Haldusorgani tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse haldusorgani pädevus, õigused ja kohustused, samuti alluvus. Kui haldusorganil ei ole põhikirja, peavad tema pädevus, õigused ja kohustused olema sätestatud seadusega. Avaliku halduse kandjad on õigusvõimelised, neil on küll õigusvõime, kuid puudub teovõime. Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused). Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ peab vastama teatud tingimustele, nendeks on: Tunnused: 1) ta peab olema varustatud avaliku võimu volitustega ja omama
Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn
Eesti Töötukassa, mis korraldab töötuskindlustust ja selle tagamiseks kogutud raha haldamist. Õigusvõimeline asutus Õigusvõimeline asutus on isikute ja varaliste vahendite kogum, millele on antud haldusülesannete täitmiseks juriidilise isiku vorm. Eesmärkon sooritava halduse ülesannete täitmine, teenuste osutamine. (ERR, Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikool) Haldusülesannete üleandmine täitmiseks eraõiguslikus vormis (haldusülesannete erastamine) Kui haldusekandja annab oma ülesande teisele isikule ajutiselt või alaliselt täitmiseks eraõiguslikus vormis, siis nimetatakse seda haldusülesande erastamiseks. Õigusteoorias eristatakse formaalset, funktsionaalset ja materiaalset haldusülesannete erastamist. Formaalseehk organisatsioonilise erastamisega on tegemist siis, kui haldusekandja loob oma haldusülesannete täitmiseks eraõigusliku juriidilise isiku (nt aktsiaseltsi või osaühingu) või omandab osaluse selles.
liikide pädevus on ainult esemeliselt (nt koolide ülesanne on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe jne ) 4) KOV iseloomustab universaalpädevus (kõiki kohaliku elu küsimusi) seaduse alsuel kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Teiste OV omavalitsusõigus laineneb ette kindlaks määratud ülesannetele. 15. Kohaliku omavalitsuse üksuse mõiste KOV üksus on iseseisev õigusvõimeline haldusõksus – haldusekandja, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. Omavalitsuslike haldusekandjate seas kuuluvad KOV üksused territoriaalkorporatsioonide hulka: küsimsued, mille haldamisega on tegemist, on territooriumiga seotud. KOV üksusel on oma liikmeskond – valla ja linnaelanikud: isikud, kelle püsiv elukoht asub vastavas KOVi üksuses. KOV üksus omab territoriaalvõimu, s.t. pädevust täita teatud haldusülesandeid oma territooriumil. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille ter
1)haldusakt 2)haldusleping 1)Faktiline käitumine 2)Teated 3) Tõestamistoimingud 1.1Üldakt 1.2Üksikakt Õigustoimingud seisnevad uute käitumisnormide kehtestamises, seni kehitvate reeglite muutmises/tühistamises. Eesmärgistatud otsus, eesmärk seni kehtinud olukorra muutmine vajadus võib tekkida sellest et ei ole käitumisreegleid või ei sobi enam. Sagedaseim : haldusakt (vaja ühte tahteavaldust, suhe mis tekib tahteavaldusel koosneb ikkagi kahest subjektist 1) aktiandja - haldusekandja organ(riik) 2) normiadressaat e isik kellele akt on suunatud) . Akti eesmärgiks on halddussuhte subjektiringi määratlemine. haldussleping ( kaks vähemalt kattuvat tahteavaldust). Haldusaktil on reguleerimise esemeks on avaliku halduse mingisuguse suhete valdkond, viis või iseloom võib olla erinev, võib olla kohustav / keelav / lubav. Kohustav - tagatud riikliku sunniga. Haldusakt võib realiseeruda erineval moel
