Haldusorgani tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse haldusorgani pädevus, õigused ja kohustused, samuti alluvus. Kui haldusorganil ei ole põhikirja, peavad tema pädevus, õigused ja kohustused olema sätestatud seadusega. Avaliku halduse kandjad on õigusvõimelised, neil on küll õigusvõime, kuid puudub teovõime. Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused). Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ peab vastama teatud tingimustele, nendeks on: Tunnused: 1) ta peab olema varustatud avaliku võimu volitustega ja omama
Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn
Eestis kohtud ei loo õigust, vaid rakendavad ja mõistavad õigust. Siiski on kohtupraktikal, eriti Riigikohtu lahenditel, oluline roll õigusallikate tõlgendamisel, seostamisel ja õiguslünkade täitmisel. Halduseeskirjad ja haldusesisesed juhendid (ei ole haldusõiguse allikad, sest pole faktilist välismõju): haldusorganile siduv üldisi käitumisreegleid sisaldav õigusakt, mille eesmärgiks on reguleerida halduskandja internseid küsimusi. Kuulub halduse siseõigusesse Haldusekandja Põhimõtteliselt võib haldusekandjaks olla iga isik, kellele haldusülesandeid on täitmiseks antud, seega nii avalik-õiguslik juriidiline isik (praktikas kõige olulisemad) kui ka eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik. Õigusteooriasjagatakse avalik-õiguslikud juriidilised isikud kolme põhiliiki: avalikõiguslikeks korporatsioonideks, avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ja õigusvõimelisteks asutusteks. Otsene riigihaldus
täitmäst neist eriliselt puudutatud isikute poolt omavalitsusüksustes, mis on vahetu riigihalduse süsteemist institutsionaalselt iseseisvad, kuid riigi koosseisus. Kõrvuti ministeeriumidest lähtuva haru-e ametkondliku haldusega kujutab omavalitsus endast teist olulist haldusorganisatsiooni tüüpi, mis eritunnuste alusel eristub vahetust ja kaudset riigihaldusest. Omavalitsuse mõistesse kuuluvad järgmised tunnused: 1. Avaliku halduse ülesannete täitmine 2. Avalik-õigusliku haldusekandja-avalik-õigusliku juriidilise isiku(omavalitsusüksuse) olemasolu 3. Iseseisvus(ainuvastutus)-kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ülesandeid täita 4. Nende isikute osalus avalike ülesannete täitmisel, keda need ülesanded eriti puudutavad(nt Ülikooli puhul asjaomasteks isikuks, keda täidetavad ülesanded puudutavad, professotrid, üliõpilased jt).Puutumus eri haldusülesannetega võib
1)haldusakt 2)haldusleping 1)Faktiline käitumine 2)Teated 3) Tõestamistoimingud 1.1Üldakt 1.2Üksikakt Õigustoimingud seisnevad uute käitumisnormide kehtestamises, seni kehitvate reeglite muutmises/tühistamises. Eesmärgistatud otsus, eesmärk seni kehtinud olukorra muutmine vajadus võib tekkida sellest et ei ole käitumisreegleid või ei sobi enam. Sagedaseim : haldusakt (vaja ühte tahteavaldust, suhe mis tekib tahteavaldusel koosneb ikkagi kahest subjektist 1) aktiandja - haldusekandja organ(riik) 2) normiadressaat e isik kellele akt on suunatud) . Akti eesmärgiks on halddussuhte subjektiringi määratlemine. haldussleping ( kaks vähemalt kattuvat tahteavaldust). Haldusaktil on reguleerimise esemeks on avaliku halduse mingisuguse suhete valdkond, viis või iseloom võib olla erinev, võib olla kohustav / keelav / lubav. Kohustav - tagatud riikliku sunniga. Haldusakt võib realiseeruda erineval moel
