Seetõttu annab kohustus konkreetses normis kas õigustuse käituda üksnes nii või kehtestab keelu käituda nii, st sooritada just selline tegu või hoiduda sellest. Käitumise vastavust normile (reeglile) hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile, mallile (st prognoositud teole ja tagajärjele). Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud alljärgmised põhitunnused: 1. Sotsiaalsel normil on eesmärk: sotsiaalse normi eesmärk on saavutada kehtestatud reegli või malliga ettenähtud vajalik (prognoositud) käitumine. 2. Sotsiaalsel normil on inimeste käitumist motiveeriv toime: sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid ning järelikult on käitumiseeskiri (sotsiaalne kohustus) üks faktoreid, mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib neid mitmete valikuvõimaluste hulgast toimima just normis antud reegli ehk malli kohaselt. 3
kuna nõudeõigus ei kuulunud otseselt talle. 12 Reeglil oli kaks erandit, mille puhul kolmanda isiku kasuks sõlmitud kokkulepe oli kehtiv. Esiteks juhul, kui stipulaatoril oli finantshuvi kolmanda isiku kasuks sõlmitud tingimuse suhtes ja teiseks, kui kokkuleppesse lisati leppetrahvi klausel. 13 Antud kaasuses ei ole stipulatsioon seotud kumbagi erandiga, mistõttu pole sellel kaasuse lahendamisel õiguslikku tähtsust. Erose kui üürniku kaitseks tuleb tugineda normil, mis kohustab üürileandjat tagama üürnikule üüriobjekti kasutamise võimaluse ka üüriobjekti omaniku vahetumisel. Vastasel juhul, kui üürileandja oma kohustust ei täida, on üürnikul õigus üürileandja kohtusse kaevata (D. 19.2.25.1). 11 Zimmermann, R. The law of obligations: Roman foundations of the civilian tradition. Oxford University Press, 1996, lk 35. 12 Zimmnerman, R. 1996, lk 37. 13 Hallebeek, J
ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädevusega 2. Õigusaktide vastuvõtmine toimub kindlaid protsetuuri reegleid arvestades. 3
§ 39. Tubakatoote käitlemise korra rikkumine (1) Maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatoote hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatootega kauplemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga13. Antud norm on õigustkaitsev, sest kirjutab ette milline sanktsioon saabub õigusvastase käitumise korral. Normil on alternatiivne hüpotees, mille kohaselt esineb mitu asjaolu, kuid piisab ainult ühe elulise asjaolu esinemisest, et saabuks õiguslik tagajärg. Samuti on normil ka alternatiivne sanktsioon, mis tähendab, et saabub üks mitmest (antud juhul kahest) võimalusest, kui isik on seadust rikkunud. § 10. Tubakatoote koostisest teatamine (1) Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja esitab iga aasta 10
järgitud riikide poolt, sp, et nad tunnetavad, et neil on legaalne kohustus seda teha. Kuidas tavad tekivad, mis tingimustel, mis nõuded? RAHVUSVAHELINE TAVA: 2 NÕUET: Üldine ja järjekindlalt järgitav riikide praksis; Nad järgivad seda mitte vabatahtlikult, nad tunnevad, et see on kohustus, mida tuleb teha. Rahvusvahelised lepped loovad seadust riikidele, kes on leppe osapooled. Igal rahvusvahelisel õiguse normil võib olla kaks iseseisvat elu. Norm võib elada edasi tavana ja vastupidi. Loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega. Rahvusvahelise kohtu statuudi artikkel 38 on sätestatud rahvusvahelise kohtu jaoks, mis on rahvusvahelise õiguse allikad. Allikateks: rahvusvahelised konvektsioonid/lepped, rahvusvahelised tavad-üldine praktsis-enamus riike järgivad. Üldised põhimõtted, mis on tunnustatud tsiviliseeritud riikide(demokraatlik poolt) Üldised põhimõtted:
kohaldatava sunni liik ja määr. Kõige levinum liik karistus, milles heidetakse isikule midagi ette/ mingit käitumist ja isiku suhtes rakendatakse selle eest koormavat meedet, näiteks vara ära võtmine või inimese vangi panek. Lihtne struktuur üks eeldus ja tagajärg. Kui juhtub nii, siis tuleb teha nii. Eelduse aset leidmisel tuleb kohaldada nimetatud tagajärge. Kuhjuv struktuur õigusnormil on mitu eeldust või mitu tagajärge. Kui normil on mitu eeldust, siis tagajärge saab kohaldada vaid sel juhul kui kõik eeldused on täidetud, muidu ei tohi tagajärge kohaldada. Kui mitu tagajärge on õigusnormil, siis eelduse toimumisel, tuleb neid kõiki tagajärgi kohaldada, ei piisa vaid ühe tagajärje kohaldamisest. Valikuline ehk alternatiivne struktuur Õigusnormil on mitu eeldust või mitu tagajärge aga kohaldada saab samaaegselt vaid ühte või erandkorras paari. Kui õigusnormil on mitu
Tahteavalduse tegemine pm : nõudeõiguse puhul saab kasutada kujundusõigust (n. pankrotis firmaga tasaarvelduse tegemine) Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses: · Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule · Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused. · Varanduslikud õigused - õigus oma vara reziimi määrata. Teenivad majanduslikke huve. Avaliku õiguse subjektiivsed õigused. Need on kaitsval normil põhinevad õigused avaliku võimu kandjate vastu. Tegemist on ka ühe õigusriigi tähtsa tunnusega, mis annab "õigusliku tee" avaliku võimu vastu. · õigused avalikus elus osalemiseks - poliitilised õigused, nt valimisõigus · õigused ühisolemisele - huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksikisiku heaks · vabadusõigused - konstitutsionaalsed põhiõigused ja -vabadused. 4. Selgita ,,asja" mõistet.
Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavus ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus riikliku õiguse ees. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. Otsekohalduvus 3 nõuet, et uus norm peab olema 1) üheselt arusaadav 2) konkreetselt formuleeritud 3) eranditu - sellel normil ei tohi olla erandit üheselt rakendatav Kompetents 1) Ainupädevus 2) Jagatud kompetents EL liikmesriigid peavad otsustama koos 3) Riikide pädevus riigid saavad ka otsustada 9
Joonis 5. Kahe hägusa hulga ühend arvutatuna maksimumi (vasakul) ja tõenäosuslik summa (paremal) kaudu. Nii nagu klassikaline hulgateooria on aluseks klassikalisele loogikale, on hägus hulgateooria aluseks hägusale loogikale, mis tähendab, et juba defineeritud tehetele hägusate hulkadega (ühend, ühisosa, täiend) vastavad loogilised operatsioonid (või, ja, mitte) mis baseeruvad sarnaselt t-normil, s-normil ja tingimustel, mis on antud täiendi jaoks. 1.0 0.8 0.6 0.4 0.2 0 x Joonis 6. Hägus hulk ja tema täiend. 1
Tõde, nagu ikka, peitub kusagil vahepeal – mõlema käsitluse kombinatsioonis. Norme võib nii süntaktilistes, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt iseloomustada. Samas on võimalik norme identifitseerida erinevate eluliste asjaoludega. K. Opalek on kõneakti teooria seisukohtade abil pakkunud võimaluse selle dualismi ületamiseks. Ta esitab normide mittelingvistilise kontseptsiooni, mis teeb vahet: 1) normeerimisaktil; 2) normil, kui selle produktil; 3) normatiivsel ütlusel. Kõneaktiteooria kohaselt iseloomustab normeerimisakti pidev psühho-füüsiline käitumine. Norm pole aga veel ütlus, vaid normeerimisakti produkt. Normatiivne ütlus, mis tuleneb kõnelejast, on esitlusliku ütluse üks liikidest. Keeleaktiteooriast lähtuvalt on normil peale kõige muu mittelingvistilise otsustuse tähendus. Normi kui otsustust saab välja anda, jõustada ja järgida ning kõik see moodustabki normi
ühiskondlikest teguritest, eelkõige võimupositsioonist, huvidest, väärtustest, mentaliteetidest. Seadus on oluline sotsialiseerumisagent, mis osundab sellele, mis on aktsepteeritav ja mis mitte. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või sotsiaalse grupi huvides. See on keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena indiviidi, sotsiaalse grupi või ühiskonna poole. Sotsiaalsel normil võib olla formaalne või mitteformaalne iseloom. Formaalsed normid on seadusandja poolt täpselt formuleeritud, kirja pandud, piiritletud sunniga, kontrollib teatud grupp või mehhanism, kehtib määratletud kontingendile ja kindlates situatsioonides. Mitteformaalsete normide allikas on ühiskond ise, ta on kirja panemata, piiritlemata, kontrollija on selgelt formuleerimata („ühiskond ise”), kehtivus on määratlemata.
Nt testament, edasikaebamisõigus, ühepoolne lepingu annulleerimine. Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses: Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused. Varanduslikud õigused - õigus oma vara reziimi määrata. Teenivad majanduslikke huve. Avaliku õiguse subjektiivsed õigused Need on kaitsval normil põhinevad õigused avaliku võimu kandjate vastu. Tegemist on ka ühe õigusriigi tähtsa tunnusega, mis annab "õigusliku tee" avaliku võimu vastu. õigused avalikus elus osalemiseks - poliitilised õigused, nt valimisõigus õigused ühisolemisele - huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksikisiku heaks vabadusõigused - konstitutsionaalsed põhiõigused ja -vabadused. Objektiivne õigus ehk positiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum.