nimistu muutmiseks on jõustunud. KOVüksuse õigusliku staatuse muudeks olulisteks väljendusteks on teovõime, protsessi- ja menetlusõigusvõime, teenistus-ja tööandmisvõime, nimi, iseseisev eelarve. Vallad ja linnad kui avaliku halduse kandjad on õigusvõimelised, kuid neil puudub teovõime- võime oma õigusi realiseerida. Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimib õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organist tuleb eraldada organi käsutaja- inimesed, kes teostavad organile antud pädevust. Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks. Eraõiguslikus käibes osalemisel võivad kohaliku omavalitsuse üksused põhimõtteliselt olal teovõimelised, s.t nad võivad oma tegevusega taheteavaldusi väljendada, neid vastu võtta ja lepinguid sõlmida. Oma avalike ülesannete raames võivad KOVüksused järelikult osta ja müüa jne
printsiibi. (EE ei ole ühinenud). Kohalik tavaõigus: viide kohalikule tavaõigusele AÕS § 191 lg-s 1 (karjatamisservituut; pühad). KOV põhimõisted ja -seosed OV mõiste, liigid ja funktsioonid Mõiste ja liigid: teine oluline haldusorganisats tüüp, mis eri tunnuste alusel eristub vahetust ja kaudsest riigihaldusest. OV mõistes järgmised tunnused: Avaliku halduse ül-te täitmine A-õ haldusekandja – a-õ jur isiku (OVüksus) olemasolu Iseseisvus (ainuvastutavus): kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ül-d täita Nende isikute osalus avalike ül-te täitmisel, keda need eriti puudutavad. Puutumus eri haldusül-ga võib toimuda teat kindla terr raames (KOV) või olla seotud ül-te sisuga (funkts OV). Veel on kutsealade OV (advokatuur, Notarite Koda), akadeemiline OV (UT), vähemusrahvuse kultuuriOV jt. OV tunnused on:
15.03.2010 AVALIK HALDUS mõiste ja ülevaade avalik teenistus Avalik haldus · Mõiste: iga korraldav, eesmärgipärane tegevus Eristatakse erahaldust ja avalikku haldust. · Laiemas mõttes seondub avaliku võimu teostamisega; organisatsiooniline, funktsionaalne ning õiguslik tervik · organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus modaalses mõttes (väited ja otsustuste tõesus) a) orienteerit...
niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. (4) Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga 54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike isikutega. Kõik juriidilise isiku tunnused: vara, sõlmida lepingud, olla kohtus pooleks jne Originaarne haldusekandja. Käsutab algset võimu. Tema eksistents ja võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. Riigil on kompetentsi jaotamise kompetents Riik täidab ise haldusülesandeid oma ametiasutuste ja haldusorganite kaudu vahetu riigihaldus ministeerium amet, inspektsioon, maavalitsus hallatav riigiasutus Riik annab teatud osa haldusülesannetest üle iseseisvatele õigussubjektidele - avalik-õiguslikele
kohustustest. Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul või juriidilise fakti toimel ja need on determineeritud haldusõigusnormidega. Võivad tekkida seadusest, määrusest, statuudist, halduslepingust, haldusaktist halduse reaaltoimingust. Haldusõigussuhted võivad tekkida riigi või mõne muu õigusvõimelise halduse kandja ja üksikisiku või kollektiivisiku vahel, ka haldusekandjate endi vahel ja haldusekandja organite vahel. Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära Esiteks, haldusõigusliku reguleerimise mehhanismile on tervikuna iseloomulikud korraldavat liiki õiguslikud vahendid, organisatsiooninormid. Teiseks, iseloomulikumad ettekirjutused, mida kohustatud subjekt peab täitma. Keelud vähem iseloomulikumad. Kolmandaks, haldusõiguslik reguleerimine eeldab, et ettekirjutused on ühepoolsed ja selles avaldub haldussuhte ühe poole tahteavaldus.