omavalitsusliigid rajanevad personaalsuse printsiibil. KOV pädevus on piiritletud nii territoriaalselt kui ka esemeliselt, muude omavalitsusliikide pädevus aga üksnes esemeliselt. KOV iseloomustab universaalpädevus seaduse alusel kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Seevastu teiste omavalitsusekandjate omavalitsusõigus laieneb ette kindlaksmääratud ülesannetele. 15. Kohaliku omavalitsuse üksuse mõiste KOV üksus on iseseisev õigusvõimeline haldusüksus- haldusekandja-, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. 16. Kohaliku omavalitsuse üksuste liigid. Vallad ja linnad vastavalt PS 155 lg 1, kuid võib moodustada ka muid KOVüksusi seaduses sätestatud alustel ja korras. Seni pole seda juhtunud ja siiani toimib ühetasandiline kohalik omavalitsus. 17. Kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus KOV üksused omavad meie õiguskorras avalik-õigusliku juriidilise isiku staatust. Olulisim õigusliku staatuse väljendus on õigusvõime, s
printsiibi. (EE ei ole ühinenud). Kohalik tavaõigus: viide kohalikule tavaõigusele AÕS § 191 lg-s 1 (karjatamisservituut; pühad). KOV põhimõisted ja -seosed OV mõiste, liigid ja funktsioonid Mõiste ja liigid: teine oluline haldusorganisats tüüp, mis eri tunnuste alusel eristub vahetust ja kaudsest riigihaldusest. OV mõistes järgmised tunnused: Avaliku halduse ül-te täitmine A-õ haldusekandja – a-õ jur isiku (OVüksus) olemasolu Iseseisvus (ainuvastutavus): kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ül-d täita Nende isikute osalus avalike ül-te täitmisel, keda need eriti puudutavad. Puutumus eri haldusül-ga võib toimuda teat kindla terr raames (KOV) või olla seotud ül-te sisuga (funkts OV). Veel on kutsealade OV (advokatuur, Notarite Koda), akadeemiline OV (UT), vähemusrahvuse kultuuriOV jt. OV tunnused on:
03.2010 ... liigid (2) d) Halduse õigusliku vormi järgi e) Avaliku halduse seotuse järgi seadustega haldus on seadusele allutatud tegevus, mis toimib seaduste alusel ja nende täitmiseks (legaalsuse põhimõte) f) halduskorralduse liigitamise järgi riigi halduskorraldust võib laiemas tähenduses liigendada pädeva ühiskondliku institutsiooni (õigusvõimelise haldusekandja) järgi Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Kujunemine isiksuseks riigiks · Mina · Riik, riigipea · Tahe · Seadusandlik võim · Täidesaatev võim · Teovõime · Põhiseadus
niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. (4) Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga 54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike isikutega. Kõik juriidilise isiku tunnused: vara, sõlmida lepingud, olla kohtus pooleks jne Originaarne haldusekandja. Käsutab algset võimu. Tema eksistents ja võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. Riigil on kompetentsi jaotamise kompetents Riik täidab ise haldusülesandeid oma ametiasutuste ja haldusorganite kaudu vahetu riigihaldus ministeerium amet, inspektsioon, maavalitsus hallatav riigiasutus Riik annab teatud osa haldusülesannetest üle iseseisvatele õigussubjektidele - avalik-õiguslikele
kohustustest. Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul või juriidilise fakti toimel ja need on determineeritud haldusõigusnormidega. Võivad tekkida seadusest, määrusest, statuudist, halduslepingust, haldusaktist halduse reaaltoimingust. Haldusõigussuhted võivad tekkida riigi või mõne muu õigusvõimelise halduse kandja ja üksikisiku või kollektiivisiku vahel, ka haldusekandjate endi vahel ja haldusekandja organite vahel. Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära Esiteks, haldusõigusliku reguleerimise mehhanismile on tervikuna iseloomulikud korraldavat liiki õiguslikud vahendid, organisatsiooninormid. Teiseks, iseloomulikumad ettekirjutused, mida kohustatud subjekt peab täitma. Keelud vähem iseloomulikumad. Kolmandaks, haldusõiguslik reguleerimine eeldab, et ettekirjutused on ühepoolsed ja selles avaldub haldussuhte ühe poole tahteavaldus.