See paneb väga suure koormuse ja vastutuse põhiseaduse loojaile-kirjutajaile., kes peavad põhjalikult tundma rahva ajaloolist kogemust, seisundit, võimu toimemehhanisme ja teiste rahvaste-riikide vastavaid kogemusi. Põhiseaduse normi ja tegelikkuse vahel on alati teatud vastuolu. Olles kord ühtedes oludes ühtede sõnastajate poolt kirja pandud, jääb tekst raiutuna paigale, elu oma mitmekesisuses ning vajadustes liigub aga edasi. Normil puudub efektiivseks vajalik täpsus-selgus, eluline seos ning sellest tulenev rakendamisvõimalus. Selle tulemusena ei või kujuneda mitte ainult norm ja selle objekt, vaid ka võimu legitimatsiooni aste ja eriti selle usaldusväärsus.4 1.1.1. Põhiseaduse tähendus Põhiseadust või konstitutsiooni võib mõista nii formaalses kui ka materiaalses tähenduses. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga
Nt testament, edasikaebamisõigus, ühepoolne lepingu annulleerimine. Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses: Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused. Varanduslikud õigused - õigus oma vara režiimi määrata. Teenivad majanduslikke huve. Avaliku õiguse subjektiivsed õigused Need on kaitsval normil põhinevad õigused avaliku võimu kandjate vastu. Tegemist on ka ühe õigusriigi tähtsa tunnusega, mis annab "õigusliku tee" avaliku võimu vastu. õigused avalikus elus osalemiseks - poliitilised õigused, nt valimisõigus õigused ühisolemisele - huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksikisiku heaks vabadusõigused - konstitutsionaalsed põhiõigused ja -vabadused. 9. Objektiivne õigus
isikuga suhte valdkonnas. Kõige olulisemad esemed on ps-s kirjas. PS sisulises kirjas on kõige oluline: Marmori 5 tunnust (kombineerib vormilised ja sisulised dimensiooni) 1. ülimuslikkus 2. pikajäelisus 3. jäikus 4. moraalne sisu 5. üldisus/abstraktsus II PS TEOORIAD 1.Hans Kelsen: Põhiseadus on normistik. Kuna tegemist on õigusnormi hierarhiateoreetikuga, kes räägib põhinormist, - ühe vormi kehtivus peab rajanema kõrgemalseisval normil. (haldusakti kehtivus rajaneb seadusel, määruse kehtivus rajaneb seadusel, seaduse kehtivus rajaneb põhiseadusel, põhiseaduse kehtivus rajaneb põhinormil e.grundtnormil.) 2.Carl Schmitt: Põhiseadus on põhivalik. PS kehtestajad langetavad otsuseid e valikuid. PS kehtestamine on põhivalik ühiskonna jaoks. 3.Rudolf Smend: PS on integratsiooni protsess. PS seob/integreerib ühiskonda. Tänu ps-le on meil ühiskond. R. Smend on empiirilise dimensiooni teoreetik. 4
aktide osas) korras. 10.7.3 Riigikohtu pädevus (põhiseaduslikkuse järelevalve asjade liigid) Riigikohtu pädevuses on põhiseaduse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. 10.7.4 Konkreetne normikontroll Siin ei ole oluline mitte normi kooskõla Psga, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seotud müne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu Psga võib kaasa tuua mõne teise akti vastuoli Psga. 10.7.5 Abstraktne normikontroll Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti põhiseaduspä rasust ilma et konkreetset vaidlust oleks veel tekkinud. Uurimisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. 10.7.6 Euroopa Liidu õiguse põhiseaduslikkuse järelevalve
Ülimuslikkus – Euroopa Liidu õigus ei ole lihtsalt otsekohaldatav vaid ülimuslik. St, et kohus võttis riikliku suveräänsuse ära, kui põhiõiguses midagi on, mis EL ei meeldi, siis peab riik selle ära muutma. Euroopa norm peab olema põhiseadusega kooskõlas. Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavus ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus riikliku õiguse ees. Otsekohalduvus – 3 nõuet, et uus norm peab olema 1) üheselt arusaadav 2) konkreetselt formuleeritud 3) eranditu - sellel normil ei tohi olla erandit – üheselt rakendatav Kompetents 1) Ainupädevus 2) Jagatud kompetents – EL liikmesriigid peavad otsustama koos 3) Riikide pädevus –riigid saavad ka otsustada Euroopa Keskpank- rahanduspoliitika monitooring ja elluviimine. Tagada, et Euroopa rahandus pekki ei läheks. EL ühisraha euro haldamine ning hindade stabiilsuse tagamine. Audiitorite Nõukogu- eelarve kontrollimine. Kui eelarvega liikmesriigis skeemid, sekkub nõukogu. Euroopa Liidu õigus
kohustus eesmärk abstaktsus kehtivus aegruumis Normide liigid 1. tavanormid 2. moraalinormid 3. korporatiivsed normid 4. õigusnormid Need on: 1.Pärimuslikud käitumisreeglid 2.stabiised kõlbluspõhimõtted 3.erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad 4.kuuluvad sots.normide hulka 6. Missugused erijooned peavad olema sotsiaalsel normil, et temast saaks õigusnorm? Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm. Sotsi.normile peab lisama õigusnormi tunnused Üldine iseloom Üldkohustuslikkus täitmiseks Formaalne määratletus 7)Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil, mis vahe üldnormil ja erinormil? Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil? Üldaktid e õigustloovad aktid en normatiivaktid- õigustloova mõjuga. Üksikaktid e individuaalaktid- õigust rakendavad.