halduse valdkond 56. Avalik-õigusliku asutuse eriliik. Kultuurkapital, Haigekassa, Avalik-õiguslik sihtasutus seaduse alusel, täidab avalikke ülesandeid sihtasutuse asutaja poolt kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks ning selleks eraldatud vara abil. Alluvad riigi järelevalvele Eraõiguslik halduse kandja: Füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik Üksik avaliku võimu pädevus Notar, kohtutäitur Eesmärk halduse koormise vähendamine 57. Haldusorgan Teeb haldusekandja teovõimeliseks. Tegutseda saavad ainult inimesed, kes realiseerivad haldusekandja õigusi ja kohustusi. Haldusekandja Halduse kandja Inimesed organ Haldusorgan on seadusega või selle alusel avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik On haldusekandja pädevus, mitte isiklik pädevus Organid väljendavad haldusekandja tahate oma pädevuse piires. Organi käsutaja inimesed, kes teostavad organile antud pädevust
suunatud haldusväliste ohtude tõrjumisele, mitte haldusorganite või halduse kandjate omavahelisele kontrollile. 1 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/? page=en_vaade&op=ems&eid=93502&u=20090503093920 (03.05.2009). 2 Eelnõu § 1 lg 7: "Käesolevat seadust ei kohaldata ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel ega ühe haldusekandja poolt teise haldusekandja haldusülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel." Lg 8: "Käesolevat seadust ei kohaldata haldusorgani poolt tegevus- või muu loa väljastamise menetlusele." 1 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009
Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik. Avaliku halduse kandja on oluline, sest ei piisa üksnes õigusnormist, mis haldust õigustab või kohustab, vaja on täpselt ära määratleda ka need subjektid, kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks. Riik on eriline haldusekandja. Õigussuhete raames omandab riik avalik-õigusliku juriidilise isiku vormi. Tal on juriidilisele isikule omased tunnused. Riigil ei ole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avalik-õiguslikke haldusülesandeid oma organite kaudu. Sellepärast antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks, avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks. Seda protsessi nimetatakse detsentraliseerimiseks
Jaguneb kolmeks: Teenistuslik-, riiklik- ja sisekontroll. Teenistuslik järelvalve sisuks on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ning otstarbekuse suhtes. Riiklik järelvalve, mis seisneb asutuste, ametnike jt. instutsioonide kontrollimises ametiasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavatega subordinatsioonivahekorras. Sisekontroll kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli. Väline kontroll - kontrolli tostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Jaguneb: polii5tiline-, arvestus-, õiguskantsleri- ja kohtukontroll. Poliitilist kontrolli avaliku administratsiooni tegevuse üle teostavad nn poliitilised institutsioonid nagu parlament, erakonnad, ühendused, sh ametiühingud, ajakirjandus, aga samuti kodanikud.
sõltumata sisust. Seadus materiaalses mõttes iga üldine regulatsioon, mis kohustab või õigustab, st sisaldab õigusnormi. 51. Avaliku halduse kandja mõiste Isik, kellele on õiguskorras antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks. 52. Avaliku halduse kandjad (3) · Avalik-õiguslikud korporatsioonid, asutused, sihtasutused- nende kaudu täidetakse ülesandeid · (Riik- originaalne haldusekandja, kuna ta käsutab algselt võimu ja tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist) · (Vahel ka eraõiguslikud isikud- teatud haldusülesanded on neile delegeeritud iseseisvaks võimualaseks täitmiseks) 53. Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited
Õiguslik tähendus otsene tuginemine õiguslikes vaidlustes Ei saa hierarhiasse seada Kindla sisuga Abistavad lünkade ületamisel 69 Tutvusta haldusorgani ja haldusorgani käsutaja mõistet. Kuidas need haakuvad ametniku, ametkonna ja ametiasutuse mõistega. Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime Tegutsema on suutelised aga üksnes isikud, kes realiseerivad halduskandjate õigusi ja kohustusi Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt halduskandja organi kaudu Haldusekandja halduse kandja organ inimesed Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused) HMS § 8 Riigi keskhaldusorganid: vabariigi president vabariigi valitsus ministeeriumid ametid inspektsioonid Riigi kohahaldusorganid: maavanem Kohaliku omavalitsuse organid:
eraõiguses aktsepteeritud õigussubjektsuse. Need on aktuaalsed tänaseni ja ka siin on edaspidi lähtutud tema teooriatest. Avalik halduse kandjad on õigusvõimelised, neil on õigusvõime, kuid mitte teovõime (tegutsema on suutelised vaid inimesed, kes realiseerivad halduskandjate õigusi ja kohustusi) Haldusorgan põhjalikult läbitöötatud valdkond kaasaegne mõiste on: aluseks on eraõiguslike subjektide organid. Otseselt: õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millele on kindel pädevus (õigused ja kohustused), kuid see pädevus pole mitte tema isiklik, vaid halduskandja oma (nt vallavolikogu on valla organ ning volikogu liikmed (=organi käsutajad) kasutavad valla pädevust). Organid omavad tähtsust avalik-õiguslike juriidiliste isikute e haldusekandjate jaoks. Avalik- õigusliku juriidilise isiku puhul on ju tegemist vaid õigusterminiga. Teovõimet tal pole, selle annavad talle ta liikmed.