halduse valdkond 56. Avalik-õigusliku asutuse eriliik. Kultuurkapital, Haigekassa, Avalik-õiguslik sihtasutus seaduse alusel, täidab avalikke ülesandeid sihtasutuse asutaja poolt kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks ning selleks eraldatud vara abil. Alluvad riigi järelevalvele Eraõiguslik halduse kandja: Füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik Üksik avaliku võimu pädevus Notar, kohtutäitur Eesmärk halduse koormise vähendamine 57. Haldusorgan Teeb haldusekandja teovõimeliseks. Tegutseda saavad ainult inimesed, kes realiseerivad haldusekandja õigusi ja kohustusi. Haldusekandja Halduse kandja Inimesed organ Haldusorgan on seadusega või selle alusel avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik On haldusekandja pädevus, mitte isiklik pädevus Organid väljendavad haldusekandja tahate oma pädevuse piires. Organi käsutaja inimesed, kes teostavad organile antud pädevust
suunatud haldusväliste ohtude tõrjumisele, mitte haldusorganite või halduse kandjate omavahelisele kontrollile. 1 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/? page=en_vaade&op=ems&eid=93502&u=20090503093920 (03.05.2009). 2 Eelnõu § 1 lg 7: "Käesolevat seadust ei kohaldata ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel ega ühe haldusekandja poolt teise haldusekandja haldusülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel." Lg 8: "Käesolevat seadust ei kohaldata haldusorgani poolt tegevus- või muu loa väljastamise menetlusele." 1 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009
Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik. Avaliku halduse kandja on oluline, sest ei piisa üksnes õigusnormist, mis haldust õigustab või kohustab, vaja on täpselt ära määratleda ka need subjektid, kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks. Riik on eriline haldusekandja. Õigussuhete raames omandab riik avalik-õigusliku juriidilise isiku vormi. Tal on juriidilisele isikule omased tunnused. Riigil ei ole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avalik-õiguslikke haldusülesandeid oma organite kaudu. Sellepärast antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks, avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks. Seda protsessi nimetatakse detsentraliseerimiseks
Jaguneb kolmeks: Teenistuslik-, riiklik- ja sisekontroll. Teenistuslik järelvalve sisuks on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ning otstarbekuse suhtes. Riiklik järelvalve, mis seisneb asutuste, ametnike jt. instutsioonide kontrollimises ametiasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavatega subordinatsioonivahekorras. Sisekontroll kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli. Väline kontroll - kontrolli tostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Jaguneb: polii5tiline-, arvestus-, õiguskantsleri- ja kohtukontroll. Poliitilist kontrolli avaliku administratsiooni tegevuse üle teostavad nn poliitilised institutsioonid nagu parlament, erakonnad, ühendused, sh ametiühingud, ajakirjandus, aga samuti kodanikud.
sõltumata sisust. Seadus materiaalses mõttes iga üldine regulatsioon, mis kohustab või õigustab, st sisaldab õigusnormi. 51. Avaliku halduse kandja mõiste Isik, kellele on õiguskorras antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks. 52. Avaliku halduse kandjad (3) · Avalik-õiguslikud korporatsioonid, asutused, sihtasutused- nende kaudu täidetakse ülesandeid · (Riik- originaalne haldusekandja, kuna ta käsutab algselt võimu ja tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist) · (Vahel ka eraõiguslikud isikud- teatud haldusülesanded on neile delegeeritud iseseisvaks võimualaseks täitmiseks) 53. Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited
Õiguslik tähendus otsene tuginemine õiguslikes vaidlustes Ei saa hierarhiasse seada Kindla sisuga Abistavad lünkade ületamisel 69 Tutvusta haldusorgani ja haldusorgani käsutaja mõistet. Kuidas need haakuvad ametniku, ametkonna ja ametiasutuse mõistega. Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime Tegutsema on suutelised aga üksnes isikud, kes realiseerivad halduskandjate õigusi ja kohustusi Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt halduskandja organi kaudu Haldusekandja halduse kandja organ inimesed Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused) HMS § 8 Riigi keskhaldusorganid: vabariigi president vabariigi valitsus ministeeriumid ametid inspektsioonid Riigi kohahaldusorganid: maavanem Kohaliku omavalitsuse organid:
eraõiguses aktsepteeritud õigussubjektsuse. Need on aktuaalsed tänaseni ja ka siin on edaspidi lähtutud tema teooriatest. Avalik halduse kandjad on õigusvõimelised, neil on õigusvõime, kuid mitte teovõime (tegutsema on suutelised vaid inimesed, kes realiseerivad halduskandjate õigusi ja kohustusi) Haldusorgan põhjalikult läbitöötatud valdkond kaasaegne mõiste on: aluseks on eraõiguslike subjektide organid. Otseselt: õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millele on kindel pädevus (õigused ja kohustused), kuid see pädevus pole mitte tema isiklik, vaid halduskandja oma (nt vallavolikogu on valla organ ning volikogu liikmed (=organi käsutajad) kasutavad valla pädevust). Organid omavad tähtsust avalik-õiguslike juriidiliste isikute e haldusekandjate jaoks. Avalik- õigusliku juriidilise isiku puhul on ju tegemist vaid õigusterminiga. Teovõimet tal pole, selle annavad talle ta liikmed.