Kellegi käsitlus PS st. 26.09.2013 Põhiseaduse teooriad 1. Normistik (Hans Kelsen) Õiguskord on õigusnormi hierarhia. Riigimõiste on sama mis õiguskord. Põhinorm, põhiseadus, siis tuleb muu. Kuna tegemist on õigusnormi hierarhiateoreetikuga, kes räägib põhinormist, - ühe vormi kehtivus peab rajanema kõrgemalseisval normil. (haldusakti kehtivus rajaneb seadusel, määruse kehtivus rajaneb seadusel, seaduse kehtivus rajaneb põhiseadusel. 2. PS kui põhivalik (Carl Schmitt) Põhiseadusega määrab kindlaks, milline see riik on. See piirdub tuumikuga poliitiline üksuse liik ja vorm on põhivaliku ese. 3. Integratsioonikorraldus (Rudolf Smend) Kõik, kes sellele allutatud, on korraldus integreeruda. 4. Totaalne PS
Suuline menetlus toimub ainult erandkorras, kui Riigikohus nii otsustab (alati nn ametiisikute kestva võimetuse asjad). 143. Abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu põhiseadusega võib kaasa tuua mõne teise akti vastuolu põhiseadusega. 23 144. Õiguskantsler PS järelevalve Õiguskantsler võib esitada Riigikohtule taotluse: tunnistada jõustunud seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt või selle säte kehtetuks;
hindamise kriteeriumidest või objektiivsuse nõudest / kui ta lähtus mitteasjakohastest kaalutlustest. III teema SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS ja HALDUSÕIGUSSUHE ___________________________________________________________________________ §1 Subjektiivse õiguse mõiste Subjektile õigusnormiga antud õigus oma huve järgida. Subjektiivne avalik õigus on kodanike subjektiivsed õigused avaliku võimu kandja vastu. "Kaitsval normil põhinev õiguslik võim avaliku võimu kandja vastu". - õigusriigi tunnuseks nende olemasolu - "korraline tee" avaliku võimu vastu Objektiivne õigus on õigusnorm või õigusnormide summa ja põhistab õiguslikke kohustusi ja neile korrespondeeruvaid subjektiivseid õigusi. Subjektiivne õigus tekib kehtiva objektiivse õiguse alusel. Subjektiivne õigus on omane nii avalikule kui eraõigusele. Subjektiivse õiguse olemasolu eelduseks on õigussubjekti olemasolu
Kohtuotsuste puhul kasutatakse sageli nimetust pretsedent. Pretsedentjuhtum viitab neile faktidele, millega järgmisi otsuseid võrreldakse. Pretsedentotsus toob esile selle õigusnormi või -põhimõtte, mida juhtumis on rakendatud. Tõlgendamise seisukohalt on just see viimane oluline. Kohtuotsusest selgub, missuguseid norme on ametivõimud pidanud ühiskonnas siduvateks. Pretsedentotsus võib olla mistahes kohtuotsus, milles väljendatud normil võib olla tähtsust hilisematele otsustele. Pretsedentotsus võib olla näiteks selline apellatsioonikohtu otsus, mis jääb edasikaebamise loa puududes püsivaks. Kõige tavalisemateks pretsedentotsusteks peetakse siiski vaid kõrgemate kohtute otsuseid. Keskne pretsedentjuhtumeid puudutav probleem seondub nende siduvusega, mis võib olla õiguslik (kohtunik on kohustatud seda järgima) või tegelik (kui alama astme kohtus ei järgita
kirjutatud kommentaare. Euroopa ei läinud koostöös, vaid arenes kahte suunda common law ja kontinentaalne, Mandri -Euroopalik. Ka Mandri-Euroopa õigus on dualistlik (ka Common Law ja islami): era- ja avalik õigus. Eraõigus on kõik see, mis on seotud üksikisiku huviga (kasuga), avalik õigus on see, mis on seotud avaliku e üldise e riigi huviga. Eraõiguslikus süsteemis oleme võrdses e kooridnatsiooni suhetes, avaliku õiguse süsteemis aga allutatud e subordinatsiooni suhetes. Normil põhinev õiguskultuur. On jaotunud valdkonniti kas avaliku või eraõiguse normideks. Eraõiguses valitseb nn privaatautonoomia, saab ise väga palju kujundada, saab ise valida, kas siseneda või ei jne. Avalikus õiguses ei ole asi nii roosiline, kuid ka seal on toimimas kindlad normid, mis näitavad kokkulepet ühiskonnas. Mandri-Euroopa õigussüsteemi korrastamisel on oluline osa kodifikatsioonidel. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 16. september 2008. a. 8:55
