proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes” (HMS § 3 lg 2). Tõendite kogumisel ning toimikute koostamisel tuleb arvestada avalikkuse ning andmekaitse põhimõtetega (HMS § 7). 12) Menetlusosalised haldusmenetluses (taotleja, adressaat, kolmas isik, kelle õigusi või kohustusi võib haldustoiming puudutada, haldusorgan) ● Taotleja - Taotleja on isik, kes on esitanud taotluse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks või teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks. ● Adressaat - Üldjuhul langevad haldusakti taotleja ja haldusakti adressaat – isik, kellele haldusakt on suunatud – kokku. Seda põhjusel, et reeglina taotletakse mingit soodustust endale. ● Kolmas isik - see, kelle õigusi või kohustusi võib minu taotlus puudutada (kogu ülejäänud maailm!) 13) Haldusmenetluse läbiviimine (haldusmenetluse keel, Hms §5 ja edasi. Menetluse
Kõigi tegevusluba omavate asenduskoduteenuse osutajate andmed kantakse majandustegevuse registrisse. Asenduskoduteenust võib pakkuda ka füüsilisest isikust perevanem, kes elab ööpäevaringselt koos asenduskoduperega. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Lapse elukohajärgne maavanem, lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus ja asenduskoduteenuse osutaja sõlmivad asenduskoduteenuse osutamiseks halduslepingu. Asenduskoduteenusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asenduskoduteenuse halduslepingu lisa. Juhtumiplaani vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalvaldkonnaga tegelev ametnik külastab asenduskoduteenusel viibivat last tema arenguga tutvumiseks ning lapse heaolu hindamiseks vähemalt kaks korda aastas. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013)
hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmeid Haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. 1 1https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2001/8/6624.SUM.php 4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Haldusmenetlusega puutuvad ilmselt kõik kokku igapäevaselt, seda ise teadvustamata. Haldusmenetlus on nii suhtlus avaliku sektoriga, kohaliku omavalitsusega, avaliku sektori, k.a kohalike
on haldusorgani või kohtu poolt kehtetuks tunnistatud või tühistatud Haldusakti kehtivus lõppeb: kehtetuks tunnistamisega haldusorgani või kohtu poolt; tühistamisega halduskohtu poolt; tähtaegses haldusaktis ettenähtud tähtaja möödumisel; haldusaktist tuleneva kohustuse täitmisel või õiguse täielikul ärakasutamisel; muudel seaduses sätestatud juhtudel. 11. Mis on haldusleping ja kelle vahel see sõlmitakse? Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Haldusleping sõlmitakse mõne haldusülesande täitmise üleandmiseks. Vähemalt üks halduslepingu pool on riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalikõiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid. Üldjuhul võib sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel
on tähenduselt samaväärne muude asjas kogutud tõenditega. Vormivaba suhtlemine muudab suhtluse ametkonnaga sarnasemaks muu igapäevase suhtlusega ning teeb isiku jaoks haldusorgani poole pöördumise lihtsamaks. 15 II Menetlusosalised § 11. Menetlusosalised (1) Haldusmenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat); 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks
ehitus seadus, politsei seadus, ülikooli seadus jne. Selle alla kuuluvad seadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. 4 2. Haldusmenetluse mõiste Haldusmenetluse mõiste on defineeritud HMS §2 lg 1: "haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel."[1] Haldusorganid on kõik täitevvõimu struktuuriüksused, nagu riigiasutused, kohalike omavalitsuse üksuste asutused ja organid, iseseisvaid avalik-õiguslikud juriidilised isikud jne. ,,Haldusmenetluseks loetakse kohtute tegevus, mille suhtes ei rakendata kohtumenetluse seadustikke. Viimased laienevad esmajoones õigusemõistmisele üld- ja halduskohtute ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu poolt, samuti kohtulike registrite
sätestatud korras. (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle EV PÕS ja seadustele teostab ÕK. Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused (Haldusmenetluse seadus). Haldustoimingud peavad olema: 1. Õiguspärased: 2. Kaalutlusõiguslikud 3. Vormivabadus ja eesmärgipärasusele lähtuvad 4. Uurimispõhimõtest lähtuvad Haldustoimingute liigid: 1. Reaaltoiming- nt riigihange, liikluse ümberkorraldus. Oluline, et ei kaasneks muutusi õiguskeskkonnas. 2. Õigustoiming- haldusakt ehk üksikakt, määrus, haldusleping