seaduspärasusi. Konkreetselt juhib igapäevaselt tööd .............. Vallavalitsus, mis moodustatakse ja allub ning kooskõlastab oma otsused Volikoguga. Vallavalitsus valmistab ette otsuste eelnõud ja vastutab nende täitmise eest. Kohalike omavalitsuste ( edaspidi KOV) tegevuse oluliseks õiguslikuks aluseks Eesti Vabariigis on Põhiseadus ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. KOV ei ole riigi haldussüsteemi osa, vaid iseseisev haldusekandja. Vastavalt hartale peab KOV kandma vastutust oma tegevuse eest ning sellega kaasneb elanike, juriidiliste isikute ja riigi õigus KOV-ga kohut käia, kui KOV organid on tegutsenud ebaseaduslikult või on vastav tegevusvaldkond KOV pädevusest välja arvatud või mõne teise organi pädevusse antud. KOKS § 6 on nimetatud KOV ülesanded järgnevalt: korraldada vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja
Riigiõiguse põhimõisted ja normid on kandjad täidavad haldusülesandeid. poliitiliselt ja ideoloogiliselt laetud. 43. Mis on haldusorgan, millised on haldusorgani tingimused? o Normistik ebatäielik. (killustunud). Põhiseaduse teksti deklaratiivne sõnastus. Haldusorgan on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja o Põhiseaduses vaid üldreeglid, millede täpsustamine jääb praktilisse õiguskäitumisse. kohustused). Tingimused: Rakendajal suur otsustusruum. o Peab olema varustatus avaliku võimu volitustega ja omama nende teostamiseks 8. Mille määrab kindlaks riigiõigus
Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on
tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. Haldusõiguserikkumise asja arutamine ja halduskaristuse määramine kujutavad endast samuti jurisdiktsioonilise funktsiooni teostamist haldusekandja teenistuses oleva ametiisiku poolt; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate (avalike teenistujate) distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Ka siin teostavad selleks volitatud ametnikud jurisdiktsioonilist funktsiooni. Jurisdiktsiooniline funktsioon ei ole haldusorganite peamine ülesanne. Olulisemad õigusemõistmise küsimused on seadusandja andnud ikkagi kohtu pädevusse.
tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. Haldusõiguserikkumise asja arutamine ja halduskaristuse määramine kujutavad endast samuti jurisdiktsioonilise funktsiooni teostamist haldusekandja teenistuses oleva ametiisiku poolt; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate (avalike teenistujate) distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Ka siin teostavad selleks volitatud ametnikud jurisdiktsioonilist funktsiooni. Jurisdiktsiooniline funktsioon ei ole haldusorganite peamine ülesanne. Olulisemad õigusemõistmise küsimused on seadusandja andnud ikkagi kohtu pädevusse.