seaduspärasusi. Konkreetselt juhib igapäevaselt tööd .............. Vallavalitsus, mis moodustatakse ja allub ning kooskõlastab oma otsused Volikoguga. Vallavalitsus valmistab ette otsuste eelnõud ja vastutab nende täitmise eest. Kohalike omavalitsuste ( edaspidi KOV) tegevuse oluliseks õiguslikuks aluseks Eesti Vabariigis on Põhiseadus ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. KOV ei ole riigi haldussüsteemi osa, vaid iseseisev haldusekandja. Vastavalt hartale peab KOV kandma vastutust oma tegevuse eest ning sellega kaasneb elanike, juriidiliste isikute ja riigi õigus KOV-ga kohut käia, kui KOV organid on tegutsenud ebaseaduslikult või on vastav tegevusvaldkond KOV pädevusest välja arvatud või mõne teise organi pädevusse antud. KOKS § 6 on nimetatud KOV ülesanded järgnevalt: korraldada vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja
Riigiõiguse põhimõisted ja normid on kandjad täidavad haldusülesandeid. poliitiliselt ja ideoloogiliselt laetud. 43. Mis on haldusorgan, millised on haldusorgani tingimused? o Normistik ebatäielik. (killustunud). Põhiseaduse teksti deklaratiivne sõnastus. Haldusorgan on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja o Põhiseaduses vaid üldreeglid, millede täpsustamine jääb praktilisse õiguskäitumisse. kohustused). Tingimused: Rakendajal suur otsustusruum. o Peab olema varustatus avaliku võimu volitustega ja omama nende teostamiseks 8. Mille määrab kindlaks riigiõigus
Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on
tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. Haldusõiguserikkumise asja arutamine ja halduskaristuse määramine kujutavad endast samuti jurisdiktsioonilise funktsiooni teostamist haldusekandja teenistuses oleva ametiisiku poolt; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate (avalike teenistujate) distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Ka siin teostavad selleks volitatud ametnikud jurisdiktsioonilist funktsiooni. Jurisdiktsiooniline funktsioon ei ole haldusorganite peamine ülesanne. Olulisemad õigusemõistmise küsimused on seadusandja andnud ikkagi kohtu pädevusse.
tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. Haldusõiguserikkumise asja arutamine ja halduskaristuse määramine kujutavad endast samuti jurisdiktsioonilise funktsiooni teostamist haldusekandja teenistuses oleva ametiisiku poolt; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate (avalike teenistujate) distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Ka siin teostavad selleks volitatud ametnikud jurisdiktsioonilist funktsiooni. Jurisdiktsiooniline funktsioon ei ole haldusorganite peamine ülesanne. Olulisemad õigusemõistmise küsimused on seadusandja andnud ikkagi kohtu pädevusse.
