta. Kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel peab olema põhikiri, juhtorganiks on juhatus. Kui seadus nõuab nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Kuid juhtorgani õigused ja volituste ulatuse määrab lisaks seadusele ka põhikiri või ühinguleping. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Karistusseadustik näeb ette ka juriidiliste isikute kriminaalvastutuse kuritegude ja väärtegude eest. Seadus paneb juhatuse või seda asendava organi liikmetele kohustuse esitada pankrotiavaldus, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Juhatuse või nõukogu liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju 18 juriidilisele isikule, vastutavad solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses
Sõjakuritegu on kuritegu mis on toime pandud lahinguväljal sõjaväelaste poolt sõjaväelaste või siis tsiviilelanikkonna suhtes ilma otsese sõjalise tarviduseta. Sõjakuriteoks loetakse näiteks ka okupeeritud aladel elanike mobiliseerimist okupeeriva riigi relvajõududesse. Erinevalt kriminaalkuritegudest on nii inimsusvastased-, sõja- ja genotsiidi kuriteod vastavalt 1968. aastal vastu võetud aegumatuse konventsiooni järgi aegumatud. Samuti kehtestab rahvusvaheline õigus kriminaalvastutuse ülaltoodud kuritegude üle ka siis, kui nende kuritööde toimepaneku ajal ei rikutud antud riigi seadusi. Iga kohtuprotsessi puhul tekib aga otsekohe küsimus: kes on kohtunik ja millest tuleneb tema õigus kohut mõista. Nürnbergi tribunali kohtunikeks olid Teise maailmasõja võitjariikide - USA, N. Liidu, Suurbritannia ja Prantsusmaa esindajad. Kuna Nürnbergi Rahvusvaheline Sõjatribunal koosnes vaid võitjariikide kohtunikest, polnud see õiguslikus
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) selle võimu teostamine territoriaals...
Samas mainitud Euroopa Liidu direktiiv näeb ette vastutuse piirangud, kuid ei sätesta selgeid toiminguid.26 Üheks suurimaks erinevuseks on see, et Euroopa Liidu seadusandluses on otsustatud teenusepakkuja vastutuse kõikehõlmava horisontaalse käsitluse kasuks, samas kui Ühendriikides on antud vastutus sätestatud ainult autoriõiguste piires. Vastupidiselt DMCA-le rakendub direktiiv autoriõiguste rikkumisel nii tsiviil kui kriminaalvastutuse puhul.27 Lisaks on DMCA-s sätestatud, et autoriõiguste omanik peab saatma teenusepakkujale korrektselt ja nõuetekohaselt vormistatud teate vastava rikkumise kohta ning seejärel peab teenusepakkuja tegutsema viivitamatult, et rikkumine peatada. Kui ta seda ei tee, on ta rikkumise eest sekundaarselt vastutav. Kuid Euroopa Liidu direktiivi ei sisalda ühtegi spetsiifilist nõuet teatamiseks või maha võtmise protseduurideks. 28 Euroopa Liidu direktiivi
Gea Suumann Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt on põhiõigus, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises inim- õigusalases dokumendis.*1 Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presi- dendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltu- matu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kuigi kohtud on sõltumatud ning õigusemõistmist häiriv tegevus kohtu lähikonnas on keelatud *2, on võimude seaduslikkuse ja tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt ka kohtuvõimu tegevust võimalik seadusest tulenevatel alustel kontrollida. Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille ...
Vastavalt AutÕS §-le 5 ei kaitsta autoriõigusega: ideid, fakte ja andmeid, päevauudiseid, scene a faira (“scene to be made” or “scene that must be done”). See, et nimetatud objekte ei kaitsta autoriõigusega, ei tähenda, et nad on üldse õigusliku kaitse alt väljas. Näiteks riigi ametlike sümbolite kaitse on ette nähtud avaliku õiguse normidega ja teatud juhtudel võib faktide ja andmete moonutamine kaasa tuua kriminaalvastutuse. 6. Autoriõiguse tekkimine. - slaid 10; AutÕS § 7 Autoriõiguse tekkemoment: § 7. Autoriõiguse tekkemoment (1) Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. (2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. (3) Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.
alateadvust väljendada. Korduval esitluses leevendub. Teoreetiline alus: Isiksuse mudel: Kindlaksmääramine: Formuleerimine: Sekkumine: Hinnang: 10.loeng DELINKVENTSE(kuritegeliku) KÄITUMISEGA NOORUKID 1. Kuritegevuse mõiste Kuritegevus illegaalne käitmisakt, mille saadab tahtlikult korda kriminaalvastutuse eas olev indiviid (vaatevinkel õiguslikust seisukohast käsitlev) Deliquency ld süütegu kordasaatev. Kuritegevus pole haigus, käitumiskalduvus, psühhiaatriline häire. Õiguslik lähenemine tahtlik käitumisakt seaduse (kriminaalõiguse) vastane, mille eest on legaalsed karisutsed riiklikul tasandil reguleeritud. Kuritegelik käitumine(termin) siia alla jäävad nii need aktid, mis politseistatistikas kajastuvad ja mis seal ei kajastu.