Nt testament, edasikaebamisõigus, ühepoolne lepingu annulleerimine. Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses: 1) Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule 2) Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused. 3) Varanduslikud õigused - õigus oma vara reziimi määrata. Teenivad majanduslikke huve. Avaliku õiguse subjektiivsed õigused Need on kaitsval normil põhinevad õigused avaliku võimu kandjate vastu. Tegemist on ka ühe õigusriigi tähtsa tunnusega, mis annab "õigusliku tee" avaliku võimu vastu. 1. õigused avalikus elus osalemiseks - poliitilised õigused, nt valimisõigus 2. õigused ühisolemisele - huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksikisiku heaks 3. vabadusõigused - konstitutsionaalsed põhiõigused ja -vabadused. Juriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides
ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädevusega 2. Õigusaktide vastuvõtmine toimub kindlaid protsetuuri reegleid arvestades. 3
kaalutlustest. 21 III teema SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS ja HALDUSÕIGUSSUHE ___________________________________________________________________________ §1 Subjektiivse õiguse mõiste Subjektile õigusnormiga antud õigus oma huve järgida. Subjektiivne avalik õigus on kodanike subjektiivsed õigused avaliku võimu kandja vastu. "Kaitsval normil põhinev õiguslik võim avaliku võimu kandja vastu". - õigusriigi tunnuseks nende olemasolu - "korraline tee" avaliku võimu vastu Objektiivne õigus on õigusnorm või õigusnormide summa ja põhistab õiguslikke kohustusi ja neile korrespondeeruvaid subjektiivseid õigusi. Subjektiivne õigus tekib kehtiva objektiivse õiguse alusel. Subjektiivne õigus on omane nii avalikule kui eraõigusele. Subjektiivse õiguse olemasolu eelduseks on õigussubjekti olemasolu
Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti põhiseaduspärasust ilma, et konkreetset vaidlust oleks veel tekkinud. Konkreetne kontroll toimub konkreetse kohtuasja pinnalt ja arvestab kaasuse asjaolusid. Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu põhiseadusega võib kaasa tuua mõne teise akti vastuolu põhiseadusega. 101. Õiguskantsler PS järelevalve algatajana – milliste aktide suhtes PS Paragrahv 142. Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti
järgitud riikide poolt, sp, et nad tunnetavad, et neil on legaalne kohustus seda teha. Kuidas tavad tekivad, mis tingimustel, mis nõuded? RAHVUSVAHELINE TAVA: 2 NÕUET: Üldine ja järjekindlalt järgitav riikide praksis; Nad järgivad seda mitte vabatahtlikult, nad tunnevad, et see on kohustus, mida tuleb teha. Rahvusvahelised lepped loovad seadust riikidele, kes on leppe osapooled. Igal rahvusvahelisel õiguse normil võib olla kaks iseseisvat elu. Norm võib elada edasi tavana ja vastupidi. Loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega. Rahvusvahelise kohtu statuudi artikkel 38 on sätestatud rahvusvahelise kohtu jaoks, mis on rahvusvahelise õiguse allikad. Allikateks: rahvusvahelised konvektsioonid/lepped, rahvusvahelised tavad-üldine praktsis-enamus riike järgivad. Üldised põhimõtted, mis on tunnustatud tsiviliseeritud riikide(demokraatlik poolt) Üldised põhimõtted:
Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti põhiseaduspärasust ilma, et konkreetset vaidlust oleks veel tekkinud. Konkreetne kontroll toimub konkreetse kohtuasja pinnalt ja arvestab kaasuse asjaolusid. Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu põhiseadusega võib kaasa tuua mõne teise akti vastuolu põhiseadusega. 27 101. Õiguskantsler PS järelevalve algatajana milliste aktide suhtes PS Paragrahv 142. Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti
üleelatud asjaolust jne). Analüütilises jurisprudentsis loetakse peamiseks ülesandeks juriidiliste terminite keelelist analüüsi, nende omavaheliste seoste uurimist võimalikult sõltumatult igasugusest välisest kontekstist. 1970.-1980. aastatel oli kõneaktiteooria klassikute John L. Austini ja John R. Searle'i põhiväide, et keele abil saab mitte ainult maailma kirjeldada, vaid teha ka mitmesuguseid toiminguid. Kõneaktiteooriast lähtuvalt on normil peale kõige muu mittelingvistilise detsisiooni tähendus. Normi kui detsisiooni saab välja anda, jõustada ja järgida ning kõik see moodustabki normi mittelingvistilise iseloomu. Õigusakt on tekst, ent õigusest arusaamine pole taandatav normide lingvistilisele käsitlusele. Keele abil on võimalik/tuleb norme tundma õppida mitte-lingvistiliselt. Kõneaktiteooria annabki selleks lähtekohti. 5. Eesti õigussõnavara kujunemise loost Karl Ferdinand Karlson, Johannes Voldemar Veski.