N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lõikes 1 järgmiselt: „Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes
ühepoolselt isikute õigused ja kohustused. Põhiliseks vahendiks võimuhalduse teostamiseks on haldusakt. o Lihthaldus – avaliku halduse liik, mille muu haldusülesanne täidetakse avaliku võimu alusel ja sealjuures ei kasutata võimuhalduse reguleerimise vahendeid avaliku võimu volitusel. (õiguslikult mittesiduvad arengukavad, igasugused organisatsioonilised aktid, millel puudub välismõju, halduslepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine, hariduse andmine avalik-õiguslikus ülikoolis ja teistes õppeasutuses. Muude avalike teenuste osutamine). Demokraatlikus õigusriigis on avalik haldus seadusele allutatud tegevus. Sellest tuleneb halduse legaalsusenõue. Kui seaduses ettenähtud teokoosseisu eeldused on täidetud, peab haldusasutus vastavalt tegutsema. Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega. Haldusõiguses kehtib printsiip – teha võib
õigusvõime ja kellele on õiguskorra poolt antud õigused ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Haldusekandjateks on (liigid): - riik avalik-õigusliku juriidilise isikuna; - kohalik omavalitsus avalik-õigusliku juriidilise isikuna; - muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud; - füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kes täidavad avaliku halduse ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel. Riigi haldusorganistasioon: Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele, kes võib seda teostada vahetult või asutuste kaudu. Täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused. Eristatakse: - keskhaldusorganid, nt ministeerium, amet jne; - kohahaldusorganid, s.t organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid kohapeal maakonnas, nt maavalitsus.
üliõpilastele. Õigusteabe AS Juura, 1995, lk 76-78. Haldusülesannete delegeerimine erasektorile I Õiguslik regulatsioon - Haldusmenetluse seadus (HMS): üldseadus. - Halduskoostöö seadus (HKS): eriseadus avaliku halduse ülesannete üleandmiseks. - Lisaks: võlaõigusseadus, riigivastutuse seadus, riigihangete seadus, halduskohtumenetluse seadus jms II Haldusülesannete üleandmiseks sõlmitava halduslepingu olemus Oluline on esiteks, et halduslepingu pooled peavad olema isikud TsÜS mõttes, kellest üks on riik, KOV, avalik-õiguslik juriidiline isik või füüsiline/eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab avaliku halduse ülesandeid. Teiseks, iseseisvaks täitmiseks antakse üle avaliku halduse ülesanne ehk lihtsustatult asutuse põhitegevuslähedane ülesanne (mitte n-ö tugiteenus, nagu koristamine, maja valve vms).
õigussuhteid. Eraõiguses kehtib põhimõte – lubatud on kõik, mis ei ole keelatud. Avalikus õiguses – keelatud on kõik, mis ei ole lubatud. Ehk teha võib seda, mis on lubatud. 2.2 Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad. Dogmaatika seda eristamist kindlaks ei määra. Eesti õiguskord eristab avalikku ja eraõigust. Haldusmenetluse seaduse rakendamine – seadus reguleerib haldusorgani tegevust määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorganite tegevus on valdavalt allutatud haldusmenetluse seadusele ja see kuulub avaliku õiguse hulka. Riigivastutuse seaduse rakendamisel – seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (üks isik tekitab teisele isikule kahju – VÕS, eraõigus. Kui riik tekitab teisele isikule kahju – avalik õigus).
Avaliku õiguse eesmärgiks on määratleda ning piiritleda riigiorganite pädevust. See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski kui erandit, peale selle puudub riigil privaatautonoomia. 2 Haldusmenetluse mõiste HMS §2 lg 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt : "haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel." Haldusorganiteks loetakse kõiki täitevvõimu struktuuriüksusi: riigiasutusi, - ametnikke ja kollegiaalorganeid, kohalike omavalitsuse üksuste asutusi ja organeid, iseseisvaid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, samuti avalike üledandeid enda nimel täitvaid eraisikuid (nt notarid) Haldusmenetluse ei ole aga mitte igasugune haldusasutuse tegevus, vaid üksnes see, mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega.