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus EESTI KARISTUSÕIGUS Referaat Koostaja: Annika Kukk HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................6 1. Sissejuhatus karistusõigusesse............................................................................................7 1.1. Mõisted................................................................................................................7 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted..........................................................7 1.3. K...
Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, aga ei ole tema vanem. Kasuvanem kasvatab last, kuid pole tema vanem ega võõrasvanem. Laste elatisraha Mõistab välja kohus lastele. Ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast ühele lapsele. Võib esitada avalduse ka konkreetsele summale. Kohus arvestab mõlemat poolt. Teised lapsed ei või jääda halvemasse olukorda. Kui ikka ei maksa, võib isiku kriminaalvastutuse alla võtta. Lapsendamine ehk adopteerimine Protsess, kus võõraste inimeste vahel tekivad lapse ja vanema õiguslikud suhted. Lapsendamine toimub kohtu kaudu. Lapsendajaks saab olla: 1) vähemalt 25-aastane isik 2) teovõimeline 3) suuteline ülal pidama ja kasvatama last 16 Lapsendaja ja lapse soovituslik vanusevahe kohtupraktikas on 25-45.
Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, aga ei ole tema vanem. Kasuvanem kasvatab last, kuid pole tema vanem ega võõrasvanem. Laste elatisraha Mõistab välja kohus lastele. Ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast ühele lapsele. Võib esitada avalduse ka konkreetsele summale. Kohus arvestab mõlemat poolt. Teised lapsed ei või jääda halvemasse olukorda. Kui ikka ei maksa, võib isiku kriminaalvastutuse alla võtta. Lapsendamine ehk adopteerimine Protsess, kus võõraste inimeste vahel tekivad lapse ja vanema õiguslikud suhted. Lapsendamine toimub kohtu kaudu. Pöörduda kohaliku maavalitsuse poole. Ei tohi olla seotud tingimustega ega tähtajaline. Võib toimuda ainult lapse huvides. Lapsendada saab kuni 18-aastast last. Lapsendajaks saab olla: 1) vähemalt 25-aastane isik (erandjuhtudel noorem olema suuteline last kasvatama, ülalpidama)
nõue); kas võlatunnistuse olemasolu on piisav.. § 481 lg 1' p 2 võlatunnistus on piisav, ka siis kui seeon natud lepinguvälise asja kohta + Kas kõrvalnõuded ületavad põhinõuet? Ei + Ei ületa 100 000? Ei ületa + Materiaalsed eeldused olemas. Võlgnik peab formularil kinnitama, et § 482 lg 1 p 6 järgi on nõue sissenõutav. Lisaks p 4 järgi andma asjade lühikirjelduse. Kinnitusena p 6', et on teadlik ja aus ja et kui valetab, võib see kaasa tuua kriminaalvastutuse. Paberi järgi saaks makseettepaneku teha. Paberi lugejal ei pea tekkima avalduse pinnalt mingit kahtlust; formaalselt võib selline asi okei olla. Makseettepanek on kätte toimetatud. Kooselav ema? - § 322 lg 1. Kas omab tähtsust, millal ise kohale jõudis? Mis aja jooksul võis teha maksekäsu ? 15 päeva kättetoimetamisest, § 489 prim . Formaalses mõttes pole kohus eksinud. §484 lg 3 Kas maksekäsk tuleks tühistada? Saata hagimenetlusse? ...
