1 Junior Achievementi Arengufond _b__ 4. Ainuomanikufirmad on - a. asutamise seisukohalt keerukad ja kulukad. b. piiramatu vastutusega firmad. c. firmad, millel on üle ühe omaniku. d. ettevõtte organisatsioonivormid, mida enamasti rakendavad suured firmad. __a_ 5. Üks partnerettevõtte eelis on see, et a. kaasomaniku lisandumine toob firmasse kapitali juurde. b. iga kaasomaniku vastutus on piiramatu. c. kaasomanikud saavad omavahel hästi läbi. d. ettevõte jätkab oma tegevust ka kaasomaniku surma korral. _b__ 6. Paul ostis hiljuti tuntud jäätisefirma ühe müügikoha. Ta ostab oma seadmed ja varustuse sellelt firmalt ja maksab talle nime kasutamise eest. Tema ettevõte on näide a. kooperatiivi kohta. b. frantsiisi kohta. c. mittetulundusühingu kohta. d. mitte ühestki ülalnimetatust. __c_ 7
1 Junior Achievementi Arengufond b 4. Ainuomanikufirmad on a. asutamise seisukohalt keerukad ja kulukad. b. piiramatu vastutusega firmad. c. firmad, millel on üle ühe omaniku. d. ettevõtte organisatsioonivormid, mida enamasti rakendavad suured firmad. d 5. Üks partnerettevõtte eelis on see, et a. kaasomaniku lisandumine toob firmasse kapitali juurde. b. iga kaasomaniku vastutus on piiramatu. c. kaasomanikud saavad omavahel hästi läbi. d. ettevõte jätkab oma tegevust ka kaasomaniku surma korral. d 6. Paul ostis hiljuti tuntud jäätisefirma ühe müügikoha. Ta ostab oma seadmed ja varustuse sellelt firmalt ja maksab talle nime kasutamise eest. Tema ettevõte on näide a. kooperatiivi kohta. b. frantsiisi kohta. c. mittetulundusühingu kohta. d. mitte ühestki ülalnimetatust. A 7
OSTUEESÕIGUS Mõiste Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. § 256. Ostueesõiguse mõiste (1) Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. (2) Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. (3) Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa Eristatakse: 1) Võlaõiguslikku ostueesõigust ( vt VÕS § 244 lg 1 jj) – põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnerid 2) Asjaõiguslikku ostueesõigust – seatakse üksnes kinnisasja koormamiseks kas konkreetse isiku või kinnisasja igakordse omaniku suhtes (AÕS § 256) Võlaõiguslik ostueesõigus: 1. Põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnereid 2. Esemeks võivad olla nii kinnis- kui vallasasjad kui ka õigused 3
Ei ulatu: päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud Hüpoteegiga on tagatud: põhinõue, kõrvalkulud ning menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Hüpoteegi ese Hüpoteegiga saab koormata kinnisasja(maatükk). Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa (teiste kaasomanike nõusolekut selleks ei ole vaja). Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast.Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestus- ja korterihoonestusõigust, korteriomandit.Hüpoteegi võib seada ka ühishüpoteegina (vt AÕS §359 jj). St. hüpoteek seatakse mitmele kinnisasjale Hüpoteegipidajaksvõib olla (teatud) füüsiline või juriidiline isik (mitte teise kinnisasja igakordne omanik).
õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pant on vallaspant või kinnispant. 40. Hüpoteek (mõiste, ulatus) Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. 41. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused Koormatud kinnisasja omanik võib hüpoteegi seada enda kasuks. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega
Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisaja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav. 8.12 Mis on ostueesõigus ja kuidas seda seatakse? (1) Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. (2) Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. (3) Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus. 8.13 Mis on pant ja millised on pandi liigid? Pandiõigus annab võlausaldajale, kelle kasuks on see seatud võimalusel nõuda oma rahaliselt hinnatavate nõete
lepinguga ei ole sätestatud teisiti. (3) Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. (4) Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Valdamine ja kasutamine Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Nt kui üle 2 kaasomaniku (arvuline enamus), kellele kuulub ½ kaasomandist, soovivad muuta kaasomandi kasutuskorda, aga teised kaks kaasomanikku, kellele kuulub samuti ½ kaaosomandis olevast asjast, siis otsust vastu võtta ei saa. Seega peab olema täidetud isikuline kaasomanike enamus ja ka mõtteliste osade enamus, et võtta vastu enamuse otsuseid. Valdamine ja kasutamine Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
- Omandi jagamisel ainuomaniku poolt võõrandamiseks - Vallasasja puhul ka juhuslikult (nt ühinemine) - Jur.isiku lõpetamisel (jur.isiku kapitali sissemaksete puhul ei teki, sest siis jur.isiku vara) - Korteriomandite lõpetamisel - Igamisel, leiu ja ümbertöötamise puhul Valdamine ja kasutamine Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Nt kui üle 2 kaasomaniku (arvuline enamus), kellele kuulub ½ kaasomandist, soovivad muuta kaasomandi kasutuskorda, aga teised kaks kaasomanikku, kellele kuulub samuti ½ kaaosomandis olevast asjast, siis otsust vastu võtta ei saa. Seega peab olema täidetud isikuline kaasomanike enamus ja ka mõtteliste osade enamus, et võtta vastu enamuse otsuseid. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
avalikustada, siis seda summat dokumendile ei kanta. 8. Laeva koormamine piiratud asjaõigusega (laevahüpoteek). Laevahüpoteegi mõiste (1) Laeva võib laevahüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks laevahüpoteek on seatud (hüpoteegipidaja), on õigus laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud laeva arvel. (2) Osa laevast (laevaosa) võib koormata eraldi laevahüpoteegiga, kui see on kaasomaniku osa. Osa kaasomaniku osast ei või laevahüpoteegiga koormata. (3) Laevahüpoteek ei eelda tagatavat nõuet. Laevahüpoteegi tekkimine (1) Laevahüpoteek tekib kande tegemisega laevakinnistusraamatusse. (2) Hüpoteegi kandmiseks laevakinnistusraamatusse on vaja omaniku ja hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud kokkulepet hüpoteegi seadmise kohta. 9. Merinõude mõiste. § 781. Merinõude mõiste Merinõue on nõue, mis tuleneb: 1) laeva toimimisest tingitud varakaotusest või -kahjustusest;
materjali omanikule, kui ei saa muutjale, peab tasuma materjali eest. Vilja omandamine peaasja omanik saab ka vilja. Ühendamine peaasja omanik; vallasasi + vallasasi; vallasasi + kinnisasi; kinnisasi + kinnisasi. Tuletatud omand rajatud eelmise omaniku õigusele. Traditio asja üleandmine või asjast loobumine tahtega üle anda omandiõigus. Üle anda saab omanik ise. Samuti on selliseks viisiks juhus, kui kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku või pärijate vahel. Piirangud omanik ei saa jätta arvestamata naabreid, üldiseid huve. Kaitse omaabi; possessoorsed valdushagid faktilise olukorra ennistamine, petitoorsed hagid taotletakse omandiõiguse tunnustamist omandihagi puhtal kujul; omanik kaitseb ennast teise väidetava omaniku eest; actio publicana. PANT kohustuse täitmise kindlustamiseks. SERVITUUDID reaal- ja isiklikud. Obligatsioonid Õigussuhe, mille alusel üks on õigustatud teiselt midagi nõudma
nõudnud selle eest tasu, sai kolleegiumi arvates eeldada, et abikaasadel oli vaikiv kokkulepe asja tasuta ainukasutuseks seni, kuni teine abikaasa esitas nõude ainukasutuse tõttu kasutuseelise hüvitamiseks või abikaasadele ühiselt kuuluva kasutuseelise jagamiseks ja oma osa saamiseks. Ühisomandi puhul ei saa siiski kasutuseeliste ulatust kindlaks teha ja kasutuseeliste hüvitamist nõuda sarnaselt kaasomandile, s.o kaasomaniku mõtteliste osade järgi. Kuna ühisomandi puhul ei ole abikaasade osad ühises asjas määratud, peab kohus abikaasa kui ühisomaniku kasutuseelise väärtuse määramisel mh arvestama asjaolu, et abikaasadel on ühisomandi tõttu ühine jagamatu õigus kogu asja kasutada ning saada esemest ühiselt kasu, sh kasutuseelist TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kolleegiumi hinnangul on ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus
muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel, nõuab asja reaalosa koormamiseks kõigi kaasomanike kokkulepet. Asja reaalosa koormamine koormab asja ja mõjutab kõigi kaasomanike õigusi asja suhtes. - 13. Kaasomandis oleva asja kasutuskorra kokkuleppe ja selle koormamise kokkuleppe kohta märgib kolleegium veel järgmist: ainuüksi sellest, et kaasomanikud on kokku leppinud ühise asja valdamise ja kasutamise, ei järeldu, et kaasomanikud on kokku leppinud kaasomaniku õiguses koormata tema valduses ja 1/67 kasutuses olevat asja või selle reaalosa. Küll võib kaasomanike kokkulepe valdamise ja kasutamise kohta sisaldada kaasomaniku õigust asja või selle reaalosa koormata. Kohtud on käsitlenud ja apellatsioonikohus leidnud vaid seda, et hageja pole tõendanud, et ehitise kaasomanikud ei ole kasutuskorra kokkulepet sõlminud.