kultuurimälestiste kaitse, arheoloogia, eesti arhitektuuri- ja kunstiajalugu, eesti ajalugu ja kodu-uurimine, üld- ja erialased teatmeteosed, sõnastikud, leksikonid. Eelpool nimetatule lisaks on meie kogus raamatuid erinevate riikide arhitektuurist, kunstist, ajaloost. Muinsuskaitseameti Raamatukogu elektronkataloog. Valla- või linnavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt. Valla- ja linnavalitsus võivad muinsuskaitseseaduses ettenähtud muinsuskaitse korraldamise pädevuse anda vastavalt valla või linna ametiasutusele. Tallinnas korraldab halduslepingu alusel muinsuskaitset Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tartus Tartu Linnavalituse Kultuuriväärtuste teenistus ja Haapsalus Haapsalu Linnavalitus. Kultuuriministeeriumi juures tegutseb nõuandva koguna Muinsuskaitse Nõukogu.
Olen referaadis kasutanud allikatena Eesti Vabariigi seadusi nagu haldusmenetluse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus ning lisaks ka K. Meruski jt poolt kirja pandud Haldusõiguse õpikut. Lisaks ka enda poolt koostatud loengukonspekti. 2 1. Mis on haldusmenetlus? Vastavalt haldusmenetluse seadusele on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorgani tegevuseks on toiming, mis ei ole haldusakti andmise ning mida tsiviilõigussuhetes ei sooritata. Haldusorgani toimingud on need toimingud, mida ei loeta haldusaktide andmiseks, sest õigusaktid on vahetult suunatud saavutamaks õiguslikku tagajärge. Toimingul aga see tunnus puudub. Toiming on näiteks arvamus, teadaanne, hoiatus, aruanne, maksuselgitus, õiend, kinnitus, kooskõlastus, heakskiit jne. Lisaks ka näiteks palga maksmine. Haldusorgani
kes on olnud töötuna arvel järjest üle 12 kuu ega ole tööd leidnud. 16–24- aastase töötu saab palgatoetusega tööle rakendada, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu ega ole tööd leidnud. 7. Kui kaua makstakse palgatoetust ja kui suur see on ? Palgatoetust makstakse tööandja esitatud palgatõendi alusel kord kuus kuue kuu vältel, aga mitte pikema aja jooksul kui üks aasta halduslepingu sõlmimisest arvates, vastavalt Eesti Töötukassa ning tööandja vahel sõlmitud halduslepingule. töötu töölerakendamisel makstava palgatoetuse suurus on 50 protsenti töötaja töötasust, kuid mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. 8. Kellel on õigus töötutoetusele ja kui kaua seda makstakse? Töötutoetust makstakse töötule juhul, kui töötu tuleb talle määratud ajal
Töötamiseks vajalik tehniline abivahend on abivahend, milleta isikul ei ole puudest tulenevalt võimalik tööülesandeid täita. Töötamiseks vajalikuks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on puudest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on puudega inimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks. Töötukassa sõlmib puudega isiku või tema tööandjaga nimetatud isikule töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmiseks halduslepingu. Nimetatud haldusleping sõlmitakse kolmeks aastaks. Kui puudega isik on võetud tööle või teenistusse määratud ajaks, siis sõlmitakse haldusleping samaks tähtajaks, milleks on sõlmitud tööleping või vormistatud teenistusse võtmine, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Abistamine tööintervjuul on tööturuteenus puudega töötule, kes vajab puudest tulenevalt abi tööintervjuul tööandjaga suhtlemiseks.
korras. Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. Õiguskantsler teostab järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele. TEEMA 4. 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused. Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani- valitsusasutuse, volikogu vms tegevus: Määruse või haldusakti andmine Halduslepingu sõlmimine Toimingu sooritamine Haldustoimingute liigid: 1) Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õiguskeskkonda, pädev organ annab norme 2) Reaaltoimingud – toimingu sooritamine, millega ei kaasne muutusi õiguskorras, sellega ei kaasne kohustusi, ei teki õiguslikku suhet
Põhimõtted 1)seadusliku aluse põhimõte; 2)proportsionaalsuse põhimõte; 3)kaalutlusõigus; 4)vormivabadus ja eesmärgipärasus;5)uurimispõhimõte;6)avalikkus ja anmekaitse;7)objektiivsus Pädevus erisattakse ruumilist ja esemelist Haldusmenetluse menetlusosalised 1)Haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja); 2)Isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud etteapneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat); 3)Isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik);4)Haldusorgan, ke speab seaduse või määruse kohaselt esitama menetleval haldusoragnile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Menetlustähtaeg kindlaksmääraud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Eristatakse: seaduslik tähtaeg ja haldusoragni poolt määratud tähtaeg.