kiirabi vms läbi laskmine. Selles osas on kaalutlusõigus vähenenud. 2 Haldusõigus Kevad 2011 Avaliku halduse kandja (ehk haldusekandja) on haldusülesandeid täitev avaliku võimu kandja, s.o õigussubjekt, kes on iseseisev füüsiline, avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigusvõime ja kellele on õiguskorra poolt antud õigused ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Haldusekandjateks on (liigid): - riik avalik-õigusliku juriidilise isikuna; - kohalik omavalitsus avalik-õigusliku juriidilise isikuna; - muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
vastava subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. 2.4 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega. Võib süstematiseerida väga lihtsatel alustel. Saab eristada materiaal- ja formaalõigust. Esitamise aluseks on vastava normi regulatsiooni sisu. Materiaalõiguse hulka kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid haldusekandja ja isiku vahel, kehtestavad isikutele keelde, käske, annavad neile õigusi. Formaalõigus koosneb organisatsiooni ja menetlusõigusest. Organisatsiooniõigus puudutab organeid ja nende pädevusi. Menetlusõigus käsitleb materiaalse õiguse normi rakendamist Haldusõiguse liigitamine üld- ja eriosaks. 1) Üldosa – käsitleb neid regulatsioone, printsiipe ja õigusinstituute ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kõigi haldusõiguse valdkondade jaoks
haldusõigussuhete subjektiks. Kodanike subjektiivsete õiguste maht võib olla erinev sõltuvalt vanusest, haridusest, tervislikust seisundist jms. Eesti kodanike ja välismaalaste haldusõigusvõime võib olla sama, aga võib olla ka erinev. Haldusõigussuhted võivad tekkida riigi või mõne muu õigusvõimelise halduse kandja ja üksikisiku või kollektiivisiku vahel, ka haldusekandjate endi vahel ja haldusekandja organite vahel. 2. Haldusõigussuhte sisu ja liigid Haldusõigussuhete sisu saab määratleda tema eseme kaudu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud või mida ta mõjutab. Selleks võivad olla teatud käitumine, vara, soodustused jne. Haldusõigussuhete spekter on väga lai ja mitmekesine, mistõttu puudub ka nende korrektne tüpoloogia. Võib öelda, et haldusõigussuhete esemeks saab olla kõik see, mis on õiguslikult lubatud.
alla ka teatud notari, advokaadi jms tegevusi), mitte aga Rechtsprechung (õigusemõistmine), nagu kehtiv Saksamaa põhiseadus, võib see olla üheks põhjuseks, miks teatud osa Saksa õigusteadlastest püüavad veel tänapäevalgi tõestada prokuratuuri kuulumist õigustmõistva võimu hulka. 11 C. Koller, lk 237. 12 Siinkohal ei mõelda halduse all avalikku haldust selle laiemas mõttes, vaid teatud kindlat haldusorgani tüüpi avaliku halduse organisat- siooni, täpsemalt riigi kui ühe haldusekandja koosseisus, millele üldjoontes vastab põhiseaduses kasutatav valitsusasutuse mõiste. 13 G. Zimmer, lk 269. 14 D. Jesch. Gesetz und Verwaltung. – Eine Problemstudie zum Wandel des Gesetzmäßigkeitsprinzips. Tübingen, 1961, lk 95. 15 D. Th. Tsatos. Die verfassungsrechtliche Problematik der Inkompalitibilität von Richteramt und Mandat. DRiZ 1964, lk 91 jj. 16 G. Zimmer, lk 277.