Sageli esineb koos teiste arenguprobleemidega. Kõne arengut lapseeas ja selle iseärasusi pre- või perinataalse kahjustuse korral. - Õpitakse varases eas ilma raskusteta, universaalne. Omandavad keele pmst ühel ja samal viisil kuid ajaliselt suur varieeruvus. Omandamiseks oluline toetav keelekeskkond. Hüljatusse jäetud lapsed ei omanda hiljem tavapärasel viisil. - Kui kahjustusi on tekkinud enne kõne omandamist siis afaasiat ei teki, omandatakse normil tasemel. - Pre- või perinataalse kahjustuse korral hilistub nii sõnatähenduste mõistmine kui sõnade tekitama hoolimata sellest kumb ajupoolkera on kahjustunud. - Arengu alguses vaja mõlemat ajupoolkera kõiki piirkondi et algatada kõne omandamise protsess. XI LOENG – emotsioonid ja sotsiaalne käitumine Olulisemate emotsioonikontseptsioonide põhimõtted: Damasio, LeDoux, Davidson ja Panksepp
kvalifikatsioonid on ühtlased. Normi ulatuvus peab olema täpne, st., peab selgesti ära määratud olema nende reaalsete asjade ja ilmuvuste kogu, mis normi korraldamise alla käivad. Norm peab olema absoluutnest., iga normi ulatuvus tuleb määrata seadusandluses iseseisvalt selle normi jaoks. Norm peab olema orgaaniline,st., iga normi ulatuvus peab seotud olema kogu õigussüsteemiga, selle lahutamatu osana. Ainult siis, kui nimetatud omadused normil olemas, võib teda õigemini,tema ulatuvust, lugeda täpseks. Ulatuvus võib olla selge, peidetud ehk vale. Rahvusvaheline eraõigus on sõnal rahvusvaheline teine tähendus kui seda oli avalikus õiguses. Avalik õigus reguleerib riikidevahelisi suhteid ja on riikide vaheline õigus. Eraõigust loetakse rahvusvaheliseks seetõttu, et tsiviilõiguslik suhe kandub üle ühe riigipiiri ehk omab väliselementi. Eristatakse 3 liiki väliselementi: 1
2) Teatud isikute kohta, st spetsisaalsubjektid (nt üliõpilased; ainult juriidilised isikud; kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud); 33. Õigusaktide süstematiseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine on riiklik tegevus, mille eesmärk on seadusandluse korrastamine süsteemsel alusel ehk viimine teatud süsteemi. Inkorporeerimine on süsteem üksteise ilmumise järgi. (Ajaliselt) Kodifitseerimine- igal normil on oma koht, ilmumine pole tähtis, uus norm läheb sinna, kus teised samasugused normid. Vastavalt õigusharule on nt paigutamine. 34. Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigusnormid reguleerivad ühiskondlikke suhteid, nendes seisnebki tähtsus. St faktiline ühiskondlik suhe õigusliku reguleerimise tulemusena muutuv õigusaktideks. Õigusnormi dispositsioonis asuvad isikute õigused, kohustused, seal on kindlaks määratud subjektiivsed
· Õigusnorm on käitumisetalon, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. · Õigusnorm on käitumisreegel, mis on formuleeritud õiguslausena. · Õigusnorm on riigi poolt loodud ja lõppastmes tema poolt garanteeritud üldine ja kohustuslik käitumisetalon. · See ei erista õigusnormi sotsiaalsete normide maailmast. Õigusnormi üldtunnused omased kõikidele sotsiaalsetele normidele · Üldisus õiguskultuuri normil põhinev nurgakivi. Peavad olema üldistatud, abstaktsed. Eksisteerib teatud pingeseisund väga konkreetse tegelikkuse ja õigusnormi üldisuse vahel. Jurist puutub kokku väga konkreetse tegelikkusega ja tekib soov, et selle lahendamiseks on vaja leida ka väga konkreetset normi. Aga see ei ole võimalik. Elu on alati konkreetne, kuid homne tegelikkus lisab tänasele alati juurde mingi nüansi
tingimusteta ja piisavalt täpsed, ühetähenduslikud. EÜ säte on: 1) tingimusteta, kui selle rakend ei ole sõltuvuses ei LR ega EÜ instituts täiendavatest meetmetest; 2) isikutele toetumiseks ja kohtule rakend küllalt täpne, kui kohustus on sõnast piisavalt määratletud kujul. Määravaks on ka asjaolu, kas EÜ õiguse norm annab kohtule piisavalt juhiseid otsuse langet ilma et kohtul tuleks ületada oma volituste piire. Niisiis on EÜ õiguse normil otsemõju juhul, kui LR kohus saab seda rakend ilma ühenduse või LR instituts pädevuse piiridesse tungimata. Kuid isegi LRle teatud diskretsiooni jätmine ei välista automaatselt mõnede sätete otsemõju. Kohus on asunud seisukohale, et LR kohtuorganid peavad arvest EÜ õiguse ülimuslikkusega, seega: rakend EÜ õigust selle terviklikkuses; kaitsma isikute EÜ õiguse poolt tunnist õigusi ning kõrvale jätma kõik LR sätted, mis on EÜ õigusega vastuolus