välissuhete jaoks ei oma reeglina mingit tähendust. Näiteks:. sisekorraeeskiri, avalikkusega suhtlemise kord, ametijuhendid. VII teema 7. HALDUSMENETLUS ________________________________________________ 1. §1 Haldusmenetluse mõiste, põhimõtted ja liigid Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetluse põhimõtted a) seaduspärasus. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane vajalik proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. b) kaalutlusõigus. Diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist (otsustusdiskretsioon) või valida erinevate otsustuste vahel (valikudiskretsioon).
töövõtulepingutele 49. Millal ei pea maaklerile tasu maksma, too näide. Maakleril on õigus saada tasu üksnes nende lepingute eest, mis on sõlmitud tema vahendamisel või osundamisel Kui käsundiandja leiab ise kliendi, siis ei pea maaklerile tasu maksma Abielu vahendamiseks sõlmitud maaklerilepingu puhul ei saa maakler tasu nõuda isegi kui selles on kokku lepitud. 50. Mis on haldusleping? Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. HMS § 96 järgi on vähemalt üks halduslepingu pool riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid. Ka kõik halduslepingu pooled võivad olla avaliku võimu kandjad, kes lepingu alusel annavad mingi osa oma avalike ülesannete täitmisest üksteisele üle. Kuid
· õigus esitada taotlus menetluse algatamiseks; · õigus taotleda tõlki; · õigus taotleda tähtaja ennistamist; · õigus taotleda haldusorgani selgitusi; · õigus tutvuda dokumentidega; · õigus esitada menetluse uuendamise taotlus; · ärakuulamisõigus. Haldusmenetluse alustamise võimalused: · menetluse algatamine menetlusosalise taotluse alusel; · menetluse algamine haldusorgani enda initsiatiivil; · haldusmenetluse algamine halduslepingu sõlmimisega Toiming: · haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes; · teatamistoiminguid; · faktilised toimingud. Haldusakt: · Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
riskantseid, samas mitte tingimata õigeid otsuseid. 3. Kas riigivastutusmenetlus on/ei ole haldusmenetlus? Palun põhjenda. Kui vastad jaatavalt, siis millised haldusõiguse ja -menetluse põhimõtted on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad. Palun too välja vähemalt 3 ja põhjenda oma valikut. HMS § 2 lg 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt: “haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.” Riigivastutusmenetlus on haldusmenetlus nt kui kinnisasja omanik X palub tühistada tema naabrile Y väljastatud ehitusloa siis isik saab esitada vaide haldusmenetluses või kaebuse halduskohtumenetluses. Haldusmenetluse põhimõtted, mis on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad on: 1. ? Haldusmenetluse üldpõhimõtted on: 1. Hea halduse tava 2. Õiguspärasus ja õiguse tõlgendamine, õiglus 3. Asja arutamine objektiivselt ja erapooletult 4
- eeskiri Halduskohtu kontroll: - reaaltoimingud - halduse üksikaktid - notari- ja perekonnaseisuameti aktid PS JV kolleegium - halduse üldaktid VII teema HALDUSMENETLUS ________________________________________________ §1 Haldusmenetluse mõiste, põhimõtted ja liigid Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetluse põhimõtted a) seaduspärasus. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema - kohane - vajalik - proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. 44 b) kaalutlusõigus. Diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse
Referaat aines TTO 0050 EHITUSÕIGUS Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Üliõpilane: Matrikli nr: 072211 Juhendaja: Töö esitatud: 29.09.2011 a. Töö arvestatud: Tallinn, 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Detailplaneeringust 3-4 Detailplaneeringu algatamine 4-7 Detailplaneeringu kehtestamine 7-8 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb üksteist täiendavatest te...