RIIGIÕIGUS 1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised...
karistatav tegu, mille eest KrK-s nähakse raskeima karistusena ette vabadusekaotus mitte 73 üle kaheksa aasta. Kolmanda astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest KrK-s nähakse karistusena ette rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. Subjekti osas on väga olulise tähtsusega kriminaalvastutuse iga. Keskajal käsitati Euroopas, et laps on väike täiskasvanu ning laialdaselt levinud tava kohaselt karistati lapsi igal pühapäeval ihunuhtlusega pattude eest, mida nad nii kui nii hakkavad järgneval nädalal toime panema. Kaasajal on määravaks teovõime, mis on deliktivõime ehk vastutusvõime sisuks. Seega, arvestades sotsiaalse küpsuse astet seonduvalt teovõimega kuulub kriminaalvastutusele isik, kes enne kuriteo toimepanemist on jõudnud teatud vanusesse.
Deliktid on õigusrikkumised, mille eest karistatakse. Delikti koosseisu elemendid: koosseisu pärasus, õigusvastasus ja süü. Üldosas on nad käsitlust leidnud põhimõtteliselt. Süüteo kui niisuguse mõiste on eriosas (konkreetne süütegu). Õigusvastasus ja süü on üldosa normi vahel jaotatud. Kui on erinorm, siis lähtutakse erinormis. Kui on vastuolu eri- ja üldosanormi vahel, siis lähtutakse üldosast. Prioriteet on üldosal. Õiglane kohtlemine ja kriminaalvastutuse määratlemine on riiklik ülesanne. Võrdne kohtlemine tähendab kohelda võrdseid võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. See tuleneb õiglasust. Otsus peab olema õige, kooskõlas seadusega, kui ka õiglane. Deliktitüüpide kohta tuleb vaadata! Karistamise alus (karistus on lõppresultaat): karistatakse vaid teo eest tegu, õigusvastase teo eest, süüteo koosseisule vastava tegu eest, süüteo eest. Milline tegu on see, mis võib karistuse kaasa tuua? 1
See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: 1. Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2. Haldusvastutus järgneb väärteole, selle ülesastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3. Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilülesastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel.3 4. Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarülesastumisele ja seda kohaldatakse avalikus teenistuses töödistsipliini rikkumise eest. 5. Tööõiguslik vastutus järgneb töölepinguga kindlaksmääratud kohustuste mittekohase
Distsiplinaarüleastumine on tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingust tuleneva kohustuste rikkumises. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele. Õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2) Haldusvastutus järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes ka leebemate karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel võu kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisee ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. Kohaldava organi järgi: 1) Kohtulik vastutus on juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus või kohtunik.
40 Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. Kriminaalvastutusega nähakse ette kõige kärmimad karistused, kriminaalõiguslikud sanktsioonid on kõige suurema kitsendava mõjuga (ulatudes kuni eluaegse vabadusekaotuseni). Haldusvastutus järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem (kuritegudega võrreldes) ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste (lühiajalisem arest, rahatrahv) kasutamist. Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele, rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele, kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust.
või riista andmisega, takistuse kõrvaldamisega, s.t. soodusolukorra loomisega. Kuriteole kaasaaitajaks loetakse ka isikut, kes eelnevalt lubas varjata kurjategijat, vahendit või kuritegelikul teel saadut. Kuriteo varjamine Kuriteo toimepannud isiku, teo toimepanemise vahendi või riista või kuritegelikul teel saadu eelnevalt mittelubatud varjamine toob kaasa kriminaalvastutuse juhul, kui tegemist oli I astme kuriteoga. Kriminaalvastutusele eelnevalt mittelubatud varjamise eest ei võeta abikaasat, vanemaid, lapsi, lapsendajaid, vendi, õdesid, vanavanemaid ning lapselapsi. Samad reeglid, mis käivad mittelubatud varjamise kohta, käivad ka mitteteatamise kohta. Karistus Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes. Seda tehakse kohtuotsuse alusel
kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes. 4) Tööõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu Seisneb tööõiguslpeingust tulenevate kohustuste rikkumises. // Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus Hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2) Haldusvastutus Järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise vastutuse liigitamine juriidilist vastutust kohaldava organi järgi: 1) Kohtulik vastutus Seda kohaldab kohus või kohtunik
3) Tsiviilõigusrikkumine – Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes. 4) Tööõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu – Seisneb tööõiguslpeingust tulenevate kohustuste rikkumises. // Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus – Hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2) Haldusvastutus – Järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus – Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise vastutuse liigitamine juriidilist vastutust kohaldava organi järgi: 1) Kohtulik vastutus –
lõikes. Sisuliselt on need enamvähem samased mõlemas seaduses, so teo tegemise korduvalt (jätkuv kuritegu), isikute grupi poolt, suures ulatuse või väljapressimisega (vt tabel 2 vastavalt VÕTMINE lg 2 p 1,2,3 ja 4) altkäemaksu võtmise puhul ning altkäemaksu andmise puhul korduvus või isiku poolt, kes on varem sellise teo eest karistatud (vt tabel 2 vastavalt ANDMINE lg 2 p 1 ja p 2)80. Kuigi karistusseadustik näeb ette kriminaalvastutuse ka juriidilistele isikutele, siis on hea meel tõdeda, et karistusregistri andmetel ajavahemikul 1992 kuni 2005 ei ole neid sellise teo eest karistatud. 80 Võrdlev kirjeldus kriminaalkoodeksiga peatükis OSALEJAD TEOS 48 Joonis 2 Võtmine Andmine Aasta LG.1 LG.1 LG
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigus...