3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õ pärida aru valitsuselt, resolutsiooniõigus-õ esitada valitsusele
§2 Otsene ja kaudne riigihaldus Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. §3 Haldusorgan mõiste ja liigid 1. Mõiste Organ on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust ning muudavad sellega haldusekandja teovõimeliseks. - institutsionaalselt halduskandja koosseisus - organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus iseseisvate vajalike vahenditega (teenistujad, materiaalne baas) - kasutab oma kandja avaliku võimu volitust kandja huvides 26
Tallinn 1997, lk 58-61. 11 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusorganisatsioon I Haldusekandja Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kes on iseseisev avalik-õiguslik juriidiline isik, kellel on õigusvõime ja kellele on õiguskorra poolt antud õigused ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Haldusekandjateks on: - riik avalik-õigusliku juriidilise isikuna; - kohalik omavalitsus avalik-õigusliku juriidilise isikuna; - muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õ
15.5. KOV õigusaktid Üldakt on määrus (KOV volikogu, valitsuse) Üksikaktid: 1). KOV volikogul otsused; 2). KOV valitsusel korraldused; 3). vallavanemal ja linnapeal käskkirjad; 4). Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed) 15.6. KOV tegevuse kontroll 1). Internne kontroll: a) teenistuslik järelevalve; b) revisjonikomisjoni kontroll; c) õigusaktide täitmise kontroll; d) poliitiline kontroll. Internse kontrollina võib KOV puhul mõista haldusekandja (KOV üksuse) sisest kontrolli. Halduse aspektist tervikuna, aga hõlmab internne kontroll ka riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, kuna seda teostatakse haldusorganite poolt. 2). Eksternne kontroll: a) riiklik järelevalve; b) arvestuskontroll; c) õiguskantsleri järelevalve; d) kohtukontroll 15.7. Kohalikud maksud Kohalik maks on valla- või linnavolikogu määrusega (maksumäärus) kehtestatud maks. Kohalike maksude
§2 Otsene ja kaudne riigihaldus Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. §3 Haldusorgan mõiste ja liigid 1. Mõiste Organ on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust ning muudavad sellega haldusekandja teovõimeliseks. - institutsionaalselt halduskandja koosseisus - organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus iseseisvate vajalike vahenditega (teenistujad, materiaalne baas) - kasutab oma kandja avaliku võimu volitust kandja huvides - omab teatud kohta haldusorganite süsteemis - pädevus peab olema õiguslikult määratletud
seaduses. · Käskkirjad seonduvad internse õigusega. Internne õigus on üldkohustuslikud ettekirjutused, mis kehtivad teenistuslikes suhetes. Seega ka need üldkohustuslikud ettekirjutused (õigusnormid), mis antakse käskkirjaga kuuluvad õigusallikate hulka. 7. Avaliku haldsue kandjad, kui õigus objektid. 65. Riik. See on originaarne haldusekandja, kuna ta käsutab lgselt võimu ja tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. 66. b) Avalik-õiguslikud korporatsioonid, avalik-õiguslikud asutused ja avalik-õiguslikud sihtasutused. Riik täidab talle kuuluvaid haldusülesandeid osaliselt ametiasutuste kaudu, osalt enam või vähem iseseisvate haldusüksuste kaudu. Kui need haldusüksused on iseseisvad mitte üksnes organisatsiooniliselt, vaid ka
rakendata, vaid tegemist on paljuski mitmete teooriate sünteesiga, kaldub vaekauss esimese teooria põhimõtete valitsemisele. Seda tunnistab asjaolu, et Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas tunnistatakse tänapäeval KOV autonoomsust. (Suur 2003:7) KOV-te tegevuse oluliseks õiguslikuks aluseks Eesti Vabariigis on Põhiseadus ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi harta). KOV ei ole riigi haldussüsteemi osa, vaid iseseisev haldusekandja. Vastavalt hartale peab KOV kandma vastutust oma tegevuse eest ning sellega kaasneb elanike, juriidiliste isikute ja riigi õigus KOV-ga kohut käia, kui KOV organid on tegutsenud ebaseaduslikult või on vastav tegevusvaldkond KOV pädevusest välja arvatud või mõne teise organi pädevusse antud. 1.2 KOV-d ülesanded KOV-d täidavad kohalikke ja riiklikke ülesandeid, mille täitmise kohustus tuleneb kas seadusest või riigi ja KOV vahel sõlmitud kokkuleppest.