kohalikku maksu. KOHALIKE MAKSUDE SEADUS Seadus on jõustunud 24.oktoober 1994. aastal. Kohalikud maksud kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega kohalike maksude seaduse alusel. Kohaliku maksu kogumine: · Kohaliku maksude maksuhalduriks on valla- või linnavalitsus või määruses nimetatud muu ametiasutus, kes korraldab maksude kogumist. · Volikogu ning Maksu- ja Tolliamet võivad sõlmida halduslepingu, milla alusel müügimaksu kogub MTA kohalik asutus. · Piirnevad omavalitsused võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse samade maksude kogumine ühele omavalitsusele. MÜÜGIMAKS Müügimaksu maksavad haldusterritooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilised isikud, ettevõtjad ja juriidilised isikud. Maksavad ainult majandusregistrisse kantud isikud. Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt antud territooriumil müüdud kaupade
42 §4. Halduslepingud Haldusleping kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid, lepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi reguleerimiseks või piiramatu arvu juhtumite reguleerimiseks. A. ÜKSIKJUHTUMI REGULEERIMISEKS. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Õigussuhe on vähemalt kahe subjekti vaheline õiguslik seos. Halduslepingu pooltest vähemalt 1 on: KOV Riik Avalik-õiguslik juriidiline isik Eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid Saksamaa haldusmenetluse seadus loeb halduslepinguks ainult üksikjuhtumeid reguleerivaid lepinguid - haldusleping tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid avalik-õiguslikus valdkonnas. Reguleerimise eseme järgi võib neid halduslepinguid määratleda järgmiselt:
- notari- ja perekonnaseisuameti aktid PS JV kolleegium - halduse üldaktid VII teema HALDUSMENETLUS ________________________________________________ §1 Haldusmenetluse mõiste, põhimõtted ja liigid Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetluse põhimõtted a) seaduspärasus. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema - kohane - vajalik - proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. b) kaalutlusõigus. Diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist (otsustusdiskretsioon) või valida erinevate otsustuste vahel (valikudiskretsioon).
korraldab andmekogu kasutusele võtmist, andmekogu pidamist ja andmete töötlemist. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest · Andmekogu vastutav töötleja võib volitada andmete töötlemise ja andmekogu majutamise teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Selline subjekt on volitatud töötleja · Volitatud töötleja on kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse · Andmekogu vastutav töötleja korraldab riigi poolt kohalikule omavalitsusele pandud või delegeeritud ülesannete täitmiseks asutatud andmekogu keskse tehnoloogilise
tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajaks peatub taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaeg. [ RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004 ] §14. Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi andja (1) Tasulise riigisisese ja rahvusvahelise autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi annab taotlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse otsusega võib nimetatud dokumente andma volitada mittetulundusühingu. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister. (2) Kui tegevusluba ja sõidukikaarti andma on volitatud mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta tegevusloa ja sõidukikaardi väljastamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigiasutuse poolt vastava tegevusloa ja sõidukikaardi väljastamise eest võetavat riigilõivu määra . (3) Tegevusloa ja sõidukikaardi andjal on õigus tegevusloa kehtivuse ajal kontrollida tegevusloa
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
(1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (3) Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. (4) Vallad ja linnad võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele. 28. § 10. Maksuhalduri ülesanded (1) Maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust.
riik või mõni muu avaliku võimu kandja 85. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne.----- Eesmärk on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. -Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. -Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. -Vormivabadus tähendab poolte vabadust sõlmida leping, mis tahes vormis, seega ka suuliselt. -Õigus on eesmärgipärane siis, kui õiguse abil on võimalik saavutada neid eesmärke, mida seaduse vastuvõtmise või kohtulahendi tegemisega sooviti. -Uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas
tutvuda esitatud süüdistuse ja tsiviilhagiga, avaldada arvamust haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või süüdistuses toodud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta, saada selgitusi halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda. pakkumismenetlus ja selle käigus tehtud vaidlustuste lahendamine ning