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku p...
4)tööõiguse rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel. 4)Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. 73. Mida hõlmab riigiõigus?
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib men...
Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: o Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. Kriminaalvastutusega nähakse ette kõige kärmimad karistused, kriminaalõiguslikud sanktsioonid on kõige suurema kitsendava mõjuga (ulatudes kuni eluaegse vabadusekaotuseni). o Haldusvastutus järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem (kuritegudega võrreldes) ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste (lühiajalisem arest, rahatrahv) kasutamist. o Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele, rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. o Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele, kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust.
(sanktsioon). Dispositsioon on haldusõigusnormi struktuuri keskne lüli, mis määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab. Sanktsioon näeb ette normiga kehtestatud käitumiseeskirja rikkumise eest teatud sunniabinõu. Enamlevinud haldusõigusnormide sanktsioonideks on distsiplinaar- või haldusvastutuse vahendid. Teatud juhtudel võidakse haldusõigusnormi rikkumise korral ette näha ka kriminaalvastutuse vahendeid. Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Näiteks võivad normis sisalduvad asjaolud anda subjektile õiguse oma õiguste realiseerimiseks. Haldusõigusnormi elemendid ei tarvitse olla esitatud kõik koos ühes õigusaktis. See tähendab seda, et norm (selle elementide kirjeldused) võib paikneda erinevates aktides. Näiteks hüpotees ja dispositsioon on ühes õigusaktis, sanktsioon teises. Nii on liiklus-, tuleohutus-, avaliku korra jne
(sanktsioon). Dispositsioon on haldusõigusnormi struktuuri keskne lüli, mis määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab. Sanktsioon näeb ette normiga kehtestatud käitumiseeskirja rikkumise eest teatud sunniabinõu. Enamlevinud haldusõigusnormide sanktsioonideks on distsiplinaar- või haldusvastutuse vahendid. Teatud juhtudel võidakse haldusõigusnormi rikkumise korral ette näha ka kriminaalvastutuse vahendeid. Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Näiteks võivad normis sisalduvad asjaolud anda subjektile õiguse oma õiguste realiseerimiseks. Haldusõigusnormi elemendid ei tarvitse olla esitatud kõik koos ühes õigusaktis. See tähendab seda, et norm (selle elementide kirjeldused) võib paikneda erinevates aktides. Näiteks hüpotees ja dispositsioon on ühes õigusaktis, sanktsioon teises. Nii on liiklus-, tuleohutus-, avaliku korra jne
Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes. 4) Tööõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu Seisneb tööõiguslpeingust tulenevate kohustuste rikkumises. // Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus Hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2) Haldusvastutus Järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise vastutuse liigitamine juriidilist vastutust kohaldava organi järgi: 1)
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
Pagulasseisundi konventsiooni artikli 31 lg 1 näeb ette, et kui pagulane on saabunud riiki otse territooriumilt, kus tema elu või vabadus on olnud ohus konventsiooni artiklis 1 käsitletud põhjustel, ei kohaldata karistust ebaseadusliku riiki sisenemise eest, kui pagulane viivitamata teatab endast ametiasutusele ning põhjendab riiki loata sisenemist või seal viibimist. Konventsiooni artiklis 1 sätestatakse ,,pagulase" mõiste. Karistusseadustiku § 258 näeb ette kriminaalvastutuse Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest. Karistusseadustiku kohaselt karistatakse üksnes õigusvastase teo eest ning õigusvastasuse võib välistada ka mõni rahvusvahelise konventsioon või rahvusvahelise tava. Õiguskantsler leidis sarnaselt kohtutele, et pagulasseisundi konventsiooni artikli 31 lõikes 1 sätestatud tunnuste esinemist saab käsitleda õigusvastasust välistava asjaoluna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