Kaasomanikule kuulub asja majandamisest saadav loodus- ja õigusvili proportsionaalselt tema osale omandis. Kaasomandi puhul kuulub igale kaasomanikule teatud osa ühisest valdamis-, kasutamis- ja käsutamiseõigusest, kusjuures asja valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub asja valdamine-kasutamine enamuse otsuse kohaselt kaasomanike häälteenamusega kellele kuulub ka mõtteliste osade enamus. Enamuse otsusega ei tohi vähendada kaasomaniku õigust viljadele, kaasomandis oleva asja või selle reaalosa käsutamiseks on vaja kõigi kaasomanike nõusolekut, kaasomanikul on õigus oma mõtteline osa võõrandada või nõuda kaasomandi lõpetamist või reaalosa eraldamist. Kui ühise asja kasutus ei ole kindlaks määratud, on kaasomanikel õigus kasutada asja selliselt et sellega ei takistata teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul ei ole õigust kasutada teiste kaasomanike suhtes valduse kaitse sätteid
❏ AÕS § 63 - eelmärke kustutamise nõue. V loeng OMAND: 1. Ainuomand 2. Ühine omand - ÜHINE OMAND: 1. Kaasomand - situatsioon, milles ühel asjal sama ajal on 2 või enam omanikku, mis on konkreetselt määratud. Selline omand tekib pärimisel, mitmele isikule vara tagastamisel või ühe kinnistu ostmisel mitme isiku poolt. IGA OMANIK SAAB SELLE OMANDI OSA KÄSUTADA JA VABALT MAHA MÜÜA, POLE VAJA TEISE KAASOMANIKU KÄEST LOA KÜSIDA. Kaasomandiosade kohta kinnistusraamatu avamisel lähtutakse sellest, et tavalise kaasomandi osade kohta võib, korruseomandi kohta aga peab kinnistusraamatu avama. 2. Ühisomand - kaasomandist veelgi isiklikum omandisuhe ja see eksisteerib vaid seaduses toodud juhtudel. Ühisomand tekib näiteks abikaasadel, kelle varaliste suhete liigiks on varaühisuse varasuhe, vara suhtes, mille nad abielu kestel omandavad (välja
Condominium - kaasomandiõigus Acquisitio originaria – esialgne omandamine Acquisitio derivativa – tuletatud omandamine Occupatio – mitte kellegile kuuluva asja vallutamine Usucapio – igamine (asja omandamine selleks ettenähtud valdamistähtaja möödumisel) Titulus – pealkirjastatud peatükk Bona fides – heausklikkus Specificatio - ümberkujundamine Accessio – omandamise viis, mis toimub mitme asja ühendamisel Adiudicatio – juhtum, kus kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku või pärija vahel Rei vindicatio – omandi valdusesse tagasinõudmine Actio negatoria – hagi, millega omanik kaitseb ennast mõne teise isiku väite vastu Fiducia – võlgnik andis asja võlausaldajale omandiks, tingimusel see võlgnikule võla tasumisel tagastada Pignus – asi anti faktiliseks pidamiseks võlausaldajale Hypotheca – pant, millega jääb võlgnikule omandiõigus ja asja valdus Servitus – õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks
Iga omanik võib käsutada teatud osa, mis ei ole asja reaalosaks. Kaasomandi puhul tasub arvesse võtta · kaasomanikule kuulub kindlaksmääratud mõtteline osa ühisest asjast · kaasomanikel on võrdsed õigused ja kohustused · kaasomandis olevat asja kasutatakse kaasomanike vahelise kokkuleppe põhjal või kaasomanike enamuse otsuse alusel · kaasomandit saab omanike kokkuleppel lõpetada Kaasomandi mõttelise osa väljatoomine on vajalik selleks, et muuta kaasomaniku osa käibevõimeliseks. Kui kaasomanike osad ei ole määratud, siis eeldatakse, et kõigi kaasomanike mõttelised osa on võrdsed. See eeldus on ümberlükatav. Kaasomanik võib oma mõttelist isa vabalt, ilma teiste kaasomanike käest luba küsimata käsutada nii nagu ainuomandit. Selline kaasomaniku õiguspositsiooni iseseisvaks ja käibevõimeliseks muutmine on majanduslikust sseisukohast olulise tähtsusega, kuna seetõttu muutub võimalikuks