tutvuda esitatud süüdistuse ja tsiviilhagiga, avaldada arvamust haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või süüdistuses toodud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta, saada selgitusi halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda. pakkumismenetlus ja selle käigus tehtud vaidlustuste lahendamine ning
22 Kõik seaduses nimetatud halduslepingud ei pruugi iseenesest avaliku võimu teostamist reguleerida, kuid seadusandja poolt tehtud vormivaliku tõttu kuuluvad vaidlused selliste lepingute üle ikkagi halduskohtu pädevusse. Veel tuleb märkida, et halduslepinguks nimetatakse praktikas ka elamu hooldamise lepingut omaniku ja vastavaid teenuseid osutava firma vahel. Eraisikule kuuluva eluruumi hooldamine ei ole aga üldse avalik teenus, vaid puhas ettevõtlus. Halduskohtule alluvad vaidlused nii halduslepingu enda seaduslikkuse ja kehtivuse üle kui ka vaidlused seoses halduslepingu rikkumise või mittenõuetekohase täitmisega. Halduslepingu 19 RKEKo 3314812 p 10. 20 RKHKo 3-3-1-3-12 p 15. 21 Perioodi 20072013 struktuuritoetuse seaduse § 2 lg 6; Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 10 lg 1. 22 Avaliku teabe seaduse § 434 lg 2; taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 82 lg 1; tööturuteenuste
· Kas riskid on juhitavad (arvestades ulatust, keerukust, määramatust jne)? · Kas projekti mastaapi või ajaskaalat oleks vaja muuta? 24.AVERUS era- ja avaliku sektori partnerlus väljendub eelkõige eraettevõtete kaasamises riigi ja kohalike omavalitsusüksuste ülesannete täitmisse kas: · tsiviilõiguslikus vormis (nt asjade ostmine, ehitustööde vm teenuste tellimine eraõiguslikult isikult) või · halduskoostöö korras halduslepingu alusel (nt parkimistasude kontrollteenuse üleandmine eraõiguslikule isikule). Lisaks lepingulisele võib koostöö olla institutsionaalne, st toimuda ühiselt loodud juriidilise isiku kaudu. * PPP = public-private partnership (ingliskeelses kirjanduses sage lühend) Tsiviilõiguslike ja halduslepingute sõlmimine avaliku sektori poolt on reguleeritud õigusaktidega. Tsiviilõiguslikud lepingud olgu kooskõlas vaba konkurentsi põhimõtetega
seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. HMS on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute kaudu haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, toimingu tegemisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1
Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn. võõras päde...
igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sooritamist, samuti organi nii avalikõiguslikke kui ka eraõiguslikke tahteavaldusi, lepingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi jne. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 2 lõikele 1 on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Sama paragrahvi lõige 2 välistab haldusmenetluse mõistest väärteomenetluse ja süütegude kohtueelse uurimise. (Merusk 2001: 519) Haldusmenetluse seaduse § 106 lõike 1 järgi on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhetes. Seega tuleb haldusorgani toimingute all mõista kõiki neid toiminguid, mis ei ole õigusaktise andmine. Õigusaktid on vahetult
haldusmenetlusõiguse kõiki norme. HMS on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute kaudu haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, toimingu tegemisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetlust kui mõistet tuleb eristada halduskohtumenetlusest ja haldusõiguserikkumise menetlusest. Erinevalt kohtumenetlusest korraldab haldusmenetlust täitevvõim. Kohaldamisala täpsemaks piiritlemiseks on HMSi § 2 lg-s 2 ette nähtud menetlused, mida võib käsitada haldusorganite tegevusena, ehkki nad karistussüsteemi arvestades liigituvad karistusõiguse valdkonda. Need on väärteomenetlus varem haldusõiguserikkumise menetlus ja kuriteo kohtueelne uurimine. 1
Kuidas seda määratakse ja miks? Hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida. 71. Mis on asendustäitmine? Kuidas seda määratakse ja miks? Kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul ise täita või lasta halduslepingu alusel täita kolmandal isikul. 72. Millised on haldussunnimenetluse kulud, kes neid kannab? Reeglina kannab kulud (sunniraha, asendustäitmise kulud) haldussunni adressaat. 73. Mida tähendab riigivastutus RVastS mõistes? Õigus nõuda haldusakti tühistamist ulatuses, mis rikub isiku õigusi. 74. Millised on isiku õigused Rvast S alusel? 75. Mis on vaidemenetlus? Mida võib selle menetluse korras taotleda?
Selguse mõttes võib lisaks väidete hindamisele sõnastada ka õige väite või täienda/paranda väidet. Kui on võimalik, siis viita õigusnormidele, milles väites käsitletav on reguleeritud. 1) Haldusülesannete täitmise õige volitamiseks tuleb alati hinnata pakkuja usaldusväärsust ja viia läbi riigihanke menetlus. Alles pärast riigihanke tulemuste kinnitamist võib sõlmida eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isikuga tsiviilõigusliku või halduslepingu. 2) Valitsusasutused on Riigikogu Väide on vale. Riigikogu kantselei, õiguskantsleri kantselei, kantseleid, Riigikantselei, Riigikontroll, Tallinna Haridusamet ega munitsipaalpolitsei ei ole õiguskantsleri kantselei, Riigikontroll, ministeeriumid, valitsusasutused. maavalitsused ning ametid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu asutused (nt Tallinna Haridusamet või munitsipaalpolitsei).