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsi...
vastava subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. 2.4 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega. Võib süstematiseerida väga lihtsatel alustel. Saab eristada materiaal- ja formaalõigust. Esitamise aluseks on vastava normi regulatsiooni sisu. Materiaalõiguse hulka kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid haldusekandja ja isiku vahel, kehtestavad isikutele keelde, käske, annavad neile õigusi. Formaalõigus koosneb organisatsiooni ja menetlusõigusest. Organisatsiooniõigus puudutab organeid ja nende pädevusi. Menetlusõigus käsitleb materiaalse õiguse normi rakendamist Haldusõiguse liigitamine üld- ja eriosaks. 1) Üldosa – käsitleb neid regulatsioone, printsiipe ja õigusinstituute ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kõigi haldusõiguse valdkondade jaoks
haldusõigussuhete subjektiks. Kodanike subjektiivsete õiguste maht võib olla erinev sõltuvalt vanusest, haridusest, tervislikust seisundist jms. Eesti kodanike ja välismaalaste haldusõigusvõime võib olla sama, aga võib olla ka erinev. Haldusõigussuhted võivad tekkida riigi või mõne muu õigusvõimelise halduse kandja ja üksikisiku või kollektiivisiku vahel, ka haldusekandjate endi vahel ja haldusekandja organite vahel. 2. Haldusõigussuhte sisu ja liigid Haldusõigussuhete sisu saab määratleda tema eseme kaudu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud või mida ta mõjutab. Selleks võivad olla teatud käitumine, vara, soodustused jne. Haldusõigussuhete spekter on väga lai ja mitmekesine, mistõttu puudub ka nende korrektne tüpoloogia. Võib öelda, et haldusõigussuhete esemeks saab olla kõik see, mis on õiguslikult lubatud.
alla ka teatud notari, advokaadi jms tegevusi), mitte aga Rechtsprechung (õigusemõistmine), nagu kehtiv Saksamaa põhiseadus, võib see olla üheks põhjuseks, miks teatud osa Saksa õigusteadlastest püüavad veel tänapäevalgi tõestada prokuratuuri kuulumist õigustmõistva võimu hulka. 11 C. Koller, lk 237. 12 Siinkohal ei mõelda halduse all avalikku haldust selle laiemas mõttes, vaid teatud kindlat haldusorgani tüüpi avaliku halduse organisat- siooni, täpsemalt riigi kui ühe haldusekandja koosseisus, millele üldjoontes vastab põhiseaduses kasutatav valitsusasutuse mõiste. 13 G. Zimmer, lk 269. 14 D. Jesch. Gesetz und Verwaltung. – Eine Problemstudie zum Wandel des Gesetzmäßigkeitsprinzips. Tübingen, 1961, lk 95. 15 D. Th. Tsatos. Die verfassungsrechtliche Problematik der Inkompalitibilität von Richteramt und Mandat. DRiZ 1964, lk 91 jj. 16 G. Zimmer, lk 277.
3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õ pärida aru valitsuselt, resolutsiooniõigus-õ esitada valitsusele
§2 Otsene ja kaudne riigihaldus Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. §3 Haldusorgan mõiste ja liigid 1. Mõiste Organ on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust ning muudavad sellega haldusekandja teovõimeliseks. - institutsionaalselt halduskandja koosseisus - organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus iseseisvate vajalike vahenditega (teenistujad, materiaalne baas) - kasutab oma kandja avaliku võimu volitust kandja huvides 26
Tallinn 1997, lk 58-61. 11 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusorganisatsioon I Haldusekandja Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kes on iseseisev avalik-õiguslik juriidiline isik, kellel on õigusvõime ja kellele on õiguskorra poolt antud õigused ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Haldusekandjateks on: - riik avalik-õigusliku juriidilise isikuna; - kohalik omavalitsus avalik-õigusliku juriidilise isikuna; - muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õ pärida aru valitsuselt, resolutsiooniõigus-õ esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse sooritada teatud