või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. (3) Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. (4) Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Valdamine ja kasutamine Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Nt kui üle 2 kaasomaniku (arvuline enamus), kellele kuulub ½ kaasomandist, soovivad muuta kaasomandi kasutuskorda, aga teised kaks kaasomanikku, kellele kuulub samuti ½ kaaosomandis olevast asjast, siis otsust vastu võtta ei saa. Seega peab olema täidetud isikuline kaasomanike enamus ja ka mõtteliste osade enamus, et võtta vastu enamuse otsuseid. Valdamine ja kasutamine Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
50)Eestis on ravikindlustus enamlevinud tervisekindlustuse vorm. 51)Ettevõtlus ei ole kunagi riskivaba. 52)Meie tänapäevane majandus erineb palju aastatetagusest.Selle muutuste põhjuseks on et ettevõtjad leiutasid või avastasid turu jaoks uusi kaupu. 53)Usaldusühingul on vähemalt üks täisosanik ja teine piiratud vastutusega omanik. 54)Ainuomanikufirmad on piiramatu seisukohalt keerukad ja kulukad. 55)Üks partnerettevõtte eelis on see,et kaasomaniku lisandumine toob firmasse kapitali juurde. 56)Paul ostis hiljuti tuntud jäätisefirma ühe müügikoha.Ta ostab oma seadmed ja varustuse sellest firmalt ja maksab talle nime kasutamise eest.Tema ettevõte on näide frantsiisi kohta. 57)Junior Achievementi Arengufond on näide mittetulunduseorganisatsiooni kohta. 58)Suures aktsiaseltsis on omandus ja juhtimine lahutatud. 59)Aktsiaselts võib olla kohtus hageja ja kostja ning võib sõlmida lepinguid.
omandis - tähtajaline õigus, teda võib seada kindlaks tähtajaks (mitte rohkem kui 99 aastaks) - on tasuline 5.Ostueesõigus Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele - võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks - võib koormata kin.asja mõttelist osa, kui see on kaasomaniku osa - võib tekkida seaduse või tehingu alusel - ei ole üleantav - kehtib senikaua, kuni kehtib vastav seadus Näiteks, kui omanik on müünud asja kolmandale isikule, peab ta ostueesõigust omavale isikule teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja tema sisust Piirangud: · ei saa teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui asi suundvõõrandatakse
Kodune ülesanne Vasta küsimustele oma sõnadega, viita seaduse sättele ja too juurde ka näiteid (üks, kaks). 1. Mis on õigussüsteem ja õigusharu? Õigussüsteem on väljakujunenud õiguse teaduslik struktuur, õigusharude kaupa, selle jagunemine mingisuguseks loogiliseks süsteemiks. Näiteks jaguneb õigus avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Õigusharu on osa või kogum õigussüsteemist, mis korraldab mingisuguse kitsa ala või rühma õigussuhteid. Näiteks haldusõigus, mis reguleerib ametivõimude tegevust. 2. Nimeta 2 eraõiguse ja 3 avaliku õiguse õigusharu? Eraõigus on see osa õigusest, mis reguleerib eraisikutevahelisi õigussuhteid, näiteks pärimisõigus ja perekonnaõigus. Avaliku õiguse osapooleks on riik, kes on alati jõupositsioonil (sest loob ju seadusi, kehtestab ja kontrollib nende täitmist jne), näitena võib tuua kriminaalõiguse (riik kehtestab seadustega piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritava...