Avaliku teenistuja kohustused: (3) 1) Järgida õigusakte 2) Ettevõtlusega võib tegeleda vaid ametiasutuse loal 3) Ametnik on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 24. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ja reaaltoimingud Haldustoimingud e. haldusmenetlus haldusorgani (valitsusasutuse, volikogu või isiku...) tegevus: · Määruse või haldusakti andmine · Halduslepingu sõlmimine · Toimingu sooritamine Haldusmenetluse põhimõtted: (4) 13 · Uurimispõhimõte haldusorgan selgitab välja asjaolud · Kaalutluspõhimõte e. diskretsioon ei ole olemas sarnaseid olukordi · Vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõte oluline on tulemus, mida saavtutatakse kõige efektiivsemal ja eesmärgipärasemal viisil, ei ole seotud konkreetse menetluse toimingu reeglitega (vormivaba) · Õiguskaitse põhimõte
1. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuse õiguslikud lähtealused. Võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada SA-d ja olla MTÜ liikmeks- selle küsimuse otsustab volikogu, kuid ülejäänud pahnaga tegeleb valitsus- nimetab nõukogu liikmed, teostab muid aktsionari õigusi. 2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele k...
halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtuistungi pidamist ja menetlusosaliste kohtuistungile kutsumist reguleerivaid sätteid. (Haldusasja kohtuliku läbivaatamise... 2003) . 5. Menetlusosaline halduskohtus 5.1 Kaebuse esitaja HKMS §14 lg 1 järgi on halduskohtus menetlusosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud; lg 2 järgi poolteks on kaebuse või protesti esitaja, haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud (vastustaja); halduslepingu pooled; üksikisik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle vastu on kaebus esitatud. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab kaasatud isikud, kelleks on kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle; järelvalvet teostav asutus või ametnik, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse esindaja. Saaremets leiab, et HKMS §7 lõikes1 sätestatud üldreegli kohaselt võib kaebusega
MÄRGUKIRI on isiku pöördumine, millega isik: teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; annab adressaadile teavet SELGITUSTAOTLUS on isiku pöördumine, milles isik: taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine HALDUSMENETLUS on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorgani otsuse tegemisele või akti andmisele, mõne toimingu sooritamisele suunatud tegevus. HALDUSAKT on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Käskkiri, otsus, õigusakt- üksikjuhtumi reguleerimiseks, haldusorgani poolt välja antud.
(3) Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem. (4) Üldplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (5) Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (51) Vabariigi Valitsus võib avaliku veekogu ehitisega koormamiseks koostatava maakonnaplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 nimetatud tegevuse ulatuses. [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] (6) Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 nimetatud tegevuse ulatuses. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009]
(3) Veoloa andmisel ja kasutamisel lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest. Veoloa taotlemise ja andmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. (5) Veoloa taotleja peab tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui nimetatud dokumentide andja on mittetulundusühing. (7) Veoloa annab taotlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse korralduse alusel võib veolubasid andma volitada mittetulundusühingu. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud veolubasid andma on volitatud mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta veoloa väljastamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigiasutuse poolt veoloa väljastamise eest võetavat riigilõivu määra. (9) Veoloa andja võib veoloa andmisest keelduda, selle ära võtta või kehtetuks tunnistada, kui vedaja:
võtaks tööle riskigruppi kuuluvat töötut (noored töötud, 16 kuni 24 aastat vana - puudub tööalane kogemus ja haridus; pikaajalised töötud - 12 kuud ja kauem; kinnipidamisasutuselt vabanenud endised vangid), riik läbi töötukassa kompenseerib tööandjale kuni 50% töötaja töötasust, kuid mitte rohkem kui miinimumpalk, sots.maksu ei kompenseeri; makstakse läbi halduslepingu, garanteeritakse kuni pool aastat, maksimaalselt kuni aasta; kui on koondamine või likvideerimine aasta jooksul (tööleping lõpetatakse tööandja algatusel), siis tööandja peab raha tagastama töötukassale - ettevõtluse alustamise toetus suunatud töötule endale anname raha individuaalse ettevõtluse rajamisele; loon midagi uut, uue töökoha loomine;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