Eriliigilised mittetulundusühingud tegutsevad eriseadusi arvestades, nt kirikud ja kogudused. Sihtasutusi reguleerib sihtasutuste seadus . Sihtasutus juriidiline isik, millel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ning kasutamiseks. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsevad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik on originaalne haldusekandja, kuna käsutab algselt võimu, tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. Riik on ainus juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Riigi kui juriidilise isiku funktsioonid on universaalsed, teised juriidilised isikud tegutsevad teatud kindlates valdkondades. 7. SUBJEKTIIVNE ÕIGUS JA JURIIDILINE KOHUSTUS (ÕIGUSÕPETUS, LK. 83-84)
Esemeline ehk sisuline pädevus: organile määratud sisulised ülesanded, näiteks §106 lg1 määrab ära riigikogu sisulise pädevuse. Territoriaalpädevus: ruumiline tegevusvaldkond. Instantsiline pädevus: milline hierarhia tasand langetab otsuse, näiteks, millal tohib minister isiklikult sekkuda või §149 kohtu pädevused. Funktsionaalne pädevus: pädevus organi sees ehk millises osas võib organ oma abilistele ära delegeerida teatud sisemised otsustusülesanded. V Muud mõisted Haldusekandja: juriidiline või füüsiline isik, kellel on avaliku halduse ülesanne antud. Koos ülesandega tuleb ka pädevus. Organitäitja: füüsiline isik, kes konkreetse organi ülesandeid täidab, näiteks vabariigi presidendi kui organi ülesannet täidab T.H. Ilves. Asutus: õigusvõimeline, siis on juriidiline isik; lihtasutus õigusvõimeta ja sellisena võib tähistada kõike, näiteks ministeerium, politseiamet. VI riigikorraldusõiguse normi tüübid
1 Teistsuguse põhjenduse esitas Riigikohus aga asjas ,,Maksu- ja Tolliamet vs Andmekaitseinspektsioon" 2, kus tehti küll kindlaks avalik-õigusliku vaidluse olemasolu, kuid leiti samas, et seadus näeb selle lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Tegemist ei olnud tavalise kahe riigiasutuse vahelise pädevusvaidlusega sama ülesande täitmisel, vaid situatsiooniga, kas üks asutus teostas teise suhtes riiklikku järelevalvet. Järelevalve teostaja ja adressaat osutusid ühe haldusekandja asutusteks üksnes juhuslikult. Järelikult ei saa avalik-õigusliku vaidluse olemasolu eitada. Selliseid olukordi võib esineda ka muude riiklikku järelevalvet teostavate asutuste (Päästeamet, Muinsuskaitseamet jne) puhul. Avalik-õiguslikku vaidlust HKMS § 4 lg 1 tähenduses ei saa isikul tekkida ka kohtuga õigusemõistmise käigus tehtud toimingute pinnalt. Õigusemõistmise välised kohtuasutuse
Tervisekaitseinspektsiooni, Muinsuskaitseinspektsiooni, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, Maa-ametit, Metsaametit, Patendiametit, Tarbijakaitseametit, Konkurentsiametit, Tolliametit, Maksuametit, Kodakondsus- ja Migratsiooniametit jt. Riiklikku järelevalvet teostavad institutsioonid ja nende ametiisikute järelevalvepädevus ning vastutus peab olema sätestatud seaduses. 3. Enesekontroll ehk sisekontoll kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees (samuti tema organi sees) ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli. Eksternset ehk välist kontrolli teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametiisikud ja teised subjektid. Seda liiki kontrolli alaliikidana on käsitletud 24 1. Poliitilist kontrolli avaliku haldusorganisatsiooni üle teostavad nn poliitilised
kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. PS § 154 lõige 1 kätkeb endas kohaliku omavalitsuse autonoomia olemust, olles omavalitsusüksuste olulisim põhiseaduslik tagatis. Seda on kutsutud ka KOV enesekorraldusõiguseks ja universaalpädevuseks. Universaalpädevus tähendab KOV üksuse õigust ilma spetsiaalse volituseta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud mõne teise haldusekandja kompetentsi. Universaalpädevus tähendab sealjuures ka KOV ülesannete n-ö avastamise pädevust, st vabatahtlikult KOV-le ülesannete võtmist ilma vastava seadusest tuleneva volituseta. Universaalpädevusega on kaetud ka kohustuslikud KOV ülesanded, mille täitmiseks peaks KOV-il olema vähemalt minimaalsel tasemel otsustus- ja kaalutlusruum, st KOV peaks saama vähemalt otsustada, kuidas ülesannet täita. Vastukaaluks KOV universaalpädevusele sätestatakse PS § 65 punktis 16