AÕS § 72 lg 5 esimesele lausele ning saavutada kohtulahendi alusel kinnistusraamatusse märke tegemine. Vajadusel võivad kaasomanikud AÕS §-de 76 ja 77 kohaselt nõuda kaasomandi lõpetamist ja kaasomandis oleva kinnisasja jagamist nt korteriomanditeks. AÕS § 74 lg 1 - kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. AÕS § 72 lg 2 - ei või enamuse otsusega vähendada kaasomaniku osale vastavat tulu, AÕS § 76 lg 2 - võib aga üksnes kokkuleppel välistada kaasomaniku kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse. Riigikohus on leidnud, et kokkuleppel saavad kaasomanikud kõrvale kalduda ka AÕS § 75 lg-st 1 (Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi) sõlmida seadusest erineva kokkuleppe kulutuste kandmise kohta
Üleandja näitab asja kaugelt. NT: krundi piire eemalt b. Traditio symbolica. Võõrandaja annab omandajale üle vahendid kuidas asja kätte saada. c. Brevi manu traditio-lühikese käega üleandmine.käest-kätte andmist vaja pole, sest üleandmisele kuuluv asi on juba omandaja käes. NT:omanik müüb üürikule selle kätte varem juba antud maja. d. Adiudicatio- kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku v pärija vahel. ORGINAALSED OMANDAMISVIISID: 1. Occupatio- asja haaramine, vallutamine tahtega seda endale saada. Vallutada saab mitte kellelegi kuuluvat eset: a. Res nullius-asi , mille pole omanikku (metsloomad, linnud, kalad) b. res derelicta- asi, mis on omaniku pool thüljatud, ära visatud. c. Res derelicta- peremeheta asja saab valdusesse võtja endale d. Occupatio bellica- sõjasaagi omandamine e
Sarnaselt hüpoteegiga saab kanda ühele ja samale esemele mitu registerpanti, järjekoht määratletakse registrisse kandmise ajaga Vastavalt AÕS § 298 kohaldatakse registerpandile ka hüpoteegi kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Registerpandi esemed on: registrisse kantud ja avalike andmetega ja seaduses sätestatud korras peetavad Asjad, Õigused, Asjade kogumid (kommertspandi ese) *Mõttelist osa asjast või õigusest saab pantida Vaid siis, kui see on kaasomaniku osa Ühisomandis olevat asja saab pantida vaid tervikuna Registerpant võidakse seada täpsemalt (registerpandi ese): Riiklikult registreeritud nn intellektuaalse vara vormid (registrid sätestatud vastavates eriseadustes, nt patendiseadus, kaubamärgiseadus, tööstusdisaini kaitse seadus jne):-Patendid- Kaubamärgid-Tööstusdisaini lahendused-Kasulikud mudelid-Sordid-Mikrolülituste topograafiad- Geograafilised tähised
kinnistusraamatusse). C2 on aga eriõigusjärglane (ka kinnistusraamatusse kantud), ta ei omanda C subjektiivseid õigusi, järelikult ei lähe see leping talle üle. C 2 on saanud lepingupooleks AÕS § 79 lg 2kohaselt. KAS SEE KOHUSTUS KEHTIB B2 JA C 2 VAHEL? (nad on õigusjärglased) ei kehti, kuna C2 ei olnud sellist kohustust endale võtnud pärast ostmist 1.1.1 Kinnisasi (+) 1.1.2 Kaasomanike vaheline kokkulepe (+) 1.1.3 C2 peab olema kaasomaniku õigusjärglane (+) - ta on eriõigusjärglane 1.1.4 Märkus (AÕS § 63 lg 1 p 4) (+) Märkus mis on kinnistus raamatusse kantud. AÕS § 79 lg 2 - kokkulepe. Ainult need, mis on numbrite kaupa välja toodud võib kinnistusraamatusse kanda. Võib kanda kaasomanike vahelisi kokkuleppeid. Kuna on kantud sisse ainult kelder, siis keldri kokkulepe kehtib. 2. Kohustuse rikkumine (+) 3. VÕS § 108 lg 2 p 1-4 3.1 Kas kohustuse täitmine on võimatu? 3
korterihoonestusõigusteks, mis koosneks reaalosast ehitise ainuomandis olevale eluruumile või mitteeluruumile ja mõttelisest osast ehitise kandvatest konstruktsioonidest ning hoonestusõigusest. 3.4.5. Ostueesõigus Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega, mida võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kinnisasja mõttelist osa võib OE-ga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 3.5. Kinnispant 3.5.1. Hüpoteegi sisu Kinnisasja võib hüpoteegiga kooramta selliselt, et isikule, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek on rahalise nõude tagamise vahend. Hüpoteegi seadmiseks sõlmitav AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta
Seatakse pant ettevõtja kogu vallasvarale seaduses märgitud ulatuses ilma et ta annaks ära vara valdust. Õiguse pantimine kujutab endast tagatise liiki. Õiguse pantimiseks on vaja pantija ja pandipidaja vahelist kokkulepet pandi seadmise kohta, kirjalikus vormis. Kinnispant ehk hüpoteek Isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud, on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Ka kinnisasja mõttelist osa saab koormata hüpoteegiga, kuid ainult siis kui see on kaasomaniku osa. Samas ei või hüpoteeki seada ainult kinnisasjareaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast. Hüpoteeki võib käsitlena suhtena, milles osaleb kolm subjekti: Hüpoteegipidaja on isik, kelle kasuks on hüpoteek seatud kinnistusraamatusse(seal peab ka näitama hüpoteegisumma). Tema ja võlgniku vahel ei pea olema tekkinud võlaõiguslikku suhet. Võlausaldajaks on hüpoteegipidaja, kellele kuulub hüpoteek
o Tuletatud omandamine- omandaja omandiõigus on rajatud eelmise omaniku õigusele, omandaja on eelmise omaniku õigusjärglane. Nt keegi omandab ostu teel teiselt isikult mingi asja ja see antakse üle. Tuletatud omandamise viisid: o Traditio- asja üleandmine tahtega üle anda omandiõigus, üldreeglina ainult omanik ise, vormivaba. o Adiudicatio- kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku või pärija vahel Omandiõiguse kaitse: o Possessoorsed(valdus) hagid- faktilise olukorra jaluleseadmine o Petitoorsed hagid- omanik taotleb omandiõiguse tunnustamist: 1) Rei vindicatio- omandihagi puhtal kujul, kaitse kõigi kolme omandiõiguse tunnuse vastu 2) Actio negatoria- omanik kaitseb ennast mõne teise isiku väite vastu omandiõiguse kohta(õigus kasutada ja käsutada)
Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 80. Ostueesõigus Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõigusega võib koormata ka kinnisasja mõttelist osa, kuid ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Ostueesõiguse võib seada teatud isikule või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta seda tegemata (täita
laevahüpoteek Kinnispandiõigustest tunneb Eesti õigus ainult ühte liiki mis jaguneb alaliikideks: 1. hüpoteek: - tavaline hüpoteek (võõrhüpoteek) - omanikuhüpoteek - ühishüpoteek - kohtulik hüpoteek 215. Mis on hüpoteek? Isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidaja), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele koormatud kinnisasja arvel. Hüpoteek on valduseta pandiõigus. 216. Mida saab hüpoteegiga koormata? Hüpoteegiga saab koormata kinnisasja, samuti kaasomaniku mõttelist osa tervikuna. Koormata saab ka korteriomandit, kuid koormata ei saa ainult selle reaal- või mõttelist osa. Riigile kuuluvat maad saab hüpoteegiga koormata kas Vabariigi Valitsuse või Riigikogu komisjoni otsusel. Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestusõigust, kuid teatud juhtudel on vaja omaniku nõusolekut. 217. Kuidas hüpoteek tekib ja lõpeb? Hüpoteek tekib üldises korras. Tekkimiseks on vaja notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet
täpsustada tuleks ettepanekut laste elukoha kohta, elatisest ei ole üldse vaja rääkida, hageja ei ole nõudnud (dispositiivsuse printsiip!) vana seadustik nõudis ka ühisvara nimekirja hagiavalduse sisu: TsMS § 364(?) 200. par 377. 202. H esitas hagi K vastu õiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja tekitatud kahju eest hüvitise saamise õiguse tunnustamiseks. Hagis nõudis H, et K kõrvaldaks Tartus Piiri 408 elamus ilma hageja kui kaasomaniku kooskõlastuseta tehtud lammutus- ja ümberehitustööd, ennistaks rikkumiseelse olukorra ja tunnustataks õigust saada kostjalt tasu 12,95 m2 kasuliku pinna kasutamise eest. Hagi tagamiseks palus hageja keelata kostjal kõik tehingud kinnisasja mõttelise osaga. Hagi eesmärgiks on ka Piiri 408 kinnistu kasutuskorra kandmine kinnistusraamatusse. Kas taotlus on põhjendatud? Saaks hagita menetluses § 475 lg 1 p 13.