15.5. KOV õigusaktid Üldakt on määrus (KOV volikogu, valitsuse) Üksikaktid: 1). KOV volikogul otsused; 2). KOV valitsusel korraldused; 3). vallavanemal ja linnapeal käskkirjad; 4). Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed) 15.6. KOV tegevuse kontroll 1). Internne kontroll: a) teenistuslik järelevalve; b) revisjonikomisjoni kontroll; c) õigusaktide täitmise kontroll; d) poliitiline kontroll. Internse kontrollina võib KOV puhul mõista haldusekandja (KOV üksuse) sisest kontrolli. Halduse aspektist tervikuna, aga hõlmab internne kontroll ka riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, kuna seda teostatakse haldusorganite poolt. 2). Eksternne kontroll: a) riiklik järelevalve; b) arvestuskontroll; c) õiguskantsleri järelevalve; d) kohtukontroll 15.7. Kohalikud maksud Kohalik maks on valla- või linnavolikogu määrusega (maksumäärus) kehtestatud maks. Kohalike maksude
§2 Otsene ja kaudne riigihaldus Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. §3 Haldusorgan mõiste ja liigid 1. Mõiste Organ on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust ning muudavad sellega haldusekandja teovõimeliseks. - institutsionaalselt halduskandja koosseisus - organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus iseseisvate vajalike vahenditega (teenistujad, materiaalne baas) - kasutab oma kandja avaliku võimu volitust kandja huvides - omab teatud kohta haldusorganite süsteemis - pädevus peab olema õiguslikult määratletud
seaduses. · Käskkirjad seonduvad internse õigusega. Internne õigus on üldkohustuslikud ettekirjutused, mis kehtivad teenistuslikes suhetes. Seega ka need üldkohustuslikud ettekirjutused (õigusnormid), mis antakse käskkirjaga kuuluvad õigusallikate hulka. 7. Avaliku haldsue kandjad, kui õigus objektid. 65. Riik. See on originaarne haldusekandja, kuna ta käsutab lgselt võimu ja tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. 66. b) Avalik-õiguslikud korporatsioonid, avalik-õiguslikud asutused ja avalik-õiguslikud sihtasutused. Riik täidab talle kuuluvaid haldusülesandeid osaliselt ametiasutuste kaudu, osalt enam või vähem iseseisvate haldusüksuste kaudu. Kui need haldusüksused on iseseisvad mitte üksnes organisatsiooniliselt, vaid ka
rakendata, vaid tegemist on paljuski mitmete teooriate sünteesiga, kaldub vaekauss esimese teooria põhimõtete valitsemisele. Seda tunnistab asjaolu, et Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas tunnistatakse tänapäeval KOV autonoomsust. (Suur 2003:7) KOV-te tegevuse oluliseks õiguslikuks aluseks Eesti Vabariigis on Põhiseadus ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi harta). KOV ei ole riigi haldussüsteemi osa, vaid iseseisev haldusekandja. Vastavalt hartale peab KOV kandma vastutust oma tegevuse eest ning sellega kaasneb elanike, juriidiliste isikute ja riigi õigus KOV-ga kohut käia, kui KOV organid on tegutsenud ebaseaduslikult või on vastav tegevusvaldkond KOV pädevusest välja arvatud või mõne teise organi pädevusse antud. 1.2 KOV-d ülesanded KOV-d täidavad kohalikke ja riiklikke ülesandeid, mille täitmise kohustus tuleneb kas seadusest või riigi ja KOV vahel sõlmitud kokkuleppest.
Eriliigilised mittetulundusühingud tegutsevad eriseadusi arvestades, nt kirikud ja kogudused. Sihtasutusi reguleerib sihtasutuste seadus . Sihtasutus juriidiline isik, millel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ning kasutamiseks. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsevad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik on originaalne haldusekandja, kuna käsutab algselt võimu, tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. Riik on ainus juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Riigi kui juriidilise isiku funktsioonid on universaalsed, teised juriidilised isikud tegutsevad teatud kindlates valdkondades. 7. SUBJEKTIIVNE ÕIGUS JA JURIIDILINE KOHUSTUS (ÕIGUSÕPETUS, LK. 83-84)
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus per...
II peatükk. Kaebuse lubatavus Selleks, et halduskohtul oleks võimalik esitatud kaebus rahuldada peab see olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused peavad tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmin...