Avalikkus ja andmekaitse: Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan tagab haldusmenetluses käsitletava olulise teabe (dok. näidised, juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle ametlikul veebilehel. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi-ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed. Haldusorgan on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindle pädevus ( õigused ja kohustused). Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piirides. 26 131 Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus: 1 Maakohtud (arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on
Sihtasutusi reguleerib sihtasutuste seadus . Sihtasutus juriidiline isik, millel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ning kasutamiseks. Nt. Arno Tali sihtkapital on loodud sihtasutusena, samuti Eesti kultuurkapital. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsevad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik on originaalne haldusekandja, kuna käsutab algselt võimu, tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. Riik on ainus juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Riigi kui juriidilise isiku funktsioonid on universaalsed, teised juriidilised isikud tegutsevad teatud kindlates valdkondades. Nt Eesti rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse valdkond (eesmärk) on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse järgi järgmine:
4 liiki: - Esemeline pädevus isikule antud sisulised pädevused - Territoriaalne pädevus isiku või organiruumiline tegevusvaldkond - Institutsionaalne pädevus puudutab haldusorgani kohta haldusorganite hierarhias (vertikaalne võimujaotus haldusorganite struktuuris) - Funktsionaalne pädevus organisisene pädevuse määratlemine Haldusekandja: Juriidiline (teatud tingimustel ka füüsiline) isik, kellel on avaliku halduse ülesande teostamise pädevus (,,kannab haldust") Organitäitja: Füüsiline isik, kes täidab organi ülesandeid TEGELIKULT (kuna juriidilised isikud ja organid on abstraktsioonid ja ilma inimeste abita ei saa tegutseda) Asutus: Pole sama, mis organ. Ottomeieri järgi on asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi täitmiseks. Ametiasutus:
Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. , Uurimispõhimõte- Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.. Haldusorgan-Õiguslikult loodud haldusekandja asutus. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? Eraõigus reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik? Tsiviilseadustiku üldosast, Millised on tsiviilõiguse printsiibid? Tsiviilõiguse printsiibid on teatud aluspõhimõtted, millel rajaneb tsiviilõiguslik regulatsioon. 1) Tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip Võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks
kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Uurimispõhimõte- Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.. Haldusorgan-Õiguslikult loodud haldusekandja asutus. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? Eraõigus reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik? Tsiviilseadustiku üldosast, Millised on tsiviilõiguse printsiibid? Tsiviilõiguse printsiibid on teatud aluspõhimõtted, millel rajaneb tsiviilõiguslik regulatsioon. 1) Tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip – Võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks
NB! Kontrolli ja järelevalvet ülaltoodud tähendustes tuleb eristada tehnilisest või keskkonna kontrollist e seisundi või omaduste seirest! Märkus: kontrolli süsteemi osas palume lähtuda mitte ainekavast, vaid järgneval slaidil esitatud elementidest. 1a. Süsteem. JL 2. INTERNNE KONTROLL. a) teenistuslik järelevalve; b) revisjonikomisjoni kontroll; c) õigusaktide täitmise kontroll; d) poliitiline kontroll. Internse kontrollina võib KOV puhul mõista haldusekandja (KOV üksuse) sisest kontrolli. Halduse aspektist tervikuna, aga hõlmab internne kontroll ka riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, kuna seda teostatakse haldusorganite poolt. 2.1. Teenistuslik jäerelevalve Teenistuslik järelevalve - kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused (organid) ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ning otstarbekuse suhtes. Õiguspärasuse puhul kontrollitakse üksnes
kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. , Uurimispõhimõte- Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.. Haldusorgan-Õiguslikult loodud haldusekandja asutus. Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust Mõiste: Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste
annaabi.ee 