laevahüpoteek Kinnispandiõigustest tunneb Eesti õigus ainult ühte liiki mis jaguneb alaliikideks: 1. hüpoteek: - tavaline hüpoteek (võõrhüpoteek) - omanikuhüpoteek - ühishüpoteek - kohtulik hüpoteek 215. Mis on hüpoteek? Isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidaja), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele koormatud kinnisasja arvel. Hüpoteek on valduseta pandiõigus. 216. Mida saab hüpoteegiga koormata? Hüpoteegiga saab koormata kinnisasja, samuti kaasomaniku mõttelist osa tervikuna. Koormata saab ka korteriomandit, kuid koormata ei saa ainult selle reaal- või mõttelist osa. Riigile kuuluvat maad saab hüpoteegiga koormata kas Vabariigi Valitsuse või Riigikogu komisjoni otsusel. Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestusõigust, kuid teatud juhtudel on vaja omaniku nõusolekut. 217. Kuidas hüpoteek tekib ja lõpeb? Hüpoteek tekib üldises korras. Tekkimiseks on vaja notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet
460 - Sisustus ja kunstitööd 470 – Kõrvalkulud 490 - Muud kinnistu uuendamise ja muutmisega seotud tegevused. 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA Kinnisvara korrashoid. Käsiraamat omanikule. Tallinn, EKHHL, 2001, lk. 44 – 51. 7.1. Majanduskava koostamise alused Kinnisvaratööga seotud tulude ja kulude planeerimine eeldab konkreetse kinnistu majandamiseks eelarve koostamist. Kui kinnisvaratöö objektiks on korterelamu, mille korteriomandid on mitme kaasomaniku omanduses, siis peavad korteriomanikud kinnitama kalendriaasta majanduskava. Esitatavad nõuded tulenevad alljärgnevate seaduste sätetest: Asjaõigusseadus - §70 Ühine omand; §75 Koormatiste ja kulutuste kandmine; Elamuseadus - §6 Omaniku kohustused eluruumi korrashoiul; §13 Korteriomanditeks jagatud elamu majandamine; Korteriühistuseadus - §15 Majandustegevuse aastakava ja majandus-aasta aruanne; §15` Majandamiskulud;
Üleandja näitab asja kaugelt. NT: krundi piire eemalt b. Traditio symbolica. Võõrandaja annab omandajale üle vahendid kuidas asja kätte saada. c. Brevi manu traditio-lühikese käega üleandmine.käest-kätte andmist vaja pole, sest üleandmisele kuuluv asi on juba omandaja käes. NT:omanik müüb üürikule selle kätte varem juba antud maja. d. Adiudicatio- kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku v pärija vahel. ORGINAALSED OMANDAMISVIISID: 1. Occupatio- asja haaramine, vallutamine tahtega seda endale saada. Vallutada saab mitte kellelegi kuuluvat eset: a. Res nullius-asi , mille pole omanikku (metsloomad, linnud, kalad) b. res derelicta- asi, mis on omaniku pool thüljatud, ära visatud. c. Res derelicta- peremeheta asja saab valdusesse võtja endale d. Occupatio bellica- sõjasaagi omandamine e
vastavalt nende hüpoteekide järjekohtadele, kusjuures järgenevl järjekohal asuv nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal asuva nõude rahuldamist. 126. Mis on ühishüpoteek ja mis on kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. 127. Mida reguleerib Võlaõigusseadus?
hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. 179. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste. (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad (AÕS § 359). Kohtuliku hüpoteegi mõiste. (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue (AÕS § 363). VÕLAÕIGUS 180
hüpoteekide järjekohtadele, kusjuures järgenevl järjekohal asuv nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal asuva nõude rahuldamist. 184. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. 69
annaabi.ee 