Tsiviilõiguse normidel puudub tagasiulatuv jõud, kui vastupidist ei ole seaduses sätestatud. Teatud seaduste puhul, kus on rakendussätteid palju, võetakse rakendusseadus eraldi vastu. Võlaõigusseaduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus see kehtib alates 1.juulist 2002 see on ühtne rakendusseadus. Selle sama seadus § 2 on oluline TsÜS-i jaoks, kus sätestataksegi see põhimõte, et normil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kui seadus ei ole seda just sätestanud. 3) Kehtivus isikute suhtes tsiviilõiguse normid on kehtivad kõigi isikute suhtes(nii füüsiliste kui ka juriidiliste). Erandid: a) normid, mis on kehtivad ainult füüsiliste isikute suhtes ehk inimeste suhtes (nt Perekonnaseaduse normid); b) normid, mis kehtivad ainult juriidiliste isikute suhtes; c) normid, mis kehtivad ainult teatud liiki füüsiliste või
" Hans Kelsen: ,,Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse." Georg Henrik von Wright: ,,Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha." Robert Alexy,,Norm on niisiis normilause tähendus." Ota Weinberger: ,,Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus." Autori seisukoht antud teemal on, et kõigis neis teooriates on midagi õiget. Tema sõnul on normil midagi ühist käsklausega, täpsemalt käsklause aluseks oleva käsuga. Igas normis peitub alati ka midagi käsuga sarnanevat või õigemini deontiline operaator ning see, mis on kästud (propositsioon). Kokkuvõttes jõuab autor järeldusele, et kui semantilise normi mõiste eeldab nn kolmanda maailma olemasolu, siis eksisteerivad normid vaid meie peades.
“ Hans Kelsen: „Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse.“ Georg Henrik von Wright: „Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha.“ Robert Alexy„Norm on niisiis normilause tähendus.“ Ota Weinberger: „Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus.“ Autori seisukoht antud teemal on, et kõigis neis teooriates on midagi õiget. Tema sõnul on normil midagi ühist käsklausega, täpsemalt käsklause aluseks oleva käsuga. Igas normis peitub alati ka midagi käsuga sarnanevat või õigemini deontiline operaator ning see, mis on kästud (propositsioon). Kokkuvõttes jõuab autor järeldusele, et kui semantilise normi mõiste eeldab nn kolmanda maailma olemasolu, siis eksisteerivad normid vaid meie peades. Autor leiab, et selleks, et inimestel oleks võimalik siiski üksteist mõista, peame eeldama, et eksisteerib mingi
inimesele soodustust. Siis võrdse kohtlemise järgi peab ka 51. saama seda soodustust juhul, kui ei ole mõjuvat põhjust halduspraktikat muuta. Subjektiivne avalik õigus Euroopa Liidus Subjektiivset avalikku õigust tunnustatakse kõigis demokraatlikes riikides. Saksamaal on subjektiivne avalik õigus individuaalse õiguskaitse materiaalne eeldus. Menetlusse võetakse kaebusi, mis põhinevad konkreetsel normil, millest tuleneb subjektiivne avalik õigus. Euroopa Liidus avaldub subjektiivne avalik õigus õigustee objektiivse õiguse elluviimiseks. Kui vastav norm puudutab konkreetset ja individuaalset isikut, siis aktsepteeritakse ka subjektiivse avaliku õiguse olemasolu. Põhiõigused ja subjektiivne avalik õigus Põhiõiguste kolm elementi: 1. õiguse kandja isik, kellele õigus laieneb 2. õiguse adresaat avaliku võimu kandja, kohustatud isik 3. õiguse ese
Reeglina ei ole tsiviilõiguse valdkonda kuuluvatel seadustel tagasiulatuvat mõju, va. siis kui on seaduses otseselt sätestatud. Teatud seaduste puhul, kus on rakendussätteid palju, võetakse rakendusseadus eraldi vastu. Võlaõigusseaduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus see kehtib alates 1.juulist 2002 see on ühtne rakendusseadus. Selle sama seaduse § 2 on oluline TsÜS-i jaoks, kus sätestataksegi see põhimõte, et normil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kui seadus ei ole seda just sätestanud. · Rakendusseadus §2. Asjaolule või toimingule kohaldatav seadus Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. · Rakendusseadus §11. Võlasuhetele kohaldatav seadus Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1
Reeglina ei ole tsiviilõiguse valdkonda kuuluvatel seadustel tagasiulatuvat mõju, va. siis kui on seaduses otseselt sätestatud. Teatud seaduste puhul, kus on rakendussätteid palju, võetakse rakendusseadus eraldi vastu. Võlaõigusseaduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus – see kehtib alates 1.juulist 2002 – see on ühtne rakendusseadus. Selle sama seaduse § 2 on oluline TsÜS-i jaoks, kus sätestataksegi see põhimõte, et normil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kui seadus ei ole seda just sätestanud. ∙ Rakendusseadus §2. Asjaolule või toimingule kohaldatav seadus Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. ∙ Rakendusseadus §11. Võlasuhetele kohaldatav seadus Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1