Tervisekaitseinspektsiooni, Muinsuskaitseinspektsiooni, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, Maa-ametit, Metsaametit, Patendiametit, Tarbijakaitseametit, Konkurentsiametit, Tolliametit, Maksuametit, Kodakondsus- ja Migratsiooniametit jt. Riiklikku järelevalvet teostavad institutsioonid ja nende ametiisikute järelevalvepädevus ning vastutus peab olema sätestatud seaduses. 3. Enesekontroll ehk sisekontoll kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees (samuti tema organi sees) ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli. Eksternset ehk välist kontrolli teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametiisikud ja teised subjektid. Seda liiki kontrolli alaliikidana on käsitletud 24 1. Poliitilist kontrolli avaliku haldusorganisatsiooni üle teostavad nn poliitilised
kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. PS § 154 lõige 1 kätkeb endas kohaliku omavalitsuse autonoomia olemust, olles omavalitsusüksuste olulisim põhiseaduslik tagatis. Seda on kutsutud ka KOV enesekorraldusõiguseks ja universaalpädevuseks. Universaalpädevus tähendab KOV üksuse õigust ilma spetsiaalse volituseta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud mõne teise haldusekandja kompetentsi. Universaalpädevus tähendab sealjuures ka KOV ülesannete n-ö avastamise pädevust, st vabatahtlikult KOV-le ülesannete võtmist ilma vastava seadusest tuleneva volituseta. Universaalpädevusega on kaetud ka kohustuslikud KOV ülesanded, mille täitmiseks peaks KOV-il olema vähemalt minimaalsel tasemel otsustus- ja kaalutlusruum, st KOV peaks saama vähemalt otsustada, kuidas ülesannet täita. Vastukaaluks KOV universaalpädevusele sätestatakse PS § 65 punktis 16
Avalikkus ja andmekaitse: Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan tagab haldusmenetluses käsitletava olulise teabe (dok. näidised, juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle ametlikul veebilehel. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi-ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed. Haldusorgan on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindle pädevus ( õigused ja kohustused). Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piirides. 26 131 Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus: 1 Maakohtud (arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. , Uurimispõhimõte- Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.. Haldusorgan-Õiguslikult loodud haldusekandja asutus. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? Eraõigus reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik? Tsiviilseadustiku üldosast, Millised on tsiviilõiguse printsiibid? Tsiviilõiguse printsiibid on teatud aluspõhimõtted, millel rajaneb tsiviilõiguslik regulatsioon. 1) Tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip Võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks
kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Uurimispõhimõte- Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.. Haldusorgan-Õiguslikult loodud haldusekandja asutus. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? Eraõigus reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik? Tsiviilseadustiku üldosast, Millised on tsiviilõiguse printsiibid? Tsiviilõiguse printsiibid on teatud aluspõhimõtted, millel rajaneb tsiviilõiguslik regulatsioon. 1) Tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip – Võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks
NB! Kontrolli ja järelevalvet ülaltoodud tähendustes tuleb eristada tehnilisest või keskkonna kontrollist e seisundi või omaduste seirest! Märkus: kontrolli süsteemi osas palume lähtuda mitte ainekavast, vaid järgneval slaidil esitatud elementidest. 1a. Süsteem. JL 2. INTERNNE KONTROLL. a) teenistuslik järelevalve; b) revisjonikomisjoni kontroll; c) õigusaktide täitmise kontroll; d) poliitiline kontroll. Internse kontrollina võib KOV puhul mõista haldusekandja (KOV üksuse) sisest kontrolli. Halduse aspektist tervikuna, aga hõlmab internne kontroll ka riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, kuna seda teostatakse haldusorganite poolt. 2.1. Teenistuslik jäerelevalve Teenistuslik järelevalve - kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused (organid) ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ning otstarbekuse suhtes. Õiguspärasuse puhul kontrollitakse üksnes
kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. , Uurimispõhimõte- Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.. Haldusorgan-Õiguslikult loodud haldusekandja asutus. Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust Mõiste: Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