5 Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Määravad käitumise peamised parameetrid. Sotsiaalne norm (ettekirjutus) on keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena indiviidi, sotsiaalse grupi või ühiskonna poole. Reguleerivad suhteid inimeste vahel. Normil võib olla formaalne või mitteformaalne iseloom. Kõik sotsiaalsed normid on omavahel seotud, kujutades endast sotsiaalset korda, kuna nad kõik reguleerivad inimestevahelisi suhteid. Õiguse eelastmeks on moraal ja tava. Nagu ka õigusnormid, on ka moraal ja tava tüüpilised sotsiaalsed normid üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Õigusnormide spetsiifilised tunnused:
konkreetses normis kas õigustuse käituda üksnes nii või kehtestab keelu käituda nii, st sooritada just selline tegu või hoiduda sellest. Käitumise vastavust normile (reeglile) hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile, mallile (st prognoositud teole ja 150 tagajärjele). Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud alljärgmised põhitunnused: 1. Sotsiaalsel normil on eesmärk: sotsiaalse normi eesmärk on saavutada kehtestatud reegli või malliga ettenähtud vajalik (prognoositud) käitumine. 2. Sotsiaalsel normil on inimeste käitumist motiveeriv toime: sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid ning järelikult on käitumiseeskiri (sotsiaalne kohustus) üks faktoreid, mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib neid mitmete valikuvõimaluste hulgast toimima just normis antud reegli ehk malli kohaselt. 3
4. Sotsiaalsed normid: mõiste ja liigid. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Määravad käitumise peamised parameetrid. Sotsiaalne norm (ettekirjutus) on keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena indiviidi, sotsiaalse grupi või ühiskonna poole. Reguleerivad suhteid inimeste vahel. Normil võib olla formaalne või mitteformaalne iseloom. Kõik sotsiaalsed normid on omavahel seotud, kujutades endast sotsiaalset korda, kuna nad kõik reguleerivad inimestevahelisi suhteid. Õiguse eelastmeks on moraal ja tava. Nagu ka õigusnormid, on ka moraal ja tava tüüpilised sotsiaalsed normid üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. 33
Kõneakti teoorias normeerimisaktile omane pidev “psühho- füüsiline” käitumine. Norm pole aga veel ütlus, vaid normeerimisakti produkt. Normatiivne ütlus, mis tuleneb kõnelejast, on esitusliku ütluse üks liikidest. Õigusakt on tekst, ent õigusest arusaamine pole taandatav normide lingvistilisele käsitlusele. Keele abil on võimalik/tuleb norme tundma õppida mitte-lingvistiliselt. Kõneaktiteooria annabki selleks siin lähtekohti. Keeleaktiteooriast lähtuvalt on normil peale kõige muu mittelingvistilise detsisiooni tähendus. Normi kui detsisiooni saab välja anda, jõustada ja järgida ning kõik see moodustabki normi mittelingvistilise iseloomu. Õiguse normatiivsust tuleb hinnata seoses inimkäitumisega; seoses sellega, mida inimene on kogenud. Sellega seoses keeleteooria kõrval (keeleakti teooria, keelefilosoofia) tõusetuvad õiguse sotsioloogiliste, õiguse psühholoogiliste ja muude teooriatega seonduvad küsimused.
351. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel? Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. N: Kui jurist küsib , kas seadus kehtib , siis ei mõtle ta, kas seda järgitakse pidevalt või ainult enamikel juhtudel. Ta mõtleb, kas sellel normil on formaalne kehtivus, mida on võimalik saavutada õigusloome kaudu. Eelkõige peavad seadused olema kooskõlas Põhiseadusega. Kuna ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, siis peavad siseriiklikud seadused nende põhimõtete ja normidega tingimata arvestama ( EV põhiseaduse §3). 352. Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus?
Norm ja norming Keeleseadusega on kehtestatud kirjakeele normi alus. Toimetajad ja emakeeleõpetajad räägivad normikohase keelekasutuse vajadusest. Ka tavalistelt inimestelt võib mingi väljendi kohta kuulda, et nii on või ei ole „õige” või „lubatud”. Keeleteadlased seevastu otsivad oma seaduspärasusi korpustest, ehk inimeste tegelikust suhtlusest. Ja lõpuks teevad keelekorraldajad vahet normil ja normingul (Erelt 2002). Kas siit mingi korrapära võiks leida? Korrapära otsimist alustakski viimasena mainitud eristusest. Norm ehk objektiivne norm on see, kuidas inimesed räägivad. Tuvastada saab seda peaaegu loodusteaduslike meetoditega: kirjutatud tekstide uurimise, inimeste suulise kõne kuulamise või nende küsitlemisega. Just sellega tegelebki tänapäeva keeleteadus. Ühe loomuliku keele norm on täpselt nii mitmekesine kui selle keele kõnelejaskond
annaabi.ee 
